Podcasts about tarmo soomere

Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles Postimehe aastalõpuintervjuus, et üks kuum suvi, ei anna veel alust öelda, mis on muutunud. Samas on ta veendunud, et oleme juba sisenenud täiesti teistsuguse kliimaga ajajärku. Saatejuht on Ulla Länts.

Sel korral kõneleb saade "Kahe vahel" tarkustest ja teadmistest, mida võiks Eesti riik oluliste otsuste tegemisel arvesse võtta. Eriti kui teadmised ja tarkused on selleks ellu kutsutud. Stuudios on Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kellelt küsime tarkusi Riigikogu obstruktsiooni lõpetamise, õpetajate palkade tõstmise ja tervikuna Eesti elu parendamise kohta. Saatejuhid on Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Šonedēļ norisinās V Pasaules latviešu zinātnieku kongress "Zinātne Latvijai". Lai atzīmētu šo kuplo pulcēšanos, raidījumu šonedēļ esam veltījuši diasporas pētniekiem - iepazīsim viņu pieredzi, pētījumus un pārdomas par dažādiem ar zinātni saistītiem jautājumiem. Kongresa viena no centrālajām tēmām ir zaļā pārveide, tāpēc šajā raidījumā pievēršamies tematam par resursiem - ūdens resursiem un enerģētikas resursiem. Fiziķu radītas inovācijas atjaunīgos enerģijas avotos un sociālo zinātņu pētījumi par to, kur šīs inovācijas nonāk, kādi šķēršļi tām tiek likti un kāda ir institūciju un ģeopolitikas loma, lai varētu apkurināt savas ēkas un tikt pie elektrības. Saruna ar fiziķi, vadošo pētnieku Nacionālajā Atjaunojamo Enerģiju Laboratorijā Kolorādo, ASV, Paulu Stradiņu un Šveices Federālā tehnoloģiju institūta asociēto pētnieci Inesi Zepu.  Bet vispirms satikšanās ar kongresa dalībnieku no kaimiņvalsts Igaunijas - Tarmo Soomeri. V Pasaules latviešu zinātnieku kongresa dalībnieku vidū šogad ir arī Igaunijas Zinātņu akadēmijas prezidents, profesors Tarmo Soomere. Viņš ir arī jūras zinātnieks, kura intereses galvenokārt vērstas uz jūras apdraudējumu analīzi. Par jūras un okeāna izpēti ar matemātikas palīdzību, par piesārņojuma un trokšņu ietekmi uz jūras vidi, kā arī par aktuāliem neatbildētiem jautājumiem saruna ar ar profesoru.    

Parvlaeva Regula tabas 8. juunil Virtsu sadamast väljumisel tehniline rike ning laev oli sunnitud sadamasse tagasi pöörduma. TS Laevade juhatuse liige Guldar Kivro selgitab, mis Regulal juhtus ja millal laev taas tööle võiks hakata. Eesti Teaduste akadeemia president ja Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi professor Tarmo Soomere räägib uuest tehnoloogiast, mis võimaldab laevalainete salvestuse põhjal laeva kohta infot saada. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Aastatepikkuse töö tulemusena on valminud koguteose Eesti merenduse ajalugu I osa, mis käsitleb merenduse olulisi teetähiseid alates Eesti randade asustamisest kuni nõukogude okupatsiooni alguseni. Meretund vahendab sõnavõtte raamatu esitluselt, kus kõnelesid viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Lisaks räägib jäämurdja Botnica kapten Indrek Kivi tänavusest tööst Soome lahel ja Eesti meremuuseumi juht Urmas Dresen muuseumi esinduspaadi Carry ajaloost ning plaanidest, mis puudutavad muuseumi valduses olevat purjekat Vanemuine. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

441. Jukuraadio köögilaud on kaetud Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomerega. Tarmo Soomere avaldas just laheda esseekogumiku “Ilmast ja inimestest”, milles mõtestab humoorikalt, aga targalt ühiskonda, planeeti ning kultuuri. Kord õpetas Tarmo inimesi kadunud asju otsima. "Inimesed", pajatas Soomere, "otsivad kaotsi läinud asju alatasa sealt, kust on kõige kergem otsida. Näiteks tänavalaterna alt. Aga asjad teatavasti kaovad hoopis mujale, mitte tänavalaterna alla, mistõttu tuleb neid otsida pimedatest ja vähe ligipääsetavatest kohtadest". Soomere jutt näitab, et millegi saavutamiseks – näiteks kadunud nalivka leidmiseks – tuleb väljuda mugavustsoonist, ronida põõsasse või kanalisatsiooni, mitte tänavalaterna alla.

Kell 9.30 intervjueerime Teadlaste öö festivali raames Teaduste akadeemia presidenti Tarmo Soomeret.

Priit Hõbemägi, Marek Strandberg ja Heldur Meerits. Keskpäevatunni teemad 7. augustil: Tarmo Soomere sai koalitsioonierakondadelt tünga ja lükati kõrvale. Mis saab edasi? Koroonaolukord: sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ja asekantsler Maris Jesse kutsuti tagasi. Maskid ja tõendite kontroll. Keskerakonna reiting langes kolinal. Leedu rändekriis on ähvardav ka Eestile.  Graanul Invest teeb suurtehingu. Eesti saab juurde miljardäri, aga kes hakkavad teenima Eesti metsa ahjus ära põletamise eest. Hinnad on kerkinud 5%. Miks nii kiire tõus?  Majandusminister soovib riigistada suursaarte vahel reisijaid teenindavaid praamid. 

Priit Hõbemägi, Marek Strandberg ja Heldur Meerits. Keskpäevatunni teemad 7. augustil: Tarmo Soomere sai koalitsioonierakondadelt tünga ja lükati kõrvale. Mis saab edasi? Koroonaolukord: sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ja asekantsler Maris Jesse kutsuti tagasi. Maskid ja tõendite kontroll. Keskerakonna reiting langes kolinal. Leedu rändekriis on ähvardav ka Eestile.  Graanul Invest teeb suurtehingu. Eesti saab juurde miljardäri, aga kes hakkavad teenima Eesti metsa ahjus ära põletamise eest. Hinnad on kerkinud 5%. Miks nii kiire tõus?  Majandusminister soovib riigistada suursaarte vahel reisijaid teenindavaid praamid. 

Vahetunni esimeses pooles analüüsib Postimehe toimetaja Aimar Altosaar presidendikandidaadiks pürgiva Tarmo Soomere sellenädalasi kohtumisi Riigikogu fraktsioonidega ning Marika Priske sotsiaalministeeriumi kantsleri kohalt lahtitegemise tagamaid. Saate teises pooles räägib Postimehe teadus- ja tehnoloogiatoimetuse juhataja Marek Strandberg tuumajaamateemalisest arutelust riigikogu keskkonnakomisjonis. Saate lõpus mõtestab Postimehe välisuudiste toimetaja Margus Parts Valgevene aktivisti Vital Šišovi tapmise ja Leedu rändekriisi mõju Eestile. Saatejuht on Ülle Harju.

Vahetunni esimeses pooles analüüsib Postimehe toimetaja Aimar Altosaar presidendikandidaadiks pürgiva Tarmo Soomere sellenädalasi kohtumisi Riigikogu fraktsioonidega ning Marika Priske sotsiaalministeeriumi kantsleri kohalt lahtitegemise tagamaid. Saate teises pooles räägib Postimehe teadus- ja tehnoloogiatoimetuse juhataja Marek Strandberg tuumajaamateemalisest arutelust riigikogu keskkonnakomisjonis. Saate lõpus mõtestab Postimehe välisuudiste toimetaja Margus Parts Valgevene aktivisti Vital Šišovi tapmise ja Leedu rändekriisi mõju Eestile. Saatejuht on Ülle Harju.

Delfi “Erisaate” külaline on Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, kellega tuleb juttu akadeemia nn kolme V plaanist, täpsemalt läkitusest “V3 väljakutsete vanik: viiruse vältimiselt likvideerimisele”. Seda võib nimetada teaduste akadeemia juhtnöörideks, mida järgides jõuaksime ilusasse suvesse ja loodetavasti peatselt ka pandeemia lõppu.

NALJAKAS TEADUS: Juku Raadio 354. köögilauda potsatas Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Et saade oli eetris 1. aprillil, pajatasime teaduse ja huumori seostest. Näiteks saab valgustatud, mille eest on välja antud liba-nobeleid. Eriti noobel on, kui liba-nobeli kavaler on ka päris Nobeli kavaler. See saade annab märku, et hetkest, mil teadus ei suuda enda üle […]

NALJAKAS TEADUS: Juku Raadio 354. köögilauda potsatas Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Et saade oli eetris 1. aprillil, pajatasime teaduse ja huumori seostest. Näiteks saab valgustatud, mille eest on välja antud liba-nobeleid. Eriti noobel on, kui liba-nobeli kavaler on ka päris Nobeli kavaler. See saade annab märku, et hetkest, mil teadus ei suuda enda üle muiata, muutub ta teadusest millekski muuks. Huvitavat rännakut liinil huumor-teadus soovides!

Räägime Suessi kanalisse lõksu jäänud aluse MV Ever Given liikuma saamisest ja maailma ühe olulisema veetee vabastamisest. Postimehe otsesaates oli Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, saatejuht Toomas Kask.

Räägime Suessi kanalisse lõksu jäänud aluse MV Ever Given liikuma saamisest ja maailma ühe olulisema veetee vabastamisest. Postimehe otsesaates oli Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, saatejuht Toomas Kask.

Saatekülalised Jaan Kivistik ja Piret Kuusk. Saatejuht on Hardo Pajula. Selle saate lähtekohaks oli E. A. Burtti 1924. aastal ilmunud raamat "Moodsa teaduse metafüüsilised alused" [1]. Nagu ikka osutus ka see teos pigem hüppelauaks vestlusesse, mille kõige meeldejäävamad kohad on minu jaoks seotud nüüdisaegse filosoofia rajaja René Descartes'iga. Burttini jõudsin ma Rupert Sheldrake'i "Dogmadeta teaduse" vahendusel. Viimati nimetatud raamatule oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring [2] "Kaasaegne ketser", kus mu stuudiokülalisteks olid Toomas Paul ja Tarmo Soomere. Burtt kirjutab kohe alguses: "Teemaderingi, millega see raamat tegeleb, tutvustan ma piisava põhjalikkusega esimeses peatükis. Olgu siinkohal vaid lisatud, et ma pöörasin oma tähelepanu nendele põhjapanevatele probleemidele pärast seda, kui ma olin võtnud endale vastutuse lugeda Columbia ülikoolis edasijõudnutele kursust Briti filosoofia ajaloost. Kui ma olin mõnda aega klassikaliste inglise mõtlejatega intensiivselt tegelenud, jõudsin ma järeldusele, et keegi ei saa nende teoste alusmotiividest aru enne, kui ta on igakülgselt tundma õppinud selle mõtleja filosoofiat, kelle mõjuvõimu uusajale võib võrrelda üksnes Aristotelese omaga hiliskeskajal – ma räägin siin Sir Isaac Newtonist." Ma uurisingi kõigepealt Piretilt, kas ta nõustub Burtti hinnanguga Newtonile. "Jah, kindlasti," vastas ta (21. minut), "Aristotelese mõju kestis umbes 4. sajandist eKr kuni 16. sajandini pKr –peaaegu 2000 aastat oli Aristoteles see, kelle füüsikaloenguid loeti ja kasutati, nii palju, kui neid tollal üldse oli vaja kasutada. Aristotelese füüsika käsitles niisuguseid teemasid, mis nende 2000 aasta jooksul ei olnud mõtlemise keskpunktis – need olid aeg, ruum ja liikumine. Mõteteringis, millega eelmainitud 2000 aasta jooksul tegeleti, ei olnud need teemad eriti olulised. Tollal mõeldi pigem sellest, mismoodi maailm suhestub Jumalaga. Kuivõrd Jumal ei näidanud aga aja, ruumi ja liikumise vastu suuremat huvi, siis puudus see huvi ka inimestel. See oli üks põhjus, miks Aristotelese füüsika nii kaua vastu pidas. Mis puutub Newtonisse, siis tema teemad on täpselt samad, mis Aristotelese füüsikas – aeg, ruum ja liikumine –, nüüd hakati neid aga juba katseliselt ja vaatluslikult kasutama... Tulid kahurikuulid, mille liikumist sõjamehed väga tahtsid ette arvutada. Newtoni füüsika muutus praktiliselt kasutatavaks ja kuna see oli oma praktilistel kasutusaladel väga edukas, siis loomulikult seda loeti, tudeeriti, täiendati ja kontrolliti. Kõik see kestis kuni eelmise sajandini. Pärast seda on aga füüsika palju muutunud, mistõttu öelda, et tänapäeva füüsika põhineb endistviisi Newtonil, on anakronism. Tänapäeval kasutavad Newtoni füüsika kategooriaid pigem argimõtlemine ja argiteadvus. Sel lihtsal põhjusel, et Newtoni füüsika meie tavamaailma ju kirjeldabki." "Minu meelest on see väga täpne," võttis siinkohal (25. minut) üle sõnajärje Jaan, "aga selles mõttes täpne, et nii nagu Aristoteles ei teinud keskaega, ei teinud ka Newton uusaega... Asjad, mis teevad uusajast teadusrevolutsiooni ajastu olid selleks ajaks juba tehtud. Peasüüdlased olid Galilei ja Descartes. Selleks ajaks, kui Newton sündis, oli Descartes oma unenäod juba näinud. Newton sündis mingis mõttes juba valmis keskkonda, aga sinna sobis ta sama hästi, nagu sobis Thomase kohandatud Aristoteles 13. sajandi kristlikusse maailmapilti." Descartesi'i unenägudest rääkisime Pireti ja Roomet Jakapiga pikemalt "Tähenduse teejuhtide" 61. vestlusrigis "Globaalne kahtleja" [3]. Kui ma vestluse teise pooltunni algusel viisin jutu epistemoloogiale, jõudsime ringiga jälle Descartes'i juurde tagasi. "Uue teaduse alguses seisab Descartes oma maksiimiga "Cogito ergo sum"", selgitas Jaan (36. minut), "vahetu, antu on ainult mõistus ja ei mitte midagi muud, kõik muu on selle lähteolukorra suhtes teisejärguline. Niimoodi osutub uusaegne teadus Descartes'i nõelaotsast paisuvaks mulliks või mõtteloominguks." Meie tänase epistemoloogilise kriisi taustal on eriti oluline, Descartes kerkib esile laias laastus samasuguses olukorras. "Usuline kriis muidugi oli," rääkis Piret (59. minut), "kirik oli lagunenud, vaateid oli palju, kõiki ketsereid polnud enam võimalik tuleriidale saata." Briti ajaloolane Niall Ferguson väidab, et personaalarvuti ja internet on muutnud avalikku sfääri sama murranguliselt kui Gutenbergi leiutis reformatsiooni eelõhtul. "Enamik meist alahindab seda muutust, eriti need, kes ammutavad informatsiooni vanadest allikatest, eriti paberile trükitud ajalehtedest" [4]. Sellega olen ma väga nõus. Head kuulamist! Hardo ------------------- [1] https://www.amazon.com/Metaphysical-Foundations-Modern-Science-ebook/dp/B00A73FD20/ref=sr_1_3?dchild=1&keywords=E.+A.+Burtt&qid=1595400709&sr=8-3 [2] https://www.youtube.com/watch?v=N8WBeR7hu94&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=38 [3] https://www.youtube.com/watch?v=xBBTcDxK0PE&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=6 [4] https://www.youtube.com/watch?v=yLiPPtxKRAA&t=196s

Juku Raadio 318. saade keskendub geograafiale ja mõttetutele riikidele. Kui Hardo Aasmäe alustas koos saatejuht Juku-Kalle Raidiga aastal 2003 kuulehes KesKus sarja “Mõttetute riikide aabits”, ei osanud kumbki ennustada, et sellest kasvab välja raamatusari. Aasmäe raamat ilmus vahetult peale ta lahkumist 2014, teise osa on kirjutanud geograaf Toomas Kümmel. Et igal riigil on mõni kiiks, keskendume köögilauas just neile huvitavatele kiiksudele. Lisaks Kümmelile pajatavad omi mõttetute riikide lugusid veel tuntud purjetaja-raudteelane Tiit Pruuli, reisisaadetenägu Marek Reinaas, rännumehest helilooja Peeter Vähi, oma peret igaaastaselt mõttetuisse riikidesse küüditav Tuuli Roosmaa, etnoloogiadoktor Aimar Ventsel ning Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Selle saate lähtekohaks oli E. A. Burtti 1924. aastal ilmunud raamat "Moodsa teaduse metafüüsilised alused" [1]. Nagu ikka osutus ka see teos pigem hüppelauaks vestlusesse, mille kõige meeldejäävamad kohad on minu jaoks seotud nüüdisaegse filosoofia rajaja René Descartes'iga.Burttini jõudsin ma Rupert Sheldrake'i "Dogmadeta teaduse" vahendusel. Viimati nimetatud raamatule oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring [2] "Kaasaegne ketser", kus mu stuudiokülalisteks olid Toomas Paul ja Tarmo Soomere.Eessõna alguses kirjutab Burtt: "Teemaderingi, millega see raamat tegeleb, tutvustan ma piisava põhjalikkusega esimeses peatükis. Olgu siinkohal vaid lisatud, et ma pöörasin oma tähelepanu nendele põhjapanevatele probleemidele pärast seda, kui ma olin võtnud endale vastutuse lugeda Columbia ülikoolis edasijõudnutele kursust Briti filosoofia ajaloost. Kui ma olin mõnda aega klassikaliste inglise mõtlejatega intensiivselt tegelenud, jõudsin ma järeldusele, et keegi ei saa nende teoste alusmotiividest aru enne, kui ta on igakülgselt tundma õppinud selle inglise mõtleja filosoofiat, kelle mõjuvõimu uusajale võib võrrelda üksnes Aristotelese omaga hiliskeskajal – ma räägin siin Sir Isaac Newtonist."Pärast ligi kahekümneminutilist sissejuhatust küsisingi ma kõigepealt Piretilt, kas ta nõustub Burtti hinnanguga Newtonile. "Jah, kindlasti," vastas Piret (21. minut), "Aristotelese mõju kestis umbes 4. sajandist eKr kuni 16. sajandini pKr –peaaegu 2000 aastat oli Aristoteles see, kelle füüsikaloenguid loeti ja kasutati, nii palju kui neid tollal üldse oli vaja kasutada. Aristotelese füüsika käsitles niisuguseid teemasid, mis nende 2000 aasta jooksul ei olnud mõtlemise keskpunktis – need olid aeg, ruum ja liikumine. Mõteteringis, millega eelmainitud 2000 aasta jooksul tegeleti, ei olnud need teemad eriti olulised. Tollal mõeldi pigem sellest, mismoodi maailm suhestub Jumalaga. Kuivõrd Jumal ei näidanud aga aja, ruumi ja liikumise vastu suuremat huvi, siis puudus see huvi ka inimestel. See oli üks põhjus, miks Aristotelese füüsika nii kaua vastu pidas. Mis puutub Newtonisse, siis tema teemad on täpselt samad, mis Aristotelese füüsikas – aeg, ruum ja liikumine –, nüüd hakati neid aga juba katseliselt ja vaatluslikult kasutama... Tulid kahurikuulid, mille liikumist sõjamehed väga tahtsid ette arvutada. Newtoni füüsika muutus praktiliselt kasutatavaks ja kuna see oli oma praktilistel kasutusaladel väga edukas, siis loomulikult seda loeti, tudeeriti, täiendati, kontrolliti. Kõik see kestis kuni eelmise sajandini. Pärast seda on aga füüsika nii palju muutunud, mistõttu öelda, et tänapäeva füüsika põhineb endistviisi Newtonil, on anakronism. Tänapäeval kasutavad Newtoni füüsika kategooriaid pigem argimõtlemine ja -argiteadvus. Sel lihtsal põhjusel, et Newtoni füüsika meie tavamaailma ju kirjeldabki.""Minu meelest on see väga täpne," võttis siinkohal (25. minut) üle sõnajärje Jaan, "aga selles mõttes täpne, et nii nagu Aristoteles ei teinud keskaega, vaid ta introdutseeriti siis, kui keskaeg oli juba täies hoos... Newtoniga oli sama lugu. Asjad, mis teevad uusajast teadusrevolutsiooni ajastu olid selleks ajaks jubat tehtud. Peasüüdlased olid Galilei ja Descartes. Selleks ajaks, kui Newton sündis, oli Descartes oma unenäod juba näinud. Newton sündis mingis mõttes juba valmiskeskkond, aga sinna sobis ta sama hästi, nagu sobis Thomas kohandatud Aristoteles 13. sajandi kristlikusse maailmapilti."Descartesi'i unenägudest rääkisime Pireti ja Roomet Jakapiga pikemalt "Tähenduse teejuhtide" 61. vestlusrigis "Globaalne kahtleja" [3]. Kui ma vestluse teise pooltunni algusel viisin jutu epistemoloogiale, jõudsime ringiga jälle Descartes'i juurde tagasi. "Uue teaduse alguses seisab Descartes oma maksiimiga "Cogito ergo sum". Lõppkokkuvõttes on meile vahetult antud ainult meie mõistus ja kõik muu on sellest tulenev.------------[1] https://www.amazon.com/Metaphysical-Foundations-Modern-Science-ebook/dp/B00A73FD20/ref=sr_1_3?dchild=1&keywords=E.+A.+Burtt&qid=1595400709&sr=8-3[2] https://www.youtube.com/watch?v=N8WBeR7hu94&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=38[3] https://www.youtube.com/watch?v=xBBTcDxK0PE&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=6 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Sidusus on toimiva ühiskonna oluline eeldus. Sidusust kujundavad (või lõhestavad) poliitika, meedia, haridussüsteem ja kultuur, aga ka argisuhtlus. Teadlaste ülesanne on küll meie kultuuri, ühiskonda ja keskkonda uurida, kuid uuritavasse sekkumist peetakse tihti kas ebaoluliseks või isegi sobimatuks. Arutame, milline on teadlase roll ja vastutus oma teadmiste rakendamisel ühiskonna heaks ning kuidas motiveerida teadlasi Eesti ellu panustama. Arutelu juht: Aija Sakova Osalejad: Mari Sarv - folklorist; Krista Kodres - kunstiajaloolane; Tarmo Soomere - akadeemik; Andres Koppel - teaduskorraldaja Korraldaja: Eesti Kirjandusmuuseum Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

1982. aastal avaldas Inglise bioloog Rupert Sheldrake raamatu "Uus eluteadus"*. "Selleks ajaks olin ma Cambridge'i Ülikooli õppejõu ja Kuningliku Seltsi teadusliku kaastöötajana uurinud aastaid taimede arengut... Ma tulin selle ideega lagedale pärast mitut aastat järelemõtlemist, sest ma nägin ette, et see võib põhjustada tuliseid vaidlusi."**Esialgne vastuvõtt oli siiski üllatavalt rahulik. Teadusmaailmas ja Briti meedias algas tõsine arutelu. Kolm kuud pärast raamatu ilmumist avaldas aga ajakirja "Nature" toimetaja John Maddox – kes oli Sheldrake'i sõnul "sõjakas ateist ja dogmaatiline materialist" – nimetatud žurnaali esilehel artikli "Põletamist vääriv raamat".*** "See oli uskumatult emotsionaalne rünnak mu raamatu vastu. Ta pidas seda hullemaks teoseks kui Hitleri "Mein Kampf"! Ma lihtsalt ei suutnud uskuda, kui ma seda lugesin – see oli nii kohutavalt vaenulik," räägib Sheldrake ligi 40 aastat hiljem**. Pärast Maddoxi rünnakut algas Sheldrake'i elu diskrediteeritud teadlase ja menuka autorina.Ta ei öelnud oma ideedest lahti, vaid on sealt alates pühendanud oma karjääri nende nähtuste uurimisele, mida kaasaja teaduse järgi üleüldse ei eksisteerigi. Nii juhtis ta aastatel 2005–2010 Cambridge'i Ülikooli Trinity College'i rahastatud Perrot-Warricki projekti, mis uuris inimeste ja loomade selgitamatuid võimeid. Suuresti tänu sellele jooksevad talle pühendatud Wikipedia artikli avalõigust kohe läbi sõnad "parapsühholoogia" ja "pseudoteadus".Pärast "Uut eluteadust" on tema sulest ilmunud kaheksa raamatut ning ta olnud kaasautoriks veel kuue juures. 2012. aastal nägi trükivalgust "The Science Delusion", mis ilmus eesti keeles Andres Tamme tõlkes kaks aastat hiljem pealkirja all "Dogmadeta teadus"****. Autori sõnul seab ta selles raamatus küsimuse alla teaduse kümme dogmat või eeldust ja uurib, kuidas nad teadusliku uurimise all vastu peavad. "Mitte ükski neist ei pea eriti hästi," ütleb ta oma TED konverentsil peetud põlu alla pandud kõnes*****.Suve alul kutsusin ma "Tähenduse teejuhtide" 2. hooaja viimasesse vestlusringi Sheldrake'i eelnimetatud raamatust rääkima teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere ja teoloog Toomas Pauli. Jutuajamise alguses rääkisime dogmadest, ühelt poolt nende möödapääsmatusest, aga teiselt poolt ka nende ümbervaatamise vajadusest. "Kreeka keelest tuleb ta sõnast "dokeo" – dogma, see on arvamus," selgitas Toomas Paul meile termini päritolu (8. minut), "seda kasutatakse niisuguste arvamuste kohta, mille suhtes ollakse üksmeelel."Järgnevalt võtsime ette Sheldrake'i esimeses peatükis "Kas loodus on mehaaniline?" käsitletud arvamuse. Siin läks jutt õige pea paratamatult René Descartes'ini. "Mehaaniliseks läheb asi alates 17. sajandist, kui inimene võrdsustatakse masinaga," rääkis Toomas (20. minut), "praegu on kasutusel pigem arvutimetafoor, kus võrdluspunkt on ka mehaaniline, aga mitte päris aurumasin."Sellest saateosast jäi vast kõige enam meelde Tooma arutlus kristluse rollist kartesiaanliku maailmapildi tekkes (36. minut): "Maailm ei alga Descartes'ist. Ma läheksin ajas paar tuhat aastat tagasi. Tollal oli peamiseks usundiks animism... oli enesest mõistetav, et tähed on elus ja kogu loodus on hingestatud." Tooma sõnul pagendas kristlus mitmete sajandite jooksul kogu selle haldajate väe ja lõi seega eelduse Descartes'i mehhanitsistlikuks pöördeks. Ent maailmas käib kõik ringi ning James Lovelocki Gaia hüpotees on planeedile jälle elu sisse puhumas.Umbes poole vestluse peal (44. minut) jõudsime ettearvatult Thomas Kuhnini****** ja sealt omakorda Kurt Gödelini. "Teadus areneb ju ka rütmiliselt ja tsükliliselt," kõneles Tarmo, "Thomas Kuhni järgi on olemas mingid alused, mida arvatakse olema õiged, nimetatagu neid siis dogmadeks, kokkulepeteks või arusaamadeks." Teadlaste uudishimu on aga lõpmatu ja pidevalt tegelikkust torkides jõuavad nad varem või hiljem tulemusteni, mis ei ole kehtiva arusaamaga kooskõlas. Gödel ütleb seda, et ükskõik kui hästi me maailma mõistame, saame paraku alati esitada sisuka väite, mida me ei saa olemasoleva süsteemi raames tõeks pidada, ega valeks tunnistada. Nende samade sisukate, ent mittetõestatavate väidete olemasolu loob Tarmo sõnul pinna kiuslikeks küsimusteks, mille liigselt jäärapäise esitamise eest on nii mõnedki lõpetanud tuleriidal.Head kuulamist!Hardo------------* https://www.amazon.com/New-Science-Li...** https://www.youtube.com/watch?v=xiIYI...*** https://www.theguardian.com/science/2...**** https://www.apollo.ee/catalogsearch/r...***** https://www.youtube.com/watch?v=yLONZ...****** https://www.apollo.ee/teadusrevolutsi... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

# 55 Toomas Paul ja Tarmo Soomere

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Selles saates oli esmakordselt stuudios kolm külalist, sest jutuks olid seekord lained kolmes erinevas keskkonnas. Okeanoloog Tarmo Soomere rääkis lainetest kui teoreetilistest konstruktidest ning nende avaldumisvormidest nii ookeanis, rannikumeres kui vannis. Talle sekundeerisid õhulainete organiseerija Erkki-Sven Tüür ja maalikunstnikust lainepüüdja Aili Vint. See oli tempokas ja mitmes mõttes huvitav vestlus, sest õige pea selgus, et lisaks merele ja õhule levivad lained ka erinevate isiksusetüüpide sees ja vahel. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

#23 Tarmo Soomere, Erkki-Sven Tüür ja Aili Vint, "Lained õhus, vees ja lõuendil"

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Tarmo Soomere kommentaar.

Mõtteid 100-aastase Eesti teadusest avaldavad Eesti teadlased Agu Laisk, Els Heinsalu, Jaan Einasto, Jüri Allik, Mall Hiiemäe, Tarmo Soomere ja Toivo Maimets.Selle nädala "Vikerhommiku" teadusuudistes rääkisid needsamad teadlased Eesti teaduse tähendusrikastest fenomenidest, "Laboris" aga võtavad sõna pikemalt. Kuulake 25. veebruaril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Mõtteid 100-aastase Eesti teadusest avaldavad Eesti teadlased Agu Laisk, Els Heinsalu, Jaan Einasto, Jüri Allik, Mall Hiiemäe, Tarmo Soomere ja Toivo Maimets.Selle nädala "Vikerhommiku" teadusuudistes rääkisid needsamad teadlased Eesti teaduse tähendusrikastest fenomenidest, "Laboris" aga võtavad sõna pikemalt. Kuulake 25. veebruaril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Eesti Teaduste Akadeemia president, mereteadlane Tarmo Soomere selgitab, mida õhuvoolude muutused meie koduse Läänemere ja mereäärsete maade ilmadega teevad. Teaduste Akadeemia 80. tähtpäeva eel räägime ka, miks doktorikraadi kaitsnud noorteadlased tunnevad, et neil pole Eestis kohta. Äsja pressisõbra tiitli ja varasemalt teaduse populariseerimise eest tunnustusi pälvinud Soomere on kajaloodimisel 13. jaanuaril kell 12.05.Küsib Kaja Kärner.

Eesti Teaduste Akadeemia president, mereteadlane Tarmo Soomere selgitab, mida õhuvoolude muutused meie koduse Läänemere ja mereäärsete maade ilmadega teevad. Teaduste Akadeemia 80. tähtpäeva eel räägime ka, miks doktorikraadi kaitsnud noorteadlased tunnevad, et neil pole Eestis kohta. Äsja pressisõbra tiitli ja varasemalt teaduse populariseerimise eest tunnustusi pälvinud Soomere on kajaloodimisel 13. jaanuaril kell 12.05.Küsib Kaja Kärner.

Pärast Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere meeleolukat sissejuhatust selgitab vikipedist Ivo Kruusamägi, kuidas teadus maailma Vikipeedia kaudu mõjutab ja kuidas saaks veelgi rohkem mõjutada.Aastalõpu puhul peatume põgusalt pilvederiigi pöörasemal poolel. Pilveteadlase Jüri Kamenikuga räägime pilvede uurimisest ja hajutamisest heli abil, pilvede mõjust inimese meeleolule ja võimalustest pilvepilti suurlinnade kohal rõõmsamaks muuta, pilvede otsesest ohtlikkusest ja pilvede niiöelda murdumisest. Saatejuht on Priit Ennet.

Pärast Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere meeleolukat sissejuhatust selgitab vikipedist Ivo Kruusamägi, kuidas teadus maailma Vikipeedia kaudu mõjutab ja kuidas saaks veelgi rohkem mõjutada.Aastalõpu puhul peatume põgusalt pilvederiigi pöörasemal poolel. Pilveteadlase Jüri Kamenikuga räägime pilvede uurimisest ja hajutamisest heli abil, pilvede mõjust inimese meeleolule ja võimalustest pilvepilti suurlinnade kohal rõõmsamaks muuta, pilvede otsesest ohtlikkusest ja pilvede niiöelda murdumisest. Saatejuht on Priit Ennet.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" biorobootik Maarja Kruusmaa, ökoloog Aveliina Helm ja merematemaatik Tarmo Soomere. Esimest osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlesid füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler, kuulsite 1. oktoobri saates. Saate paneb kokku Priit Ennet. Kuulake pühapäeval kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" biorobootik Maarja Kruusmaa, ökoloog Aveliina Helm ja merematemaatik Tarmo Soomere. Esimest osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlesid füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler, kuulsite 1. oktoobri saates. Saate paneb kokku Priit Ennet. Kuulake pühapäeval kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Teadlastel tuleks eelkõige lasta tegeleda vaba mõttetöö ja uute asjade avastamisega, ütleb teadlase kommentaaris Geenivaramu juht Andres Metspalu. Ka algul kasutuna tunduv teadustöö võib hiljem osutuda ülioluliseks, leiab ta.Eesti metsade kasvukiiruse uuringus avastati, et meie mets (seal, kus teda on) kasvab märksa kiiremini kui seni arvatud. Saates on külas uuringus osalenud metsateadlane Allan Sims. Euroopa teadlaste eetikanormide muutmise vajadusest räägib Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab raamatut kõndimise filosoofiast.

Teadlastel tuleks eelkõige lasta tegeleda vaba mõttetöö ja uute asjade avastamisega, ütleb teadlase kommentaaris Geenivaramu juht Andres Metspalu. Ka algul kasutuna tunduv teadustöö võib hiljem osutuda ülioluliseks, leiab ta.Eesti metsade kasvukiiruse uuringus avastati, et meie mets (seal, kus teda on) kasvab märksa kiiremini kui seni arvatud. Saates on külas uuringus osalenud metsateadlane Allan Sims. Euroopa teadlaste eetikanormide muutmise vajadusest räägib Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab raamatut kõndimise filosoofiast.

Mis on lainikud ja miks sai prantsuse matemaatik Yves Meyer lainikute uurimse eest Abeli auhinna, selgitab laineteadlane Tarmo Soomere.Novembris Võrtsjärve idakalda lähedal nelja kilomeetri sügavusel toimunud maavärinast räägib seismoloog Heidi Soosalu.Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamise geoloogilisest küljest vestleme geoloog Kalle Suurojaga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 2. aprillil kell 17.05.

Mis on lainikud ja miks sai prantsuse matemaatik Yves Meyer lainikute uurimse eest Abeli auhinna, selgitab laineteadlane Tarmo Soomere.Novembris Võrtsjärve idakalda lähedal nelja kilomeetri sügavusel toimunud maavärinast räägib seismoloog Heidi Soosalu.Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamise geoloogilisest küljest vestleme geoloog Kalle Suurojaga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 2. aprillil kell 17.05.

Tähed tiirlevad galaktikas võbelevate voogudena. Tartu Observatooriumi astronoom Rain Kipper tutvustab asjakohast matemaatilist mudelit.Maakera on astunud uude ajajärku, antropotseeni ajastikku, millest kõneleb teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli geoökoloog Tiiu Koff.Mõnede ühiskonnavaatlejate hinnangul oleme jõudnud ka faktide järgsesse aega. Kuidas saavad teadlased sellest hoolimata riigivalitsejatele ja ettevõtjatele hüva nõu anda, arutleb Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Tähed tiirlevad galaktikas võbelevate voogudena. Tartu Observatooriumi astronoom Rain Kipper tutvustab asjakohast matemaatilist mudelit.Maakera on astunud uude ajajärku, antropotseeni ajastikku, millest kõneleb teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli geoökoloog Tiiu Koff.Mõnede ühiskonnavaatlejate hinnangul oleme jõudnud ka faktide järgsesse aega. Kuidas saavad teadlased sellest hoolimata riigivalitsejatele ja ettevõtjatele hüva nõu anda, arutleb Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Suvistel pühapäevaõhtutel kuulame korra veel läinud hooaja kommentaare, kus väljapaistvad teadlased – igaüks oma isikupärases stiilis – avaldavad mõtteid ja arvamusi teaduse ja ühiskonna teemadel.Esimesesna saavad sõna füüsik ja tehnikateadlane Mart Noorma, matemaatik ja mereteadlane Tarmo Soomere, meteoroloog ja kliimateadlane Ain Kallis, seismoloog ja vulkaaniteadlane Heidi Soosalu, füüsik ja materjaliteadlane Jaak Kikas, füüsik ja kaugseireteadlane Anu Reinart ning geoloog, keemiatehnoloog ja keskkonnateadlane Erik Puura.

Suvistel pühapäevaõhtutel kuulame korra veel läinud hooaja kommentaare, kus väljapaistvad teadlased – igaüks oma isikupärases stiilis – avaldavad mõtteid ja arvamusi teaduse ja ühiskonna teemadel.Esimesesna saavad sõna füüsik ja tehnikateadlane Mart Noorma, matemaatik ja mereteadlane Tarmo Soomere, meteoroloog ja kliimateadlane Ain Kallis, seismoloog ja vulkaaniteadlane Heidi Soosalu, füüsik ja materjaliteadlane Jaak Kikas, füüsik ja kaugseireteadlane Anu Reinart ning geoloog, keemiatehnoloog ja keskkonnateadlane Erik Puura.

TTÜ mäeinstituudi dotsent Veiko Karu räägib, et uut tehnoloogiat abiks võttes saab maavarasid kaevandada nii, et kõik asjaosalised on rahul.Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tutvustab Euroopa mereteadlaste viit nõuannet Euroopa merenduspoliitika kujundajatele. Muu hulgas soovitavad teadlased leida meie toidulauale mereandide seast alternatiive tuunikalale (pildil).Cambridge'i Ülikooli doktorant Kadi Liis Saar selgitab, kuidas võib saada elektrivoolu sinivetikate osalusel ehitatud bioloogilistest. päikesepaneelidest.Saatejuht on Priit Ennet.

TTÜ mäeinstituudi dotsent Veiko Karu räägib, et uut tehnoloogiat abiks võttes saab maavarasid kaevandada nii, et kõik asjaosalised on rahul.Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tutvustab Euroopa mereteadlaste viit nõuannet Euroopa merenduspoliitika kujundajatele. Muu hulgas soovitavad teadlased leida meie toidulauale mereandide seast alternatiive tuunikalale (pildil).Cambridge'i Ülikooli doktorant Kadi Liis Saar selgitab, kuidas võib saada elektrivoolu sinivetikate osalusel ehitatud bioloogilistest. päikesepaneelidest.Saatejuht on Priit Ennet.

Kas Pariisi kliimakokkulepe on piisav? Mida see tähendab Eestile - meie inimestele, maale ja majandusele? Stuudios on Teaduste Akadeemia president mereteadlane Tarmo Soomere ning Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt. Saadet juhib arvamustoimetaja Marti Aavik. (Marti Aavik.)

Teadlase kommentaaris arutleb Eesti Teaduste Akadeemia president, merelainete uurija ja teadusajakirjanduse sõber aastast 2013 Tarmo Soomere, kuidas võiks riik ja ühiskond paremini teenida selle pealt, et teadus on saanud avalikuks hüveks.

Teadlase kommentaaris arutleb Eesti Teaduste Akadeemia president, merelainete uurija ja teadusajakirjanduse sõber aastast 2013 Tarmo Soomere, kuidas võiks riik ja ühiskond paremini teenida selle pealt, et teadus on saanud avalikuks hüveks.

Läinud neljapäeval esitles Loodusajakiri Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis kogumikku Lehed ja tähed, 7. Saates saavad sõna esitluselgi kõnelnud TA president Tarmo Soomere ning üks kogumiku autoreist, diplomaat ja teoloog Kristel Engman. (Toomas Jüriado.)

Kas Nordstream on koll, keda igal juhul peljata, küsib akadeemik Tarmo Soomere. Mida on andnud gaasijuhtme rajamine Eesti mereteadusele?- Eesti jahi St Iv meeskond võitis suure regati hinnatuima karika. Ja seda mitte võidusõidu, vaid sõbralikkuse eest. - Ajaloolised purjelaevad Blue Sirius, Hoppet ja Kajsamoor sõidutavad lapsi 1. septembril tasuta. Saatejuht on Küllike Rooväli. (Küllike Rooväli.)

Aasta lõpp tõi Eesti teadusele 3 akadeemikut. Mereteadusel on nüüd oma akadeemik ­ Tarmo Soomere. Eesti mereharidus elab läbi uuenduskuuri. Eesti merenduse tulevik seisab haritud meremeestel ja Mereakadeemia teadustasemel. Saarlased lõid esimese nn. kalanduspiirkonna Euroopa Kalandusfondi tarvis, mis toetab rannakülade ja saarte arengut. Eesti kaks jahti Bossanova ja Martha tõestasid üle Atlandi sõidu regatil, et meie purjetajad kuuluvad maailma paremikku. Saatejuht on Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)