Podcasts about eriti

Pealkirjas sisuliselt kõik öeldud. Võtame läbi mitmed teemad, millest viimasel ajal kirjutanud oleme ning paljud neist puudutavad meid kõiki. Eriti see, mis puudutab automaksuga seonduvat. Räägime, miks naaseb rahunemispeatus ja kuidas muutub kiirusemõõtmine. Lisaks ka sellest, mis saab CNG tulevikust Eestis ja uurisime taas, et kuidas eksamineerijate hindamine on muutunud. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Aasta viimases saates arutlevad Riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets ning Lääneranna vallavolikogu liige Eeva Helme kahel väga olulisel teemal, mis mõjutavad märkimisväärselt Eesti elu: tuuleparkide massiline rajamine maapiirkondadesse ja üleminek eestikeelsele õppele.Eestisse planeeritakse tuhandeid Tallinna teletorni kõrguseid tuulikuid. Selline massiline rajamine muudab Eesti üheks suureks elektrijaamaks, mida läbib ämblikuvõrguna kulgev kõrgepingeliinide ja ühendusteede rägastik. Eriti murettekitav on hiiglaslike tuulikute tekitatav infraheli, mille kahjulik mõju inimeste tervisele on tõestatud nii laborikatsetuste kui ka reaalsete mõõtmistega. Infraheli mõju inimorganismile on laastav ja seda ei tohiks alahinnata.Üleminek eestikeelsele haridusele on samuti tekitanud palju küsimusi. Eestikeelse hariduse sildi all on eesti lastelt võetud võimalus suuremas osas päevast eesti keelt kuulda. Muukeelsed lapsed on paigutatud ilma ettevalmistuseta eesti koolidesse koos eesti keelt kõnelevate lastega. Paljude lapsevanemate ja õpetajate hinnangul on koolid muutunud kontrollimatult segakoolideks, kus puudub tegelik üleminek eestikeelsusele, vaid toimub sulaselge venestamine.

Tähthetked. Aastalōpu kōne, uue alguse julgustav sōnavōtt - kas mōttetu ajaraisk vōi kasutamata vōimalus?Episood pōimib kokku arvamised ja peened vihjed märkamistena. Mis, miks ja kellele? Unustamata hetkekski organisatsioonikultuuri ja sümbolite keelt, mis meie ümber olevaid suhteid hoiab ja kannab.Kōnelemises pole midagi kerget. Eriti kui on soov äratada kuulaja meeled ja ehitada sild taipamisteni. Spikerdaminse episoodis olevatest vihjetest lubatud!

"Meeskonnaaladel mängivad üksikud sportlased vahel omavahel nii hästi kokku, et seda ei ole võimalik selgitada ei õnne, juhuse ega omavahel jagatud peenete märguannetega. Võistkonnaliikmete vahel paistab valitsevat telepaatiline side," kirjutab inglise bioloog Rupert Sheldrake [1] oma raamatu "Kuidas minna edasi" [2] esimeses peatükis "Spordi spirituaalne pool". Nagu nimetatud teosele vahetult eelnenud raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [3] tutvustab Sheldrake siin maailma suurtele religioonidele ühiseid spirituaalseid harjutusi. Kui "Teaduses ja vaimses praktikas" kirjutas autor meditatsioonist, tänulikkusest, suhetest looduse ja iseäranis taimedega, rituaalidest, ühislaulmisest ja palverännakutest, siis selle järjes on juttu spordi vaimsest poolest, loomade jagatud õppetundidest, paastumisest, psühheedeelikumidest, palvetamisest, pühast ajast ja headest harjumustest. "Suurem osa inimesi ei pea sporti vaimseks praktikaks," kirjutab ta kõnealuse raamatu esimeses peatükis, "sport tundub olevat veel iseäranis ilmalik. Ometi on nüüdisaegsetes sekulaarsetes ühiskondades erinevad spordiharrastused kõige tavalisemaks viisiks, mille abil inimesed kogevad täieliku kohalolu kaudu saavutatavat eneseületamist. Mediteerija meel võib ringi rännata ja end üksnes aeg-ajalt täiesti fokusseerida, ent olulises mängus osalev jalgpallur peab olema absoluutselt kohal või vastasel juhul kutsutakse ta peagi väljakult ära."Sheldrake'i kaks raamatut mõjutasid saatesarja ja samanimelise seitungi teemade valikut. Nii oli Tähenduse teejuhtide 19. number [4] pühendatud spordi spirituaalsele poolele. Nimetatud numbri intervjuu "Mäng ja momentum" [5] oli Rauno Pehkaga. "Eriti tennisemängus, aga samamoodi ka korvpallis käib mäng lainetena. Initsiatiiv, momentum, või kuidas me seda ka ei kutsuks, liigub lainetena. Ühel hetkel on momentum sinu poolel, kõik näib töötavat sinu kasuks ja vastase vastu," kirjeldas Rauno paljudele sportmängudele ühist dünaamikat.Sama meelt olid ka Eesti hoki- ja jalgpalliliitude juhid Rauno Parras ja Aivar Pohlak. Me alustasime oma jutuajamist sellestsamast momentumist ning jõudsime pooleteisttunnise vestluse lõpuks võistkonnakaaslaste telepaatilise sidemeni. "Mina usun sellesse küll," ütles siinkohal Rauno Parras, "eriti hokis, kus jääl ollakse viisikute kaupa. Selleks, et viisik mängima hakkaks, ei piisa üksnes treenitud oskustest, sinna peab juurde tulema mingi uus dimensioon, mis teeb nii viisikust kui ka meeskonnast toimiva organismi või üksuse... Telepaatia on täiesti olemas, mingite inimeste vahel see on, mingite inimeste vahel seda ei ole, aga kui see on, siis see kajastub ka tablool."Head uudistamist!H.——————————————————————[1] • Rupert Sheldrake: "Suurem osa inimest... [2] https://www.apollo.ee/ru/kuidas-minna...[3] https://www.apollo.ee/ru/teadus-ja-va...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7505427...[5] https://teejuhid.postimees.ee/7505385... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Filmimeedium on kahtlemata üks populaarsemaid kunstivorme. Eriti seda aga tänapäeval, kus tuhanded filmid on läbi voogedastusplatvormide vaid paari nupuvajutuse kaugusel. Eriti tihti aga me ei mõtle selle üle, kui palju saab filme kasutada poliitiliste vaadete levitamiseks või ühiskonna meelsuse muutmiseks.  Saates arutame millistel erinevatel viisidel on omavahel seotud poliitika ja filmid, millist sisu peaksid filmiedastusplatvormid näitama ning miks on Tulnukas ehk Valdise pääsemine on parem kui selle järg. Filmimaailmasse sukelduvad Annabel ja Annmari, saadet juhib Eke ning puldis on Kert

Ilmselt paljud on nõus, et tänane külaline on omal moel päris karismaatiline. Ta on tõusnud komeedina sisuloojate tähetaevasse ja selle aja jooksul on ta noppinud rohkelt auhindu. Ta on valitud aasta meelelahutajaks ja kui mingi teema huugama läheb, siis ta ei hoia ennast tagasi. Tal on suur võime teha asju suurelt ja mõjutada sellega ka paljusid teisi. Külas on Andrei Zevakin ja saatejuht on Kerli Kivistu.

Tänase saate külaline Cristo Pajust läks Keeniasse neljaks kuuks, aga kohapeal hakkas nii meeldima, et otsustas pikemaks jääda. Möödunud on ligi kolm aastat. Cristo sõnul on Keenia Aafrika mõistes jackpot-sihtkoht. Tõsi, valge mees on siiski keenialaste jaoks kõndiv rahakott. Nii on Cristo pidanud ka oma kohalikele sõpradele palju selgitama, et ta pole Aafrikasse pangana tulnud. Rahast rääkides, väga huvitav nüanss on see, et Cristo pole ligi kolme aasta jooksul praktiliselt üldse sularaha kasutanud. Keenias sellist asja nagu pangakaart eriti ei kasutata, vaid kõik käib mobiilimaksetega. Samuti jutustab Cristo villade rendiärist ning uuesti ärinõustamise agentuurist, mida nad kohalike eestlastega alustasid. Lõpetuseks räägime ka Keenia safaritest ning Cristo jagab ühe nippi, kuidas potentsiaalset petuskeemi ära tunda. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Eesti koondise ja Tallinna FCI Levadia jalgpallur Mihkel Ainsalu on karjääri jooksul üle elanud nii mõndagi. „Kui ma pärast poolt hooaega Ukrainast lahkusin, tuli väga-väga tugev mõõn,“ meenutab Mihkel Ainsalu Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ nelja aasta tagusele Lvivi-käigule järgnenut. „Oli raskusi ka väljaspool jalgpalli. Mõtted, et jalgpalliga lõpparve teha, olid väga tugevad. Olin sügavas mustas augus. Elu mängis nii kõvasti vingerpussi, et jalgpall ei olnud mu jaoks kindlasti esikohal. Minus valitses tunne, et olen kõigest ilma jäänud. Sattusin seisu, kus pidin otsustama, kas surun edasi või lasen käed alla. Mis siis täpselt peas toimub, seda on sõnadega võimatu edasi anda. Seda peab ise kogema.“ Ent ta töötas end uuesti üles ning sai „elu pakkumise“ Harkivi klubist. Paraku juhtus nii, et Ukrainasse lepingut allkirjastama läinud Ainsalut ootas hoopis sama kiire koju naasmine. Ta meenutab toimunut ning peas keerelnud mõtete virrvarri ja ütleb: „See päev on meeles nagu eilne.“ Samas lisab jalgpallur: „Pakkumised Ukrainast on siiani laual. Aga ema ütles: kui sa sinna lähed, siis ma enam sinuga ei suhtle. Olen seni valinud pere. Kuid pakkumisi on ka mujalt. Pall on Levadia käes – nende otsustada, kas lasevad mul minna või mitte.“ Ainsalu pajatab ka ränkrasketest treeningutest välismaal ning ühe treeneri teatest talle: selliste võimetega pead jõudma Bundesligasse! Ta teab, mida tähendab klubijalgpall välismaal ja oskab seda võrrelda kodusega. Millised on erinevused ja sarnasused? „Mujal on mängijad palju näljasemad. Meie liiga leegionäride piirang aitab sellele ainult kaasa. Sarnasused... Väga raske midagi välja tuua. Võib-olla ainult see, et mäng on sama,“ vastas kolmes välisriigis (Ukraina, Taani, Holland) mänginud poolkaitsja. „Eesti jalgpall on arenenud, aga muu maailm liigub lihtsalt palju kiiremini eest ära. Eriti näiteks infra – see on täiesti teine maailm!“ Ta meenutab ka nelja aasta tagust Florast lahkumist, kelle ridades on võitnud oma kolm ainsat meistritiitlit. „Ma olen Florale tänulik. Aga samamoodi tean liiga hästi, mis üleminekud katki jäid...“ meenutas Ainsalu. „Floras olid väga head treenerid, kui ma seal olin. Aga olid ka teatud persoonid, kellega mul päris nii hästi ei klappinud – aga see on jalgpalli osa. Tänaseks on see meeskond väga palju muutunud. Inimesed, kellega mul oli väga hea läbisaamine – Henn, Indermitte, Miller – ja kellega koos sai asju tehtud, on sealt lahkunud. Kui varem elasin nende pärast Florale mingil määral kaasa, siis nüüd on see etapp läbi saanud.“

Käesolevas episoodis on minu vestluspartneriks coach ja koolitaja Raimo Ülavere. Minu jaoks on Raimo alati silma paistnud oma tavateadmistele või sellistele üldtunnustatud arusaamadele vastukäivate või neid küsimuse alla seadvate seisukohtadega. Temas on paras doos sellist heas mõttes intellektuaalset rebelit, kui nii võib öelda. Kutsusin Raimo podcasti, et põrgatada mõtteid hierarhia vajalikkuse ja kasulikkuse üle heade tulemuste saavutamisel. Raimo usub, et hierarhia on vältimatu, mina aga olen pigem suurema autonoomia ja isejuhtivuse usku. Nii me siis maha istusime ja üsna hoogsas energias sparrisime mõtetega, kuidas traditsioonilised juhtimismudelid võivad või ei pruugi enam kaasaegses töömaailmas sobida. Eriti põnevaks teeb episoodi see, et lõpuks tundub, et jõuame ühiselt tõdemuseni, et juhtimise tsentraliseerituse aste ja kasutatav juhtimisstiil peaksid lähtuma konkreetsest olukorrast ja inimestest. Kommenteerige! Meil oleks väga huvitav kuulda, mis mõtteid teis meie arutelu tekitas. Kuulake ikka …

Eesti salapäraseks Harry Potteriks tituleeritud Ants Rootslane (27) esitles oma teist raamatut „Saatuslik sõlmpunkt“. Tema esimese raamatu „Seitsme põlve müsteerium“ esimene trükk poodidesse ei jõudnudki, sest kõik eksemplarid telliti ette ära. Näib, et ajalugu kordub. Ka teise raamatu esimene ja teine trükk läksid nagu kuumale kerisele, järge ootab kolmas. Rootslase teine raamat räägib perekonna ja organisatsiooni seostest ja päritolupere nähtamatust mõjust sinu tööle. Ta on pühendanud oma teose kõigile neile, kellel on julgust eksida, riskida ja luua üks ja kordumatu elu. „Puuduta mind“ oli raamatuesitlusel kohal, et muukida lahti Rootslase fenomeni tagamaid. Saadet juhib Anu Saagim.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Robert Peckhami abil vaatluse all hirm. Inimene on hirmu tundnud olemasolu algusest peale ja Peckham väidab, et mitmeti on kogu kaasaegne maailm hirmu loodud, märgib Tiido.

Oktoobrikuus osales Eestis valmistatud päikeseauto Solaride Austraalias päikesevõidusõidul ning tuli omas klassis kolmandaks. Eriti huvitav on see, et esikoha saanud auto «omal jalal» finišisse ei jõudnudki. Mis kummaline võidusõit see selline on? Kes on need, kes sellise imelise sõiduki valmis tegid – see oli muide teine selline auto. Esimene võidusõit toimus 2 aastat tagasi Marokos, sest Austraaliasse koronapandeemia tõttu minna ei saanudki. Kas see esimesel autol, mis nüüd muuseumieksemplar, oleks olnud lootust ka kõrgele kohale Austraalias? Saate teada, mis Austraalias haiseb nii, et kole kohe. Sellest maailma ühest karmimaks peetud võidusõidust ja humanitaarist inseneriks saamise teest räägib Solaride inseneeriasuuna endine juht Mart Erik Kermes. Saatejuht Marek Strandberg.

Sel korral kõneleb saade "Kahe vahel" tarkustest ja teadmistest, mida võiks Eesti riik oluliste otsuste tegemisel arvesse võtta. Eriti kui teadmised ja tarkused on selleks ellu kutsutud. Stuudios on Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kellelt küsime tarkusi Riigikogu obstruktsiooni lõpetamise, õpetajate palkade tõstmise ja tervikuna Eesti elu parendamise kohta. Saatejuhid on Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Üks meist pettus taas deitimises. Ei osata vestlust kanda, ei osata omavahel rääkida. Eriti on selle probleemi käes vaevlemas mehepojad. Kui naispool teda kohtingul ei intervjueeri, ise vestlust ei kanna, siis vestlust ei olegi. See ongi siis meil tänapäeva kohting – saame kokku ja vahime teineteisele lolli näoga otsa?

Nouvelle entrevue chez Cody, avec Zack Eriti, jeune catcheur de APC et actuel champion APC Evolution, avec lui, on parle de sa jeune carrière, de APC Evolution et de catch en général. Info Personnel : https://twitter.com/CodyMcWildOff https://www.instagram.com/cody.mcwild/ Twitter de la chaine. https://twitter.com/ChezCodyMcWild Info de l'invité : https://www.instagram.com/zackeriti/ https://twitter.com/ZackEriti Soutenez-nous sur PayPal !

Konservatiivses vestlussaates „Vaba sõna“ räägib saatejuht Anti Poolamets EKRE aseesimehe Henn Põlluaasaga peaminister Kaja Kallase Venemaa-afäärist ning Ungari visiidist.Kuulaja saab teada, kuidas välisminister Margus Tsahkna korraldas Eesti diplomaatide alandamist, andes kõigile saatkondadele juhised, et saadikud peavad kohustuslikus korras homoparaadidel marssima. Eriti räigelt solvab see Ungarit ja Poolat, kus ei lubata ühiskonnale homoagendat kaela määrida. Põlluaas ja Poolamets kutsusid diplomaatilist korpust Tsahkna teiste riikide siseasjadesse sekkumist õhutavat poliitilist agendat ignoreerima. Oleks aeg, et diplomaadid, keda sundkorras poliitilise aktivismile sunnitakse, kutsuksid ise ministrit korrale, sest Tsahkna rumalus kahjustab Eesti välissuhteid pikaks ajaks. Millise näoga peale ülbet Viini diplomaatiliste suhete konventsioonil trampimist minnakse Ungarilt ja Poolalt NATO õhuturvet nõudma?

Eesti meeste A-koondis kaotas maavõistluses Ungarile 0:1 ja EM-valikmängus Austriale 1:2. Häbisse ei jäädud, aga soovitud tulemusi ka ei saadud. Vutikohus lahkab esitusi ning juurdleb, kas peatreener Thomas Häberli peaks julgemalt nooremaid mängijaid usaldama? Eriti arvestades, kuidas Karl Jakob Hein ja Maksim Paskotši seda usaldust on õigustanud? EM-valiksarjas köitsid pilku Taani ja Hispaania üllatuskaotused, klubijalgpallis tegi avantüristliku manöövri Müncheni Bayern. Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

Vanamehed viinavabriku kõrvalt võtavad sedapuhku ette venelaste hingekorje. Kas Kremli eraldatud miljonid on lihtsalt ära varastatud, lollilt laiali loobitud või on midagi, mida me ei märka. Või ei taha märgata. Jutuks tuleb ka Eesti katastroofiline alarahastatus. Eriti valitsuse moodustamise ajal ja valdkondades, kus liidritel on tutvusi toimetuses. Tuleb kärpida, aga samas kõigile juurde anda! Vanamehed vaatavad ka seda, kuidas villase viskamise eest vabandatakse ja mis sellele järgneda võib.

“Kinnisvarajutud” podcasti 126. osas on meil külas mikroinvestor ja värske kutseline hindaja Markus Alfred Kõiv, kellega räägime nii tema isiklikust teekonnast kinnisvaras kui ka kinnisvara hindamise nüanssidest. Esimest korda juba enne eelmist suurt kriisi kinnisvaraga kokku puutunud Markus jõudis päris mõtestatud investeerimise juurde aga rohkem kui kümmekond aastat hiljem. Investeerimise poole pealt räägime Markusega erinevaid huvitavaid lugusid Põhja-Tallinna (kuri)kuulsates ühikates olevatest minikorteritest ning nendega seotud erinevatest väljakutsetest. Eriti põnev on see aspekt, et enamuse oma korteritest on Markus ostnud müüja poolse järelmaksuga ehk siis olukorras, kus tal momendil endal finantsilisi vahendeid selleks polnud. Kinnisvarahindamise poole pealt keskendume Markuse abil erinevatele väärarusaamadele ja müütidele, mis hindamisega turul kaasas käivad ning vaatame asjale peale ka investori silmade läbi. Kuidas ise saab natukene hinnatava vara väärtust kasvatada, mida hindajat kutsudes tasuks arvestada, kuidas hindajaga tasuks suhelda ning millistest ebareaalsetest ootustest tasuks juba eos lahti lasta. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: https://www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Aleksander Rubtsovi abil vaatluse all eneseimetlus. Narkissos suri lihtsalt näljast, kuna eneseimetluse käigus ei olnud tal meeles süüa. Samal viisil võivad terved riigid ja rahvad moraalselt degradeeruda oma vastupandamatut peegelpilti imetledes, märgib Tiido.

“Kinnisvarajutud” podcasti 123. osas oleme taas ägedate külaliste lainel, kui meile on oma teekonnast kinnisvaras rääkimas väikeinvestor Mart Laul, kes 5-6 aastaga on üles ehitanud kadestamisväärse portfelli, kus on nii üürikortereid kui ka muud huvitavat. Lisaks sellele, et teekond on olnud kiire, on seal juhtunud ka mitmeid täiesti uskumatuid lugusid, mis kindlasti annavad värvi meie kunagi reaalsuseks saava "Kinnisvarajutud" teleseriaalile. Seejuures on hämmastav, et Mardil pärast alguses ühest sügavast ämbrist teise tammumist säilis motivatsioon ja tuhin kinnisvaras jätkata. Nimelt sattus Mart oma kõige esimese tehinguga petisest kinnisvaramaakleri otsa, kes hiljem oma tegude eest ka trellide taha pandi ning esimeses reaalselt üürile läinud korteris sai kohe endale sisse inimese, kes juba teisel kuul võlgu jäi. Kuigi Mardi ekstreemsused on olnud väga ekstreemsed, siis tegelikult on tal läinud väga hästi, kuna plaan on olnud paigas. Ühel hetkel jõudis Mart tõdemusele, et pole mõtet üksinda punnida, vaid tugevus peitub koostöös ning nii sai kokku pandud kolmene seltskond, kellel kõigil omad tugevused ning kellega on nüüd mõne aastaga paugutatud portfell nullist üheksa korterini ning tehtud ka üks flip, mis Siimu pani korralikult õhku ahmima. Algise kord oli ahhetades kopse ventileerida siis, kui selgus, et kolm musketäri on oma pilgud pööranud ka Pärnusse ning jahivad järgmiseks projektiks juba kortermaja. Eriti palju nalja sai siis, kui selgus, et peaaegu oleks Mart ja co Pärnus meile naabriteks sattunud. Aga saatus tahtis hetkel veel teisiti. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Marilin konutab Perthi pargipingil kell 23:00 öösel ja ootab, et Hälis juba Ameerikas üles ärkaks ja klapid Jutupiigade podcasti salvestamiseks pähe paneks. Ja nii ta sünnib - Jutupiigade esimene episood alates Marilini Austraaliasse kolimisest. Täiesti erinevatest maailmaotsadest jookseb jutuvadin loodetavasti paljudesse Eestimaa kõlaritesse.. ja kusjuures helikvaliteet on täiesti TIPP-TOPP!! Nagu Marilin väidab, siis uude riiki kolimisega kaasnevad ka uued.. peiud. Eriti need, kes üheks ööks hirmsasti sinu sooja ja valgesse tuppa tahavad lennata. Mida siis arvata neist öistest lendajatest? Kes näeb öistes liblikates nende müstilist võlu ja kes nad esimesel võimalusel pastlaga pudruks vihuks? Meie anonüümse Google Forms lingi oma jutu poetamiseks leiad SIIT: https://tinyurl.com/2p8cddkc

Täna räägime DevOpsi stackist ja sellest, mis seal uut on. Kuidas on arenenud  virtualiseerimine, millised uued tööriistad on kasutusel ja kuidas seda teemat võiks ettevõttes korraldada. Jutupunktid: Millised on Modern DevOps stack tunnused? Millised valikud tuleb ära teha enne, kui midagi ehitama hakata? Kubernetes, Helm Kas GitOps on parim asi pärast viilutatud saia? Või milliseid muid meetrikaid SRE tiim jälgib ja optimeerib? Millised spetsialiseerumise valikud on DevOpsi sees? Saate külalised on Priit Pääsukene ja Siim Tiilen Veriffist. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Inglismaa Premier League naasis MM-pausilt vooruga, kus tabeli üheksast esimesest tiimist jäi võiduta vaid üks (Tottenham) ehk üllatusteta. Milline on aga MM-i mõju jaanuaris avanevale üleminekuturule? Kas Argentina, Horvaatia ja Maroko jalgpallurid on MM-edu tõttu eriti kuum kaup? Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Korvpallipodcasti „Pihtas Põhjas“ tegijad pidasid alanud sügise esimese arutelu. Uues vormis, särgid otse Belgradist. Hooaja alguseni on jäänud loetud päevad, mis tähendab, et pinge kasvab. Stressipallid on kuum kaup. Viimaste nädalate sündmuste üle arutlevad Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Mõistagi ei pääse üle ega ümber mitmest kohustuslikust teemast – Pärnu Sadama FIBA Meistrite liiga kvalifikatsioon, mängufilmi „Kalev“ linastumine, kus üheks peaosaliseks on noor Kullamäe, Euroopa meistrivõistluste kokkuvõte ning õige pea algav kodune hooaeg ehk PAF Eesti-Läti korvpalliliiga start. Eriti põnev on muidugi filmiteose arutelu, sest stuudios istub inimene, kelle käest saab küsida, kuidas siis 31-aastat tagasi tegelikult oli. Mis vastab filmis tõele ja mis mitte. Kas Kullamäe käis jalgrattaga treeningul, kas Margus Metstak lõi tal nina veriseks, kas tõesti Tiit Sokk vaikis terve hooaja, kas Gert ei saanudki meistriks tuleku hooajal ühtegi korda platsile ja miks tal nii õudne põrgatamistehnika oli. Kohati kisub päris huumoriks. Sel hooajal teeme igas saates ennustusmängu korvpalli suurtoetaja PAF-i auhindadele, kus saavad kaasa lüüa kõik kuulajad-vaatajad. Seekordne küsimus puudutab BC Kalev/Cramo meeskonda: „Kas paljukordne Eesti meisterklubi jõuab FIBA Europe Cup sarjas põhiturniirile?“ Esimese mängu peavad nad Leedus, Jonavas 27. septembril ning kuni selle päevani ootame ka vastuseid. Kas „jah“ või „ei“. Pange oma arvamus teele aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee, õigesti vastanute vahel loosime välja väärt auhinnakomplekti. Eelmises saates esitatud küsimusele: „Kes tuleb Euroopa meistriks?“ laekus kaks õiget vastust, milleks oli siis Hispaania. Rõõm on tõdeda, et kaasa mängiti aktiivselt, vastajaid oli tervelt 37. Enamjaolt pakuti võitjaks Saksamaad või Prantsusmaad. Loosi tahtel võitis auhinna Karlis Karm. Palju õnne, võitjaga võetakse ühendust.

Käisime Pariisi autonäitusel, mis polnud küll nii suur kui vanasti, aga rohkelt uudistamist oli küll. Eriti just Hiina autotööstuse toodangu osas, mida muidu kuskil ei kohta. Tublisti esindatud olid ka prantslased. Proovisõidus on päris erilised autod: Nissan Ariya, Polestar 2 ja V-8 mootoriga Range Rover, mis maksab pea 200 000 eurot. Stuudios on Tarmo Tähepõld ja Kristjan Ojang Geeniuse uudisteportaalist.

Õhtulehe korvpalli-podcast ei puhka ka öösel! Oluline on, et „Viies veerandaeg” jõuaks esimesel võimalusel kuulajateni ning seetõttu analüüsimegi Itaalia – Eesti EM-finaalturniiri kohtumist öötundidel. Millised mõtteid Eesti 62 : 83 seisuga mäng meis tekitas? Kas Eesti oli kehv või Itaalia hea? Natuke mõlemat, aga pigem seda teist rohkem. Vastane oli ikkagi üks EMi soosikutest, kes ei tahtnud kodupubliku silme all avamängu kohe üldse kaotada. Eriti ei tahtnud suvel Utah Jazziga käed löönud NBA mees Simone Fontecchio. (0.17 - 06.06). Seejärel rääkisime lähemalt persoonidest – tunneme muret Siim-Sander Vene ja Kristian Kullamäe visketabavuse üle. (06.07 – 11.47) Kerr Kriisa küll tabas suurepäraselt viskeid, aga vaatamata sellele ei saa tema mängu ainult plusspoolele kanda. Miks oli halb päev Maik-Kalev Kotsaril? Ja kuidas on lood Janari Jõesaarega? (11.48 - 22.48) Saate lõpus vaatame ette juba laupäevasele kohtumisele Ukraina vastu. Mõneti ootamatult on see eesootav kohtumine juba kergelt „selg vastu seina” maiguline. (22.48 - 27.29) Head kuulamist!

Korvpallikoondis sõidab EM-finaalturniirile C-alagrupi autsaiderina, aga tundega, et Ukraina ja Suurbritannia edestamine on asjade õnnestumise korral võimalik. Aga kas selle nimel tuleks mängudes tugevamate vastastega jalg gaasipedaalilt tõsta? Eriti arvestades, et meeskonna füüsiline vastupidavus tekitab küsimärke? Spordireporter meenutab ka 1993., 2001. ja 2015. aasta EM-finaalturniire. Teemadeks veel Anett Kontaveit vs Serena Williams, Rein Taaramäe Vueltal, Premium liiga murdemängud, F1 Spa etapp, Ott Tänak võimalik siirdumine M-Sporti, Konverentsiliiga staatus ja võrkpalli MM-i mured. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Räägime Eesti idufirma Gridio juhiga sellest, kuidas äpi abiga mitte osta kallist elektrit ja osta odavat või tasuta elektrit. Kui esialgu on see abiks ennekõike elektriautode laadijatele, siis kas ühel hetkel peaksime me kogu oma kodust elektritarbimist mingite äppidega juhtima hakkama? Eriti kui elekter tuleb börsihinnaga, mis vahel on ülikõrge. Saate teemad: 15 a suurimad küberrünnakud, mis ei mõjutanud pea midagi Hüvasti televisioon? Disney juhib Netflixi ees, mõlemad juhivad tele ees Miks elekter kallis on ja kuidas äpiga odavamat elektrit saaks Saates Hans Lõugas, Meelis Väljamäe, Glen Pilvre ja Konrad Hanschmidt Gridiost. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Kergejõustiku MM algas Eesti väikese koondise jaoks hästi, sest noor kõrgushüppaja Karmen Bruus püstitas isikliku rekordi ja jõudis lõppvõistlusele ning Rasmus Mägi jooksis end finaali. Eriti kihvt on näha Mägi enesekindlust ja seda, kuidas ta tippmängus osalemist naudib. Eugene'is jätkuvat MM-i domineerib USA koondis ning võistlus ise on mitmes nüansis teistsugune ehk ameerikapärane. Teemadeks veel Rally Estonia, vehklemise MM, naiste jalgpalli EM, Tour de France, FC Flora krahh ja Paide Linnameeskonna triumf. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Uudised ja kuuldused turismisektori enneaegsest surmast on tugevalt ennatlikud. Koroona lõi sektori korraks küll pikali, kuid tundub, et turism taastub kiiremini kui loodetud, inimesed tahavad uuesti rännata, hotellides end hellitada lasta ja kulutada raha väljaspool kodu. See tähendab, et hotellisektoris on taas pakkuda tööd nii uutele kui ka loomulikult vanadele talentidele. Radisson Collectioni juhatuse esimees Ain Käpp ütleb, et koroona andis võimaluse hinnata ümber selle, mida üldse turism, puhkamine ja ka hotellis peatumine tähendavad, mida inimesed oma reisidelt ootavad. Nii läbiski Tallinna üks esimesi tipphotelle Radisson kahe viimase aasta jooksul täieliku uuenduskuuri. „Vanast hotellist jäid järele vaid kaks asja: seinad ja hotellipersonali uskumatu motivatsioon pakkuda meie külalistele parimat, Eestile omast külalislahkust. Hotelli füüsiline pool sai täielikult ümber tehtud, kasutasime Eesti disainereid, Eesti kunstnikke, meil on majas Eesti parimate toodetega restoran. Idee oli anda igas aspektis igale külalisele võimalus tunda, mis see Eesti siis tegelikul ikkagi on. Eriti kui paljud ärireisijad ei pruugi linnast välja saada,” selgitab Käpp. Radisson Collectioni talendiosakonna juht Andra Piirsalu lisab, et talentide osas läks neil pigem hästi, sest siiani on majas tööl palju neid inimesi, kes alustasid restoranis selle esimesel avamisel 2001. aastal. Muuseas, ka Andra on üks neist, kes toona hotelli avas, olles töötanud Radissonis enam kui 20 aastat. „Me oleme üks meeskond, üks pere, kellel on oma sõnavara, ühendav soov pidevalt ja igapäevaselt areneda ning asju paremini teha. Kuid see ei tähenda, et me ei ootaks enda juurde uusi inimesi, vastupidi, kõik särasilmsed inimesed on oodatud. Võtame kõik vastu ja kes soovib meil karjääri teha, sellele pakume ametis arenemiseks kõiki võimalusi,” lisab talendiosakonna juht. Saates vestlesid turismisektori tänapäevast ja tulevikust Radisson Collectioni juhatuse esimees Ain Käpp ja talendiosakonna juht Andra Piirsalu. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Mõtete ja küsimustega pöörduge aadressil tooelu@delfi.ee.

Eriti arvestades kütusehindu, millest me ka räägime. Naljakat ei ole seal midagi. Samuti tulevad jutuks kiiruskaamerad, mida omavalitsused paigaldada ei taha ning autode hinnad ja meie mees Le Mans'is. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Tänase saate külaline Karoliina Vasli jutustab kuulajatele Kesk-Aasia riigist Usbekistanist. Karoliina nendib, et Usbekistan pole kuigi populaarne turismimaa, kuid tundub, et eestlased satuvad sinna aina tihedamini. Eriti sageli käivad Usbekistanis just turismigrupid. Pealinnas Tashkendis on elu üsna arenev, kuid maal tunduvalt raskem. Karoliina hinnangul on inimesed väga perekesksed ja kõige tähtsam on lapsed üles kasvatada. Eluolu meenutab meie 1990ndaid. Saates tuleb veel juttu rongiklišeedest (kaaslastega visatakse rongis tõesti viina), bensiini olematust hinnast, islamist ning kuidas suhtutakse sealmail eestlastesse ja venelastesse. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tundub, et peale õppekeele meie koolides enam midagi segast ei olegi ja kõik on parimas korras. Tegelikkus on paraku kurvem – õppekavadest küll räägitakse, kuid enamasti teevad kõige kõvemat häält profaanid. Eriti ilmekas on koolieelse seltskonna õppekavade seis – ammu pidi juba ju valmis olema, paraku pole peale jutu midagi. Mis asi on üldse õppekava ja miks ta nii oluline on?! Stuudios on ala tõeline ja tegelik asjatundja Urve Läänemets. Saatejuht Andres Raid. 

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse ja alustasime uue podcast'ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases osas on meil külas moelooja Tim Bluz, kes räägib oma aastatetagusest kogemusest depressiooniga. Tim räägib, et tema elu kõige mustem periood on jäänud mitme aasta tagusesse aega, mil ta kolis Šotimaale, et sealses Aberdeeni ülikoolis juurat õppida. Kui esimestel aastatel oli uus elukeskkond põnev, siis üsna pea muutus sealne elu tema jaoks ülimalt rusuvaks. „See hullus hakkas pihta vist kolmanda ülikooliaasta lõpus. Selleks hetkeks olin aru saanud, et õigusteadus ei ole võib-olla minu teema ja ma kindlasti ei hakka elus sellega tegelema. Aga nii palju rasket tööd oli juba tehtud. Mõtlesin, et peab kuidagi selle ära tegema. Ja siis kuidagi hakkas kujunema sisemine konflikt,“ räägib ta, kuidas depressiivne periood alguse sai. Mida päev edasi, seda keerulisemaks läks ka Timi vaimne olukord. Kuna ülikooliõpingud olid üle keskmise intensiivsed, polnud Šotimaa väikelinnas elanud Timil aega ja energiat sotsialiseerumiseks, mistõttu tundis ta end erakuna. See süvendas ka koduigatsust. Ehkki Tim sai aru, et nii valitud eriala kui sealne elukeskkond talle ei sobi, ei tulnud kooli pooleli jätmine tema jaoks kõne alla. Ehkki ka Timi lähedased märkasid, et temaga pole kõik korras. „Välist survet kooli lõpetada polnud. Helistasime vanematega iga päev. Ema alati ütles, et pane sellele lõpp-punkt – paki oma asjad ja tule tagasi, mida sa seal teed. Sest ma ei elanud. See oli lihtsalt eksisteerimine. Kõik said sellest aru.“ Aga miks ei kolinud Tim kuni kooli lõpetamiseni tagasi koju? „Ma olen nii isemeelne, et mind on väga raske ümber veenda. Kui olen midagi otsustanud, teen ma selle lõpuni. Pigem teen endale haiget, kui annan alla. Praegu saan ma aru, et probleem oligi võib-olla selles, et minu peas paistis kooli poolelijätmine nagu allaandmine,“ räägib ta. Neljast ülikooliaastast on mehel vähe mälestusi. „Kusjuures, ma ei mäleta palju. See oli nii uimane. Eriti viimasel aastal. Panin ühel hetkel tähele, et mul kadusid kõik emotsioonid. Ma ei tundud mitte midagi, ei hädaohtu ega ärevust. Mul polnud soovi midagi ette võtta. Tegin automaatselt ära kõik oma kohustused, ent pärast seda ma lihtsalt eksisteerisin nagu zombi.“ Depressiooni kiuste käis Tim ülikoolitee lõpuni ja jättis sealse elu sinnapaika 2012. aastal. Raske töö ja vaevaga omandatud diplom tekitas temas rõõmu asemel ükskõikseid tundeid. „Sellest, et mul depressioon oli, sai alles siis aru, kui tulin pärast kooli lõpetamist tagasi koju,“ räägib ta.

407. köögilauas on külas kunstnik, arhitekt Raoul Kurvitz ja kultuurikoraldaja Indek Leht. Kõik me teame Tarkovski legendaarset filmi “Stalker”, mis on filmitud toetudes vendade Strugatskite raamatule “Väljasõit rohelisse”. Enamus võtteid tehti Eestis. Et selle filmi sünnist möödub 45 aastat, on põhjust peatuda teose põhiteemal, milleks on “tsoon”. Tsoon on kui pro-apokalüptiline koht planeedil, mille tekkepõhjused pole teada, ent mis võib seal hulkujad tappa. Tsooni on kui postraumaatiline seisund, piiripealne ala, eikellegimaa, vaakum – olukord jne, aga ka kui metamasin… Kurvitz ja Leht tutvustavad filmi võttepaiku, aga räägime ka paljudest teistest geograafilistest kohtadst Eestis, mis meenutavad “tsooni” filmist või on isegi hullemad. Eriti paistab siin silma Ida-Virumaa, aga ka Tallinna lähedased üsna ulmelised tööstusmaastikud. Ühtlasi uurime järgi, mis juhtuks, kui Eestisse ehitada nn. “tsoonidest” omalaadne kett.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on suurte kogemustega juhtide hindamise ja otsingu ekspert Alo Naelapea. Minu jaoks on Alo olnud erinevates kontekstides nii koostööpartner kui ka laia silmavaatega sõber, et erinevate maailma asjade üle arutleda. Nii nagu ka mina ise, õppinud on ta Tallinna Ülikoolis psühholoogiat, sellest perioodist on ka pärit tema suur huvi juhtide isiksuste, juhtimiskvaliteedi, eestvedamise ning loomuomaste tööalaste eelduste teemade vastu. Istusime ühel ilusal kevadisel päeval minu juures diivanile, panime mikrofoni lauale ja arutasime kohvikruusi taga psühholoogia ja juhtimise ristumiskohti tänases hullumeelses maailmas. Eetrist jooksevad erinevates kontekstides läbi sellised nimed nagu Volodymyr Zelenskyy, Donald Trump, Jossif Stalin, Elon Musk, Steve Jobs, Vladimir Putin, Johan Laidoner jt. Selles energiast pakatavas ja erinäolisi alamteemasid täis episoodis jäi kõlama mõte, et hullumeelsed ajad ja kriisid kipuvad “hulludes” välja tooma ka nende halvimad küljed, selle destruktiivsema poole. Oluline on sellest teadlik olla ja mõista, kuidas see meid ja meie suhteid ning juhtimist laiemalt mõjutavad. Eriti oluline on see juhtide puhul, kes omavad suurt mõjuvõimu ja vastutavad väga paljude inimeste heaolu ja käekäigu eest. Kuulake ikka …

Nädala jooksul on juhtunud palju: kütus käis 2 peal ära ning hoolimata 30% langenud barrelihinnast ei kajastu see tanklate postidel; kui palju kasutatakse EL-i ühistranspordis alternatiivkütuseid; Hyundai külmutas USA-s nii sõidukiparkide lepingud kui edasimüüjate võrgustiku, panustades jaemüügile ja astudes sammu lähemale ennustatud internetimüügile; Ford tutvustas oma elektrifitseerimise strateegiat ja esimesi VW platvormidele tehtavaid "Fordswageneid". Kehvemaid uudiseid on jagada Riviani ja Subaru halo-auto WRX STI kohta, pisut ümberstruktureerimist on toimumas ka BMW-s. Nädala proovisõiduautod olid diiselmootoriga Citroën C4 ja täiselektriline ë-C4. Ühele on pea võimatu ostusoovitust anda, teisele pea võimatu seda mitte anda. Head kuulamist!

EBSi podcasti värskes episoodis räägivad pikaajalise finantsjuhi taustaga Hele Hammer ja paljusid ostu-müügi tehinguid vahendanud Aare Tammemäe erinevatest viisidest, kuidas ettevõtte väärtust tõsta. Juttu tuleb sellestki, kas see peaks üldse olema eesmärk omaette ja kui kuum hetkel Eesti tehinguturg on. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Kahe nädalaga eksamiks ei õpi. Eriti eesti keele puhul, mille eksam eeldab arutlemis- ja oma mõtete väljendamise oskust. Selle juures pole distantsõpe olnud takistuseks, lugeda ja arutleda saab ju ka distantsilt,“ räägib Viimsi Gümnaasiumi õpetaja Kaidi Kolsar.

Kell 7.05 annab Ukrainas viibiv ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel ülevaate öösel toimunust.

Tänase saate külaline Annika Kiili jutustab Kanaaride saarestikus asuvast La Palma saarest. La Palmat nimetatakse La isla bonita ehk ilus saar. Annika kinnitab, et La Palma tõepoolest paistab silma oma mõnusa ilma, rohkete banaanipõldude ning lopsaka ja erilise loodusega. Eriti armastavad sinna reisida just loodusehuvilised, sest avastamist on palju. Muuseas, La Palmal asub ka üks Euroopa kõige päikselisemaid linnu, Tazacorte. Ometi pole La Palma saar üldse nii populaarne ja tuntud võrreldes teiste Kanaari saartega. Saates mõtiskleb Annika, miks see nii võib olla. Ja kuidas üldse on kõige mõistlikum La Palmale reisida? Loomulikult ei jää puutumata ka möödunud aasta lõpul pursanud Cumbre Vieja vulkaani temaatika. Annika räägib, mis tunne oli vulkaani ülilähedalt näha, kuidas kohalikud suhtusid vulkaaniturismi, banaanipõldude hävinemisest, koerte ja inimeste päästmisest ning palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Olen ka ise kirjutanud kunagi artikli, mis väidab, et võimalus kedagi solvata peab olema üldine inimõigus, mis kehtib ka valitsejatele. See tuli vastuseks eriti eelmise koalitsiooni ajal levinud kombele eri ühiskonnakihte solvata ning üleskutsetele seda kuidagi reguleerida. Millest osaliselt on ajendatud praegune vaenukõne keelustamise eelnõu. Bernard kinnitab üle tuntud maksiimi, et seadusi vastu võttes tuleb alati pidada silmas nende rakendajate halvimaid kavatsusi. Eriti, kui tegemist on nii subjektiivselt tõlgendatava asjaga kui kellegi vaenamine või solvamine. Aga: tõesti, ka Euroopa inimõiguskohtu lahendid ütlevad, et solvata ei tohi siis, kui selle ainus eesmärk on inimest teotada. Ent argumendid stiilis – „oled igavene tõbras, sest ei mõista lihtsat asja“ on enamasti osa diskussioonist ning seega lubatavad. Ometi on ka meil Eestis tehtud riigikohtu tasandil otsus, mis seab selle õiguse sügava kahtluse alla. 1996. aastal ilmus Postimehes Enno Tammeri intervjuu Vilja Laanaruga (praegu Toomast), kes nimetas teda „abielulõhkujaks“ ja „rongaemaks“. Ajakirjanik mõisteti kriminaalkorras süüdi. Ning 2001. aastal jäi ta kaotajaks ka Euroopa inimõiguste kohtus. „Väga problemaatiline on see, et see otsus ju põhimõtteliselt samastab solvamise halvustamisega,“ kirjeldab Bernard. „Aga sellega ta põhimõtteliselt keelab ära kriitika. Loodan, et see lahend jääb ajalukku.“ Vähemalt pole enam solvamine Eestis kriminaalkuritegu, kuid see võib tulla hiilivalt tagasi vaenukõne seadusega. Ning siis sõltub juba palju kohtunikust. Kuidas tema mingit väljendit tõlgendab. Nagu Bernard selgitab, lähevad ka Euroopa inimõiguste kohtus tihti õigusemõistjate hinnangud selgelt lahku. Saates veel Kuidas kohtu abil ajakirjaniku suu kinni panna? Millal võib solvata politseinikku? Aga kohtunikku? Kuidas me võrdluses muude demokraatiatega silma paistame? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Jaan Kruusma on eks-tantrist, poeg, kaaslane, 7Blaze sotsiaalmeedia agentuuri looja ja Eesti üks silmapaistvamaid sotsiaalmeediaeksperte. Ta on mees, kes mõtleb, tegutseb, mediteerib, koolitab, turundab, on sotsiaalmeedia treener ja konsultant. Vabal ajal tegeleb ta meeskooris laulmisega ja endasõnu on Jaan üleüldsegi lihtsalt harju keskmine mees. Rääkisime saates vist kõigest, mis üldse peas parasjagu oli või mida sülg suhu tõi - koroona-aja taktikatest, stabiilsusest, rutiinist, skeptisismist, mediteerimisest, kohalolust, kogemisest, püsisuhtest, vabadusest, seksist, armastusest ja tööst ja kõigest muust. Eriti vahva kuulamine pikematele reisidele, jalutuskäikudele ja kodustele toimetustele - mõnus mulin otse kõrva! Jaan Kruusma Insta: www.instagram.com/jaankruusma/ FB: www.facebook.com/jaan.kruusma Veeb: https://7blaze.com/ Linked: www.linkedin.com/in/jaankruusma/ Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis

Jaan Kruusma on eks-tantrist, poeg, kaaslane, 7Blaze sotsiaalmeedia agentuuri looja ja Eesti üks silmapaistvamaid sotsiaalmeediaeksperte. Ta on mees, kes mõtleb, tegutseb, mediteerib, koolitab, turundab, on sotsiaalmeedia treener ja konsultant. Vabal ajal tegeleb ta meeskooris laulmisega ja endasõnu on Jaan üleüldsegi lihtsalt harju keskmine mees.Rääkisime saates vist kõigest, mis üldse peas parasjagu oli või mida sülg suhu tõi - koroona-aja taktikatest, stabiilsusest, rutiinist, skeptisismist, mediteerimisest, kohalolust, kogemisest, püsisuhtest, vabadusest, seksist, armastusest ja tööst ja kõigest muust. Eriti vahva kuulamine pikematele reisidele, jalutuskäikudele ja kodustele toimetustele - mõnus mulin otse kõrva!Jaan KruusmaInsta: www.instagram.com/jaankruusma/FB: www.facebook.com/jaan.kruusmaVeeb: https://7blaze.com/Linked: www.linkedin.com/in/jaankruusma/Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis 

Kui Vladislav Surkov kõneleb, siis teda pannakse tähele. Venemaa kunagise doktriini „suveräänse demokraatia“ looja, Našide ning Novorossija tagantõhutaja, putinismi legend tuli äsja välja oma uue artikliga. Jurist ning ühiskonnaaktivisti Jevgeni Krištafovitši suhet praeguse Venemaa juhtkonnaga iseloomustab hästi vahva Švejki suhe ülemleitnant Dubiga – neil on alati „miski kana kitkuda“. Ja sestap tunneb Krištafovitš Putini seltskonna mõtlemist nii palju, kui seda piiritaguseid võnkeid lugedes üldse võimalik tunnetada on. Ning infosfääri lõhestavad kummalised võnked. Kremli julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev võrdles äsja Ukrainat Afganistaniga. Venemaa välisluure aga 2008. aasta Gruusiaga (mil Venemaa teatavasti sisse tungis). Ning nüüd Vladislav Surkovi artikkel, mida võib lühidalt kokku võtta kui soovitust külvata enda riigis tekkinud ebakõlad kaosena naaberriikidesse. „Surkovil on vaieldamatult õigus, et see on väga hea taktika,“ kõneleb Krištafovitš, kes kirjeldab seejuures Surkovi veel idealistina. „Eriti, kui need naabrid on mitte sama tugevad kui sina. Vene keeles on väga hea väljend: Пока толстый сохнет, худой сдохнет (kuni paks kidub, kõhn kõngeb).“ Saates veel: Kuidas paistab selle taustal Ühendriikide hoiatus oma liitlastele, et Venemaa rünnak Ukraina vastu võib alata juba jaanuaris? Mida igatseb Putin sellise ähvardamise taustal enim: võtit korterisse, kus raha on; Ukraina hävitamist või hoopiski austavaid telefonikõnesid? Kui palju annab veel tõmmata pingule kruvisid Vene ühiskonna ümber? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!