Podcasts about eriti

Oleme hetkel ühed vähestest, kes arvavad, et kuna Eestis – ja tegelikult kogu maailmas – viidi läbi ajaloo suurim inimsusevastane kuritegu, siis tuleks selle eest vastutusele võtta poliitikud, avaliku elu tegelased, otsustajad ja peavoolumeedia. Eriti olukorras, kus paljud selle kuriteo elluviijad on siiani võimul. Aga kuna see huvitab väga väheseid inimesi, teebki see meist “ebanormaalsed”.   Saate teemad ja viited leiad video alt. Muidugi loosime ka sel korral kõikide live´i FB-video jagajate vahel välja kasti Lumiorava magneesiumivett. Samuti kuulutasime välja Telegrami eluaegse kuldajastu: kingime kõigile, kes enne mai lõppu liituvad Telegram.ee eluaegse paketiga, Telegrami 1g kuldplaadi!   Vaata live´i järgi siit:   https://www.telegram.ee/eesti/fb-live-19-05-2026-meie-oleme-ebanormaalsed  

Seekord kutsusime külla Gert Elmiku ja Risto Egipti, kellest esimene on Stello Auto tegevjuht ning teine töökoja meister ja "Ferrari projektijuht".Eesmärk on esmalt natuke vaadata sisse ühe autotöökoja sisemaailma. Miks ja kuidas üldse ühte töökoda käima lükatakse? Eriti kui see spetsialiseerub algul Stellantise väga kirjule autovalikule. Miks tekkis sinna juurde Volvo? Mida kõike veel lisaks tegema ja teadma peaks?Aga veelgi põnevam on see, et nende töökojas kohtab aina tihedamini ka autosid, mille embleemil on perutav hobune ja/või päritolumaaks Itaalia. Kuidas hakkab üks töökoda nö "nullist" Ferrarisid remontima ning kui keeruline see on? Mis autod järgmiseks?Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse autoportaalist.

Seekord kutsusime külla Gert Elmiku ja Risto Egipti, kellest esimene on Stello Auto tegevjuht ning teine töökoja meister ja "Ferrari projektijuht". Eesmärk on esmalt natuke vaadata sisse ühe autotöökoja sisemaailma. Miks ja kuidas üldse ühte töökoda käima lükatakse? Eriti kui see spetsialiseerub algul Stellantise väga kirjule autovalikule. Miks tekkis sinna juurde Volvo? Mida kõike veel lisaks tegema ja teadma peaks? Aga veelgi põnevam on see, et nende töökojas kohtab aina tihedamini ka autosid, mille embleemil on perutav hobune ja/või päritolumaaks Itaalia. Kuidas hakkab üks töökoda nö "nullist" Ferrarisid remontima ning kui keeruline see on? Mis autod järgmiseks? Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse autoportaalist.

Seekord kutsusime külla Gert Elmiku ja Risto Egipti, kellest esimene on Stello Auto tegevjuht ning teine töökoja meister ja "Ferrari projektijuht".Eesmärk on esmalt natuke vaadata sisse ühe autotöökoja sisemaailma. Miks ja kuidas üldse ühte töökoda käima lükatakse? Eriti kui see spetsialiseerub algul Stellantise väga kirjule autovalikule. Miks tekkis sinna juurde Volvo? Mida kõike veel lisaks tegema ja teadma peaks?Aga veelgi põnevam on see, et nende töökojas kohtab aina tihedamini ka autosid, mille embleemil on perutav hobune ja/või päritolumaaks Itaalia. Kuidas hakkab üks töökoda nö "nullist" Ferrarisid remontima ning kui keeruline see on? Mis autod järgmiseks?Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse autoportaalist.

See teema on ülimalt oluline. Puudutab meid, naisi, vägagi sügavalt. Eriti siis, kui oleme väga haprad ja uues, emaduse, rollis. Mida oodata, kui oled äsja lapse saanud ning partneriga tuleb kuidagi uues olukorras ellu jääda? Jagame oma mõtteid - ühel meist oli lapse saamisel ajal suhe kestnud juba viis aastat, teisel alles käsil armumisaeg. ⁠SIIT⁠⁠ lingilt avaneb võimalus kosmosemuttidele väike tipp teele panna.

Üsna sageli kuuleme meediast muu maailma kohta, kuidas ravist keeldunud või alternatiivmeditsiini valinud patsient sureb. Eriti kahju on sellest siis, kui patsient võtab omaks mõtteviisi, et riiki, tuulikuid, vaktsiine, arste ega midagi riiklikku ei saa usaldada.

Taasesitusele tuleb investor Toomase konverents 2025 suursündmusel toimunud esinemine, kus finantsvaba investor, finfluencer ja sendiblogija Rahakratt ning investor, õppejõud, koolitaja ja mentor Paavo Siimann rääkisid ausalt oma investeerimiskarjääri suurimatest möödapanekutest ja parimatest õppetundidest. Juttu tuleb nii suurimatest ebaõnnestumistest kui ka õnnestumistest, sest nimelt need kaks investorit kolistasid samuti läbi Planet42 „ämbri“.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all arktilised alad ja igikelts. Mürgiseks kirsiks igikeltsatordil on külmunud pinnases aastatuhandeid uinuvas seisundis olnud patogeenid, mis võivad hävitada Maa eluks vajalikke mikroobe, märgib Tiido.

Pealkirjas sisuliselt kõik öeldud. Võtame läbi mitmed teemad, millest viimasel ajal kirjutanud oleme ning paljud neist puudutavad meid kõiki. Eriti see, mis puudutab automaksuga seonduvat.Räägime, miks naaseb rahunemispeatus ja kuidas muutub kiirusemõõtmine. Lisaks ka sellest, mis saab CNG tulevikust Eestis ja uurisime taas, et kuidas eksamineerijate hindamine on muutunud.Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Pealkirjas sisuliselt kõik öeldud. Võtame läbi mitmed teemad, millest viimasel ajal kirjutanud oleme ning paljud neist puudutavad meid kõiki. Eriti see, mis puudutab automaksuga seonduvat. Räägime, miks naaseb rahunemispeatus ja kuidas muutub kiirusemõõtmine. Lisaks ka sellest, mis saab CNG tulevikust Eestis ja uurisime taas, et kuidas eksamineerijate hindamine on muutunud. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Aasta viimases saates arutlevad Riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets ning Lääneranna vallavolikogu liige Eeva Helme kahel väga olulisel teemal, mis mõjutavad märkimisväärselt Eesti elu: tuuleparkide massiline rajamine maapiirkondadesse ja üleminek eestikeelsele õppele.Eestisse planeeritakse tuhandeid Tallinna teletorni kõrguseid tuulikuid. Selline massiline rajamine muudab Eesti üheks suureks elektrijaamaks, mida läbib ämblikuvõrguna kulgev kõrgepingeliinide ja ühendusteede rägastik. Eriti murettekitav on hiiglaslike tuulikute tekitatav infraheli, mille kahjulik mõju inimeste tervisele on tõestatud nii laborikatsetuste kui ka reaalsete mõõtmistega. Infraheli mõju inimorganismile on laastav ja seda ei tohiks alahinnata.Üleminek eestikeelsele haridusele on samuti tekitanud palju küsimusi. Eestikeelse hariduse sildi all on eesti lastelt võetud võimalus suuremas osas päevast eesti keelt kuulda. Muukeelsed lapsed on paigutatud ilma ettevalmistuseta eesti koolidesse koos eesti keelt kõnelevate lastega. Paljude lapsevanemate ja õpetajate hinnangul on koolid muutunud kontrollimatult segakoolideks, kus puudub tegelik üleminek eestikeelsusele, vaid toimub sulaselge venestamine.

Tähthetked. Aastalōpu kōne, uue alguse julgustav sōnavōtt - kas mōttetu ajaraisk vōi kasutamata vōimalus?Episood pōimib kokku arvamised ja peened vihjed märkamistena. Mis, miks ja kellele? Unustamata hetkekski organisatsioonikultuuri ja sümbolite keelt, mis meie ümber olevaid suhteid hoiab ja kannab.Kōnelemises pole midagi kerget. Eriti kui on soov äratada kuulaja meeled ja ehitada sild taipamisteni. Spikerdaminse episoodis olevatest vihjetest lubatud!

"Meeskonnaaladel mängivad üksikud sportlased vahel omavahel nii hästi kokku, et seda ei ole võimalik selgitada ei õnne, juhuse ega omavahel jagatud peenete märguannetega. Võistkonnaliikmete vahel paistab valitsevat telepaatiline side," kirjutab inglise bioloog Rupert Sheldrake [1] oma raamatu "Kuidas minna edasi" [2] esimeses peatükis "Spordi spirituaalne pool". Nagu nimetatud teosele vahetult eelnenud raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [3] tutvustab Sheldrake siin maailma suurtele religioonidele ühiseid spirituaalseid harjutusi. Kui "Teaduses ja vaimses praktikas" kirjutas autor meditatsioonist, tänulikkusest, suhetest looduse ja iseäranis taimedega, rituaalidest, ühislaulmisest ja palverännakutest, siis selle järjes on juttu spordi vaimsest poolest, loomade jagatud õppetundidest, paastumisest, psühheedeelikumidest, palvetamisest, pühast ajast ja headest harjumustest. "Suurem osa inimesi ei pea sporti vaimseks praktikaks," kirjutab ta kõnealuse raamatu esimeses peatükis, "sport tundub olevat veel iseäranis ilmalik. Ometi on nüüdisaegsetes sekulaarsetes ühiskondades erinevad spordiharrastused kõige tavalisemaks viisiks, mille abil inimesed kogevad täieliku kohalolu kaudu saavutatavat eneseületamist. Mediteerija meel võib ringi rännata ja end üksnes aeg-ajalt täiesti fokusseerida, ent olulises mängus osalev jalgpallur peab olema absoluutselt kohal või vastasel juhul kutsutakse ta peagi väljakult ära."Sheldrake'i kaks raamatut mõjutasid saatesarja ja samanimelise seitungi teemade valikut. Nii oli Tähenduse teejuhtide 19. number [4] pühendatud spordi spirituaalsele poolele. Nimetatud numbri intervjuu "Mäng ja momentum" [5] oli Rauno Pehkaga. "Eriti tennisemängus, aga samamoodi ka korvpallis käib mäng lainetena. Initsiatiiv, momentum, või kuidas me seda ka ei kutsuks, liigub lainetena. Ühel hetkel on momentum sinu poolel, kõik näib töötavat sinu kasuks ja vastase vastu," kirjeldas Rauno paljudele sportmängudele ühist dünaamikat.Sama meelt olid ka Eesti hoki- ja jalgpalliliitude juhid Rauno Parras ja Aivar Pohlak. Me alustasime oma jutuajamist sellestsamast momentumist ning jõudsime pooleteisttunnise vestluse lõpuks võistkonnakaaslaste telepaatilise sidemeni. "Mina usun sellesse küll," ütles siinkohal Rauno Parras, "eriti hokis, kus jääl ollakse viisikute kaupa. Selleks, et viisik mängima hakkaks, ei piisa üksnes treenitud oskustest, sinna peab juurde tulema mingi uus dimensioon, mis teeb nii viisikust kui ka meeskonnast toimiva organismi või üksuse... Telepaatia on täiesti olemas, mingite inimeste vahel see on, mingite inimeste vahel seda ei ole, aga kui see on, siis see kajastub ka tablool."Head uudistamist!H.——————————————————————[1] • Rupert Sheldrake: "Suurem osa inimest... [2] https://www.apollo.ee/ru/kuidas-minna...[3] https://www.apollo.ee/ru/teadus-ja-va...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7505427...[5] https://teejuhid.postimees.ee/7505385... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Filmimeedium on kahtlemata üks populaarsemaid kunstivorme. Eriti seda aga tänapäeval, kus tuhanded filmid on läbi voogedastusplatvormide vaid paari nupuvajutuse kaugusel. Eriti tihti aga me ei mõtle selle üle, kui palju saab filme kasutada poliitiliste vaadete levitamiseks või ühiskonna meelsuse muutmiseks.  Saates arutame millistel erinevatel viisidel on omavahel seotud poliitika ja filmid, millist sisu peaksid filmiedastusplatvormid näitama ning miks on Tulnukas ehk Valdise pääsemine on parem kui selle järg. Filmimaailmasse sukelduvad Annabel ja Annmari, saadet juhib Eke ning puldis on Kert

Ilmselt paljud on nõus, et tänane külaline on omal moel päris karismaatiline. Ta on tõusnud komeedina sisuloojate tähetaevasse ja selle aja jooksul on ta noppinud rohkelt auhindu. Ta on valitud aasta meelelahutajaks ja kui mingi teema huugama läheb, siis ta ei hoia ennast tagasi. Tal on suur võime teha asju suurelt ja mõjutada sellega ka paljusid teisi. Külas on Andrei Zevakin ja saatejuht on Kerli Kivistu.

Tänase saate külaline Cristo Pajust läks Keeniasse neljaks kuuks, aga kohapeal hakkas nii meeldima, et otsustas pikemaks jääda. Möödunud on ligi kolm aastat. Cristo sõnul on Keenia Aafrika mõistes jackpot-sihtkoht. Tõsi, valge mees on siiski keenialaste jaoks kõndiv rahakott. Nii on Cristo pidanud ka oma kohalikele sõpradele palju selgitama, et ta pole Aafrikasse pangana tulnud. Rahast rääkides, väga huvitav nüanss on see, et Cristo pole ligi kolme aasta jooksul praktiliselt üldse sularaha kasutanud. Keenias sellist asja nagu pangakaart eriti ei kasutata, vaid kõik käib mobiilimaksetega. Samuti jutustab Cristo villade rendiärist ning uuesti ärinõustamise agentuurist, mida nad kohalike eestlastega alustasid. Lõpetuseks räägime ka Keenia safaritest ning Cristo jagab ühe nippi, kuidas potentsiaalset petuskeemi ära tunda. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Eesti koondise ja Tallinna FCI Levadia jalgpallur Mihkel Ainsalu on karjääri jooksul üle elanud nii mõndagi. „Kui ma pärast poolt hooaega Ukrainast lahkusin, tuli väga-väga tugev mõõn,“ meenutab Mihkel Ainsalu Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ nelja aasta tagusele Lvivi-käigule järgnenut. „Oli raskusi ka väljaspool jalgpalli. Mõtted, et jalgpalliga lõpparve teha, olid väga tugevad. Olin sügavas mustas augus. Elu mängis nii kõvasti vingerpussi, et jalgpall ei olnud mu jaoks kindlasti esikohal. Minus valitses tunne, et olen kõigest ilma jäänud. Sattusin seisu, kus pidin otsustama, kas surun edasi või lasen käed alla. Mis siis täpselt peas toimub, seda on sõnadega võimatu edasi anda. Seda peab ise kogema.“ Ent ta töötas end uuesti üles ning sai „elu pakkumise“ Harkivi klubist. Paraku juhtus nii, et Ukrainasse lepingut allkirjastama läinud Ainsalut ootas hoopis sama kiire koju naasmine. Ta meenutab toimunut ning peas keerelnud mõtete virrvarri ja ütleb: „See päev on meeles nagu eilne.“ Samas lisab jalgpallur: „Pakkumised Ukrainast on siiani laual. Aga ema ütles: kui sa sinna lähed, siis ma enam sinuga ei suhtle. Olen seni valinud pere. Kuid pakkumisi on ka mujalt. Pall on Levadia käes – nende otsustada, kas lasevad mul minna või mitte.“ Ainsalu pajatab ka ränkrasketest treeningutest välismaal ning ühe treeneri teatest talle: selliste võimetega pead jõudma Bundesligasse! Ta teab, mida tähendab klubijalgpall välismaal ja oskab seda võrrelda kodusega. Millised on erinevused ja sarnasused? „Mujal on mängijad palju näljasemad. Meie liiga leegionäride piirang aitab sellele ainult kaasa. Sarnasused... Väga raske midagi välja tuua. Võib-olla ainult see, et mäng on sama,“ vastas kolmes välisriigis (Ukraina, Taani, Holland) mänginud poolkaitsja. „Eesti jalgpall on arenenud, aga muu maailm liigub lihtsalt palju kiiremini eest ära. Eriti näiteks infra – see on täiesti teine maailm!“ Ta meenutab ka nelja aasta tagust Florast lahkumist, kelle ridades on võitnud oma kolm ainsat meistritiitlit. „Ma olen Florale tänulik. Aga samamoodi tean liiga hästi, mis üleminekud katki jäid...“ meenutas Ainsalu. „Floras olid väga head treenerid, kui ma seal olin. Aga olid ka teatud persoonid, kellega mul päris nii hästi ei klappinud – aga see on jalgpalli osa. Tänaseks on see meeskond väga palju muutunud. Inimesed, kellega mul oli väga hea läbisaamine – Henn, Indermitte, Miller – ja kellega koos sai asju tehtud, on sealt lahkunud. Kui varem elasin nende pärast Florale mingil määral kaasa, siis nüüd on see etapp läbi saanud.“

Käesolevas episoodis on minu vestluspartneriks coach ja koolitaja Raimo Ülavere. Minu jaoks on Raimo alati silma paistnud oma tavateadmistele või sellistele üldtunnustatud arusaamadele vastukäivate või neid küsimuse alla seadvate seisukohtadega. Temas on paras doos sellist heas mõttes intellektuaalset rebelit, kui nii võib öelda. Kutsusin Raimo podcasti, et põrgatada mõtteid hierarhia vajalikkuse ja kasulikkuse üle heade tulemuste saavutamisel. Raimo usub, et hierarhia on vältimatu, mina aga olen pigem suurema autonoomia ja isejuhtivuse usku. Nii me siis maha istusime ja üsna hoogsas energias sparrisime mõtetega, kuidas traditsioonilised juhtimismudelid võivad või ei pruugi enam kaasaegses töömaailmas sobida. Eriti põnevaks teeb episoodi see, et lõpuks tundub, et jõuame ühiselt tõdemuseni, et juhtimise tsentraliseerituse aste ja kasutatav juhtimisstiil peaksid lähtuma konkreetsest olukorrast ja inimestest. Kommenteerige! Meil oleks väga huvitav kuulda, mis mõtteid teis meie arutelu tekitas. Kuulake ikka …

Eesti salapäraseks Harry Potteriks tituleeritud Ants Rootslane (27) esitles oma teist raamatut „Saatuslik sõlmpunkt“. Tema esimese raamatu „Seitsme põlve müsteerium“ esimene trükk poodidesse ei jõudnudki, sest kõik eksemplarid telliti ette ära. Näib, et ajalugu kordub. Ka teise raamatu esimene ja teine trükk läksid nagu kuumale kerisele, järge ootab kolmas. Rootslase teine raamat räägib perekonna ja organisatsiooni seostest ja päritolupere nähtamatust mõjust sinu tööle. Ta on pühendanud oma teose kõigile neile, kellel on julgust eksida, riskida ja luua üks ja kordumatu elu. „Puuduta mind“ oli raamatuesitlusel kohal, et muukida lahti Rootslase fenomeni tagamaid. Saadet juhib Anu Saagim.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Robert Peckhami abil vaatluse all hirm. Inimene on hirmu tundnud olemasolu algusest peale ja Peckham väidab, et mitmeti on kogu kaasaegne maailm hirmu loodud, märgib Tiido.

Oktoobrikuus osales Eestis valmistatud päikeseauto Solaride Austraalias päikesevõidusõidul ning tuli omas klassis kolmandaks. Eriti huvitav on see, et esikoha saanud auto «omal jalal» finišisse ei jõudnudki. Mis kummaline võidusõit see selline on? Kes on need, kes sellise imelise sõiduki valmis tegid – see oli muide teine selline auto. Esimene võidusõit toimus 2 aastat tagasi Marokos, sest Austraaliasse koronapandeemia tõttu minna ei saanudki. Kas see esimesel autol, mis nüüd muuseumieksemplar, oleks olnud lootust ka kõrgele kohale Austraalias? Saate teada, mis Austraalias haiseb nii, et kole kohe. Sellest maailma ühest karmimaks peetud võidusõidust ja humanitaarist inseneriks saamise teest räägib Solaride inseneeriasuuna endine juht Mart Erik Kermes. Saatejuht Marek Strandberg.

Sel korral kõneleb saade "Kahe vahel" tarkustest ja teadmistest, mida võiks Eesti riik oluliste otsuste tegemisel arvesse võtta. Eriti kui teadmised ja tarkused on selleks ellu kutsutud. Stuudios on Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kellelt küsime tarkusi Riigikogu obstruktsiooni lõpetamise, õpetajate palkade tõstmise ja tervikuna Eesti elu parendamise kohta. Saatejuhid on Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Üks meist pettus taas deitimises. Ei osata vestlust kanda, ei osata omavahel rääkida. Eriti on selle probleemi käes vaevlemas mehepojad. Kui naispool teda kohtingul ei intervjueeri, ise vestlust ei kanna, siis vestlust ei olegi. See ongi siis meil tänapäeva kohting – saame kokku ja vahime teineteisele lolli näoga otsa?

Nouvelle entrevue chez Cody, avec Zack Eriti, jeune catcheur de APC et actuel champion APC Evolution, avec lui, on parle de sa jeune carrière, de APC Evolution et de catch en général. Info Personnel : https://twitter.com/CodyMcWildOff https://www.instagram.com/cody.mcwild/ Twitter de la chaine. https://twitter.com/ChezCodyMcWild Info de l'invité : https://www.instagram.com/zackeriti/ https://twitter.com/ZackEriti Soutenez-nous sur PayPal !

Konservatiivses vestlussaates „Vaba sõna“ räägib saatejuht Anti Poolamets EKRE aseesimehe Henn Põlluaasaga peaminister Kaja Kallase Venemaa-afäärist ning Ungari visiidist.Kuulaja saab teada, kuidas välisminister Margus Tsahkna korraldas Eesti diplomaatide alandamist, andes kõigile saatkondadele juhised, et saadikud peavad kohustuslikus korras homoparaadidel marssima. Eriti räigelt solvab see Ungarit ja Poolat, kus ei lubata ühiskonnale homoagendat kaela määrida. Põlluaas ja Poolamets kutsusid diplomaatilist korpust Tsahkna teiste riikide siseasjadesse sekkumist õhutavat poliitilist agendat ignoreerima. Oleks aeg, et diplomaadid, keda sundkorras poliitilise aktivismile sunnitakse, kutsuksid ise ministrit korrale, sest Tsahkna rumalus kahjustab Eesti välissuhteid pikaks ajaks. Millise näoga peale ülbet Viini diplomaatiliste suhete konventsioonil trampimist minnakse Ungarilt ja Poolalt NATO õhuturvet nõudma?

Eesti meeste A-koondis kaotas maavõistluses Ungarile 0:1 ja EM-valikmängus Austriale 1:2. Häbisse ei jäädud, aga soovitud tulemusi ka ei saadud. Vutikohus lahkab esitusi ning juurdleb, kas peatreener Thomas Häberli peaks julgemalt nooremaid mängijaid usaldama? Eriti arvestades, kuidas Karl Jakob Hein ja Maksim Paskotši seda usaldust on õigustanud? EM-valiksarjas köitsid pilku Taani ja Hispaania üllatuskaotused, klubijalgpallis tegi avantüristliku manöövri Müncheni Bayern. Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

Vanamehed viinavabriku kõrvalt võtavad sedapuhku ette venelaste hingekorje. Kas Kremli eraldatud miljonid on lihtsalt ära varastatud, lollilt laiali loobitud või on midagi, mida me ei märka. Või ei taha märgata. Jutuks tuleb ka Eesti katastroofiline alarahastatus. Eriti valitsuse moodustamise ajal ja valdkondades, kus liidritel on tutvusi toimetuses. Tuleb kärpida, aga samas kõigile juurde anda! Vanamehed vaatavad ka seda, kuidas villase viskamise eest vabandatakse ja mis sellele järgneda võib.

“Kinnisvarajutud” podcasti 126. osas on meil külas mikroinvestor ja värske kutseline hindaja Markus Alfred Kõiv, kellega räägime nii tema isiklikust teekonnast kinnisvaras kui ka kinnisvara hindamise nüanssidest. Esimest korda juba enne eelmist suurt kriisi kinnisvaraga kokku puutunud Markus jõudis päris mõtestatud investeerimise juurde aga rohkem kui kümmekond aastat hiljem. Investeerimise poole pealt räägime Markusega erinevaid huvitavaid lugusid Põhja-Tallinna (kuri)kuulsates ühikates olevatest minikorteritest ning nendega seotud erinevatest väljakutsetest. Eriti põnev on see aspekt, et enamuse oma korteritest on Markus ostnud müüja poolse järelmaksuga ehk siis olukorras, kus tal momendil endal finantsilisi vahendeid selleks polnud. Kinnisvarahindamise poole pealt keskendume Markuse abil erinevatele väärarusaamadele ja müütidele, mis hindamisega turul kaasas käivad ning vaatame asjale peale ka investori silmade läbi. Kuidas ise saab natukene hinnatava vara väärtust kasvatada, mida hindajat kutsudes tasuks arvestada, kuidas hindajaga tasuks suhelda ning millistest ebareaalsetest ootustest tasuks juba eos lahti lasta. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: https://www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Aleksander Rubtsovi abil vaatluse all eneseimetlus. Narkissos suri lihtsalt näljast, kuna eneseimetluse käigus ei olnud tal meeles süüa. Samal viisil võivad terved riigid ja rahvad moraalselt degradeeruda oma vastupandamatut peegelpilti imetledes, märgib Tiido.

Marilin konutab Perthi pargipingil kell 23:00 öösel ja ootab, et Hälis juba Ameerikas üles ärkaks ja klapid Jutupiigade podcasti salvestamiseks pähe paneks. Ja nii ta sünnib - Jutupiigade esimene episood alates Marilini Austraaliasse kolimisest. Täiesti erinevatest maailmaotsadest jookseb jutuvadin loodetavasti paljudesse Eestimaa kõlaritesse.. ja kusjuures helikvaliteet on täiesti TIPP-TOPP!! Nagu Marilin väidab, siis uude riiki kolimisega kaasnevad ka uued.. peiud. Eriti need, kes üheks ööks hirmsasti sinu sooja ja valgesse tuppa tahavad lennata. Mida siis arvata neist öistest lendajatest? Kes näeb öistes liblikates nende müstilist võlu ja kes nad esimesel võimalusel pastlaga pudruks vihuks? Meie anonüümse Google Forms lingi oma jutu poetamiseks leiad SIIT: https://tinyurl.com/2p8cddkc

Täna räägime DevOpsi stackist ja sellest, mis seal uut on. Kuidas on arenenud  virtualiseerimine, millised uued tööriistad on kasutusel ja kuidas seda teemat võiks ettevõttes korraldada. Jutupunktid: Millised on Modern DevOps stack tunnused? Millised valikud tuleb ära teha enne, kui midagi ehitama hakata? Kubernetes, Helm Kas GitOps on parim asi pärast viilutatud saia? Või milliseid muid meetrikaid SRE tiim jälgib ja optimeerib? Millised spetsialiseerumise valikud on DevOpsi sees? Saate külalised on Priit Pääsukene ja Siim Tiilen Veriffist. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Käisime Pariisi autonäitusel, mis polnud küll nii suur kui vanasti, aga rohkelt uudistamist oli küll. Eriti just Hiina autotööstuse toodangu osas, mida muidu kuskil ei kohta. Tublisti esindatud olid ka prantslased. Proovisõidus on päris erilised autod: Nissan Ariya, Polestar 2 ja V-8 mootoriga Range Rover, mis maksab pea 200 000 eurot. Stuudios on Tarmo Tähepõld ja Kristjan Ojang Geeniuse uudisteportaalist.

Käisime Pariisi autonäitusel, mis polnud küll nii suur kui vanasti, aga rohkelt uudistamist oli küll. Eriti just Hiina autotööstuse toodangu osas, mida muidu kuskil ei kohta. Tublisti esindatud olid ka prantslased. Proovisõidus on päris erilised autod: Nissan Ariya, Polestar 2 ja V-8 mootoriga Range Rover, mis maksab pea 200 000 eurot. Stuudios on Tarmo Tähepõld ja Kristjan Ojang Geeniuse uudisteportaalist.

Räägime Eesti idufirma Gridio juhiga sellest, kuidas äpi abiga mitte osta kallist elektrit ja osta odavat või tasuta elektrit. Kui esialgu on see abiks ennekõike elektriautode laadijatele, siis kas ühel hetkel peaksime me kogu oma kodust elektritarbimist mingite äppidega juhtima hakkama? Eriti kui elekter tuleb börsihinnaga, mis vahel on ülikõrge. Saate teemad: 15 a suurimad küberrünnakud, mis ei mõjutanud pea midagi Hüvasti televisioon? Disney juhib Netflixi ees, mõlemad juhivad tele ees Miks elekter kallis on ja kuidas äpiga odavamat elektrit saaks Saates Hans Lõugas, Meelis Väljamäe, Glen Pilvre ja Konrad Hanschmidt Gridiost. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Räägime Eesti idufirma Gridio juhiga sellest, kuidas äpi abiga mitte osta kallist elektrit ja osta odavat või tasuta elektrit. Kui esialgu on see abiks ennekõike elektriautode laadijatele, siis kas ühel hetkel peaksime me kogu oma kodust elektritarbimist mingite äppidega juhtima hakkama? Eriti kui elekter tuleb börsihinnaga, mis vahel on ülikõrge. Saate teemad: 15 a suurimad küberrünnakud, mis ei mõjutanud pea midagi Hüvasti televisioon? Disney juhib Netflixi ees, mõlemad juhivad tele ees Miks elekter kallis on ja kuidas äpiga odavamat elektrit saaks Saates Hans Lõugas, Meelis Väljamäe, Glen Pilvre ja Konrad Hanschmidt Gridiost. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Eriti arvestades kütusehindu, millest me ka räägime. Naljakat ei ole seal midagi. Samuti tulevad jutuks kiiruskaamerad, mida omavalitsused paigaldada ei taha ning autode hinnad ja meie mees Le Mans'is. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Eriti arvestades kütusehindu, millest me ka räägime. Naljakat ei ole seal midagi. Samuti tulevad jutuks kiiruskaamerad, mida omavalitsused paigaldada ei taha ning autode hinnad ja meie mees Le Mans'is. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Eriti arvestades kütusehindu, millest me ka räägime. Naljakat ei ole seal midagi. Samuti tulevad jutuks kiiruskaamerad, mida omavalitsused paigaldada ei taha ning autode hinnad ja meie mees Le Mans'is. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Tänase saate külaline Karoliina Vasli jutustab kuulajatele Kesk-Aasia riigist Usbekistanist. Karoliina nendib, et Usbekistan pole kuigi populaarne turismimaa, kuid tundub, et eestlased satuvad sinna aina tihedamini. Eriti sageli käivad Usbekistanis just turismigrupid. Pealinnas Tashkendis on elu üsna arenev, kuid maal tunduvalt raskem. Karoliina hinnangul on inimesed väga perekesksed ja kõige tähtsam on lapsed üles kasvatada. Eluolu meenutab meie 1990ndaid. Saates tuleb veel juttu rongiklišeedest (kaaslastega visatakse rongis tõesti viina), bensiini olematust hinnast, islamist ning kuidas suhtutakse sealmail eestlastesse ja venelastesse. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Nädala jooksul on juhtunud palju: kütus käis 2 peal ära ning hoolimata 30% langenud barrelihinnast ei kajastu see tanklate postidel; kui palju kasutatakse EL-i ühistranspordis alternatiivkütuseid; Hyundai külmutas USA-s nii sõidukiparkide lepingud kui edasimüüjate võrgustiku, panustades jaemüügile ja astudes sammu lähemale ennustatud internetimüügile; Ford tutvustas oma elektrifitseerimise strateegiat ja esimesi VW platvormidele tehtavaid "Fordswageneid". Kehvemaid uudiseid on jagada Riviani ja Subaru halo-auto WRX STI kohta, pisut ümberstruktureerimist on toimumas ka BMW-s. Nädala proovisõiduautod olid diiselmootoriga Citroën C4 ja täiselektriline ë-C4. Ühele on pea võimatu ostusoovitust anda, teisele pea võimatu seda mitte anda. Head kuulamist!

Tänase saate külaline Annika Kiili jutustab Kanaaride saarestikus asuvast La Palma saarest. La Palmat nimetatakse La isla bonita ehk ilus saar. Annika kinnitab, et La Palma tõepoolest paistab silma oma mõnusa ilma, rohkete banaanipõldude ning lopsaka ja erilise loodusega. Eriti armastavad sinna reisida just loodusehuvilised, sest avastamist on palju. Muuseas, La Palmal asub ka üks Euroopa kõige päikselisemaid linnu, Tazacorte. Ometi pole La Palma saar üldse nii populaarne ja tuntud võrreldes teiste Kanaari saartega. Saates mõtiskleb Annika, miks see nii võib olla. Ja kuidas üldse on kõige mõistlikum La Palmale reisida? Loomulikult ei jää puutumata ka möödunud aasta lõpul pursanud Cumbre Vieja vulkaani temaatika. Annika räägib, mis tunne oli vulkaani ülilähedalt näha, kuidas kohalikud suhtusid vulkaaniturismi, banaanipõldude hävinemisest, koerte ja inimeste päästmisest ning palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Jaan Kruusma on eks-tantrist, poeg, kaaslane, 7Blaze sotsiaalmeedia agentuuri looja ja Eesti üks silmapaistvamaid sotsiaalmeediaeksperte. Ta on mees, kes mõtleb, tegutseb, mediteerib, koolitab, turundab, on sotsiaalmeedia treener ja konsultant. Vabal ajal tegeleb ta meeskooris laulmisega ja endasõnu on Jaan üleüldsegi lihtsalt harju keskmine mees.Rääkisime saates vist kõigest, mis üldse peas parasjagu oli või mida sülg suhu tõi - koroona-aja taktikatest, stabiilsusest, rutiinist, skeptisismist, mediteerimisest, kohalolust, kogemisest, püsisuhtest, vabadusest, seksist, armastusest ja tööst ja kõigest muust. Eriti vahva kuulamine pikematele reisidele, jalutuskäikudele ja kodustele toimetustele - mõnus mulin otse kõrva!Jaan KruusmaInsta: www.instagram.com/jaankruusma/FB: www.facebook.com/jaan.kruusmaVeeb: https://7blaze.com/Linked: www.linkedin.com/in/jaankruusma/Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis 

Eriti pikas saates on külas on Reigo Ahven, kelle 20-aastane juhistaaž on hodomeetrile kerinud vähemalt miljon kilomeetrit. Milliste autodega ja kuidas see on juhtunud, kuula ise! Saates veel: - Fiat 500 elektriauto - veebruari automüük üllatas - 2000 kiiruseületajat mõne tunniga Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse autoportaalist.  

Stuudios on külas Alan Vaht Alexelast, kellelt uurime, kuidas erinevad kütused talvel käituvad ja kas mingis olukorras on põhjust ka muretseda või lisandeid panna?   Saates veel: - ratturid on inimesed! - Ameerikas sõideti autoga 500 km/h - Eesti laadimisvõrgustiku JOKK skeemid - Rolls-Royce on valgusreostaja Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Gregor Sibold Geeniuse uudisteportaalist.

Apple otsustas Fortnite'i kogu täiega oma poest välja visata ja selle tulemusena ei saa enam ei iPhone'i, iPadi ega Maci peal seda mängida. Nii et parem valmistuge oma lastele uusi seadmeid ostma. Saate teemad: Fortnite ei ole enam Macil Apple blokkis Facebooki äpiuuenduse Amazoni uus nutikell kuulab, kui rõõmsat või vihast juttu sa ajad Eriti vastupidav uus CATi telefon Millega Huawei sülearvuti üllatab Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Glen Pilvre.