Kajalood

Naiskodukaitsja, noortejuht ja Tallinna ringkonna vanem Merike Kasemets usub, et kui noored õpivad igas olukorras hakkama saama, siis on terve Eesti turvalisem paik.

"Minus on juba lapsest peale tunne, et ma saan kõigega hakkama," ütleb uues eesti filmis füüsilist ja vaimset eneseületust näidanud Karolin Jürise.

"Täiskasvanuks saamine võib üsna keeruline ja valus olla," teab Viimsi gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust õpetav Kirsi Rannaste. Kirjandus, lugemine, loovkirjutamine, mida ta ka annab, õpetab iseennast tundma.

Sellest saab veebruari alguses 33 aastat, kui Kaunimate Aastate Vennaskond esimest korda Vanemuise väikese maja ovaalsaalis publikut hurmas. "Aastad muutuvad üha kaunimaks, vennaskond ei väsi ja publik on endiselt lummatud," usub Tartu teatrimees Andres Dvinjaninov.

"Kirjutamine on minu jaoks elus olemise, elamise ja olemise viis," ütleb kirjanik ja tõlkija Eva Koff, kui räägime temaga, kuidas sünnib romaan, mis pole lihtsalt ritta lükitud lood, vaid milles on ajastutruud väärtused, hoiakud, õhustik ja tegelaste kõnepruuk.

"Saaremaa Tagalaht on meie vesiviljeluse meka," ütleb rannikumere elustikke nii põhja- kui lõunapoolkera meredes uurinud merebioloog Jonne Kotta.

"Vasakpoolset mõtlemist samaaegselt väga polariseeruva parempoolse mõtlemisega näeme üha rohkem. Kui ühisosa ei leita, võivad tagajärjed olla üsna kurvad," ütleb sotsiaalantropoloog Aet Annist.

"Meie olemine teatrina on ikka teistsugune kui enne, kui Laial tänaval oldi," ütleb peanäitejuht Uku Uusberg Linnateatri asenduspinnalt uude uhkesse teatrimajja naasmise järel. Kuuskümmend aastat küdenud unistuse täitumine, kuue saaliga teatrimaja ja hulgaliselt uusi ideid on lõppeva kultuuriaasta märgilisemaid sündmusi.

"Ma kuulsin, kuidas puuleht aeglaselt maha langes, tähistaeva all," kirjeldab Anu Pielberg mandrimehe vaimustust Hiiumaa vaikuse, rahu ja omaetteolemise üle. Aga kui tuleb torm, laevad ei käi, siis trambib teine mandrimees sadamas jalgu: kuidas ma siit ära ei saa?

Kui sul ei ole vaimu, siis ei ole sul kultuuri. Kui sul ei ole kultuuri, siis ei ole sul inimest.

"Orgaanilisele kasvule üles ehitatud ettevõtlus on eluterve, pigem elustiil ja eesmärgi saavutamine, mitte pelgalt raha teenimine," ütleb aasta töösturi tiitliga pärjatud akadeemik Mart Ustav, biotehnoloogiaettevõtte Icosagen asutaja, bioloogiliste ravimite looja.

Näitleja ja lavastaja Eva Kolditsa lava- ja filmirollide kõrvalt tõstame seekord esile tema regivärssidel ja -lauludel põhinevad lavastused, enamasti Veljo Tormise loomingul põhinevad ja enamasti koos Anne Türnpuga tehtud. "See on keeruline väljakutse: panna neist kokku maailmapilt, mis sind kannab ja edasi aitab," ütleb Eva Koldits.

"Luuletamine on raske, see on füüsiline, see on isiklik, nii palju tundeid tuleb sellega kaasa," pihib luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija Kätlin Kaldmaa, kes on lõpetamas oma järgmist proosateost ja kelle uue luulekogu materjal n-ö allalaadimist ootab. "Teemad on nii lahedad," ütleb ta.

"Me tahtsime kirjutada ülevaate, mis on tänase Eesti aladel muusikas varasematel sajanditel toimunud, kuidas erinevad kultuuriuumid on siin haakunud ja kuidas me oleme eestlastena saanud osaks Euroopa muusikakultuurist," võtab professor Toomas Siitan kokku kümne aasta töö mahuka "Eesti muusikaloo" esimese osa kallal.

Mitmetesse keeltesse tõlgitud dokumentaalsel põhjal raamatute, dokfilmide, samuti kunstiprojektidega rahvusvaheliselt tuntuks saanud Imbi Paju ütleb, et eestlased võiksid oma ajaloo suurkujusid ja seda, mis meil kõik hästi on, palju rohkem väärtustada.

"Tallinna vanalinnas, nii nagu see meie päevini on säilinud, on niisugune vägi sees, et kui sa oled seda väge tundma õppinud, siis sa ei tahagi sellest enam lahti saada. See vägi võtab sind enda sisse," tunnistab vanalinna väest sisse võetud ja sellele nii palju tagasi andnud Tiina Mägi.

Septembris jõudis Eesti tuntuim polaaruurija Timo Palo tagasi Põhja-Jäämerelt, seekord prantslaste triivivast polaarjaamast, teaduslaborist Tara Polar Station.

"Taim on elusolend ja tema keemiline koostis muutub kogu aeg," ütleb ravimtaimede ja farmaatsia ajaloo kohta ligi viiskümmend raamatut kirjutanud õppejõud ja teadlane Ain Raal, kui võrdleb taimi lakkamatult huugava biokeemia tehasega.

Kuidas läheb neil perefirmadel, kes kolmkümmend ja enam aastat tagasi ennast säästmata alustasid ja mille järgmine põlvkond nüüd üle võtab? Kas noored tahavad end alustajate kombel ribadeks töötada?

Kolmkümmend aastat Tallinna Linnateatrit direktorina juhtinud Raivo Põldmaa võtab napi viie minutiga kokku nelikümmend aastat kestnud ja rohkete tagasilöökidega teatrimaja-ehituse loo ning ütleb: "Oli, mis oli, see jääb seljataha. Kui nüüd trupp Laial tänaval hoo üles võtab, siis on linnateater jälle teistele konkurent."

"Ma otsin uusi väljakutseid ega anna kergesti alla," ütleb enda kohta ITK onkoloogiakeskuse juht dr. Elen Vettus.

Kui Arno Sillat aktiivse motospordiga lõpparve tegi, omast huvist Ellamaa vana elektrijaama taastas ja seal 2018. aastal, just oma sünnipäeval, Eesti mootorispordimuuseumi avas, siis oli kohal ka rahvusvahelise autospordi liidu juht Jean Todt. Tänavu septembris pani Arno Sillat muuseumi kinni.

"Mulle on sõna ja sõnastamine alati väga meeldinud, nagu ka lugude jutustamine, olgu teatri- või kujutavas kunstis," ütleb lavastaja ja dramaturg Johan Elm, kui pärast tema kõige värskema lavastuse "Hingelind" esietendust stuudios kokku saime.

Saatesarja 10. hooaja avab traumaterapeut Maire Riis.

Igapäevatöö kõrvalt Viljandi vabadussamba taastamist eest vedanud ja kõigi vabadusristi kavaleride elulugude väljaselgitamiseks rohkem kui 25 aasta vältel sadu ja sadu inimesi küsitlenud Jaak Pihlak toonitab, et muuseum on mälu-, mitte tingel-tangel-asutus.

"Ma väga armastan oma eriala," tunnistab näitleja Katariina Unt, keda on viimastel aastatel laval harva näha olnud, kuid keda me just nüüd oleme Elmo Nüganeni uues lavastuses Vene teatris näha saanud.

"Rahvapärimus on kui emapuu eestluse identiteedis," ütleb kultuuriloolane ja folklooriuurija Marju Kõivupuu, ja lisab: "meie suhtumises pärimusse, ka murdekeelde on veel palju veneaegset taaka."

Uuema põlvkonna dramaturg Priit Põldma ütleb, et kui ta kirjutab mõne teksti, siis midagi sarnast hakkab ta elus juhtuma.

"Kui pärast etendust lavapõrandat pühkida, siis leiab sealt tolmu seest minu hinge." Sellise jäägitu endast andmise ja kirega teeb igat etendust rahvusooper Estonia esitantsija Anna Roberta.

Seekordset saatekülalist peetakse poola kirjanduse suursaadikuks Eestis, kes on poola kirjandusele – nagu ta ise ütleb – kaotanud oma südame. See mees on Hendrik Lindepuu, rohkem kui 80 poola romaani, näidendit, ka luulet tõlkinud mees.

Me kõik tunneme mõnikord, et aeg meie ümber liigub kiiremini kui varem ja et vahemaad kahanevad. Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine ja aegruumi kokkusurumine nõuab meilt pingutust, mõnelt eneseületust ja seda uurib koos kolleegidega TÜ kommunikatsiooniprofessor Triin Vihalemm.

"Muusika – nüüdismuusika sealhulgas – ei tunne piire: seal on ääretult publikusõbralikku kraami, aga leiab ka publikule suuremaid väljakutseid pakkuvat repertuaari," ütleb heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill Eesti nüüdismuusikast rääkides ja lisab: "kunsti mõte ongi katsetada, tungida äärealadele ja võtta riske."

"Kajalood" palus külla vähem kui kuu aega tagasi Estonias esietendunud balleti Sisalik koreograaf-lavastaja Marina Kesleri, et aru saada, kui suures osas on tema käsi mängus balleti muusikavalikus, stsenograafias, kostüümikujunduses ja valguslahendustes. Ka esmakordselt drooni lavale toomises.

Praktiseeriva kardioloogina konsulteerib dr. Margus Viigimaa regionaalhaigla südamekeskuses mõnel päeval kuni kahtkümmet patsienti, aga teeb selle kõrval tehnikaülikoolis teadusuuringuid.

3. aprillil 1963 alustas Eesti Raadios oma tööelu hilisemalt väga oodatud ja armastatud raadiohääleks kujunenud Marika Villa.

Kui loetleda oskusi, mida lõpetaja võiks aineõpetuse kõrval koolist kaasa saada, siis reastab Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak aegadeüleseid nagu tervikutaju, inimlikkus ja inimeseks olemine, eetiliselt kaalutletud valikud, kultuurisõbralikkus – kõik, mida koolijuht ise hindab, selle lütseum oma õpilastele kaasa annab.

Barokiajastu vastandlikud põhimõtted carpe diem ja memento mori – mõtle surmast, aga võta tänasest päevast viimast – on eriti aktuaalsed praegu, kui inimesed kiirustavad, et haarata kõike, mida maailm pakub, sest homne päev võib jääda viimaseks. Sellise paralleeli tõmbab Kadrioru kunstimuuseumi direktriss Aleksandra Murre.

"Eesti keel on eestlase identiteedi üks tugisambaid," ütleb keeleprofessor Birute Klaas-Lang. Teaduste Akadeemias uurija-professoriks valituna uurib ta vene kodukeelega laste ja nende vanemate eestikeelse õppega kohanemise suutlikkust.

"Mõnikord mõtlen, et olen oma arstitöös igasuguseid haigeid ja kõiki võimalikke haiguspilte näinud, aga elu ikka üllatab," ütleb rohkem kui 25-aastase staažiga onko-günekoloog dr. Reeli Saaron, kes presidendilt äsja teenetemärgi vastu võttis.

"Parimad pildid sünnivad läbi juhuse, aga juhuseks peab valmis olema," ütleb elu jooksul nii pressi-, spordi- kui ka rindefotograafi ametit pidanud Raigo Pajula, Eesti kolme viimatise riigipea tööd jäädvustanud fotograaf.

"Inimene peabki suurelt mõtlema, kui tahab takistusi ületada. Kui kohe alla annad, siis ei teegi midagi ära. Aga ei tohi jäärapäine olla, tuleb teisi kuulata ja kuulda võtta." See on Eesti Vabariigi presidendi abikaasa pr. Sirje Karise üks elutarkustest.