Kajalood

Uuema põlvkonna dramaturg Priit Põldma ütleb, et kui ta kirjutab mõne teksti, siis midagi sarnast hakkab ta elus juhtuma.

"Kui pärast etendust lavapõrandat pühkida, siis leiab sealt tolmu seest minu hinge." Sellise jäägitu endast andmise ja kirega teeb igat etendust rahvusooper Estonia esitantsija Anna Roberta.

Seekordset saatekülalist peetakse poola kirjanduse suursaadikuks Eestis, kes on poola kirjandusele – nagu ta ise ütleb – kaotanud oma südame. See mees on Hendrik Lindepuu, rohkem kui 80 poola romaani, näidendit, ka luulet tõlkinud mees.

Me kõik tunneme mõnikord, et aeg meie ümber liigub kiiremini kui varem ja et vahemaad kahanevad. Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine ja aegruumi kokkusurumine nõuab meilt pingutust, mõnelt eneseületust ja seda uurib koos kolleegidega TÜ kommunikatsiooniprofessor Triin Vihalemm.

"Muusika – nüüdismuusika sealhulgas – ei tunne piire: seal on ääretult publikusõbralikku kraami, aga leiab ka publikule suuremaid väljakutseid pakkuvat repertuaari," ütleb heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill Eesti nüüdismuusikast rääkides ja lisab: "kunsti mõte ongi katsetada, tungida äärealadele ja võtta riske."

"Kajalood" palus külla vähem kui kuu aega tagasi Estonias esietendunud balleti Sisalik koreograaf-lavastaja Marina Kesleri, et aru saada, kui suures osas on tema käsi mängus balleti muusikavalikus, stsenograafias, kostüümikujunduses ja valguslahendustes. Ka esmakordselt drooni lavale toomises.

Praktiseeriva kardioloogina konsulteerib dr. Margus Viigimaa regionaalhaigla südamekeskuses mõnel päeval kuni kahtkümmet patsienti, aga teeb selle kõrval tehnikaülikoolis teadusuuringuid.

3. aprillil 1963 alustas Eesti Raadios oma tööelu hilisemalt väga oodatud ja armastatud raadiohääleks kujunenud Marika Villa.

Kui loetleda oskusi, mida lõpetaja võiks aineõpetuse kõrval koolist kaasa saada, siis reastab Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak aegadeüleseid nagu tervikutaju, inimlikkus ja inimeseks olemine, eetiliselt kaalutletud valikud, kultuurisõbralikkus – kõik, mida koolijuht ise hindab, selle lütseum oma õpilastele kaasa annab.

Barokiajastu vastandlikud põhimõtted carpe diem ja memento mori – mõtle surmast, aga võta tänasest päevast viimast – on eriti aktuaalsed praegu, kui inimesed kiirustavad, et haarata kõike, mida maailm pakub, sest homne päev võib jääda viimaseks. Sellise paralleeli tõmbab Kadrioru kunstimuuseumi direktriss Aleksandra Murre.

"Eesti keel on eestlase identiteedi üks tugisambaid," ütleb keeleprofessor Birute Klaas-Lang. Teaduste Akadeemias uurija-professoriks valituna uurib ta vene kodukeelega laste ja nende vanemate eestikeelse õppega kohanemise suutlikkust.

"Mõnikord mõtlen, et olen oma arstitöös igasuguseid haigeid ja kõiki võimalikke haiguspilte näinud, aga elu ikka üllatab," ütleb rohkem kui 25-aastase staažiga onko-günekoloog dr. Reeli Saaron, kes presidendilt äsja teenetemärgi vastu võttis.

"Parimad pildid sünnivad läbi juhuse, aga juhuseks peab valmis olema," ütleb elu jooksul nii pressi-, spordi- kui ka rindefotograafi ametit pidanud Raigo Pajula, Eesti kolme viimatise riigipea tööd jäädvustanud fotograaf.

"Inimene peabki suurelt mõtlema, kui tahab takistusi ületada. Kui kohe alla annad, siis ei teegi midagi ära. Aga ei tohi jäärapäine olla, tuleb teisi kuulata ja kuulda võtta." See on Eesti Vabariigi presidendi abikaasa pr. Sirje Karise üks elutarkustest.

"Tähtis on jaksata loota, et elu meid ükskord sülle võtab," ütleb vabakutseline näitleja ja lavastaja Üllar Saaremäe ja lisab: "selle saavutamiseks tuleb ise vaeva näha."

"Kõige suurem vedamine elus on hea õpetaja, mina jäin Andrus Kasemaa õpilaseks ligi neljakümneks aastaks," ütleb maalikunstnik Ilmar Kruusamäe, kes juhendab juba aastaid huvilisi TÜ kunstikabinetis.

"Kes me praegu üldse oleksime, kui meil ei oleks olnud muistset regivärssi ja rahvaluulet? Me oleks mitte keegi!" ütleb TÜ eesti kirjanduse ja rahvusteaduste professor Arne Merilai.

"Konjunktuuri-uuringud näitavad, et Eesti konkurentsivõime on langenud kahe aastaga üksteist kohta; et tarbija kindlustunde indeks on kukkunud viis aastat järjest, jaekaubanduse mahud kolm aastat järjest. Eeldusi languse peatumiseks ei ole," ütleb Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp.

Lapsena raamatute keskel üles kasvanud ja juba ülikoolis juuraõpingute ajal oma esimesi luuletõlkeid lihvinud Heili Sepast on riigikohtuniku ametitöö kõrval kujunenud arvestatav ilukirjanduse tõlkija ja esseist.

Aasta viimane "Kajalood" palus külla äsja Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks valikud Mart Saarma.

"Neli põlvkonda käib Propelleri kontserdil, kõik teavad sõnu peast ja laulavad kaasa," rõõmustab sel sügisel 70. sünnipäeva selja taha jätnud Peeter Volkonski. Äsja laulis rahvusmeeskoor tema lastelavastuse laule.

"Looduses on kõik protsessid natukene vigased," ütleb TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets, kui selgitab, kuidas rakk võib pooldudes vea külge saada, millest omakorda võib, aga ei pruugi kasvajarakk areneda. Kõige uuematest ravivõimalustest räägib ta ka.

"Elus on kõik valikute küsimus," ütleb lavastaja ja kunstnik Ene-Liis Semper ja jätkab: "kunst ei ütle, mis on hea, mis halb. Kunst esitab küsimuse: mida ühiskond ja inimestevahelised kokkulepped endast õieti kujutavad?

Üleminekueas naise tervist käsitleva raamatu üks autoreid, hinnatud ja suure töökogemusega naistearst dr. Kai Haldre ütleb, et naiste terviseteemad kipuvad olema politiseeritud ja tasub tähele panna, kuidas seksuaalideoloogiad on ajas muutuvad ning inimeste seksuaaltervist puudutavad otsused peaksid põhinema vastavatel teadusuuringutel.

"Muusikakollektiivi kõla, kuvand ja sõnum sõltub dirigendi oskusest lugu jutustada, muusikat sügavamalt interpreteerida, kui lihtsalt üks lugu ära juhatada," ütleb Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja, ja lisab: "dirigent peab suutma tekitada plahvatuse ja suunama sellest tekkinud lööklaine."

"Lugemine aitab inimesel iseloomu kujundada, seega lugemine loob inimese," sõnastab kirjanduse olemuse ja mõju ajakirjanik ja humorist Mart Juur, kellele kirjandusministri tiitel ei näi üldse meeldivat.

"Arst ei näe patsiendi ägedat või kroonilist valu, millega too taastusravisse tuleb, ja mõnikord on selle põhjust väga keeruline leida. Teinekord selgub pikemas vestluses, et patsiendi rööpaist väljas pere- või tööelu annab end füüsises tunda. Arst saab siin vaid toetada," ütleb Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst dr. Ruth Kivistik oma keerukamatest patsientidest rääkides.

Inimene seab endale sihid ja väärtused. Eesti keel on eesti rahvale (eeskätt venestamise aegadel) olnud üks kõige olulisemaid väärtusi, rahvuse püsimise aluseid – sedalaadi mõtte ütleb meie laupäevane külaline, keeleteadlane ja Eduard Ahrensi keeleauhinna esimene laureaat Tõnu Tender.

"On sekundeid meie elus, mis määravad järgimisi kümnendeid. Kuidas neid sekundeid ära tunda ja neiks valmis olla, on see ülepea võimalik," – mitme teema kõrval võtab teatrimees Andres Noormets ka sellest rääkida.

"Ühiskonda saab kujundada julgete mõtete ja julgete väljaütlemiste, ka vastandumise kaudu, et leida paremaid lahendusi. Jälgimisühiskond võtab selle julguse ära," ütleb vandeadvokaat Carri Ginter, kui räägime inimeste sideandmete kogumisest, säilitamisest ja kasutamisest süüdistuse esitamisel. Aga me ei räägi ainult sellest.

"Eesti riigi üks eesmärke on rahvuse ja kultuurilise mitmekesisuse tagamine," toonitab meie vanima tegutseva erateatri, VAT Teatri direktor Tiina Rebane, ja jätkab: "kui suures kärpehoos peaksid alles jääma ainult riigi toetatud sihtasutused, siis oleme selle eesmärgi saavutamises läbi kukkunud."

Graafik, kuraator ja galerist Viive Noor on olnud mitmele olulisele kultuuritraditsioonile alusepanija: nimetame vaid Tallinna illustratsioonitriennaali "Pildi jõud" ja raamatukunstikonkurssi "5 kaunimat lasteraamatut"; tema aastakümnete pikkust tööd Eesti lasteraamatute tutvustamisel mujal maailmas ning igapäevatööd lastekirjanduse keskuses näituste korraldajana. Kõige selle kõrvale mahub oma looming.

"Meil on maailmas täiesti uus võimueliit – inimesed ja ettevõtted, kes kontrollivad enamat kui valitsused ja poliitikud. Need on tehnoloogiaettevõtete juhid ja omanikud," ütleb IT-visionäär Linnar Viik.

"Minu juhikarjäär jäi seisma laste sünni ajal ja kestis seni, kuni noorim laps sai neljaseks; siis hakkas uuesti liikuma," ütleb ajakirjanduses ühest juhiametist teise liikunud Heidit Kaio. Eelmine nädal andis talle võimaluse ajakirja Eesti Naine juhi kohalt edasi minna.

"Praeguses ajas on oluline, et ilu ja headus lõpuks võidaks. Et inimesel, kes teatrisse tuleb, oleks lahkudes natuke kergem või helgem või hingepidet saanu tunne," ütleb teatrimehena sisuka tee läbi käinud Margus Kasterpalu.

Enne kui lapsed, lapsevanemad ja õpetajad homme uut kooliaastat alustavad, kuulame 25 aastat tagasi Tallinna Reaalkooli õpetajaks tulnud ja viimased kümme aastat direktorina kooli juhtinud Ene Saare tähelepanekuid, mis on selle aja jooksul koolis, õpetamises ja inimestes muutunud.

"Sa sünnid ja sured selle kultuuritöötaja miinimumpalga peal, ükskõik, kui palju sa end aastatega harid ja töökogemuste võrra paremaks saad. Ja kultuurivaldkonnas ollakse sellega leppinud," kahetseb nädalalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand.

Veel enne, kui Ain Järve Räpina aianduskooli õppima läks, oli ta ühe suvevaheaja tollases ülemnõukogu presiidiumi roosiaias aednikupoisiks. Nüüd, ligi pool sajandit hiljem, ütleb ta enda kohta: ma olen aednik, looja.

"Mulle täitsa meeldib see töö, ütleb Eesti Kirjanike Liidu uus juht Maarja Kangro, kui mõni päev tagasi liidu juhatuse koosolekult salvestusele tuli ja oma plaanidest selles ametis rääkis.

"Mitmed omavalitsused on praegu julged maakoole kinni panema või kooliastmeid kärpima, sest Lääneranna valla näitel riik tublidele väikekoolidele appi ei tule. Samas on Metsküla kool oma sihikindlusega teistele koolidele eeskujuks olnud ja meilt on nõu küsitud," ütleb koolijuht Pille Kaisel.

Kui dr. Hele Everaus pärast kandidaadikraadi kaitsmist hematoloogina Pariisi aastaks stažeerima läks, ei teadnud ta, et jääb sinna kauemaks ja õpib selgeks luuüdi siirdamise. Millest Tartusse tagasi tulles kujunes tema elutöö.

Lootes, et paljudel kuulajatel on silma ees Jaan Elkeni rohkelt esitletud kajaka-maal, kuulame, kuidas see kord põletushaavades ja sidemetesse mässitud kätega maalides sündis; kui ränga hinnangu sai tollastelt kultuuriametnikelt ja kuidas hiljem kunstniku ees mõnegi ukse avas.