POPULARITY
Arutelus osalejad: Mari-Liis Jakobson (political scientist), Róbert László (Election Expert, Political Capital Institute, Hungary), Peeter Raudsik (Middle East Expert) Arutelujuht: Bart Cosijn (moderator and trainer) Arutelu korraldaja: Open Estonia Foundation What can we – as citizens - do, to be heard more? It is widely acknowledged that safeguarding our rights and democracy is important. But does it still matter to go voting, when the outcomes often leave us disillusioned? Why do many people not vote at all? In this discussion, we will explore the significance and trends of voting by examining case studies from Hungary, Turkey, and Estonia
A border crisis by design on the edge of the European Union. Migrating people's desire for a better life being used as weapon to destabilize a political rival. Who are these people arriving on Europe's doorstep - who sent them, and why? Dr. Mari-Liis Jakobson, Associate Professor of Political Sociology at TLU's School of Governance, Law and Society joins our host Terry McDonald to explain. If you want to know more about the issues in Belarus, check out episode 3 from last season, where we examine them in depth. https://open.spotify.com/episode/3fTI3MwL4CHEJ1t7rQx9ph
Jõujoonte muutumine parlamendis ja valitsuses paneb tavalise inimese küsima, mis muutub tema elus. Kas elu läheb paremaks või halvemaks või kas on võimalik, et midagi oluliselt ei muutu. Tänaneses "Reporteritunnis" vaatavad Eesti poliitikamaastikul toimuvale otsa politoloogid Mari-Liis Jakobson ja Martin Mölder.
Kodanikuks olemise tuum on poliitiline kodakondsus: see, kui palju inimene on sisuliselt kõrgema võimu kandja oma seisundi, teadmiste, oskuste ja tegutsemisvalmiduse poolest. Poliitilise kodakondsuse oleviku- ja tulevikuperspektiividele oligi pühendatud eestikeelse teadusajakirja Acta Politica Estica EV 100 erinumber, mida kohapeal ka esitletakse. Arutelus rakendatakse neid lähenemisi, et mõtestada Arvamusfestivali tänast rolli ja arenguvõimalusi sisulise kodakondsuse kasvatajana. Arutelus osalevad Acta autorid, Arvamusfestivali korraldajad ja külalised. Samuti saab lugeda trükisooja erinumbrit. Moderaator: Leif Kalev Osalejad: Acta Politica Estica erinumbri autorid Raivo Vetik, Mari-Liis Jakobson ja Gerly Tammiste. Korraldaja: Acta Politica Estica Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.
Üks viis ajakirjanduse erapooletuse hindamiseks on vaadata poliitilist sõnavara. Kas muretsemine liberaalse demokraatia pärast on sama, mis muretsemine lihtsalt demokraatia pärast? Kas kellegi nimetamine äärmuslaseks või populistiks on fakt või hinnang? Selgitab Tallinna Ülikooli õppejõud, politoloog Mari-Liis Jakobson.
Üks viis ajakirjanduse erapooletuse hindamiseks on vaadata poliitilist sõnavara. Kas muretsemine liberaalse demokraatia pärast on sama, mis muretsemine lihtsalt demokraatia pärast? Kas kellegi nimetamine äärmuslaseks või populistiks on fakt või hinnang? Selgitab Tallinna Ülikooli õppejõud, politoloog Mari-Liis Jakobson.
Mis asi on idiootne Eesti? On see olemas ja kuidas selle vastu tulemuslikult võidelda? Kas väärtuste ja väärikuse konfliktist saab keegi võita või kaotavad pikas perspektiivis kõik?Elust Eestis räägivad sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski, Isamaa ja Res Publica liidu esimees Margus Tsahkna ja EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme. Saates võtab sõna ka politoloog Mari-Liis Jakobson.Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 2. juunil kell 14.05, kordusena kell 19.05.
Mis asi on idiootne Eesti? On see olemas ja kuidas selle vastu tulemuslikult võidelda? Kas väärtuste ja väärikuse konfliktist saab keegi võita või kaotavad pikas perspektiivis kõik?Elust Eestis räägivad sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski, Isamaa ja Res Publica liidu esimees Margus Tsahkna ja EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme. Saates võtab sõna ka politoloog Mari-Liis Jakobson.Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 2. juunil kell 14.05, kordusena kell 19.05.
Kui inimene rändab lühemaks või pikemaks ajaks teise riiki elama, siis tekib tal kindlasti side uue maaga, kuid enamasti säilivad kontaktid ka kodumaaga. Mil määral on inimene sel puhul ühe või teise riigi infoväljas, milline on tema lojaalsus kummagi riigi suhtes, seda uuris oma hiljuti kaitstud doktoritöös Tallinna Ülikooli politoloog Mari-Liis Jakobson nelja maapaari, sealhulgas Eesti ja Soome näitel. Tartu Ülikooli füüsik Harry Alles aga selgitab, mida toob tema ülikoolile kaasa ametlik liitumine Euroopa Liidu mastaapse grafeeniuuringute programmiga.
Kui inimene rändab lühemaks või pikemaks ajaks teise riiki elama, siis tekib tal kindlasti side uue maaga, kuid enamasti säilivad kontaktid ka kodumaaga. Mil määral on inimene sel puhul ühe või teise riigi infoväljas, milline on tema lojaalsus kummagi riigi suhtes, seda uuris oma hiljuti kaitstud doktoritöös Tallinna Ülikooli politoloog Mari-Liis Jakobson nelja maapaari, sealhulgas Eesti ja Soome näitel. Tartu Ülikooli füüsik Harry Alles aga selgitab, mida toob tema ülikoolile kaasa ametlik liitumine Euroopa Liidu mastaapse grafeeniuuringute programmiga.