Podcast appearances and mentions of martin ehala

ERISAADE ⟩ Tartu Ülikooli rektorikandidaatide debatt. Tartu Ülikool on rahvusülikool ja Eesti juhtiv teaduskeskus, mis valib 20. aprillil uue rektori. Milline on Tartu Ülikooli roll Eesti ühiskonnas? Kuidas tagada teadlaste järelkasv? Kas ja mis kujul tuleb tagasi tasuline kõrgharidus? Millised on eestikeelse kõrghariduse väljavaated? Ülikooli arenguvisioonide üle arutlevad rektorikandidaadid: praegune rektor professor Toomas Asser, makroökonoomika professor Raul Eamets ja bioinformaatika professor Jaak Vilo. Saatejuht on Martin Ehala.

Tänases saates «Lobjakas vs. Vooglaid» arutlevad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala päevakommentaari «[Lõpetame ära farsiks muutunud võitluse piirangute pärast](https://arvamus.postimees.ee/7447724/martin-ehala-lopetame-ara-farsiks-muutunud-voitluse-piirangute-parast#_ga=2.145525107.638311989.1644583724-379396081.1593671002)» üle. Lisaks tuleb juttu võrdse kohtlemise seaduse muudatustest ehk diskrimineerimise keelu laiendamise plaanist.

Vaatame üle olulisemad uudised ajavahemikust 22.-28. november. Ülevaate koostas Telegrami f**ikontroll. Ühiskonnale ohtliku käitumisega jäid silma näiteks Postimehe arvamustoimetaja Martin Ehala, Florida kuberner Ron DeSantis, Saksa arst Jens-Peter Keil ja paljud teised. Kas nad ei saa aru, et ee kõik on ainult meie enda turvalisuse nimel, et kaitsta meid haiguse eest, mille põdejatest 99,9% saavad terveks? Ühes asjas me aga nalja ei mõista. Koroonameetmed on laste (vaimsele) tervisele palju ohtlikumad kui koroona ise. Inimesed, tulge mõistusele ja jätke ometi lapsed rahule!

Keeleteadlane Martin Ehala: "Ühes otsas on see, kus kõik üritatakse ära nivelleerida enamuse sarnaseks ja teine ots on see, kus kõigile vähemustele luuakse nii head tingimused, mis lammutab tervikidentiteedi tükkideks, nii et ühiskonnas pole enam seda sidusust, mis hoiaks terviku koos." Terviku ja osade pinge on Martin Ehala sõnul kogu aeg identiteetides sees.

Keeleteadlane Martin Ehala: "Ühes otsas on see, kus kõik üritatakse ära nivelleerida enamuse sarnaseks ja teine ots on see, kus kõigile vähemustele luuakse nii head tingimused, mis lammutab tervikidentiteedi tükkideks, nii et ühiskonnas pole enam seda sidusust, mis hoiaks terviku koos." Terviku ja osade pinge on Martin Ehala sõnul kogu aeg identiteetides sees.

Martin Ehala: "Ei ole võibolla võimatu, et kunagi mingisuguses tulevikus eesti keel muutub, aga identiteet jääb alles, aga ma ei kujuta seda ette lähemas tulevikus, nii 50 või 100 aasta perspektiivis. Kaugemale ei oska vaadata."

Milline hakkab olema tuleval nädalal alustav Meie Eesti rubriigi järglane Fookus, räägivad Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala ja peatoimetaja Mart Raudsaar.

Milline hakkab olema tuleval nädalal alustav Meie Eesti rubriigi järglane Fookus, räägivad Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala ja peatoimetaja Mart Raudsaar.

Märtsi lõpus kutsusin ma stuudiosse Martin Ehala ja Peeter Helme, et vestelda nendega multikultuursuse kahest tähendusest. Ent juba keskustelu alguses veeres jutt veel avaramatele radadele. Jõudsime Martiniga üsna kohe järeldusele, et mitmekultuurilisus, kui seda peetakse eesmärgiks iseeneses, kujutab endast veel üht variatsiooni võrdsuse igihaljal teemal. Kümnendal minutil sekkus väga asjakohase tähelepanekuga vestlusesse Peeter, kes ütles: "Ma ei ole kindel, kas küsimus on tegelikult võrdsuses. Ma arvan, et kui minna veel kaugemale, siis see, millest me siin praegu räägime, on keele politiseerimine. Võrdsus on lõppude lõpuks ka ainult osa sellest suuremast konfliktist, mille kohta inglise keeles öeldakse "[the battle for, H. P.] hearts and minds" ehk siis lahing inimeste mõtteruumi, nende keelekasutuse ja üleüldse nende tajuilma pärast."Sellega olid jutuajamise rööpad maha pandud ja nendel me siis järgmised 75 minutit ka sõitsime. Olulisemad peatused olid "Böckenförde teoreem*" (22. minutil), "Sümbolanalüütikute uus rahvas" (46. minutil)**, "Ühe ostu ehk seaduse kaugusel veiklev õnn"*** (59. minutil) ja "Mida teha?" (81. minutil)****.Minu arvates oli tegemist sisuka vestlusega, mille kokkuvõtteks sobivad hästi ühele karismaatilisele juudi rändjutlustajale omistatavad sõnad: "Inimest ei rüveta see, mis ta suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb, rüvetab inimest."Kena kevadet!Hardo--------------------* https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%B6ckenf%C3%B6rde_dilemma** https://www.city-journal.org/html/french-coming-apart-15125.html*** https://leht.postimees.ee/1046416/hardo-pajula-sisemajanduse-koguonn**** http://www.sirp.ee/archive/2002/04.01.02/Sots/sots1-5.html See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

#45 Martin Ehala ja Peeter Helme, "Tüli taju pärast"

See saade on ilmselt kõige lähedasemas suguluses kevadhooajal eetris olnud vestlusega "Ainukesed rahvad"*, kus mu vestluspartneriteks olid Raivo Mänd ja Margus Punab. Seekord olid stuudios Tarmo Jüristo ja Martin Ehala ning me alustasime juttu viimase kevadel ilmunud raamatust "Identiteedimärgid". Sealt jõudsime aga õige pea sugudevaheliste erinevusteni, kategoriseerimise vajalikkuseni ning võimalikkuseni ning paljude muude päevakajaliste küsimusteni. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Kuhu on jõudnud Lääne-Euroopa sihiteadlik tegevus, et inimeste side oma rahvusliku identiteedi ehk rahvusliku omapildiga aegamööda nõrgeneks? Kuidas see mõtteviis mõjutaks eesti keelt ja kultuuri? Neile küsimustele otsib vastust keeleteadlane ja õppejõud Martin Ehala just neil päevil ilmunud raamatus „Identiteedimärgid. Ühtekuuluvuse anatoomia”. Selles raamatust võtab Martin Ehala kokku oma viimaste aastate uurimistööd identiteedi märgiteooria seostest eesti keelekeskkonnaga.

Kuhu on jõudnud Lääne-Euroopa sihiteadlik tegevus, et inimeste side oma rahvusliku identiteedi ehk rahvusliku omapildiga aegamööda nõrgeneks? Kuidas see mõtteviis mõjutaks eesti keelt ja kultuuri? Neile küsimustele otsib vastust keeleteadlane ja õppejõud Martin Ehala just neil päevil ilmunud raamatus „Identiteedimärgid. Ühtekuuluvuse anatoomia”. Selles raamatust võtab Martin Ehala kokku oma viimaste aastate uurimistööd identiteedi märgiteooria seostest eesti keelekeskkonnaga.

Eesti keele püsimise poolt räägib terve suur hulk tegureid, aga ohutunne keelekadumise pärast on meis kõvasti kinni. Kas me muretseme liiga palju või muretseme liiga vähe, kas me tähtsustame oma keelt ülearu või oleme hoolimatud? Millest või kellest rohkem sõltub eesti keele ja eestluse püsimine, räägib Tartu Ülikooli professor Martin Ehala (pildil).Kuula 8. mail kell 15.05. Saatejuht on Piret Kriivan.

Eesti keele püsimise poolt räägib terve suur hulk tegureid, aga ohutunne keelekadumise pärast on meis kõvasti kinni. Kas me muretseme liiga palju või muretseme liiga vähe, kas me tähtsustame oma keelt ülearu või oleme hoolimatud? Millest või kellest rohkem sõltub eesti keele ja eestluse püsimine, räägib Tartu Ülikooli professor Martin Ehala (pildil).Kuula 8. mail kell 15.05. Saatejuht on Piret Kriivan.