Edmund Burke'i Selts

Pärast pikka vaheaega oleme eetris vestlusringiga, mille liikumalükkavad teemad läbipõlemine, kurnatus, tüdimus, väsimus, depressioon, eesmärkide ja enesekuvandi ümberhindamine... ja sellele kõigele loodetavasti järgnev selginemine. Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänases saates räägime Peeter Espaki ja Siiri Sisaskiga sumeritest ja nende saladustest.H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

2025. aasta kevadhooaja avasaates tuleb jutuks August Strindberg ja tema raamat "Teenijatüdruku poeg".H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide juubelisaate liikumalükkav teema oli paus muusikas, filmis ja elus üldse. Pealkirjas osundatud aineseni jõudsime jutuajamise lõpupoole. "Vaikus on mitmete religioonide lähtekoht," arutles filmikriitik Karlo Funk (99. minut), "et jõuda sügavama kogemuseni – ükskõik, kuidas me seda siis ka ei nimetaks. See on koht, kuhu loomingulised inimesed tahavad kasvõi korraks tagasi jõuda. Vaikusele saab vastandada väga mitmesuguseid helimaailmu. Wittgenstein pidas vaikuse vastandiks näiteks masinamüra [1]. See oli see, mille eest ta tahtis igal juhul minema pääseda. Samuti on kõik mägierakud ja pühakud tõmbunud ühel hetkel eemale, et jõuda millegi muuni.""Eelmine kord [2] me rääkisime ka põgusalt Pythagorasest ja ülemhelidest ning muusikalise heli ja müra erinevusest. " sekundeeris Karlole helilooja Ardo Ran Varres, "Müras on puhtfüüsikaliselt esindatud erinevad sagedusalad ja -ribad. Muusikalises helis on seevastu väga selge korrapära. Pythagoras näitas, et seal valitsevad ilusad sümmeetriad ja suhtarvud. See arusaam moodustabki lääne kunstmuusika vundamendi. Mina olen sealt omakorda tuletanud sellise tunnetuse, et kui ei mingis filmis – olgu see näiteks tunnine dokfilm – ei mängita mitte ühtegi muusikalist heli, siis selles filmis puudub igasugune vertikaalne mõõde."Viimasel pooltunnil palusin ma oma vestluskaaslatel soovitada jõuluajaks filme, kus vertikaalne mõõde on silmapaistvalt esindatud. Kirja said sellised linateosed: Andrei Tarkovski "Andrei Rubljov" [3], Pier Paolo Pasolini "Matteuse evangeelium" [4], Wim Wendersi "Taevas Berliini kohal", Bruno Dumonti "Jeanne d'Arc", Asghar Farhadi "Lahutus", Jessica Hausneri "Lourdes", Paweł Pawlikowski "Ida" jt.Head uudistamist!H.——————————————[1] • Paul Kingsnorth, "Huxley and the Mach... [2] https://www.youtube.com/live/54JhoAfl...[3] • Andrei Rublev | DRAMA | FULL MOVIE | ... [4] • The Gospel According to St Matthew (1... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ameerika Ühendriikide teadlased tegid kindlaks, et kui panna inimene tuukriülikonnas õunapuu alla istuma, hakkab tal poole tunni pärast igav," nii kõlas paar aastakümmet tagasi kuuldud Rohke Debelaki libauudis. See vahepealsete aastatega järjest kõnekamaks muutunud nali meenus mulle vestluses Jonas Nahkori [1] ja Martin Pendiga. Põhjuse kokkutulekuks andis Martini poolteist aastat tagasi Postimehes ilmunud artikkel "Eesti kool akadeemilise uhuu-teaduse tõmbetuultes" [2]. "Hoolimata tõrksusest seda tunnistada on haridusteadusest saanud põhimõtteliselt uhhuu-teadus, millele käib reaalsuse seletamine ja veel enam ennustamine kõrgelt ja kaugelt üle jõu," kirjutas Martin kõnealuses kirjatükis. See tuletas mulle meelde Tähenduse teejuhtide 12. numbris ilmunud intervjuu Aivar Halleriga ("Kool on kogukonna süda", 9.21 [3]). "Näete, siin on 104 üllitist. Nad on klassifitseeritud teadustöödena ja nende alusel on tehtud Eestis aastaid haridussüsteemi puudutavaid otsuseid. Kui teil pole olnud aega või tahtmist kõigi nendega tutvuda, aga kui te mind usaldate, siis ma võin teile kinnitada – mitte ükski nendest 104 tööst ei vasta eelnimetatud teaduslikkuse kriteeriumitele. Seetõttu on mul raske vältida järeldust, et kõige suurem pseudoteaduse kants on haridus- ja teadusministeerium," meenutas Aivar seal üht Reaalkoolis toimunud teaduskonverentsi.Jutuajamise lõpupoole rääkisime õunapuu all kujunenud olukorra laiematest ühiskondlikest tagajärgedest. Ma leidsin kinnitust oma äratundmisele, et kui igasugune ideoloogiline umbluu üritab end rõivastada graafikute, regressioonivõrrandite ja muu teaduslikkusele pretendeeriva pudi-padiga, murendab see pikas perspektiivis paratamatult nüüdisaegse tehnokraatliku ühiskonnakorralduse vundamenti. Hiljutine pandeemia oli selles kontekstis murranguline, põhjapanevate tagajärgedega ilmutuslik sündmus. Sama meelt on oma suurepärases UnHerdis [4] ilmunud artiklis "The tyranny of a Covid amnesty" [5] inglise kirjanik Mary Harrington [6], kes näeb pandeemiat "virtuaalide" (the Virtuals) ja "füsikaalide" (the Physcials) klassivõitluse kontekstis. "Avalikkuse usk jagatud objektiivsesse poliitilisse pinnasesse murenes veel enne mu tütre sündi [2013, H.]. Virtuaalide põhiprobleem on selles, et nende vastulöök Trumpile [2016, H.] ja Brexitile hävitas ühise poliitilise pinnase viimase piilari: meie usu teadusesse. Sellise ühise pinnase olemasolu on aga virtuaalide poliitilise legitiimsuse ja sellel rajaneva tehnokraatliku elukorralduse sine qua non," kirjutas Harrington oma artiklis. Seetõttu seisavad läänemaailmas ees sellise intensiivsusega klassikonfliktid, mida me pole näinud alates ametiühinguliikumise algusaastatest, prognoosib Harrington teises silmiavavas leheloos "Will Sunak end the new class war?" [7]. Kuivõrd sama autor on teisal (vt "Vaccine purity has infected the West" [8]) osutanud tuure üles võtva klassivõitluse religoossele mõõtmele, võib võrdlus ametiühingute alguspäevadega tüli ägedust tublisti alahinnata. "Meie ümber toimuv meenutab tõesti üha enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda. Valitseb hoiak, et me peame möödaniku plekid oma kultuurilt maha pesema. Selles kõiges on tunda ususõja energiat. Mina tunnen seda küll nii. Mingis mõttes jõuame siin Illichi argumendi juurde tagasi – me ei ole sugugi postkristlikud, vaid käitume nagu Inglise kodusõja ümarpead ja kavalerid," ütles Tähenduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus teine inglise kirjanik Paul Kingsnorth ("Stsientism ja seks", 8.22 [9]), kellega Harrington vestles Rebel Wisdomi [10] platvormil 2022. aasta aprillis ("The War on Reality" [11]).Head uudistamist!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Kaasaegne eksperimentaalteadus on tuvastanud inimese tajuorganite võime hämmastavalt tundlike aistingute saamiseks. Näiteks ettevalmistatud tähelepanu ja pimeda ruumiga kohanenud inimsilm võib märgata lausa üksikut footonit (kvantmehaanilist valgusosakest). Ent väited joogide ülitajust lähevad sellistest täppisaistingutest kaugemale ning tõstatavad rea tunnetusteoreetilisi küsimusi, mille vastamisele pidid mõtlema kõik india klassikalise filosoofia koolkonnad," kirjutas füüsikateoreetik Laur Järv Tähenduse teejuhtide 40. numbris ("India joogide ülitaju", 3.24 [1]).Samanimelise saatesarja 248. vestlusringis rääkis Laur Järv india joogide ülitajust koos religiooniuurija Erki Linnuga [2].Tulenevalt teema võõrapärasusest käis vestlusest läbi terve trobikond mulle tundmatuid pärisnimesid ja mõisteid. Konspekti said kirja järgmised:1. Patañjali "Yogasūtra" pani aluse askeetlikule maailmavaatele, mis levis sajandite jooksul Indiast üle kogu maailma [3].2. saankja (sanskr 'loendamine'), india pärimusliku filosoofia süsteem. Käsitleb maailma mõistusepäraselt, üldiselt üksikule kulgeva põhjuste ja tagajärgede jadana, eristades selles 24 põhilüli ehk tattva't (EE, 8. kd).3. jooga (sanskr 'ike, side') india traditsioonilise maailmakäsituse põhimõisteid, väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvusseisundi ületamiseks ning teatava seisundi (nirvaana) saavutamiseks (ENE, 4. kd).4. karma (sanskr 'tegu') india mütoloogia ja traditsioonilise filosoofia põhimõisteid. Karmaseaduse järgi sõltuvad kõikide loomulike ja üleloomulike olendite, sealhulgas ka inimese praegused ja tulevased olemisseisundid jätkuvate ümberkehastumiste ahelas tema tegude eetilisest olemusest (ENE, 4. kd).5. charvaka (lokāyata) ühendas vanaindia filosoofias materialismi, naturalismi, skeptitsismi ja religioosse ükskõiksuse erinevaid süsteeme (Vikipeedia [4]).6. mantra (sanskr 'mõttevahend'), india usundeis (eriti tantrismis) maagilise toimega palve või loits. Koosneb tavaliselt sanskriti keele häälikute kombinatsioonidest (EE, 6. kd).7. Vasubandhu (ca 330–400) Loode-Indiast Gandhārast pärit budistlik munk ja õpetlane, keda peetakse koosa tema vanema venna Asangaga joogatšaara ehk vidžnjaanavaada koolkonna rajaks (Ida mõtteloo leksikon [5]).8. seadmus, kõikide india õpetuste keskse sanskritikeelse mõiste 'dharma' eestikeelne vaste (Ida mõtteloo leksikon [6]).9. abhidharma (sanskr 'seadmuste kohta, seadmuste üle'), seadmusi kui budismi põhimõisteid süstematiseeriv ja nende tähendust selgitav õpetus (Ida mõtteloo leksikon [7]).10. Abhidharmakośa (sanskr 'abhidharma varamu'), Vasubandhu teos, tuntumaid sanskritikeelseid mittekanoonilisi abhidharma tekste (Ida mõtteloo leksikon [8]).11. Dharmakīrti, india budistlik filosoof (7. saj), Dignāga järglane, budistliku loogika ning pramāṇa väitlusteaduse üks olulisemaid esindajaid (Ida mõtteloo leksikon [9]).12. Dignāga (u 480–540), india budistlik õpetlane-filosoof, budistliku loogika, tunnetusteooria ja väitlusteaduse (pramāṇa) üks olulisemaid esindajaid ning alusepanijaid (Ida mõtteloo leksikon [10]).13. braahmanad, rühm vanaindia kirjanduse teoseid, brahmanismi pühad raamatud, pärinevad 8.–5. sajandist eKr. Veedasid täiendavad ja seletavad braahmanad kirjeldavad peamiselt usurituaale ning nendega seoses olevaid kujutelmi, sisaldavad rohkesti müüte ja legende (ENE, 1. kd).14. brahmanism, hinduismi varane arengujärk. Brahmanism kujunes I aastatuhande esimesel poolel eKr veedade usundist, lähtus ka upanišadidest ja braahmanatest, talle olid omased keerukas kombestik, esivanematekultus, asketism ja braahmanite eesõiguste toonitamine. Peajumal oli Brahma (brahman), austati ka veedade jumalaid, näiteks Indrat ja Varunat, sugenemas oli Šiva ja Višnu kultus, I aastatuhande lõpus eKr teisenes brahmanism hinduismiks (ENE, 1. kd).H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Kõigi Bachi teoste lõpus seisab üks lahend: SDG, Soli Deo Gloria [ld k 'ainult Jumala hiilguseks', H.]," ütles Tähenduse teejuhtide 247. vestlusringis muusik ja luuletaja Heili Meibaum [1], "see häälestus määrab tegelikult kõik muu." Kuivõrd Heili oli stuudios oma abikaasa Maiduga, kes on elukutselt klaverihäälestaja, olid jutuajamise lähtepunktiks häälestusprobleemid nii selle sõna kitsamas kui ka avaramas tähenduses. "Hea häälestuse eelduseks on ilma rooste ja niiskuskahjustuseta elastsed ja puhtad klaverikeeled. Kokku vajab häälestamist umbes 230 keelt! Seda on mõnevõrra rohkem kui viiulil või tšellol. Klaveri mehhanismi tipptasemel reguleerimine tähendab 16 tundi tööd. Et viia iga klahvi "liikumised" standardisse, tuleb 88 klahvi juures üle kontrollida umbers 16 seadistust," oli Mait kirjutanud Tähenduse teejuhtide 21. numbris ("Mitte ainult silmailu", 6.21 [2]). Kõigepealt rääkisimegi erinevatest häälestussüsteemidest, võrdsest temperatsioonist [3] ja kõlavärvidest. Edasi liikus jutt maalikunsti ja luuleni ning sealt juba häälestuseni meie endi eludes, seda nii isiklikus kui ka ühiskondlikus plaanis. Saatele pealkirja andnud tstitaat pärineb keskustelu lõpuosast (111. minut), kui pärisin selle järele, kuidas võis uusaegne muusikalise häälestussüsteemi muutus mõjutada meie üleüldist temperatsiooni. Head uudistamist!H.————————————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/8099342...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7545379...[3] • 13. Jaan Ross ja Toomas Siitan, "Muin... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Šamaani tee" [1] on raamat, mille on kirjutanud Ameerika antropoloog Michael Harner [2]."Ma arvasin, et Harner saab ehk aru sellest, millega ma olin Küprosel kokku puutunud. Trepil kohtasin ma üht oma vana sõpra, kes töötas Uue Sotsiaaluurigute Kooli politoloogia õppejõuna. Ta uuris, mis mina seal teen. Vastasin, et tulin kohtuma Michael Harneriga. Ta uuris edasi, et miks ma Harnerit näha tahan. Ma küsisin temalt, et miks ta seda küsib. „Ma ei tea,“ vastas ta, „minu arvates on Harner üsna veider tüüp.“," meenutas Harnerit Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus "Vaikuse mäe" [3] autor Kyriacos Markides [4]."Ma kohtusin Harneriga ja minu meelest ei olnud ta üldse veider. Harner uuris Amasoonias jivarosid, kes ütlesid talle: „Kui sa tahad meist aru saada, siis pead muutuma üheks meist. Oled sa selleks valmis?“ Selle peale andsid nad talle väga tugevat hallutsionogeenset segu, mis oleks ta peaaegu tapnud. Kui ta oleks seda omapead proovinud, oleks ta kindlasti surnud. Pärast seda tuli ta bona fide jivaro šamaanina Ühendriikidesse tagasi ja avas Connecticutis Šamanistlike Uuringute Keskuse [5]. Harner oli väga toetav ja andis mu tööle Daskalosega akadeemilise õnnistuse. Ta pidas seda täiesti legitiimseks sotsiaalantropoloogiaks. Kui ma tema juures istusin, sai ta kõne, milles keegi kutsus teda televisiooni oma töö üle väitlema. Ta ütles, et on nõus, kui väljakutsuja tuleb enne seda tema šamaaniseminarile ja võtab kaasa trummi," jätkas Markides meie intervjuus.H.———————————————[1] https://www.apollo.ee/samaani-tee.html[2] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Micha...[3] https://www.apollo.ee/vaikuse-magi.html[4] • Kyriacos Markides: "Ma leidsin, et mü... [5] https://www.shamanism.org Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Meeskonnaaladel mängivad üksikud sportlased vahel omavahel nii hästi kokku, et seda ei ole võimalik selgitada ei õnne, juhuse ega omavahel jagatud peenete märguannetega. Võistkonnaliikmete vahel paistab valitsevat telepaatiline side," kirjutab inglise bioloog Rupert Sheldrake [1] oma raamatu "Kuidas minna edasi" [2] esimeses peatükis "Spordi spirituaalne pool". Nagu nimetatud teosele vahetult eelnenud raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [3] tutvustab Sheldrake siin maailma suurtele religioonidele ühiseid spirituaalseid harjutusi. Kui "Teaduses ja vaimses praktikas" kirjutas autor meditatsioonist, tänulikkusest, suhetest looduse ja iseäranis taimedega, rituaalidest, ühislaulmisest ja palverännakutest, siis selle järjes on juttu spordi vaimsest poolest, loomade jagatud õppetundidest, paastumisest, psühheedeelikumidest, palvetamisest, pühast ajast ja headest harjumustest. "Suurem osa inimesi ei pea sporti vaimseks praktikaks," kirjutab ta kõnealuse raamatu esimeses peatükis, "sport tundub olevat veel iseäranis ilmalik. Ometi on nüüdisaegsetes sekulaarsetes ühiskondades erinevad spordiharrastused kõige tavalisemaks viisiks, mille abil inimesed kogevad täieliku kohalolu kaudu saavutatavat eneseületamist. Mediteerija meel võib ringi rännata ja end üksnes aeg-ajalt täiesti fokusseerida, ent olulises mängus osalev jalgpallur peab olema absoluutselt kohal või vastasel juhul kutsutakse ta peagi väljakult ära."Sheldrake'i kaks raamatut mõjutasid saatesarja ja samanimelise seitungi teemade valikut. Nii oli Tähenduse teejuhtide 19. number [4] pühendatud spordi spirituaalsele poolele. Nimetatud numbri intervjuu "Mäng ja momentum" [5] oli Rauno Pehkaga. "Eriti tennisemängus, aga samamoodi ka korvpallis käib mäng lainetena. Initsiatiiv, momentum, või kuidas me seda ka ei kutsuks, liigub lainetena. Ühel hetkel on momentum sinu poolel, kõik näib töötavat sinu kasuks ja vastase vastu," kirjeldas Rauno paljudele sportmängudele ühist dünaamikat.Sama meelt olid ka Eesti hoki- ja jalgpalliliitude juhid Rauno Parras ja Aivar Pohlak. Me alustasime oma jutuajamist sellestsamast momentumist ning jõudsime pooleteisttunnise vestluse lõpuks võistkonnakaaslaste telepaatilise sidemeni. "Mina usun sellesse küll," ütles siinkohal Rauno Parras, "eriti hokis, kus jääl ollakse viisikute kaupa. Selleks, et viisik mängima hakkaks, ei piisa üksnes treenitud oskustest, sinna peab juurde tulema mingi uus dimensioon, mis teeb nii viisikust kui ka meeskonnast toimiva organismi või üksuse... Telepaatia on täiesti olemas, mingite inimeste vahel see on, mingite inimeste vahel seda ei ole, aga kui see on, siis see kajastub ka tablool."Head uudistamist!H.——————————————————————[1] • Rupert Sheldrake: "Suurem osa inimest... [2] https://www.apollo.ee/ru/kuidas-minna...[3] https://www.apollo.ee/ru/teadus-ja-va...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7505427...[5] https://teejuhid.postimees.ee/7505385... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Alateadvuse invasioon" oli EBS-i kursustesarja "Olulised raamatud" 2023. aasta kevadhooaja nimi. Sealt alates võttis ettevõtmine oluliselt rakenduslikuma suuna. 2018. aasta sügisel asutatud sari oli eelneval kümnel hooajal keskendunud peaasjalikult lääne mõtteloole. Seda eriti kolmandal ja neljandal kursusel, kui me tegelesime Henri Bergsoni "Loova evolutsiooni" ja Johann Wolfgang Goethe "Fausti" varjus Richard Tarnase "Õhtumaa vaimu passiooniga" [1].Tagantjärgi tark olles võib väita, et pööre algas juba 2021. aasta sügisel uue kursustesarja "Looduse tagasitulek" [2] teise hooajaga "Hinge kood" [3], mis oli pühendatud USA jungiaanlikule psühholoogile James Hillmanile [4]. Pärast seda hakkasid tasapisi esiplaanile nihkuma mu enda (ja teiste) sõltuvusprobleemid [5] ja nende võimalikud lahendused."Sõltuvus on trauma, punkt," ütleb kliiniline psühholoog Regina Hess, keda me intervjueerisime Tähenduse teejuhtide 23. numbris ("Moodne Eleusis", 9.22) [6]. Traumad tulevad jutuks ka tänases vestlusringis, kus osalevad Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku alkoholisõltlaste osakonna juhataja Jaan Saar [7] ja Ken Saan [8], kes mu Jaaniga tuttavaks tegi.Peatse kohtumiseni!H.————————————————[1] • Richard Tarnas: "Ma kirjutasin selle ... [2] • Looduse tagasitulek [3] https://www.apollo.ee/hinge-kood.html[4] • Richard Tarnas: "Oled sa kuulnud Jame... [5] https://teejuhid.postimees.ee/7367493...[6] https://teejuhid.postimees.ee/7606044...[7] https://sakala.postimees.ee/4006965/j...[8] https://www.youtube.com/live/elnJi2ls... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

1970. aastate lõpus kavatses sotsioloogiadoktor Kyriacos Markides kirjutada raamatu rahvusvahelisest terrorismist. Materjali otsingul läks ta oma kodusaarele Küprosele, kus ta tee ristus muljetavaldava kristliku müstiku ja tervendaja Daskalosega. "Ma nägin oma silmaga pealt asju, mida ma ei suuda siiani ratsionaalselt selgitada," ütles Markides Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus ("Vaikuse mägi", 4.23) [1]. "Daskalos ravis 45 minutiga terveks selja naisel, kellele arstid olid öelnud, et ta jääb terveks eluks voodihaigeks. Kaheksa nädalat varem tehtud röntgenpilt näitas suurt vigastust. Uuel pildil oli selge terve. Daskalos katsus kolmveerand tundi kätega tema selga. Pärast seda tõusis naine voodist ja läks meile kööki kohvi tegema." Raamat terroristidest jääb pooleli: "Ma otsustasin, et müstikud on terroristidest huvitavamad," meenutab Markides [2].Paarkümmend aastat hiljem kutsub sõber Markidese Athose poolsaarele [3]. "Peale ebausu ja rumalate munkade ei lootnud ma sealt midagi leida. Athosel kohtasin ma aga isa Maximost. See muutis mu elu," ütles Markides meie intervjuus. Sel aastal eesti keeles ilmunud Kyriacos Markidese "Vaikuse mägi" [4] kujutab endast popuriid autori vestlustest isa Maximosega ning mõtisklustest Athosest, Küprosest ja kristlusest.Tänase jutuajamise lähtepunkt on kirjakoht "Vaikuse mäe" 13. peatüki ("Vaimulikud seaduspärasused") lõpust: "Ekklesia't kordas isa Maximos ikka ja jälle, peaks nägema vaimuliku haiglana, kus ravitakse haava inimeste ja Jumala vahel. Kui see paraneb, leiavad kõik maised probleemid lahenduse. Nägin, et selline arusaam oli jämedas vastuolus sekulaarse mõtteviisiga – selle mõtteviisiga, mida minagi olin treenitud kasutama."Peatse kohtumiseni!H. —————————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7758633...[2] • Kyriacos Markides: "Ma leidsin, et mü... [3] • Athos - Mount Athos Monk's Republic D... [4] https://www.apollo.ee/vaikuse-magi.html Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Magnet (kr Magnetis lithos 'Magnesia kivi') ehk püsimagnet on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja ei ole. Magnetid on ferromagnetilised kehad ja mõningad taevakehad (näiteks Maa ja Päike), mikromagnetid on elementaarosakesed ja nende süsteemid (aatomid, molekulid), millel on magnetmoment. Esimesed magnetid, mida õpiti tundma, on looduses leiduvad rauaühendid. Nüüdisajal valmistatakse magneteid peamiselt kõvadest ferromagneetikutest. Pehmeid ferromagneetikuid kasutatakse südamikena elektromagnetites; nende magneetumust saab muuta, muutes mähise voolutugevust. Magnetite ja elektromagnetite peamised rakendused on kompassid, elektrimõõteriistad, telefonid, valjuhääldid, helisalvestusseadmed, arvutite mäluseadmed, magnetilised elektronläätsed, elektrigeneraatorid ja -mootorid, elementaarosakeste kiirendid – võib lugeda Eesti Entsüklopeedia 6. köitest.Franz Mesmer (1734–1815) [1] oli saksa astroloog ja arst, kes sai tuntuks animaalmagnetismi hüpoteesiga – inimese väidetava võimega mõjutada teisi organisme oma magnetvälja abil. Selle teooria pinnal töötas Mesmer välja oma ravimeetodid ning oli nende rakendamisel vähemalt avalikkuse silmis märkimisväärselt edukas. "1784. aastal kirjeldas tunnistaja, et Mesmeril ei olnud vastuvõtul kunagi vähem kui 200 patsienti," kirjutab Vikipeedia [2]. Teaduslik establishment suhtus Mesmerisse skeptiliselt ning 1784. aastal kutsus kuningas tema teooria ja praktika paikapidavuse kontrollimiseks kokku komisjoni, kuhu kuulusid tolleaegse teaduse silmapaistvamaid esindajad: astronoom Jean Sylvain Bailly, keemik Antoine Lavosier, arst Joseph-Ignace Guillotin ja Ameerika saadik Prantsusmaal Benjamin Franklin. Komisjon ei toetanud animaalse magnetismi teooriat ja seletas patsientide paranemist nende "kujutlusvõimega".Tähenduse teejuhtide 242. vestlusringis rääkisime Mesmeri ja magnetismi erinevatest kokkupuutepunktidest füüsik Jaak Kikka ja füüsikaõpetajast semiootiku Mihkel Kunnusega. See duo oli stuudios kolmandat korda. Kahel eelmisel korral – "Otsatu potentsiaal" [3] ja "Absurdne loodus" [4] – rääkisime kvantfüüsikast.Head uudistamist!Hardo——————————————————[1] • Mesmer - Trailer [1] https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_M...[2] • 92. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ots... [3] • 176. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ab... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Kõik otsused teen kolme-nelja meetri pealt, siis vaade peeglisse, siis käin palett käes maali juures ära, ootan sisehääle korraldusi, käsu mitmekordset kinnitust vaimses hierarhias. Olen suurte ülemuste tööriist. Eemaldun veelkord ja siis haarab mind tõeline ja õige, kustutamatu ja vältimatu voog, mis laseb mul südamerahuga uue pintslitõmbe teha. Järgmiseks pintslilöögiks valmistun samamoodi. Ja nii jälle ja jälle. Alles siis võivad saabuda need päevad, kus mind lastakse maalile päris ligi, ei küsimusi ega vastuseid, saabunud on terviklik töökeskkond. Maalin. Ülemused usaldavad mind ja mulle antakse edasiliikumiseks terve rood. Nad teavad, et ma täidan nende käske. Need vaikuse hetked ei ole küll pikad, võib-olla pool tundi, paarkümmend minutit. Siis lastakse mind välja, puhkama, istuma, vaatama. Ma ei tee ühtki pintslitõmmet oma peaga," kirjutas Aapo Pukk Tähenduse teejuhtide 14. numbris [1] ilmunud leheloos "Kuidas ma Jumalat maalisin" [2].Täna on Aapo Pukk stuudios oma abkaasa Helgega, kellega nad on koos aastaid vedanud kunstikooli [3]. Kuivõrd Aapo ja Helge tulevad kahekesi, siis kutsusin endale toeks Kaie, kes on käinud kaheksa aastat Pukkide Puise Nina maalilaagris [4].Peatse kohtumiseni!H.————————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7389972...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7388993...[3] https://www.aapopukk.com[4] https://www.aapopukk.com/puise-nina-m... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Siinkohal pean tarvilikuks mainda, et elasin üle kümne aasta Californias Big Suris Esaleni Instituudi juures, töötades instituudi programmijuhina, ning selle aja jooksul pakkus Esalen võimalust tegelemiseks sisuliselt igat laadi põhjalikumate ja põgusamate teraapia ja enesemuutmise vormidega. Terapeutilise efektiivsuse vaatepunktist oli Grofi lähenemisviis selgelt tõhusaim – teised ei küündinud sellele ligilähedalegi," kirjutab Richard Tarnas "Õhtumaa vaimu passioonis" [1].Tarnase sõnul põimuvad Grofi ellu kutsutud transpersonaalses psühholoogias kaks käsitust: 1) maailma erinevate kultuuride spirituaalsed ja müstilised traditsioonid; 2) freudistlik ja jungiaanlik psühhoanalüüs. Teiste sõnadega, Grof on loomulaadilt moderne müstik, kes on kodus nii nüüdisaegses psühhoteraapias kui ka iidsetes tervendamistehnikates.Tarnas läks 1974. aastal Esaleni Grofi juurde psühhoteraapiat õppima. Nad otsisid vastust küsimusele, mis oli psühhedeelikumide mõju uurinud teadlasi köitnud pikki aastaid: miks kutsub üks ja seesama psühhoaktiivne aine erinevatel inimestel esile niivõrd erinevaid kogemusi? Selleks ajaks oli erinevate kogemuste põhjendamiseks proovitud kõikvõimalikke psühholoogilisi teste, ükski neist ei aidanud edasi. "1976. aasta kevadel pakkus üks Grofi seminaris osalenud kunstnik, et me võiksime selgitava muutujana kasutada katsealuste sünnikaarte [kui täpsem olla, siis planeetide transiite, H.]," meenutab Tarnas Tähenduse teejuhtide 42. numbrile antud intervjuus "Teine teljeajastu" [2]. Kunstniku soovitusel olid rabavad tagajärjed. "Katsete tulemused, milleni me jõudsime 1976. aasta märtsis, olid lihtsalt niivõrd veenvad, et mul ei jäänud muud üle, kui ma pidin oma ontoloogilised ja epistemoloogilised alusoletused üle vaatama," ütles Tarnas meie eespool mainitud intervjuus.Richard Tarnas räägib oma 1976. aasta avastustest põhjalikumalt 14. novembril EBS-i kursuse "Kosmos ja psüühe" [3] raames toimuval külalisloengul "Ebausu kullastandard" [4].Tänases saates räägime Piret Bristoli ja (:)kivisildnikuga transpersonaalsest psühholoogiast ja teistest "tõenduspõhisesse" maailmapilti mittesobivatest nähtustest, sest – nagu ütleb Tarnas oma külalisloengus –, peituvad sageli kõige sügavamad saladused just kõige igapäevasemate nähtuste taga [5]. Tänane saade on tihedas suguluses möödunud aasta mais salvestatud vestlusringiga "Kui sünnib ilmvõimatu" [6], mis oli pühendatud Stanislav Grofi samanimelisele raamatule [7] ja kus osalesid Raimo Kaarlaid ja Aleksander Eeri Laupmaa. Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1] https://www.apollo.ee[2] https://teejuhid.postimees.ee[3] https://my.ebs.ee/et/subject[4] https://fienta.com/et/richard-tarnase[5] https://teejuhid.postimees.ee[6] https://www.youtube.com/live[7] https://www.apollo.ee/en Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Toronto Ülikooli professori Edward Shorteri sõnul lükkas Thorazine'i turuletulek 1950. aastatel psühhiaatrias käima revolutsiooni, mille mõju võib võrrelda penitsilliini kasutuselevõtuga üldmeditsiinis („Idealistlik meelerohi“; TT#6, 2.21). Kui see on nii, siis miks on depressioon aina kasvavaks terviseprobleemiks? „Võiks ju arvata, et kui Prozac ja muud teise põlvkonna psühhiaatrilised ravimid on niivõrd tõhusad, peaks abivajajate hulk olema järsult vähenenud,“ arutleb USA meditsiini- ja teadusajakirjanik Robert Whitaker äärmiselt asja- ja ajakohases raamatus „Anatomy of an Epidemic: Magic Bullets, Psychiatric Drugs, and the Astonishing Rise of Mental Illness in America“ (2010) [1]. Tegelikkuses on asi täpselt vastupidine. Psühhofarmakoloogilise revolutsiooni käigus on vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste arvukus sööstnud stratosfääri," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "Mõra raudpuuris" [2].Oktoober on vaimse tervise kuu [3]. Täna on stuudios selle ettevõtmisega tihedalt seotud mehed. Endisest riigiprokurörist Steven-Hristo Evestusest on tänaseks saanud vaimse tervise sarja patroon. Kirjanik Indrek Koff lööb kaasa Piip ja Tuut teatris etenduvas lavatükis "Kui Hamlet oleks..." [4]. "Oma lavastuses analüüsime vaimset tervist ja sellega seotud hädasid kasutades teatri, muusika ja sõnakunsti vahendeid. Vaatleme kirjandusklassikast tuntud tegelasi, kes on olnud hädas vaimse tervise probleemidega. Püüame näpu peale saada nende võimalikule diagnoosile ja määrata ravi – haiged tuleb ometi terveks teha! Kui Hamlet oleks suunatud leinateraapiasse või kui Vargamäe Andresele oleks välja kirjutatud depressiooniravimeid, kas siis oleks nende elu olnud igapidi ilus?" võib lugeda näidendi sisututvustusest.Peatse kohtumiseni!H.————————————————————[1] https://www.amazon.com/Anatomy-Epidem...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7860411...[3] / vaimsetervisesari [4] Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

mitu aastat pole nähtudsiia sõitvat rongikõik on muutuv millest lähtudselles asi ongiNii lõpetab Jüri Üdi luuletuse "Sõja eelõhtul", mis ilmus ta 1974. aastal ilmunud luulekogus "Selges eesti keeles" . Tänases vestluses Kaie Metsla ja Peeter Sauteriga ei ole jutuks aga ei Üdi ega tema eelnimetatud kogumik (sellest me rääkisime põhjalikumalt sarja 77. saates Juku-Kalle Raidi ja Ilmar Tomuskiga [1]), vaid Lev Tolstoi sadakond aastat varem trükivalgust näinud suurromaan "Anna Karenina", kus rongil on teadupärast samuti kandev roll. Kaie [2] pidas kaks nädalat tagasi loengu praegu EBS-is käimasoleval "Anna Kareninale" pühendatud kursusel "Täiuslik kunstiteos". Tema slaidisõust pärineb ka saate päisesse paigutatud pastellmaal. Peeter Sauter kirjutas Tähenduse teejuhtide 10. numbris ilmunud loos "Lugude, motiivide ja sümbolite rännukarussell" [3]: "Lev Tolstoi arvas, et eksisteerib vaid kaks lugu, mida romaanides kasutatakse. Üks on mehest, kes läheb rännakule. Teine võõrast, kes saabub linna. Ja tõesti, kui pisut mõelda, siis avastame, et enamus lugusid on taandatavad neile kahele."Peatse kohtumiseni!H.—————————————————[1] • 77. Juku-Kalle Raid ja Ilmar Tomusk, ... [2] https://teejuhid.postimees.ee/8082223...[3] Lugude, motiivide ja sümbolite rännukarussell Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või mitte, tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng: enne tuleb vastata," kirjutab Albert Camus [1] "Sisyphose müüdis" [2]."Ning Levin, õnnelik perekonnaisa, terve inimene, oli mitu korda nii lähedal enesetapmisele, et ta peitis köie ära, et ennast mitte pooma hakata, ja kartis püssiga käia, et ennast mitte maha lasta," sekundeerib talle Lev Tolstoi [3] "Anna Kareninas" [4].Tähenduse teejuhtide 237. vestlusringis oli fookus Lev Tolstoi poliitilistel ja religioossetel vaadetel, eelkõige tema arusaamisel surmast ja suremisest. Stuudios olid Rainis Toomemaa ja Tõnu Trubetsky. Tolstoi päevikute [5] tõlkija Rainis Toomemaa käis koos Arne Hiobiga Tolstoist rääkimas 86. saates "Kääriv kämp" [6]. Tõnu kirjutas samanimelise ajalehe 35. numbrisse. Möödunud aasta oktoobris ilmunud lehe teema oli transhumanism [7]. "Üliinimese kujunemine nõuab riikluse igandite ületamist inimeste teadvuses," kirjutas Tõnu oma artiklis [8].Tolstoi oleks tõenäoliselt nõustunud.Head uudistamist!H.—————————————[1] • 28. Roomet Jakapi ja Toomas Saarepera... [2] https://teejuhid.postimees.ee/7651069...[3] • Vaba Akadeemia loeng 26.09.2020 Mihha... [4] • Vaba Akadeemia loeng 12.05.2020 Mihha... [5] https://www.apollo.ee/ru/elu-saab-une...[6] https://www.youtube.com/live/nl536x57...[7] https://teejuhid.postimees.ee/7880332... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Alex Polari [1] on Brasiilia legaalse ayahuasca kiriku Santo Daime [2] üks juhtivaid inimesi. Raamat ["Metsa teejuht", H.P.] kajastab Polari enda ja Santo Daime arengulugu alates 1970-ndatest aastatest. See on kaine meelega kirjutatud teos. Polari ise on pärit Brasiilia lõunaosast, mille kultuur meenutab Lõuna-Euroopat, mitte Amasooniat. Sõjaväelise diktatuuri ajal oli ta vasakpoolne vabadusvõitleja, istus kinni ja oleks peaaegu hukatud. Pärast vanglast vabanemist 1970-ndate aastate lõpus kaalus ta kolmekümneaastase noormehena korraks ka poliitikasse minemist, kuid pöördus siiski spirituaalsele teele. Esialgu tahtis ta siirduda oma vaimsete otsingute käigus Indiasse – nagu tollal tihti tavaks oli –, kuid leidis oma kutsumuse omalt maalt paar tuhat kilomeetrit põhja poolt Santo Daime kirikust," pajatas Tähenduse teejuhtide 28. numbrile antud intervjuus "Vaimne praktika ekstravertidele" [3] atmosfäärifüüsik Marko Kaasik.Saatesarja seitsmenda hooaja esimeses vestlusringis jätkasime Marko ja tema abikaasa Hellega [4] ayahuascast, Alex Polarist, Santo Daimest, hirmudest, müstilistest kogemustest, ühislaulmisest ja paljust muust huvitavast.Head kuulamist!H.—————————————[1] • Alex Polari | Ayahuasca, Spirituality... [2] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Santo...[3] https://teejuhid.postimees.ee/7714502...[4] • 34. Helle Kaasik ja Anna Luik, "Hiiep... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Edward Dowdi sõnul jõudis 2008. aastal alanud finantskriis 2020-ndate künnisel uude faasi. Kui alguses sattusid löögi alla kommertspangad, siis tänaseks on asi jõudnud valitsusteni. Seni on järjestikuste rahatrükkidega kollapsit edasi lükatud, ent ükski lahendus pole igavene. Dowd väidab, et ülemaailmne riigivõlakriis oli puhkemas juba kolm aastat tagasi, kuid siis andis epideemia valitsejatele õigustuse trükipress korraks veel täistuuridel tööle panna. Kui mina koolis käisin, räägiti makroökonoomikas palju keskpankade iseseisvusest. Nüüd saab iga päev üha selgemaks, et kujunenud olukorras on keskpank ja rahandusministeerium sisuliselt ühe sama kontori kaks erinevat osakonda. Ja see kontor on kummuli."Nii kirjutasin ma möödunud sügisel Edasis ilmunud artiklis "Pankrotis planeet" [1].Selle hooaja viimases vestlusringis räägime maailmamajanduse seisust suvevaheaja künnisel Kaarel Otsa [2] ja Sten Sumbergiga [3].Peatse kohtumiseni!H.———————————————————[1] https://edasi.org/202831/hardo-pajula...[2] • Leivapätsi tootlus Weimari wabariigis [3] https://www.youtube.com/live/kjhwAbYQ... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"1950. aastate keskel tehtud telesarja „Religions of Man“ avasaates arutleb Huston Smith selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid ida ja lääs esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 31. numbris [1] ilmunud intervjuus "Ida ja lääs" [2] Scientific and Medical Networki [3] David Lorimeriga.Täna räägime ida ja lääne erinevast arusaamadest teadvusest. Stuudios on Alar Krautman [5] ja Ingvar Villido [6].Peatse kuulmseni!———————————————H.[1] https://teejuhid.postimees.ee/7778479...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7778376...[3] https://scientificandmedical.net[4] • David Lorimer: "Keegi oli seinale kra... [5] https://www.youtube.com/live/J9qx1JMv...[6] https://ingvarvillido.com Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ardo Ran Varrese ooper „Põrgupõhja uus vanapagan“ Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel on kahtlemata mitmetähenduslik teos. Maailm, mida Tammsaare oma romaanis kirjeldab, on koht, kus miski pole enesestmõistetav, sest miski pole tegelikult nii, nagu näib. Tammsaare geniaalne Fausti teema ümberpööramine juhatab sisse absurdse ja satiiriliselt humoorika vaate inimese elule. Loo eeldus on hämmastavalt vastuoluline – saatana missioon Maa peal on päästa inimhinged õndsusesse ja elada ise head õndsat elu. See avab meile vaate paradokse täis maailma, mis on meile tuttav, kuna elu ise ongi kummaline ja segadust tekitav," kirjutab lavastaja Vilppu Kiljunen kõnealuse ooperi [1] kavalehel.Me rääkisime Tammsaare viimasest romaanist Tähenduse teejuhtide 33. vestlusringis "Elekter ja inimene" [2] Andrus Kiviräha ja Marju Kõivupuuga. Täna pöördume ühes Maarja Vaino ja Ardo Ran Varresega selle raamatu juurde jälle tagasi.Peatse kohtumiseni!H.————————————————[1] https://www.vanemuine.ee/repertuaar/p...[2] • 33. Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Vaid näiliselt lõpmatu elastsusega avaliku sektori võlavöö abil on lääneriikides seni õnnestunud luua illusioon, et kõigi eneseimetlejate kasvavad pretensioonid on põhimõtteliselt rahuldatavad. Kui see vöö kord katkeb, jäävad lilled kuivale. Erinevalt meie kaugetest taimsetest sugulastest on inimnartsisside närtsimine kärarikas ja tõenäoliselt üsna vägivaldne. Kuidas see saakski olla teisiti, kui kõik asjaosalised on kõigist teistest palju paremad?" kirjutasin ma seitse aastat tagasi Postimehes ilmunud artklis "Närtsivad nartsissid" [1].Eelmise aasta augustis pöördusime Tähenduse teejuhtide 33. numbris [2] nartsisside juurde jälle tagasi. Tänases saates jätkame samal teemal psühhoogide Meelis Sütti [3] ja Endel Talvikuga.Peatse kohtumiseni!H.——————————————————[1] https://arvamus.postimees.ee/4059841/...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7837119...[3] https://www.youtube.com/live/y0p80f75...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367455... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 231. vestlusring "Alkoholismi teooria ja praktika" kasvas välja eelmisest saatest "Möödapääsmatu ühtsus" [1], kus me rääkisime Kaire Koppeli ja Kalevi Kulliga Gregory Batesoni elust ja loomingust.Avastasin selle jutuajamise käigus, et Batesoni 2022. aastal eesti keeles ilmunud artiklikogumikus "Sammud vaimuökoloogia poole" [2] on artikkel ""Mina" küberneetika: Alkoholismi teooria". 6. juunil Tartus salvestatud saates vestlesid alkoholismi teooriast kolm praktikut: Mihkel Kunnus, Heino Seljamaa ja ma ise.Head uudistamist!H——————————————[1] • 230. Kaie Koppel ja Kalevi Kull, "Möö... [2] https://www.apollo.ee/en/sammud-vaimu... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Raamatus "Vaim ja loodus – möödapääsmatu ühtsus" (1979) [1] esitab Gregory Bateson [2] väljakutse Lääne filosoofia dualistlikule vaimu ja mateeria vastuolust lähtuvale epistemoloogiale [3]. Pakkudes välja C. G. Jungist inspireeritud creatura ja pleroma ehk elusa ja elutu vastanduse, näitab Gregory Bateson lugejale mustrit, mis ühendab," võib lugeda kuus aastat tagasi eesti keeles ilmunud teose tagakaanelt.Tähenduse teejuhtide 230. saates vestlesime 20. sajandi ühest kõige olulisemast mõtlejast kõnealusele raamatule järelsõnale kirjutanud Kaie Koppeli ja Tartu Ülikooli biosemiootika professori Kalevi Kulliga [4].Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.apollo.ee/en/vaim-ja-lood...[2] https://youtu.be/ygqxWOT1KFY?si=LNEEq...[3] https://youtu.be/-eztWYMbBzU?si=7vMmo...[4] https://teejuhid.postimees.ee/8003607... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

""1990. aastatel avastasin ma Stanislav Grofi [1] ja hakkasin lugema tema LSD psühhoteraapia uuringute kirjeldusi,“ meenutab Charles Eisenstein [2] suurepärases podcast'is Harvardi arstipaberitega tervendaja Mellody Hayesiga [3]. „Loetu tagajärjel kaotasin ma peavoolu viimase usu. Tõsiasi, et nii võimas ravim on ebaseaduslik, mõistis mu silmis hukka kogu meie tsivilisatsiooni ja ühiskonna. Kuidas ma saan usaldada meie tervishoiuametnikke ja poliitikuid, kui ravimid on ebaseaduslikud ja mürkidest on saanud ravimid?“Seda üllatavam on uudis, mis tabas meid läinud suvel maailma kuklapoolelt. Nimelt legaliseeris Austraalia esimese riigina maailmas psühhedeelikumide kasutamise vaimuhaiguste ravis [4]. Alates 1. juulist tohivad litsentseeritud psühhiaatrid anda MDMA-d posttraumaatilise stressi ja psilotsübiini raske depressiooni all kannatavatele patsientidele. Luba tuli mõistagi terve rea lisatingimustega, millest kõige piiravam on uue teraapia eeldatav kulu (tuhandetes dollarites), aga see on minu arvates viimase kaheksakümne aasta kõige kaalukam healoomuline poliitiline otsus. BBC pidas oma uudises vajalikuks mainida, et luba anti väga kaalukate huvigruppide tugevale vastuseisule vaatamata. Minu arvates on Austraalia valitsuse otsus märk sellest, et meid kõiki surnuks pigistavasse raudpuuri on tekkinud esimene lootustandev mõra," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "Mõra raudpuuris" [5].Täna räägime psühhedeelikumidest ja psühhedeelsest teraapiast Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse nooremteaduri Karl Kristjan Kauba ja psühhiaater Viljar Veedega.———————————[1] • Stanislav Grof [2] • Charles Eisenstein: "Kui see asi, mid... [3] https://charleseisenstein.org/podcast...[4] https://www.bbc.com/news/world-austra...[5] https://teejuhid.postimees.ee/7860411... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Tiiu Silves võttis arvelaua, klõbistas sellega oma veerand tundi, pani dollarid ja rublad kokku. Lõpuks tekkis sinna alla lõppresultaat: "Hea küll, Tafenau, saad need pillid, aga üksteist tuhat rubla ja nelikümmend tonni rauda." –"Ma ütlesin, et okei, siis on asjad nii"," meenutab Raivo Tafenau üht värvikat episoodi oma muusikuteelt.Tähenduse teejuhtide 228. vestlusringis osales Raivo Tafenau oma kauaaegse lavapartneri ja sõbra Ain Aganaga. H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Armeenia päritolu müstikust Georgi Gurdžijevist [1] oleme seni rääkinud kahes saates: 125. "Pühad hümnid" (Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa) [2] ja 206. "Neljas tee" (Maarja Lillemäe ja Alar Tamming) [3]. Täna tuleme Alari ja Maarja selle teema juurde jälle tagasi.Peatse kohtumiseni!H.[1] https://ggurdjieff.com[2] https://www.youtube.com/live/BUAXrbPc...[3] https://www.youtube.com/live/rDaNuSYL... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Mida teha, kui on keha?" küsis Albert Trapeež [1] juba mitu aastakümmet tagasi. Kuivõrd vastus on jätkuvalt ebaselge, siis arutleme sel teemal Kehapsühhoteraapia assotsiatsiooni [2] presidendi Robert Randmaga, kellest ma kuulsin esimest korda Aleksander Eeri Lauprmaa [3] käest, kes on tänane teine saatekülaline.Peatse kohtumiseni!H.—————————————[1] https://youtu.be/IXWYsoBiJWY?si=0vtLq...[2] https://www.kehapsuhhoteraapia.ee[3] https://www.youtube.com/live/CMnHd5gi... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Langus, allakäik, praak ei vääri iseenesest hukkamõistmist: ta on elu, elu kasvu paratamatu tagajärg. Dekadentsinähtus on sama vajalik kui elu mistahes tõus ja edasiliikumine: teda minema pühkida pole võimalik. Vastupidi mõistlik on talle jätta tema osa...Kõigi sotsialistlike sotsialistlike süstemaatikute häbiks arvavad nad, et võib leiduda tingimusi, ühiskondlikke kombinatsioone, mille puhul enam ei kasvaks pahe, haigus, kuritegu, prostitutsioon, häda... Aga see tähendab elu hukkamõistmist... Nooreks jäämine ei ole ühiskonna võimuses. Juba oma jõulisimas seisundis peab temas tekkima prahti ja laguaineid. Mida energilisemalt ja julgemalt ta edeneb, seda rikkalikum saab olema tema ebaõnn, väärareng, seda lähemal on tema allakäik... Vanadust ei likvideerita institutsioonide abil. Haigust samuti mitte. Ka mitte pahet," kirjutab Friedrich Nietzsche dekadentsi mõistest.Dekadentsist ja Nietzschest me Leo Luksi [2] ja Jaanus Soovälja [3] salvestatud jutuajamises rääkisimegi.Head uudistamist!H.——————————————— [1] https://youtu.be/j2keXGdINog?si=KqWsS...[2] https://youtu.be/PgIsergEth8?si=gtkvj...[3] https://youtu.be/Huy1y4yjY54?si=7v-mQ... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Lavastuse „Lõpp“ loomise protsessis kohtusid tegijad nendega, kes on seotud elu viimasel veerel olemisega, omamoodi sillaehitajatega: hingehoidjate, pühakirja ja rahvapärimuse tundjatega. Soovisime leida vastust küsimusele: „Kuidas oleks kõige õigem ära minna?” või pedagoogiliselt öeldes: „Kuidas õppida surema?”Millised võiksid olla tänapäevased üleminekurituaalid sinna, millest keegi midagi ei tea ja kust pole eal tagasi tuldud? Kas peaksime alati vaatama vananemisele ja siit ilmast lahkumisele just pessimisminoodiga või saab suremises näha ka suurt ja surematut – ülemlaulu elule?"Seisab lugeda Vanemuise veebilehel [1].Tänases saates räägime "Lõpu" lavastaja Marta Aliide Jakovski [2] ja surmateadlase Karl Käsnapuuga [3] sellest, kuidas oleks kõige õigem lõpp-peatusesse sammuda.Peatse kohtumiseni!H.————————————————[1] https://www.vanemuine.ee/repertuaar/l...[2] https://www.youtube.com/live/4J94kKVn...[3] https://www.youtube.com/live/9PID2xL8... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Veebruari algul Tartus Siim Lille ja Jaanus Sooväljaga salvestatud vestluses tuli jutuks Friedrich Nietzsche lapsepõlv ja noorusaastad.Kahjuks juhtus meil salvestuse käigus väike äpardus, mistõttu kolmandik jutust läks kaduma ja kolmandik on kaunis kehva heliga.Head uudistamist!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Kolm kõige rohkem sõltuvust tekitavat ainet [vähem ohtlikumast kõige ohtlikuma suunas, H.] on heroiin, süsivesikud ja kuupalk," on öelnud Nassim Taleb [1]. "Nüüdisaegse läänemaailma kõige iseloomulikum tunnusjoon on kõikvõimalike sõltuvuste vohamine," lisab talle hollandi idealistlik filosoof Bernardo Kastrup [2]. "Ma nimetan sõltuvust rumalaks sõbraks, kes aitas mind omal viisil raskest ajast läbi, kuid kes ei suuda õppida ja ei saa aru, et tema abi teeb mulle juba ammu kahju," sekundeerib kahele eelmainitule kanada tervendaja Gabor Mate.Need kolm mõtet ongi meie tänase jutuajamise tõukelaud. Juttu tuleb sõltuvusest, depressioonist, päevauudistest ja kuupalgast.Peatse kohtumiseni!H.———————————[1] https://www.apollo.ee/prokrustese-san...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7940791...[3] • Dr. Gabor Maté on Trauma, Addiction, ... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänase saate lähtekohaks on šveitsi maalikunstniku Arnold Böcklini surematu teos "Surnute saar". Eks vaatame, kuhu see maal meie jutu kannab.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Friedrich Nietzsche loomingut raamistab Wagneri-usku astumine ja sellest ärapööramine, kirjutab Jaan Undusk oma järelsõnas äsja Loomingu Raamatukogus ilmunud Nietzsche kahele Wagneri-teemalisele kirjatükile "Wagneri juhtum" ja "Nietzsche contra Wagner".Tähenduse teejuhtide 220. vestlusringis tulevad eelnimetatud trükise taustal jutuks Friedrich Nietzsche ja Richard Wagneri vastuoksuslikud suhted.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Kevadhooaja avasaates räägime filosoofiast Tammsaare ja meie endi eludes. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Võtsin selle romaani esmakordselt kätte peaaegu kakskümmend aastat tagasi. Olen romaani uuesti lugenud palju kordi ja praegu valmistan seda ette filmistsenaariumiks [1]. See on andnud mulle teatud liiki toitu, mida olen leidnud vaid väga vähestes kunstiteostes," kirjutab Martin Scorsese Endo Shusaku raamatust "Vaikus" [2].Täna räägime "Vaikusest" Kaie [3] ning Lea [4] ja Matthew Edminsteridega [4].Peatse kuulmiseni!H.——————————————[1] • Silence Official Trailer (2016) - Par... [2] https://www.apollo.ee/vaikus-62320543...[3] https://teejuhid.postimees.ee/7545464...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7860266... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 32. number [1] rääkis lapsepõlvest. "Lapsepõlv ei lõpe kunagi. See jääb alati meiega. Me saame sealt kaasa terve pinutäie traumasid. Mina kirjutasin enda omadest lehe 30. numbri juhtkirjas „Baconi pankrot“ (4.23). Seda olulisem on näha mündi teist poolt – lapsepõlve helgust ja õnnelikkust. Vihmane pärastlõuna Näpi küla äärealadel vaba vee ääres kuulub mu õnnelike lapsepõlvemälestuste hulka," kirjutasin ma enda artiklis "Õnnelik lapsepõlv" [2].Täna vestleme naabripoiss Aare Tamme ja Hannes Võrnoga, kes elas meist pisut kaugemal, lapsepõlvest Rakvere linnastu ääremail.Peatse kuulmiseni!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796419... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide 37. numbri [1] märksõna oli "hirm". Nagu ikka kirjutasid seitse autorit etteantud teemal seitse korda seitse tuhat tähemärki. "Mina sain selle õppetunni jões, aga samasugune kontrolli kaotamise hirm võib tabada meist igaüht tööl, peol või mistahes kohas, ükskõik millises elusituatsioonis. Ehk siis ongi tark korraks mõelda valikute peale: kas lased hirmul end hirmutada või plaksutad käsi ja naerad selle üle nagu väike Pala saare tüdruk koos Williga. Või nagu Huxley kenasti selle kokku võtab: „Hetk hiljem ühines lind nendega valju deemonliku naeruga, mis täitis välu ja kajas puude vahel, nii et universum paistis end määratu eksistentsiaalse nalja üle lõhki naervat"," kirjutas Kaie Metsla oma leheloos "Naer hirmu üle" [2].Tänases vestlusringis jätkame kunstnike Vano Allsalu [3] ja Jaan Toomikuga samal teemal.Peatse kohtumiseni!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7899519...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7899160...[3] https://www.youtube.com/live/SRADxah9... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väiksest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia [1] pealkiri on "Marslase tütar" [2].Sarja 215. vestlusring oli pühendatud John von Neumannile. Jutt käis nagu ikka siia ja sinna, kuid jõudis lõpuks (83. minut) ikka paratamatult Manhattani projekti juurde tagasi. "See on mingis mõttes kõige huvitavam asi von Neumanni elukäigus," kõneles Tanel Tammet. "Ta oli sellega väga lähedalt seotud. See, et ta promos väga iseäraliku supervõimetega inimesena nii radikaalseid samme, peaks olema meile kõigile oluliseks õppetunniks."Umbes tund aega varem (19. minut) ütles Tanel: "Von Neumann oli üks kõige jõhkramaid tuumapommisõjardeid, keda ma tean." Pärast Teise maailmasõja lõppu survestas von Neumann Taneli sõnul USA poliitilis-militaarset establishmenti, et anda Nõukogude Liidule ennetav tuumalöök, "kuivõrd meil on hetkel rohkem rakette, siis tulistame nad kõik puruks". Jaak juhtis sealsamas tähelepanu asjaolule, et von Neumanni jõhkrad ettepanekud lähtusid tema teaduslikest teooriatest, "küllap olid esmatulistamise ettepaneku taga tema mänguteoreetilised kaalutlused jne.""Üks asi, mis mulle silma paistab, on see," jätkas Tanel (84. minut), "et kui von Neumanni oleks lastud otsustama, siis tema olekski enam-vähem kõik ära tapnud, keda vähegi sai. Need, kes seda tal teha ei lasknud, olid poliitikud." Arvestades seda, et Kremli alustes koobastes tegutsevate maniakkide peas liikusid tõenäoliselt samasugused mõtted, tuleb äärmiselt imeks panna, et meil siin trammipeatused alles on.Sellele tõsiasjale juhib mõjusal viisil tähelepanu Jordan Peterson klipis "Kaks võtit" [3]: "20 sajandi teisel poolel tulime paaril korral sõna otseses mõttes läbi nõelasilma. Meil oli lihtsalt roppu moodi õnne.""Nimetatud religioonid moodustavad „Philosophia perennise“ [4] vundamendi ning määravad Huxley [5] suhtumise teadusse, mis on tema poliitilise mõtte viies tähtis komponent. Teadus peab tema sõnul juhinduma „Philosophia perennises“ sõnastatud eetilistest tõekspidamistest. See peab suhtuma loodusesse lugupidavalt. Teadust pole vaja planeedi õhkulaskmiseks, vaid inimsoo toitmiseks. Reaal- ja ühiskonnateadlased peaksid looma tingimused, milles inimesed saaksid elada harmoonias oma keskkonna ja teiste liikidega," toetab Petersoni Aldous Huxley Zürichi keskuse [6] kuraator Robin Hull Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus "Amfiibi haridus" [7], mis oli pühendatud Aldous Huxley poliitilistele vaadetele.Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.amazon.com/Martians-Daugh... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Teaduspõhine inimene muutub fundamentalistiks hetkel, kui väidab, et teab tõde, samuti nagu fundamentalistist usklik. Siiski peaks ju teaduse vundamendiks olema mitteteadmine ja see, et kõik on ümberlükatav, ka see, mida me täna teame," kirjutas oma arvustuses Von Krahli teatri etendusele "Fundamentalist" Kaja Kann (Edasi, 15.12.21) [1]."Fundamentalistid on inimesed, kes vajavad ühel või teisel põhjusel täit kindlust. Usufundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad, teadusfundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad. Mõned kõige sõjakamad ateistid on põhimõtteliselt teadusfundamentalistid. Ülejäänud inimesed on aga peaaegu kõik mingil määral agnostikud," sekundeerib talle klipis "Lõppude lõpuks oleme kõik agnostikud" [2] Briti bioloog Rupert Sheldrake, kelle 1981. aastal ilmunud raamatu "Uus eluteadus" tollane ajakirja Nature peatoimetaja teadusfundamentalist John Maddox tuleriidale tahtis saata [3].Tähenduse teejuhtide 214. vestlusringis vestlesime lavastaja Marta Aliide Jakovski ja näitleja Erki Lauriga "Fundamentalistist" ja fundamentalismist.Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] https://edasi.org/106742/teatriarvust...[2] https://youtu.be/Ad0Kkbpjjy4?si=BfSNW...[3] https://youtu.be/-ZGj6XgJ3C4?si=BdX0o... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ratsionaalse teadmise ja usulise ilmutusega antu erinevuste ja ühisuste üle on vaieldud sajandeid. Äsja ilmunud raamatus „(Ir)ratsionaalne“ analüüsib Roomet Jakapi kahe 17. ja 18. sajandi Iiri mõtleja, John Tolandi ja Peter Browni seisukohti. Jakapi näitab, et need seisukohad ehk ei olegi nii vastandlikud, kui esmapilgul arvata võiks. Tsiteerides: „Tolandi järgi ei saa ehtne kristlik religioon sisaldada usuartikleid, mis oleksid inimmõistusega vastuolus või ületaks selle piire. Õigesti mõistetud kristlik usk on teatavate jumalike ilmutuste ratsionaalne vastu- ja omaksvõtt. Kõnealused ilmutused ei hõlma midagi „mõistuseülest“.“ Browni järgi aga „ei ole kristlik müsteerium täiesti arusaadav ega ka läbinisti mõistuseülene. Pigem sisaldab iga müsteerium kahte osa või aspekti, millest üks on meie mõistuse jaoks selge ja teine selle ülene.“," kirjutas füüsik Jaak Kikas Tähenduse teejuhtide 34. numbris, mille teema oli ilmutus.Täna räägime inspiratsioonist filosoof Roomet Jakapi ja helilooja ning muusikateadlase Kerri Kottaga. Kumbki pole Tähenduse teejuhtide stuudios esimest korda. Roomet osales 61. vestlusringis "Globaalne kahtleja", mis oli pühendatud uusaega vorminud kolmele unenäole. Kerri vestles Jaak Kikasega Tähenduse viimases suures juubelisaates, mis oli pühendatud kvantfüüsik David Bohmile.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Raamat, mille käsitlusobjektiks on õhtumaa vaimu evolutsioon, püstitab erakordseid nõudmisi nii lugejale kui ka autorile, kuna see nõuab meilt sageli radikaalselt teistsuguste vaatepunktide omaksvõtmist. Selline raamat vajab mõningast intellektuaalset paindlikkust – vastuvõtlikku metafüüsilist kujutlusvõimet, suutlikkust näha maailma läbi teiste ajastute meeste ja naiste silmade. Mingis mõttes nõuab see alustamist tühjalt lehelt, asjade vaatamist ilma juba olemasolevate arusaamade toeta – või koormata," kirjutab Richard Tarnas [1] "Õhtumaa vaimu passiooni" [2] sissejuhatuses.Richard Tarnase ja tema raamatu mõju mulle on raske ülehinnata. Esimest korda sattus see mulle pihku 2019. aasta kevadel. Sama aasta sügisel ja järgneva aasta kevadel andis see selgroo mu kahele "Oluliste raamatute" sarja kuuluvale kursusele EBS-is – "Vormiv vastasseis" [3] oli pühendatud Henri Bergsoni [4] "Loovale evolutsioonile" ja "Romantiline reaktsioon" [5] Johann Wolfgang Goethe [6] "Faustile".2021. aasta kevadel oli mul tänuväärne võimalus Tarnase endaga vestelda. Meie intervjuu "Kõik hingab koos" [7] ilmus Tähenduse teejuhtide 9. numbris ning see andis pealkirja ka meie sel suvel ilmunud kogumikule [8], mis võtab ühtede kaante vahele kokku lehe kahel esimesel hooajal ilmunud intervjuud. Sama aasta sügisel pidas Richard Tarnas külalisloengu EBS-i kursusel "Hinge kood" [9]. Umbes sel ajal salvestasime Siim Lille ja Mihkel Kunnusega "Õhtumaa vaimu passioonile" pühendatud vestlusringi "Monoliitse mõtlemise miinused" [10].Sel suvel ilmus "Õhtumaa vaimu passioon" Tanel Perni [11] suurepärases tõlkes ka eesti keeles. Septembri lõpus rääkisime Tarnase raamatust Kuku Raadios Marek Strandbergiga [12]. Kuivõrd tänases vestluses osaleb Mareki kõrval luterlik pastor Arne Hiob, siis on mul plaan keskenduda eelkõige reformatsiooni rollile õhtumaa vaimu evolutsioonis. "Reformatsiooni ainukordne paradoks seisneb selle olemuslikus ambivalentsuses, kuna see kujutas endast ühtaegu konservatiivset usulist reaktsiooni ja radikaalset libertaarset revolutsiooni," kirjutab Richard Tarnas.Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] https://www.youtube.com/playlist?list...[2] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...[3] https://youtu.be/U1fxxC0H5TA?si=UFelW...[4] https://youtu.be/ZSxFv2fb9GQ?si=VzC64...[5] https://youtu.be/C-3hMuebUrw?si=1Lv8F...[6] https://www.youtube.com/live/f_x4TEba...[7] https://teejuhid.postimees.ee/7253438... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saksofon on keerulise saatusega pill, mis on olnud korduvalt põlu all. Nõukogude Liidus peeti seda kapitalismi hääletoruks, natslikul Saksamaal arvati, et sellega kõlbab mängida üksnes Ameerika džunglimuusikat.Kumbki meie tänastest külalistest ei ole küll elukutseline saksimängija, nii et sellest käänuka saatusega instrumendist tuleb jutt peaasjalikult nõukogude džässi kontekstis, mis ongi Tähenduse teejuhtide 211. vestlusringi teema.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Sellel planeedil ei ole pagu enne, kui ei teostu Sorokini unistus, et me jõuame uude ideatsionaalsesse faasi," ütles vestluse lõpufaasis (113. minut) Henn Käärik [1]. "Nagu ütles üks prantsuse filosoof, kelle nimi mulle praegu meelde ei tule, 21. sajand saab olema spirituaalne või see jääb meie viimaseks," sõnas Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus "Vaikuse mäe" autor Kyriacos Markides [2].Nagu ma 199. vestlusringi "Meie ajastu kriis" [3] saatesõnas juba kirjutasin, jõudsin ma vene päritoluga USA sotsioloogi Pitirim Sorokinini tänu Markidesele. Võrreldes juuni keskpaigaga, kui me Hennu ja Karmoga Sorokinist esimest korda rääkisime, on üleminekuperioodi öö "luupainajad, hirmutavad varjud ja ahastamapanevad õudused" paraku suuremaks kasvanud. Ukraina sõjatandrile on lisandunud Lähis-Ida ja me oleme täiemõõdulisele tuumakonfliktile jälle sammukese lähemale nihkunud.Kui nädal enne jaanipäeva salvestatud saates tõi meid kokku Sorokini 2017. aastal eesti keeles ilmunud teos "Meie ajastu kriis" [4], kus ta tuleb välja oma kolme tõesüsteemi (ideatsionaalne, idealistlik ja meeleline) teooriaga, siis seekordse jutuajamise lükkas käima Walter Lundeniga kahasse kirjutatud "Power and Morality" [5]. See 1959. aastal ilmunud raamat kujutab endast Hennu sõnul "kõige räigemat süüdistust kõikvõimalike ajalooliste oligarhiate vastu", millest meil – nii jäi mulle sellest saatest kõrva – pole lootustki pääseda. Organisatsiooni on vaja ja seal, kus on organisatsioon, on peagi ka oligarhia.Seetõttu ei vist tõesti muud üle kui teha panus uuele ideatsionaalsele faasile. Hästi otsides võib siin leida julgustavaid märkegi. "Ma kirjutasin oma raamatu 2017. aastal, sealt alates on palju muutunud," ütles Tähenduse teejuhtide 35. numbrile antud intervjuus [6] USA psühholoog Dean Radin. "Üha enam moodi läinud teadvuseuuringud on seadnud materialistliku maailmavaate järjest suurema kahtluse alla. Lisaks puhtakujulisele idealismile otsitakse alternatiive ka panpsühhismist ja kaheaspektilisest monismist. Need ideed on tulnud peavoolu ja nendest saab nüüd rääkida, ilma et sust kohe naerualune tehtaks. See on olnud suur ja kiire muutus." Jääb üle loota, et me ennast enne õhku ei lase [7].Jaksu ja rõõmsat meelt!H.—————————————————[1] https://www.apollo.ee/klassikaline-ja...[2] • Kyriacos Markides "The Mountain of Si... [3] • 199. Karmo Kroos ja Henn Käärik, "Mei... [4] https://www.apollo.ee/meie-ajastu-kri... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Friedrich Nietzsche on tulnud Tähenduse teejuhtides otseselt jutuks kolmel korral: 131. "Apolloni ja Dionysose vahel" [1]; 148. "Friedrich, Jordan ja moirad" [2] ja 165. "Süvapsühholoogia ristiisa" [3]. Esimeses kahes saates olid mu vestluspartnerid Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Kolmandas liitus nendega veel Siim Lill.Täna räägime Nietzschest Hasso Krulli [4] ja Ahto Lobjakaga [5]. Tööpealkiri pärineb Friido Toomuse 1936. aastal ilmunud raamatukesest: "Friedrich Nietzsche: Üliinimese kuulutaja" [6]: "Kaasõpilased nimetasid teda "väikeseks pastoriks". "Kui Nietzsche pühakirja salmisid loeb, siis võib ta teistele vee silmi tuua," olevat kuuldud ütlevat ühte kaasõpilast."Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1] • 131. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,... [2] • 148. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,... [3] • 165. Mihkel Kunnus, Siim Lill, Jaanus... [4] • 57. Jaak Johanson ja Hasso Krull, "Me... [5] https://www.youtube.com/live/rwvL76SU...[6] https://www.antikvariaat.eu/friido-to... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

1950. aastate keskel tehtud telesarja „Religions of Man“ [1] avasaates arutleb USA religiooniloolane Huston Smith [2] selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid ida ja lääs [3] esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest.13. oktoobril Tartus Laur Järve [4] ja Teet Toomega [5] india mütoloogiast, religioonist ja filosoofiast – nii palju kui neid üksteisest eristada saab – lähtus vähemalt osaliselt sellest Huston Smithi mõttekäigust. Saate pealkiri pärineb Aldous Huxley intervjuust "Speaking Personally II" [6]: "Vaatame kasvõi neid vapustavaid sümboleid, mis on loodud Indias. Meil ei ole tantsivale Šivale laiahaardelisuselt ligilähedastki sümbolit."Head uudistamist!H.———————————[1] • The World's Religions by Huston Smith... [2] • Huston Smith [3] https://teejuhid.postimees.ee/7778376...[4] • 119. Laur Järv ja Urmas Nagel, "Vaiku... [5] • 58. Märt Läänemets ja Teet Toome, "Vi... [6] • Aldous Huxley - Speaking Personally I... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Näis, et see olukord ei lõpe kunagi. Mul oli sõrmeluu murtud ja ma ei saanud arsti juurde minna, lootsin, et see kasvab ise kinni, sõrm valutas, ma ei saanud enam trenni minna ja mul oli rohkem aega ja olin alateadlikult oodanud puhkust, ent pinged olid üleval. Intentsiivse ja sügava õnne valem oli mulle kättesaamatu ja ma valmistasin tundma meeleheidet, metsikut laastavat tüdimust ja lootusetust. Kartsin, et piirangud ei kao kunagi ja keegi ei jaksa neile enam varsti vastu hakata," kirjutab Piret Bristol oma koroonaaega kajastavas romaanis "Pärast meie aega" [1].Pireti [2] ja tema kirjastaja Leo Luksiga salvestatud vestluse peamisteks märksõnadeks olid koroona [3] ja apokalüpsis [4]. Nende kahe katusteema all tulid jutuks veel Pireti varasemad teosed "Sõud" [5] ja "Lilled Vabakal" [6], afektiivne poliitika, tõejärgne ajastu, Michel Foucault [7] ja Aldous Huxley [8].Jutuajamise lõpus uurisin stuudiokülaliste arvamust esoteerikast.Head uudistamist!H.———————————————————[1] https://www.apollo.ee/parast-meie-aeg...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7631128...[3] • Piljardinurk [4] https://www.youtube.com/live/r7TdrQOF...[5] https://www.apollo.ee/soud.html[6] https://www.vanaraamat.ee/Piret_Brist...[7] • 54. Peeter Espak ja Mihkel Kunnus, "L... [8] • Aldous Huxley Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"[Richard, H.] Bucke'ile näis loogiline, et osad inimsoo liikmed jõuavad uuele teadvustasemele varem kui teised. Tema üheteistkümne tunnuse alusel koostatud lahtirebinute nimekirjast leiame teiste hulgas Buddha, Jeesuse, Plotinose, Muhamedi, Francis Baconi, William Blake'i ja Walt Whitmani. Bucke'i raamat avaldas sügavat muljet Ameerika psühholoogia esiisale William Jamesile, kes kirjutas oma „Usulise kogemuse mitmekesisuses“ [1], et ükski tõsiseltvõetav reaalsuse käsitlus ei saa avardunud teadvusseisunditest mööda vaadata. Ta lisas, et Indias on püüdlus kosmiliste teadvusseisundite poole olnud sajanditepikkuse ajalooga teadus. „Kuigi 20. sajandi laborites ja klassiruumides võidutses Darwini evolutsiooniteooria, kerkis Bergsoni ja Bucke'i hereesia üles uutes ja ootamatutes konfiguratsioonides. Esimese maailmasõja järgses Euroopas esindasid seda sellised idamaa gurud nagu Krishnamurti ja Georgi Gurdžijev, kes tutvustasid taoliste vaimuseisunditeni jõudmiseks vajalikke praktikaid,“ kirjutab Jay Stevens [2]," võib lugeda mu suvel Edasis ilmunud esseest "Murtud müür" [3].Nii Krishnamurtist kui Gurdžijevist oleme oma sarjas juba rääkinud. Esimene oli jutuks 99. vestlusringis "Sinus endas kobra" [4] (Siim Lill ja Jonas Nahkor), teine 125. saates "Pühad hümnid" [5] (Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa). 206. keskustelus tuleme Gurdžijevi juurde jälle tagasi, sedapuhku on stuudios Maarja Lillemäe ja Alar Tamming [6] ning fookuses Gurdžijevi õpilase Pjotr Uspenski raamat "Neljas tee" [7].Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1] • 12. Jüri Allik ja Toomas Paul, "Ratio... [2] https://www.amazon.com/Storming-Heave...[3] https://edasi.org/197938/hardo-pajula...[4] • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus... [5] https://www.youtube.com/live/BUAXrbPc...[6] https://www.youtube.com/live/e4t8jhQO... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Peeglike, peeglike seina peal" [1] on lehelugu, mille kirjutas Andres Mustonen Tähenduse teejuhtide nartsissisminumbrisse (TT#33, 8.23) [2]. Tänase jutuajamise teema ongi nartsissismi erinevad avaldumisvormid, põhjused ja tagajärjed. Stuudios on kirjanik ja filmitegija Imbi Paju, kelle äsjailmunud "Kirjanduskliinikus" [3] on muuhulgas juttu ka nartsissismist ja psühhoterapeut Meelis Sütt [4].Head uudistamist!H.[1] https://teejuhid.postimees.ee/7836991....[2] https://teejuhid.postimees.ee/7837119...[3] https://www.apollo.ee/en/kirjanduskli...[4] https://leht.postimees.ee/6952214/mee... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Me kasutame elektrit, aga elekter meid ei kasuta... Kust me seda teame? Võib-olla on just elekter see, mis ajab meid kõike seda tegema, mis me tõeliselt teeme. Võib-olla ei taha ükski inimene sõda, aga elekter sunnib peale, sest talle meeldib inimesega mängida. Laseb teda, vaest looma, uurida iseend ja muid asju, laseb teda ehitada suuri maju ja sildu, laseb teha masinaid ja mööbleid, pilte ja kujusid, raamatuid ja helisid ning järgmisel silmapilgul laseb kõik purustada,“ kirjutab Tammsaare "Põrgupõhja uues Vanapaganas" [1].Tänases saates ei tule jutuks aga mitte Tammsaare, vaid Lev Tolstoi, kellest me oleme rääkinud oma sarjas vähemalt kahel korral (TT#86 "Kääriv kämp" [2], TT#116 "Täiuslik kunstiteos" [3]). Stuudiosse tulevad Sven Tamming ("Kuus aastat tantsu deemonitega"; TT#13, 10.21 [4]) ja Ivar Tröner (TT#15 "Inimese lootus").Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] • 33. Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu... [2] • 86. Arne Hiob ja Rainis Toomemaa, "Kä... [3] https://www.youtube.com/live/IR0QoXHl...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199...[5] • 15. Alar Tamming ja Ivar Tröner, "Ini... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Lapsed – meie rahumasin" [1] on Signe Mällo artikkel Tähenduse teejuhtide 32. numbris [2], mille märksõna oli "lapsepõlv". 14. septembril Tartus salvestatud saates käisime selle numbri koos Kaie ning Signe ja Tanel Mälloga [3] kaanest kaaneni läbi. Tähtsamad jutupunktid olid järgmised:1. "Mängu vastand pole mitte töö, vaid depressioon." (Signe Mällo)2. "Lapsepõlv lõpeb siis, kui kaovad meie kallid vanemad." (Ene Ergma)3. "Uue loo saab siia ainult kohale elada, pelgast targutamisest üksi ei piisa." (Anna Vainu) [4]4. "Intuitiivne kogemus nõuab meilt lapsepõlve siirast meelt." (Arne Hiob) [5]5. "Kui minus on midagi ilusat, siis suuresti tänu ilukirjandusele." (Hardi Volmer) [6]7. "Lapsepõlv ei kao tegelikult kuhugi." (Paul Aleksander Külv)Head uudistamist!H.——————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796061...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...[3] • 120. Signe Mällo ja Tanel Mällo, "Koo... [4] https://www.youtube.com/live/GWub7-qZ...[5] https://www.youtube.com/live/MKezRmbF...[6] • 59. Riho Unt ja Hardi Volmer, "Poolun... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.