Podcasts about kuigi

Kuigi üldine ühiskondlik ja kultuuriline kliima muutus Hruštšovi sula ajal vabamaks, jäi homoseksuaalsus siiski kriminaalkuriteoks.

Kuigi üldine ühiskondlik ja kultuuriline kliima muutus Hruštšovi sula ajal vabamaks, jäi homoseksuaalsus siiski kriminaalkuriteoks.

Kuigi naiste õigustest räägitakse aina rohkem, polnud 2024. aasta üleilmsed arengud selles vallas sugugi nii eesrindlikud. Näiteks toob Equal Measures 2030 välja, et 2019-2022 tegid ligi 40% riikidest soolises võrdõiguslikkuses taandarengu või stagneerusid selles vallas. Ka möödunud aasta jooksul toimus mitmeid poliitilisi arenguid naiste õiguste vallas. Naistepäevale pühendatud saates tuleb juttu naiste õiguste arengutest kodus ja võõrsil, muuhulgas vaadeldakse sellealast olukorda Iraagis, Afganistanis ning USAs. Samuti tuleb juttu naistevastaste narratiivide mõjust USA ja Venemaa poliitilisel areenil. Saates arutlevad Patricia ja Annabel, saatejuht on Aet. Episoodi lõikas kokku Annmari.Head kuulamist!

“Kinnisvarajutud” podcasti 229. osas võtame taas ette mitmel korral populaarseks osutunud formaadi "kuulaja küsib". Ehk siis seekordsed teemad ja jutud on otseselt teie enda poolt meile ette söödetud. Kuigi esimese hooga tundus, et küsimusi liiga palju ei esitatud, siis lõpuks tuli ikka kokku 100-minutiline saade. Saate alguses vastame ära hiljutisest Casapay saates üles jäänud või seal räägitust tõukunud küsimused ja olulised investori enda vastutuse teemad, seejärel arutame kortermajade parkimiskohtadel igasugu kola ladustamise teemal, küsime Algiselt, miks on maaklerid viimasel ajal hakanud igasuguseid loosimänge ja küsitlusi tegema ning analüüsime, miks on objektid müügil korraga nii majade kui majaosadena. Seejärel arutame rahvastiku teemal, mis on investorite jaoks kujunenud valdkonnaks, kus kindlasti tasub silm peal hoida. Tippmaakleri käest uurima ka, kuidas on omavahel seotud üürihinnad ja müügihinnad ning pakkumiste arv ning vastame omast kogemusest, kuidas korteriühistu poolt tehtud renoveerimisotsused võivad otseselt üüritootlust sööma hakata. NB! Selle korra kõige raskemale küsimusele "Kuidas te jõuate nii tihti nii pikki põhjalikke ja huvitavaid saateid teha?" vastame ka ära. Ausalt ja keerutamata! --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Kuigi viimased valikud on muuseumijuhi Jaanus Rohumaa teatrist pigem kaugemale viinud, pole see side päriselt katkenud. Seda kas või Emili kaudu, kes lõpetas isa jälgedes teatrikooli. Pühapäeval jagavad isa ja tütar oma lugu teatris ja elus saate "Käbi ei kuku..." kuulajatega.

“Kinnisvarajutud” podcasti 223. osas oleme saatesse külla kutsunud Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo, kellega räägime poliitika valudest ja võludest, Kohtla-Järvest ja Ida-Virumaast laiemalt ning miks peaks üüriinvestor üldse Ida-Virumaa poole vaatama. Henril on ka endal Kohtla-Järvel üürikorterid ning ta on aidanud hallata ka sõprade kortereid. Kuigi linnapeaks saades tõmbus varasemalt pikalt ka Brüsselis üle-Euroopaliste asjadega tegelenud poliitik aktiivsest kinnisvarainvesteerimisest hetkeks tagasi, siis on Kohtla-Järve elanikud saanud imestada ka selle üle, kuidas linnapea tuleb üürikorterit näitama. Väikeinvestor Henri emotsionaalsus ja motiveeritus Kohtla-Järvest rääkides poeb ka kõige tuimemale kuulajale südamesse ning on üsna tõenäoline, et leiate enne saate lõppu ennast Kinnisvara24 portaalis Kohtla-Järve korterikuulutusi kerimas. Algisega salvestuse ajal täpselt nii läks! --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Aasta viimases investeerimisteemalises taskuhäälingusaates on Rikkal Geeniusel külas LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel, kes aitas mööduva börsiaasta kokku võtta ning seada pilk järgmisesse aastasse. Kuigi analüütikud ja mitmed finantstargad prognoosisid kõrge inflatsiooni ning häguse sentimendi tõttu mööduvat börsiaastat pigem kehvemapoolseks, suutsid turud taaskord investoreid üllatada olenemata mitmetest halbadest uudistest. Saates arutasime, kuidas USA börsil tänavu läks ning kuidas jõudis S&P 500 börsiindeks 50 korral uue rekordkõrguseni olenemata rohkest segadusest ja halbadest uudistest, mis võinuks investoreid hirmutada. Tulevikku vaadates arutasime, kuidas USA uueks presidendiks valitud Donald Trumpi finantsturgudele mõjub. Turud pakatavad hetkel optimismist ning paljud turuosalised on panustanud sellele, et USA uue presidendi juhtimisel USA majandus tugevneb. Kui skeptiline tuleks selle narratiivi suhtes olla ja milliseid ohte võib Trump endaga ikkagi kaasa tuua? Varasemalt krüptorahade suhtes skeptiline olnud Trump andis valimiskampaanias mitmeid ambitsioonikaid lubadusi, mis peaksid krüptorahasid soosima. Kui reaalne on krüptorahadega seotud lubaduste realiseerimine ning milline mõju on Trumpil krüptoraha tulevikule ja teiste riikide majandustele? Kuigi USA tehnoloogiasektor on üks tugevamaid ja tõestanud end aastast-aastasse, on mitmed eksperdid ja kohalikud investorid viimasel ajal nentinud, et niivõrd jõudne kasv pole jätkusuutlik ja peatselt võib näha suuremat korrektsiooni. Kui tõenäoline see Pikkeli arvates on ja kas investoritel tuleks kasum realiseerida, et mõõna ajal odavamalt positsiooni üles hakata ehitama? Samuti arutasime, kui palju on tehnoloogia ja AI-ga seotud ettevõtetel tuleval aastal kasvuruumi ning millistes sektorites peitub järgmisel aastal kasv. Jõudsast kasvust jäi jällegi kõrvale meie koduturg, mida tabas pisut enam kui 2-protsendine langus. Kus peitub ikkagi Tallinna börsi nõrkus, mis taaskord tootlikust ankurdas?  Kohalikul investeerimismaastikust rääkides ei saa üle ega ümber ka Planet42 juhtumist. Pikkel rääkis, milline pikaajalisem mõju on kaasusel kohalikule finantsturule ja investeerimisskeenele. Lisaks, kas kohalikel ettevõtetel on edaspidi keerulisem väikeinvestoritelt raha kaasata, kuivõrd investorid on ettevaatlikumad. Saate lõpus avas Pikkel piltlikult öeldes LHV kontoriukse ning rääkis, milline õhkkond pangas valitseb, kuivõrd aasta alguses plaanitakse koondada 60 inimest ning pikalt arendatud LHV uus finantsportaal tekitas kasutajates nördimust. Ka küsimus, millal plaanib LHV langetada investeerimisteenustega seotud teenustasusid, saab saate lõpus vastuse. Investoritunni saatejuht on Joonas Piir.

“Kinnisvarajutud” podcasti 214. osas on meil saate ajaloos kolmandat korda külas Hunt Kriimsilm Keilast ehk Vahur Suvi. Sel korral räägib Vahur ühest temale väga südamelähedasest teemast ehk energiamärgistest. Energiamärgise temaatika on viimastel aastatel kinnisvaravaldkonnas saanud väga suureks teemaks, aga kui palju tegelikult me teame ja aru saame, mida need erinevad energiamärgise klassid tähendavad ning kuidas need tekivad? Kuna vastus eelmises lõigus esitatud küsimusele vähemalt meie podcasti tööka kollektiivi hulgas oli, et "vähe!", siis võttis Vahur aega ja tuli nii meile kui kõigile meie kuulajatele seletama, mida energiamärgise klass näitab, milleks seda vaja on ja kuidas see tekib. Kuigi pealtnäha tundub teema kuiv ja akadeemiline, siis uskuge meid, kiht kihi haaval sügavamale jõudes tekib asjast arusaamine ning ühes sellega ka suurem huvi. Ja kuna Vahur suudab hea jutustajana meieni tuua ka erinevaid põnevaid lugusid ja juhtumisi enda tööpõllult, siis lõpuks on see episood ideaalne segu väärt informatsioonist ja mõnusast meelelahutusest. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Peatselt on käes aeg, kus USA valib endale järgmiseks neljaks aastaks presidendi. Kuigi valimised toimuvad alles 5. novembril, on praegusel momendil hea heita kaemus sündmustikule, mis meid praegusesse olukorda on toonud. Kuidas mõjutab valimisi USA poliitilise süsteemi ülesehitus? Millised takistused ja positiivsed kokkulangevused on kõige kaalukamad? Kes võiks olla järgmine president? Need küsimused ja palju enamat on jututeemaks selle nädalases saates. Saates lahkavad olukorda Helari ja Karl, saate lõikas kokku Thomas ning seda juhtis Aleksander.

“Kinnisvarajutud” podcasti 212. osas võtame taas ette ühe igihalja teema ning räägime punkt punkti haaval lahti, kust ja kuidas leida oma korteritesse head üürnikud. Me rääkisime samal teemal ka meie podcasti algusaegadel, kuid võtsime nüüd oluliselt suuremate kogemustega ning elutargematena üürnike teema uuesti ette. Muuhulgas räägime selles osas kuidas ennast enne üürniku otsimist turu hetkeseisuga kurssi viia, kas otsida üürilist ise või kasutada maaklerit, kas ja kuidas saada korterist maksimaalset tootlust, milline peaks olema eeltöö ja kuidas käib korteri näitamine, kuidas teha kandidaatidele taustakontrolli, mida peab teadma lepingu sõlmimisel ning miks on vajalik üleandmise-vastuvõtmise akt. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et hea üürniku valimine on üks kuiv ja igav teema, siis meie saates see nii muidugi ei ole. Kuna Algisel on maakleri ja haldurina ja Siimul ise üürnike otsiva investorina aastate jooksul kogunenud iga punkti kohta mitmeid naljakaid lugusid ning ämbrite kolistamist, siis lisaks sellele, et saab (loodetavasti) targemaks, saab nalja ka. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Levila uue uuriva loo keskmes on Eesti suurim tänavatantsukool JJ-Street ja selle asutaja Joel Juht. Uurime, miks tuleb sealt nii palju noori, kes tunnevad, et neid on ära kasutatud.Kuigi tantsukooli maine on avalikkuses eeskujulik, astuvad meie loos üles kümned endised õpilased ja treenerid, kes klantspildi purustavad. Nad kirjeldavad JJ-Streeti kui sekti, kus peidavad end kultuslik juht ja tema jüngrid, alatud manipulatsioonid, võrkturunduse sarnased skeemid ning rahaline survestamine. Audiolugu loeb Henrik Kalmet. 

“Kinnisvarajutud” podcasti 208. osas võõrustame meie võõrustajat ehk Worklandi arendusjuhti ja partnerit Igor Beloborodovit, kellega räägime pikalt ja laialt co-working'u või eesti keeles koostöötamise mudelist ärikinnisvaras. Igor tutvustab meile Worklandi pikemat ajalugu ning erinevate Worklandi koostöötamiskeskuste näitel vaatame sügavamalt sisse kogu büroopindade maailma. Millised on trendid, mis on kõige kuumemad asukohad ning kuidas tihedas konkurentsis mitte ainult ellu jääda, vaid ka edukas olla? Kuigi ärikinnisvara ja büroopindade teemad leiavad meie saates häbematult vähe kajastust, siis see on taas üks nendest osadest, kus kiht kihi haaval sügavamale puurides avaneb meie ees äärmiselt põnev maailm, kus vähemalt Baltikumi vaates on Workland kindlasti üheks trendiloojaks! --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Kuigi kärpimisvajadusest räägitakse palju, pani valitsus siiski kokku eelarve, mis lubab mitmetel ministeeriumitel edasi kulutada. Miks lähevad kärpe alla vaid mõned valdkonnad ja kas riigikatse sildi all suutsid mõned ministrid endale parema positsiooni välja kaubelda, sellest räägime Postimehe otsesaates siseminister Lauri Läänemetsaga (SDE). Saatejuht on Ulla Länts.

Tänases taskuhäälingusaates on Rikkal Geeniusel külas noor investeerimishuviline ning ettevõtete fundamentaalanalüüse hõlbustava platvormi Investoniani kaasasutaja Uku Joost Annus.  Saates tuleb juttu, kuidas noormees 18-aastasena investeerima hakates esimese aastaga 40 protsenti tootlust teenis. Millistest varadest koosnes toona tema investeerimisportfell? Samuti räägime Balti börsist. Kuigi kohalikku börsi kirjeldatakse sobiva mänguplatsina algajale investorile, on noormehel pilk USA börsi poole suunatud. Tal on portfellis vaid üks Balti börsi aktsia, mida aktiivselt juurde on ostnud. Mis aktsia see on ning miks nooruk sellesse usub? Muuhulgas tuleb juttu ka kuue sõbraga asutatud edukast iduettevõttest, millel on tänaseks enam kui tuhat klienti ning koostööleping maailma ühe suurima finantsandmete pakkujaga. Millest tuli noortel tudengitel loobuda ettevõtlusedu nimel ja kuidas võitlevad läbipõlemisohuga? Arutleme ka, millist mõju avaldavad rahatargad noortele investeerimishuvilistele. Kas mitmekohaliste portfellide ja edukate investeeringute pidev näitamine aitab noori eesmärkidele lähemale või loob rikkuse kasvatamisest petliku kuvandi? Investoritunni saatejuhid on Joonas Piir ja Rauno Uusleer.

Viis korda Eesti jalgpallikoondist esindanud 21aastane Kevor Palumets on tänavu üks kahest eestlasest, kes mängib eurosarja alagrupiturniiril. Suvel Soome tippklubi HJKga siirdunud on seal koheselt põhimeeste sekka tõusnud ja nimetati ka kuu mängijaks. Kõigest sellest ja paljust muust rääkis Palumets lähemalt Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“. Palumetsa aasta esimene pool oli kohutav. Waregemi Zulte poolkaitsja soovis juba talvel klubi vahetada. Variante oli näiteks nii Leedust (Panevežys) kui Šveitsist (Schaffhausen), aga kas ei sobinud pakkumine talle endale või ei jõudnud klubid omavahel kokkuleppele. Nii tuli tal end kuidagi pool aastat töös hoida, kuni tuli päästev pakkumine Soomest. Ka HJK ja Zulte läbirääkimised ei kulgenud lihtsalt ja kestsid ligemale kuu aega, aga lõpuks said need tehtud. „Eelmisel aastal oli Belgias selline raidumine, et üldse naeratada, aga nüüd valiti mind meeskonna kõige positiivsemaks vennaks. Tunnen ise ka, et mentaalselt olen vabanenud,“ rõõmustas Palumets. Kuigi alguses läks eestlasel ka Helsingis aega, et end käima saada, siis nüüd on ta tõusnud kõige olulisemate lülide sekka. Äsja teatas HJK, et fännid valisid ta kuu mängijaks ning ta mängib suurimaid minuteid. "Soomlased vaatavad ikka läbi nalja eestlastele alla, et mis Eesti, sinna lähme ju ainult alkoholi järele. Aga ma olen suhtumisega, et löön siin läbi. Juba sellepärast, et ma ei taha Belgiasse tagasi minna, on mul vaja läbi lüüa!“ kuulutas ta. Nüüd on Palumetsa eesmärk mängida end HJKs nii oluliseks, et klubi kasutaks detsembris ostuvõimalust. Tabasalu kasvandiku abiga pääses HJK UEFA konverentsiliiga alagruppi. Näiteks Montenegro klubist FK Dečićist saadi jagu alles penaltiseeria abil ja otsustava löögi kõmmutas sisse just Palumets. Vaatamata oma noorele eale on ta löönud palju otsustavaid penalteid ja nende anatoomiast tuleb saates ka pikemalt juttu. Kümne aasta perspektiivis soovib Palumets karolmetsalikult järkjärgult end aina kõrgemale tasemele mängida ning lõpuks näiteks Bundesligasse jõuda.

Kuigi ametlikult algasid koalitsioonikõnelused majadusteemadel, spekulaaritakse avalikkuses hoopis ministrikohtade jaotuse üle. Millised teemad siis tegelikult laual on ja kas midagi on juba kokku lepitud, sellest räägime Postimehe otsesaates Eesti 200 juhi Margus Tsahknaga. Saatejuht on Ulla Länts.

"Milleks meile alkoholireklaam?" arutame alkoholipoliitika vastuolusid. Mitmed ministeeriumid tegelevad alkoholi mõjudega: piiravad reklaami, vähendavad tervisekahju, koguvad makse, tegelevad rikkumistega. Kuigi osa eestlasi tarbib üha vähem, püsib tarbimine kõrgena. Riik püüab kahju vähendada, erasektor tulusid suurendada. Arutelul koondame eksperdid, et analüüsida olukorda eri vaatenurkadest. Arutelus osalejad: Karmen Joller (Perearst ja Riigikogu Sotsiaalkomisjoni liige), Urmas Roots (Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige), Tanel Kiik (endine tervise- ja tööminister), Maris Jesse (tervishoiu ekspert) Arutelujuht: Indrek Nägelik (MTÜ Juvente liige) Arutelu korraldaja: MTÜ Juvente

Tänase saate külaline Teresa Liivak räägi kahest suurest Lõuna-Ameerika riigist: Argentinast ja Peruust. Kuigi mõlemad riigid asuvad Lõuna-Ameerikas, on need vägagi erinevad. Aga mägede inimene on mõlemas riigis samasugune, toob Teresa välja. Kui Argentinas on väga populaarne tangoturism, siis Peruus hoopus ayahuasca turism. Teresa selgitab nende kahe tagamaid ning annab nõu, mis kohti veel külastada. Huvitav tendents on aga see, et Argentinas nii väga ei viitsita Buenos Airesest väljapoole reisida, kuid Peruus pagetakse kohe pealinnast Limast. Peruu riigil on lihtsalt fantastiliselt palju kaunist pakkuda. Veel on saates juttu heast ja halvast kohvist, miks Argentinas tehakse töölepinguid kolme kuu peale, loodusimedest, hea ja soodsa toidu leidmisest ning palju muud. Vestust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kris Leinatamm räägib Saudi Araabiast – riigist, mis oli pikalt üks maailma suletumaid riike, kuid on viimastel aastatel turistidele üha enam avanenud. Naistele on antud järjest rohkem õigusi ning vanemal generatsioonil on keeruline sellega kohaneda. Näiteks ei pea naised end nii agaralt katma, nad võivad autot juhtida, naine võib ilma meheta ringi liikuda, pole sünnist saadik kokku lepitud abielusid. Kris tunnistab, et tema jaoks olid suurimad mured, kuidas kohalikke mitte solvata ja mis rõivaid kanda. Kuigi ta nägi kaubanduskeskuses isegi õlapaeltega kleidis turisti, on parim valik siiski tagasihoidlik riietus. Saates on juttu veel sellest, et jõukatel saudidel on tavaliselt mitu elamist, suurushullustusest, ringi liiklemisest, kohalike kodudest, tervisespordist ja paljust muust. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänases taskuhäälingusaates on Rikkal Geeniusel külas investor, ettevõtja ja rahatarkuse edendaja Miljonineiu, kes on viie investeerimisaastaga kasvatanud endale sotsiaalmeedias enam kui 7000 jälgijaga kogukonna.  Finantskirjaoskuse ja investeerimiseni jõudis naine isiklikust huvist pärast Robert Kiyosaki raamatu lugemist “Rikas isa, vaene isa” aastal 2019. Kuigi 100-eurone algne investeering on tänaseks jõudsalt kasvanud, hoiab ta enda investeerimisportfelli sisu ning väärtust kiivalt saladuses. Küll aga nendib ta, et üheks tulusamaks investeeringuks on olnud krüptovääringud, millest suure osa tänavu krüptoralli tipus maha müüs. Saates tuleb juttu Miljonineiu investeerimise eesmärkidest - mis saab pärast portfelli kasvatamist miljoni euroni ning mis on tema lõppmäng, kas surra nulliga või annetada raha Bill Gatesi kombel heategevuseks. Samuti räägime, veinidesse ja võlakirjadesse investeerimisest. Milliseid võlakirju on investor käimasoleval võlakirjahooajal märkinud? Muuhulgas räägime Eesti rahatarkuse edendajate kommuunist, kus Miljonineiu on üks nooremaid. Juttu tuleb sellest, kuidas on noor naine suutnud murda end tuntud ja kogenud investorite siseringi ning alustanud äriprojekte Jaak Roosaarega. Roosaarega on Miljonineiu tänavu korraldamas Eesti esimest Noorte Investeerimislaagrit. Saates tuleb juttu, kuidas sündis ürituse korraldamise idee ning millised ootused neil noortele pärast laagris osalemist on. Muuhulgas külastab Miljonineiu Riin Mäesaluga tänavu juulis väiksemaid Eesti asumeid, et viia inimestele koju kätte finantstarkust. Saates räägime, milliseid näpunäiteid ja kogemusi Rahatarkuse tuuril inimestele jagatakse. Investoritunni saatejuht on Joonas Piir.

Kuigi valitsus on kärpimise möödapääsmatusest rääkinud juba kuid, ei ole senini suudetud konkreetsete kokkulepeteni jõuda. Nüüd on meedias hakanud levima jutt, et valitsus kärbib ka pensione. Mida siis kärbitakse ja kas negatiivne lisaeelarve tuleb, sellest räägime Postimehe otsesaated rahandusminister Mart Võrklaevaga. Saatejuht on Ulla Länts.

Kuigi talvisel Läänemerel liikuvad laevad ei pea jäälootsi pardale võtma, on huvi selle teenuse vastu kasvamas. Ettevõtte NordCrewing juht Martti Muttik räägib, miks jäälootsi tellitakse ja millist abi ta laevajuhile saab pakkuda. Meretunnis tuleb juttu ka suvel Läänemerel toimuvast rahvusvahelisest noorte purjeõpperegatist, sest Tallinn avas uue taotlusvooru linna toetustele regatil osalemiseks. Sellest kõneleb purjeõppeseltsi STA Estonia juhatuse liige Madis Rallmann. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

“Kinnisvarajutud” podcasti 182. osas on meie aadressiks sõna otseses mõttes Kuuse 1, kui meie popup-stuudio on laiali laotatud Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus asuvas Kuuse elamusjamas nr1. Intervjueeritavaks on meid külla kutsunud Sportland Kõrvemaa tegevjuht ja kinnisvarasõber Margus Mäll. Räägime saate alguses Margusega veidi kahest vastvalminud Kuuse elamusmajast ning siis sukeldume mehe tegemistele kinnisvararindel. Marguse tegemised kinnisvaravaldkonnas said alguse 2009. aastal ning sealt pihta hakates saame muuhulgas teada, mis asi on korterhotell. Margus on tegutsenud nii Otepääl kui Tallinnas ning saanud kogemusi nii tüüpkorterite renoveerimisest kui majade üles putitamisest. Kuigi kõige magusama loo, ühe Otepää maja flipi, jätsime boonusosaks meie Patreoni toetajatele, siis ka põhiosas jätkub juttu kauemaks. NB! Margus tegi kõigile "Kinnisvarajutud" podcasti kuulajatele boonuskoodi, millega saab Kuuse elamusmajades ööbides hinnast -20%! Boonuskood on "kinnisvarajutud" ning see kehtib juuli lõpuni. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

“Kinnisvarajutud” podcasti 178. osas võtame ette aktuaalse teema, mida mitte kuidagi ei saa vaiba alla pühkida. Nimelt räägime võimalikust sõjaohust Eestis, kui suured riskid seoses Venemaaga Eestis kinnisvarasse investeerimisel on ning mis on need põhjused, mis meid praegusel hetkel ikkagi Eesti kinnisvarasse investeerima panevad. Saate teemavalik tuleneb sellest, et pole saladus, et hulk investoreid on otsustanud oma investeeringutega geopoliitilise riski eest välismaale kolida ning veel paljud keerutavad neid mõtteid oma peades. Ka meie saates oleme alles hiljuti rääkinud nii Hispaaniasse kui ka Dubaisse investeerimisest ning nende episoodide menu on olnud suur. Kuna seda hirmu ja õudu õhutatakse iga nurga pealt, siis endale omaselt proovisime asjale läheneda positiivsema nurga pealt, et mis on need viis põhjust, miks meie endiselt julgeme Eestis kinnisvarasse investeerida. Kuigi ühel meist tuli see optimistlik vaade paremini välja kui teisel, siis loodame, et karmi teemaga saade liiga sünge ei saanud. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Alexela Grupi asutaja ning suuromanik Heiti Hääl. Tal on rohkem kui 30 aastat ettevõtluskogemust erinevates valdkondades. Lisaks on ta paljude ühiskondlikult oluliste ettevõtmiste liige või toetaja. Mulle sümpatiseeris Heiti sirgjoonelisus ja selged seisukohad väga mitmetes eri teemades. Vestluse käigus käsitlesime Heiti karjääriteekonda, juhtimisfilosoofiat, ettevõtluse algust ja arengut, meeskonnatööd ja inimeste juhtimist, otsuste tegemist ja riskide võtmist. Samuti jõudsime oma jutuga ka isiklikematele teemadele nagu stressiga toimetulek, töö ja eraelu tasakaal ning hobide olulisus. Servapidi puudutasime ka Eesti majandust, haridust ja poliitikat laiemalt. Põnev! “Tööd olen ma elus teinud palju. Esimesed kakskümmend viis aastat ettevõtjana tegin ma tõesti väga palju tööd. Kui perre sündis teine laps, siis kutsus naine mind haiglasse järele. Mäletan, kuidas ma suutsin seepeale moodustada naisele küsimuse – et mul on jube tihe päev, andes mõista, kas ta saaks haiglast koju saabumist homseni edasi lükata. See on võib-olla asi, mida elus kahetseda. Kui lapsed olid väikesed, siis ma veetsin nendega vähe aega. Kuigi püüan lapselastega veedetud ajaga seda kompenseerida, siis ega see ei ole lihtne, eriti kui nad elavad Seattles.” – Heiti Hääl Kuulake ikka ...

Kuigi täiskasvanud inimene peaks normaalse une korral unne suikuma 10-20 minutiga, võtab see paljudel siiski palju rohkem aega.

FK350! Meil on sel korral stuudios näitleja Karolin Jürise ja operaator Alvar Kõue. Kuigi mõlemad on seotud filmiga “Elu ja armastus”, räägime eelkõige sellest, milline on võtteplatsil näitleja ja operaatori suhe. Filmist ja kaanidest tuleb ikka ka juttu. Uudistes on jutuks Taika Waititi, Celine Songi, Tim Burtoni jpt uued filmid. Uutest tulijatest võtame ette “Meisterkokk Mary”, “Priscilla” ja “Kõik me võõrad”. Saatejuhid Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK350! Meil on sel korral stuudios näitleja Karolin Jürise ja operaator Alvar Kõue. Kuigi mõlemad on seotud filmiga “Elu ja armastus”, räägime eelkõige sellest, milline on võtteplatsil näitleja ja operaatori suhe. Filmist ja kaanidest tuleb ikka ka juttu. Uudistes on jutuks Taika Waititi, Celine Songi, Tim Burtoni jpt uued filmid. Kinno tulevad “Meisterkokk Mary”, “Kaunis pulm”, “Femme”, “Vau!”, “Armastuse olemus”, “Igavesti”, “Priscilla” ja “Kõik me võõrad”. Sisukord: 01:31 Kiri 11:26 Edetabel 21:39 Uudised 33:12 Intervjuu: Karolin Jürise ja Alvar Kõue 1:12:56 Meisterkokk Mary 1:17:04 Kaunis pulm 1:18:41 Femme 1:20:28 Vau! (Prantsusmaa) 1:23:16 Armastuse olemus (Kanada) 1:27:50 Igavesti (Taani) 1:32:00 Priscilla 1:36:56 Kõik me võõrad 1:42:39 Telekava

Kuigi tervisekassa eelarve on tänavu rekordilised 2,4 miljardit eurot, siis ravida pidavat saama sellega vähem kui eelmisel aastal. Kuhu raha kaob ja mis saab järjekordadest, küsime tervisekassa juhilt Rain Laanelt. Saatejuht on Kadri Tammepuu.

"[Richard, H.] Bucke'ile näis loogiline, et osad inimsoo liikmed jõuavad uuele teadvustasemele varem kui teised. Tema üheteistkümne tunnuse alusel koostatud lahtirebinute nimekirjast leiame teiste hulgas Buddha, Jeesuse, Plotinose, Muhamedi, Francis Baconi, William Blake'i ja Walt Whitmani. Bucke'i raamat avaldas sügavat muljet Ameerika psühholoogia esiisale William Jamesile, kes kirjutas oma „[Usulise kogemuse mitmekesisuses](https://www.youtube.com/watch?v=ZiOAuy-juhQ&t=1s)“, et ükski tõsiseltvõetav reaalsuse käsitlus ei saa avardunud teadvusseisunditest mööda vaadata. Ta lisas, et Indias on püüdlus kosmiliste teadvusseisundite poole olnud sajanditepikkuse ajalooga teadus. „Kuigi 20. sajandi laborites ja klassiruumides võidutses Darwini evolutsiooniteooria, kerkis Bergsoni ja Bucke'i hereesia üles uutes ja ootamatutes konfiguratsioonides. Esimese maailmasõja järgses Euroopas esindasid seda sellised idamaa gurud nagu Krishnamurti ja Georgi Gurdžijev, kes tutvustasid taoliste vaimuseisunditeni jõudmiseks vajalikke praktikaid,“ kirjutab [Jay Stevens](https://www.amazon.com/Storming-Heaven-LSD-American-Dream-ebook/dp/B004MPRAYS/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1695905648&sr=8-1)," võib lugeda mu suvel Edasis ilmunud esseest "[Murtud müür](https://edasi.org/197938/hardo-pajula-murtud-muur-korporatiiv-ja-kontrakultuur/)". Nii Krishnamurtist kui Gurdžijevist oleme oma sarjas juba rääkinud. Esimene oli jutuks 99. vestlusringis "[Sinus endas kobra](https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&t=1s)" (Siim Lill ja Jonas Nahkor), teine 125. saates "[Pühad hümnid](https://www.youtube.com/watch?v=BUAXrbPcZeM&t=30s)" (Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa). 206. keskustelus tuleme Gurdžijevi juurde jälle tagasi, sedapuhku on stuudios Maarja Lillemäe ja [Alar Tamming](https://www.youtube.com/watch?v=e4t8jhQONEU&t=1s) ning fookuses Gurdžijevi õpilase Pjotr Uspenski raamat "Neljas tee". Peatse kohtumiseni! H.

"[Richard, H.] Bucke'ile näis loogiline, et osad inimsoo liikmed jõuavad uuele teadvustasemele varem kui teised. Tema üheteistkümne tunnuse alusel koostatud lahtirebinute nimekirjast leiame teiste hulgas Buddha, Jeesuse, Plotinose, Muhamedi, Francis Baconi, William Blake'i ja Walt Whitmani. Bucke'i raamat avaldas sügavat muljet Ameerika psühholoogia esiisale William Jamesile, kes kirjutas oma „Usulise kogemuse mitmekesisuses“ [1], et ükski tõsiseltvõetav reaalsuse käsitlus ei saa avardunud teadvusseisunditest mööda vaadata. Ta lisas, et Indias on püüdlus kosmiliste teadvusseisundite poole olnud sajanditepikkuse ajalooga teadus. „Kuigi 20. sajandi laborites ja klassiruumides võidutses Darwini evolutsiooniteooria, kerkis Bergsoni ja Bucke'i hereesia üles uutes ja ootamatutes konfiguratsioonides. Esimese maailmasõja järgses Euroopas esindasid seda sellised idamaa gurud nagu Krishnamurti ja Georgi Gurdžijev, kes tutvustasid taoliste vaimuseisunditeni jõudmiseks vajalikke praktikaid,“ kirjutab Jay Stevens [2]," võib lugeda mu suvel Edasis ilmunud esseest "Murtud müür" [3].Nii Krishnamurtist kui Gurdžijevist oleme oma sarjas juba rääkinud. Esimene oli jutuks 99. vestlusringis "Sinus endas kobra" [4] (Siim Lill ja Jonas Nahkor), teine 125. saates "Pühad hümnid" [5] (Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa). 206. keskustelus tuleme Gurdžijevi juurde jälle tagasi, sedapuhku on stuudios Maarja Lillemäe ja Alar Tamming [6] ning fookuses Gurdžijevi õpilase Pjotr Uspenski raamat "Neljas tee" [7].Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1] • 12. Jüri Allik ja Toomas Paul, "Ratio... [2] https://www.amazon.com/Storming-Heave...[3] https://edasi.org/197938/hardo-pajula...[4] • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus... [5] https://www.youtube.com/live/BUAXrbPc...[6] https://www.youtube.com/live/e4t8jhQO... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Eesti on veerand sajandit doonorriik. Kuigi - seni tuleb küsimusi, et miks püüda maailma parandada kui endalgi eelarve nii pinges. Välismääraja erisaate - 25 aastat välisabi - paneb kokku Neeme Raud.

19. septembri "Mehed ei nuta" peateemad: - Kuigi eesmärk oli koondada koondis kokku, on Eesti laskesuusakoondis uue peatreeneri Stefan Lindingeri juhtimisel lagunenud veel rohkem kui enne - lisaks Tuuli Tominga tiimile harjutavad eraldi nüüd ka Rene Zahkna, Raido Ränkel ja ohanna Talihärm. Alaliit peatas ka Talihärmale toetuse maksmise. Asjatundmatu treener või mugavustsoonis istuvate sportlaste arusaamatu jonn, millele tuleks piir panna? - Eesti jalgpallikoondis lõpetas EM-valiksarja kahe 0:5 kaotusega ja pehmelt öeldes lootusetu mängupildiga. Mitmed endised koondise tähed utsitavad mängijaid peeglisse vaatama, mitmed aga küsivad, miks ikkagi peatreener Thomas Häberli pole suutnud mehi paremini mängima ja võitlema panna ning miks teeb imelikke taktikalisi valikuid. Kummal poolel on õigus? - Rasmus Mägi jooksis Teemantliiga finaaletapil Eugene'is teist korda elus aja alla 48 sekundi: "Tulemuste varu on hoopis teisest puust kui seni." Ühtlasi saab asuda kergejõustikuhooajale joont alla tõmbama: kas jäi piisavalt näppude vahele? - Kodune korvpallihooaeg saab neljapäeval avalöögi, ka BC Kalev/Cramo eurohooaeg juba esmaspäeval, sel nädalal alustavad klubihooaega ka mitmed Eesti koondise põhitegijad. Mis saab olema "Mehed ei nuta" ametlik lati kõrgus Peebule? Kes Keila medalit võiksid ohustada? Kas BC Kalev/Cramo soosikustaatuses on kahtlust? Millised on Kalev/Cramo võimalused korrata eelmise hooaja edu Euroopas?

Tänases saates räägime välismaal abiellumisest. Meie külaline Kristi Valtri sõudis maikuus abieluranda just Itaalias. Kristi ja tema abikaasa soovisid abielluda Itaalia põhjaosas Garda järve läheduses ning saatsid juba Eestis olles mõningatesse peopaikadesse päringud. Kuna e-maili teel suhtlused ei õnnestunud, valisid nad portsu potentsiaalseid kohti välja ning lendasid Itaaliasse neid väisama. Lõpuks osutus valituks hoopis koht Iseo järve ääres. Kuigi üldiselt kulges pulma korraldamine hästi, tuli kohalike teenusepakkujatega sõlmida kirjalikke kokkuleppeid. Et neid reaalselt täidetaks. Päris palju oli ka seletamist, miks paar midagi konkreetselt tahab – näiteks oli itaallaste jaks arusaamatu, et pärast torti tahetakse pakkuda veel ka külma lauda... Saates on veel juttu sellest, mis perioodil on parim Itaalias abielluda, miks pruut oma pulmas toidust ilma jäi, mis oluline asi pulma minnes Eestisse unustati ning miks oleksid mõned pulmakülalised peaaegu hiljaks jäänud. Viimaks nendib Kristi, et Itaalias on pulma korraldamine odavam kui Eestis. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Seekord siis nii, et Marilinil sai korraga palju asju juhtuma lühikese perioodi jooksul. Selmet, et helistada Hälisele ja jagada kogemusi, panime hoopis kõne salvestama. Saage siis ka osa tükikestest: - telkimisrännak värske kaasaga ; - ajutise kodu leidmine ja mustlastest psühh-omanikud; - uue ameti omandamine; - palju muud. Kuigi peamiselt pläkutas Marilin, siis tegelikult sai sõna sekka ka Hälis - selleni tuleb aga kõik eelnev ära kuulata. Meie anonüümse Google Forms lingi oma jutu poetamiseks leiad SIIT: https://tinyurl.com/2p8cddkc

Taavet: Alanda ennast Jumala ees ja Ta ülendab sind! Kuigi isegi Taavet ei olnud täiuslik, oli Jumalal tema jaoks plaan. Keegi teine ei näinud tema suurust alguses. Aga tema usu ja julguse tõttu nägid varsti kõik, et Isand oli koos temaga. Hoia oma suhe Isandaga tugev, isegi kui sa vigu teed, ja Jumal saab sind jätkuvalt kasutada!     -----     David: When God looks at you, He looks at the heart, so stay humble! Even though David was not perfect, God had a plan for David. No one else could see greatness in him at first. But because of his faith and courage, soon everyone could see that the Lord was with him. Keep your relationship with the Lord strong, even when you make mistakes, and God will continue to use you!

"Grofi elukäigu määras Šveitsi ravimifirmalt Sandoz saadud pakike, mille adressaadiks oli tema juhendaja George Roubiček. Sandozi esindajad saatsid tollal LSD prooviannuseid uurijatele ja terapeutidele üle kogu maailma, et saada tagasisidet selle toime ja potentsiaali kohta. "Sandozist saadetud LSD-näidistel oli kaasas väike sedel, mis muutis kapitaalselt mu isiklikku ja professionaalset elu," kirjutab ta raamatus "[Kui sünnib ilmvõimatu](https://transpersonaalne.ee/toode/stanislav-grof-kui-sunnib-ilmvoimatu-seiklused-ebatavalistes-reaalsustes-2011/)" (e. k. 2011)," kirjutasin ma ise selle aasta 12. märtsil Edasis ilmunud artiklis "[Neljas jõud](https://edasi.org/179929/hardo-pajula-neljas-joud/)". 1956. aasta sügisel osales [Stanislav Grof](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG) esimest korda omaenda LSD seansil (varem oli arstitudengina pikalt toetanud teisi katsealuseid). "See päev tähistas uut algust –algas mu radikaalne eemaldumine traditsioonilisest psühhiaatrilisest mõtlemisest ning lääneliku teaduse monistlikust materialismist. Toibusin sellest kogemusest hingepõhjani puudutatuna ning meeletult rabatuna kogetu võimsusest," meenutab ta. Kuigi tal puudusid oma sõnul toimunu kirjeldamiseks adekvaatsed väljendid, polnud kahtlust, et saadud kogemus oli väga sarnane nendega, mille kohta ta oli varem lugenud maailma olulisematest müstikatekstidest. "Jumalik alge avaldus ning võttis võimust keset tõsist teaduslikku eksperimenti, kus kasutati 20. sajandi keemiku katseklaasis toodetud ainet ning mis toimus psühhiaatriakliinikus riigis, mille üle valitses Nõukogude Liit ja marksistlik režiim." "Stanislav Grof on ühes Rupert Sheldrake'i ja paljude teistega [Scientific and Medical Networki](https://scientificandmedical.net/) auliige. Ta on aidanud väga olulisel määral parandada meie arusaamist iseendast ja transpersonaalsest psühholoogiast. Psühhedeelse teraapia tagasitulek on minu arvates veenev tõend tema elutöö tähtsusest," ütleb SMN-i direktor [David Lorimer](https://www.youtube.com/watch?v=OGBk0FlgR6Y&t=1s) Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus (see ilmub 20. mail). "Kõnealune teema naaseb praegu jõudsalt peavoolu. Ma usun, et kui see poleks 1960. aastatel sidemete tõttu kontrakultuuriga põlu alla pandud, siis oleksime täna palju paremas olukorras. Viimaste aastate suundumused on igal juhul kinnitanud, et Grof on olnud õigel teel," jätkab ta samas. Tänases saates räägime Prahast pärit USA psühhiaatri Stanislav Grofi elutööst [Raimo Kaarlaiu](https://www.youtube.com/watch?v=cE0InwTmGO8&t=383s) ja [Aleksander Eeri Laupmaaga](https://www.youtube.com/watch?v=toC0BazVUj4&t=1s). Peatse kohtumiseni! H.

"Grofi elukäigu määras Šveitsi ravimifirmalt Sandoz saadud pakike, mille adressaadiks oli tema juhendaja George Roubiček. Sandozi esindajad saatsid tollal LSD prooviannuseid uurijatele ja terapeutidele üle kogu maailma, et saada tagasisidet selle toime ja potentsiaali kohta. "Sandozist saadetud LSD-näidistel oli kaasas väike sedel, mis muutis kapitaalselt mu isiklikku ja professionaalset elu," kirjutab ta raamatus "Kui sünnib ilmvõimatu" (e. k. 2011) [1]," kirjutasin ma ise selle aasta 12. märtsil Edasis ilmunud artiklis "Neljas jõud" [2].1956. aasta sügisel osales Stanislav Grof [3] esimest korda omaenda LSD seansil (varem oli arstitudengina pikalt toetanud teisi katsealuseid). "See päev tähistas uut algust –algas mu radikaalne eemaldumine traditsioonilisest psühhiaatrilisest mõtlemisest ning lääneliku teaduse monistlikust materialismist. Toibusin sellest kogemusest hingepõhjani puudutatuna ning meeletult rabatuna kogetu võimsusest," meenutab ta. Kuigi tal puudusid oma sõnul toimunu kirjeldamiseks adekvaatsed väljendid, polnud kahtlust, et saadud kogemus oli väga sarnane nendega, mille kohta ta oli varem lugenud maailma olulisematest müstikatekstidest. "Jumalik alge avaldus ning võttis võimust keset tõsist teaduslikku eksperimenti, kus kasutati 20. sajandi keemiku katseklaasis toodetud ainet ning mis toimus psühhiaatriakliinikus riigis, mille üle valitses Nõukogude Liit ja marksistlik režiim.""Stanislav Grof on ühes Rupert Sheldrake'i ja paljude teistega SMN-i (Scientific and Medical Network [4]) auliige. Ta on aidanud väga olulisel määral parandada meie arusaamist iseendast ja transpersonaalsest psühholoogiast. Psühhedeelse teraapia tagasitulek on minu arvates veenev tõend tema elutöö tähtsusest," ütleb SMN-i direktor David Lorimer [5] Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus (see ilmub 20. mail). "Kõnealune teema naaseb praegu jõudsalt peavoolu. Ma usun, et kui see poleks 1960. aastatel sidemete tõttu kontrakultuuriga põlu alla pandud, siis oleksime täna palju paremas olukorras. Viimaste aastate suundumused on igal juhul kinnitanud, et Grof on olnud õigel teel," jätkab ta samas.Tänases saates räägime Prahast pärit USA psühhiaatri Stanislav Grofi elutööst Raimo Kaarlaiu [6] ja Aleksander Eeri Laupmaaga [7].Peatse kohtumiseni!H.—————————————[1] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[2] https://edasi.org/179929/hardo-pajula...[3] • Stanislav Grof Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänase saate külaline Susanna Veevo jutustab meile Iraanist, kus ta on rännanud palju ja aja jooksul seda riiki armastama hakanud. Küll aga on pealinna Teheraniga tal jätkuvalt veidi vihkamise suhe, sest see linn on liiga intensiivne. Saates tuleb juttu näiteks kombluspolitseist – ebameeldiv politseiliik, mis püüab trahvida inimesi, kes avalikus kohas liiga kõvasti naeravad või ei ole (kogemata) õigesti end katnud. Kuigi kombluspolitsei turiste niivõrd ei kiusa, kehtivad ka välismaalastele enda katmisel ja käitumisel samad reeglid, mis kohalikele. Muuseas, Iraan on ainus riik maailmas, kus ka turistid peavad järgima täpselt samu reegleid, mis kohalikud. Veel jutustab Susanna naiste olukorrast. Kuigi paljud kohalikud naised on kõrgharitud, on neil tööl käimine komplitseeritud ühiskonna suhtumise pärast. Iraani mehed usuvad aga täiesti siiralt, et lääne naised on kerglased – Susanna avaldab ka põhjuse, miks nii arvatakse. Kuna Susanna on reisinud Iraanis nii üksi kui ka mehega, tajub ta, kui erinev on olnud kohalike suhtumine. Üksi reisival naisel on päris keeruline. Kuula ka põnevaid lugusid ajutistest abieludest, mitmenaisepidamisest, iraanlaste kodudest ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla. Susannal ilmus hiljuti ka raamat "Minu Iraan".

Kuigi hukkunuid oli liikluses eelmisel aastal tavapärasest vähem, suurenes siiski liikluses viga saanud inimeste arv. Seekordses "Huvitajas" võtame Eesti liikluskultuuri lähema vaatluse alla.

Tänase saate külaline Riina Einasto räägib kodus hooldaja tööst Iirimaal. Ta on sama tööd teinud ka Inglismaal, kuid eelistab iga kell Iirimaad. Kodus hooldaja elab küll kliendi kodus, kuid ei ole tema käsutuses 24 tundi ööpäevas. Oma klienti võib tegelikult ka valida, samamoodi nagu klient ja tema perekond saavad hooldajat valida. Kliendi ja hooldaja vahel seisab agentuur, kes Riina kinnitusel toetab korralikult ka hooldajat (mitte ainult ei esinda kliendi huve). Kuigi taolised töökuulutused on avalikud ka Eesti tööportaalides, tuleb Riina sõnul eestlasi Iirimaale kodus hooldajateks väga vähe. Miks, ta ei tea. Palk on seal veidi üle Iirimaa miinimumpalga, kuid oluline nüanss on see, et elamise ja toidu peale seal tegelikult raha ei kulu. Niisiis on tegemist justkui taskurahaga. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade alustab uut hooaega jooksuradadelt, sest saatesarja 42. osas räägib oma loo värske Eesti meister nii 10 000 meetri jooksus kui maratonis, 24-aastane Leonid Latsepov. Mustamäelt pärit Latsepovi taust on kirev: lisaks kergejõustikus saavutatule on tal ette näidata kuldmedal keskkoolis, juunioride Eesti meistritiitel taekwondos, viieaastane periood ülikoolis Saksamaal ja töö Eesti geoloogiateenistuses hüdrogeoloogina. Laiema avalikkuse jaoks sai Marius Undi ja endise Saksamaa tippjooksja Jens Karrassi treenerinõuga Eesti tippu jõudnud Latsepov teada aga septembris, kui ta Tallinna Maratonil kahe Aafrika jooksja järel kolmandana finišeeris. Tema aeg 2:18.50 on nimelt läbi aegade parim eestlase poolt Eestimaal tehtud tulemus maratonis. Debüütmaratonil näidatud aeg on seda erilisem, et otsuse võistlusel osaleda võttis ta vastu vaid kaks nädalat enne stardipauku. “Mõned inimesed soovitasid esimese maratoniga veel oodata, ent ma nägin, et kui suudan trennis tempot 3.17 ja 3.20 kilomeetri kohta hoida, siis võiksin ka võistlusel proovida,” ütleb Latsepov. Kuigi jooksudistantsidel on levinud arusaam, et valgel mehel maailma tippu asja pole, siis Latsepov sellesse teooriasse ei usu. “Warholm ja Ingebritsen on tõestanud, et ka valged mehed võivad maailma parimad olla. Me kõik oleme inimesed. Lähen talvel laagrisse Keeniasse ja vaatan, kuidas seal kohalikud mehed treenivad. Nii palju, kui kuulnud olen, on nende saladus gruppides treenimises ja suures konkurentsis. Meeletu konkurents ongi see, mis nad maailma tippu viib,” selgitab Latsepov. Pikemas usutluses räägib Latsepov muuhulgas ka Tallinnas maratoni jooksmise võludest, venekeelsest keskkonnast hoolimata eesti keele omandamisest, suurematest auhinnarahadest ja tulevikuplaanidest. Saadet, mis hakkab nüüdsest ilmuma iga kuu esimesel päeval, juhib Karl Rinaldo.

Tänase saate külaline Tanja Dibou kolis veidi üle kümne aasta tagasi koos oma süürlasest abikaasaga Süüriasse. Toona polnud veel sõda alanud ning Tanja vaimustus kõigest, mida seal nägi. Tõsi küll, moslemiriiki kolimine valmistas mõnevõrra muret ning peas vasardasid mitmed stereotüübid. Näiteks kartis ta, mis on naise roll ühiskonnas. Kuigi nüüd teab ta, et see sõltub paljuski perest ja usutraditsioonidest, on enamikes perekondades naise ülesandeks olla hea perenaine ja kasvatada lapsi. Aga Tanja tahtis siiski tegutseda ja asus vabatahtlikuks – mispeale uuriti talt, milleks küll on vaja tööle minna… Saates on juttu veel kehakatmise traditsioonidest, mil moel suhtutakse erinevate religioonide vahelisse abielusse, kuidas sõja pärast Süüriast põgeneti ning kui lihtne on olnud mehel Eestis kohaneda. Tanjal ilmus hiljuti ka raamat „Minu Süüria“. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Ma laenasin selle vestluse tööpealkirja Helle Kaasiku Tähenduse teejuhtide kolmanda numbri füüsikarubriigis ilmunud artiklilt. "Viimastel aastakümnetel on taju ja enesetunnet muutvate psühhedeelikumide (nt psilotsübiin, ayahuasca, LSD) teaduslik uurimine elavnenud. Sel teemal räägitakse ja kirjutatakse üha rohkem nii laiemas avalikkuses kui teadusmaailmas – käimas on psühhedeelia taassünd, "psühhedeelne renessanss," kirjutas Helle Kaasik. "Kuigi kõnealused ained on keelustatud, on need tunginud peavoolu ärimaailma, olgugi et mõnevõrra leebemas vormis," sekundeerib Kaasikule Rupert Sheldrake oma sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatus "Kuidas minna edasi", "2017. aastal avaldas The Economist temaatilise artikli pealkirjaga „Turn on, tune in, drop by the Office“, mis rääkis Silicon Valley arvutispetsialistidest ja teistest ametimeestest, kes üritavad omavahelises konkurentsis üksteisest paremad olla ja tarvitavad sel eesmärgil mikrodoosides LSD-d. Peale selle on alates 2010. aastast hakatud psühhedeelikumide mõju uurimist ka seaduslikult lubama. Sellest kirjutan ma käesolevas peatükis hiljem pikemalt. Michael Pollani bestseller "How to Change Your Mind: The New Science of Psychedelics", mis ilmus 2018. aastal, oli siin oluliseks teetähiseks. See teavitas avalikkust uute uuringute tulemustest ja tõi psühhedeelikumide teema peavoolu." Tänases saates räägimegi Terje Toomistu ja Aro Velmetiga psühhedeelsest renessansist. Peatse kohtumiseni! H.

Kuigi see aasta E3 ei toimu, siis mängufirmad kasutavad juuni esimest paari nädalat andmaks  teada, mis neil plaanis on. Esimesena nägime Sony etteastet ja räägime täpsemalt, et kas arvutiversioon Spider-Manist ja need PlayStation VR2 asjad on need mida me ootasime. Aga Sony pole kaugeltki viimane, vaatame korra mida nädal toob ja mida näiteks Microsoft oma striimimisteenusest on enne pühapäevast üritust välja kuulutanud.  Lisaks veel juttu uuest Sonicu mängu treilerist, ja kas Call of Duty täidab Battlefieldi jäetud augu. Rein on mänginud uut mobiili-Diablot ja vaatab ka Eestis valmivat Artist Life Simulatorit.  Soovituseks Humble Capcomi Mega Bundle. Lingilist: https://kotaku.com/sony-playstation-state-of-play-e3-2022-showcase-present-1849011711 https://www.eurogamer.net/microsoft-announces-youll-soon-be-able-to-play-xbox-games-on-a-telly-without-a-console https://www.eurogamer.net/everything-microsoft-announced-for-xbox-today https://www.eurogamer.net/five-years-later-call-of-duty-returns-to-steam-with-modern-warfare-2 https://www.eurogamer.net/activision-confirms-your-warzone-items-and-progression-wont-carry-over-to-warzone-20  https://www.eurogamer.net/ea-refutes-new-report-claiming-battlefield-2042-development-now-in-abandon-ship-mode https://www.eurogamer.net/steam-next-fest-returns-with-hundreds-of-playable-demos-next-week https://www.eurogamer.net/capcom-showcase-dated-for-next-week https://web.archive.org/web/20120613210118/http://raadio1.ee/2012/06/8-juuni-puhata-ja-mangida-meie-oma-mehe-muljed-maailma-suurimalt-mangumessilt/

Tänase saate külaline Märt Niidassoo vestab meile Floridast. Saates tuleb juttu veidrast rikkurite (võlts)eputamisest Miamis, luksuslikest vanadekodudest, justkui maailma lõpus asuvast ja iseseisvust ihaldanud Key Westist, Disneyworldist, jootrahakultuurist ja enamatki. Kuigi paljud turistid jäävad eelkõige nautima kuulsaid Miami randu, siis Märdi hinnangul lähevad rannad tegelikult suurlinnast eemale sõites järjest ilusamaks. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kahjuks peame natuke ka see nädal puudutama Ukraina sõda, kuid õnneks on ka häid uudiseid. Näiteks Returnali uus lisa, GTA V üsna ootamatult soodne hind, ning tulev Muumi-teemaline mäng. Kuigi ka Covid pole kuskile kadunud, siis tuleb selleaastane Gamescom päris üritusena, millega seoses Rein räägib oma GDC plaanidest, aga kahjuks sai see kätte meie Eesti mängumuuseumi, mis on lahti veel ainult aprilli keskpaigani. Ei Rein ega Rainer pole see nädal suurt muud peale Elden Ringi mänginud, kui välja arvata Reinu Zelda-kink.  Soovituseks itch.io Ukraina-pakk. Lingilist: https://www.eurogamer.net/articles/2022-03-09-playstation-suspends-digital-sales-in-russia-halts-all-hardware-and-software-shipments https://www.eurogamer.net/articles/2022-03-10-russia-may-change-laws-to-allow-for-software-piracy https://www.eurogamer.net/articles/2022-03-10-nintendo-suspends-russian-product-shipments https://www.eurogamer.net/articles/2022-03-09-everything-announced-in-sonys-playstation-state-of-play https://www.eurogamer.net/articles/2022-03-10-teenage-mutant-ninja-turtles-the-cowabunga-collection-sees-return-of-13-retro-classics https://www.eurogamer.net/articles/2022-03-07-gta-5-for-ps5-and-xbox-series-x-s-is-half-price-for-first-three-months https://www.eurogamer.net/articles/2022-03-04-gta-5-ps5-and-xbox-series-x-story-migration-starts-today-gta-online-character-migration-confirmed https://www.eurogamer.net/articles/2022-03-09-nintendo-delays-advance-wars-1-2-re-boot-camp-until-further-notice https://www.eurogamer.net/articles/2022-03-08-moomin-musical-adventure-snufkin-melody-of-moominvalley-looks-lovely-in-first-gameplay-trailer https://www.eurogamer.net/articles/2022-03-10-gamescom-returns-as-physical-event-this-year https://www.instagram.com/p/Ca7Ba5Ytaae/

Seekordne saade on salvestus Täitsa Pekkis webinarist -  "Suhted, seksja menstruatsioon". Hormonaalne tsükkel ning menstruatsioon on iga naise elu loomulik osa, kuid siiski on see meie ühiskonnas veel tabuteemaks.  Kuigi iga naise menstruatsioonikogemus on erinev, mõjutab see nii meie enesetunnet, suhteid kui ka seksuaalelu.Külalisteks on Helina Savi, kes on õnnelikele hormoonidele ja keskkonnahoiule pühendatud veebikeskonna viljakusmonitor.ee rajaja. Ning oma lugu "mitte nii headest päevadest" jagab ka Täitsa Pekkis Akadeemia tiimiliige ja vabakutseline turundaja Katria Helena.Saates räägime - Miks on menstruatsioon tabuteema?- Kuidas oleks tegelikult normaalne ennast päevade ajal tunda?- Naise tsükkel - selle mõju suhtele ja seksile- Seksimine menstruatsiooni ajal - kas see on okei?- Kuidas rääkida partneriga päevadest?- Rasestumivastastest vahenditest ja kuidas need võivad naist mõjutada?Helina SaviInsta: https://www.facebook.com/helina.saviVeeb: https://www.viljakusmonitor.ee/Katria Helena KompInsta: https://www.instagram.com/katriahelena/LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/katriahelenakomp/Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis 

Seekordne saade on salvestus Täitsa Pekkis webinarist - "Suhted, seksja menstruatsioon". Hormonaalne tsükkel ning menstruatsioon on iga naise elu loomulik osa, kuid siiski on see meie ühiskonnas veel tabuteemaks. Kuigi iga naise menstruatsioonikogemus on erinev, mõjutab see nii meie enesetunnet, suhteid kui ka seksuaalelu. Külalisteks on Helina Savi, kes on õnnelikele hormoonidele ja keskkonnahoiule pühendatud veebikeskonna viljakusmonitor.ee rajaja. Ning oma lugu "mitte nii headest päevadest" jagab ka Täitsa Pekkis Akadeemia tiimiliige ja vabakutseline turundaja Katria Helena. Saates räägime - Miks on menstruatsioon tabuteema? - Kuidas oleks tegelikult normaalne ennast päevade ajal tunda? - Naise tsükkel - selle mõju suhtele ja seksile - Seksimine menstruatsiooni ajal - kas see on okei? - Kuidas rääkida partneriga päevadest? - Rasestumivastastest vahenditest ja kuidas need võivad naist mõjutada? Helina Savi Insta: https://www.facebook.com/helina.savi Veeb: https://www.viljakusmonitor.ee/ Katria Helena Komp Insta: https://www.instagram.com/katriahelena/ LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/katriahelenakomp/ Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis