Podcasts about allar j

Riigikogu võime võtta vastu otsuseid on oluliselt vähenenud. Kes otsustab siis, kui parlament seda teha ei suuda ja kas selline olukord on ohuks demokraatiale, sellest räägime Postimehe otsestuudios endise õiguskantsleri Allar Jõksiga. Saatejuht on Ulla Länts.

Vandeadvokaat Allar Jõks avab sõjasümbolite keelustamise seaduseelnõu takerdumise põhjuseid. Miks on oluline vihakõne kriminaliseerimist eraldi käsitleda ja mida tuleks teha, et Eestis sisemist julgeolekut tagada, arutame endise õiguskantsleriga kell 7.35.

Allar Jõks valimistest

Viis aastat tagasi oli meil presidendivalimiste karussellis neli tõsiseltvõetavat kandidaati. Sel aastal, loetud päevi enne presidendivalimisi, räägitakse ainult võimalikest kandidaadi kandidaatidest. Miks tänavu sedasi, arutleme koos vandeadvokaat Allar Jõksiga kell 7.35.

Täna möödub aasta eriolukorra kehtestamisest Eestis. Erinevad uuringud näitavad, et demokraatia tegi mh Baltimaades kriisiaastaga läbi korraliku kukkumise. Vandeadvokaat, endine õiguskantsler Allar Jõks hoiatab, et aasta pärast eriolukorra kehtestamist ei näe ta suurimat ohtu demokraatiale mitte niivõrd valitsustes kui inimestes, kes tahaksidki riigile erakorralistes oludes piiramatu voli anda. „Minu jaoks ei ole praegu demokraatiale suurimaks ohuks mitte valitsus – või ka eelmine valitsus – vaid valija, kelle arvates eriolukorras polegi riik eriolukorras või hädaolukorras või viiruse tõrjel polegi seotud põhiseadusega,“ sõnas ta. „Võib-olla on see häälekas vähemus, kuid kui lugeda sotsiaalmeedia kommentaare, siis mind hirmutab küll, kui öeldakse, et valitsus võib teha viirusega toimetulekuks ükskõik mida.“ Komandanditund, tänan ei Seega suhtuks ta väga ettevaatlikult ka üleskutsetesse kehtestada eriolukord. „Paljud leiavad, et see annaks võimaluse kehtestada komandanditundi, tuua kaitseväe ja kaitseliidu tänavatele,“ kirjeldas Jõks. „Kuid inimesed ei arvesta sellega, et siis võib kaitseliit või kaitsevägi tulla ka iga inimese valdusesse. Hakata iga inimest kinni pidama ja läbi otsima.“ Jõks rõhutas, et praegune olukord Eestis seaduslikku alust eriolukorra väljakuulutamiseks ilmselt ei annagi. Kõige vähem on selleks tihti esile toodud vajadus „saata välja sõnum“. „Paaniline manitsus, ma nimetaksin seda valitsusmanitsuseks – ärge jumala eest minge välismaale, ärge pange lapsi lasteaeda, kuigi nad on avatud – see tekitab inimestes soovi tegutseda vastupidi,“ tõstis ta esile. „Või siis hakatakse ütlema: „näe, täna nägin – Krister Paris sõitis Türki. Täna sõidad Türki, homme reedad riiki. See on suhtumine, mida ei tohi lasta tekkida, see ohustab sõnavabadust.“ Sellise kõva käe ihaluse taustal jäi eelmine valitsus ise pigem ikka demokraatia reeglite ning seaduste raamidesse. Saates veel Soomes näiteks käib praegu arutelu, kas kevadel kehtestatud meetmed nagu Uusimaa äralõikamine olid üldse valitsuse pädevuses. Palju meil rakendati midagi, mille õiguspärasuses võiks tagantjärelegi kahelda? Mida tähendab see kohalike valimiste kontekstis, et praeguseks on antud Terviseametile suur võimutäius näiteks avalike koosolekute keelamisel? Mida tooks kaasa (või siis ei tooks), kui anda kriisis rohkem õigust parlamendile? Miks ei tohi kriisijuht tegeleda mikromanageerimisega? Kuulake Krister Parise juhitud erisaadet siit!

"Valeinfo: paljastatud" uues osas tuleb juttu sellest, miks maskivastaseid nii palju on ning kuidas Allar Jõks ning Ülle Madise eneselegi teadmata on aidanud peavoolustada libainfo levikut

Soraineni õiguseksperdid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik vestlevad Allar Jõksiga erinevatel päevakajalistel ja elulistel teemadel. Kuula Soraineni sagedust!

Kui lahe olukord on üks tavapärane kriisiolukord? Juku-Kallel on köögilauas külas Allar Jõks ning Marek Reinaas. Räägime demokraatia tasalülitamise võimalustest eriolukordades. Neid võimalusi on märkimisväärselt ja ohtlikult palju. Mis saab, kui demokraatiat tahetakse ajutiselt pausile panna ja kuidas see tehniliselt välja näeb?

Endine õiguskantsler, tänane vandeadvokaat Allar Jõks on juhtinud tähelepanu, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ülesannete andmine riigikontrollile annaks kõige jämedama vorsti Keskerakonnale, kes loodab nii vabaneda 1,3 miljoni eurosest nõudest. Ent parteilised kiusatused ei pruugi piirduda ERJK hinguselesaatmisega. Miks, sellest kuulete esmaspäeval kell 14 algavas otsesaates.

Avaloos uurime vandeadvokaat Allar Jõksilt, milliseid puuduseid peaks erakondade rahastamise järelvalves lahendama ja kas järelvalvet saaks teostada ka riigikontroll.

Avaloos uurime vandeadvokaat Allar Jõksilt, milliseid puuduseid peaks erakondade rahastamise järelvalves lahendama ja kas järelvalvet saaks teostada ka riigikontroll.

Soraineni partner, vandeadvokaat Allar Jõks rääkis koroonaviiruse pandeemia valguses sellest, miks on valitsus otsustanud välja kuulutada eriolukorra, kui võimalik oleks ka hädaolukord. Esinemine toimus Soraineni COVID-19 webinari raames, rohkem infot - https://www.sorainen.com/et/uritused/covid-19-aririskide-juhtimine/

Sel nädalal usutleme Vikerraadio eetris neid Eesti kodanikke, kes on kogunud vajaliku toetuse, et kandideerida presidendiks Riigikogus. Kolmapäeval, 24. augustil kell 14.05 on otsestuudios Allar Jõks.Küsitlevad Mirko Ojakivi ning Arp Müller.

Sel nädalal usutleme Vikerraadio eetris neid Eesti kodanikke, kes on kogunud vajaliku toetuse, et kandideerida presidendiks Riigikogus. Kolmapäeval, 24. augustil kell 14.05 on otsestuudios Allar Jõks.Küsitlevad Mirko Ojakivi ning Arp Müller.

Sel nädalal usutleme Vikerraadio eetris neid Eesti kodanikke, kes on kogunud vajaliku toetuse, et kandideerida presidendiks Riigikogus. Esmaspäeval, 22. augustil kell 14.05 on otsestuudios Siim Kallas, teisipäeval samal ajal Mailis Reps, kolmapäeval Allar Jõks ning neljapäeval Eiki Nestor.Küsitlevad Mirko Ojakivi ning Arp Müller.

Sel nädalal usutleme Vikerraadio eetris neid Eesti kodanikke, kes on kogunud vajaliku toetuse, et kandideerida presidendiks Riigikogus. Esmaspäeval, 22. augustil kell 14.05 on otsestuudios Siim Kallas, teisipäeval samal ajal Mailis Reps, kolmapäeval Allar Jõks ning neljapäeval Eiki Nestor.Küsitlevad Mirko Ojakivi ning Arp Müller.

EKSPRESSI PODCAST: Allar Jõks: järgmisena öeldakse, et ma olen homo. Ja siis, et ma olen playboy! Eesti Ekspress kutsus taskuhäälingusaatesse elik podcasti rääkima presidendikandidaat Allar Jõksi, kelle kohta saabus toimetusse anonüümne kaebekiri, kus süüdistati Jõksi kaitsepolitsei agendiks olemises. Jõks nimetab saates sellist käiku argpükslikuks ja eeldab, et rünnakud tema vastu jätkuvad ka edaspidi. Saates räägib Jõks, kellele tema ründamine kasulik on ja millistes patutegudes teda veel süüdistatud on. Kõigele lisaks tunnistab ta, et kaotaks presidendiks saades suuresti enda palgas ja presidendina jätkaks ta joogafestivalidel käimist. Vähe sellest, ta lubas seal ka pea peal seistes intervjuusid anda. Saate teises osas räägib Urmas Lennuk, kellelt saame teada, miks ja mida peab silmas pidama Õnne 13 tehes. On ju Lennuk endine Õnne 13 stsenarist ja mees, kes oskab vastata, miks Õnne 13 on vanadele fännidele kaugeks jäänud ja miks saate vaadatavus langeb kivina. Muuhulgas tunnistab Lennuk, et Õnnes ei tohigi mitte midagi juhtuda ja kõik peab olema väljapeetud ja rahulik. „Ma ei tahaks, et mõni vanem vaataja sarjas juhtunu pärast ehmataks ja infarkti saaks,“ ütleb Lennuk. Saadet juhivad Dannar Leitmaa ja erandkorras (Toomas Vabamäe häälekaotuse tõttu) Otto Oliver Olgo.

Kuidas välistada erakondade ja riigi äriühingute huvikonflikte ning millal peaksid poliitikud vastutama? Tallinna Sadama parlamentaarse uurimikomisjoni tulemustest inspireerituna arutlevad nendel teemadel komisjoni esimees Artur Talvik, vandeadvokaat Allar Jõks ja ekspoliitik Meelis Atonen. Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 16. juunil kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Kuidas välistada erakondade ja riigi äriühingute huvikonflikte ning millal peaksid poliitikud vastutama? Tallinna Sadama parlamentaarse uurimikomisjoni tulemustest inspireerituna arutlevad nendel teemadel komisjoni esimees Artur Talvik, vandeadvokaat Allar Jõks ja ekspoliitik Meelis Atonen. Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 16. juunil kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Tibbo-Hudgins: kius võib meid jätta "Tõe ja õiguse" filmita Tänases Eesti Ekspressis kirjutas Kirsti Vainküla loo Eesti filmimaastikku raputavast kohtuvaidlusest, kus ühel pool on Eesti 100 filmiprojekti läbi viinud Eesti Filmi sihtasutus ja teisel pool meelelahutusärimees Peeter Rebane ja tema kompanjon Meelis Niinepuu. Rebasel ja Niinepuul oli nimelt plaan teha paadipõgenikest film "Purjetamine vabadusse". Filmikonkursil nad aga rahastust ei saanud, kuna ekspertžürii leidis, et stsenaarium oli nõrk. Küll sai rahastuse kaks Allfilmi toodetavat filmiprojekti "Tõde ja õigus" ning "Võta või jäta". Allfilmi endine osanik Piret Tibbo-Hudgins osales aga filmiinstituudi peaprodutsendina filmižüriis. Rebast ja Niinepuud esindav Allar Jõks esitas kohtusse kaebuse, et Tibbo-Hudgins on seetõttu huvitatud osapool ja taotleb kogu konkursi tulemuste tühistamist. Tibbo-Hudginsi sõnul on kogu protsess kahe ärimehe kius, kus otsitakse vahendeid, et hoolimata heale ideele lahjaks jäänud stsenaariumile raha leida. Kuna stsenaariumi headuse üle kohus otsustada ei saa, siis on nüüd ette võetud tema enda isik. "See on puhas kius, kus suunatakse tähelepanu tegelikelt põhjustelt minu isikule," ütles Tibbo Hudgins Eesti Ekspressi podkastis. "Tegu on eepilise filmiga, mille võtted käiksid igal aastaajal ning mille ettevalmistustööd juba käivad. Kui kohus otsustab konkursi tulemused tühistada, siis ei saa 2018. aastaks film lihtsalt valmis." Mida Tibbo-Hudgins ennast tabandud süüdistuste vastu ütleb? Kuidas on lahti läinud avalik meediavõitlus? Ja millest ja milleks vaidlusalused filmid on? Seda saab kuulata siit:

"Litsid mehed need Vargamäe mehed," kirjutas Tammsaare. 2018. aastal peaks Eesti 100. aastapäeva puhul valmima eepiline teos "Tõde ja Õigus", kuid käimasolev kohtuvaidlus võib filmi vabalt valmimata jätta. Milles probleem? Peeter Rebane ja Meelis Niinepuu esitasid filmižüriile enda idee paadipõgenikest nimega "Purjetamine vabadusse". Žürii hindas stsenaariumi nõrgaks, mistõttu ta lõppvoorus rahastust ei saanud. Vihased mehed palkasid end esindama Allar Jõksi, kelle juhtimisel soovitakse kogu konkursi tühistamist. Miks? Sest viie rahastuse saanud filmi seas oli ka "Tõde ja õigus", kuid selle filmi tootjaks on Allfilm. Rahastuse andnud žüriisse kuulus aga endine Allfilmi osanik ja praegune filmiinstituudi peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. Tibbo-Hudgins käis Ekspressi stuudios ja vaidles Rebane-Niinepuule vastu. Tüli on nii terav, et kauaoodatud film võib lõpptulemusena sootuks seisma jääda. Saate teises osas külastab saadet Ekspressi arhiivihunt Pekka Erelt, kes otsis riigiarhiivist üles dokumendid Marina Kaljuranna ema Vera Rajevskaja kohta. Pekka leidis emotsionaalse loo noorest 18-aastasest Verast, kes ennast suurde ohtu seades aitas sakslaste vangilaagrist sõjavangidel põgeneda. Mida veel Pekka leidis, seda võib kuulata saate teises osas. Saadet veavad Dannar Leitmaa ja Toomas Vabamäe.

Kohalike omavalitsuste valimisteni on jäänud vaid paar päeva. Kas ja kui suur on kodaniku vastutus ning kas iga hääl loeb? Milline on erakondade ja valimisliitude vastutus? Kes teevad Eesti paremaks? Nädala Tegija stuudios on küsimustele vastuseid otsimas Allar Jõks ja Urmo Kübar. Saatejuht on Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt.)

Justiitsminister Rein Lang avaldas seoses eile vastu võetud erakonnaseaduse muudatustega lootust, et endise õiguskantsleri Allar Jõksi magamistuba asub esimesel korrusel, kuna viimane olla lubanud, et selle seaduse vastuvõtmisel enne valimisi ta aknast välja hüppab. Õhku jääb aga küsimus, kas vastuvõetud muudatused on ikka need, mis olid seaduse muutmise esimeseks lugemiseks tehtud ja kas ühiskonnal on põhjust rõõmustada, et erakondade rahastamisega seotud probleemid said lõpuks lahenduse. Stuudios on õigusteadlane Ülle Madise ja Toomas Mattson Riigikontrollist. Saatejuht Janek Luts. (Janek Luts)

Silm- ja kõrvnähtavalt on selle nädala tegija täistuurid võtnud valimiskampaania. Seega püüame vastata küsimustele, kas alanud on räpane kampaania? Kas see on ikka Europarlamendi või kohalike omavalitsuste valimiskampaania, mida forsseerib valitsuskriis? Millist ilmet näitab poliitiline kultuur ja eetika? Stuudios endine õiguskantsler Allar Jõks, reklaamiinimene Marek Reinaas ja saatejuht Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)

Kuhu ei vaata, mida ei kuula - ikka käib jutt rahast ja selle taustal õiglusest, võrdsusest ja solidaarsusest. Selle taustal rabeldakse erinevate seaduste muutmisega ja ikka veel rahmeldatakse erakondade rahastamise ümber. Kuidas näeb ühiskonnas podisevaid protsesse endine õiguskantsler Allar Jõks. (Kärt Anvelt)