Valeinfo: paljastatud!

Selles saates on külas meediauurija Marju Himma, kes arutleb, miks võib faktikontroll ohtlik olla. Himma on julge kritiseerima, et faktikontroll tänasel viisil debatti ei abista. Pigem just hägustab.

Tiktokker Roosabanaanike, kodanikunimega Arija Helmvee on 20 aastane noor naine, kes ei karda vaktsiinivastastega kembelda. Ta on käinud juba mitmel vaktsiiniprotestil kohal, küsinud küsimusi, mida meedia ei küsi ning lükkab valeinfot oma Tiktokis ümber. Kriitika - laske käia! Arija kardab ainult seda, et inimesed eales oma valede võrgust välja ei pääse.

Vabandame halva salvestuskvaliteedi pärast! Püüame taas oma tehnika joonde saada! Saate täispikka arutelu saab lugeda Päevalehe "Valeinfo: paljastatud" rubriigist! Sel korral arutasid doktorid Eda Tamm ning Ülle Uustalu laste koroonapõdemise üle. Väidavad ju paljud netiteadlased, et laste jaoks on koroona väike nohu, mis põdeda. Ilmnes, et tegelikult on asi palju keerulisem. Pikk-kovid ning südamepõletik varitsevad koroonat põdenud lapsi - ka neid, kes riskigruppi ei kuulu. Lisaks ei vali koroona vanust, kõige pisem koroonapatsient Eestis on olnud vaid 12 päevane.

Vaktsiinivastaste juriidilised pöördumised ja põhjendused seisavad tihtipeale savist jalgadel, analüüsib õigusekspert Paloma Krõõt Tupay. Ta selgitab, kas ja millal on kriisiga kaasnevad piirangud vaktsineerimata inimestele õigustatud.

Ravimiameti ohutusjärelvalve büroo juht Maia Uusküla jagab "Valeinfo: paljastatud" saatega vaktsiinide "pahupoolt". Eestis on mõned üksikud juhtumid, kus tervisekahju tõepooles on seotud vaktsiiniga. Nende perekondade raskuste hüvitamiseks võiks tema hinnangul meil olemas olla tervisekahjude fond, millest täna aga kaugel ollakse. Siiski on kahjud üksikud ning kurvad üksikjuhud ei kaalu üle vaktsiinide kasu.

Selles osas aitab Tartu Ülikooli teadur Triin Laisk ümber lükata naiste ja meeste viljakusega, menstruatsioonitsükliga ning koroonavaktsiinidega seotud müüte. Olgu enne saated juba ära öeldud - koroonavaktsiin ei mõjuta meie viljakust mingil määral!

Juttu tuleb sellest, millised organisatsioonid ja inimesed Riigikogu esiseid maski- ja piirangvastaseid proteste korraldavad. Kes on tõelised niiditõmbajad? Kuidas maskivastased Kremlile teene teevad? Juttu tuleb ka sellest, et isegi kui NETS-i protestid Riigikogu eest ära kaovad, ei tasu piirangute osas valetavaid inimesi alahinnata. Liikumine on saavutanud piisavalt suure hulga heatahtlikke kaasaelajaid, keda Kremli mõjumängudes ära kasutatakse. Täpsemalt juba saates.

Kuigi sotsiaalmeedia on koroonavalesid täis ning riigikogu ees protestivad elukutselised lõhestajad, siis vaatame selles episoodis tulevikku. Kuna ühiskond on valedele arvatust vastuvõtlikum, mida toovad endaga kaasa järgmised valimised? Kas me jäämegi nüüd igaveseks igaüks oma nurka istuma ja vastaseid valetajateks kutsuma? Koos Päevalehe faktikontrollija Triinu Jõgiga räägime sellest, miks faktikontrollist ainult ei piisa.

Selles osas käis külas perearst Piret Rospu, kes selgitas koroonavaktsiinde skepsist meditsiinitöötajate seas. Samuti võtsime ükshaaval lahti Facebookis viraalseks muutunud postituse, milles ITK meditsiiniõde vaktsiinivandenõusid levitab. Mida teha meditsiinitöötajatega, kes ise sellesse ei usu ja valesid levitavad? Juttu tuleb aga ka positiivsest! Näiteks sellest, et vaktsineerimine töötab. Arstid on hakanud vähem haigestuma.

Ajakirjanikud Martin Laine ja Holger Roonemaa räägivad lähemalt Vene oligarh Jevgeni Prgiožini peenest infooperatsioonist Baltikumi riikides. Teise teemana käsitletakse maskikohustust vandenõuteoreetikute ja Kremli-meelsete ühise propagandavankri ees.

Seekordses "Valeinfo: paljastatud" saates käis rääkimas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis töötav Maia Klaassen, kes aitas lahti murda sotsiaalmeediamulle ning algoritmilõkse. Ta andis ka nõu, kuidas end panna valmis vaidlusteks, et oma lähedane inimene libedalt vandenõuteooriate rajalt eemale juhtida. Olgu öeldud, see pole lihtne.

Selles "Valeinfo: Paljastatud" saates võtame luubi alla Sputniku vaktsiini - kas me anname ülaltkäe võidu Venemaale, kui Euroopa seda vaktsiini hangiks? Lisaks arutame selle üle, miks Eesti vaktsiinikommunikatsioon läbi kukkunud on ja kuidas vilepuhujatel õigus olnud. Saates arutlevad Martin Laine ja Heliis Raudsik.

Viroloogiaprofessor Irja Lutsar ei ole ainuke ekspert, keda teaduspõhise koroonaviiruse info jagamise pärast rünnatakse. Rünnakute ohvriks on langenud tegelikult pea iga teadlane või arst, kes "julgeb" vaktsiinide või COVID-19 teemal sõna võtta.

Jaanuari alguses blokeeriti Donald Trump sotsiaalmeediast. Kuidas on sündmused edasi arenenud ning kas see on põhjendatud olnud? Euroopa reageeris USA tehnoloogiagigantidele otsusele väga valuliselt. Millised allhoovused toob presidendi blokeering kaasa paremäärmuslikule radikaliseerumisele? USA sündmused võtavad kokku ja vaatavad ka emakeelsesse ühismeediasse ajakirjanikud Heliis Raudsik ja Martin Laine.

Stuudios on Sisekaitseakadeemia nooremteadur Diana Marnot. Juttu teeme Venemaa infosõja enimlevinud narratiividest Skandinaavias ning Baltikumis. Mis on narratiiv ning kuidas on Eestis alla neeltud venelaste ettesöödetud lood ultraliberaalsest Rootsist? Juttu tuleb ka sellest, kuidas Baltikumi natsilembsese kandina näivad narratiivid mõjuvad ka Läänes. Ajale kohaselt tuleb juttu ka vaktsiinivastasusest.

"Valeinfo: paljastatud" uues osas tuleb juttu sellest, miks maskivastaseid nii palju on ning kuidas Allar Jõks ning Ülle Madise eneselegi teadmata on aidanud peavoolustada libainfo levikut

Võtame kokku USA presidendivalimiste kampaaniategemise sotsiaalmeedias ning Trumpi mõju väärinfo levikule. Ta on nihutanud piire nii oma eelmise, ametisolemise kui ka tänavuse kampaania vältel. Samal ajal pole vastaspool eriti vastu tulnud. Mis rolli mängib sotsiaalmeedia presidendikampaanias ning kas valede levikut on üldse võimalik takistada? Sõna saavad USA poliitikavaatlejad, Ekspressi ajakirjanik Indrek Lepik ning endine Päevalehe ajakirjanik Lauri Tankler.

Stuudios käis külas Heidi Maiberg, kes on uurinud varasemalt islamistide deradikaliseerumist. Nüüd vaatab ta oma doktoritöös ka paremäärmuslaste deradikaliseerumise peale. Aga enne kui me saame deradikaliseeruda, on meil vaja radikaliseeruda. Kas tänases Eestis on see võimalik ning millised on need kõlakojad, kus radikaliseerumine ehk aset leiab? Maiberg on TÜ Aasika keskuse kommunikatsioonijuht, oma väitekirja teeb ta Londonis, Royal Holloway Ülikoolis. Oma magistritöö tegi ta kodusemas Tartu Ülikoolis.

Selles "Valeinfo: paljastatud" podcastis meelitasime külla oma esimese WHO-ga seotud külalise. Nimelt käis digitaalsetest tervishoiusüsteemidest rääkimas WHO digitaalse tervisetehnoloogia nõustamisgrupi liige (ja Riigikantselei ametnik) Marten Kaevats. Kas tõepoolest WHO hakkab nüüd kõiki sundvaktsineerima? Kas meie telefone hakatakse jälgima? Sel nädalal allkirjastatud WHO ja Eesti ühiste kavatsuste protokoll andis ohtralt pinda vandenõude levikuks, kuid kuidas asi on päriselt?

Stuudios käis külas ajakirjanik Herman Kelomees, kellel on aastatepikkune kogemus väitlusseltsist faktide kontrollimisel ning kriitilisel pilgul poliitika jälgmisel. Juttu tuli nii Eesti olukorrast faktikontrollimisel - kellele ja miks seda üldse teha? Lisaks räägiti MS Estonia laevahukuga seotud vandenõudest ning nende võimest õõnestada valitsust. Saate teises pooles arutati sel nädalal toimunud esimese USA presidendivalimiste debati üle. Kas alternatiivsete faktide ajastu lõppeb koos president Donald Trumpiga?

Selles "Valeinfo: paljastatud" epsioodis käis Hiina mõjutustegevusest rääkimas Kaitseuuringute Keskuse nooremteadur Frank Jüris. Tema sulest ilmus 17. septembril artikkel, mis juhib tähelepanu Hiina Kommunistliku Partei rahvusvaheliste suhete osakonna tegevusele. Nimelt on rakukene aktiivne just Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, luues suhteid kohalikke erakondadega. Kuidas kommunistliku partei välissuhete osakond Eesti poliitikute lävib ning milline on nende läbikäimiste mõju? Sellest juba pikemalt saates.

Meie kümnendas osas räägime Euroopa ühisrindest valeinfoga võitlemisel, valimiste mõjutamisest ning sellest, millestest teadmistest valeinfo äratundmisel jääb eestlastel puudu. Saates käis külas Riigikantselei kommunikatsioonibüroo strateegilise kommunikatsiooni nõunik Siim Kumpas.

"Valeinfo: paljastatud" üheksandas osas räägime ainult vaktsiinidest ja vaktsiinivastastest. Koroonapandeemia ajal torkavad nad silma rohkem kui kunagi varem. Kas ja kuidas vaktsiinivastasusega võidelda? Muuhulgas tuleb juttu vaktsiinisõjast, kus USA-l, Euroopa Liidul ning Venemaal erinevad huvid mängus.

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump plaanib piirata TikToki kasutamist USA-s. Kuigi TikTok on oluline platvorm ka valeinfo levikuks, siis Eestis levib seda seal vähem. Siiski on see veel täna Hiinaga seotud rakendus, mille kohta uurimegi RIA küberintsidentide käsitlemise osakonna juhilt Tõnu Tammerilt. Kas TikToki kaudu saab Hiina luure mu andmeid kasutada? Kuidas valida äpipoest endale turvalisi rakendusi?

Ajakirjanikud Martin Laine ja Heliis Nemsitsveridze arutavad selle üle, kas ja kuidas piirata tervisele ohtliku valeinfo levikut. Juttu tuleb nii ajakirjadest kui ka raamatutest, millest mitmed leiab Eesti raamatumüügi edetabelitest.

Valeinfo: paljastatud järjekordne osa annab ülevaate sellest, kuidas Baltikumi riigid viivad ellu Euroopa sanktsioone seades eetripiiranguid Venemaa kanalitele. Ka Eesti on andnud märku, et Russia Today levikut pruugitakse piirata. Lisaks räägime sellest, kuidas koroonast toibuvas Eestis levib sotsiaalmeedias hästi täielik jamps: kehvadest naljadest saab tõene informatsioon, mis tõepähe võetakse ning suurte auditooriumideni jõuab.

Stuudios on Tartu Ülikooli semiootikud Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson. Nad räägivad, kuidas vandenõuteooriad on elu meie ümber muutnud ning kuidas teatud poliitilised jõud seda oskuslikult ära kasutavad.

Delfi on Facebooki faktikontrolliga tegelenud kolm kuud. Valeinfoks või eksitavaks oleme märkinud ligemale 30 postitust, mis olid jõudnud vähemalt sadade tuhandete kasutajateni. Anname ülevaate, mille kohta eestlased enim udujuttu ajavad.

Ameerika otsib patuoinast. Mässul ja kaosel peab ju olema üks lihtsastimõistetav süüdlane. Olgu selleks antifa, demokraadid, paremradikaalid või USA president Donald Trump. Sotsiaalmeedias toimuv reedab, et süüdlased leitakse vahendeid valimata. Räägime ka Twitteri faktikontrollist.

Eesti riigikogu liiget Raivo Kassi enne 9. maid ei eksisteerinud. Järsku sai temast aga vene kogukondade silmis Eesti natsilembust tõendav tegelane.

Nagu ikka, pani 9. mai propagandamasina hammasrattad tavapärasest agaramalt tööle. Jälgisime, millised manipulatsioonid Venemaa pidupäev eesti venekeelses meediapildis käivitas.