Podcasts about teadlased

Loodusteadlased ja -huvilised teevad ettevalmistusi loodusvaatluste maratoniks.

Paar nädalat tagasi külastas meie podcasti dr Helen Lasn, kes on nii Telegram.ee lugejale kui ka laiemale üldsusele saanud tuttavaks koroona-ajastul seoses oma julgete sõnavõttude ja kriitikaga koroonameetmete ja kriisi lahendamise aadressil. Neuroteaduste doktor kuulub ka ühingute MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased ning Maailma Tervisenõukogu Eesti (World Council of Health Estonia) juhatustesse. Viimase organisatsiooniga on nad kokku pannud pöördumise valitsusele, riigikogule ja õiguskantslerile seoses Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste ja pandeemialepingu murettekitava sisuga. https://www.telegram.ee/eesti/eesti-arstid-ja-aktivistid-valitsusele-who-pandeemialepingust-soltub-iga-eestlase-saatus   Just pandeemialepingust, eeskirjade muudatustest ja nende äärmiselt invasiivsest ja demokraatiat ohustavast sisust räägimegi. Ja kuidas on võimalik, et laiatarbemeedia ja valitsusasutused juba häirekella ei löö? Vaata tervisediktatuuri lahti selgitavat saadet siit ja jaga ka teistega. World Council of Health Estonia tegemistel ja WHO lepinguga seonduval saad silma peal hoida Facebookis. https://www.facebook.com/people/WCH-Estonia/100094289482905/  WCH Estonia pöördumisega valitsuse poole ja WHO lepingu ohtudega saad tutvuda SIIN. Kui soovib pöördumist ise Riigikogu liikmetele või teistele vastutavatele isikutele saata, siis lae kogu PDF alla siit! https://www.telegram.ee/eesti/eesti-arstid-ja-aktivistid-valitsusele-who-pandeemialepingust-soltub-iga-eestlase-saatus  NB! DR Lasn osaleb ka koroonakriisi teemalises vestluspaneelis 11. novembril toimuval Telegrami konverents “Tuleviku Foorum”: https://fienta.com/et/telegrami-konverents-2023-tuleviku-foorum  PS. Kõigi selle saate FB video jagajate vahel loosime välja kasti Lumiorava magneesiumivett.

Timo Palo on polaaruurija ja -rändur, teadlane, meteoroloog ning fotograaf. 2008. aasta kevadel suusatas ta koos norralase Audun Tholfseniga läbi Gröönimaa idast läände ning 2012. aastal 22. aprillist 3. juulini läbisid nad koos 1620 km pika retke põhjapooluselt üle Põhja-Jäämere Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile omal jõul esimeste inimestena maailmas. Selle retke eest kanti mehed 2014. aasta Guinnessi rekordite raamatusse ning Palo ja Tholfsen pälvisid polaarekspeditsiooni eest polaarmaailma kõrge tunnustuse - Ernest Shackletoni auhinna. Tegemist on suure tunnustusega silmapaistva, uudse ja piire ületava ekspeditsiooni eest, mille eesmärgiks oli innustada ka uusi avastajaid tegema retki tundamatusse. Sellest retkest kirjutas Timo ka 2014. aastal raamatu: “Jäine teekond. Omal jõul põhjapooluselt maismaale”. Timo on õppinud Tartu ülikooli tehnoloogia- ja loodusteaduskonna doktorantuuris ning kirjutanud doktoritöö teemal: “Õhutemperatuuri inversioonid Arktikas: nende sesoonse ja territoriaalse leviku iseärasuste ning nende kujunemise ja püsimise mehhanismide analüüs.” Timo foto “Teadlased jääl” on võitnud rahvusvahelise Nature fotokonkursi 2017. aastal ja tema salvestatud Antartika loodushääli kasutas Raun Juurikas ning komponeeris heliteose “Antartika 200”, mis esitati Jazzkaarel 2020. Lisaks on Timo töötanud president Kersti Kaljulaidi kliimanõunikuna. Selles saates räägime Lapsepõlvest Võrus ja varajastest huvidest talispordi vastu, Geograafiaõpingutest Tartu Ülikoolis, Planeedi vähesest uurimisest ja kuidas polaaralad on justkui kosmos Maa peal, Kogemusest tudengina prantsuse teadlaste laeval, Alaskale eelnenud uurimisprojektides Kõige pingelisematest hetkedest 2012. a retkel, Ning kuidas panna riigid keskenduma väärtustele peale majanduskasvu. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Teadlased käivad ekspeditsioonidel, et koguda uusi andmeid ja teadmisi, avardada silmaringi.

Jääliustikud peidavad enda sees ja all salapäraseid vooluvesi. Teadlased saadavad neid vetevoole uurima kõrgtehnoloogilisi andurseadmeid.

Teadlased löövad häirekella! Viimaste aastate uuringutest nii Eestis kui ka mujal selgub, et õpetajate vaimne tervis on üha süvenev murekoht. Stress, läbipõlemine, motivatsiooni langus, töölt lahkumine – kõik see on osa ka Eesti hariduse argipäevast.Sellest tõukuvalt küsime Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” esimese osas, millised õpetajaelukutse tunnused toovad kaasa vaimse tervise häireid, mis on Eesti haridussüsteemi eripärad ja millised võiksid olla lahendused.Neil teemadel räägivad Merilyn Meristo, TÜHI prantsuse keele dotsent, kes on kirjutanud doktoritöö algaja õpetaja karjääri algust kujundavatest faktoritest, ja Katrin Aava, BFM-i kommunikatsioonidotsent, keeleteadlane, tekstiuurija, kes tegeleb muu hulgas õpetajate professionaalse arengu toetamisega. Vestlust veavad Joosep Susi ja Mari Uusküla.Külas: Merily Meristo, Katrin AavaSaatejuhid: Joosep Susi, Mari UuskülaIllustratsioon: Joonas SildreSalvestus, helikujundus: Janek Murd

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Teisipäeval, 5. aprillil salvestasime üle pika aja podcasti, külaliseks Riigikogu saadik Kert Kingo, kellega tegime juttu hetkel menetluses olevast ja rohkelt põhiseadust riivavaid punkte sisaldavast nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusemuutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest ehk NETS II-st, koroonapettusest ja Riigikogu ignorantsusest ning ka kriisi vandenõulisemast poolest.   Teatavasti saatis MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased 30. märtsil kõigile Riigikogu liikmetele, sotsiaalkomisjonile ja õiguskantslerile avaliku pöördumise seoses NETS II eelnõu probleemidega. Näiteks nähtub dokumendist, et uue seaduseelnõu kohaselt võiks tulevikus inimesi karantiini jätta kuni 30 päevaks ja seda isegi mitte ainult positiivse testi korral, vaid piisab ka sellest, kui isik on “nakkuskahtlane”.   Täispikk saade, kus räägime ka erinevatest (vandenõu)teooriatest, on kuulatav/vaadatav ainult Minu Telegrami tellijatele: https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-podcast-65-nets-ii-ja-koroonapettuse-ignorantsus-riigikogus-kulas-kert-kingo  

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Head uut aastat! Telegram on otsustanud veel vähemalt ühe aasta koroonapettust paljastada ning julgustame häält tegema ka teid. Esimene samm on alati kõige raskem, ent veel raskem on elada oma tõde alla surudes. Seega – alustagem uut aastat vabadusega, mida annab enda ausa arvamuse välja ütlemine.   Teie ees on Telegrami uudised ajavahemikust 27. detsember 2021 kuni 2. jaanuar 2022.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Millest on võimalik teha kütuseid alternatiivina naftapõhistele kütustele? Teadlased on välja töötanud hulga variante. Saame nende kohta täpsemalt teada kell 8.15, kui stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli Viru kolledži teadus- ja uuringujuht Allan Niidu.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Teadlased on juba aastaid hoiatanud keskkonnakriiside eest, mida põhjustavad rahvastiku kasv, läbimõtlematu tarbimine ja nende koosmõju keskkonnale. Nüüdseks on teadlaste mure jõudnud üleilmselt poliitikute tähelepanu keskmesse ja saanud nimeks rohepööre.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Globaalne pandeemia on esile tõstnud teadlaste rolli ja tähtsuse ühiskonnas – seda nii riiklikul tasandil otsuste tegemisel kui ka indiviidi tasandil teaduspõhise info jagamisel ja selgitamisel. Seetõttu on teadlastest saanud omamoodi suunamudijad, kelle ekspertarvamust kuulame ning võtame aluseks igapäevastes toimingutes. Teadlased on teaduskommunikatsioonis aktiivselt kasutusse võtnud lisaks tavameediale mitu sotsiaalmeediakanalit, mis võimaldavad kiire ja vahetu suhtluse. Arutelul räägime teadlaste kogemustest teaduskommunikatsioonist erinevates kanalites ning võimalustest, kuidas teadlasi inimestele lähemale tuua. Arutelujuht: Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor) Arutelus osalejad: Irja Lutsar (Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor), Erik Abner (Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur), Natalia Pervjakova (Tartu Ülikooli geeniteadlane), Orina Jakovleva (Tartu Ülikool, arstiteaduse esimese kursuse tudeng)

Teadlased ja poliitikakujundajad arutavad TLÜ uuringu “Soolise palgalõhe vähendamine” tulemustele tuginedes, kuidas mõjutab vanemapuhkus naiste majanduslikku toimetulekut edasises elus. Eesti suure, 20-protsendilise soolise palgalõhe üks põhjuseid on pikad katkestused naiste tööelus, mida vanemahüvitis soosib. Madalam palk ei tähenda mitte ainult majanduslikku ebakindlust ja sõltuvust teistest pereliikmetest vaid ka madalamat pensioni ja vaesust vanaduspõlves, mistõttu seda on kujundlikult hakatud nimetama emadustrahviks. Kas ettevõte peaks vanemapuhkuselt naasvate inimeste (enamasti naiste) palgataseme üle vaatama? Kes peaks siin sekkuma? Lõppkokkuvõttes on vaesus koormaks riigi sotsiaalsüsteemile ja selle maksame ikkagi kinni maksumaksjatena me kõik. Arutelujuht: Barbi Pilvre, TLÜ dotsent, TLÜ projekti “Soolise palgalõhe vähendamine” kommunikatsioonijuht Osalejad: Triin Roosalu, TLÜ vanemteadur; Marge Unt, TLÜ professor; Riina Sikkut, Riigikogu liige; Mari Kooskora, EENA Ettevõtlusklubi president, EBS ärieetika kaasprofessor, ärieetikakeskuse juhataja Arutelu korraldaja: TLÜ

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Eesti teadlased töötavad välja enneolematut lahendust emadele, kes ei saa pakkuda lapsele rinnapiima by Delfi Tasku

Seekordse podcasti “Ausad mehed” episoodi külaliseks on eestlastele tuntud ja hinnatud Tartu Ülikooli ajuteadlane, ja psühholoog, arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru, kes on ise ühes artiklis öelnud et “Teadlased on erinevad ja teevad teadust erinevatel põhjustel. Tema aga teeb teadust, sest tema “narkootikumiks” on tunne, et on lahendamas mingit teaduslikku mõistatust, leidmas teaduslikku kulda.”. Ta alustas oma õpinguid just psühholoogia alal Berliinis Humboldti ülikoolis. Hiljem omandas doktorikraadi Max Plancki aju-uuringute instituudis Frankfurdis. Oma teadustöö eest on ta pälvinud Barbara Wengeleri auhinna, Presidendi noore teadlase preemia ja teaduse populariseerimise auhinna. Jaan on tähelepanupsühholoogiat ja teadvuseteadust käsitleva raamatu “Tähelepanu ja teadvus” kaasautor, lisaks on ta avaldanud populaarteaduslikke artikleid ja raamatu “Ajust ja arust”. Alates aastast 2019 on Jaan Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige. Samuti on ta maha pidanud mitu erinevat loengut TEDx raames rääkides videodes teemadel nagu miks me magame; kas loovuse klots on alles ja ajust tundeni. Täna võtame ette hunnik erinevaid teemasid ja ma katsun omalt poolt Teha kõik, et juhtida sind kuulaja läbi võimalikult loogilise ja detailse teekonna inimese ajju ja sisemusse, et mõista mismoodi me töötame ja miks ning kuidas me midagi üldse teeme. Head mõtted Jaanilt: “Me peame otsima seda teemat, mis paneb meid seesmiselt põlema.” “Aju on aluseks kõigele sellele, mida me vaimselt teha suudame. Kõik ideed, mõtted, tunded ja emotsioonid on tegelikult ajus.” “Meie kõigi ajus on potentsiaal ja oskus kombineerida ideid ja midagi ära teha. Me kõik oleme võimelised midagi uut ja erakordset välja mõtlema või looma.” “Kui me tahame, et meie aju areneks, tuleb meil Teha pisut neid asju, mis on ajule rasked. See võib olla nii füüsiline tegu, vaimnet tegu vms. Mõte on selles, et paljud inimesed istuvad autopiloodis, kus tehakse asju, mis on lihtne ja mugav. Aga just seda rasket tuleks teha.” “Meie aju on laisk ja ei ole tegelikult mõeldud mõtlemiseks või suurte asjade tegemiseks.” “Nutitelefonid ja nutimaailm on nagu välismaailm, mis tungib meie motivatsioonisüsteemi ja dikteerib meile, mida tuleks teha aga seda me ometi ei taha, eriti väikelaste puhul.” “Mis vahe on teadvusel ja alateadvusel? Teadlaste jaoks on alateadvus teadvustamata teadvus. Need on lihtsalt ajuprotsessid, kus me inimestena teadlikult kaasa ei löö. Alateadvuses ei ole midagi müstilist ega salapära nagu paljud meist arvavad.” “Teadvus on tunne olla keegi, see on see, mis te näete ja kuulete. See on see, mida näete, teie oma teie perspektiivist. Kui teadvuse ära võtaksime, siis ei oleks midagi, sest teie oletegi teadvused.” “Ilma teadvuseta oleksime lihtsalt täiesti mõtetud kehad.” “Alati jääb küsimus, kas me elame msimulatsioonis? Meid ümbritsev maailm on justkui väline, kuid saame täna teaduse läbi öelda, et see kõik on meie sees. Kas see on siis reaalne?” “Selleks, et saavutada meelerahu või olla parem inimene, selleks ei pea ilmtingimata mediteerima. Igale inimesele ei sobi meditatsioon.” “Kas multitaskida või mitte, on kunst tunda oma aju, et mida ja millist viisi mingis situatsioonis kasutada.” “Intuitsioon on ülivõimas teadvuse väline töötlus. Intuitsioon muutub paremaks nendes valdkondades, millega on inimene väga palju seotud olnud ehk praktiseerinud.” “Kindel on see, et mul on üks elu, see mida praegu elan. Teised ja järgmised elud, ma täna seda kinnitada ei saa, seega on minu elu mõte ja eesmärk võtta sellest ühest elust maksimaalne.” NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: LT123250047489114256 BIC: REVOLT21 SAAJA: Chris Kala Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala

Arko Olesk & Riin Tamm

Marge Konsa ja Arko Olesk

Räägime taaskord muusikast ja selle tegemisest. Jälle kosmos – Marsile lendab kulgur koos mõndade kingitustega. Suur tünn lendas 150m kaugusele. Teadlased avastasid, kuidas selfie'd paremaks teha. Ameerika spordivõistluste tühjad tribüünid.

Stuudios on Arko Olesk ja Aigar Vaigu.

Teadlased selgitasid välja aine, mis tapab e-sigarettide kasutajaid.

Kommenteerib, informeerib ja presenteerib Toronto ülikooli professor Andres Kasekamp

Kommenteerib, informeerib ja presenteerib Toronto ülikooli professor Andres Kasekamp

Teadlased on teinud kõige tumedama keha, mis neelab pea kogu talle langeva valguse.

Teadlased korraldavad kolmapäeval hoiatusstreigi, et saata sõnum valitsusele, kes ei täida teaduse rahastamise lepet.

Teadlased korraldavad kolmapäeval hoiatusstreigi, et saata sõnum valitsusele, kes ei täida teaduse rahastamise lepet.

Universum paisub kiirenevalt, kuid paisumise kiirendus paistab nüüd kahenevat. See tähendab, et mõistatuslikku tumedat energiat on maailmaruumis ajapikku vähemaks jäänud. Teadlased järeldavad seda kaugete kvasarite vaatlustest. Füüsik Andi Hektor seletab toimuvat.

Universum paisub kiirenevalt, kuid paisumise kiirendus paistab nüüd kahenevat. See tähendab, et mõistatuslikku tumedat energiat on maailmaruumis ajapikku vähemaks jäänud. Teadlased järeldavad seda kaugete kvasarite vaatlustest. Füüsik Andi Hektor seletab toimuvat.

Narva on kuulsuse tipus. Tuhanded eestlased käivad meil teatris, jalutamas, mõned aga lausa kuuks ajaks töötamas. Teadlased ennustavad Narvale kiiret tõusu, panustades muuhulgas kohaliku kogukonna kaasalöömisele.

Narva on kuulsuse tipus. Tuhanded eestlased käivad meil teatris, jalutamas, mõned aga lausa kuuks ajaks töötamas. Teadlased ennustavad Narvale kiiret tõusu, panustades muuhulgas kohaliku kogukonna kaasalöömisele.

Teadlased ennustavad Eestile lähemateks kümnenditeks rahvaarvu jätkuvat ja olulist kahanemist. Kahanev rahvaarv kujutab meie riigi harjumuspärase toimimise, keele ja kultuuri ning elukeskkonna säilimisele tõsist probleemi. Lastes demograafilistel trendidel vaikselt isevoolu minna, avastame end ühel hetkel olukorras, kus rahvastiku kahanemine muutub pöördumatuks. Täna saame veel trende muuta – seda siis, kui hakkame inimvara küsimusega teadlikult ja süstemaatiliselt tegutsema nüüd ja praegu. Arvamusfestivalil arutleme Eesti kestma jäämisest hoolijatega rahvastikukriisi, tänaste väljakutsete ja võimalike lahenduste üle. Mida tähendab rahvastiku vähenemine riigi ja avalike teenuste ülalpidamise kontekstis? Mis saab meie majandusest, haridusest, keelest ja kultuurist? Millise elukeskkonna peame looma, et inimesed tahaksid Eestis elada, õppida, töötada ja pere luua? Millised on proovikivid ja lahendused sündimuse, rände ja tööhõive kontekstis? Tule ja too oma mõtted arutellu, milles sündinud küsimused ja ideed jõuavad õhtul festivali lõpetavasse samateemalisse parlamendierakondade esimeeste debatti! Kasutame formaati, kus kõik osalejad saavad kaasa rääkida, probleemi erinevaid tahke ning vaateid kõrvutada, murettekitavasse piisavalt sügavuti minna ning soovitud muutusteks võimalused leida. See nõuab aega, kuid tulemuseks on läbimõeldumad ideed ja lahenduskäigud. Arutelu juht: Maris Jõgeva koos Jane Oblika, Kristi Liiva ja Teele Nageliga. Osalejad: Ekspertidena osalevad teiste hulgas Alis Tammur, Mihkel Servinski, Ave Lauren ja Lea Danilson-Järg. Korraldajad: Avatud Eesti Fond, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Tööandjate Keskliit, EAS Work In Estonia programm, Teenusmajanduse Koda, Mainor AS, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Vabaühenduste Liit, Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja mitmed vabatahtlikud. Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. Natuke on lõpus veel pahasti.

Mõtteid 100-aastase Eesti teadusest avaldavad Eesti teadlased Agu Laisk, Els Heinsalu, Jaan Einasto, Jüri Allik, Mall Hiiemäe, Tarmo Soomere ja Toivo Maimets.Selle nädala "Vikerhommiku" teadusuudistes rääkisid needsamad teadlased Eesti teaduse tähendusrikastest fenomenidest, "Laboris" aga võtavad sõna pikemalt. Kuulake 25. veebruaril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Mõtteid 100-aastase Eesti teadusest avaldavad Eesti teadlased Agu Laisk, Els Heinsalu, Jaan Einasto, Jüri Allik, Mall Hiiemäe, Tarmo Soomere ja Toivo Maimets.Selle nädala "Vikerhommiku" teadusuudistes rääkisid needsamad teadlased Eesti teaduse tähendusrikastest fenomenidest, "Laboris" aga võtavad sõna pikemalt. Kuulake 25. veebruaril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Teadlased arutelvad teaduse mõju ja väärtuse üle 14. detsembril teadusfoorumil TeadusEST 2017. Ajame eeljuttu Siret Rutikuga Eesti Teadusagentuurist.Galaktikaparv A2142, samanimelise superparve kesksne kuju, on taevalaotuses üsna eriline tegelane. Teda on lähemalt uurinud Maret Einasto Tartu Observatooriumist.Saksa loodusteadlane Alexander von Humboldt käis kõige muu hulgas kahel tulemuslikul uurimisreisil Lõuna-Ameerikasse. Neist reisidest on Andrea Wulf kirjutanud raamatu "Looduse leiutamine", mida tutvustab teaduskirjanik Tiit Kändler.

Teadlased arutelvad teaduse mõju ja väärtuse üle 14. detsembril teadusfoorumil TeadusEST 2017. Ajame eeljuttu Siret Rutikuga Eesti Teadusagentuurist.Galaktikaparv A2142, samanimelise superparve kesksne kuju, on taevalaotuses üsna eriline tegelane. Teda on lähemalt uurinud Maret Einasto Tartu Observatooriumist.Saksa loodusteadlane Alexander von Humboldt käis kõige muu hulgas kahel tulemuslikul uurimisreisil Lõuna-Ameerikasse. Neist reisidest on Andrea Wulf kirjutanud raamatu "Looduse leiutamine", mida tutvustab teaduskirjanik Tiit Kändler.

Tänane "Vaba Mikrofon" on täis uudiseid ja mõttevahetusi. Pajatame nii krüptolunavaradest, turvalisusest, kui ka mobiilipakettidest ja taksodest. Mikrofonide ees on Jakob Rosin ja Ronald Liive Teemad: Taxify lasi hinnad alla, mis meie kogemused on? Tesla päikesepaneelid/päikesekivid Telia ja Starmani 10 Gbit/s ühendused E-residentsuse programm saab ajutiselt uue juhi Suur krüptolunavara WannaCry Mis jama selle Mobiil-ID ja ID-kaardiga on? Operaatorite uued paketid on väljas, milline on kõige soodsam? Teadlased valmistasid sõrmejälje, mis avab 65% telefonidest Jakob on nädal aega Airpode kasutanud "Vaba mikrofoni" valmimist toetavad Kärt M, Laur, Ivo, Jim, Gert, Rain, Mikk, Kristian, Kaido, Kärt O ja Tarvo.

Teadlase asi on uute teadmiste otsimise kõrval ka ühiskonda harida, leiab informaatikateadlane Dan Bogdanov teadusettevõttest Cybernetica.Teadlased on uurinud, kuidas mürisevad Läänemerel laevad. Igasugune inimese loodud müra võib mereloomadele väga kahjulik olla. Inimesed ise saavad oma meremüra kuulda Kumus avatud näitusel. Müramõõtmisest räägib saates Aleksander Klauson Tallinna Tehnikaülikoolist.Üle 2000 inimese tuli kokku, et arutada Euroopa kosmosepoliitikat. Euroopa Kosmoseagentuuri eestvõttel olid eile kosmosekärajad ka Tallinnas Mektorys ja Tartu Observatooriumis.

Teadlase asi on uute teadmiste otsimise kõrval ka ühiskonda harida, leiab informaatikateadlane Dan Bogdanov teadusettevõttest Cybernetica.Teadlased on uurinud, kuidas mürisevad Läänemerel laevad. Igasugune inimese loodud müra võib mereloomadele väga kahjulik olla. Inimesed ise saavad oma meremüra kuulda Kumus avatud näitusel. Müramõõtmisest räägib saates Aleksander Klauson Tallinna Tehnikaülikoolist.Üle 2000 inimese tuli kokku, et arutada Euroopa kosmosepoliitikat. Euroopa Kosmoseagentuuri eestvõttel olid eile kosmosekärajad ka Tallinnas Mektorys ja Tartu Observatooriumis.

19. sajandil läksid haritud inimesed Eestist Siberisse elama ja tööle ka teiste elualadele, mitte ainult uusi maid avastama ja vallutama. Tartu Ülikooli professor Aadu Must räägib neist baltisakslastest ja ka eestlastest , kes leidsid oma koha ülikoolides teadustööstööd tehes või kõrgetes riigiametites. Tomski ülikool Siberis on loodud Tartu Ülikooli baasil ja Ida-Siberi Peavalitsus tõmbas magnetina Tartu diplomi omanikke.

19. sajandil läksid haritud inimesed Eestist Siberisse elama ja tööle ka teiste elualadele, mitte ainult uusi maid avastama ja vallutama. Tartu Ülikooli professor Aadu Must räägib neist baltisakslastest ja ka eestlastest , kes leidsid oma koha ülikoolides teadustööstööd tehes või kõrgetes riigiametites. Tomski ülikool Siberis on loodud Tartu Ülikooli baasil ja Ida-Siberi Peavalitsus tõmbas magnetina Tartu diplomi omanikke.

Eesti ja Liivimaa maadeuurijatest Vene impeeriumi teenistuses räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Juttu on Adam Johann von Krusensternist, Ferdinand von Wrangellist, Alexander Theodor von Middendorffist, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausenist ja mitmest teisest tuntud ja pisut vähem tuntud Eestiga seotud vene maadeuurijast.

Eesti ja Liivimaa maadeuurijatest Vene impeeriumi teenistuses räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Juttu on Adam Johann von Krusensternist, Ferdinand von Wrangellist, Alexander Theodor von Middendorffist, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausenist ja mitmest teisest tuntud ja pisut vähem tuntud Eestiga seotud vene maadeuurijast.

Mitte kunagi varem ei ole inimkond olnud nii edukas kui praegu. Iial varem ei ole ta teinud nii palju avastusi ja iialgi ei ole teadlased suutnud tungida nii kaugele looduse algallikate ning põhiküsimusteni. Käesolev raamat räägib mitmesugustest avastustest ja murrangutest. See pajatab otsustavast muutusest, mille loodusteadused tegid läbi 20. sajandi teisel poolel. Teadlased on asunud tegelema materjaliga, millest veel hiljuti koosnesid üksnes müüdid, filosoofiad ja religioonid. See raamat kirjeldab, milliseid vastuseid annavad teadlased tänapäeval nendele küsimustele. (Stefan Klein. Loomise päevikud. Suurest paugust kloonitud inimeseni. Toimetab Küllo Arjakas.)

Teadlased loevad

Teadlased loevad

Saaremaa loopealsetel lendasid sel suvel ringi seninägematute täppidega liblikad. Tegu ei olnud aga mitte kolmeteistkümne uue liblikaliigiga, kes ootamatult Eestisse jõudnud, vaid märgistatud putukatega. Teadlased loodavad nende jälgimisest saada piisavat infot meie loopealsete seisundi ja tuleviku kohta. Mida täpsemalt? (Kadri Valner.)

Teadlased ja rannarahvas teavad, et meri peabki aegajalt lõhnama. Adru on rannarahva põlluväetis. Eesti Tuletorni Seltsi üldkogu arutab ajalooliste tuletornide saatust. Meremees, ajaloolane, Meremuuseumi looja, kõige pikema staaziga Meremuuseumi direktor ja luuletaja Ants Pärna sai 75-aastaseks. (Hubert Veldermann)

Eesti teadlased maailmakaardile. Loomad koju

Eesti teadlased maailmakaardile. Loomad koju