Podcasts about koidula

Ajakirja Horisont aprilli-mai numbrist saab lugeda Lydia Koidula arhiivi kirjandusmuuseumisse jõudmise käänulisest teekonnast. Saatekülaliseks on artikli autor, kirjandusteadlane Sirje Olesk, kellelt uurime, miks nõukogude võim sallis Lydia Koidulat ning kuidas juhtus, et Koidula tütardel ei olnud õrna aimugi, kui oluline ja armastatud luuletaja nende ema oli. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Koidula luulekonkursi Tartu eelvoor toimub juba homme (konkursi finaal peetakse 11.

Ajakirja Eesti Loodus juulinumbrist saab lugeda perekond Jannsenite Tiigi tänava majast Tartus. Artiklit illustreerivad fotod jutustavad pildikeeles loo, kuidas kujunes Lydia Koidula aegsest idüllilisest linnapiirkonnast hruštšovkadega kvartal. Loo autorid, geograaf Taavi Pae ning dendrokronoloogid Kristina Sohar ja Alar Läänelaid kirjutavad ka ainsast Jannsenite-aegsest aiast säilinud puust - Koidula tammest. Saates on külas Taavi Pae.

Ajakirja Eesti Loodus juulinumbrist saab lugeda nii 2019. aasta linnust, loomast, kalast, orhideest kui ka mullast; pikemat intervjuud Paevana Rein Einastoga; Gotlandi matkamuljeid; ülevaadet laulupidude ilmast; malaaria levikut Eestis käsitleva artiklisarja viimast lugu ning Koidula tammest ja tema vanusest. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri vastutav väljaandja Riho Kinks.

Tänavu detsembris möödus 175 aastat Lydia Koidula sünnist. Sel puhul on stuudios Pärnus asuva Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink, et rääkida poetessi elust ja mälestuse jäädvustamisest.

Tänavu detsembris möödus 175 aastat Lydia Koidula sünnist. Sel puhul on stuudios Pärnus asuva Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink, et rääkida poetessi elust ja mälestuse jäädvustamisest.

Notar Priidu Pärna räägib korteriühistutest. Kui vana kortermaja kipub lagunema, on ühistul kohustus see korda teha. Kui üksmeelt ei leita, on võimalus ka kohtutee ette võtta.

Notar Priidu Pärna räägib korteriühistutest. Kui vana kortermaja kipub lagunema, on ühistul kohustus see korda teha. Kui üksmeelt ei leita, on võimalus ka kohtutee ette võtta.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele: mida teha, kui vana maja laguneb, aga korteriomanikud on remondi suhtes eri meelt? Kuidas on hakkama saanud selle aasta alguses moodustatud korteriühistud?

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele: mida teha, kui vana maja laguneb, aga korteriomanikud on remondi suhtes eri meelt? Kuidas on hakkama saanud selle aasta alguses moodustatud korteriühistud?

Kõik, kes on lugenud Malle Salupere 600-leheküljelist monograafiat "Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel", on tõenäoliselt mõelnud, et see raamat on Lydia Koidulat väärt.

Kõik, kes on lugenud Malle Salupere 600-leheküljelist monograafiat "Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel", on tõenäoliselt mõelnud, et see raamat on Lydia Koidulat väärt.

Stuudios on notar Priidu Pärna, kes räägib kinkelepingutest. Kas kasulikum on teha kinkeleping või testament? Mida kinkelepingusse kirja panna? Miks on raske kinkelepingut tagasi võtta?Ajakirja „60+“ peatoimetaja Eve Rohtla räägib, millest inimesed kirjutavad ja mida lugeda tahavad. Emakeelepäeva eel, 10.märtsil, toimus Pärnus Koidula muuseumis Neljanda üleriigilise Koidula etluskonkursi finaal. Parimaks tunnistati žürii üksmeelse otsusega Külli Volmer Rosmalt Põlvamaalt.

Stuudios on notar Priidu Pärna, kes räägib kinkelepingutest. Kas kasulikum on teha kinkeleping või testament? Mida kinkelepingusse kirja panna? Miks on raske kinkelepingut tagasi võtta?Ajakirja „60+“ peatoimetaja Eve Rohtla räägib, millest inimesed kirjutavad ja mida lugeda tahavad. Emakeelepäeva eel, 10.märtsil, toimus Pärnus Koidula muuseumis Neljanda üleriigilise Koidula etluskonkursi finaal. Parimaks tunnistati žürii üksmeelse otsusega Külli Volmer Rosmalt Põlvamaalt.

Kirjandusteadlane Sirje Olesk: "Niisugust fenomeni nagu Eestis Soomes laulupeost ei saanud. Ilmselt ei olnud soomlastel vaja nii väga oma rahvuslikku enesetunnet kinnitada." Saates on juttu Lydia Koidulast, Johan Voldemar Jannsenist, Johannes Reinhold Aspelinist,Carl Gustaf Swanist, Antti Almbergist ja teistest 19. sajandi "üle silla rändajatest". (Eesti sajakroonise rahatähe teisel küljel on read Koidula luuletusest "Soome sild").

Kirjandusteadlane Sirje Olesk: "Niisugust fenomeni nagu Eestis Soomes laulupeost ei saanud. Ilmselt ei olnud soomlastel vaja nii väga oma rahvuslikku enesetunnet kinnitada." Saates on juttu Lydia Koidulast, Johan Voldemar Jannsenist, Johannes Reinhold Aspelinist,Carl Gustaf Swanist, Antti Almbergist ja teistest 19. sajandi "üle silla rändajatest". (Eesti sajakroonise rahatähe teisel küljel on read Koidula luuletusest "Soome sild").

Räägime Pärnu kultuurielust. Näitleja, muuseumitöötaja ja suupillifestivali korraldaja Elmar Trink tutvustab Koidula-muuseumis toimuvaid üritusi, juttu tuleb üleriigilisest etluskonkursist, suvelavastustest ja suupillimängijate tegemistest.Pärnu muusikaõpetaja ja koorijuht Elo Kesküla räägib käsikellade-koolist. Kui seni õpetas ta lapsi ja tööealisi inimesi, siis paar aastat tagasi otsustas ta luua ka seenioride ansambli, mis on väga hästi tööle hakanud. Eakate festivali raames toimunud konkursil „Aastad täis sära ja väärikust“ sai Elo Kesküla auhinna kategoorias „tegu eakale“.

Räägime Pärnu kultuurielust. Näitleja, muuseumitöötaja ja suupillifestivali korraldaja Elmar Trink tutvustab Koidula-muuseumis toimuvaid üritusi, juttu tuleb üleriigilisest etluskonkursist, suvelavastustest ja suupillimängijate tegemistest.Pärnu muusikaõpetaja ja koorijuht Elo Kesküla räägib käsikellade-koolist. Kui seni õpetas ta lapsi ja tööealisi inimesi, siis paar aastat tagasi otsustas ta luua ka seenioride ansambli, mis on väga hästi tööle hakanud. Eakate festivali raames toimunud konkursil „Aastad täis sära ja väärikust“ sai Elo Kesküla auhinna kategoorias „tegu eakale“.

Tartu kalmistud, arutelu Koidula ja Jannseni kujude üle, Kaitseliidu laskepäev ning Rotary andekate noorte fond. (Madis Ligi)

Urmas Vadi: "Aasta tagasi said Jaltas kokku kolm tarka. Churchill, Roosevalt ja Stalin leppisid kokku, kuidas, nüüd, kui sõda on läbi, edasi minna. Ilmselt Roosevalt ei maininud ka sel kohtumisel, et meil, ameeriklastel on plaanis mürtsu teha. Igatahes, aastal 1946 teeb Ameerika Vaikses ookeanis oma esimese tuumakatsetuse. Võrumaal hõivavad metsavennad Osula asula.Ainus tore asi on sel aastal see, et Lydia Koidula maetakse ümber metsakalmistule. Aga hoolimata sellest, et Koidula ja tema kontidega on nüüd hästi, siis eesti kirjandusega lähevad asjad veel üsna pikalt üsna halvasti.

Urmas Vadi: "Aasta tagasi said Jaltas kokku kolm tarka. Churchill, Roosevalt ja Stalin leppisid kokku, kuidas, nüüd, kui sõda on läbi, edasi minna. Ilmselt Roosevalt ei maininud ka sel kohtumisel, et meil, ameeriklastel on plaanis mürtsu teha. Igatahes, aastal 1946 teeb Ameerika Vaikses ookeanis oma esimese tuumakatsetuse. Võrumaal hõivavad metsavennad Osula asula.Ainus tore asi on sel aastal see, et Lydia Koidula maetakse ümber metsakalmistule. Aga hoolimata sellest, et Koidula ja tema kontidega on nüüd hästi, siis eesti kirjandusega lähevad asjad veel üsna pikalt üsna halvasti.

Merenduspoliitika koostamisel selgusid lähemad ülesanded merenduse vallas mida tuleks kohe lahendada. Tallinna Sadama infopäeval tõdeti, et Muuga Sadama konteinerterminali ja Paldiski Sadama uute kaide ehitused on täies hoos. Peipsi uus reisipraam Koidula pääses vette ja ootab Tartu sadamas Peipsi jääminekut. Ilmus järjekordne ajakiri “Meremees.” (Hubert Veldermann)