Podcasts about ajakirja

Ajakirja Horisont augusti-septembri numbrist saab lugeda nii meditsiinilistest nanorobotitest kui tehisaru kasutamisest koolis, samuti Läänemere mereleitsakust ning mereplastist maailmameres. Lisaks leiab ajakirjast usutluse Tallinna ülikooli spordibioloogia professori Kristjan Pordiga ja saab ülevaate, millal võeti ajaloo uurimises kasutusele loodus- ja sotsiaalteaduslikud meetodid. Ajakirja tutvusta Horisondi toimetaja Piret Pappel. Saatejuht Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont mahukas aprilli-mai number on erinumber, millega tähistatakse Eesti kultuuriloolise arhiivi ehk EKLA 95. tegutsemisaastat. Erinumber annab ülevaate EKLA ajaloost, fondide suurusest ning olulisusest nii kirjandus- ja kultuuriloo uurijatele kui eluloouurijatele. Ajakirjast saab lugeda huvitavaid tahke Alliksaare fondist, Gustav Suitsu luulest, Lydia Koidula pärandist, Vaino Vahingust, „Kalevipoja“ inglise keelde tõlkimisest Austraalias, Jakob Hurda kaasamismeetodist ning paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Saates on külas ajakirja Eesti Loodus aasta autor Mait Sepp, kellega räägime nii artiklisarjast „Eesti kihelkonnad“ kui meie talvedest, mis on kliimamuutuste tõttu muutunud heitlikumaks. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus septembri-oktoobri numbri läbivaks teemaks on looduse seire. Lugeda saab nii suurkiskjate geneetilise seire vajalikkusest kui puugiseirest, samuti saab teada, mis valdkondi Eesti kiirgusseire hõlmab. Tähelepanu saavad nii rahvusloom hunt kui aasta puu harilik mänd. Lisaks kirjutatakse kirikuta kihelkonnast Ansekülast ja asjatundlikust seenesöömisest. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juuli-augusti numbri keskseks teemaks on vooluveekogud. Vaatluse all on nii veemajanduskavad kui meie jõgede lämmastiku ja fosfori sisaldus, vooluvett vajav ebapärlikarp ning mullune ränk põud Euroopas. Lisaks saab teada, kust algavad Eesti jõed ja kuidas kodumajapidamised reovett mõjutavad. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus mai-juuni number keskendub looduse taastamise vajalikkusele ja võimalustele. Ülevaate saab nii looduse taastamise edulugudest Eestis kui ka ökosüsteemide taastamisest maailmas. Lisaks saab lugeda võõrliigiteadlikust aiapidamisest, rahvuslooma hundi viiest aastast, Maarja-Magdaleena kihelkonnast ja aasta orhideest valgest tolmpeast. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont aprilli-mai numbris on tähelepanu all Anschluss ja Eesti okupeerimine; päikesekellad, mis mahuvad taskusse; Malta megaliittemplid ning helilokatsiooni kasutamine õhutõrjes. Veel saab lugeda jääst, mis ei väsi üllatamast; abielunaiste kodakondsusest äsja iseseisvunud Eestis ning intervjuud TÜ kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolliga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont jaanuari-veebruari numbrist saab lugeda majanduskriisist Eestis sada aastat tagasi; intervjuud TÜ teadusprorektori Kristjan Vassiliga; nutikast poist Laine Poiss aga ka ilmast, Nobeli preemiast ning Kurt Vonneguti vanemast vennast. Tõnu Tannberg kirjutab Friedebert Tuglase kirjast Endel Jaanimäele ja lahendatakse küsimus, mis puidust meisterdas Jaan Koort Nõo kiriku altari apostlikujud. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eesti Looduse näärinumber vaatleb kunsti ja looduse suhteid: ajakirjast leiab lugemist nii kunsti heast mõjust tervisele kui kunsti tekkest evolutsiooni käigus; loodusfotost kui kunstiliigist ning taimede joonistamisest; maastikumaali kujunemisest ja loodusest Eesti maalikunstis. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Horisondi novembri-detsembri number on kosmose ja kosmosetehnoloogia erinumber. Enam kui 100 leheküljelt saab lugeda, kuidas Ernst Öpik esimesena maailmas arvutas välja Andromeeda galaktika kauguse Maast; Gaia teleskoobist ja Linnutee saladustest; galaktikaparvedest; massiivsetest tähtedest; Tõraveres arendatavast kosmosetehnoloogiast; maailma suurimatest optilistest teleskoopidest; väikesatelliitide olulisusest ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus 11. number keskendub mullale ja selle toimimisele. Lugeda saab mullast kui tsivilisatsiooni vundamendist; taimejuurte mõjust kliimamuutustele ja ökosüsteemide jätkusuutlikkusele; maast ja mullast meie rahvapärimuses; imetajatest, kes uuristavad mulla sisse urge; kuidas vihmausside elutegevuse märkide järgi hinnata mullaelustiku seisukorda ning intervjuud ökoloogia professor Mari Mooraga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Oktoobrikuu Eesti Loodus keskendub inimese uurimisele. Nii saab ajakirjast lugeda Eesti antropoloogia rajaja Juhan Auli elust ning tööst; Eesti ärkamisaegsest antropoloogiahuvist; inimesest ja elukäiguteooriast ning eestlaste geneetilise mitmekesisuse tagamaadest. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Suvehaku Eesti Loodus keskendub looduse uurimisele ja välitöödele. Ajakirja vahendusel saab teada, kus üle ilma Eesti geoloogid välitöid teevad; millised on ornitoloogide töövahendid ja kuidas pesavaatlused aitavad põllulinde; miks zooloogid otsivad kevadel sõraliste pabulaid; mis on tume elurikkus ning milline on elu isoleeritud uurimisjaamades. Pikas intervjuus tõdeb looduskaitseekspert Indrek Tammekänd, et häid liigitundjaid võiks olla palju rohkem. Saates on külas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus märtsi number keskendub karvadele ja sulgedele: lugeda saab jääkaru tõhusast karvkattest; putukate eriotstarbelistest karvadest; lindude sulgedest; karvututest imetajatest; putukatest, kelle elupaigaeelistuseks on teiste olendite karv- või sulgkate; karvastest liudseentest; kultuuri ja looduse mängudest habemega; Astangu-Mäeküla rohealast ja intervjuud arengubioloog Tambet Tõnissooga. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus veebruari number tutvustab Eestit kui rändrahnumaad. Lugeda saab nii hiidrahnudest kui ka olenditest, kes kasvavad kividel: sammaldest ja samblikest. Mall Hiiemäe kirjutab rändrahnudest kui vaimse kultuuri vahendajatest ning intervjuus arheoloogiaprofessor Valter Langiga räägitakse kultuskividest, arheoloogiateadusest ja hobidetektoristidest. Lisaks leiab ajakirjast arvutuskäigu, kui pikk pidi Kalevipoeg olema, et talle omistatud vägitegusid korda saata. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus jaanuari number tutvustab aasta olendeid: lugeda saab aasta puust pihlakast, aasta loomast karust, aasta linnust metskurvitsast, aasta liblikast vareskaera-aasasilmikust ning aasta orhideest balti sõrmkäpast. Mullateadlased tutvustavad aasta mulda – tehismulda. Lisaks leiab ajakirjast Eesti Looduse 22. fotovõistluse auhinnasaajad ning parimad fotod ja pika intervjuu ornitoloog Jaanus Eltsiga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Eesti Looduse aastalõpu number keskendub sigimisele: vaatluse all on nii suurte lindude partneriprobleemid kui selgrootute keerulised elutsüklid; samblike paljunemisstrateegiad ja putukate soolised erinevused; loomaaialoomade paljunemine ja meie esiisade uskumused. Pikk usutlus on evolutsioonibioloog Tuul Sepaga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Eesti Looduse aastalõpu number keskendub sigimisele: vaatluse all on nii suurte lindude partneriprobleemid kui selgrootute keerulised elutsüklid; samblike paljunemisstrateegiad ja putukate soolised erinevused; loomaaialoomade paljunemine ja meie esiisade uskumused. Pikk usutlus on evolutsioonibioloog Tuul Sepaga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont septembri-oktoobri numbrist saab lugeda nii mitokondritest kui tumeainest ja ürgsetest aukudest; sigade kaitsjast Pühast Antoniusest ning Partia riigist; sõna „banaan“ tulekust eesti keelde ning toiduhankimisest aastail 1991-1992; samuti intervjuud TÜ Eesti mereinstituudi direktori Markus Vetemaaga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont septembri-oktoobri numbrist saab lugeda nii mitokondritest kui tumeainest ja ürgsetest aukudest; sigade kaitsjast Pühast Antoniusest ning Partia riigist; sõna „banaan“ tulekust eesti keelde ning toiduhankimisest aastail 1991-1992; samuti intervjuud TÜ Eesti mereinstituudi direktori Markus Vetemaaga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus septembri number kutsub põlispuid märkama: kirjutatakse põlispuude majandamisest; puude mõõtmisest; Marie Underi männist Väänas ja antakse nõuandeid, kuidas ära tunda haiget põlispuud. Intervjuu Hendrik Relvega keskendub samuti põlis- ja pärimuspuudele. Lisaks saab lugeda aasta kalast – haugist ning aasta puust - kadakast, jalakasurmast, Tharapita sünnipaigast, superlahutusmikroskoopiast ning Metsa matkarajast. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus septembri number kutsub põlispuid märkama: kirjutatakse põlispuude majandamisest; puude mõõtmisest; Marie Underi männist Väänas ja antakse nõuandeid, kuidas ära tunda haiget põlispuud. Intervjuu Hendrik Relvega keskendub samuti põlis- ja pärimuspuudele. Lisaks saab lugeda aasta kalast – haugist ning aasta puust - kadakast, jalakasurmast, Tharapita sünnipaigast, superlahutusmikroskoopiast ning Metsa matkarajast. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus tähelepanu keskmes on soome-ugri inimene: lugeda saab nii loodusoludest, kus soomeugrilased elavad kui ka soome-ugri usust ja geneetilistest juurtest; loodusnimetustest, mis on pärit soome-ugri algkeelest ning soome-ugri keelte kõnelejatest Venemaal. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus tähelepanu keskmes on soome-ugri inimene: lugeda saab nii loodusoludest, kus soomeugrilased elavad kui ka soome-ugri usust ja geneetilistest juurtest; loodusnimetustest, mis on pärit soome-ugri algkeelest ning soome-ugri keelte kõnelejatest Venemaal. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus maikuu number tähistab Eesti ornitoloogiaühingu 100. tegutsemisaastat: lugeda saab aasta linnust - kuldnokast; lisaks antakse ülevaade meie linnustiku olukorrast, eraldi pööratakse tähelepanu põllulindudele. Eerik Leibak analüüsib uue linnuatlase põhjal muutusi Euroopa ja Eesti linnustikus ning pikk intervjuu on Eesti ornitoloogiaühingu auliikme Ruth Lingiga. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus maikuu number tähistab Eesti ornitoloogiaühingu 100. tegutsemisaastat: lugeda saab aasta linnust – kuldnokast; lisaks antakse ülevaade meie linnustiku olukorrast, eraldi pööratakse tähelepanu põllulindudele. Eerik Leibak analüüsib uue linnuatlase põhjal muutusi Euroopa ja Eesti linnustikus ning pikk intervjuu on Eesti ornitoloogiaühingu auliikme Ruth Lingiga. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saatejuht on […]

Ajakirja Eesti Loodus aprillinumber keskendub pärandniitudele: lugeda saab niidukoosluste ajaloost ja olulisusest; luhtadest ja märgadest niitudest ning sellestki, millised olid Vargamäe maastikud Andrese ja Krõõda ajal. Veel leiab ajakirjast intervjuu Madis Põdraga, kes uurib Hispaanias euroopa naaritsat; Andrei Miljutini ülevaate Eestis elavatest rottidest ja kokkuvõtte õpilasuurimistööst, mis selgitas välja, mis värvi pesakaste linnud eelistavad. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus aprillinumber keskendub pärandniitudele: lugeda saab niidukoosluste ajaloost ja olulisusest; luhtadest ja märgadest niitudest ning sellestki, millised olid Vargamäe maastikud Andrese ja Krõõda ajal. Veel leiab ajakirjast intervjuu Madis Põdraga, kes uurib Hispaanias euroopa naaritsat; Andrei Miljutini ülevaate Eestis elavatest rottidest ja kokkuvõtte õpilasuurimistööst, mis selgitas välja, mis värvi pesakaste linnud eelistavad. Ajakirja […]

Ajakirja Horisont märtsi-aprilli numbrist saab lugeda atmosfääris voolavatest jõgedest; Arktikast kui kliimavedurist; ohtlikest ainetest Eesti rannikumeres; epideemiatest muistses Lähis-Idas; elu otsimisest väljaspool elu ning pikemat usutlust TÜ psühholoogia instituudi juhataja Kariina Laasiga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont märtsi-aprilli numbrist saab lugeda atmosfääris voolavatest jõgedest; Arktikast kui kliimavedurist; ohtlikest ainetest Eesti rannikumeres; epideemiatest muistses Lähis-Idas; elu otsimisest väljaspool elu ning pikemat usutlust TÜ psühholoogia instituudi juhataja Kariina Laasiga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus märtsinumbri keskseks teemaks on maastikud. Lugeda saab Euroopa maastikukonventsioonist; põllumajandusmaastike mõjust elurikkusele ja võimalustest, kuidas liigirikkus saaks abistada põllumeest, aga ka Neugrundist – maailmamere kauneimast meteoriidikraatrist. Lisaks leiab ajakirjast intervjuu TÜ arengubioloogia professori Osamu Shimmiga ja algavad jätkuartiklid Padise maanteest ja aasta loomast – rotist. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus märtsinumbri keskseks teemaks on maastikud. Lugeda saab Euroopa maastikukonventsioonist; põllumajandusmaastike mõjust elurikkusele ja võimalustest, kuidas liigirikkus saaks abistada põllumeest, aga ka Neugrundist – maailmamere kauneimast meteoriidikraatrist. Lisaks leiab ajakirjast intervjuu TÜ arengubioloogia professori Osamu Shimmiga ja algavad jätkuartiklid Padise maanteest ja aasta loomast – rotist. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. […]

Ajakirja Eesti Loodus veebruarinumber keskendub parkidele: lugeda saab parkide kujunemisloost Eestis ja maailmas; parkides pesitsevatest lindudest ja mõõdupuudest, mille järgi saab hinnata pargi sobivust nahkhiirtele. Pikk intervjuu on maastikuarhitekt Tiina Tallinnaga, ning selleski räägitakse parkidest. Ajakirja on lisandunud kaks uut rubriiki: „Kuu looduses“ ja „Abiks õpetajale“. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus veebruarinumber keskendub parkidele: lugeda saab parkide kujunemisloost Eestis ja maailmas; parkides pesitsevatest lindudest ja mõõdupuudest, mille järgi saab hinnata pargi sobivust nahkhiirtele. Pikk intervjuu on maastikuarhitekt Tiina Tallinnaga, ning selleski räägitakse parkidest. Ajakirja on lisandunud kaks uut rubriiki: „Kuu looduses“ ja „Abiks õpetajale“. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib […]

Mis on eesti keeles erilist? Kas ja kuidas keeleteadus arvutiajastul muutub? Kuidas jõudis Ameerika keeleteadlane Marilyn Vihman eesti keele manu? Kas tõde on laual või laua peal? Kas eesti keel on kasutajasõbralik?

Mis on eesti keeles erilist? Kas ja kuidas keeleteadus arvutiajastul muutub? Kuidas jõudis Ameerika keeleteadlane Marilyn Vihman eesti keele manu? Kas tõde on laual või laua peal? Kas eesti keel on kasutajasõbralik?

Ajakirja Horisont 6. number on keelekeskne erinumber: lugeda saab inimestest ja keeltest veelinnurahva radadel; keelte surmast; tingivast kõneviisist; keelest kui aknast ajju; Eesti keele erilisusest; kuidas laps omandab ühe või kaks keelt; intervjuud Eesti keelega Ameerika keeleteadlase Marilyn Vihmaniga ja palju muudki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 6. number on keelekeskne erinumber: lugeda saab inimestest ja keeltest veelinnurahva radadel; keelte surmast; tingivast kõneviisist; keelest kui aknast ajju; Eesti keele erilisusest; kuidas laps omandab ühe või kaks keelt; intervjuud Eesti keelega Ameerika keeleteadlase Marilyn Vihmaniga ja palju muudki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus novembrinumber keskendub jätkusuutlikule eluviisile: lugeda saab ringmajandusest, tasakaaluaiast, GLOBE-i 25 tegutsemisaastast Eestis, putukajahist Namiibias, loomade talvekasukast ning pikemat intervjuud moedisainer Reet Ausiga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus novembrinumber keskendub jätkusuutlikule eluviisile: lugeda saab ringmajandusest, tasakaaluaiast, GLOBE-i 25 tegutsemisaastast Eestis, putukajahist Namiibias, loomade talvekasukast ning pikemat intervjuud moedisainer Reet Ausiga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Oktoobrikuisest ajakirjast Eesti Loodus saab lugeda, kuidas valmistuvad talveks linnud ja kuidas taimed; Marju Kõivupuu kirjutab sügisest rahvapärimuses ning intervjuus psühholoog Aija Kalaga uuritakse, kas kaamosemeeleolu on inimeste talveuni? Veel saab lugeda Mustajõe ojast, uuematest ilmarekorditest, Pakamäest, krookusnarmikust ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk.

Oktoobrikuisest ajakirjast Eesti Loodus saab lugeda, kuidas valmistuvad talveks linnud ja kuidas taimed; Marju Kõivupuu kirjutab sügisest rahvapärimuses ning intervjuus psühholoog Aija Kalaga uuritakse, kas kaamosemeeleolu on inimeste talveuni? Veel saab lugeda Mustajõe ojast, uuematest ilmarekorditest, Pakamäest, krookusnarmikust ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk.

Ajakirja Eesti Mets sügisnumbris kirjutatakse sellest, et püsielupaikade piirid on küll paigas erinevatel kaardirakendustel, kuid looduses võivad need maaomanikule ähmaseks jääda. Veel saab lugeda intervjuud uue põlvkonna metsakasvataja Risto Kiisaga; tormiõrnadest, valede võtetega majandatud metsadest; raiespordist; Misso mehest Ärnist; maastikupõlengutest maailmas ja mustast pässikust. Ajakirja tutvustab Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Mets sügisnumbris kirjutatakse sellest, et püsielupaikade piirid on küll paigas erinevatel kaardirakendustel, kuid looduses võivad need maaomanikule ähmaseks jääda. Veel saab lugeda intervjuud uue põlvkonna metsakasvataja Risto Kiisaga; tormiõrnadest, valede võtetega majandatud metsadest; raiespordist; Misso mehest Ärnist; maastikupõlengutest maailmas ja mustast pässikust. Ajakirja tutvustab Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 5. number on saanud lugemisküpseks: ajakirjast leiab intervjuu Tartu observatooriumi uue direktori Antti Tammega; põhjaliku käsitluse Soome Tartu rahust; artikli etnilistest konfliktidest Kasahstanis ja ülevaate Tallinna uusaegsetest linnakindlustustest. Lisaks kirjutatakse tätoveerimisest Eestis, veekogude kaugseirest ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 5. number on saanud lugemisküpseks: ajakirjast leiab intervjuu Tartu observatooriumi uue direktori Antti Tammega; põhjaliku käsitluse Soome Tartu rahust; artikli etnilistest konfliktidest Kasahstanis ja ülevaate Tallinna uusaegsetest linnakindlustustest. Lisaks kirjutatakse tätoveerimisest Eestis, veekogude kaugseirest ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirjast Eesti Loodus saab lugeda loodushoiumõtte arengust ja Eesti rollist maailma looduskaitses; Eesti liikide punasest nimestikust; pärandniitudest kui elurikkuse tulipunktidest; Peipsi järvest; lendorava arvukusest ning paljust muustki. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirjast Eesti Loodus saab lugeda loodushoiumõtte arengust ja Eesti rollist maailma looduskaitses; Eesti liikide punasest nimestikust; pärandniitudest kui elurikkuse tulipunktidest; Peipsi järvest; lendorava arvukusest ning paljust muustki. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont värskest numbrist saab lugeda nii Peeter I peatumisest Vastseliina mõisas kui mobiilpositsioneerimisest, aga ka ootamatust leiust tumeaine otsingul, polkovniku lese sündroomist, tuberkuloositekitaja salarelvast ning putukate kuumataju mõistatusest. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Ajakirja Horisont värskest numbrist saab lugeda nii Peeter I peatumisest Vastseliina mõisas kui mobiilpositsioneerimisest, aga ka ootamatust leiust tumeaine otsingul, polkovniku lese sündroomist, tuberkuloositekitaja salarelvast ning putukate kuumataju mõistatusest. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Ajakirja Eesti Loodus juulinumbrist saab lugeda Eestis elavatest herilastest ja helendavatest seentest; intervjuud kahepaiksete uurija Riinu Rannapiga; inimeste ja madude konfliktist Indias; linnajõgedest ning Kolga-Jaanist. Lisaks leiab ajakirjast nõuandeid koduaia elurikkuse suurendamiseks ja üleskutse otsida haruldasi taimeliike. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juulinumbrist saab lugeda Eestis elavatest herilastest ja helendavatest seentest; intervjuud kahepaiksete uurija Riinu Rannapiga; inimeste ja madude konfliktist Indias; linnajõgedest ning Kolga-Jaanist. Lisaks leiab ajakirjast nõuandeid koduaia elurikkuse suurendamiseks ja üleskutse otsida haruldasi taimeliike. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juuninumbrist saab lugeda pikka usutlust Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga, aga ka linnakliimast ja soojussaare efektist ning kuusikutest; nahkhiirte päevastest varjepaikadest; Kurgja metsadest; uuest liblikaliigist ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juuninumbrist saab lugeda pikka usutlust Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga, aga ka linnakliimast ja soojussaare efektist ning kuusikutest; nahkhiirte päevastest varjepaikadest; Kurgja metsadest; uuest liblikaliigist ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja Johanna Ross toob esile lapsepõlve lemmikraamatuid.

Ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja Johanna Ross toob esile lapsepõlve lemmikraamatuid.

Ajakirja Eesti Loodus aprillinumber keskendub meie põlistõugudele, kuid lugeda saab ka lihatootmise keskkonnamõjudest, tehislihast, borderkollist, putukatest kui inimese põlisest toidust, ilmarekorditest ning karulaugust. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus aprillinumber keskendub meie põlistõugudele, kuid lugeda saab ka lihatootmise keskkonnamõjudest, tehislihast, borderkollist, putukatest kui inimese põlisest toidust, ilmarekorditest ning karulaugust. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Mets kevadnumbrist saab lugeda nii uudsest Bioatlasest kui ka arutelu huntide, karude, põtrade ja metskitsede arvukuse teemal; samuti pikemat usutlust Ülo Viilupiga ning Eesti maaülikoolis läbi viidud turberaie uuringust. Ajakirja tutvustab Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Mets kevadnumbrist saab lugeda nii uudsest Bioatlasest kui ka arutelu huntide, karude, põtrade ja metskitsede arvukuse teemal; samuti pikemat usutlust Ülo Viilupiga ning Eesti maaülikoolis läbi viidud turberaie uuringust. Ajakirja tutvustab Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus märtsinumber keskendub imetajatele. Lugeda saab nii Eesti imetajafauna uutest liikidest, kellest põhjalikumalt peatutakse šaakalil, väike-vesimutil ja metslemmingul kui ka karuga seotud muistenditest. Lisaks kirjutatakse 40-aastasest Eesti terioloogia seltsist; Ahvenamaast; Eesti kõige kulukamatest ilmarekorditest ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus märtsinumber keskendub imetajatele. Lugeda saab nii Eesti imetajafauna uutest liikidest, kellest põhjalikumalt peatutakse šaakalil, väike-vesimutil ja metslemmingul kui ka karuga seotud muistenditest. Lisaks kirjutatakse 40-aastasest Eesti terioloogia seltsist; Ahvenamaast; Eesti kõige kulukamatest ilmarekorditest ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont jaanuari-veebruarinumber on lugejavalmis: ajakirjas kirjutatakse Tartu rahulepingust ja Kihnu kultuuriruumist; eesti päritolu geodeedist Carl Friedrich Tennerist; eSwatinist ning umhlangast; ökoloogilistest lõksudest ehk meelitavatest mülgastest, aga ka müüonist. Intervjuust TTÜ analüütilise keemia kaasprofessori Riina Aavaga saab teadmisi supramolekulaarsest keemiast. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus jaanuarinumber keskendub aasta olenditele: tutvustatakse aasta lindu, puud, sammalt, seent, liblikat ja orhideed. Veel saab ajakirjast lugeda ohu- ja allikarikkast Kavilda ürgorust; suur-konnakotka elust-olust Valgevenes; lääne-pöialpoisist, kellest on saanud Eesti „püsielanik“; pikemat intervjuud samblateadlase Nele Ingerpuuga ning paljust muustki huvitavast. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Mets talvenumbrist saab lugeda pikemat usutlust Lemeks Grupi juhi Jüri Külvikuga; kuidas ürask metsatöölised rahutute jalgade sündroomist terveks ravis; Vardi 200-aastasest loometsast; vaigukogumisest Eestimaal, punarebase kavalusest ning paljust muustki. Ajakirja tutvustab Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus detsembrinumbri läbivaks teemaks on eesti keel. Lugeda saab, kuidas taimed ja loomad saavad eestikeelse liiginimetuse; milline on Kohtla-Järve nime tekkelugu; rahvapärastest ja murdekeelsetest olendinimedest ning Soomaa soonimedest. Pikk intervjuu on Eesti keele ajaloo ja murrete professori akadeemik Karl Pajusaluga. Ajakirja sisu tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Ajakirja Horisont 6. numbrist saab lugeda radoonist; salapärasest viiendast maitsest - umamist; romadest Eestis; Struvest ja Tennerist; eestikeelse ülikooli sünnivaldusest; Etioopiast; Läti iseseisvuse sünnist ja paljust muustki. Intervjuus Tartu ülikooli õpperektori Aune Valguga arutletakse rahvusülikooli mõiste ja eestikeelsuse üle. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Ajakirja Eesti Loodus novembrinumbri tähelepanu fookuses on keskkonnakaitse. Lugeda saab toiduraiskamisest; ökoloogilise jalajälje mudelist; märgalade taastamisest Sacramento ja San Joaquini jõe deltaalal Ameerika Ühendriikides ning maailma päästvatest uutest nutikatest tehnoloogiatest. Ajakirja tutvustab Martin Tikk.

Ajakirja Eesti Loodus oktoobrinumber keskendub Eesti suurkiskjatele: hundile, karule ja ilvesele. Lisaks saab lugeda Põhja-Ameerika lääneranniku kõrbetest, biokilest, vananaistesuvest ning ökofüsioloogi vaadet taimelehele. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Ajakirja Eesti Mets sügisnumbris on vaatluse alla võetud, kuidas otsus Narva elektrijaamades taas senisest suuremas mahus puitu põletama hakata mõjutab metsaomanikke; lisaks saab lugeda kaitseväe harjutusväljakutest; metsanduse arengusuundumustest Euroopas; mändi kimbutavatest uutest okka- ja võrsehaigustest ja kährikust. Ajakirjas on ka kaks pikemat persoonikeskset lugu: intervjuud keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeliga ja tänavuse parima metsamajandaja Ardi Allikmetsaga. Ajakirja tutvustab Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron.

Ajakirja Horisont septembri-oktoobri numbrist saab lugeda gravitatsioonilainetest ja paljukanalilisest astronoomiast; intervjuud tervisetehnoloogiate arenduskeskuse juhtivteaduri Kaarel Krjutškoviga; sellestki, kuidas Tartus hruštšovkadest „smartovkad“ saavad; sellestki, millal oli lätlaste esimene ärkamisaeg ning põhjalikku ülevaadet ingerisoomlaste lähiajaloost. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Mihklikuule kohaselt on ajakirja Eesti Loodus septembrinumber kooli- ja õppimiskeskne: lugeda saab nii õuesõppest kui Rohelisest koolist; Saaremaa ühisgümnaasiumi keskkonnahariduskeskusest ja sammaltaimede pildistamisest; lunnide elust Islandil ja sellestki, kuidas teadusmaailmas toimuv kujundab üha enam tavaarusaamu. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Ajakirja Eesti Loodus augustinumber keskendub seeneriigile: lugeda saab nii söögi- kui majaseentest, aga ka seentest, kelle „kasvupinnaseks“ on inimene; põhjalikuma vaatluse all on aasta seen tava-soomustindik. Lisaks saab lugeda Eesti ilmateenistuse raskest lapsepõlvest; Kadrioru tammedest; seeneteadlastest Tšiilis ning intervjuud Eesti taimede ja seente ühe parima tundja Tõnu Ploompuuga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Ajakirja Horisont 4. number keskendub vanausulistele Eestis: kaanelugu on Marju Kõivupuult ja Alar Läänelaid ning Tulvi-Hanneli Turo kirjutavad Piirissaare püharaamatu mõistatusest. Lisaks saab lugeda, kuidas metsalõhn kliimat mõjutab; mis tõbi on hysteria estonica; millised on vaktsineerimisvastasuse tagamaad; kuidas läheb savannide kuningal ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Ajakirja Eesti Loodus juulinumbrist saab lugeda nii 2019. aasta linnust, loomast, kalast, orhideest kui ka mullast; pikemat intervjuud Paevana Rein Einastoga; Gotlandi matkamuljeid; ülevaadet laulupidude ilmast; malaaria levikut Eestis käsitleva artiklisarja viimast lugu ning Koidula tammest ja tema vanusest. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri vastutav väljaandja Riho Kinks.

Ajakirja Eesti Mets suvenumbrist saab lugeda: Paluküla Hiiemäest; intervjuud metsakasvataja ja dendroloogi, raamatu „Dendroloogia ja pargindus“ autori Eino Laasiga; Kaugmetsaomanike liidu tegemistest; Eesti mööblitootjate mõttekeskusest Tsenter; raierahu poolt- ja vastuargumentidest; leevendusveekogudest; üraskiründest ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab peatoimetaja Kristiina Viiron.

Eesti Loodus juuninumber keskendub loodusvaatluse-teemale. Ajakirjast leiab ülevaate määrajatest, teatmikest, portaalidest ja nutirakendustest, mis abistavad loodusvaatlejat; Veljo Runneli artikli „Kas looduse vaatlemine on harrastus või teadus?“; rikkaliku fotomaterjaliga illustreeritud loo Eesti mesilastest; Juhan Javoiši intervjuu keskkonnaekspert Kristjan Piirimäega ja palju muudki. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Ajakirja Eesti Loodus maikuu number keskendub saartele: Eesti suurimale omapärale. Lugeda saab nii ülevaadet sellest, millal ilmusid Lääne-Eesti saared maailmakaartidele kui ka Väikese väina tammiga seotud muredest. Veel leiab ajakirjast Saaremaa süvasadama retrospektiivi; intervjuu Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala toimimisest; kirjelduse, kuidas Tartu loodusmajas õpitakse loodushoidlikult matkama ning õpetussõnad, mis aitavad üksikul saarel ellu jääda. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Ajakirja Eesti Loodus aprillinumber keskendub loodushoidliku kodu teemale: saab lugeda, mida tähendab ökoloogiline ehitus; kuidas kasutada pilliroogu, põhku või lina hoonete soojustamisel; kirjutatakse ka haljaskatustest ja põlistest taluaia taimedest ning paljust muustki. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri vastutav väljaandja Riho Kinks.

Ajakirja Eesti Mets kevadnumbrist saab lugeda usutlust Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimehe Jaak Niguliga; vääriselupaikade inventeerimisest; debatti harvesteri teemal; hundi arvukuse geneetilisest uuringust ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron.

Ajakirja Horisont märtsi-aprilli number on keskendunud keskajale Eestimaal: lugeda saab nii Tallinna algusest kui keskaegse Tartu esimesest aastasajast; kohaliku kulinaaria tähtedest ning Michel Sittowi emast, aga ka Dannebrogi legendist. Ajakirja tutvustab Helen Rohtmets-Aasa.

Ajakirja Eesti Loodus märtsinumber keskendub võõrliikidega seotud probleemidele: lugeda saab tulnukliikidest Läänemeres; euroopa naaritsa käekäigust Hiiumaal; eksootiliste lemmikloomadega reisimisest; pukspuuleedikust – uuest võõrliigist Eestis ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Toomas Kukk, Eesti Looduse peatoimetaja.

Ajakirja Horisont värskest numbrist saab lugeda, millised olulised sündmused toimusid Eesti ajaloos 1918. aasta novembris; millest andis teada esimene Riigi Teataja; Läti ajaloost – alguse sai uus artiklite sari „Ei saa me läbi Lätita“; eestlastest-Kaali järve tekkepõhjuse mõistatuse lahendajatest ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Helen Rohtmets-Aasa.

Ajakirja Eesti Loodus novembrinumbri kaanefoto on karust: ajakirjast saab lisaks karule lugeda ka mägrast, aasta mullast 2018, sitka kuusest ning kapsast, Tulemaa kargetest maastikest ning pikemat intervjuud akadeemik Dimitri Kaljoga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Stuudios on notar Priidu Pärna, kes räägib kinkelepingutest. Kas kasulikum on teha kinkeleping või testament? Mida kinkelepingusse kirja panna? Miks on raske kinkelepingut tagasi võtta?Ajakirja „60+“ peatoimetaja Eve Rohtla räägib, millest inimesed kirjutavad ja mida lugeda tahavad. Emakeelepäeva eel, 10.märtsil, toimus Pärnus Koidula muuseumis Neljanda üleriigilise Koidula etluskonkursi finaal. Parimaks tunnistati žürii üksmeelse otsusega Külli Volmer Rosmalt Põlvamaalt.

Stuudios on notar Priidu Pärna, kes räägib kinkelepingutest. Kas kasulikum on teha kinkeleping või testament? Mida kinkelepingusse kirja panna? Miks on raske kinkelepingut tagasi võtta?Ajakirja „60+“ peatoimetaja Eve Rohtla räägib, millest inimesed kirjutavad ja mida lugeda tahavad. Emakeelepäeva eel, 10.märtsil, toimus Pärnus Koidula muuseumis Neljanda üleriigilise Koidula etluskonkursi finaal. Parimaks tunnistati žürii üksmeelse otsusega Külli Volmer Rosmalt Põlvamaalt.

Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk tutvustab ajakirja detsembrinumbrit, aga annab ka teada, et toimetus on valinud Tiit Kändleri oma aasta autoriks. Ajakirja kaaneteema on seekord Rail Baltic ja selle probleemid, ent juttu tuleb ka järgmise aasta orhideest muguljuurest, aasta liblikast sini-paelöölasest ja aasta puust viirpuust. (Toomas Jüriado.)

Notar Priidu Pärna vastab kuulaja küsimusele: kui lähisuglased loobuvad pärandist, läheb pärimisiõigus üle kaugematele sugulastele, kellel võib pärandist loobumise vormistamine olla keerukas. Miks on seadus selline inimvaenulik?Doktor Helgi Kolk selgitab, mis on helikobakter ja kuidas see mõjutab inimese tervist?Ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla tutvustab ajakirja uue aasta plaane.ENSV Riikliku Noorsooteatri asutajaliige Marje Metsur meenutab lõbusaid lugusid Noorsooteatri esimestest lavastustest.Saatejuht on Ülle Karu. Kuula 16. jaanuaril kell 16.05.

Notar Priidu Pärna vastab kuulaja küsimusele: kui lähisuglased loobuvad pärandist, läheb pärimisiõigus üle kaugematele sugulastele, kellel võib pärandist loobumise vormistamine olla keerukas. Miks on seadus selline inimvaenulik?Doktor Helgi Kolk selgitab, mis on helikobakter ja kuidas see mõjutab inimese tervist?Ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla tutvustab ajakirja uue aasta plaane.ENSV Riikliku Noorsooteatri asutajaliige Marje Metsur meenutab lõbusaid lugusid Noorsooteatri esimestest lavastustest.Saatejuht on Ülle Karu. Kuula 16. jaanuaril kell 16.05.

Notar Priidu Pärna vastab küsimusele elatisraha maksmisest. Doktor Helgi Kolk räägib Eakate Poliitika Komisjonist. Ajakirja „60+“ peatoimetaja Eve Rohtla tutvustab eakate festivali ja meestele mõeldud terviseraamatut. Arhiivilõigus meenutame, kuidas sündis 50 aastat tagasi Eesti NSV Riiklik Noorsooteater. Kuuleme rääkimas teatri loojat Vello Rummot, ENSV Kultuuriministri asetäitjat Paul Uusmanni ja teatri esimest peanäitejuhti Voldemar Pansot.Saatejuht on Ülle Karu.

Notar Priidu Pärna vastab küsimusele elatisraha maksmisest. Doktor Helgi Kolk räägib Eakate Poliitika Komisjonist. Ajakirja „60+“ peatoimetaja Eve Rohtla tutvustab eakate festivali ja meestele mõeldud terviseraamatut. Arhiivilõigus meenutame, kuidas sündis 50 aastat tagasi Eesti NSV Riiklik Noorsooteater. Kuuleme rääkimas teatri loojat Vello Rummot, ENSV Kultuuriministri asetäitjat Paul Uusmanni ja teatri esimest peanäitejuhti Voldemar Pansot.Saatejuht on Ülle Karu.

Tartu Ülikoolis töötav zooloog Mati Martin räägib liblikatest, mardikate järel liigirohkeimast putukaseltsist, keda ainuüksi väikeses Eestis on üle 2400 liigi. Ajakirja kaaneartikkel, Martini sarja, Kuidas putukat ära tunda üheksas osa, mille juures ka kolm tosinat värvikat foto, pajatab just nimelt liblikatest ja neist veidi kahvatumatest ehmestiivalistest. (Toomas Jüriado.)

Ajakirja Eesti Loodus mulluseks aasta autoriks valitud Tartu ülikooli zooloogi Mati Martini artiklisari - Kuidas putukat ära tunda - jätkub Eesti Looduse veergudel ka tänavu. Ajakirja märtsinumbris on selle sarja viies osa -Täi ja lutika vennaskond - lausa kaaneartikkel. Neist inimesele ebameeldivatest pisielukatest ja mõnest nende lähisugulasest kõneleb Martin ka saates. (Toomas Jüriado.)

Ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk räägib aasta puust lodjapuust ning tutvustab toimetuse plaane 2013. aastaks. Ajakirja tellijad saavad koos märtsinumbriga tasuta kaasa „Looduse raamatukogu“ raamatu Setumaast, aprillinumbriga koos ilmub heliplaat Eesti linnuhäältega, kus liikide arv tublisti suurem kui mistahes varem Eestis ilmunud linnulaulplaadil. Tulemas on Raplamaa erinumber, läbi aasta ilmub kultuuriväärtuste aasta lugusid, tähistatakse meie rahvusparkide ja loodushariduskeskuste ümmargusi sünnipäevi. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)

Ajakirja Loodusesõber jõulukuunumber pajatab kakkudest talvel, puuvillakasvatuse tumedast küljest, maarahva pulmadest 21. sajandil, rännust Leena deltasse, Urmas Sisaki kaitsealakuulutusest ja paljust muust. Lõpeb ka Juhani Püttsepa ja Ingmar Muusikuse matk mööda 58. laiuskraadi. Ajakirja tutvustavad peatoimetaja Helen Arusoo ja Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado. (Toomas Jüriado)

Ajakirja Loodusesõber aasta viimases numbris on juttu mittetulundusühingule Fenolo aasta keskkonnateo auhinna toonud looduskaameratest, käimas olevast looduskaitsereformist, hiiefotode võistlusest, tulevasest säästvast kodust ja paljust muust. Ajakirja tutvustavad peatoimetaja Helen Arusoo ja Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado. (Toomas Jüriado)

Ilmunud on ajakirja Horisont selle aasta viimane number. Ajakirja peatoimetajat Kärt Jänes-Kappi küsitleb Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado. (Toomas Jüriado)