POPULARITY
Saates tuleb juttu ajakirja "Novõi Mir" peatoimetajast Aleksandr Tvardovskist.
Saates tuleb juttu ajakirja "Novõi Mir" peatoimetajast Aleksandr Tvardovskist.
Ajakirjal Eesti Loodus on kombeks valida aasta autor: saates on külas tänavune aasta autor Remo Savisaar. Kas teadsite, et esimest korda jõudis Remo Savisaare foto ajakirja Eesti Loodus kaanele 18 aastat tagasi? Kuid me ei räägi sellest esimesest fotost, vaid kannatlikkusest ja pühendumisest, mis on hea loodusfoto sünni eelduseks. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Horisont augusti-septembri numbrist saab lugeda nii meditsiinilistest nanorobotitest kui tehisaru kasutamisest koolis, samuti Läänemere mereleitsakust ning mereplastist maailmameres. Lisaks leiab ajakirjast usutluse Tallinna ülikooli spordibioloogia professori Kristjan Pordiga ja saab ülevaate, millal võeti ajaloo uurimises kasutusele loodus- ja sotsiaalteaduslikud meetodid. Ajakirja tutvusta Horisondi toimetaja Piret Pappel. Saatejuht Tiiu Rööp.
Ajakirja Horisont mahukas aprilli-mai number on erinumber, millega tähistatakse Eesti kultuuriloolise arhiivi ehk EKLA 95. tegutsemisaastat. Erinumber annab ülevaate EKLA ajaloost, fondide suurusest ning olulisusest nii kirjandus- ja kultuuriloo uurijatele kui eluloouurijatele. Ajakirjast saab lugeda huvitavaid tahke Alliksaare fondist, Gustav Suitsu luulest, Lydia Koidula pärandist, Vaino Vahingust, „Kalevipoja“ inglise keelde tõlkimisest Austraalias, Jakob Hurda kaasamismeetodist ning paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Saates on külas ajakirja Eesti Loodus aasta autor Mait Sepp, kellega räägime nii artiklisarjast „Eesti kihelkonnad“ kui meie talvedest, mis on kliimamuutuste tõttu muutunud heitlikumaks. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus septembri-oktoobri numbri läbivaks teemaks on looduse seire. Lugeda saab nii suurkiskjate geneetilise seire vajalikkusest kui puugiseirest, samuti saab teada, mis valdkondi Eesti kiirgusseire hõlmab. Tähelepanu saavad nii rahvusloom hunt kui aasta puu harilik mänd. Lisaks kirjutatakse kirikuta kihelkonnast Ansekülast ja asjatundlikust seenesöömisest. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus juuli-augusti numbri keskseks teemaks on vooluveekogud. Vaatluse all on nii veemajanduskavad kui meie jõgede lämmastiku ja fosfori sisaldus, vooluvett vajav ebapärlikarp ning mullune ränk põud Euroopas. Lisaks saab teada, kust algavad Eesti jõed ja kuidas kodumajapidamised reovett mõjutavad. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus mai-juuni number keskendub looduse taastamise vajalikkusele ja võimalustele. Ülevaate saab nii looduse taastamise edulugudest Eestis kui ka ökosüsteemide taastamisest maailmas. Lisaks saab lugeda võõrliigiteadlikust aiapidamisest, rahvuslooma hundi viiest aastast, Maarja-Magdaleena kihelkonnast ja aasta orhideest valgest tolmpeast. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Horisont aprilli-mai numbris on tähelepanu all Anschluss ja Eesti okupeerimine; päikesekellad, mis mahuvad taskusse; Malta megaliittemplid ning helilokatsiooni kasutamine õhutõrjes. Veel saab lugeda jääst, mis ei väsi üllatamast; abielunaiste kodakondsusest äsja iseseisvunud Eestis ning intervjuud TÜ kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolliga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Horisont jaanuari-veebruari numbrist saab lugeda majanduskriisist Eestis sada aastat tagasi; intervjuud TÜ teadusprorektori Kristjan Vassiliga; nutikast poist Laine Poiss aga ka ilmast, Nobeli preemiast ning Kurt Vonneguti vanemast vennast. Tõnu Tannberg kirjutab Friedebert Tuglase kirjast Endel Jaanimäele ja lahendatakse küsimus, mis puidust meisterdas Jaan Koort Nõo kiriku altari apostlikujud. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Eesti Looduse näärinumber vaatleb kunsti ja looduse suhteid: ajakirjast leiab lugemist nii kunsti heast mõjust tervisele kui kunsti tekkest evolutsiooni käigus; loodusfotost kui kunstiliigist ning taimede joonistamisest; maastikumaali kujunemisest ja loodusest Eesti maalikunstis. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Horisondi novembri-detsembri number on kosmose ja kosmosetehnoloogia erinumber. Enam kui 100 leheküljelt saab lugeda, kuidas Ernst Öpik esimesena maailmas arvutas välja Andromeeda galaktika kauguse Maast; Gaia teleskoobist ja Linnutee saladustest; galaktikaparvedest; massiivsetest tähtedest; Tõraveres arendatavast kosmosetehnoloogiast; maailma suurimatest optilistest teleskoopidest; väikesatelliitide olulisusest ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus 11. number keskendub mullale ja selle toimimisele. Lugeda saab mullast kui tsivilisatsiooni vundamendist; taimejuurte mõjust kliimamuutustele ja ökosüsteemide jätkusuutlikkusele; maast ja mullast meie rahvapärimuses; imetajatest, kes uuristavad mulla sisse urge; kuidas vihmausside elutegevuse märkide järgi hinnata mullaelustiku seisukorda ning intervjuud ökoloogia professor Mari Mooraga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Oktoobrikuu Eesti Loodus keskendub inimese uurimisele. Nii saab ajakirjast lugeda Eesti antropoloogia rajaja Juhan Auli elust ning tööst; Eesti ärkamisaegsest antropoloogiahuvist; inimesest ja elukäiguteooriast ning eestlaste geneetilise mitmekesisuse tagamaadest. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Suvehaku Eesti Loodus keskendub looduse uurimisele ja välitöödele. Ajakirja vahendusel saab teada, kus üle ilma Eesti geoloogid välitöid teevad; millised on ornitoloogide töövahendid ja kuidas pesavaatlused aitavad põllulinde; miks zooloogid otsivad kevadel sõraliste pabulaid; mis on tume elurikkus ning milline on elu isoleeritud uurimisjaamades. Pikas intervjuus tõdeb looduskaitseekspert Indrek Tammekänd, et häid liigitundjaid võiks olla palju rohkem. Saates on külas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus märtsi number keskendub karvadele ja sulgedele: lugeda saab jääkaru tõhusast karvkattest; putukate eriotstarbelistest karvadest; lindude sulgedest; karvututest imetajatest; putukatest, kelle elupaigaeelistuseks on teiste olendite karv- või sulgkate; karvastest liudseentest; kultuuri ja looduse mängudest habemega; Astangu-Mäeküla rohealast ja intervjuud arengubioloog Tambet Tõnissooga. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus veebruari number tutvustab Eestit kui rändrahnumaad. Lugeda saab nii hiidrahnudest kui ka olenditest, kes kasvavad kividel: sammaldest ja samblikest. Mall Hiiemäe kirjutab rändrahnudest kui vaimse kultuuri vahendajatest ning intervjuus arheoloogiaprofessor Valter Langiga räägitakse kultuskividest, arheoloogiateadusest ja hobidetektoristidest. Lisaks leiab ajakirjast arvutuskäigu, kui pikk pidi Kalevipoeg olema, et talle omistatud vägitegusid korda saata. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus jaanuari number tutvustab aasta olendeid: lugeda saab aasta puust pihlakast, aasta loomast karust, aasta linnust metskurvitsast, aasta liblikast vareskaera-aasasilmikust ning aasta orhideest balti sõrmkäpast. Mullateadlased tutvustavad aasta mulda – tehismulda. Lisaks leiab ajakirjast Eesti Looduse 22. fotovõistluse auhinnasaajad ning parimad fotod ja pika intervjuu ornitoloog Jaanus Eltsiga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Eesti Looduse aastalõpu number keskendub sigimisele: vaatluse all on nii suurte lindude partneriprobleemid kui selgrootute keerulised elutsüklid; samblike paljunemisstrateegiad ja putukate soolised erinevused; loomaaialoomade paljunemine ja meie esiisade uskumused. Pikk usutlus on evolutsioonibioloog Tuul Sepaga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Eesti Looduse aastalõpu number keskendub sigimisele: vaatluse all on nii suurte lindude partneriprobleemid kui selgrootute keerulised elutsüklid; samblike paljunemisstrateegiad ja putukate soolised erinevused; loomaaialoomade paljunemine ja meie esiisade uskumused. Pikk usutlus on evolutsioonibioloog Tuul Sepaga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Horisont septembri-oktoobri numbrist saab lugeda nii mitokondritest kui tumeainest ja ürgsetest aukudest; sigade kaitsjast Pühast Antoniusest ning Partia riigist; sõna „banaan“ tulekust eesti keelde ning toiduhankimisest aastail 1991-1992; samuti intervjuud TÜ Eesti mereinstituudi direktori Markus Vetemaaga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Horisont septembri-oktoobri numbrist saab lugeda nii mitokondritest kui tumeainest ja ürgsetest aukudest; sigade kaitsjast Pühast Antoniusest ning Partia riigist; sõna „banaan“ tulekust eesti keelde ning toiduhankimisest aastail 1991-1992; samuti intervjuud TÜ Eesti mereinstituudi direktori Markus Vetemaaga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus septembri number kutsub põlispuid märkama: kirjutatakse põlispuude majandamisest; puude mõõtmisest; Marie Underi männist Väänas ja antakse nõuandeid, kuidas ära tunda haiget põlispuud. Intervjuu Hendrik Relvega keskendub samuti põlis- ja pärimuspuudele. Lisaks saab lugeda aasta kalast – haugist ning aasta puust - kadakast, jalakasurmast, Tharapita sünnipaigast, superlahutusmikroskoopiast ning Metsa matkarajast. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus septembri number kutsub põlispuid märkama: kirjutatakse põlispuude majandamisest; puude mõõtmisest; Marie Underi männist Väänas ja antakse nõuandeid, kuidas ära tunda haiget põlispuud. Intervjuu Hendrik Relvega keskendub samuti põlis- ja pärimuspuudele. Lisaks saab lugeda aasta kalast – haugist ning aasta puust - kadakast, jalakasurmast, Tharapita sünnipaigast, superlahutusmikroskoopiast ning Metsa matkarajast. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus tähelepanu keskmes on soome-ugri inimene: lugeda saab nii loodusoludest, kus soomeugrilased elavad kui ka soome-ugri usust ja geneetilistest juurtest; loodusnimetustest, mis on pärit soome-ugri algkeelest ning soome-ugri keelte kõnelejatest Venemaal. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus tähelepanu keskmes on soome-ugri inimene: lugeda saab nii loodusoludest, kus soomeugrilased elavad kui ka soome-ugri usust ja geneetilistest juurtest; loodusnimetustest, mis on pärit soome-ugri algkeelest ning soome-ugri keelte kõnelejatest Venemaal. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus tähelepanu keskmes on soome-ugri inimene: lugeda saab nii loodusoludest, kus soomeugrilased elavad kui ka soome-ugri usust ja geneetilistest juurtest; loodusnimetustest, mis on pärit soome-ugri algkeelest ning soome-ugri keelte kõnelejatest Venemaal. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus maikuu number tähistab Eesti ornitoloogiaühingu 100. tegutsemisaastat: lugeda saab aasta linnust - kuldnokast; lisaks antakse ülevaade meie linnustiku olukorrast, eraldi pööratakse tähelepanu põllulindudele. Eerik Leibak analüüsib uue linnuatlase põhjal muutusi Euroopa ja Eesti linnustikus ning pikk intervjuu on Eesti ornitoloogiaühingu auliikme Ruth Lingiga. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus maikuu number tähistab Eesti ornitoloogiaühingu 100. tegutsemisaastat: lugeda saab aasta linnust – kuldnokast; lisaks antakse ülevaade meie linnustiku olukorrast, eraldi pööratakse tähelepanu põllulindudele. Eerik Leibak analüüsib uue linnuatlase põhjal muutusi Euroopa ja Eesti linnustikus ning pikk intervjuu on Eesti ornitoloogiaühingu auliikme Ruth Lingiga. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saatejuht on […]
Ajakirja Eesti Loodus aprillinumber keskendub pärandniitudele: lugeda saab niidukoosluste ajaloost ja olulisusest; luhtadest ja märgadest niitudest ning sellestki, millised olid Vargamäe maastikud Andrese ja Krõõda ajal. Veel leiab ajakirjast intervjuu Madis Põdraga, kes uurib Hispaanias euroopa naaritsat; Andrei Miljutini ülevaate Eestis elavatest rottidest ja kokkuvõtte õpilasuurimistööst, mis selgitas välja, mis värvi pesakaste linnud eelistavad. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus aprillinumber keskendub pärandniitudele: lugeda saab niidukoosluste ajaloost ja olulisusest; luhtadest ja märgadest niitudest ning sellestki, millised olid Vargamäe maastikud Andrese ja Krõõda ajal. Veel leiab ajakirjast intervjuu Madis Põdraga, kes uurib Hispaanias euroopa naaritsat; Andrei Miljutini ülevaate Eestis elavatest rottidest ja kokkuvõtte õpilasuurimistööst, mis selgitas välja, mis värvi pesakaste linnud eelistavad. Ajakirja […]
Ajakirja Horisont märtsi-aprilli numbrist saab lugeda atmosfääris voolavatest jõgedest; Arktikast kui kliimavedurist; ohtlikest ainetest Eesti rannikumeres; epideemiatest muistses Lähis-Idas; elu otsimisest väljaspool elu ning pikemat usutlust TÜ psühholoogia instituudi juhataja Kariina Laasiga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Horisont märtsi-aprilli numbrist saab lugeda atmosfääris voolavatest jõgedest; Arktikast kui kliimavedurist; ohtlikest ainetest Eesti rannikumeres; epideemiatest muistses Lähis-Idas; elu otsimisest väljaspool elu ning pikemat usutlust TÜ psühholoogia instituudi juhataja Kariina Laasiga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus märtsinumbri keskseks teemaks on maastikud. Lugeda saab Euroopa maastikukonventsioonist; põllumajandusmaastike mõjust elurikkusele ja võimalustest, kuidas liigirikkus saaks abistada põllumeest, aga ka Neugrundist – maailmamere kauneimast meteoriidikraatrist. Lisaks leiab ajakirjast intervjuu TÜ arengubioloogia professori Osamu Shimmiga ja algavad jätkuartiklid Padise maanteest ja aasta loomast – rotist. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus märtsinumbri keskseks teemaks on maastikud. Lugeda saab Euroopa maastikukonventsioonist; põllumajandusmaastike mõjust elurikkusele ja võimalustest, kuidas liigirikkus saaks abistada põllumeest, aga ka Neugrundist – maailmamere kauneimast meteoriidikraatrist. Lisaks leiab ajakirjast intervjuu TÜ arengubioloogia professori Osamu Shimmiga ja algavad jätkuartiklid Padise maanteest ja aasta loomast – rotist. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. […]
Ajakirja Eesti Loodus veebruarinumber keskendub parkidele: lugeda saab parkide kujunemisloost Eestis ja maailmas; parkides pesitsevatest lindudest ja mõõdupuudest, mille järgi saab hinnata pargi sobivust nahkhiirtele. Pikk intervjuu on maastikuarhitekt Tiina Tallinnaga, ning selleski räägitakse parkidest. Ajakirja on lisandunud kaks uut rubriiki: „Kuu looduses“ ja „Abiks õpetajale“. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib […]
Ajakirja Eesti Loodus veebruarinumber keskendub parkidele: lugeda saab parkide kujunemisloost Eestis ja maailmas; parkides pesitsevatest lindudest ja mõõdupuudest, mille järgi saab hinnata pargi sobivust nahkhiirtele. Pikk intervjuu on maastikuarhitekt Tiina Tallinnaga, ning selleski räägitakse parkidest. Ajakirja on lisandunud kaks uut rubriiki: „Kuu looduses“ ja „Abiks õpetajale“. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Mis on eesti keeles erilist? Kas ja kuidas keeleteadus arvutiajastul muutub? Kuidas jõudis Ameerika keeleteadlane Marilyn Vihman eesti keele manu? Kas tõde on laual või laua peal? Kas eesti keel on kasutajasõbralik?
Mis on eesti keeles erilist? Kas ja kuidas keeleteadus arvutiajastul muutub? Kuidas jõudis Ameerika keeleteadlane Marilyn Vihman eesti keele manu? Kas tõde on laual või laua peal? Kas eesti keel on kasutajasõbralik?
Ajakirja Horisont 6. number on keelekeskne erinumber: lugeda saab inimestest ja keeltest veelinnurahva radadel; keelte surmast; tingivast kõneviisist; keelest kui aknast ajju; Eesti keele erilisusest; kuidas laps omandab ühe või kaks keelt; intervjuud Eesti keelega Ameerika keeleteadlase Marilyn Vihmaniga ja palju muudki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Horisont 6. number on keelekeskne erinumber: lugeda saab inimestest ja keeltest veelinnurahva radadel; keelte surmast; tingivast kõneviisist; keelest kui aknast ajju; Eesti keele erilisusest; kuidas laps omandab ühe või kaks keelt; intervjuud Eesti keelega Ameerika keeleteadlase Marilyn Vihmaniga ja palju muudki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus novembrinumber keskendub jätkusuutlikule eluviisile: lugeda saab ringmajandusest, tasakaaluaiast, GLOBE-i 25 tegutsemisaastast Eestis, putukajahist Namiibias, loomade talvekasukast ning pikemat intervjuud moedisainer Reet Ausiga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus novembrinumber keskendub jätkusuutlikule eluviisile: lugeda saab ringmajandusest, tasakaaluaiast, GLOBE-i 25 tegutsemisaastast Eestis, putukajahist Namiibias, loomade talvekasukast ning pikemat intervjuud moedisainer Reet Ausiga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Oktoobrikuisest ajakirjast Eesti Loodus saab lugeda, kuidas valmistuvad talveks linnud ja kuidas taimed; Marju Kõivupuu kirjutab sügisest rahvapärimuses ning intervjuus psühholoog Aija Kalaga uuritakse, kas kaamosemeeleolu on inimeste talveuni? Veel saab lugeda Mustajõe ojast, uuematest ilmarekorditest, Pakamäest, krookusnarmikust ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk.
Oktoobrikuisest ajakirjast Eesti Loodus saab lugeda, kuidas valmistuvad talveks linnud ja kuidas taimed; Marju Kõivupuu kirjutab sügisest rahvapärimuses ning intervjuus psühholoog Aija Kalaga uuritakse, kas kaamosemeeleolu on inimeste talveuni? Veel saab lugeda Mustajõe ojast, uuematest ilmarekorditest, Pakamäest, krookusnarmikust ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk.
Ajakirja Eesti Mets sügisnumbris kirjutatakse sellest, et püsielupaikade piirid on küll paigas erinevatel kaardirakendustel, kuid looduses võivad need maaomanikule ähmaseks jääda. Veel saab lugeda intervjuud uue põlvkonna metsakasvataja Risto Kiisaga; tormiõrnadest, valede võtetega majandatud metsadest; raiespordist; Misso mehest Ärnist; maastikupõlengutest maailmas ja mustast pässikust. Ajakirja tutvustab Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron. Saadet juhib Tiiu Rööp.