Podcasts about marju lauristin

Arutelus osalejad: Marju Lauristin (emeriitprofessor ja integratsioonimonitooringu meeskonna liige), Kristina Kallas (haridus- ja teadusminister), Kristiina Saks (Kantar Emori juhtekspert ja integratsioonimonitooringu meeskonna liige), Eda Silberg (Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler) Arutelujuht: Vladislav Lušin (Speaksmart moderaator) Arutelu korraldaja: Kantar Emor Kultuuriministeeriumi tellimusel on Kantar Emor 2023. aastal läbi viimas Eesti integratsiooni monitooringut, mille tulemusena valmib peegeldus, kuidas meil praegu lõimumisega läheb. Sõda Ukrainas, eestikeelsele haridusele üleminek, välistööjõu küsimused – need kõik on lõimumise toonud teravdatud tähelepanu alla. Arutelus heidame pilgu meie kogukondade erinevatele meediatarbimise harjumustele ja kraadime lõimumise hetkeseisu.

Helistame sel nädalal oma 80. sünnipäeva tähistanud emeriitprofessor Marju Lauristinile, et küsida, millised on praeguse kriisi positiivsed pooled sotsiaalteadlase ja ülikooli õppejõu pilgu läbi. Saatejuhid on Romi Hasa ja Sten Teppan.

Helistame sel nädalal oma 80. sünnipäeva tähistanud emeriitprofessor Marju Lauristinile, et küsida, millised on praeguse kriisi positiivsed pooled sotsiaalteadlase ja ülikooli õppejõu pilgu läbi. Saatejuhid on Romi Hasa ja Sten Teppan.

2013. aasta alguses tehtud sotsioloogilise uuringut "Minu laulu- ja tantsupidu" kommenteerib Marju Lauristin. "Ilma laulupeota ei oleks meil Eesti rahvast," rõhutab ta. Eetris laupäeval, 30. novembril kell 9 ja pühapäeval, 1. detsembril kell 12. Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.

2013. aasta alguses tehtud sotsioloogilise uuringut "Minu laulu- ja tantsupidu" kommenteerib Marju Lauristin. "Ilma laulupeota ei oleks meil Eesti rahvast," rõhutab ta. Eetris laupäeval, 30. novembril kell 9 ja pühapäeval, 1. detsembril kell 12. Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.

Saatekülaline on "Euroopa päeva" puhul Marju Lauristin.

Saatekülaline on "Euroopa päeva" puhul Marju Lauristin.

Minu käest on ikka ja jälle küsitud arvamust pensionite kohta. Ega ma ei oska sellistel juhtudel midagi paremat teha kui viidata oma viis ja pool aastat tagasi Postimehes ilmunud artiklile "Legend sambast", mis lõppes sõnadega: "Kui keegi üritab tõestada, et kuskil on olemas sammas, mis võimaldab keskmisel eestlasel viimased 25 eluaastat sambat tantsida, siis on see ühemõtteliselt halb. Kui me aga vaatame pensioni kui eufemistlikku koondnimetust vaesusele, haigustele ja surmale, siis on pensionidebatil väga oluline, isegi ainulaadne roll. Mulle tundub, et pension on pea ainus aines, mille kaudu lõbuühiskond ääri-veeri üldse surmast rääkida suudab. Seetõttu lubatagugi mul lõpetada omapoolse panusega sellesse arutellu: kindlaim pension on hea tervis ja parim sammas on vähestele antud anne õigel ajal surra."Viimasel ajal on sambaviisid jälle õhus, eriti palju tantsitakse teise samba ümber. 15. veebruaril kogunesid EBS-i stuudiosse pensionidebatti pidama kolme põlvkonna esindajad. Vanuse järjekorras olid nendeks presidendi majandusnõunik Heido Vitsur (sünniaasta 1944), saatejuht ise (sünniaasta 1966) ja viimasel ajal teise samba terava kriitikaga tuntust kogunud Kristjan Järvan (sünniaasta 1990).Minu jaoks sai vestlus õige hoo sisse kusagil saate viimases kolmandikus, kui Heido tõdes, et me seisame selles probleemistikus vastamisi Pareto endaga (saate ühe võimaliku pealkirjana mõlkuski mul päris pikalt meeles "Vilfredo varjus"). Olgu siinkohal mainitud, et Pareto jaotusest oli pikemalt juttu "Tähenduse teejuhtide" kaheksandas saates ("Juhuslikud suurused")**, kus mu saatekülalisteks olid professorid Ene-Margit Tiit ja Marju Lauristin.Kui siin juba enesetsiteerimiseks läks – eks seniilsus hiili mullegi vaikselt ligi – siis toon ära veel ühe asjassepuutuva artikli lõpusõnad***: "Seetõttu ei ole sugugi üllatav, et Brüsselist ja selle kohalikest harukontoritest kostub murelikke toone populismi võidukäigu pärast. See mure on õigustatud. Populism on ohtlik, demokraatia on ohtlik, elu ise on ohtlik. Meie tõelised probleemid algavad sellest, et valgustatud tänavad, õigeaegselt saabuvad bussid ja usaldusväärselt voolav joogivesi on meil lubanud selle vääramatu tõsiasja hetkeks unustada. Sagenevad pensionipaanikad on eelkõige märk sellest, et see teadmine tuleb tagasi."Head kuulamist!H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Kaheksandas saates tulid jutuks juhuslikud suurused ja nende jaotused ning statistiline maailmapilt laiemalt. Me rääkisime koos statistikaprofessori Ene-Margit Tiidu ja sotsioloogiaprofessori Marju Lauristiniga normaal- ja Pareto jaotustest ning nende mõjust ebavõrdsusele elavas ja eluta looduses. Lõpuks langes põhirõhk mõistetavatel põhjustel küll rohkem elavale loodusele. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

#8 Marju Lauristin ja Ene-Margit Tiit, "Juhuslikud suurused"

"Lugeja alahindamine on patt, mis maksab kätte."

"Lugeja alahindamine on patt, mis maksab kätte."

Kirjanik ja ajakirjanik Urmas Vadi saadab varjuna üht inimest tema tööpäeval. Käib temaga kaasas, mikrofon käes, salvestab vestlusi, mõtteid, helisid ja proovib ka ise abiks olla, aga ka mõista, mida see inimene teeb ja miks ta seda teeb.Sel nädalal on Urmas Marju Lauristini töövari. Kuulake 6. jaanuaril kell 14.05.

Kirjanik ja ajakirjanik Urmas Vadi saadab varjuna üht inimest tema tööpäeval. Käib temaga kaasas, mikrofon käes, salvestab vestlusi, mõtteid, helisid ja proovib ka ise abiks olla, aga ka mõista, mida see inimene teeb ja miks ta seda teeb.Sel nädalal on Urmas Marju Lauristini töövari. Kuulake 6. jaanuaril kell 14.05.

Vikerraadio sünnipäeval, 3. aprillil kell 14.05 tuletame meelde 1960ndate aastate uut ja hoopis vabamat ühiskondlikku õhustikku, mille tuules Vikerraadio 50 aastat tagasi loodi. Vikerraadio tulek tähendas regulaarsete kuulajauuringute algust Eesti Raadios, uusi saatevorme, uut lähenemist suhtluses kuulajatega.Meenutamas on tollane noortesaadete toimetaja Marju Lauristin, tookordne teadustaja Jüri Jürivee, saateoperaator Viivika Vahtel ja Eesti Raadio hilisem tehnikadirektor Avo-Rein Tereping.Saate paneb kokku Kaja Kärner.

Vikerraadio sünnipäeval, 3. aprillil kell 14.05 tuletame meelde 1960ndate aastate uut ja hoopis vabamat ühiskondlikku õhustikku, mille tuules Vikerraadio 50 aastat tagasi loodi. Vikerraadio tulek tähendas regulaarsete kuulajauuringute algust Eesti Raadios, uusi saatevorme, uut lähenemist suhtluses kuulajatega.Meenutamas on tollane noortesaadete toimetaja Marju Lauristin, tookordne teadustaja Jüri Jürivee, saateoperaator Viivika Vahtel ja Eesti Raadio hilisem tehnikadirektor Avo-Rein Tereping.Saate paneb kokku Kaja Kärner.

Marju Lauristin describes herself as an academic spy in a political environment. In this Medea Vox episode, she talks about what life as a scholar was like in Soviet times—and how she brings her political experiences into teaching and research.

Marju Lauristin describes herself as an academic spy in a political environment. In this Medea Vox episode, she talks about what life as a scholar was like in Soviet times—and how she brings her political experiences into teaching and research.

Euroopa Parlamendi Strasbourgi stuudios on Eesti saadikud - Kaja Kallas, Marju Lauristin, Yana Toom, Tunne Kelam ja Urmas Paet. Arp Müller küsitleb neid europarlamendis praegu käsiteldavatel teemadel: juttu tuleb Euroopa Komisjoni esitletud rändekriisi leevendamise ettepanekutest, demokraatia kriisist Türgis, puudustest digituru algatuses, dokumentide piiriülese tunnustamise plaanist, nn Junckeri investeerimisprogrammi käivitumisest ja meetmetest, mis peaksid suurfirmadel tegema keeruliseks maksudest kõrvalehoidmise. Kuula 8. juunil kell 14.05, kordus kell 19.05.

Euroopa Parlamendi Strasbourgi stuudios on Eesti saadikud - Kaja Kallas, Marju Lauristin, Yana Toom, Tunne Kelam ja Urmas Paet. Arp Müller küsitleb neid europarlamendis praegu käsiteldavatel teemadel: juttu tuleb Euroopa Komisjoni esitletud rändekriisi leevendamise ettepanekutest, demokraatia kriisist Türgis, puudustest digituru algatuses, dokumentide piiriülese tunnustamise plaanist, nn Junckeri investeerimisprogrammi käivitumisest ja meetmetest, mis peaksid suurfirmadel tegema keeruliseks maksudest kõrvalehoidmise. Kuula 8. juunil kell 14.05, kordus kell 19.05.

Saade läheb eetrisse Euroopa Parlamendi raadiostuudiost Strasbourgis, kuhu kogunevad Eestist valitud saadikud Kaja Kallas, Yana Toom, Marju Lauristin, Tunne Kelam ja Indrek Tarand. Räägime andmekaitsereformist, jätkuvast immigratsioonisurvest, ettepanekutest ELi ühtse varjupaigasüsteemi loomiseks ja Dublini süsteemi muutmiseks, aga ka teemal, mis puudutab Eesti põllumehi - umbrohumürgi glüfosaadi keelustamise üleskutsest. Saatejuht on Arp Müller. Kuula 13. aprillil kell 14.05.

Saade läheb eetrisse Euroopa Parlamendi raadiostuudiost Strasbourgis, kuhu kogunevad Eestist valitud saadikud Kaja Kallas, Yana Toom, Marju Lauristin, Tunne Kelam ja Indrek Tarand. Räägime andmekaitsereformist, jätkuvast immigratsioonisurvest, ettepanekutest ELi ühtse varjupaigasüsteemi loomiseks ja Dublini süsteemi muutmiseks, aga ka teemal, mis puudutab Eesti põllumehi - umbrohumürgi glüfosaadi keelustamise üleskutsest. Saatejuht on Arp Müller. Kuula 13. aprillil kell 14.05.

Saade läheb eetrisse Prantsusmaalt Strasbourgist, Euroopa Parlamendi raadiostuudiost, kuhu tulevad Eestist valitud eurosaadikud Tunne Kelam, Yana Toom, Urmas Paet, Marju Lauristin, Kaja Kallas ja Indrek Tarand. Juttu tuleb takistustest digitaalse ühisturu loomisel, Saharovi preemia tähendusest ning eeloleva EL Ülemkogu teravatest teemadest, näiteks Euroliidu ühtse piirivalve loomise ideest ja Vene sanktsioonide pikendamisest. Saatejuht on Arp Müller. Kuulake 16. detsembril kell 14.05 või 19.05.

Saade läheb eetrisse Prantsusmaalt Strasbourgist, Euroopa Parlamendi raadiostuudiost, kuhu tulevad Eestist valitud eurosaadikud Tunne Kelam, Yana Toom, Urmas Paet, Marju Lauristin, Kaja Kallas ja Indrek Tarand. Juttu tuleb takistustest digitaalse ühisturu loomisel, Saharovi preemia tähendusest ning eeloleva EL Ülemkogu teravatest teemadest, näiteks Euroliidu ühtse piirivalve loomise ideest ja Vene sanktsioonide pikendamisest. Saatejuht on Arp Müller. Kuulake 16. detsembril kell 14.05 või 19.05.

Neljapäeval läheb Reporteritund otse-eetrisse Strasbourgist, stuudiosse on palutud kõik kuus Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikut: Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Urmas Paet, Indrek Tarand ja Yana Toom.Käsitleme Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kolmapäeval peetavat ajaloolist kõnet olukorrast Euroopa Liidus, süvenevat põgenikekriisi, samuti neljapäevahommikust arutelu Eston Kohveri jätkuva ebaseadusliku kinnipidamise üle Venemaal. Saatejuht on Arp Müller. Kuula 10. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Neljapäeval läheb Reporteritund otse-eetrisse Strasbourgist, stuudiosse on palutud kõik kuus Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikut: Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Urmas Paet, Indrek Tarand ja Yana Toom.Käsitleme Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kolmapäeval peetavat ajaloolist kõnet olukorrast Euroopa Liidus, süvenevat põgenikekriisi, samuti neljapäevahommikust arutelu Eston Kohveri jätkuva ebaseadusliku kinnipidamise üle Venemaal. Saatejuht on Arp Müller. Kuula 10. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.