Podcasts about mulle

„Mulle tundub, et tänapäeva maailmas pendeldavad inimesed kahe vastandliku arusaama vahel. Psühhoteraapias ja ka mujal valitseb klišee, et kõik on mõtlemises kinni; kui muudame mõtlemist, muutub ka maailm. Kuivõrd kujutlus on midagi, mida me saame oma tahtega mingil määral juhtida, siis muutuvat ühes uue kujutlusega ka maailm meie ümber. William Blake'il on kuulus luulerida „the mind-forg'd manacles I hear“ – meid kammitsevad „mõtte taotud rauad“. See on selline hipi unelm, et kui meil õnnestuks kuidagi kujutlus vabaks lasta, siis kõik muutuks, justkui maailm ise meile mingeid piiranguid ei seakski.“ ütles luuletaja ja tõlkija Märt Väljataga Tähenduse teejuhtide 57. numbrile antud intervjuus „Kuningriigi saladus“ [1].Samanimelise saatesarja 262. vestlusringis tulime Väljataga ja Vano Allsaluga [2] Blake'i juurde tagasi. „Blake rõhutab kujutlusvõime tähtsust. Tema arvates saavad kõik maailma hädad alguse teatud tardumusest, kujutlusvõime kivistumisest. Aldous Huxley kasutas Blake'i kuulsat metafoori taju määrdunud ustest. Meil kõigil on mingisugused kasvatuse, koolihariduse ja keelega kaasa antud klišeed või stereotüübid. Me kogeme maailma sellistesse üksustesse liigendatuna, nagu me seda parajasti kogeme. Kui me oma taju uksed puhtaks nühiksime, näeksime liivateras maailma ja hoiaksime lõpmatust oma peopesas. Selleks, et toimuks ümbersünd, tuleb kammitsev koorik ära lõhkuda. Kaplinskil – kes on ju ka müstiline luuletaja – kordub samuti kujund seestpoolt munakoort toksivast tibust,“ lisas Märt kõnealuses keskustelus (88. minut).Vestluse lõpus viisin jutu Blake'i rollile käimasolevas suures transformatsioonis [3]. „Me kõik tunneme, et mõtte sepistatud rauad või vaimu taotud ahelad on hakanud ära kukkuma,“ ütles Märt (120. minut), „aga mis sealt lõpuks välja koorub, ei oska praegu keegi ette aimata. On selline ooteseisund. Minu arvates on kõige tõenäolisem, et jäädaksegi toksima, munakoor ei purune ja mingit uut ilmutust ei tule.“ „Blake'i luuleread „To see a world in a grain of sand / And a heaven in a wild flower, / Hold infinity in the palm of your hand / And eternity in an hour” kõlavad kaasa kõigis, kes püüdlevad parema mina poole,” sekundeeris Märdile Vano (122. minut). “Mind võlub tema puhul kõige enam pildi ja sõna ühtsus – see, kuidas luua sõnadega kujutlusi ja neidsamu kujutlusi siis jälle sõnadeks tagasi konverteerida.“ Sellisena on Blake Vano sõnul meile ka tänapäeval hea õpetaja, seda nii kunstipraktikas kui ka elu eksistentsiaalsemates ja dionüüslikemates aspektides. Mõlemad saatekülalised hindasid kõrgelt Blake'i julgust, kindlameelsust ja visadust. „Mulle tundub, et ta ütleb meile: „Julge olla sina ise, julge kujutleda oma kujutlusi!“ võttis Vano saate lõpus (123. minut) kontrakultuuri prohveti [4] igihalja sõnumi kenasti kokku.Head uudistamist!H.–––––––––––––––[1] https://teejuhid.postimees.ee/8344123...[2] https://www.youtube.com/live/P6midIj2...[3] https://www.youtube.com/live/lWpcwhWc...[4] https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Omniva tegevjuht Martti Kuldma. Varasemalt oli Martti Omniva innovatsiooni ja tehnoloogia juht ning nõukogu liige. Samuti on ta mänginud olulist rolli Pipedrive'i kiire kasvu faasis ning juhtinud Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi ja Tallinna Börsi tehnoloogilist arengut. Marttiga räägime insenerlikust mõtteviisist juhtimises, isejuhtivatest meeskondadest, otsustusjulgusest ja sellest, kuidas muuta traditsiooniline logistikaettevõte kaasaegseks tehnoloogiaettevõtteks. Ning peatume ka ühel isiklikul coachingu hetkel, kus üks lihtne küsimus aitas tal mõista, et suurim takistus ei ole mitte süsteem, vaid julgus ise arengule suunatud muutusi ellu kutsuda.

Saade tõukus Heido värskest artiklist "Kibestunult uude aastasse" [1]."Minu arvates on see viimase kümne aasta kõige parem arvamuslugu," ei olnud Indrek kiitusega kitsi (16. minut). "See lugu nõudis julgust," jätkas Indrek, "sest mõni aeg tagasi oleks seisukohta, et Ameerika hegemoonia ei kesta igavesti, peetud kremlimeelseks." "Olen elanud kaua ja näinud ka seda, kuidas inimesed Stalini surma järel nutsid," selgitas Heido oma söakuse tagamaid (21. minut), "mul on nendes küsimustes teatud närv olemas. Ma tunnen, millal võib natuke rohkem haukuda." – "Perestroika on alanud! Võib jälle rääkida!" rõõmustas kuuldu peale Indrek.Mulle meenusid siinkohal NLKP viimase peasekretäri Mihhail Gorbatšovi omaaegsed meelisklused perestroika erinevatest etappidest. Kõigepealt oli kiirendus (uskorenije) – s.o süsteemi tuunimine etteantud raamistikus —, sellele järgnes avalikustamine (glasnost) – arutelu sotsialistliku süsteemi kitsaskohtade üle –. Avalikustamine tõi endaga kaasa demokraatlikud eksperimendid, 1989. aasta mais tuli Moskvas kokku Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. Sealt läks Nõukogude impeeriumi laialisaatmiseni veel ainult pisut enam kui kaks aastat. Niisiis, kokkuvõtvalt: 1) uskorenije; 2) glasnost; 3) demokratisaatsija; 4) raspad. Olgu selle teema lõpetuseks lisatud, et Gorbatšovi ja Trumpi vahele on huvitavaid parallele vedanud Rootsi ajakirjanik Malcom Kyeyune ("Trump's Gorbachev moment" [2]).Keskustelu teise poole alguses (62. minut) viisin ma jutu briti ajaloolasele Simon Schamale (saate tunnuspildil paremal), kelle sulest on ilmunud suurepärane Prantsuse revolutsiooni lahkav raamat "Citizens". Minu mõtlemist on viimasel viieteistkümnel aastal olulisel määral mõjutanud tema 2010. aasta mais FT-s ilmunud artikkel "On the brink of a new age of rage". Olen teda seetõttu palju tsiteerinud, näiteks kaheksa aastat tagasi ERR-i portaalis ilmunud loos "Globaal-Revali äng" [3]. "Ajaloolased teavad rääkida, et majanduskatastroofile järgneb rahva raevupuhang sageli väikese viivitusega. Esimeses vaatuses toob kriisi põhjustatud šokk kaasa hirmunud peataoleku ja poliitilise messia ootuse, instinktiivsed enesekaitsemeetmed, kuid mitte veel viha organiseeritud mobilisatsiooni. Olgu aasta 1789 või 2010, tavaliselt jääb tormi harjal ametisse astuvale valitsusele üürike hetk kriisi ohjeldamiseks. Kui nähakse, et see ei säästa olukorra parandamiseks oma jõudu, võib valitsus mõneks ajaks saavutada ka ajutise legitiimsuse. Teine vaatus on keerulisem," kirjutas Schama pea kuusteist aastat tagasi.Kui uutmise uue näitemängu esimene vaatus algas 2008. aasta 15. mail Lehmani pankrotiga ja jõudis teise vaatusesse 2022. aasta kevadel (mis makromajanduslikus mõttes kujutas endast 2008. aasta kordusetendust steroididel), siis ei jää süveneva eelarvekriisiga maadlevatel valitsustel õige pea midagi muud üle kui kutsuda kokku rahvasaadikute kongressid (või generaalstaadid, nagu analoogset nähtust nimetati revolutsiooni-eelsel Prantsusmaal)."Inimesed ei saa aru, et kogu planeet on pankrotis ning algamas on hullumeelne maksuralli," iseloomustab kujunenud olukorda lühidalt endine BlackRocki portfellihaldur ja Robert F. Kennedy valimiskampaania finantsjuht Edward Dowd [4].Need sõnad võtavad olukorra kaunis napilt kokku.H.——————————[1] https://arvamus.postimees.ee/8391498/...[2] https://unherd.com/2025/04/trumps-gor...[3] https://www.err.ee/691672/hardo-pajul...[4] https://edasi.org/202831/hardo-pajula... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Audio salvestus koosolekult

Pille on energeetiline tasakaalustaja ja alateadvuse reprogrammeerija. Tema töö keskmes on inimese sisemaailm – uskumused, tunded, hirmud, reaktsioonid ja need nähtamatud mustrid, mis juhivad meie elu ka siis, kui me sellest teadlikud ei ole. Pille aitab inimestel muuta oma sisekõnet, vabastada emotsionaalseid pingeid (nagu ärevus, viha, lein või segadus) ning avastada uusi vaatenurki, mis aitavad ellu rohkem kergust ja selgust tuua. Ta ei anna valmis vastuseid – ta aitab sul leida need enda seest. Ta teeb grupikoolitusi Muudan Oma Elu kogukonnas ning töötab üks-ühele oma Rapla salongis, sest kuigi mustrid korduvad, on iga inimese teekond alati isiklik ja eriline. Sageli tunnevad inimesed pärast sessiooni kohest kergust ja ruumi juurde – nii peas kui kehas. Pille on praktik. Ta ei jaga teooriaid, mida pole elu peal läbi testinud. Ta on salvestanud enam kui 200 koolitust, mis katavad nii algustasemel eneseteadlikkuse kui ka sügavamad energeetilised muutused. Tema töö on koostöö nähtamatuga, intuitsiooniga ja sisemise tarkusega. Ta usaldab infot, mis läbi tema tuleb — ja õpetab ka teisi seda usaldust endas taastama. --- PODCASTI SPONSORID MILLION MINDSET KIRJASTUS – Kasuta sooduskoodi “chriskala” ja saad -10% kõikidelt raamatutelt.

Matti Eve vieraili Voiman aamussa Sara Perttusen juttusilla ja kertoi tunnelmiaan tämän tunnustuksen myötä. Lisäksi Matti Eve muisteli mistä kaikki hänen radiourallaan alkoi, eli 1987 Rytmiradiossa. Lisäksi minkälaisia kiireitä "eläkeläisellä" oikein onkaan nyt? Minkälaisia terveisiä Matti lähetti kuulijoille?Kuuntele haastattelu kokonaisuudessaan.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson. Varasemalt on Marilin töötanud nii Maksu- ja Tolliametis, ministeeriumides, advokaadibüroos kui ka Swedbankis. Ta ise ütleb, et tema teekond on olnud õnnelik õppimiste jada – kuidas luua keskkond, kus inimesed tunnevad end hästi, saavad särada ja samal ajal hoides fookust suurel eesmärgil. Räägime sellest, et juhtimine ei ole sooloprojekt, vaid meeskonnatöö. See tähendab juhi jaoks pidevat enesearengut ja dialoogi nii iseenda kui ümbritsevatega.

Lahtelainen urheiluhieroja Jere Tiihonen on auttanut työkseen ihmisiä vuosikaudet ja uskoo elämässä laajasti pyyteettömän auttamisen voimaan.-Jos teen hyvää, en tuo sitä missään ilmi. Auttaminen ei saa olla sellaista, että omia hyviä tekoja nostetaan esiin vaikkapa Facebookissa, hän kertoo.Tiihonen voitti juuri omassa sarjassaan hauiskäännön SM-kultaa ja teki myös uuden Suomen ennätyksen.Hän kokee yleisesti olevansa mukava, iloinen ja lämmin mies. Suorituksen hetkellä kisoissa hänen täytyy kuitenkin saada itselleen aikaiseksi "treenipsykoosi".-Muutan olemukseni yhtä aikaa raivoisaksi ja rauhalliseksi. Koko mielentilani muuttuu ja sen näkee myös silmistäni, Tiihonen sanoo.Voimailukisoissa hän kuuntelee musiikkia kuulokkeilla ja valjastaa käyttövoimaa aggressiosta sekä vihasta.-Silloin olen hetken aikaa täysin eri mindsetin omaava ihminen. Suorituksen jälkeen palaan takaisin rauhaani, Tiihonen kuvailee.Jani Nivalan haastattelussa puhutaan monien aiheiden lisäksi muun muassa kilpailuvietistä, herkkyydestä, kehonhuollosta ja merkityksellisistä teoista.

Eesti Kontserdi hooaja avakontserdil "Elemendid" astuvad üles Kristjan Järvi ja tema 25-liikmeline all-stars bänd.

"Mulle on sõna ja sõnastamine alati väga meeldinud, nagu ka lugude jutustamine, olgu teatri- või kujutavas kunstis," ütleb lavastaja ja dramaturg Johan Elm, kui pärast tema kõige värskema lavastuse "Hingelind" esietendust stuudios kokku saime.

"Mulle on hästi tähtis inimese hääl," tunnistab seekordne külaline Merle Randma-Aru.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kogenud IT-tippjuht ja ettevõtja Anneli Heinsoo. Anneli taust ulatub digipöörde, küberturvalisuse ja IT-juhtimise valdkonda. Täna on ta küberturvalisuse ettevõtte Neverhack Estonia juht, varasemalt üle kümne aasta olnud Tietoevry Estonia AS juht. Anneli on asutanud ja vedanud mitmeid tehnoloogiaettevõtteid, sealhulgas nt Security Software OÜ ja GT Tarkvara, ning panustanud sektori arengusse läbi erinevate valdkonda edendavate ühingute ja assotsiatsioonide. Selles episoodis räägime Anneliga tema kujunemisteekonnast juhina ja väärtuspõhisest juhtimisstiilist, mis on aidanud tal edu saavutada nii ettevõtjana kui ka juhina. Minu jaoks jäi kõlama Anneli mõte, et tänapäeva juhi üks olulisi väljakutseid on põlvkondade ühendamine – just erinevate põlvkondade ootused ja tööstiilid loovad tänastele juhtidele uusi proovikive.

Võistulaulmise žüriisse kuulunud lapselaps Jaagup Tormisega räägime tähelepanuväärsematest konkursile laekunud töödest ning mõistagi Veljo Tormisest – nii helilooja kui vanaisana.

Rotermanni kvartali peaväljakul on avatud Sõpruse suvine välikino.

Dirigent Veronika Portsmuth rääkis Kroonika taskuhäälingus „Tähetund“ lähemalt seljataha jäänud keerulisest perioodist ja tõdeb, et on tänaseks jõudnud õnnelikku eluetappi.„Koht, kus olen eluga praegu, on tõeliselt hea ja väärtuslik. Iga päev kinnitab mulle, et teen õiget asja,“ ütleb Veronika intervjuu alguses.Ta lisab juurde, et tunneb iseennast rohkem ja selgemalt kui varem. „Olen aru saanud, et võrreldes teistega olen loomult kärsitu, aga samas ka energiline.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Kristiina Alliksaar – kogenud kultuurikorraldaja ja tippjuht, kelle süda on kultuuri korraldamises ja kelle juhtimisteekond on viinud ta teatrijuhist Kultuuriministeeriumi kantsleriks. Kristiina jaoks ei ole juhiks olemise keskmes mitte suurte visioonide genereerimine, vaid oskus muuta need tulevikunägemused tegelikkuseks. Ta eelistab olla lavatagune jõud, kes loob tingimused, et ideed saaksid teoks – olgu need sündinud poliitikas, loomingulistes kollektiivides või kultuurisfääris laiemalt.

Did you know that Obsessive-Compulsive Disorder (OCD) affects approximately 1 in 200 children, with symptoms often emerging between the ages of 7 and 12? As pediatricians, you're likely the first to encounter these patients, making early recognition and intervention critical for achieving optimal outcomes. In this episode, we'll provide you with the knowledge and tools needed to accurately diagnose and effectively manage OCD, laying the foundation for better long-term care. Dr. Theresa Fiagbe, a second-year Child Psychiatry Fellow, Dr. Dale Peeples, Associate Professor of Child Psychiatry, and Alisha Patel, Medical Student at the Medical College of Georgia, join forces to unpack the complexities of OCD in children and adolescents. Tune in as we: Explore key diagnostic criteria and the most effective screening tools for identifying OCD in pediatric patients Discuss evidence-based treatments such as Cognitive Behavioral Therapy (CBT) and SSRIs, and how to incorporate them into your practice Review common comorbid conditions, like anxiety and PANDAS, that can complicate diagnosis and treatment Examine the impact of OCD on school performance, social interactions, and family life Share practical guidance on managing long-term care to prevent relapse and ensure successful outcomes Whether you're encountering OCD symptoms in a patient for the first time or seeking to enhance your expertise, this episode will equip you with the essential tools to improve diagnosis and treatment. Special thanks to Dr. Yang for editing and Dr. Sarah Straka, and Dr. Baris Olten for peer reviewing this episode. CME Credit Available: Link Coming Soon! References: American Psychiatric Association. (2013). Diagnostic and statistical manual of mental disorders (5th ed.). American Psychiatric Publishing. Berman, L., & Flessner, C. A. (2014). Pediatric obsessive-compulsive disorder: Diagnostic and treatment issues. Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry, 53(2), 123-131. https://doi.org/10.1016/j.jaac.2013.10.003 Clark, C. A., & Scharf, R. (2020). Cognitive-behavioral therapy for obsessive-compulsive disorder in children and adolescents: Current trends and future directions. Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry, 59(9), 971-979. https://doi.org/10.1016/j.jaac.2020.05.007 Fahrion, S., & Goodwin, G. M. (2019). Pharmacological treatment of pediatric obsessive-compulsive disorder: SSRIs, clomipramine, and beyond. Current Psychiatry Reports, 21(8), 58-66. https://doi.org/10.1007/s11920-019-1040-3 Franklin, M. E., & March, J. S. (2015). Treatment of obsessive-compulsive disorder in children and adolescents. Pediatric Clinics of North America, 62(3), 529-545. https://doi.org/10.1016/j.pcl.2015.02.004 March, J. S., & Mulle, K. (2017). OCD in children and adolescents: A review of treatments and practical guidance. The Psychiatric Clinics of North America, 40(2), 199-208. https://doi.org/10.1016/j.psc.2017.01.002 Murphy, T. K., & Pincus, D. B. (2019). Pediatric obsessive-compulsive disorder: Diagnosis, treatment, and future directions. Current Opinion in Pediatrics, 31(4), 517-524. https://doi.org/10.1097/MOP.0000000000000801 PANDA Study Group. (2017). Pediatric autoimmune neuropsychiatric disorders associated with streptococcal infections (PANDAS). Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry, 56(11), 933-940. https://doi.org/10.1016/j.jaac.2017.07.866 Peris, T. S., & Piacentini, J. (2021). Pediatric obsessive-compulsive disorder: Treatment strategies and challenges. Journal of Clinical Child and Adolescent Psychology, 50(1), 32-43. https://doi.org/10.1080/15374416.2020.1831504 Reaven, J. (2018). Screening for pediatric obsessive-compulsive disorder: Tools, guidelines, and challenges. Child and Adolescent Mental Health, 23(3), 133-139. https://doi.org/10.1111/camh.12267 Thienemann, M., & McGuire, L. (2019). Treating pediatric OCD with a focus on cognitive-behavioral therapy: Evidence and efficacy. Journal of Clinical Child and Adolescent Psychology, 48(4), 530-538. https://doi.org/10.1080/15374416.2019.1612851

Audio salvestus koosolekult

Maris Järva on Sky Plusi eetris eestimaalasi äratanud üle kümne aasta ja pälvinud mitmeid väärikaid auhindu. Ühtlasi on teda mitmel korral tunnustatud Eesti Meelelahutusauhindade galal. Ta on alati särav ja kindlasti toob ka hallil argipäeval päikese pilve tagant välja. Inimestes hindab ta kõige enam ausust, austust ja teineteisest hoolimisst. Kindlasti peegeldab ta seda kõike ka ise. Külas on Maris Järva ja saatejuht on Kerli Kivistu.

Kroonika taskuhäälingus „Tähetund“ käis külas muusik ja kunstnik Kitty Florentine, kes on muusikamaastikul tegutsenud napid kaks aastat. Ta on tänulik, et kogu projekt toob talle tänasel päeval leiva lauale ja tema unistus on vallutada suured maailmalavad.Kitty Florentine väljendab ennast läbi erinevate loomevormide ja hiljuti võis teda näha Eesti Laulu finaalis esinemas Cartooni, Kristjan Järvi ja Nordic Pulse'iga.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tarmo Pohlak, kogenud ehitusvaldkonna tippjuht, kelle karjäär on olnud täis väljakutseid, muutusi ja edasiviivaid otsuseid. Tarmo on täna Nordecon AS-i juhatuse liige, vastutades ehitustegevuse eest. Varasemalt on ta aidanud kasvada sellistel ehitusvaldkonna ettevõtetel nagu Merko Ehitus, Oma Ehitaja ja US Real Estate. Tarmo on ka kahekordne aasta ehitaja tiitli laureaat – 2009. aastal Tallinki peahoone ja 2016. aastal Hilton Tallinn Park hotelli ehituse eest. Vestlusest jookseb selgelt välja, et Tarmo jaoks ei ole juhtimine kunagi olnud pelgalt protsesside haldamine – tema kirg on uute asjade ülesehitamine, meeskondade arendamine ja muutuste elluviimine. Ta usub, et kasvav organisatsioon vajab selget sihti, süsteemset tegutsemist ja otsustavat juhti. Kõva maratonijooksjana näeb Tarmo ka tugevat sidet spordi ja juhtimise vahel – mõlemad nõuavad sihikindlust, pikaajalist plaani ja raskuste ületamist. "Kui sa minusuguse venna endale palkad, siis sa palkad ikkagi kedagi, kes drive'ib arengut ja kasvu – ma olen tiimide moodustaja, protsesside käimalükkaja ja lahtimõtestaja. Mulle meeldib üles ehitada, mitte ainult hoida käimas. Muutuste puhul ongi see, et sa tegeled eelkõige nö probleemidega. Kui juhid lükkavad probleemid eemale ja tegelevad ainult mõnusate asjadega, siis need ei lahene. Vaiba alla lükatud probleemid kuhjuvad, kuni lõpuks tuleb, kas juht välja vahetada või ettevõte kukub kokku. Minu jaoks on oluline otsustada, tegutseda ja edasi liikuda. Ma ei kohku ära, olen järjekindel ja süsteemne. Just see hoiak on viinud mind ettevõtetesse, kus on midagi vaja muuta, midagi on natuke korrast ära või on vaja tõsta uuele tasemele. See on minu jaoks väga huvitav. Ja praegu Nordeconis on sama lugu – kust me alustasime ja kuhu me nüüd, pluss aastaga, jõudnud oleme, on ikka väga äge." – Tarmo Pohlak Kui sind huvitab, kuidas juhtida muutusi, kasvatada nii meeskonda kui ka organisatsiooni ning hoida end juhina vaimselt ja füüsiliselt vormis, siis see episood on just sulle!

Cirklen rundt om juletræet bliver ikke altid dannet af kernefamilier i opvarmede parcelhuse. Julen er noget andet for gadens folk. For dem, der er familie uden at være blodsbeslægtede. Mennesker, som har meget få gode juleminder - og hvor julen kan blive hård, kold og ensom, hvis man ikke rykker tæt sammen på gaden. Genstart fejrer i dag jul med de hjemløse i Aarhus. I anledning af højtiden deler "Mulle" historien om, hvad der gjorde hende til et af gadens børn, hvordan man overlever og låser gamle dæmoner inde, hvordan man tilgiver dem, som har svigtet - i håb om selv at blive tilgivet. Og hvad julen betyder, når man ikke har et hjem at holde den i. Vært: Simon Stefanski. Program publiceret i DR Lyd d. 23/12.

Chrisopher & Jobst im Gespräch mit Jan & Till. Wir sprechen über den Rosenmontags-Mosh, "Trink noch eine mit" von Black Föös, die Nubbelverbrennung & der Jeisterzuch, auf Tour mit Punch, Auswärtsspiel von Den Toten Hosen, die Bloodhound Gang, keine Leerfahrten, mit Batakas kämpfen, zu teure Skate-Shirts, Jumpstyle im Sportunterricht, "The Kill" von 30 Seconds To Mars, Sondaschule, Chris & Robin von Allgemeines Denkvermögen, True Side in Geldern, von YouTube-Video zu YouTube-Video hangeln und über Punk lernen, ziemlich im Metalcore-Tunnel sein, Stick to Your Guns live, das Zuff in Rheinberg, Crabcore von Attack Attack, Brot mit Olivenöl, mehr Bock auf live spielen, die Demos von Mortal Form, die Cover von Wonderful World, inspiriert von den frühen Turnstile, neue Möglichkeiten dank Mulle, Shoutout an Tibor, in Jazz abrutschen, irre viele aktuelle Hardcore Bands, Scott Evil als Vorband von Oasis, der Community Gedanke von Hardcore, große Bands in kleinen Clubs, die Dormitio Abtei in Jerusalem, uvm. Drei Songs für die Playlist: 1) Der beste Tote Hosen Song ever: Glückspiraten 2) Ein richtig guter aktueller Hardcore-Song, den mehr Leute kennen sollten: SPIRAL - Reach 3) Ein Song der auf keiner Fahrt zum Wonderful World Konzert fehlen darf: JUD JUD - X Divebomb Song X

Seltsam: Jedes Mal, wenn der Glitzerstein weiter verschenkt wird, wird der Beschenkte froh. Ist es etwa ein Zauberstein? Mulle, Schwarzpelz, Biber, Krähe und Troll sind froh Aus der OHRENBÄR-Hörgeschichte: Mulles Zaubersteinchen (Folge 4 von 4) von Annette Herzog. Es liest: Rufus Beck. ▶ Mehr Infos unter https://www.ohrenbaer.de & ohrenbaer@rbb-online.de

Der Biber lädt Mulle und den Maulwurf zu sich ein Es gibt Stachelbeer-Burger. Auch die Krähe flattert herbei. Da kommt der böse Troll. Der Biber schenkt ihm den Glitzerstein. Aus der OHRENBÄR-Hörgeschichte: Mulles Zaubersteinchen (Folge 3 von 4) von Annette Herzog. Es liest: Rufus Beck. ▶ Mehr Infos unter https://www.ohrenbaer.de & ohrenbaer@rbb-online.de

Mulle ist ein Drache. Er schlüpft aus dem Ei und sucht ein Zuhause. Da findet er einen Glitzerstein. Nur Katzengold? Er schenkt ihn dem ängstlichen Maulwurf, der wird mutig. Aus der OHRENBÄR-Hörgeschichte: Mulles Zaubersteinchen (Folge 1 von 4) von Annette Herzog. Es liest: Rufus Beck. ▶ Mehr Infos unter https://www.ohrenbaer.de & ohrenbaer@rbb-online.de

"On sekundeid meie elus, mis määravad järgimisi kümnendeid. Kuidas neid sekundeid ära tunda ja neiks valmis olla, on see ülepea võimalik," – mitme teema kõrval võtab teatrimees Andres Noormets ka sellest rääkida.

Mulle ist ein Drache und schlüpft aus dem Ei. Nun sucht er ein neues Zuhause. Da findet er einen wunderschön glitzernden Stein. Die Krähe behauptet, das sei Katzengold und nichts wert. Aber Mulle schenkt ihn dem ängstlichen Maulwurf, der davon mutiger wird. Das Steinchen wird weitergereicht. Seltsam: Jeder wird froh dabei. Ist es etwa ein Zauberstein? Alle 4 Folgen der OHRENBÄR-Hörgeschichte: Mulles Zaubersteinchen von Annette Herzog. Es liest: Rufus Beck. ▶ Mehr Infos unter https://www.ohrenbaer.de & ohrenbaer@rbb-online.de

Nõmme Unitedi jalgpalliklubi looja ja juht Mart Poom vaatab tagasi esimesele hooajale koduses meistriliigas, tunnistab tehtud vigu, aga valutab südant ka laiemate hoiakute pärast. Väravavahina Inglismaa liigas särava karjääri teinud Eesti jalgpallilegend tunnistas: mängijana on isiklike eesmärkide poole püüelda märksa kergem kui Eestis klubi juhtides. „Mängijana sõltub su karjäär suuresti ikka sellest, palju sa ise eesmärkide poole püüeldes panustad ja ohverdad. Jalgpallikooli või -klubi vedades on kõrvalisi tegureid ja mõjutajaid märksa rohkem. Liiga palju,“ rääkis Poom. „Ma ei ütle, et need asjad mul masti maha võtavad, aga kui mõtlen suuremalt.... Jah, teeb ikka küll meele kurvaks, kui näen ja kuulen, kui palju on Eestis lahkhelisid ja kadedust. Viimati näiteks olümpiakomitee presidendi valimistel, kust kostus hoiak: jalgpalliklubid ja -treenerid on halvad, sest võtavad kõik lapsed endale. Mu küsimus on lihtne: millega teised spordialad tegelevad? Miks nemad ei käi koolides või lasteaedades? Teine asi: meil siin Eestis peetakse iseenesest mõistetavaks, et jalgpalliklubid peavad ise endale staadionid ja muud baasid ehitama. Mulle tõesti ei mahu see pähe! Spordirahastus on laiem teema, aga väga palju asju võiks olla teisiti. Kõige kurvemaks teeb see, et jääme suurematest jalgpalliriikidest aina enam maha. Jääme maha, sest teised panevad kogu aeg juurde. Mujal on jalgpall ühiskonnas väga kõrgel positsioonil ning igal tasandil – nii riigi, omavalituste kui mujal – saadakse aru, kui tähtis on jalgpalli investeerimine. Meie siin Eestis tegeleme samal ajal peaga vastu seina jooksmisega.“ Kaua sa jaksad, Mart? „Ei teagi. Sel aastal lõi juba 52 ette. Järgmisel aastal ootab veel üks uus roll – saan vanaisaks,“ naeris Poom ja lisas tõsinedes: „Jalgpall on mu armastus. Olen võtnud seda tõsiselt nii mängija, treeneri kui klubijuhina. Selge see, et meil kõigil on päevas ainult 24 tundi ja energiaressursid ei ole piiramatud. Aga praegu tunnen, et tahan ja jaksan veel panustada.“

Katariina Tirmaste tutvustab oma debüüt-soolo-plaati "Tule lill tudu": "Mulle endale tundub, et need lood on nagu pildikesed."

"Mulle täitsa meeldib see töö, ütleb Eesti Kirjanike Liidu uus juht Maarja Kangro, kui mõni päev tagasi liidu juhatuse koosolekult salvestusele tuli ja oma plaanidest selles ametis rääkis.

Learn more about your ad choices. Visit megaphone.fm/adchoices

Filmirežissöör, stsenarist, dokumentalist Martti Helde ütles Vikerraadio saates "Kajalood" dokfilmi "Vara küps" järellainetusest rääkides, et kui oleks võimalus sama filmi uuesti teha, siis oleks ta loojana veel kriitilisem, visuaalse keele mõttes veel julmem.

31. vestlus tõukus Friedrich Nietzsche 1872. aastal ilmunud esimesest raamatust "Tragöödia sünd". Mulle jäid Jaanuse ja Mihkli seltsis veedetud reede pärastlõunast meelde kaks asja: 1) tragöödia on midagi, mis juhtub Apollo ja Dionysose vahel 2) tragöödia teeb kergeks ja rõõmupakkuvaks selle, mis on paratamatu.

"Me elame, mõtleme ja tegutseme särava kuuesaja aasta pikkuse meelelise päeva lõpul. Lõppeva ajastu hiilgust valgustavad veel loojuva päikese viltused kiired. Ent valgus on kustumas, tumenevate varjude all on järjest raskem selgesti näha ja segadusseajavas videvikus ohutut suunda leida. Meie ees hakkab võimust võtma üleminekuperioodi öö oma luupainajate, hirmutavate varjude ja ahastamapanevate õudustega. Aga pärast seda ootab arvatavasti ees uue suure ideatsioonilise kultuuri koit, et tervitada tulevikuinimesi," kirjutas vene-komi juurtega USA sotsioloog Pitirim Sorokin 1941. aastal ilmunud raamatus "[Meie ajastu kriis](https://www.apollo.ee/meie-ajastu-kriis.html)". Mina kuulsin Sorokinist esimest korda üsna hiljuti. "Mulle pakkusid suurt huvi Sorokini epistemoloogilised vaated. Ta väitis, et me saame maailmast teadmisi kolme teed pidi: meelte (teadus), intellekti (filosoofia ja matemaatika) ning intuitsiooni kaudu. Ta oli seisukohal, et läänes on kõrgelt arenenud esimesed kaks – empiirilised teadused, filosoofilised õpetused, matemaatika, loogika jne –, ent kolmas on täiesti unarusse jäänud. Ta rõhutas vajadust integraalsete teadmiste või integraalse tõe järele, mis võtaks arvesse kõik kolm teed. Kui ta 1965. aastal Ameerika Sotsioloogide Assotsiatsiooni presidendiks valiti, omandasid ta ideed laiema kõlapinna," ütles Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud [intervjuus](https://teejuhid.postimees.ee/7758633/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-kyriacos-markidesega-vaikuse-magi) "[Vaikuse mäe](https://www.amazon.com/Mountain-Silence-Search-Orthodox-Spirituality-ebook/dp/B000RH0E6Q/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1687419125&sr=8-1)" autor Kyriacos Markides. 15. juunil Tartus salvestatud kevadhooaja viimases saates vestlesime Sorokinist Karmo Kroosi ja [Henn Käärikuga](https://www.apollo.ee/klassikaline-ja-nuudisaegne-sotsioloogiline-teooria-valik-autoreid.html). Head suve! H.

"Mulle meeldib teooria, mis ütleb, et kassid on salapärased olendid, kes olid olemas juba Atlantises. Nad olid sinna saadetud planeedilt nimega Orion, et anda inimestele positiivset energiat. Kass on vabaduse sümbol, ta on iseteadlik olend," räägib kunstnik [August Künnapu](https://www.facebook.com/TallinnArtSpace/videos/2128550107423859/). "Ma olen maalinud kasse pea kakskümmend aastat, nüüd mõtlesin, et miks mitte proovida kassi kujundit ka litograafias," jätkab ta samas, "kass tunneb end väga mugavalt korvis ja kannus, vahel ronivad nad ka kohvritesse – nad on seal vabad." Täna tuleb juttu kassidest ja kunstist, kassidest kunstis ja kunstist kassides. Esimest korda on üheskoos saates [isa](https://teejuhid.postimees.ee/7586224/vilen-kunnapu-nagemus-visioon-perspektiiv) ja poeg. Ei saa välistada, et juttu tuleb ka [kasside telepaatilistest võimetest](https://www.youtube.com/watch?v=6Ijd0gTm3IA). Peatse kohtumiseni! H.

Meie Isa korrigeerib neid, keda Ta armastab. Kui Isa sind korrigeerib, teeb Ta seda alati selleks, et sina paremaks saaksid. Parim, mis juhtuda võib, on saada teada, mida sa valesti teed. Meie süda peaks olema: "Mulle meeldib, kui Jumal mulle ütleb, mida teha!"     -----     Our Father will correct the ones that He loves. When the Father corrects you, He always will do it to make you better. The best thing that can happen to you is to find out what is wrong with you. Our heart should be, “I love it when God tells me what to do!”.

"Mulle on alati meeldinud rasked ajad," ütleb eelmisel sügisel A le Coq'i kontserni juhtimisest taandunud Tarmo Noop.

Grattis kronprinsessan Victoria! Frans "Tramsfrans" Strandberg listar sina bästa kungliga ögonblick. Effie Karabuda kommer med goda nyheter: Mulle Meck-spelet är på väg tillbaka! Vi pratar ner Sveriges vinst mot Schweiz tillsammans med Richard Henriksson och passar på att önska honom lycka till på nya uppdrag. Babs Drougge från P3 Nyheter går på semester men hinner bjudar på lustgaslarm och samboligg. Succéduon Hooja, Gällivares stolthet, tittar förbi med renkött! DRAKE I SVERIGE? Programledare: Kodjo Akolor och Torbjörn Averås Skorup

Aleksander Eeri kutsus meid mai lõpul oma stand-up grupeeringu Fopaa finaalile Salme kultuurikeskuses. Saal oli noorepoolsemat rahvast täis. Naerda sai mitmesugustel põhjustel ja palju. Minu mäletamist mööda lahkusid inimesed kultuurikeskusest rõõmsal meelel. Nii palju, kui seda nende välimuse järgi otsustada võis. Mulle jäi sellest etendusest eriti meelde Semjon Alonov. Ta juhtis tähelepanu ühe liiklusmärgi vajalikkusele. Aleksander Eeri meenutas Semjoni omaga riimuvat kogemust New Yorgist. Täna rääkisingi Aleksander Eeri ja Semjoniga olukorrast liikluskorralduses ja sildimajanduses üldisemalt. Head uudistamist! H.