Podcasts about euroopa liidus

Hiina majandus on aeglustunud. Võimud kaaluvad kasvu taastamiseks majandusse triljonite eurode väärtuses lisaraha paiskamist. Samal ajal käib nii USAs kui Euroopa Liidus diskussioon tollibarjääride seadmiseks Hiina elektriautodele või siis lausa kõigile Hiinast toodetud kaupadele.

Uute autode müük Euroopa Liidus kidub, olles Euroopa Autotootjate Assotsatsiooni (ACEA) andmetel endiselt 18% madalam, kui pandeemia-eelsel ajal, aastal 2019.

Alates 2019. aastast Riigikogu saadikuna töötav Helle-Moonika Helme on veendunud, et Eestile on Euroopa Liidu liikmena kõige olulisem püsimajäämine. "Me peame riigi ja rahvana näitama, et me ei soovi Euroopa Liidus lahustuda, föderaliseeruda, multikultuuristuda. Peame tõestama, et suudame jääda ellu ja alles. Peame tundma, et oleme väärikas ja iseseisev rahvas, kes kunagi ei anna alla ega saa kellekski teiseks,“ ütleb Helme, kes on valmis seisma Eesti rahvuslike huvide ja eesti rahva otsustusõiguse eest Euroopas.Saatejuht on Mart Helme. 

Arvo Aller on Riigikogu liige ning põllumajanduse ja maaelu ekspert. 1998–2019 oli ta Ida-Virumaa Talupidajate Liidu tegevjuht, 2019–2021 maaeluminister ning 2021-2023 Jõhvi abivallavanem majanduse ja arengu valdkonnas. Ta kandideerib Euroopa Parlamenti eesmärgiga seista Eesti ja Eesti inimeste huvide eest Euroopas.„Iga liikmesriik peab saama kaasa rääkida Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel. Euroopa Liit ei tohi muutuda liitriigiks, vaid peab jääma riikide liiduks, kus igal liikmesriigil on suveräänne otsustusõigus. Eesti suveräänsuse huvide eest Euroopa Liidus seisavad kõige kindlamalt just Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadid,“ ütleb Aller.Saatejuht Mart Helme.

Henn Põlluaas on Riigikogu endise esimehena ja praeguse väliskomisjoni aseesimehena liigagi sageli näinud, kuidas Eesti ministrid võtavad enne euroliidu kõrgetasemelisi kohtumisi sisse hoiaku, et „Eesti toetab Euroopa Liidu seisukohti“. „Seda isegi siis, kui need seisukohad meile ei sobi ja Eesti rahvuslike huvidega ei kattu. Eestil puudub praegu Euroopa Liidu poliitika ja julgus eristuda. Aga me peame seisma enda eest Euroopa Liidus samamoodi nagu teised liikmesriigid,“ ütleb Põlluaas.„Järgnevatel aastatel selgub, kas Euroopa Liit on võrdsete ja suveräänsete rahvusriikide liit või kujundatakse sellest föderaalriiki. Praegu liigub võim üha enam Brüsseli suunas, aga seal ei arvestata enam liikmesriikide, eriti väikeste, rahvuslike, kultuuriliste, majanduslike või klimaatiliste eripäradega. Kui tahame püsima jääda, tuleb esikohale seada terve mõistus. ”Saatejuht Mart Helme. 

Eestil täitus 20 aastat Euroopa Liidus ja meil on Euroopa Parlamendi valimiste eel külas Isamaa juht Urmas Reinsalu. Juttu ei tule muidugi ainult Euroopa valimistest, vaid ka sisepoliitika valupunktidest. Saadet lükkavad takka Annika Arras ja Tõnis Leht.

1. mail 2024 tähistame 20 aasta möödumist Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga. Kuidas on mõjunud Eestile 20 aastat Euroopa Liidus? Mil moel on 20 aastaga muutunud Eesti, mil moel Euroopa Liit?

Mida tähendavad punased jooned välispoliitikas? Millal kaob lõhe nn vanade ja uute liikmesriikide vahel NATO-s ja Euroopa Liidus?

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme kõnelevad sellest, kuidas Reformierakond kohtleb rahvast, sealhulgas õpetajaid jalamatina. Juttu tuleb ka enamiku Riigikogu saadikute soovimatusest kõrvaldada avalikust ruumist Kremlile oluline pronkssõdur ning valitsuse plaanist hävitada Eesti kõige tulusam tööstusharu Ida-Virumaal. Saate välispoliitika plokis räägitakse kultuurikriitik Jordan Petersoni jätkuvast tagakiusamisest ja ideoloogilisest diktatuurist Euroopa Liidus.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

“Kinnisvarajutud” podcasti 149. osas kehastume inimhingede insenerideks ja kombluspolitseiks ning arutame teemal eetika kinnisvaras ehk kas meil peaks olema häbi üürileandjana või arendajana kinnisvaras kasumit teenida? Seda pealtnäha lihtsat, aga kiirelt üsna sügavaks minevat teemat aitab Algisel ja Siimul juusturullide nosimise saatel arutada Jaago, kes on pikki aastaid kinnisvaraga äri teinud kapitalismi hällis USA-s. Selle osa tegemise motivaatoriks olid mitmed Facebooki kommentaariumid, mille otsa me komistasime, kus kinnisvarauudiste all läks päris tuliseks andmiseks. Üheks uudiseks, mille all kommenteeriti oli see, et Eesti üürihinnad on Euroopa Liidus mingil perioodil kõige kiiremini kasvanud. Läbivalt oli kommentaaride tonaalsus väga negatiivne ning väga palju jäi silma ka arvamusi, et süüdi on n-ö kinnisvaraärimehed, kes ühe kommenteerija hinnangul on "kõige ahnemad inimesed Eestis üldse". Kui mõni kainemalt mõtlev inimene üritas selgitada, et miks keegi peaks teile kodusid ehitama või üürikortereid pakkuma, kui seda tuleb teha kas kasumit teenimata või sootuks ise peale makstes, siis sellised kommenteerijad saadeti kiirelt puu taha. Saates esitab Siim kümme küsimust, mille üle siis kinnisvarahuntidest Algisest ja Jaagost koosnev paneel arutab. Näiteks proovime jälile jõuda, miks esmapilgul nii igav ja tavapärane teema nagu kinnisvara alati sellist furoori tekitab, kas oma kodu hakkab keskmisele eestlasele järjest enam kättesaamatuks muutuma, kas uusarenduskorter Tallinna Kesklinnas on inimõigus, kas on okei üürileandjana või arendajana proovida oma kasumit maksimeerida ning mida selliste inimestega teha, kes eeldavad, et kinnisvaraäris on ebaeetiline kasumit teenida ning kõik, kes seda teevad, on pätid ja kaabakad. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Kõrgeim eestlasest ametnik Euroopa Liidus, direktoraadi juht Hendrik Hololei astus kohalt tagasi korruptsioonikahtluse tõttu; Vanamuusik Andres Mustonen käis esinemas Novosibirskis koos Putini rezimi pooldava muusikuga ning tühistati Eestis kiirkorras; Eesti Energia juht Hando Sutter lahkus ametist ja ettevõtte nõukogu väänab käsi omaniku ehk Eesti Vabariigiga. Väljaanne Politico kirjutas sellest, et eestlased soovivad taasterahastuse fondist liiga palju raha Ukrainale antud relvade eest. Mis on selle taga? Tehisintellekti arendamisele tahetakse panna piiri. Kas see õnnestub?

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Kõrgeim eestlasest ametnik Euroopa Liidus, direktoraadi juht Hendrik Hololei astus kohalt tagasi korruptsioonikahtluse tõttu; Vanamuusik Andres Mustonen käis esinemas Novosibirskis koos Putini rezimi pooldava muusikuga ning tühistati Eestis kiirkorras; Eesti Energia juht Hando Sutter lahkus ametist ja ettevõtte nõukogu väänab käsi omaniku ehk Eesti Vabariigiga. Väljaanne Politico kirjutas sellest, et eestlased soovivad taasterahastuse fondist liiga palju raha Ukrainale antud relvade eest. Mis on selle taga? Tehisintellekti arendamisele tahetakse panna piiri. Kas see õnnestub?

Mis ootab meid ees järgmisel kütteperioodil? Kas ülikõrged elektri- ja gaasihinnad ning oht gaasinappuseks on Euroopa Liidus möödas?

Jätkuvad Vene varade otsingud Euroopa Liidus. Eesti uus teema Euroopa Liidus - laskemoon Ukrainale. Ja - Euroopa kui kindlus. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Kuidas sünnivad Euroopa Liidus otsused? Mil moel jõuti näiteks kokkuleppeni, mille kohaselt aastast 2035 võib Euroopa Liidus müüa ainult nullheitega uusi sõiduautosid, mis sisuliselt tähendab sisepõlemismootoriga autode ajastu lõppu?

Saates räägitakse laia vaatega Ukraina sõjast ja üleilmse rahu saavutamise tingimustest. Ajal, kui kesk-Euroopas käib genotsiidisõda ukraina rahva vastu, jahutakse Euroopa Liidus ikka veel rohepöördest ja kliimakatastroofist. Mis on tähtsam?Kas sõda Ukrainas laieneb? Mis saab, kui Ukraina kaitsmiseks liituvad sõjategevusega USA ja Suurbritannia? Kas Pekingist ridade vahelt antud signaal Putinile, et Hiina ei kavatse kannatada venelaste tuumarünnakut Ukrainas, on mõjuv argument Moskva režiimile?Mis toimub elektrienergia kriisi ajal Eesti energeetikatööstusega? Kuidas saavad hakkama tavalised inimesed nt. Lõuna-Eestis? Kodumaiseid skandaale puudutatakse samuti põgusalt. Kuidas toimib Eesti õigusriik, kui skandaalid puudutavad asjaosaliste lähedasi ja sõpru? Poliitilisele malelauale üritab pilku peale visata ja seisu seletada erudiplomaat ja suursaadik, Eesti välisluure rajaja, advokaat ja nüüdne Otepää vallavolikogu liige Ants Frosch. Saatejuht on Erik Boltowski

Kolmapäeva ennelõunal peab Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa Parlamendis oma iga-aastase kõne olukorrast Euroopa Liidus, mille kesksed teemad on tänavu kõrgete energiahindade langetamine ja Ukraina abistamine.

Ajakirja Horisont 4. numbrist saab lugeda, miks USA ja Suurbritannia loovutasid Balti riigid Stalinile, samuti Eesti esimesest taimetoidu kokaraamatust; põhjarahvastest ja alkoholist; vesiniku tarbimisest Euroopa Liidus; bioloogilisest altruismist; tasakaalutuse vajalikkusest elus ning intervjuud TÜ mükoriisauuringute professor Leho Tedersooga. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Kuidas sünnib Eesti seisukoht erinevate Euroopa Liidu digipoliitika algatuste suhtes? Olgu selleks siis EL digitaalne identiteet või EL digitaalne suveräänsus. Kuidas üldisemalt hoida ära kaheldavaid ideid EL-s digivallas? Ja miks tehakse Euroopa Liidus näiteks selliseid otsuseid nagu küpsiste kasutamine jms? Saade on salvestus 6. juunil 2022 Tallinnas toimunud Eesti Interneti Sihtasutuse korraldatud Interneti Päeva ühest paneelvestlusest, mida juhtis Henrik Roonemaa. Täpsema info ning teiste paneelide salvestused leiab aadressilt https://päev.internet.ee/2022. Saate tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.  

Tallinnas käivad intensiivsed poliitilised kohtumised, mis peaks selgitama, kumma pakkumise järgmise koalitsiooni moodustamiseks võiks vastu võtta Isamaa. Muidugi tuleb tulevasel valitsusel tegeleda hulganisti sisepoliitiliste küsimustega, aga eks sel oleks ka mõju Eesti tegevusele Euroopa Liidus. Delfi „Euroopa Erisaate“ Strasbourgi stuudios olid Isamaa eurosaadik Riho Terras ja Keskerakonna euroesindaja Yana Toom, kes seletasid algatuseks, kuidas nad oma peeglist tulevast koalitsiooni näeksid. Saates tuleb juttu muidugi tervet Euroopat pinge all hoidvast Venemaa sõjast Ukrainast. Riho Terras ennustas õigesti sõja tulekut, millal see võiks nüüd lõppeda? Kas Prantsusmaa president Emmanuel Macroni kõned Putiniga on kasulikud? Veel räägivad saadikud Euroopa rohepöördest, millega neil on päris palju muresid. Saatejuht on Raimo Poom.

Kui palju on Ukraina sõda muutnud suhteid Euroopa Liidus, sellest räägime Euroopa päeval Postimehe otsesaates Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonelaga. Saatejuht on Ulla Länts.

Euroopa Komisjon esitas 30. märtsil Euroopa rohelise kokkuleppe ettepanekute paketi, et muuta kestlikud tooted Euroopa Liidus normiks, edendada ringluspõhiseid ärimudeleid ja suurendada tarbijate mõjuvõimu rohepöörde elluviimisel. Eesmärk on muuta peaaegu kõik turul olevad füüsilised kaubad keskkonnasäästlikumaks, ringluspõhiseks ja energiatõhusaks kogu nende olelusringi jooksul. Mida kõik see tegelikult tähendab ning mis ajaks siis jõuame ringmajanduslikku Euroopasse, räägivad Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ning Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. Lisaks räägime Tartu Ülikooli rändnäitusest „Meenutusi eestlaste teadusuuringutest Teravmägedel” koos kahe seiklejaga, kes ka ise Teravmägesid näinud. Saatejuht on Mart Valner.

Valgevene piiril lahvatanud migratsioonikriis on teravdanud siin piirkonnas taas hirme sisserändajate ees. Näiteks ajaloolane ja EKRE liige Jaak Valge kirjutas oma artiklis, et eks süüdi on EL-i lõtv sisserändepoliitika. Äsja ilmus meil Päevalehe veebis ka usutlus Taani kirjaniku Lars Hedegaardiga, kes ütleb, et moslemite jaoks pole naised enamat sünnitusmasinatest. Eesti Pagulasabi juht Eero Janson tuli just Pakistanist, kus nägi afgaanide põgenikelaagrites tohutut kasutamata inimpotentsiaali: tuhandeid kõrgelt haritud afgaane, kes kohe kindlasti Talibani võimu alla naasta ei saa, aga keda Euroopa Liit ka vastu võtta ei taha. Tema sõnul on aga üks hullemaid nähtusi põgenike käsitemine mitte inimeste, vaid massina – nagu praegu Valgevene piiril. „Mulle tundub, et uus pööre on lisatud sellisele dehumaniseerivale ja varjupaigavastasele hoiakule läbi selle, et me käsitleme neid inimesi hübriidohuna,“ tõi ta näite. Kommenteerides Päevalehe artikleid, tõstab ta esile Jaak Valge puhul, et kaugelt kõige suurem osa 37-st miljonist välispäritolu elanikest Euroopa Liidus pärineb hoopiski Austraaliast. „Varjupaigarändega on tulnud Euroopa Liitu neli protsenti inimestest!“ paneb ta asju proportsiooni. „See on ju pisku!“ Hedegaardi puhul toob ta aga kiire paralleeli: „ma olen vist samu pealkirju näinud siin selle kohta, et Eestis on ka erakondi, kes näevad naisi sünnitusmasinatena. Võib-olla me ei olegi nii erinevad,“ lisab ta poolirooniliselt. Saates veel Milline olnuks korrektne käitumine Euroopa Liidu piirile saabunud migrantidega? Mis võiks olla nende reaalne šanss saada varjupaika? (vihjena: väga kõrge) Kas eitava vastuse saanud rändajate kiire tagasisaatmine aitaks populistide retoorikat tõrjuda? Miks just on moslemite osas suusad Euroopas nii risti läinud? Kus on tegelikult kõige haavatavamad inimesed ja kuidas neid toetada? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Kolmapäeval läheme eetrisse Prantsusmaalt, Strasbourgist, sest Euroopa Parlamendi ees peab traditsioonilise aastakõne "Olukorrast Euroopa Liidus" Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Eeldatavalt on kõne peateemadeks rohepööre, COVID-19 kriis ja rahvusvaheline olukord.

Endine välisminister, suursaadik Moskvas ning praegune Euroopa parlamendi liige Marina Kaljurand leiab, et Tšehhil pole ühtse Euroopa toetuse küsimiseks piisavalt poliitilist kapitali. „Küsimus on selles, kuidas riik suudab veenda, et tal on õigus,“ märkis ta kahtlustuse kohta, et Vrbětices korraldasid laskemoonalao plahvatuse kaks GRU agenti. „Selles osas ei ole tšehhid kindlasti hästi hakkama saanud. Kui veel eelmisel nädalal näis pilt olevat selge, et GRO osales plahvatuses, neid on nähtud, siis nädalavahetusel läks asi päris segaseks, kui president Miloš Zeman hakkas rääkima hoopis muud.“ Nimelt tegi Zeman pöördumise, kus ütles, et tegelikult on uurimises kaks versiooni – nii sabotaaž kui ka õnnetusjuhtum. Tšehhi valitsus eesotsas peaminister Andrej Babišiga lükkas aga presidendi väited ümber, öeldes, et keskendutakse üksnes GRU versioonile. Kaljuranna sõnul pole muu maailma jaoks väga tähtis, et Zeman tunneb Venemaa suhtes sümpaatiat. „Ta on riigipea. Ta on riigi president ning tema sõna kuulatakse.“ Nõnda ongi praegu saatnud solidaarsusest Tšehhiga Vene diplomaate välja vaid Balti riigid, Slovakkia ja Rumeenia. See on suur vahe olukorraga, kus samad agendid mürgitasid Salisburys ärahüpanud agendi Sergei Skripali ning tema naise – ja valdav enamus EL-i liikmesriike (peale 5 riigi) vastas Vene diplomaatide väljasaatmisega. „Nüüd Venemaa vaatab, mis on lubatud Ida-Euroopa riigis, millel on Vene-sõbralik president,“ sõnas ta. „Vaatab ja itsitab, kuidas Euroopa Liidus püütakse ühtsust saavutada – tulevad avaldused siit ja sealt, aga ühtset hukkamõistu pole.“ Kaljurand märkis, et omalt poolt Tšehhile solidaarsust näidanud Eesti peaks nüüd ka omalt poolt püüdma lääneriike veenda vastusammudega ühinema. Saates veel Mida üldse annab diplomaatide väljasaatmine peale sümboolse hukkamõistu? Kui tõenäoliselt on väljasaadetavate näol tegu spioonidega? Miks Kaljurand ise Kremli soovituse peale 2007. aastal koju ei sõitnud? Tšehhi sündmustest sõltumatult on saatnud lähiajal Vene diplomaate välja ka Poola, Bulgaaria, USA. Neist viimane kehtestas ka sanktsioonid. Millised neist eriti haiget teevad? Mille eest on üldse õige sanktsioone kehtestada – kui eri kaalukaussidel asuvad Krimm ning Navalnõi? Mida teha Türgiga, kelle ärrituseks on sarnaselt USA presidendile Joe Bidenile ka meie riigipea Arnold Rüütel nimetanud armeenlaste tapatalgusid 1915. aastal genotsiidiks? Kas peaksime toetama teise presidendi Toomas Hendrik Ilvese ettepanekut keelata Vene kodanikel (peale erandjuhtumite) sisenemine Euroopa Liitu? Kuulake Krister Parise erisaadet Marina Kaljurannaga siit!

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussar ja Marek Strandberg. Täna, 27. märtsil Keskpäevatunni teemad: Kas suvi jääb ära või siiski ei jää? Kas valitsus ja Terviseamet ikka võivad vabariigi kodanikke ähvardada? Ja mis tulemus sellel peaks olema? Valitsus teavitab inimesi oma tegudest Facebooki kaudu, mitte ERRi või muu meedia kaudu, isegi valitsuse kodulehele jõuavad teated hiljem kui Facebooki. Kas see ikka on mõistlik teguviis? Muide, sellel on teaduslik põhjendus, miks nii tehakse! Vaktsiinivastaste ja maskivastaste ringsõit. Terviseamet veab oma endiste töötajatega vägikaigast. No milleks ometi? Miks Eestist saab lennukiga välja sõita, kui näiteks Inglismaalt ei saa? Läti Depoo-nimeline kodutarvete kauplus on enese üle kontrolli kaotanud ja kaebab Terviseameti kohtusse - mis toimub? Kohad, kus maskide kandmist ei nõuta ega hoolita. Miks need ikka veel olemas on? HOIA äppi hoitakse vägisi elus. No milleks seda veel vaja on, kui tehakse vaktsineerimispassi nii Eestis kui Euroopa Liidus? Aga ka vaktsineerimispassiga on lood segased. Vaenukõne seadus pandi kalevi alla, vähemalt seniks, kuni Euroopa Komisjonist tuleb järgmine bulla. Vanadekodu Mulgi Villa jubedad saladused.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussar ja Marek Strandberg. Täna, 27. märtsil Keskpäevatunni teemad: Kas suvi jääb ära või siiski ei jää? Kas valitsus ja Terviseamet ikka võivad vabariigi kodanikke ähvardada? Ja mis tulemus sellel peaks olema? Valitsus teavitab inimesi oma tegudest Facebooki kaudu, mitte ERRi või muu meedia kaudu, isegi valitsuse kodulehele jõuavad teated hiljem kui Facebooki. Kas see ikka on mõistlik teguviis? Muide, sellel on teaduslik põhjendus, miks nii tehakse! Vaktsiinivastaste ja maskivastaste ringsõit. Terviseamet veab oma endiste töötajatega vägikaigast. No milleks ometi? Miks Eestist saab lennukiga välja sõita, kui näiteks Inglismaalt ei saa? Läti Depoo-nimeline kodutarvete kauplus on enese üle kontrolli kaotanud ja kaebab Terviseameti kohtusse - mis toimub? Kohad, kus maskide kandmist ei nõuta ega hoolita. Miks need ikka veel olemas on? HOIA äppi hoitakse vägisi elus. No milleks seda veel vaja on, kui tehakse vaktsineerimispassi nii Eestis kui Euroopa Liidus? Aga ka vaktsineerimispassiga on lood segased. Vaenukõne seadus pandi kalevi alla, vähemalt seniks, kuni Euroopa Komisjonist tuleb järgmine bulla. Vanadekodu Mulgi Villa jubedad saladused.

Poliitikud Martin Helme, Mart Helme ja Henn Põlluaas räägivad Riigikogu juhatuse valimisest, Reformierakonna ebakompetentsusest, Keskerakonna korruptsioonist ja arengutest Euroopa Liidus.

Ei tea, kui paljud Restardi saate kuulajad seda märganud on, aga juba mõnda aega on pangandus Euroopa Liidus idee poolest vaba ja avatud. Ehk olete tähele pannud, et teie kodupank pakub võib-olla võimalust ka teiste pankade kontoseisu sellessamas netipangas kuvada? Restardis on täna külas uus kodumaine pangandusäpp ForPeeps, mille tegijad just selle reeglitemuudatuse najal oma ideed ellu viivad: ForPeeps on pangandusäpp, mis võimaldab ühte kohta kokku liita kõigi su pankade kontod, teha ülekandeid ja lisab veel mõned nutikad võimalused, mida tavapangad ei paku. ForPeeps hakkab kohe varsti Funderbeami kaudu raha tõstma ning plaanid on suured. Firma asutaja ja tegevjuht Peep Paum räägib meile, kuhu on plaanis välja jõuda ja miks peaks tema firmasse investeerima. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

EKRE esimees ja rahandusminister Martin Helme räägib aastalõpuintervjuus Andres Raidile 2020. aasta raskustest ja saavutustest, koroonakriisi mõjudest, opositsioonierakondade vastutööst, arengutest Euroopa Liidus, sallivusest ning 2021. aastal ees ootavatest ülesannetest.

Poliitikud Martin Helme ja Mart Helme võtavad kokku lõppeva poliitikanädala, kõneledes Reformierakonna lüüasaamisega lõppenud umbusaldusavaldusest Riigikogus, Euroopa Liidus välja töötatud immigratsioonireformist ning USA lähenevatest valimistest ja ülemkohtust.

Euroopa Liidus ringleb algatus, mis ütleb, et igaüks meist peaks saama ise oma telefoni parandada - nii hoiame seda kauem elus ja reostame vähem loodust. Kõik loogiline. Aga kuidas see päris elus välja näeks? Tehnotropid on pikalt suvepuhkuselt tagasi!

Ilmad lähevad soojemaks, mis tähendab, et kõik me tahame, et meid ümbritsevad kodud, söögid, joogid, autot ja muud oleksid aina jahedamad. Kuidas ja milliste külmaainetega seda saavutatakse? Miks me ei räägi enam osooniaukudest ja kas happevihmad tulevad tagasi? Milline on meie jahedusesoovi keskkonnajalajälg ja kui suur on nende ainete must turg ainuüksi Euroopa Liidus? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse KUKU raadio keskkonnasaates Ilmaparandaja juba laupäeval kell kaks. Külas on Igor Miilvee Keskkonnauuringute Keskusest ja saatejuht on Mart Valner.

Delfi „Euroopa erisaates“ on külas europarlamendi liige Sven Mikser, kes räägib, kas EL avaneb puhkusteks või mitte. Eile esitas Euroopa Komisjon oma ettepanekud turismi ja transpordiühenduste taastamiseks Euroopa Liidus. Sven Mikser seletab, kas võib kohe rõõmustada või peaks igasugusesse reisimisse suhtuma ikkagi tähelepanelikult. Hetkel on käimas europarlamendi kaugtöö istung, kus arutatakse muuhulgas järgmise seitsme aasta eelarvet, millelt oodatakse ka lahendusi koroonakriisi mõjudele majanduses. Mikser hoiatab, et Eestile olulised eelarveread võivad selle tõttu sattuda suure surve alla. Lisaks on ta mures, et varem võetud suund rohelise majanduse edendamiseks ellu jääks. Saate lõpus on juttu Ungarist, kus koroonakriisi varjus opositsiooni esindajaid juba trellide taha pannakse – Mikser hoiatab, et kui midagi ette ei võeta võib demokraatia kahanemine nagu viirus levima hakata. Saatejuht on Raimo Poom.

Ajakirjanik Andres Raid ja õigusteadlane Igor Gräzin räägivad koroonakriisi mõjust Venemaal ja Euroopa Liidus, ERR-i kallutatusest, Eesti välispoliitilisest orientatsioonist, allikakriitika vajalikkusest ja Eesti presidendi tegelikust rollist.

Delfi „Euroopa erisaade“ vaatab korra nädalas Eesti eurosaadikute abiga otsa sellele, kuidas läheb koroonakriisi lahendamine Euroopa Liidus ja kas sealsed sammud ka meid aitavad. Esimeses saates on külas Yana Toom, kes kinnitab, et lõppeval nädalal paika pandud rohkem kui 500 miljardi eurosest abipaketist saab osa ka Eesti. Samas on Toom kriitiline, et Euroopa Liidu suured sammud jäävad loetamatute pressiteadete tõttu alla Venemaa ja Hiina abilennukitele, mis on aga köömes võrreldes euroabiga. Saate lõpus tuleb juttu ka olukorrast Venemaal ja Ukrainas ning Toom teab rääkida huvitavast seosest koroona ja tuberkuloosivaktsiini vahel ning sellest, kas sanktsioonid tuleks praegu maha võtta. Saatejuht on Raimo Poom

Oleme priviligeeritud. Ka koroonaviiruse ohvritena. Aga nii Euroopa Liidus sees kui meie piiride taga on sadu tuhandeid põgenikke (kogu maailmas on neid liikvel u 70 miljonit), kes elavad tingimustes, mida viirus võiks pidada paradiisiks. Ja on töömigrandid, keda viirus hakkab üsna peagi veelgi enam liikvele ajama, sest tekib vaesus ja tekivad sõjad. Nii et see probleem koputab kohe meie uksele. Kuidas käituda olukorras, kus hirm mujalt tulnud potentsiaalsete viirusekandjate ees on suur - aga vajadus meist palju nõrgemaid hättasattunuid abistada samuti ilmselge? Maari Ross ning Meelis Niine arengukoostööorganisatsioonist Mondo rääkisid Krister Parisele, et ennekõike tuleb üle saada ühest väärarusaamast: migratsioon ning nakkus ei ole sünonüümid, rääkigu mõni populist mis tahes.

Suurbritannia pole tänasest Euroopa Liidus, Eestis läks aga esimesele katsele pensionisüsteemi lammutamine. Mõlemaid seob üks märksõna – populism. Stuudios Krister Paris, Kadri Veermäe ning Vahur Koorits.

Pensionireform võeti vastu hoolimata opositsiooni ponnistustest. Kas teise samba omanikel on sellega käsi kullas või p***e mullas, seda otsustavad nüüd president ja Riigikohus. Värske erakondade toetuse mõõtmine näitas, et Reformierakond on kukkunud kõrgustest alla ja on nüüd Keskerakonnaga samal tasemel. Languse põhjuseks arvasid analüütikud Reformi raevuka vastuseismise pensionireformile. Hiina viirus tekitas Tallinna vanalinna luksushotellis paanika. Kas karta või kahetseda? President jagas välja 114 teenetemärki. Autasud said teiste hulgas ka Kuldne Trio ja Marju Länik. Brexit toimus ja nüüd oleme Euroopa Liidus ilma Ühendkuningriigita. Näis, mis saab. Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits.

Pensionireform võeti vastu hoolimata opositsiooni ponnistustest. Kas teise samba omanikel on sellega käsi kullas või p***e mullas, seda otsustavad nüüd president ja Riigikohus. Värske erakondade toetuse mõõtmine näitas, et Reformierakond on kukkunud kõrgustest alla ja on nüüd Keskerakonnaga samal tasemel. Languse põhjuseks arvasid analüütikud Reformi raevuka vastuseismise pensionireformile. Hiina viirus tekitas Tallinna vanalinna luksushotellis paanika. Kas karta või kahetseda? President jagas välja 114 teenetemärki. Autasud said teiste hulgas ka Kuldne Trio ja Marju Länik. Brexit toimus ja nüüd oleme Euroopa Liidus ilma Ühendkuningriigita. Näis, mis saab. Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits.

Hiljutine uuring näitas, et Eesti on Euroopa Liidus mõjukuselt 12. kohal. Millised aga on Eesti tegelikud hoovad maailmapoliitikat mõjutada, kas me oskame praeguses keerulises rahvusvahelises olukorras pooli valida ning milline on meie sisepoliitika mõju välispoliitikale?

Hiljutine uuring näitas, et Eesti on Euroopa Liidus mõjukuselt 12. kohal. Millised aga on Eesti tegelikud hoovad maailmapoliitikat mõjutada, kas me oskame praeguses keerulises rahvusvahelises olukorras pooli valida ning milline on meie sisepoliitika mõju välispoliitikale?

Kuhu on saate eetriajaks jõudnud BREXITI protsess? Miks viibib uue, Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni ametisse asumine? Miks pole kokkuleppele jõutud ka Euroopa Liidu 2021-27 eelarve osas ning millised on neis aruteludes Eesti huvid?

Kuhu on saate eetriajaks jõudnud BREXITI protsess? Miks viibib uue, Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni ametisse asumine? Miks pole kokkuleppele jõutud ka Euroopa Liidu 2021-27 eelarve osas ning millised on neis aruteludes Eesti huvid?

"Istmesoojenduse" neljandas osas ootab meid Ylle haigestumise tõttu üllatussaatejuht Uku Tampere, kellega arutleme selle üle, kas 30 km/h läbi linna kolistamine oleks pigem positiivne või negatiivne nähtus. Lisaks sellele räägime Ühendkuningriigis kasutusele võetud mürajälgimissüsteemidest ning Euroopa Liidus kehtima hakkavast regulatsioonist, mille järgi peavad juulist kõik elektriautod häält tegema hakkama. Ka proovisõiduauto oli sel korral elektriline - uue põlvkonna Nissan Leaf, mis Janile oli esimeseks sõidetud elektriautoks üldse. Ylle ja Uku on selle masinaga koguni Genfis käinud. Nipinurgas jagame soovitus esmakordselt ringrajale minekuks ning arutame, mida ringil sõites tähele tasub panna.

Täna on Euroopa päev. See annab võimaluse vaadata tagasi ka Eesti edusammudele Euroopa Liidus. Kui iseenesestmõistetav on inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumine ning kuidas tagada see ka kümne ja viiekümne aasta pärast? Kas me sellist Euroopa Liitu tahtsimegi, küsib saatejuht Mirko Ojakivi.

Täna on Euroopa päev. See annab võimaluse vaadata tagasi ka Eesti edusammudele Euroopa Liidus. Kui iseenesestmõistetav on inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumine ning kuidas tagada see ka kümne ja viiekümne aasta pärast? Kas me sellist Euroopa Liitu tahtsimegi, küsib saatejuht Mirko Ojakivi.

Saatekülaline Piret Kuusik Eesti Välispoliitika Instituudist, kelle koostööl on just valminud raport Põhjala-Balti koostööst Euroopa Liidus.

Saatekülaline Piret Kuusik Eesti Välispoliitika Instituudist, kelle koostööl on just valminud raport Põhjala-Balti koostööst Euroopa Liidus.

Kas asjad liiguvad Euroopa Liidus õiges suunas ja kas me üldse teame, millise suuna Euroopa Liit lähitulevikus võtab? Lisaks arutleme selle üle, kas Eesti liigub Euroopa Liidus õiges suunas? Üheks Euroopa Liidu tulevikustsenaariumiks peetakse seda, et riigid kaotavad järjest enam suveräänsust ning Euroopa Liidus toimub föderaliseerumine – kas me peaksime muret tundma? Saates on külas […]

Kas asjad liiguvad Euroopa Liidus õiges suunas ja kas me üldse teame, millise suuna Euroopa Liit lähitulevikus võtab? Lisaks arutleme selle üle, kas Eesti liigub Euroopa Liidus õiges suunas? Üheks Euroopa Liidu tulevikustsenaariumiks peetakse seda, et riigid kaotavad järjest enam suveräänsust ning Euroopa Liidus toimub föderaliseerumine - kas me peaksime muret tundma? Saates on külas ajakirjanik ja Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar. Saadet juhib Annika Õunap

Euroopa Liidus toimuvad suve eel märgilised valimised: ajalooliste parem- ja vasakpoolsete ehk kristlike demokraatide ja sotsialistide kõrvale tõuseb kolmandaks jõuks populistlik alternatiiv. Seega muutused, mis on toimunud liikmesriikide sees, saavad kinnistatud ka liidu tasemel.

Euroopa Liidus toimuvad suve eel märgilised valimised: ajalooliste parem- ja vasakpoolsete ehk kristlike demokraatide ja sotsialistide kõrvale tõuseb kolmandaks jõuks populistlik alternatiiv. Seega muutused, mis on toimunud liikmesriikide sees, saavad kinnistatud ka liidu tasemel.

Eestist tuleb muudkui uudiseid pakirobotite alalt. Esiteks avas Starship Tallinnas Mustamäel toidu ja kaupade robotiga koju tellimise võimaluse ning teiseks teatas Cleveron, et ka nemad hakkavad kohe varsti tootma ratastega pakirobotid. Saate teemad: Tänasest kadus Euroopa Liidus e-poodide geoblokeering, mida see reaalselt tähendab? Starship hakkas Tallinnas kaupa koju vedama Cleveron toob välja oma pakiroboti Eestis on uus mobiilivõrk, mis asi on Narrowband iOT? Külas Margus Vaino ja Kristo Kork Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee

Raadioside häirete tõttu esineb helisalvestuses müra ja katkestusi. Vabandust! "Täna sõltub Eesti elektritarbija umbes 85% ulatuses põlevkivienergiast, mille negatiivset mõju keskkonnale on aga aina suurema veendumusega tõdetud. Sealhulgas märgib OECD oma keskkonnaraportis, et just põlevkivienergeetikast väljumine on Eesti olulisim keskkondlik, sotsiaalne ja majanduslik proovikivi. Kliima- ning energeetikaeesmärgid nii Eestis kui ka Euroopa Liidus näevad ette jõudsat üleminekut taastuvenergeetikale. Millised on siin Eesti võimalused ning milline on võimekus seda üleminekut ellu viia?" Arutelu juht: Lauri Tammiste (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus) Osalejad: Rene Tammist (Eesti Taastuvenergia Koja juhataja), Kadri Simson (majandus- ja taristuminister), Maria Helbling (AS Alexela Energia tegevjuht), Martin Kruus (Nelja Energia juht) Korraldaja: Eesti Taastuvenergia Koda Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesti eesistumisperiood Euroopa Liidus hakkab lõpule jõudma. "Reporteritunnis" teeme sellest ajast kokkuvõtte ja uurime, millised olid selle perioodi õnnestumised ja puudujäägid. Lisaks hoiame silma peal Brexiti kõnelustel, sest on andmeid, et mingi esialgne kokkulepe võib sündida juba esmaspäeval. Stuudios on Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas. Saadet juhib Peeter Kaldre.Kuulake 4. detsembril kell 14.05.

Eesti eesistumisperiood Euroopa Liidus hakkab lõpule jõudma. "Reporteritunnis" teeme sellest ajast kokkuvõtte ja uurime, millised olid selle perioodi õnnestumised ja puudujäägid. Lisaks hoiame silma peal Brexiti kõnelustel, sest on andmeid, et mingi esialgne kokkulepe võib sündida juba esmaspäeval. Stuudios on Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas. Saadet juhib Peeter Kaldre.Kuulake 4. detsembril kell 14.05.

Kui kaugele plaanivad Euroopa Liidu riigid minna ühiste sotsiaalvaldkonna standardite kehtestamisega? Mida kujutab endast reedel Göteborgi tippkohtumisel allkirjastatud 20 tööturu ja sotsiaalkaitse põhimõtet sõnastav Euroopa sotsiaalõiguste sammas?Teisipäeval kell 14.05 räägivad sel teemal Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning Praxise programmijuht, vanemanalüütik Märt Masso.Saatejuht on Arp Müller.Saate ettevalmistamist toetab Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

Kui kaugele plaanivad Euroopa Liidu riigid minna ühiste sotsiaalvaldkonna standardite kehtestamisega? Mida kujutab endast reedel Göteborgi tippkohtumisel allkirjastatud 20 tööturu ja sotsiaalkaitse põhimõtet sõnastav Euroopa sotsiaalõiguste sammas?Teisipäeval kell 14.05 räägivad sel teemal Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning Praxise programmijuht, vanemanalüütik Märt Masso.Saatejuht on Arp Müller.Saate ettevalmistamist toetab Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

Euroopa Liidu kõige tähtsam mees, Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker peab kolmapäeval Euroopa Parlamendi ees traditsioonilise aastakõne olukorrast Euroopa Liidus.Kohe selle järel kogunevad Strasbourgis raadiostuudiosse Eestist valitud eurosaadikud Kaja Kallas, Tunne Kelam, Urmas Paet ja Indrek Tarand, et kõnet üheskoos analüüsida. Räägime ELi tulevikust, BREXITist ning Türgi liitumiskõneluste võimalikust lõpetamisest.

Euroopa Liidu kõige tähtsam mees, Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker peab kolmapäeval Euroopa Parlamendi ees traditsioonilise aastakõne olukorrast Euroopa Liidus.Kohe selle järel kogunevad Strasbourgis raadiostuudiosse Eestist valitud eurosaadikud Kaja Kallas, Tunne Kelam, Urmas Paet ja Indrek Tarand, et kõnet üheskoos analüüsida. Räägime ELi tulevikust, BREXITist ning Türgi liitumiskõneluste võimalikust lõpetamisest.

Saate teema on Eesti eesistumine Euroopa Liidus juulist-detsembrini. Teemat aitavad kuulajale lähemale tuua Matti Maasikas, Eesti eriesindaja ELi juure ja Piret Lilleväli, eesistumise koordinaator Riigikantseleis.Saatejuht on Ahto Lobjakas. Kuulake 29. mail kell 14.05.

Saate teema on Eesti eesistumine Euroopa Liidus juulist-detsembrini. Teemat aitavad kuulajale lähemale tuua Matti Maasikas, Eesti eriesindaja ELi juure ja Piret Lilleväli, eesistumise koordinaator Riigikantseleis.Saatejuht on Ahto Lobjakas. Kuulake 29. mail kell 14.05.

Brexitist mõjust Euroopa Liidus kõneldavatele keeltele on seekordne keelesaade. Kuidas mõjutab Brexit inglise keele käekäiku ja staatust, kas ja kuidas mõjutab see omakorda eesti keelt. Saates on keele- ja õigusteadlane Merike Ristikivi. Juttu on sellest,*kuidas on reguleeritud keelte staatused EL-is, missugused on Euroopas õigushariduse, seaduste ja kohtupidamise keel. Samuti on juttu ladina keelest õigukeelena. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 21. mail kell 15.05.

Brexitist mõjust Euroopa Liidus kõneldavatele keeltele on seekordne keelesaade. Kuidas mõjutab Brexit inglise keele käekäiku ja staatust, kas ja kuidas mõjutab see omakorda eesti keelt. Saates on keele- ja õigusteadlane Merike Ristikivi. Juttu on sellest,*kuidas on reguleeritud keelte staatused EL-is, missugused on Euroopas õigushariduse, seaduste ja kohtupidamise keel. Samuti on juttu ladina keelest õigukeelena. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 21. mail kell 15.05.

Nädala Tegijas tuleb juttu digitaalse ühtse turu arengutest Euroopa Liidus ning arutame koduseid teemasid alates e-valimiste kallale minekust ning lõpetades planeeritavate maksumuudatustega, mis ettevõtjad tagajalgadele tõstnud. Nädala Tegija külaline on Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip. (Saatejuht on Meelis Atonen.)

Riigikogu arutab Eesti eesistumist Euroopa Liidus teisipäeval eriti tähtsa riikliku küsimusena. Samal teemal on ka "Reporteritund", kus tuleb juttu muu hulgas Brexitist, rändekriisist, Le Penidest ja... sääskedest.Külas on riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut (KE) ja politoloog Catlyn Kirna. Saatejuht on Rain Kooli. Kuulake 16. mail kell 14.05.

Riigikogu arutab Eesti eesistumist Euroopa Liidus teisipäeval eriti tähtsa riikliku küsimusena. Samal teemal on ka "Reporteritund", kus tuleb juttu muu hulgas Brexitist, rändekriisist, Le Penidest ja... sääskedest.Külas on riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut (KE) ja politoloog Catlyn Kirna. Saatejuht on Rain Kooli. Kuulake 16. mail kell 14.05.

Võtame vaatluse alla Eesti välispoliitikat ees ootavad väljakutsed. Taustaks mõistagi kõige olulisemad maailmasündmused: USA uue administratsiooni plaanid, Euroopa Liit ja Brexit, Eesti eesistumine Euroopa Liidus, Venemaa ettearvamatu käitumine. Stuudios on välisminister Sven Mikser, Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 7. veebruaril kell 14.05.

Võtame vaatluse alla Eesti välispoliitikat ees ootavad väljakutsed. Taustaks mõistagi kõige olulisemad maailmasündmused: USA uue administratsiooni plaanid, Euroopa Liit ja Brexit, Eesti eesistumine Euroopa Liidus, Venemaa ettearvamatu käitumine. Stuudios on välisminister Sven Mikser, Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 7. veebruaril kell 14.05.

Peaminister Taavi Rõivasega räägime olukorrast Reformierakonnas, omavalitsuste rahastamisest, riigi kinnisvarast, julgeolekust ja otsustamisraskustest Euroopa Liidus. Saatejuhid on Mirko Ojakivi ja Arp Müller. Kuulake reedel kell 14.05 ja 19.05.

Peaminister Taavi Rõivasega räägime olukorrast Reformierakonnas, omavalitsuste rahastamisest, riigi kinnisvarast, julgeolekust ja otsustamisraskustest Euroopa Liidus. Saatejuhid on Mirko Ojakivi ja Arp Müller. Kuulake reedel kell 14.05 ja 19.05.

Oktoober on rahvusvaheline nutiturvalisuse kuu. Eestis käivitati juba mõne aasta eest projekt Nutikaitse 2017, kuid pahatihti ei teata ikka veel, kuidas nutiseadmeid turvaliselt kasutada ja neid võimalike rünnakute eest kaitsta. Stuudios on Sertifitseerimiskeskuse juht Kalev Pihl.Järgmise aasta keskel peaksid Euroopa Liidus kaduma rändlustasud. Mida toob Euroopa Komisjoni vastavasisuline ettepanek kaasa tarbijatele ja telekomiettevõtetele, sellest räägib Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 7. oktooberil kell 10.05.

Oktoober on rahvusvaheline nutiturvalisuse kuu. Eestis käivitati juba mõne aasta eest projekt Nutikaitse 2017, kuid pahatihti ei teata ikka veel, kuidas nutiseadmeid turvaliselt kasutada ja neid võimalike rünnakute eest kaitsta. Stuudios on Sertifitseerimiskeskuse juht Kalev Pihl.Järgmise aasta keskel peaksid Euroopa Liidus kaduma rändlustasud. Mida toob Euroopa Komisjoni vastavasisuline ettepanek kaasa tarbijatele ja telekomiettevõtetele, sellest räägib Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 7. oktooberil kell 10.05.

Kolmapäeval peab Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees aasta tähtsaima kõne olukorrast Euroopa Liidus. Saates osalevad Eestist valitud europarlamendi saadikud. Analüüsime Junckeri kõnet ning Euroopa Liidu ees seisvaid väljakutseid nagu Brexit, aeglustunud majanduskasv, jätkuv rändekriis ja terrorioht. Saatejuht on Arp Müller. Kuula 15. septembril kell 14.05.

Kolmapäeval peab Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees aasta tähtsaima kõne olukorrast Euroopa Liidus. Saates osalevad Eestist valitud europarlamendi saadikud. Analüüsime Junckeri kõnet ning Euroopa Liidu ees seisvaid väljakutseid nagu Brexit, aeglustunud majanduskasv, jätkuv rändekriis ja terrorioht. Saatejuht on Arp Müller. Kuula 15. septembril kell 14.05.

Euroopa Liidu siseministrite erakorraliselt kohtumiselt Brüsselis peaks stuudiosse jõudma Hanno Pevkur, et rääkida lahti liikmesriikide rändekriisialased erimeelsused. Täna toob Euroopa välispiiride üle igasuguse kontrolli kadumine Brüsselisse kokku ELi erakorralise tippkohtumise. Millisena paistab vastuoludes vintskleva Euroopa Liidu lähitulevik, räägivad Eesti alaline esindaja EL juures Matti Maasikas ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 23. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Euroopa Liidu siseministrite erakorraliselt kohtumiselt Brüsselis peaks stuudiosse jõudma Hanno Pevkur, et rääkida lahti liikmesriikide rändekriisialased erimeelsused. Täna toob Euroopa välispiiride üle igasuguse kontrolli kadumine Brüsselisse kokku ELi erakorralise tippkohtumise. Millisena paistab vastuoludes vintskleva Euroopa Liidu lähitulevik, räägivad Eesti alaline esindaja EL juures Matti Maasikas ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 23. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Neljapäeval läheb Reporteritund otse-eetrisse Strasbourgist, stuudiosse on palutud kõik kuus Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikut: Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Urmas Paet, Indrek Tarand ja Yana Toom.Käsitleme Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kolmapäeval peetavat ajaloolist kõnet olukorrast Euroopa Liidus, süvenevat põgenikekriisi, samuti neljapäevahommikust arutelu Eston Kohveri jätkuva ebaseadusliku kinnipidamise üle Venemaal. Saatejuht on Arp Müller. Kuula 10. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Neljapäeval läheb Reporteritund otse-eetrisse Strasbourgist, stuudiosse on palutud kõik kuus Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikut: Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Urmas Paet, Indrek Tarand ja Yana Toom.Käsitleme Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kolmapäeval peetavat ajaloolist kõnet olukorrast Euroopa Liidus, süvenevat põgenikekriisi, samuti neljapäevahommikust arutelu Eston Kohveri jätkuva ebaseadusliku kinnipidamise üle Venemaal. Saatejuht on Arp Müller. Kuula 10. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.