Podcasts about viimasel

Tähenduse teejuhtide juubelisaate liikumalükkav teema oli paus muusikas, filmis ja elus üldse. Pealkirjas osundatud aineseni jõudsime jutuajamise lõpupoole. "Vaikus on mitmete religioonide lähtekoht," arutles filmikriitik Karlo Funk (99. minut), "et jõuda sügavama kogemuseni – ükskõik, kuidas me seda siis ka ei nimetaks. See on koht, kuhu loomingulised inimesed tahavad kasvõi korraks tagasi jõuda. Vaikusele saab vastandada väga mitmesuguseid helimaailmu. Wittgenstein pidas vaikuse vastandiks näiteks masinamüra [1]. See oli see, mille eest ta tahtis igal juhul minema pääseda. Samuti on kõik mägierakud ja pühakud tõmbunud ühel hetkel eemale, et jõuda millegi muuni.""Eelmine kord [2] me rääkisime ka põgusalt Pythagorasest ja ülemhelidest ning muusikalise heli ja müra erinevusest. " sekundeeris Karlole helilooja Ardo Ran Varres, "Müras on puhtfüüsikaliselt esindatud erinevad sagedusalad ja -ribad. Muusikalises helis on seevastu väga selge korrapära. Pythagoras näitas, et seal valitsevad ilusad sümmeetriad ja suhtarvud. See arusaam moodustabki lääne kunstmuusika vundamendi. Mina olen sealt omakorda tuletanud sellise tunnetuse, et kui ei mingis filmis – olgu see näiteks tunnine dokfilm – ei mängita mitte ühtegi muusikalist heli, siis selles filmis puudub igasugune vertikaalne mõõde."Viimasel pooltunnil palusin ma oma vestluskaaslatel soovitada jõuluajaks filme, kus vertikaalne mõõde on silmapaistvalt esindatud. Kirja said sellised linateosed: Andrei Tarkovski "Andrei Rubljov" [3], Pier Paolo Pasolini "Matteuse evangeelium" [4], Wim Wendersi "Taevas Berliini kohal", Bruno Dumonti "Jeanne d'Arc", Asghar Farhadi "Lahutus", Jessica Hausneri "Lourdes", Paweł Pawlikowski "Ida" jt.Head uudistamist!H.——————————————[1] • Paul Kingsnorth, "Huxley and the Mach... [2] https://www.youtube.com/live/54JhoAfl...[3] • Andrei Rublev | DRAMA | FULL MOVIE | ... [4] • The Gospel According to St Matthew (1... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Minu seekordne vestluskaaslane on Juta Palmeri – coach, konsultant ja Fontese Heaolu Hubi eestvedaja. Ta on õppinud coachimist, nõustamist ja ärijuhtimist ning töötanud 12 aastat personalijuhina Swedbanki IT üksuses. Viimasel ajal on Juta keskendunud Heaolu Hubi arendamisele Fonteses. Tema tegevuse eesmärk on teadvustada tasakaalukama ja rahulolevama elu olulisust ning aidata organisatsioonidel ja talentidel heaoluga teadlikumalt tegeleda. Podcastis rääkisime Jutaga tööheaolust ning selle kasvavast tähtsusest tänapäeva organisatsioonides. Arutlesime, kuidas psühholoogiline turvalisus, tähenduslikud suhted ja töötajate autonoomia mõjutavad nii üksikisikute heaolu kui ka organisatsiooni tulemuslikkust. Juta tõi esile, kuidas heaolu käsitlus on aja jooksul muutunud – traditsioonilisest töö ja palga vahetusest kuni partnerlussuhte ja vaimse tervise olulisuse teadvustamiseni. Puudutasime ka juhtide rolli töötajate heaolu toetamisel ning organisatsioonikultuuri kohandamisel, et luua keskkond, kus töötajad tunnevad end väärtustatuna ja motiveerituna. Lisaks pakkus Juta praktilisi nõuandeid, kuidas alustada tööheaoluga tegelemist ja teha teadlikumaid otsuseid, mis tõstavad nii töötajate rahulolu kui ka organisatsiooni edukust. Kuulake ikka ...

Viimasel ajal on ilmunud arvukalt plaane ja ettepanekuid, kuidas lõpetada või vähemalt panna pausile Ukrainas käiv sõda.

Viimasel ajal on Euroopa LIit võtnud vastu hulga regulatsioone, mis reguleerivad meie digiteenuseid ja seda, kuidas suured tehnoloogiahiiud meie andmetega ümber käivad.

FIA ERC Euroopa meistrivõistluste etapi, Rally Estonia võit selgus ülipõneval viimasel kiiruskatsel. Läbi ralli head võitlust pidanud Georg Linnamäe ja Robert Virvese heitluses jäi peale Linnamäe ja saates saab kuulda Linnamäe ja Virvese intervjuusid peale ralli finišit. Saatejuht Margus Kiiver

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme räägivad läbikukkunud riiklikest majandusprognoosidest, Ukraina äraspidisest aitamisest ning totalitaristlikest ilmingutest USA-s.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Viimasel ajal on kohalikus meediaruumis ilmunud palju materjale venekeelsete õpetajate psühholoogilisest seisundist eelseisva eestikeelsele õppele ülemineku valguses. Kas me saame kaks sotsiaalset probleemi - reformi läbikukkumise ja inimeste läbipõlemise? Või on see kõik mingi ettekääne, et vältida muudatusi? Stuudios on meediakoolitaja Julia Rodina, ajakirjanik Dmitri Kukuškin ja saatejuht Pavel Ivanov.

Viimasel ajal on Facebook saatnud paljudele inimestele teate, et kustutas nende postituse, seda aga ilma arusaadava põhjuseta.

Viimasel nädalal puhkes mitte ainult Eesti jalgpalli kogukonnas, vaid ka laiemas avalikus ruumis elav arutelu, miks võttis Eesti Jalgpalli Liidul nii kaua aega ühe lihtsa lause "Me ei mängi Venemaaga mitte ühelgi tingimusel" välja ütlemine. Vutikohus mõtiskleb, miks siis ikkagi võttis ja mida too juhtum laiemalt jalgpallijuhtimise kohta näitab. Nii FIFA kui UEFA on teinud aga osavaid lükkeid, et teha õnnelikuks võimalikult paljud MM- ja EM-finaalturniiri korraldusõigust ihkavad riigid. Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

Viimasel ajal on välja tulnud kolmed uued kõrvasisesed kõrvaklapid ja me räägime tänases saates, millised nendest on head ja kas väga odavad võivad saada ka ostusoovituse. Saate teemad: Google Pixel Fold Samsungi A-seeria telefonide hinnad kukkusid korralikult Google tõi välja Passkey autentimise toe OnePlus Nord Buds 2 hands-On Nothing Ear 2 Huawei Freebuds 5 Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre, Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika Paul Oja.

Suuremas osas maailmast tähistatakse 1. mail rahvusvahelist töörahvapüha. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi jooksul võitlesid töölised paljudes riikides kätte õigused, mis nüüdseks on ilmselt ka eestlastele üsna iseenesestmõistetavad, nagu 8tunnine tööpäev, haigushüvitis ja palgaga vanemapuhkus. Paljudesse maailma osadesse pole need arengud aga siiamaani jõudnud. Viimasel ajal on progress suuresti peatunud (ja kohati isegi tagasi keeratud) ka arenenud maailmas: näiteks pole võimalik ka paljudes läänemaailma riikides ära elada miinimumpalgast ega pensionist. Tekkinud on aga suured käärid inimeste ootuste-vajaduste ning reaalsuse vahel, sest samal ajal toimuvad pretsedenditu kiirusega tehnoloogilised arengud, mis pidid ju inimkonna töövajadusest vabastama, ning aina rohkem tõstatakse ideid nagu neljapäevane töönädal ning kodanikupalk. Kuidas me siia jõudsime, mis on olukord praegu ja mis saab edaspidi? Töörahva seisukorra üle arutlevad Ruth ja Sten, saadet juhib Harald ning puldis on Siim.

"Virmalised" on neljaosaline kogumik, mis esitleb Eesti klaverimuusikat läbi sajandi. Viimasel plaadil kõlavad Tõnis Kaumanni, Tõnu Kõrvitsa, Arvo Pärdi, Jüri Reinvere, Urmas Sisaski, Erkki-Sven Tüüri ja Mari Vihmandi teosed.

Viimasel ajal on pead tõstmas poleemika teemal Eesti ukrainastamine - mõnesid kaasmaalasi häirivad Ukraina lipud, põgenike vastuvõtt, sõjas oleva riigi abistamine. Kas nende "murede" taga on propagandistlik mõjutustegevus või on see reaalne inimeste hirm ja mure? See on järjekordse saate põhiteema. Stuudios arutlevad kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna juhataja Olga Sõtnik, Novosti 7 saatejuht Dmitri Kukuškin ja saatejuht Pavel Ivanov.

Podcast „Pihtas põhjas“ arutleb detsembrikuu esimeses saates nii maistest kui ka ebamaistest asjadest. Vaatluse all on päris mitu kriitilisemat teemat, mis puudutab näiteks kohtunike tegevust PAF Eesti-Läti liigas, mängugraafikute tegemist ja noorte korvpalli. Stuudios, nagu ikka, kolmik Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Olgu alustuseks ära öeldud, et nüüdsest on „Pihtas põhjas“ podcast taaskord kuulatav ka Soundcloudi keskkonnast. Kasutage võimalust! Tõsi pilti sealt ei näe, nii et maksimaalse elamuse saamiseks tuleb Delfi portaalist vähemalt osaliselt saade ikkagi üle vaadata. Aga saatest. Esmalt paralleelmaailmatest. Kui Tartul Ülikool/Maks&Mooritsal on portfell võitudest pungil ja tundub, et võiduseeria ei katkegi (kui siis kevade hakul pauguga), siis Pärnu Sadam üritab kõigest väest ebaõnne müsteeriumist pääseda ja mõne harva võidu tabelisse kirjutada. Viimasel ajal on just Tartu olnud risti jalus ees, kolme nädala jooksul on tartlastele alla jäädud kolm korda. Viimane lahing lõppes teisel lisaajal, peale mida nägi Pärnu peatreener Kullamäe unes Robert Valget. Mis põhjustel, selgub värvika arutelu käigus. Sama mäng viis korvpallitargad ka kohtunike tegevuse arutelu juurde. Järeldused võivad tunduda mõnele kibedad ja ebaõiglased, aga mõelge sügavuti järele... Kui Kullamäe peaks väljaütlemiste eest trahvi saama, on maailma karjuvat ebaõiglust täis. Tähelepanu ja juttu jagus saates veel Euroliigale, NBA-le, ebameeldivale kogemusele Eesti noorte korvpallis, Kalev/Cramo võimalustele FIBA Europe Cupi vahegrupis, eelseisvale Eesti karikavõistluste finaalturniirile ja asendamatule FIBA peasekretärile Andreas Zagklisele, kellega pikendati töölepingut aastani 2031. Ulme! Podcasti peatoetaja PAF-i auhinna võitis sel korral Holger Tamm. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Mis tiimiga oli Los Angeles Lakers hädas 2002. aasta NBA play-off'i poolfinaalis, enne meistriks tulekut?“ Õige vastus – Sacramento Kings. Õigeid vastuseid laekus 28. Tänud kõigile, kes kaasa mängisid. Seekordne PAF-i auhinnamängu küsimus tuleb korvpalli supertalendi, „tulnukaks“ titulleeritava Victor Wembanyama kohta. 2019. aasta augustis tegi Wembanyama Prantsusmaa noortekoondisega kaasa U16 Euroopa meistrivõistlustel, kohtudes muuhulgas ka Eestiga. Küsime: „Mitu viskeblokeeringut tegi toona 218 cm pikkune mängumees turniiri jooksul ühes mängus keskmiselt?“ Kes vaatab või kuulab podcasti, saab mõned head vihjed juurde. Lööge julgelt mängus kaasa ja pange vastused teele e-maili aadressile pihtaspohjas@delfi.ee.

Kreeka ralli teine pikk võistluspäev lõppes Hyundai kolmikjuhtimisega: Thierry Neuville juhib kolm katset enne lõppu Ott Tänaku ja Dani Sordo ees, täpselt minuti sisse mahub veel ka parim Toyota piloot Elfyn Evans. Kalle Rovanperä lootused kõrgele kohale lõpetas päeva teisel kiiruskatsel (SS9) juhtunud kokkupõrge puuga, mis lõhkus põhjalikult MM-sarja liidri auto tagaosa. Soomlasel on jäänud püüda vaid punktikatse punkte. Tänak kaotab Neuville'ile 27,9, Sordo 52,9 sekundit. Lõpuni on vaid 45 kilomeetrit. Kas Hyundai ajutine tiimipealik Julien Moncet peaks andma Neuville'ile korralduse Tänak mööda lasta, sest Tänakul on Rovanperä püüdmiseks kokkuvõttes oluliselt paremad šansid - olgugi, et jätkuvalt väiksed? Kas selline korraldus enne punktikatset tuleb? Ja kui tuleb, kas Neuville alluks sellele? Põnev seis on ka Junior WRC tiitliheitluses, kus trumbid on Robert Virvese käes, kes edestab britt Jon Armstrongi 13 katse järel 53,2 sekundiga. Armstrong tuli päevaga eestlasele 53,8 sekundi võrra lähemale, viimase katsega võttis tagasi tervelt 25,2 sekundit. Viimane päev tuleb igal juhul põnev nii WRC kui ka JWRC kategoorias! Saate meiliaadress on kuueskaik@delfi.ee.

Seekordses saates räägime alustuseks jälle kiirelt ära teemad, millest üle ega ümber ei saa: kütus ja maksud. Kui nende formaalsustega ühel pool, saab edasi liikuda uudiste juurde. Euroopa Parlamendist saadeti tagasi Fit for 55 kliimapaketi maanteeliiklust puudutava emissioonikaubanduse osa; Elon Musk kohtub seoses Twitteri omandamise plaaniga lähiajal kõigi firma töötajatega; USA suurimate eksportööride hulka on aga jõudnud üks ootamatu autofirma. Räägime pisut ka ajaloost. Hiljuti tähistati Tallinna ühistranspordi sajandat juubelit, kuid tegelikult on meie linnatransport veelgi vanem! Indrek teeb väikse ülevaate. Räägime ka uutest ideeautodest, sealhulgas Cuprast ja Polestarist. Viimasel, paraku, on samaaegselt ette näidata nii uus tulija kui ka esimene kadunuke. Nädala proovisõiduauto oli Ford Mustang Mach-E, nädala automõte aga on seotud süsinikkeraamiliste piduritega - Veli väidab, et need sobivad vaid poosetamiseks ja jutuaineks, aga mitte rajale. Miks see nii on? Stuudios on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!

Reet Aus on moedisainer, kes on paljudele eestlastele tuntud oma jätkusuutliku rõivaäri ja kuulsate upcycled T-särkide poolest. Viimasel ajal on tema taaskasutamise põhimõtted üha enam maailmas kõlapinda saama hakanud: tema töö vähendab moetööstuse mõju keskkonnale, suunates masstootmisest ülejäävaid kangaid tagasi tootmisse. Reedal on doktorikraad Eesti Kunstiakadeemiast ja ta on EKA jätkusuutliku disaini ja materjalide labori ringdisaini teadussuuna juht ja vanemteadur. Ta on töötanud teatrikunstnikuna nii Eestis kui ka välismaal, enim Von Krahlis, Tallinna Linnateatris ja Nargen Operas, ning disaininud kostüüme mitme Eesti filmi jaoks. 2021. aastal president Kersti Kaljulaidi Keenias toimunud riigivisiidil lansseeriti ka EKA ja Keenia Moi ülikooli vahel koostööprojekt, mille eesmärk on leida lahendusi tekstiilijäätmete ringlusse võtmiseks – Reet on selles projektis aktiivselt tegev. Selles saates räägime lapsepõlvest ja kätega tööst upcycling'u ja ringmajanduse põhimõtetest Reet Ausist kui ettevõttest tarneahelatest ja tootmisest koostööprojektist Keenia Moi ülikooliga Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Õhtulehe jalgpallisaade „Kolmas poolaeg” võttis seekord luubi alla Vjatšeslav Zahovaiko. Viimasel viiel aastal juhendas Zahovaiko Paide Linnameeskonda, aga mullu sai see ajajärk läbi ja nüüd oli aeg kokkuvõteteks. Saate alguses rääkis Zahovaiko pikemalt sellest, kuidas ta praegu jalgpallist puhkab ja maja ehitab. Endalegi üllatuseks on see tema jaoks väga paeluv tegevus. Siis pikemalt Paide Linnameeskonnast – saame teada seda, kuidas alguses käis Paide treeningutelt läbi kümneid mängijaid. Teiste seas kutsuti trenni ka taksojuht, kes juttude kohaselt olevat olnud lihvimata teemant. Paraku oli ta lihtsalt lihvimata, teemantist oli asi kaugel. Lisaks avalikustab Zahovaiko kolm suurt viga, mida ta oma viimaseks jäänud hooajal tegi. Saate lõpus jagas endine Paide loots oma mõtteid ka alanud Premium liiga hooajast. Head kuulamist!

Viimasel ajal kuuleme palju teateid, kuidas poliitikud püüavad sõnadega ära hoida Venemaa rünnakut Ukraina vastu. Ometi on Ida-Ukrainas kestnud sõda juba kaheksa aastat.

Tänane episood on jätk podcastide seeriale, mis on pühendatud holakraatiale, organisatsioonide kaasaegsele juhtimispraktikale. Viimasel ajal olen pidanud mitmetes seltskondades lihtsas ja selges keeles lahti rääkima, mis asi see holakraatia siis õigupoolest ikkagi on. Ja pean ausalt tunnistama, et see ei olegi olnud nii lihtne kui esialgu võib tunduda. Sellest sai ka tänane episood inspiratsiooni. Võtsin kampa Paul Vahuri, kellega meil on varasemalt juba mitmeid häid mõttevahetusi holakraatia teemadel, ja püüdsime koos selle 25 minuti jooksul välja tuua erinevaid holakraatia määratlust selgitavaid nüansse. Usun, et see on hea kuulamine kõigile, kellel huvi holakraatia ja teiste kaasaegsete juhtimispraktikate vastu. “Kuidas kahe lausega seletada ära, mis asi on holakraatia inimestele, kes sellega varem kokku puutunud ei ole? Kui proovida holakraatiat määratleda, siis tuleks välja tuua kaks esmapilgul vastandlikku aspekti, mida holakraatia püüab omavahel edukalt ühendada. Ühelt poolt aitab holakraatia selgelt ära kirjeldada kõik erinevad rollid ja nende vastutusjooned, millega siis konkreetne organisatsioon oma eesmärke saavutab. Selgus, mis läbi rollide vastutuspiiride paikapanemise tekib, annab omakorda võimaluse inimestele ka rohkem vastutust ja otsustusõigust jagada. Holakraatiat võiks siis nimetada isejuhtiva organisatsiooni praktikaks, mille läbiv tunnus on, et selles organisatsioonis ei vajata nii palju nö professionaalseid otsustajaid-juhte, vaid et otsuste tegemine on ära jaotatud rollitäitjate vahel. Kõik see toimub koordineeritult etteantud holakraatia mängureeglite – nii nagu nad nö konstitutsiooni näol kirja pandud on – raames.” – Veiko Valkiainen ja Paul Vahur Kuulake ikka ...

Teie ees on Telegrami uudised ajavahemikust 25.-31. oktoober 2021. Viimasel nädalal on nii ajakirjanduses kui sotsiaalmeedias olnud eriti suur vihalaine vaktsineerimata inimeste vastu. Aina enam jääb mulje, et tegelikult ollakse vihased valitsuse ja teaduse lubaduste peale, et vaktsineeritus annab kaitstuse ja vabaduse, ent neid lubadusi ei suudeta täita – juba on teada, et uutest nakatunutest 40% on vaktsineeritud inimesed ning ka süstitud lähikontaktsetele kaalutakse karantiinikohustust. Muutlikust teadusest ja vastakast kommunikatsioonist tulenev frustratsioon valatakse välja inimeste peale, kes ei soovi vaktsineerida.

Robert Virves ja Aleks Lesk lõpetasid hooaja Junior WRC sarja autoralli maailmameistrivõistlusel tugeva tulemusega, olles Kataloonia teedel kolmandad. Robert Virves räägib, kuidas see õnnestus ja kuidas üldse oma hooajaga rahul saab olla.

Robert Virves ja Aleks Lesk lõpetasid hooaja Junior WRC sarja autoralli maailmameistrivõistlusel tugeva tulemusega, olles Kataloonia teedel kolmandad. Robert Virves räägib, kuidas see õnnestus ja kuidas üldse oma hooajaga rahul saab olla.

"Nii ma olen siin aias toimetanud, eri nurkades eri moodi, nii kuidas kellelegi vaja. Viimasel ajal olen aga täheldanud, et mu tööriistad ja vahendid kipuvad kaduma minema," kirjutab keeletoimetaja Helika Mäekivi tekstibüroo "Päevakera" keeleblogis.

Ussikeeled Keit ja Manona on suvepuhkuselt tagasi ja tulistavad puhast kulda. Viimasel ajal uudistes figureerinud seksisõltuvus võetakse vaat et algosadeks lahti ja pannakse uuesti kokku. Samuti räägitakse sellest, miks peab vähenenud vastutusvõimega isend end sageli seksisõltlaseks ja seega justkui kaastunnet väärivaks, kui tegelikult paistab tema käitumisest välja soov oma egoismi varjata. Räägime ka sõltuvuskäituvuse tõsisematest juurtest, lapsepõlves üle elatud traumadest ning sellest, kuidas nende korral abi otsida.

Viimasel aastal on noortele pakkunud kõneainet erinevad teemad alates vaimsest tervisest keskkonnani välja. Lisaks noortele psühhiaatrilise abi kättesaadavuse võimaldamine, mille arutelu keskendus rohkem noorte adekvaatse otsustusvõime puudumisele kui sisule. Miks peaks noor edaspidi panustama kogukonda ja laiemalt Eestisse, kui juba varakult antakse märku, et tema hääl ei loe ja arvamus pole piisavalt küps? Vaimse tervise teemadega on tõusnud päevakorda selge sõnum “tule ja räägi”, samas ühiskonnana me täna justkui ei õpeta inimesi rääkima ning enda eest seisma. Praktika on olnud, et räägivad vaid need, kel kõva hääl, ning ülejäänud on vait. Turvatunde tagab kuuluvus, sh kuulumine kogukonda ning kaasamine on esimene samm, andmaks märku, et iga ühiskonnaliige on oluline – ainult nii jõuavad kuulajateni ühiskonnaliikmete arvamused, sh rõõmu- ja muremõtted.  Arutelujuht: Triin Roos (Eesti Noorteühenduste Liidu juht) Arutelus osalejad: Kristjan Kruus (Tallinna Haridusameti noorsootöö osakonna noorte tugiprogrammi „Hoog sisse“ projektijuht), Daniel Kõiv ( noorte esindaja; aktivist, kes istus Toompeal plakatiga “Mask on seksikas”), Berit Tugi (Mulgi valla noortevolikogu esimees), Henri Holtsmeier (kliimaaktivist; Fridays For Future esindaja
) Arutelu korraldaja: Eesti Noorteühenduste Liit

Viimasel ajal on väga palju räägitud kaitsevõimest ja kärbetest. Nädala Tegijas räägime neil teemadel Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremiga. Saadet juhib Meelis Atonen.

Viimasel ajal on väga palju räägitud kaitsevõimest ja kärbetest. Nädala Tegijas räägime neil teemadel Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremiga. Saadet juhib Meelis Atonen.

Viimasel ajal on väga palju räägitud kaitsevõimest ja kärbetest. Nädala Tegijas räägime neil teemadel Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremiga. Saadet juhib Meelis Atonen.

Viimasel ajal on juttu olnud avaliku sektori kärbetest: kaitseväe ja politsei orkestri koondamine, kokkuhoid päästjate palgatõusu arvelt. On aeg rääkida haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kokkuhoiu plaanidest. Nendele heidab valgust HTM-i kantsler Mart Laidmets.

Viimasel ajal on podcastis palju külalisi olnud. Seekord olete külalised Teie, kallid kuulajad. Proovisime abistada kuival piinlevat jänkut ja Dan sai korraliku peapesu.

Seekordne "Istmesoojendus" vaatleb kiiruspiiranguid puudutavat uuringut. Arutleme selles valguses selle üle, kuidas viimase viie aasta jooksul kiirustesse suhtumine Eestis muutunud on. Lisaks toome välja kaks uut langenut elektriautode tootmise rindel. Jah, kaks uut suurt autotootjat on taas lubanud, et lähema kümne aasta jooksul jääb nende müügisaalidesse ainult elektriauto. Võtame vaatluse alla ka Euroopa ja Eesti autoturu muutuse. Kuidas koroonaviirus mõjunud on ja mida võiks tuua lähikuud? Kuidas on muutunud Eestis müüdavad brändid? Proovisõiduautoks oli Porsche Panamera Turbo S E-Hybrid Facelift. Osalise elektriajamiga elukas, mis on küll praktilisem kui keskmine Porsche, aga milline on sõidukogemus? Nädala automõte puudutab autobrändide nimesid. Viimasel ajal on uueks trendiks, et kirjutame kõik brändid AINULT SUURTÄHTEDEGA. Miks see rumalus on? Seda arutame saates.

Uues Coop Panga podcastis „Lihtsalt rahast“ räägitakse erinevatest võimalustest, millega ja kuidas on võimalik asjade eest maksta. Viimasel ajal paistab nii mugavuse kui ka kulukuse seisukohalt silma üks hea võimalus – Coop Panga krediitkaart. www.cooppank.ee

Saatekülalised Ahto Lobjakas ja Siiri Sisask. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Uku Masingust. "Mis mind tema [Uku Masingu, H.P.] juures eriti köitis või paelus?" küsib Siiri Sisask endalt Postimehele antud intervjuus [1]. "Just seesama "kuristi kohal" mentaliteet," saame kohe teada ka vastuse. Kuristist kujunes meie kolmekõne keskne kujund. "Kurist on seesama metafüüsiline Abgrund, millest räägib Heidegger," haakus teemaga Ahto (18. minut). "See kurist on aga ka kogu lääne tsivilisatsioon. Masing räägib siin inimestest, kes tahaks kuristiku üle mõõta, panna paika koordinaadid, uurida, kas me saame paadiga teisele kaldale jne. See kurist, see lahutav osa, on võõras ja Masing tahab sellest üle, välja ja minema saada. Ta on võib-olla ainus eesti keelt kõnelev inimene, kes on vaadanud õhtumaisele tsivilisatsioonile ja metafüüsikale otse silma, uurinud seda, mis paneb lääne tiksuma. See on nagu tühjusesse vaatamine... Minu jaoks seisneb Masingu väärtus selles, et ta näeb seda kuristikku. Talle ei meeldi see. Siin on ta samal kaldal Heideggeriga, kes tahtis sealt ära hüpata, kes arvas, et need 2500 aastat Anaximandrosest kuni tänaseni on läbi tiksunud ja midagi head sellest enam ei tule." Kuivõrd Ahto oli veidi varem (15. minut) teinud juttu Masingu luule šamanistlikust biidist, siis uurisin ma Siiri käest (21. minut), mida tema sellest mõttest arvab. "Oleneb muidugi sellest, mida me šamanismi all mõistame. Kuivõrd ta oli uurinud sumeri ajalugu ja keelt, indiaani ning polüneesia keeli, siis oli ta ennast ajaloo põhjamaastikku väga tugevalt sisse kujustanud," vastas Siiri, "ja saanud sealt kätte selle, mis oli oma sünnihetkel õrn, hell ja hõrk. Ta oli sellega kokku puutunud, mida ta taga igatses. Ta ihkas seda, mis jäi teisele poole kuristit. Kohati laulab ta sellele lausa itkulaulu. See võib olla küll mingi šamanismi vorm. Vanad kultuurid elasid loodusega väga ehedalt koos, teisiti need asjad ei käinudki. Selles mõttes kandis ta muidugi seda mõttemeelt. Ma olen seda tundnud ka muusikas, see loits või mana on seal väga tugevalt sees." Šamanistliku ja moodsa lääne elutunnetuse kõrvutus viis mu mõtted sõnadele, mida ma kuulsin "Tähenduse teejuhtide" 87. saates [2], kus mu vestluskaaslasteks olid Jaan Kivistik ja Piret Kuusk ning jutt käis nüüdisaegse filosoofia rajajast Réne Descartes'ist. "Uue teaduse alguses seisab Descartes oma maksiimiga "Cogito ergo sum". Vahetu, antu on ainult mõistus ja ei mitte midagi muud, kõik muu on selle lähteolukorra suhtes teisejärguline. Niimoodi osutub uusaegne teadus Descartes'i nõelaotsast paisuvaks mulliks või mõtteloominguks," selgitas Jaan (36. minut). Lääne filosoofia kartesiaanliku revolutsiooni kolmandaks elemendiks oli skeptitsismi ja matemaatika kõrval tõsikindlus teadvusel "mina" olemasolus. Pärast Descartes'i saab teadlikust "minast" meie kõikide teadmiste nurgakivi. Masingu arvates on see aga võrdlemisi kipakas. "Sellest lausest [Cogito ergo sum, H.P.] ei saa järgneda "mina" eksistentsi kohta rohkem kui, et see, kes mõtleb endast kui "minast", sellel on see "mina", see on see "mina". Ei järgne eluilmaski, et "mina" füüsilispsüühhiline kandja, ta substraat eksisteeriks," kirjutab Masing oma raamatus "Keelest ja meelest" [3]. Kui see nii oleks, arutleb ta samas edasi, siis järelduks sellest, et "need elusolendid, kes iial kuidagi ei lausu "mina mõtlen", ei eksisteeri üldse" (või on nad teadvusetud masinad). Descartes'i teisest põhioletusest, mille järgi füüsiline universum kujutas endast atomistlikku süsteemi, mida valitses väike arv mehaanilisi seadusi, sai uusaja teaduse teenäitaja. Viimasel ajal on järjest sagedamini kuulda, et kriis, milles me end praegu leiame, on kõige sügavamal tasandil kartesiaanliku paradigma kriis. "Uusaja jätkudes liiguti tsivilisatsiooni, milles religiooni rolli võttis enda kanda teadus," selgitab meie tupiku tagamaid USA kultuuriloolane Richard Tarnas [4], "mis muutus mingis mõttes uueks usuks; usuks moodsa inimese mõistusesse, mille sära võib tõusta maailma kohale ning mis valgustab kõike otsekui päike... Kuid see erakordne enesekindlus, see vägev valgustav usku moodsasse mõistusesse tõi kaasa varju, nii nagu see juhtub igasuguse valgusega, ja sedapuhku oli see vari kõrkus, liialdatud kindlustunne, ülalt alla vaatav hoiak ja suurelisus, mis lõikas end ära nendest teadmise allikatest, mida teised kultuurid ja teised ajastud olid ammutanud ja austanud, et nad saaksid reaalsusele ausalt otsa vaadata." Me oleme kuristi kohal ja sedamööda, kuidas Masingu luule aitab meil seal orienteeruda, täidab ta vahest olulisematki rolli kui järjest kakofoonilisem ekspertide koor, kelle hoolde me oma elud oleme usaldanud. Head kuulamist! Hardo ------------ [1] https://kultuur.postimees.ee/3766257/laulja-karge-mottekaigu-nullkursil# [2] https://www.youtube.com/watch?v=-eztWYMbBzU&t=7s [3] https://www.rahvaraamat.ee/p/e-raamat-keelest-ja-meelest/100497/en?isbn=9789949473052 [4] https://www.youtube.com/watch?v=2qPInQWwGyY&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=1 

Viimasel ajal räägitakse ühiskonnas üha avatumalt tõsistest inimeste vahelistest probleemidest, sealhulgas väärkohtlemisest, mis võib leida aset nii lähedases pereringis kui ka kristlikus koguduses.

Viimasel ajal räägitakse ühiskonnas üha avatumalt tõsistest inimeste vahelistest probleemidest, sealhulgas väärkohtlemisest, mis võib leida aset nii lähedases pereringis kui ka kristlikus koguduses.

Rally Estonial on seljataga nädalavahetuse pikim võistluspäev. Ott Tänak juhib rallit Craig Breeni ja Sebastien Ogieri ees. Laupäev pakkus draamat ja actionit täie raha eest. Võtame juhtunu kokku, räägime ka teistest kõrges mängus püsivatest eestlastest ja teeme ennustusi viimaseks päevaks.

Viimasel aastal on perepoliitikast palju räägitud pigem naiste võtmes. Kuhu kuuluvad aga mehed ning mis on nende roll perepoliitika kujundamisel? Kas kolmepealine troika - karjäär, pere, lapsed - on jõukohane üksnes väljavalituile? Kas isadele on tagatud võrdsed võimalused vanemaks olemisel? Arutelul on kirjutustõlge. Viipekeel Arutelu juht: Ireen Kangro, MTÜ Lastekaitse Liit Osalejad: Hillar Petersen (MTÜ Lasterikkad Isad), Tanel Jäppinen (vanemlusmentor), Liina Kanter (sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja), Palbo Vernik (isa), Aimar Ventsel (TÜ etnoloog) Korraldaja: Lastekaitse Liit Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Koroonapandeemia tõttu majandusruumis toimunud muutuste mõju on erinevatele sektoritele erinev. Viimasel ajal on debatt kaldu rändetemaatika poole, kuid probleemid tööjõuturul on palju laiemad. Kuidas leiavad eesti ettevõtted tööjõu ja eesti inimesed töö, kui peaks puhkema pandeemia teine laine? Millal loobub väheneva nõudlusega sektoris töötuks jäänud inimene töö ootamisest ja vahetab eriala? Mida saab ära teha riik ja kui palju üldse sõltub meist? Arutelu juht: Kalle Muuli Osalejad: Prof. Raul Eamets (Tartu Ülikool), Kai Realo (Eesti Tööandjate Keskliit, Circle K), Helir-Valdor Seeder (Isamaa Erakond). Korraldaja: Isamaa erakond Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

"Mis mind tema [Uku Masingu, H.P.] juures eriti köitis või paelus?" küsib Siiri Sisask endalt Postimehele antud intervjuus [1]. "Just seesama "kuristi kohal" mentaliteet," saame kohe teada ka vastuse.Kuristist kujunes meie kolmekõne keskne kujund. "Kurist on seesama metafüüsiline Abgrund, millest räägib Heidegger," haakus teemaga Ahto (18. minut). "See kurist on aga ka kogu lääne tsivilisatsioon. Masing räägib siin inimestest, kes tahaks kuristiku üle mõõta, panna paika koordinaadid, uurida, kas me saame paadiga teisele kaldale jne. See kurist, see lahutav osa, on võõras ja Masing tahab sellest üle, välja ja minema saada. Ta on võib-olla ainus eesti keelt kõnelev inimene, kes on vaadanud õhtumaisele tsivilisatsioonile ja metafüüsikale otse silma, uurinud seda, mis paneb lääne tiksuma. See on nagu tühjusesse vaatamine... Minu jaoks seisneb Masingu väärtus selles, et ta näeb seda kuristikku. Talle ei meeldi see. Siin on ta samal kaldal Heideggeriga, kes tahtis sealt ära hüpata, kes arvas, et need 2500 aastat Anaximandrosest kuni tänaseni on läbi tiksunud ja midagi head sellest enam ei tule."Kuivõrd Ahto oli veidi varem (15. minut) teinud juttu Masingu luule šamanistlikust biidist, siis uurisin ma Siiri käest (21. minut), mida tema sellest mõttest arvab. "Oleneb muidugi sellest, mida me šamanismi all mõistame. Kuivõrd ta oli uurinud sumeri ajalugu ja keelt, indiaani ning polüneesia keeli, siis oli ta ennast ajaloo põhjamaastikku väga tugevalt sisse kujustanud," vastas Siiri, "ja saanud sealt kätte selle, mis oli oma sünnihetkel õrn, hell ja hõrk. Ta oli sellega kokku puutunud, mida ta taga igatses. Ta ihkas seda, mis jäi teisele poole kuristit. Kohati laulab ta sellele lausa itkulaulu. See võib olla küll mingi šamanismi vorm. Vanad kultuurid elasid loodusega väga ehedalt koos, teisiti need asjad ei käinudki. Selles mõttes kandis ta muidugi seda mõttemeelt. Ma olen seda tundnud ka muusikas, see loits või mana on seal väga tugevalt sees."Šamanistliku ja moodsa lääne elutunnetuse kõrvutus viis mu mõtted sõnadele, mida ma kuulsin "Tähenduse teejuhtide" 87. saates [2], kus mu vestluskaaslasteks olid Jaan Kivistik ja Piret Kuusk ning jutt käis nüüdisaegse filosoofia rajajast Réne Descartes'ist. "Uue teaduse alguses seisab Descartes oma maksiimiga "Cogito ergo sum". Vahetu, antu on ainult mõistus ja ei mitte midagi muud, kõik muu on selle lähteolukorra suhtes teisejärguline. Niimoodi osutub uusaegne teadus Descartes'i nõelaotsast paisuvaks mulliks või mõtteloominguks," selgitas Jaan (36. minut).Lääne filosoofia kartesiaanliku revolutsiooni kolmandaks elemendiks oli skeptitsismi ja matemaatika kõrval tõsikindlus teadvusel "mina" olemasolus. Pärast Descartes'i saab teadlikust "minast" meie kõikide teadmiste nurgakivi. Masingu arvates on see aga võrdlemisi kipakas. "Sellest lausest [Cogito ergo sum, H.P.] ei saa järgneda "mina" eksistentsi kohta rohkem kui, et see, kes mõtleb endast kui "minast", sellel on see "mina", see on see "mina". Ei järgne eluilmaski, et "mina" füüsilispsüühhiline kandja, ta substraat eksisteeriks," kirjutab Masing oma raamatus "Keelest ja meelest" [3]. Kui see nii oleks, arutleb ta samas edasi, siis järelduks sellest, et "need elusolendid, kes iial kuidagi ei lausu "mina mõtlen", ei eksisteeri üldse" (või on nad teadvusetud masinad).Descartes'i teisest põhioletusest, mille järgi füüsiline universum kujutas endast atomistlikku süsteemi, mida valitses väike arv mehaanilisi seadusi, sai uusaja teaduse teenäitaja. Viimasel ajal on järjest sagedamini kuulda, et kriis, milles me end praegu leiame, on kõige sügavamal tasandil kartesiaanliku paradigma kriis. "Uusaja jätkudes liiguti tsivilisatsiooni, milles religiooni rolli võttis enda kanda teadus," selgitab meie tupiku tagamaid USA kultuuriloolane Richard Tarnas [4], "mis muutus mingis mõttes uueks usuks; usuks moodsa inimese mõistusesse, mille sära võib tõusta maailma kohale ning mis valgustab kõike otsekui päike... Kuid see erakordne enesekindlus, see vägev valgustav usku moodsasse mõistusesse tõi kaasa varju, nii nagu see juhtub igasuguse valgusega, ja sedapuhku oli see vari kõrkus, liialdatud kindlustunne, ülalt alla vaatav hoiak ja suurelisus, mis lõikas end ära nendest teadmise allikatest, mida teised kultuurid ja teised ajastud olid ammutanud ja austanud, et nad saaksid reaalsusele ausalt otsa vaadata."Me oleme kuristi kohal ja sedamööda, kuidas Masingu luule aitab meil seal orienteeruda, täidab ta vahest olulisematki rolli kui järjest kakofoonilisem ekspertide koor, kelle hoolde me oma elud oleme usaldanud.Head kuulamist!Hardo------------[1] https://kultuur.postimees.ee/3766257/...[2] https://www.youtube.com/watch?v=-eztW...[3] https://www.rahvaraamat.ee/p/e-raamat...[4] https://www.youtube.com/watch?v=2qPIn... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Miks ei kannata üks valitsuserakond Eesti inimõiguste keskust? Ei kannata koguni nii, et oli valmis rikkuma seadust ja tahtis peatada neile väljamaksed riigieelarvest? Kelly Grossthal inimõiguste keskusest räägib, et muu hulgas tegeleb organisatsioon strateegilise hagelemisega. Sisuliselt tähendab see, et kui seadusandja on teinud praaki - näiteks kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmata jätmise korral - siis aitavad nemad tal riigi vastu kohtusse minna ning oma õigused maksma panna. "Viimasel ajal, kui me võtame akronüümi LGBT, kes kuuluvad seksuaal- ja soovähemustesse, siis nende elu on viimasel ajal selgelt keerulisemaks läinud, nad tajuvad rünnakut," kõneles Grossthal. "Ma ei usu, et kellelgi oleks väga meeldiv pidevalt kuulata, et sa oled vaenlane või oled midagi valesti teinud, kui sa tegelikult teed vaid oma tööd ja elad oma elu." Aga küsimus on LGBT kogukonnast märksa laiem. Mis kasu saab inimõiguste keskusest valge, eestlasest heteromees nagu saate autor Krister Paris? Kas ongi siis normaalne, et kohus pannakse sisuliselt tegelema seadusloomega+ Milleks peab valmis olema keegi, kes abi otsib? Kas ei tähenda kohtuskäik mitte aastaid Andrese ja Pearu mängimist? Ka Varro Vooglaid on loomas oma õiguskeskust, mille sihiks samuti strateegiline hagelemine. Nii et nüüd hakkab tulema ühelt ja teiselt poolt kalleid protsesse, kus seadusi tõlgendatakse. Kuidas sellesse suhtuda? Kuivõrd suukorvistab protsesside hirm tavainimest? Kuulake saadet ning saate ka teada juba sel laupäeval toimuvast peaaegu et spoontaansest üritusest inimõiguste toetuseks!

Jalgrattapalaviku podcastil käis külas alati suhtlemisaldis ja energiast pakatav Sigvard Kukk. Rattaringkondades tuntud kui "Kana". Endine tippsportlane, tiitlivõistlustel, kaasa arvatud olümpiamängudel käinud mees. Viimasel kümnendil on ta olnud jalgrattaspordiga seotud eelkõige läbi firma "Spordipartner" ning läbi lapsevanemaks olemise. Sigvardi tütar Kätlin ja poeg Janek Robin tegelevad mõlemad tõsiselt jalgrattaspordiga. U23 vanuseklassis võistlev Kätlin tuli olude sunnil äsja tagasi UCI treeningkeskusest Šveitsist Aigle´ist, esimest aastat juunioride vanuseklassi kuuluv Janek Robin käis varakevadel Eesti juunioride koondisega laagris Hispaanias. Räägime Sigvardi enda sporditeest, peale kasvavast põlvkonnast ja paljust muust, mis rattaspordiga kaasas käib.

Jalgrattapalaviku stuudios käis saatejuhi Ivar Jurtšenkoga juttu ajamas Gert Jõeäär. Koduste rattasõitude vaieldamatu valitseja. Viimasel kolmel hooajal on ta võitnud kodukamaral enamus sarju nii maanteel kui maastikusõidu radadel. Mis on edu võti? Kas Jõesaar saab endiselt "liugu lasta" Cofidise aegade tipptasemel treenituse pealt või harjutab 32-aastane tallinlane seniajani väga sihikindlalt? Meenutame profiaastaid Cofidises (2013-2016), kus ta sai korduvalt võistelda Pariis-Roubaix´l. Ühel korral oli supervormis, aga... Räägime võistlemisest Hispaania Vueltal. Kui karm kogemus kolm järjestikust nädalat võistlusrajal ikkagi on? Miks võrdleb saatejuht külalist Ibrahim Mukungaga?

"Istmesoojenduse" 18. osa räägib hetkel Eesti automaailma ühest kõige kuumemast teemast - veapunktisüsteemist. Selgitame, mis see on ja räägime pisut teiste riikide kogemusest sarnaste süsteemide rakendamisel. Samal ajal ei saa ka meie üle ega ümber värskest WRC maailmameistrist Ott Tänakust ning kui see, millises meeskonnas Eesti rallisõitja jätkab jääb Delfi rallipodcasti "Kuues käik" pärusmaaks, siis meie räägime hoopis sellest, kuidas Tänak Toyota igapäevasõidukite arendamisesse panustanud on. Toyota haakub ka väga hästi Tokyo autonäitusega, millel loomulikult tutvustati mitmeid erinevaid tulevikusõidukeid. Viimasel ajal on näiteks vesinikuautosid tutvustavaid üritusi olnud niivõrd palju, et ühel saatejuhtidest on need peas lausa sassi minemas. Proovisõiduautoks oli BMW M850i Gran Coupe - masin, mil aiste vahel koguni 390 kilovatti võimu ning mis seetõttu mõlemale saatejuhile pisut hirmu valmistas. Kui valida aga korteri või maja ja auto ostmise vahel, kas M850i on kõige õigem valik? Nipinurgas paneme südamele, et tänasest muutusid 110 ja 100 km/h lõikude piirkiirused. Hetkel on liikluses üks kõige ohtlikumaid aegasid, kus temperatuurid kõiguvad nulli ümber ning toovad seega kaasa pideva sulamise ja jäätumise, samal ajal võivad inimesed aga vabalt veel suverehvidega sõita. Kui sellele lisada pimeduse kiire tulek, ongi valmis retsept, mis lihtsalt avariisid võib tekitada.

Kataloonia rallil on sõidetud laupäevane võistluspäev ning seis on pühapäeva eel intrigeeriv: Ott Tänakul ja Martin Järveojal on hea võimalus kindlustada MM-tiitel, ent Hyundaid näitavad suurepärast minekut ning võivad eestlasi lörritada. Mida näitas meile laupäev ning kas Ott Tänak võib päevaga rahule jääda? Mis juhtus Kris Meeke'iga? Kas Citroen ei olegi asfaldil enam "Shitroen"? Lisaks võetakse luubi alla tiitliheitluse seis enne homset päeva. Mida on Ott Tänakul vaja, et pühapäeval ihaldatud tiitel ära kindlustada? Kuulajate küsimuste rubriigis puudutatakse põnevat vandenõuteooriat seoses reedese Ott Tänaku ja Hyundai pommuudisega. Mõistagi ei puudu saatest ka hea toetaja Betsafe'i panustamissoovitused. Saatejuhid on Raul Ojassaar ja Karl Kruuda. Head kuulamist!

Viimasel ajal on mitmed Lääne juhtivad tegelased hakanud rääkima sellest, et suhted Venemaaga tuleks ümber mõtestada ning tema jätkuv tõrjumine on vale.

Viimasel ajal on mitmed Lääne juhtivad tegelased hakanud rääkima sellest, et suhted Venemaaga tuleks ümber mõtestada ning tema jätkuv tõrjumine on vale.

Viimasel ajal on tehnikamaailmast tulnud näiliselt suhteliselt vähe uudiseid, mis paneksid kulmu kergitama. Küll aga kergitavad vähesed uudised hoopis küsimusi, et kas innovatsioon on maailmast otsas? Või hoitakse innovatsiooni kuskil salakeldrites luku taga?

Selle nädala "Futboliidi" jalgpallisaade keskendub mõistagi Meistrite liiga ajaloolistele poolfinaalide kordusmängudele. Millega suutsid Liverpool FC ja Tottenham Hotspur vastavalt FC Barcelona ja Amsterdami Ajaxi murda? Tavapärastel saatejuhtidel Raul Ojassaarel ja Joel Indermittel on seekord külas JK Tallinna Kalevi ründaja Hannes Anier, kellega koos võetakse poolfinaalid üksipulgi lahti ning tehakse põgusalt juttu ka Eesti jalgpallis viimasel nädalal toimunud suurtest mängudest. Head kuulamist!

Viimasel nädalal on räägitud sellest, kas mängud peaksid olema rohkem ligipääsetavamad. Kas peaksid ja mida see üldse tähendab? Rein ja Rainer käisid GameDev Daysil ja proovisid mitmeid Eesti mänge, näiteks kaua tehtud Overstepi. On see nüüd parem või lausa hea? PlayStation lubab sul nüüd kasutajanime vahetada, aga see võib asju katki teha.Microsoft liidab enda kuutasuga teenused üheks, vist… Nintendo Labo lubab Zeldat ja Mariot varsti VR-is mängida, kas see on hea mõte? Kuulduste järgi on paljude pettumuseks Dragon Age 4 nagu Anthem. Rainer on mänginud Yoshi’s Crafted Worldi Martin tegi edasi Mutant Year Zerot ja Rein... mõistagi Sekirot. Soovituseks on ECHO, mis maksab Steamis 7 eurot.

Minu käest on ikka ja jälle küsitud arvamust pensionite kohta. Ega ma ei oska sellistel juhtudel midagi paremat teha kui viidata oma viis ja pool aastat tagasi Postimehes ilmunud artiklile "Legend sambast", mis lõppes sõnadega: "Kui keegi üritab tõestada, et kuskil on olemas sammas, mis võimaldab keskmisel eestlasel viimased 25 eluaastat sambat tantsida, siis on see ühemõtteliselt halb. Kui me aga vaatame pensioni kui eufemistlikku koondnimetust vaesusele, haigustele ja surmale, siis on pensionidebatil väga oluline, isegi ainulaadne roll. Mulle tundub, et pension on pea ainus aines, mille kaudu lõbuühiskond ääri-veeri üldse surmast rääkida suudab. Seetõttu lubatagugi mul lõpetada omapoolse panusega sellesse arutellu: kindlaim pension on hea tervis ja parim sammas on vähestele antud anne õigel ajal surra."Viimasel ajal on sambaviisid jälle õhus, eriti palju tantsitakse teise samba ümber. 15. veebruaril kogunesid EBS-i stuudiosse pensionidebatti pidama kolme põlvkonna esindajad. Vanuse järjekorras olid nendeks presidendi majandusnõunik Heido Vitsur (sünniaasta 1944), saatejuht ise (sünniaasta 1966) ja viimasel ajal teise samba terava kriitikaga tuntust kogunud Kristjan Järvan (sünniaasta 1990).Minu jaoks sai vestlus õige hoo sisse kusagil saate viimases kolmandikus, kui Heido tõdes, et me seisame selles probleemistikus vastamisi Pareto endaga (saate ühe võimaliku pealkirjana mõlkuski mul päris pikalt meeles "Vilfredo varjus"). Olgu siinkohal mainitud, et Pareto jaotusest oli pikemalt juttu "Tähenduse teejuhtide" kaheksandas saates ("Juhuslikud suurused")**, kus mu saatekülalisteks olid professorid Ene-Margit Tiit ja Marju Lauristin.Kui siin juba enesetsiteerimiseks läks – eks seniilsus hiili mullegi vaikselt ligi – siis toon ära veel ühe asjassepuutuva artikli lõpusõnad***: "Seetõttu ei ole sugugi üllatav, et Brüsselist ja selle kohalikest harukontoritest kostub murelikke toone populismi võidukäigu pärast. See mure on õigustatud. Populism on ohtlik, demokraatia on ohtlik, elu ise on ohtlik. Meie tõelised probleemid algavad sellest, et valgustatud tänavad, õigeaegselt saabuvad bussid ja usaldusväärselt voolav joogivesi on meil lubanud selle vääramatu tõsiasja hetkeks unustada. Sagenevad pensionipaanikad on eelkõige märk sellest, et see teadmine tuleb tagasi."Head kuulamist!H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tiit Paananen, tuntud vast esmajärjekorras kui Skype’i endine tegevjuht. Aastail 2005-2013 töötas Tiit Skype´is erinevatel ametikohtadel, millest viimased paar aastat Skype Eesti tegevjuhina. Viimasel kolmel aastal on Tiit toimetnud Pipedrive´i kvaliteedijuhina ning täna tegutseb juba pool aastat Eesti idufirmas Veriff arendusjuhina. Huvitav on vast ka teada, et lisaks tarkvara valdkonnale on Tiit seotud ka armastatud Põhjala õlle pruulimisega ning tegeleb kirglikult ka lendamise ning langevarjuhüpetega. Istusime Tiiduga Põhjala uhiuues õllerestoranis ‘Tap Room’ ning rääkisime muuhulgas juhi elutsüklist, juhtimiskultuuri olulisusest, äritegevuse tähendusrikkusest, nõudlikkusest ja usalduskrediidist, hirmust ja ebamäärasuse taluvusest, omanikutundest, lakkamatust kommunikatsioonist ning paljust muustki. “Põhiküsimus, millele töötajad peaksid organisatsioonis vastama, puudutab meie käitumise sügavamaid tagamaid. Soovitan kõigil igapäevaselt esitada endale üks lihtne küsimus, seda eelkõige oma tegevusi planeerides ja otsuseid langetades – kas see, mis ma nüüd ette kavatsen võtan, on hea organisatsioonile või mitte? Kui me saame sellele küsimusele vastata ‘jah’, siis on ettevõttel oluliselt suuremad võimalused oma tegevuses ka õnnestuda. Paratamatus on aga see, et enamus inimesi kipub ikkagi esitama küsimuse lähtuvalt sellest, kas see on pigem mulle kasulik või mitte? Ja sealt hakkavad ka paljud probleemid pihta. Esimene samm siin on üldse teadvustada, et see on keskne küsimus, millele tuleks kõigil meil pidevalt otsa vaadata. Kui me sellele küsimusele järjepidevalt ja teadlikult ei vasta, siis on kogu selle koosluse elujõud küsitav. Mingis mõttes räägime me siin omanikutundest, mida tuleks kindlasti igal organisatsiooni tasandil taotleda. Minul on olnud õnne olla kõikide nende ettevõtete aktsionär, kus ma olen töötanud, mis kindlasti on aidan ud panna oma tegevuse teise valgusesse. Samas ma ei tahaks siin kitsalt rõhutada ainult majanduslikku aspekti õige mentaliteedi kujundamisel, juhi ülesanne on ka oma organisatsioonis selgitada, miks me üldse siia kokku oleme tulnud, miks meie tegevus on tähtis ja kuidas see kõik aitab laiemalt inimeste elukvaliteeti parandada. Kui see on selgeks räägitud, siis on tagatud ka see, et organisatsiooniga liituvad just need õiget tüüpi inimesed, kellele vastavad teemad päriselt korda lähevad. Sarnaselt nt Skype’ile, kus me lõime uusi inimestevahelisi suhtlusvõimalusi, võimaldab Veriff täna luua internetis usaldusväärseid suhteid. Kirg loodava toote ja teenuse vastu aitab samuti kasvatada omanikutunnet.” – Tiit Paananen Kuulake ikka ...

Aasta alguse tuline õhkkond oli täis kõnekujundite sõda ja võimsat arvamuste laviini. Mis nägu ajakirjandus selle tormi ajal näitas? Õhutaja, selgitaja, vaatleja? Saates on Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar.Viimasel ajal on palju juttu olnud ERRi venekeelsest telekanalist ETV+. On kõlanud soove, et kanal peaks kiiremini arenema, et ei peaks muretsema sõnumite levitamise pärast PBKs ja mujal välismaal. Mis plaane peab ETV+? Mida on saavutatud, mida vaja veel teha? Stuudios on ETV+ peatoimetaja Darja Saar.

Aasta alguse tuline õhkkond oli täis kõnekujundite sõda ja võimsat arvamuste laviini. Mis nägu ajakirjandus selle tormi ajal näitas? Õhutaja, selgitaja, vaatleja? Saates on Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar.Viimasel ajal on palju juttu olnud ERRi venekeelsest telekanalist ETV+. On kõlanud soove, et kanal peaks kiiremini arenema, et ei peaks muretsema sõnumite levitamise pärast PBKs ja mujal välismaal. Mis plaane peab ETV+? Mida on saavutatud, mida vaja veel teha? Stuudios on ETV+ peatoimetaja Darja Saar.

Viimasel ajal on surnud massiliselt mesilasi ning kuigi surma põhjused pole veel teada, lasub kahtlus põldude mürgitamisel. Uurime, milline on mesilaste elutsükkel ja mis neid kõige enam ohustab. Räägime taimekaitsevahenditest - nii nendest, mis lubatud kui ka nendest, mis keelatud. Küsime põllumeestelt, miks põlde mürgitatakse ja kas saaks kuidagi teisiti.

Viimasel ajal on surnud massiliselt mesilasi ning kuigi surma põhjused pole veel teada, lasub kahtlus põldude mürgitamisel. Uurime, milline on mesilaste elutsükkel ja mis neid kõige enam ohustab. Räägime taimekaitsevahenditest - nii nendest, mis lubatud kui ka nendest, mis keelatud. Küsime põllumeestelt, miks põlde mürgitatakse ja kas saaks kuidagi teisiti.

Viimasel ajal on toimunud mitu rahvusvahelist kohtumist, mis on olulised ka Eesti julgeoleku seisukohast. Nimelt käisid Baltimaade välisministrid Washingtonis USA uue välispoliitika juhi Rex Tillersoniga tutvumas ning Brüsselis olid koos NATO riikide välisministrid. Nendest kohtumistest jäänud muljetest räägib välisminister Sven Mikser, keda usutleb saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 4. aprillil kell 14.05.

Viimasel ajal on toimunud mitu rahvusvahelist kohtumist, mis on olulised ka Eesti julgeoleku seisukohast. Nimelt käisid Baltimaade välisministrid Washingtonis USA uue välispoliitika juhi Rex Tillersoniga tutvumas ning Brüsselis olid koos NATO riikide välisministrid. Nendest kohtumistest jäänud muljetest räägib välisminister Sven Mikser, keda usutleb saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 4. aprillil kell 14.05.

Tänases "Kirikuelu" saates tuleb juttu välis-eesti koguduste teenimisest Soome ja Kanada näitel. Õpetaja Tuuli Raamat on olnud eestlaste vaimulikuks Helsingis terve kümnendi vältel ja saanud selle eest tunnustuseks hiljuti EELK koostöömedali. Viimasel paaril aastal on Tuuli Raamat külastanud ka Montreali eestlasi ning jõudnud nüüd tagasi kodumaale Eestisse. Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 5. juunil kell 19.05.

Tänases "Kirikuelu" saates tuleb juttu välis-eesti koguduste teenimisest Soome ja Kanada näitel. Õpetaja Tuuli Raamat on olnud eestlaste vaimulikuks Helsingis terve kümnendi vältel ja saanud selle eest tunnustuseks hiljuti EELK koostöömedali. Viimasel paaril aastal on Tuuli Raamat külastanud ka Montreali eestlasi ning jõudnud nüüd tagasi kodumaale Eestisse. Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 5. juunil kell 19.05.

Arvamusi ja õpetusi, kuidas õigesti toituda on ühest äärmusest teise. Seejuures kohtab trendikaid, kuid mitte midagi ütlevaid termineid toidumaailmas aina sagedamini. Viimasel ajal on küsimusi ja diskussiooni tekitanud uus sõna - superfood.Mida superfood endast kujutab? Kas ja miks supertoit kasulik on? Kas ka eestimaiste toiduainete hulgas on supertoitu? Nendele küsimustele vastavad toiduajakirjanik Tuuli Mathisen ja toitumisnõustaja Triin Muiste.Saate teises osas vahendab toimetaja Marju Himma-Kadakas ERRi teadusportaali Novaator uudiseid.

Arvamusi ja õpetusi, kuidas õigesti toituda on ühest äärmusest teise. Seejuures kohtab trendikaid, kuid mitte midagi ütlevaid termineid toidumaailmas aina sagedamini. Viimasel ajal on küsimusi ja diskussiooni tekitanud uus sõna - superfood.Mida superfood endast kujutab? Kas ja miks supertoit kasulik on? Kas ka eestimaiste toiduainete hulgas on supertoitu? Nendele küsimustele vastavad toiduajakirjanik Tuuli Mathisen ja toitumisnõustaja Triin Muiste.Saate teises osas vahendab toimetaja Marju Himma-Kadakas ERRi teadusportaali Novaator uudiseid.

Viimasel ajal räägitakse üha rohkem sellest, et kohe-kohe puhkeb sõda. Reporteritund uurib, kui tõenäoline on Venemaa ja lääneriikide sõjaline konflikt ning millised on võimalused seda musta stsenaariumi ära hoida. Stuudios arutlevad Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu, reservkolonelleitnant Leo Kunnas ja saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 2. veeburaril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Viimasel ajal räägitakse üha rohkem sellest, et kohe-kohe puhkeb sõda. Reporteritund uurib, kui tõenäoline on Venemaa ja lääneriikide sõjaline konflikt ning millised on võimalused seda musta stsenaariumi ära hoida. Stuudios arutlevad Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu, reservkolonelleitnant Leo Kunnas ja saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 2. veeburaril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Viimasel ajal olen üsna palju tähelepanu pööranud ühisrahastusele ning 14. novembril korraldame ka ühisrahastuse teemalist koolituspäeva. Tänases saates räägin natukene sel teemal, miks ma sellele nii palju rõhku olen pannud ehk miks minu arvates on ühisrahastus üks väga hea varaklass investeerimiseks ja investeerimise populariseerimiseks. Jaga oma mõtteid ka RahaFoorumi Facebooki grupis #RR021 Mainitud ressursid ja lingid leiad: http://rahafoorum.ee/rr021

Viimasel ajal mul paljude asjade üle hea meel olnud. Kogu aeg. See kooseluseaduse asi näiteks, et läbi läks. Ja et Seven Davis Jr (vt videot kindlasti) tuleb vist Tallinna, Spinn ja Taso ka. Türri tüübid teevad ka juba uut saadet täna. Muuseumidisko oli lahe. Täna jalutasin linnapeal ka ringi – igal pool rõõmsad ja sõbralikud … Loe edasi: 057 – Kaarel (12.10.2014)

Viimasel nädalal on palju poleemikat tekitanud kaitseväe uus arengukava. Kas meie kaitsevõime nõrgeneb ning meil on põhjust muretseda oma julgeoleku pärast? Stuudios on kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja, brigaadikindral Riho Terras. Saatejuht on Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt.)

Viimasel ajal Keila haigla hooldusravi osakonna kohta avaldatud lugude põhjal kipub avalik arvamus suunduma sinna, et meie meditsiinitöötajad ongi hoolimatud. Mida arvata neist lugudest, usaldusest arstide suhtes ning kas meie meditsiinisüsteem on praegusel kujul jätkusuutlik, seda kommenteerib arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni juht Peeter Mardna. (Kärt Anvelt)

Eesti Vabariik elab kõigele vaatamata oma 90. juubeliaastas ja ajaloo käsitlemine on igati akuutne teema. Viimasel ajal on valminud mitmed filmid, teleseriaalid, raamatud - mis kõik kantud Eesti Vabariigi ajaloost. Nädala Tegija stuudios on filmi "Detsembrikuumus" osalised Liisi Koikson, Asko Kase, Sven Grünberg ja raamatu "Detsembrimäss. Aprillimäss" koostaja Tiit Pruuli ning saatejuht Indrek Tarand. (Indrek Tarand)

Eesti Vabariik elab kõigele vaatamata oma 90. juubeliaastas ja ajaloo käsitlemine on igati akuutne teema. Viimasel ajal on valminud mitmed filmid, teleseriaalid, raamatud - mis kõik kantud Eesti Vabariigi ajaloost. Nädala Tegija stuudios on filmi "Detsembrikuumus" osalised Liisi Koikson, Asko Kase, Sven Grünberg ja raamatu "Detsembrimäss. Aprillimäss" koostaja Tiit Pruuli ning saatejuht Indrek Tarand. (Indrek Tarand)