Podcasts about eesti raadios

3. aprillil 1963 alustas Eesti Raadios oma tööelu hilisemalt väga oodatud ja armastatud raadiohääleks kujunenud Marika Villa.

Anu Kaupmees: "Me tegime saateid nii, et näeks välja nagu propaganda, aga tegelikult ei oleks propaganda." Kulle Raig: "Me elasime niisuguses olukorras, nagu kogu ühiskond: me mõtlesime üht, rääkisime teist ja tegime kolmandat, aga see oli teadlik skisofreenia!"

Olav Osolin: "Minu jaoks on see väga armas mälestus, kahju et see otsa sai!" Seltskond oli aastatel 1979- 1981 Eesti Raadios töötanud Osolini sõnul väga tore ja saates sellest toredast seltskonnast, kellega "juhtus igasuguseid lõbusaid asju", ta saates räägibki.

7. märtsil saab 90-aastaseks kauaaegne helirežissöör ja insener, ajakirjanik ja publitsist Heino Pedusaar, kes töötas Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis üle 40 aasta. Ta on kirjutanud raadiotehnikaõpikuid ja raamatuid amatöörhelitehnikast, uurimusi helisalvestustest ja muusikast.

Melodija 1964. aasta heliplaadil kõlab Heino Elleri Sümfoonia nr 3 c-moll. Mängib Eesti Raadio Sümfooniaorkester dirigent Neeme Järvi juhatusel.

Melodija 1964. aasta heliplaadil kõlab Heino Elleri Sümfoonia nr 3 c-moll. Mängib Eesti Raadio Sümfooniaorkester dirigent Neeme Järvi juhatusel.

Melodija 1964. aasta heliplaadil kõlab Heino Elleri Sümfoonia nr. 3. Mängib Eesti Raadio Sümfooniaorkester dirigent Neeme Järvi juhatusel.

Melodija 1964. aasta heliplaadil kõlab Heino Elleri Sümfoonia nr. 3. Mängib Eesti Raadio Sümfooniaorkester dirigent Neeme Järvi juhatusel.

Eesti Raadio Sümfooniaorkester mängib dirigent Vallo Järvi juhatusel. Plaadi on välja andnud Eesti Raadio 1997. aastal.

Eesti Raadio Sümfooniaorkester mängib dirigent Vallo Järvi juhatusel. Plaadi on välja andnud Eesti Raadio 1997. aastal.

Kas teadsite, et enne kui Linda Rummost sai armastatud näitleja, oli ta Eesti Raadios diktor? Ja et sama raadiopagasiga astusid lavale Gunnar Kilgas ja Einari Koppel? Või kes on liikunud vastupidi: lavalt tele- või raadiodiktoriks? Kas teadustaja-amet on igaveseks igavikku vajunud või elab uudisteankrus edasi? Kunagised raadioteadustajad Helgi Ilo, Sirje Eesmaa ja Heino Köögard elustavad Vikerraadio sünnipäeval vanu aegu ja jagavad praegusi kuulamismuljeid. Saatejuht on Kaja Kärner.

Kas teadsite, et enne kui Linda Rummost sai armastatud näitleja, oli ta Eesti Raadios diktor? Ja et sama raadiopagasiga astusid lavale Gunnar Kilgas ja Einari Koppel? Või kes on liikunud vastupidi: lavalt tele- või raadiodiktoriks? Kas teadustaja-amet on igaveseks igavikku vajunud või elab uudisteankrus edasi? Kunagised raadioteadustajad Helgi Ilo, Sirje Eesmaa ja Heino Köögard elustavad Vikerraadio sünnipäeval vanu aegu ja jagavad praegusi kuulamismuljeid. Saatejuht on Kaja Kärner.

Teisipäeval kell 14.05 algavas "Reporteritunnis" on mälupilte, oletusi ja järeldusi Lennart Meri tehnikahuvist ja tööst Eesti Raadio soomekeelsetes saadetes. Mälestuste vahele mahub kolm helilõiku, mis pole Eesti Raadios kunagi varem kõlanud. Saate autor on Kaja Kärner.

Teisipäeval kell 14.05 algavas "Reporteritunnis" on mälupilte, oletusi ja järeldusi Lennart Meri tehnikahuvist ja tööst Eesti Raadio soomekeelsetes saadetes. Mälestuste vahele mahub kolm helilõiku, mis pole Eesti Raadios kunagi varem kõlanud. Saate autor on Kaja Kärner.

Saates kõlab firmalt Melodija 1972. aastal ilmunud heliplaat Artur Lemba muusikaga. Oma loomingut esitab autor is. Kaastegev on Eesti Raadio Sümfooniaorkester, dirigeerib Roman Matsov.

Saates kõlab firmalt Melodija 1972. aastal ilmunud heliplaat Artur Lemba muusikaga. Oma loomingut esitab autor is. Kaastegev on Eesti Raadio Sümfooniaorkester, dirigeerib Roman Matsov.

Eesti Raadio Sümfooniaorkester mängib dirigent Vallo Järvi juhatusel. Plaadi on välja andnud Eesti Raadio 1997. aastal.

Eesti Raadio Sümfooniaorkester mängib dirigent Vallo Järvi juhatusel. Plaadi on välja andnud Eesti Raadio 1997. aastal.

Kordame saadet, mille külaline on tšellist, muusikaõppejõud ja muusikaajakirjanik Toomas Velmet. Tema isa Ado Velmet oli helilooja, koorjuht ja pedagoog, mistõttu muusikutee oli ainuvõimalik. Toomas Velmet õppis Tallinna ja Moskva konservatooriumis, töötas ERSO-s tšellistina, konservatooriumis õppejõuna ja Eesti Raadios muusikatoimetuse peatoimetajana. Samal ajal esines solistina ja mängis kammeransamblites. Praegu on Toomas Velmet tegev paljudes muusikaga seotud ühingutes. Kuuleme palju toredaid "tõestisündinud" lugusid muusikutest.

Kordame saadet, mille külaline on tšellist, muusikaõppejõud ja muusikaajakirjanik Toomas Velmet. Tema isa Ado Velmet oli helilooja, koorjuht ja pedagoog, mistõttu muusikutee oli ainuvõimalik. Toomas Velmet õppis Tallinna ja Moskva konservatooriumis, töötas ERSO-s tšellistina, konservatooriumis õppejõuna ja Eesti Raadios muusikatoimetuse peatoimetajana. Samal ajal esines solistina ja mängis kammeransamblites. Praegu on Toomas Velmet tegev paljudes muusikaga seotud ühingutes. Kuuleme palju toredaid "tõestisündinud" lugusid muusikutest.

Vikerraadio sünnipäeval, 3. aprillil kell 14.05 tuletame meelde 1960ndate aastate uut ja hoopis vabamat ühiskondlikku õhustikku, mille tuules Vikerraadio 50 aastat tagasi loodi. Vikerraadio tulek tähendas regulaarsete kuulajauuringute algust Eesti Raadios, uusi saatevorme, uut lähenemist suhtluses kuulajatega.Meenutamas on tollane noortesaadete toimetaja Marju Lauristin, tookordne teadustaja Jüri Jürivee, saateoperaator Viivika Vahtel ja Eesti Raadio hilisem tehnikadirektor Avo-Rein Tereping.Saate paneb kokku Kaja Kärner.

Vikerraadio sünnipäeval, 3. aprillil kell 14.05 tuletame meelde 1960ndate aastate uut ja hoopis vabamat ühiskondlikku õhustikku, mille tuules Vikerraadio 50 aastat tagasi loodi. Vikerraadio tulek tähendas regulaarsete kuulajauuringute algust Eesti Raadios, uusi saatevorme, uut lähenemist suhtluses kuulajatega.Meenutamas on tollane noortesaadete toimetaja Marju Lauristin, tookordne teadustaja Jüri Jürivee, saateoperaator Viivika Vahtel ja Eesti Raadio hilisem tehnikadirektor Avo-Rein Tereping.Saate paneb kokku Kaja Kärner.

90 aastat tagasi 6.02.1927 oli Eesti Raadios eetris esimene keelesaade. Missugusest keelest selles saates juttu oli, räägib raadioajaloouurija Vello Lään. Keelesaate rikkalikust varamust kuulame toimetaja ja saatejuhi Maris Johannese vestlust kirjaniku ja keeleteadlase Jaan Kaplinskiga sõnapaaridest, mis oli eetris esimest korda 2007. aastal.Saate paneb kokku Piret Kriivan. Kuula 5. veebruaril kell 15.05.

90 aastat tagasi 6.02.1927 oli Eesti Raadios eetris esimene keelesaade. Missugusest keelest selles saates juttu oli, räägib raadioajaloouurija Vello Lään. Keelesaate rikkalikust varamust kuulame toimetaja ja saatejuhi Maris Johannese vestlust kirjaniku ja keeleteadlase Jaan Kaplinskiga sõnapaaridest, mis oli eetris esimest korda 2007. aastal.Saate paneb kokku Piret Kriivan. Kuula 5. veebruaril kell 15.05.

Päevatee külaline on kauaaegne Eesti Raadio kirjandussaadete toimetaja Martin Viirand, kes töötas Eesti Raadios 41 aastat. Ta tuli raadiosse tööle „kuldsetel kuuekümnendatel“ (1967), mil kõrgtaset näitasid noored kirjanikud, kunstnikud ja teatritegijad. Loomulikult kajastati kõike seda ka raadio kultuurisaadetes.

Päevatee külaline on kauaaegne Eesti Raadio kirjandussaadete toimetaja Martin Viirand, kes töötas Eesti Raadios 41 aastat. Ta tuli raadiosse tööle „kuldsetel kuuekümnendatel“ (1967), mil kõrgtaset näitasid noored kirjanikud, kunstnikud ja teatritegijad. Loomulikult kajastati kõike seda ka raadio kultuurisaadetes.

Peeter Helme: "Eestis algab aasta karmi jaanuaritormiga, mis toob endaga kaasa üleujutused läänerannikul ja saartel. Eriti laastav on tormi mõju Pärnus, kus hukkub üks ja evakueeritakse ligemale 300 inimest. Jäädavama elumuudatusena Eesti elanike jaoks lõpeb 2005. aasta 1. jaanuarist reklaami edastamine Eesti Raadios.

Peeter Helme: "Eestis algab aasta karmi jaanuaritormiga, mis toob endaga kaasa üleujutused läänerannikul ja saartel. Eriti laastav on tormi mõju Pärnus, kus hukkub üks ja evakueeritakse ligemale 300 inimest. Jäädavama elumuudatusena Eesti elanike jaoks lõpeb 2005. aasta 1. jaanuarist reklaami edastamine Eesti Raadios.

Räägime Priit Aimla lapsepõlvest ja kooliajast Võrus, sõjaväest ja õpingutest Tartu Ülikoolis, tööst turismibüroos ja Eesti Raadios. Priit Aimla kõneleb kohtumistest vene humoristidega, saatest "Nõukogude naerumeistreid" ja ülipopulaarsest "Meelejahutajast". Saame teada, kuidas ta sattus poliitikasse ja mida arvab praegusest naljast. Saade on salvestatud Priit Aimla 70-ndaks sünnipäevaks 2011. aasta aprillis. Saate autor ja toimetaja Ülle Karu. Kuula 30. aprillil kell 16.05.

Räägime Priit Aimla lapsepõlvest ja kooliajast Võrus, sõjaväest ja õpingutest Tartu Ülikoolis, tööst turismibüroos ja Eesti Raadios. Priit Aimla kõneleb kohtumistest vene humoristidega, saatest "Nõukogude naerumeistreid" ja ülipopulaarsest "Meelejahutajast". Saame teada, kuidas ta sattus poliitikasse ja mida arvab praegusest naljast. Saade on salvestatud Priit Aimla 70-ndaks sünnipäevaks 2011. aasta aprillis. Saate autor ja toimetaja Ülle Karu. Kuula 30. aprillil kell 16.05.

Sel laupäeval on saates "Lood ja laulud" külas laulja Pearu Paulus. Juba väikesest poisist saati oli ilmne, et tal on selge lauluhääl ning teadmine, et laulmisest võikski päris elukutse saada, saabus õige varakult. Esimese stuudioskäigu tegigi Pearu Paulus noore poisina, mil ta oma ema ansambli Aimes ridades laulis Eesti Raadios linti esimesed laulud. Georg Otsa nimelisse muusikakooli astus ta sootuks trompeti erialale. Juhuste tahtel sattus ta Jaak Joala tuurile transameheks, mis andis elamuse terveks eluks.

Sel laupäeval on saates "Lood ja laulud" külas laulja Pearu Paulus. Juba väikesest poisist saati oli ilmne, et tal on selge lauluhääl ning teadmine, et laulmisest võikski päris elukutse saada, saabus õige varakult. Esimese stuudioskäigu tegigi Pearu Paulus noore poisina, mil ta oma ema ansambli Aimes ridades laulis Eesti Raadios linti esimesed laulud. Georg Otsa nimelisse muusikakooli astus ta sootuks trompeti erialale. Juhuste tahtel sattus ta Jaak Joala tuurile transameheks, mis andis elamuse terveks eluks.

Tallinnas sündinud, kasvanud, hariduse saanud ja töötanud autor heidab tagasipilgu olnule, meenutab põnevamaid seiku oma elust. 42 aastat ajakirjanikuna Eesti Raadios, Kukus, Spordilehes ja lühikest aega ka Postimehes – palju ootamatuid olukordi ja huvitavaid kokkusaamisi. (Tiit Karuks. Elu nagu kümnevõistlus. Toimetab Küllo Arjakas.)