Podcasts about eesti raadio

10. aprillil salvestati Eesti Raadio 1. stuudios koos publikuga saade, kus tehakse läbi mõtteline reis läbi Aafrika mandri põhjast lõunasse.

Täna, Jaan Krossi sünniaastapäeval, kuulame salvestust Eesti Raadio arhiivist.

Täna tähistame ülemaailmset raadiopäeva ja vaatame tagasi Eesti raadio ajaloole.

Seekordne "Päevatee" on pühendatud Eesti Raadio kauaaegsele muusikatoimetajale, helilooja Ülo Vinterile, kelle sünnist möödus 3. jaanuaril 100 aastat.

Tänases saates vaatame üle ERR.i uue Eesti Raadio äpi ning teeme komakohani selgeks, mida teevad Eesti sideoperaatorid käibemaksu tõusu puhul hindadega. Arutame ka seda, mida kujutavad endast kaks uut Euroopas klientide püüdmist alustavat sotsiaalmeediateenust. Glen proovis Bose QC Ultra suuri mürasummutavaid kõrvaklappe. Räägime ka sellest, kuidas Playstation ühe nädala jooksul kaks korda põhjalikult ümbrisse astus. Saate teemad: • 00:55 Mida kujutab endast uus Eesti Raadio äpp?  • 11:52 Meta sotsiaalvõrgustik Threads tuleb enne jõule Euroopasse.  • 12:31 Prantslaste ID püüab aga teha sotsiaalmeediat hoopis teist moodi teha.  • 13:38 Eesti sideoperaatorid käituvad tulevase käibemaksu tõusuga erinevalt. • 23:17 Kas Bose QC Ultra on legendaarsetele mürasummutavatele klappidele vääriline järglane? •  39:40 Sony PlayStation suutis ühe nädala jooksul teha eriti  kliendivaenuliku otsuse ja ka väga suure tehnilise apsu. Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe.  Tunnusmuusika Glen Pilvre, Paul Oja.

2013. aastal sai alguse kontserdisari "URR - U: rahvusringhäälingus". Sarja esimene kontsert "URR-1: Itaalia" toimus 19. veebruaril 2013 Eesti Raadio 1. stuudios.

1. aprillil möödub 150 aastat Sergei Rahmaninovi sünnist. 1996. aastal Eesti Raadio välja antud plaadil mängib Rahmaninovi loomingut pianist Eugen Kelder. Kaastegev on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Neeme Järvi juhatusel.

Täna õhtul toimub Eesti Raadio 1.

1998. aastal Eesti Raadio plaadisarjas ilmunud albumil "Muutunud maastik" esitab duo Marje Lohuaru-Ulrika Kristian eesti ja soome heliloojate kammermuusikat.

Täna õhtul kell 19 toimub Eesti Raadio 1.

Saatekülaline Kristjan Järvi salvestas eelmisel nädalal Eesti Raadio 1.

18.

Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel esitleb festivali Eesti Muusika Päevad õhtusel kontserdil Eesti Raadio 1.

26.

Eesti Raadio koori heliplaat aastast 1996. Dirigeerib Toomas Kapten.

Täna õhtul toimub Eesti Raadio stuudios pidulik kontsert "Klassikaraadio 25".

Ida-Tallinna Keskhaigla Ortopeediakeskuse juhataja dr Andres Kööp räägib ka tänases saates endoproteesimisest. Eakatel inimestel on kaasuvaid haigusi, mis puhul ei tohi endoproteesi paigaldada? Kui vanale inimesele tehakse endoproteesi operatsioon? Kas ja kuidas tehakse operatsioon ülekaalulisele inimesele? Miks võivad pärast operatsiooni jalad olla eri pikkusega?

Vikerraadio loomise üks argumente leidis kinnitust auditooriumiuuringutest: kuulajad ootasid I programmi kõrvale kergema sisuga raadiokanalit. Nii teab kolleegide jutu põhjal kümmekond aastat Eesti Raadio arvutuskeskuses avalikku arvamust uurinud ühiskonnateadlane ja sotsioloog Juhan Kivirähk.

Eesti Mälu Instituudi teadur Olev Liivik: "Teenimatult vähe räägitakse tõeliselt suurest keskkonnaprobleemide maaletoojast Ott Koolist, kes julges üsna varsti pärast Tšernobõli katastroofi kutsuda 25. mail 1986. aastal Eesti Raadio saatesse "Mikrofoorum" esinejad rääkima fosforiidi kaevandamisest."

Täna möödub Arvo Ratassepa sünnist 95 aastat. Tark dirigent ja uuendaja; kõlavad lõigud Eesti Raadio heliarhiivist; Ratassepa õpilased räägivad temast. Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.

Raimond Valgre aegumatuid meloodiaid mängib Tiit Peterson kitarril. Seadete autor on Aleksandr Vinitski.

Rahvusvahelise raadiopäeva puhul jõuab eetrisse valik Eesti Raadio kammerorkestri helisalvestisi aastatest 1979-1983. Kogumiku on välja andnud Eesti Raadio 1994. aastal.

Eesti heliloojate muusikat flöödile ja kitarrile esitavad Tauno Saviauk ja Tiit Peterson.

Raadio on läbi aastakümnete olnud uudisteallikas, probleemide seadistaja-lahendaja, muusikaline saatja ja eluviisi kandja.

Raadio on läbi aastakümnete olnud uudisteallikas, probleemide seadistaja-lahendaja, muusikaline saatja ja eluviisi kandja.

Jazzkaare viies podcast on ülesvõte "Tallinn-67" jazzijuttudest. Kui rääkida Eesti Vabariigi 100 aasta mõjusaimast sündmusest jazzi vallas, siis oli see kindlasti rahvusvaheline jazzifestival Tallinn-67, mis viis Eesti jazzi ja festivalid maailmakaardile. Tallinn oli toona jazzimeka - lisaks Moskva, Leningradi ja liiduvabariikide jazzansamblitele saabusid 1966. aastal esinema ka Skandinaaviamaade muusikuid ning 1967. aastal maabus ka esimene Ameerika ansambel just 1967. aastal maineka jazziajakirja Down Beat kriitikute poolt aasta ansambliks valitud Charles Lloydi kvartett. 11.-14. maini viisid kõik teed „Kalevi“ spordihalli, kus esinesid 26 ansamblit ja 2 orkestrit rohkem kui 150 muusikuga. Eestit esindasid festivalil noored andekad muusikud Tõnu Naissoo ja Raivo Tammik oma klaveritriodega. Jaan Kailvee ansambel ja Eesti Raadio kergemuusika orkester Aleksander Rjabovi juhatusel. Festivalile saabus fänne üle suure liidu ja ajakirjanikke Londonist ja New Yorgistki, kõik kontserdid olid välja müüdud. Tänu Charles Lloydi esinemisele jõudis artikkel festivalist ka New York Timesi esilehele. Kõnelejad on Tõnu Sal-Saller, Jaan Rõõmus, Reet Linna, Els Himma, Anne Erm. Jazzijutule järgnes kontsert, kus tegid Tallinn-67'le kummarduse Tõnu Naissoo Unity ja toona juba tuntud poola staarsaksofonist Zbigniew Namyslowski.

Eino Tambergi "Kuupaisteoratoorium" on Eesti esimene lavaline oratoorium. Albumil esitavad teose Eesti Raadio sümfooniaorkester ja segakoor, dirigent Neeme Järvi, lugejad Einari Koppel, Linda Rummo ning solistid Lehte Mark ja Teo Maiste.

Eino Tambergi "Kuupaisteoratoorium" on Eesti esimene lavaline oratoorium. Albumil esitavad teose Eesti Raadio sümfooniaorkester ja segakoor, dirigent Neeme Järvi, lugejad Einari Koppel, Linda Rummo ning solistid Lehte Mark ja Teo Maiste.

16.

16.

Eetris on RAM. Albumil "Küll ma laulaks" (Eesti Raadio 1997) esitab Eesti Rahvusmeeskoor Ants Sootsi juhatusel eesti koorimuusika meistriteoseid.

Eetris on RAM. Albumil "Küll ma laulaks" (Eesti Raadio 1997) esitab Eesti Rahvusmeeskoor Ants Sootsi juhatusel eesti koorimuusika meistriteoseid.

Täna toimub Eesti Raadio 1.

Täna toimub Eesti Raadio 1.

Kõlab valik Eesti Raadio arhiivis olevast 190 salvestusest, kus erinevaid koore juhatab Uno Järvela.

Kõlab valik Eesti Raadio arhiivis olevast 190 salvestusest, kus erinevaid koore juhatab Uno Järvela.

Rahvusülikooli 100. aastapäevale mõeldes kuulame ülikooli legendaarseid hääli Eesti Raadio varamust.

Rahvusülikooli 100. aastapäevale mõeldes kuulame ülikooli legendaarseid hääli Eesti Raadio varamust.

Muusika on mulle oluline olnud lapsepõlvest alates. Esimesed kokkupuuted olid Eesti Raadio programmide ja MTV kaudu, mida 1990ndate alguses oli väikese poisina võimalik vaadata. 1990ndate lõpul tegelesin kooliraadioga ning koolipidudel ka diskorina, mis viis kultuurimajadesse üle Eesti ja Läti ning kestis kuni 2012. aastani.

Muusika on mulle oluline olnud lapsepõlvest alates. Esimesed kokkupuuted olid Eesti Raadio programmide ja MTV kaudu, mida 1990ndate alguses oli väikese poisina võimalik vaadata. 1990ndate lõpul tegelesin kooliraadioga ning koolipidudel ka diskorina, mis viis kultuurimajadesse üle Eesti ja Läti ning kestis kuni 2012. aastani.

Eesti autorite puhkpillimuusikaga plaat aastast 1969. Esineb Tallinna Tuletõrjujatemaja puhkpilliorkester dirigent Helmut Orusaare juhatusel. Kaastegevad on Eesti Raadio segakoor ja Tallinna Haridustööliste Naiskoor. Solist on Aaro Pärn.

Eesti autorite puhkpillimuusikaga plaat aastast 1969. Esineb Tallinna Tuletõrjujatemaja puhkpilliorkester dirigent Helmut Orusaare juhatusel. Kaastegevad on Eesti Raadio segakoor ja Tallinna Haridustööliste Naiskoor. Solist on Aaro Pärn.

Eesti Raadio Sümfooniaorkester mängib dirigent Vallo Järvi juhatusel. Plaadi on välja andnud Eesti Raadio 1997. aastal.

Eesti Raadio Sümfooniaorkester mängib dirigent Vallo Järvi juhatusel. Plaadi on välja andnud Eesti Raadio 1997. aastal.

Teisipäeval kell 14.05 algavas "Reporteritunnis" on mälupilte, oletusi ja järeldusi Lennart Meri tehnikahuvist ja tööst Eesti Raadio soomekeelsetes saadetes. Mälestuste vahele mahub kolm helilõiku, mis pole Eesti Raadios kunagi varem kõlanud. Saate autor on Kaja Kärner.

Teisipäeval kell 14.05 algavas "Reporteritunnis" on mälupilte, oletusi ja järeldusi Lennart Meri tehnikahuvist ja tööst Eesti Raadio soomekeelsetes saadetes. Mälestuste vahele mahub kolm helilõiku, mis pole Eesti Raadios kunagi varem kõlanud. Saate autor on Kaja Kärner.

Helilooja ja koorijuhi, koorimuusikasse 1960ndatel suuri muudatusi sisse viinud Arvo Ratasseppa eilse sünniaastapäeva puhul kuulame intervjuud Eesti Raadio arhiivist, kus Ratassepp rääkis uutest väljendusvahenditest koorimuusikast.

Homme õhtul toimub Eesti Raadio 1.

Plaadifirma ERP andis 2017. aastal Toomas Velmeti 75. sünnipäeva puhul välja tšellisti autoriplaadi "Contra aut pro?". Vinüülplaadina välja antud kogumikule on koondatud kaheksa arhiivisalvestist Eesti Raadio fonoteegi varamust, mis pärinevad aastatest 1967–1992.

Plaadifirma ERP andis 2017. aastal Toomas Velmeti 75. sünnipäeva puhul välja tšellisti autoriplaadi "Contra aut pro?". Vinüülplaadina välja antud kogumikule on koondatud kaheksa arhiivisalvestist Eesti Raadio fonoteegi varamust, mis pärinevad aastatest 1967–1992.

Eesti Raadio 1.

Eesti Raadio 1.

Ansambel U - Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannes Täna õhtul toimub Eesti Raadio 1.

Ivo Heinloo, I Täna õhtul toimub Eesti Raadio 1.

Eesti Raadio Sümfooniaorkester mängib dirigent Vallo Järvi juhatusel. Plaadi on välja andnud Eesti Raadio 1997. aastal.

Eesti Raadio Sümfooniaorkester mängib dirigent Vallo Järvi juhatusel. Plaadi on välja andnud Eesti Raadio 1997. aastal.

Pianist Eugen Kelder mängib helilooja Sergei Rahmaninovi loomingut. Kaastegev on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Neeme Järvi juhatusel. Plaadi on välja andnud Eesti Raadio 1996. aastal.

Pianist Eugen Kelder mängib helilooja Sergei Rahmaninovi loomingut. Kaastegev on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Neeme Järvi juhatusel. Plaadi on välja andnud Eesti Raadio 1996. aastal.

Haruldasel 1963. aastal välja antud Melodija vinüülplaadil dirigeerib Neeme Järvi. Artur Kapi, Jaan Koha ja Jaan Räätsa loomingut esitavad Eesti Raadio sümfooniaorkester ja Eesti Raadio segakoor.

Haruldasel 1963. aastal välja antud Melodija vinüülplaadil dirigeerib Neeme Järvi. Artur Kapi, Jaan Koha ja Jaan Räätsa loomingut esitavad Eesti Raadio sümfooniaorkester ja Eesti Raadio segakoor.

Kuulame neid uudislõike Eesti Raadio arhiivist, mis salvestatud Pronkssõduri monumendi äraviimise ja aprillirahutuste aegu ja millest neil päevil saab täis kümme aastat.Kuulame arhiivimaterjale koos kultuuriloo professori Rein Veidemanniga ja arutleme, mida silmaga nähtavat ja silmale nähtamatut need sündmused Eesti elus muutsid.Saatejuht on Kaja Kärner. Kuulake 26. aprillil kell 14.05.

Kuulame neid uudislõike Eesti Raadio arhiivist, mis salvestatud Pronkssõduri monumendi äraviimise ja aprillirahutuste aegu ja millest neil päevil saab täis kümme aastat.Kuulame arhiivimaterjale koos kultuuriloo professori Rein Veidemanniga ja arutleme, mida silmaga nähtavat ja silmale nähtamatut need sündmused Eesti elus muutsid.Saatejuht on Kaja Kärner. Kuulake 26. aprillil kell 14.05.

Vikerraadio sünnipäeval, 3. aprillil kell 14.05 tuletame meelde 1960ndate aastate uut ja hoopis vabamat ühiskondlikku õhustikku, mille tuules Vikerraadio 50 aastat tagasi loodi. Vikerraadio tulek tähendas regulaarsete kuulajauuringute algust Eesti Raadios, uusi saatevorme, uut lähenemist suhtluses kuulajatega.Meenutamas on tollane noortesaadete toimetaja Marju Lauristin, tookordne teadustaja Jüri Jürivee, saateoperaator Viivika Vahtel ja Eesti Raadio hilisem tehnikadirektor Avo-Rein Tereping.Saate paneb kokku Kaja Kärner.

Vikerraadio sünnipäeval, 3. aprillil kell 14.05 tuletame meelde 1960ndate aastate uut ja hoopis vabamat ühiskondlikku õhustikku, mille tuules Vikerraadio 50 aastat tagasi loodi. Vikerraadio tulek tähendas regulaarsete kuulajauuringute algust Eesti Raadios, uusi saatevorme, uut lähenemist suhtluses kuulajatega.Meenutamas on tollane noortesaadete toimetaja Marju Lauristin, tookordne teadustaja Jüri Jürivee, saateoperaator Viivika Vahtel ja Eesti Raadio hilisem tehnikadirektor Avo-Rein Tereping.Saate paneb kokku Kaja Kärner.

Vikerraadio 50. sünnipäeva eel on „Päevateel“ külas kauaaegne Eesti Raadio teadustaja ja saatejuht, reporter ja toimetaja Age Raa.Age Raa töötas raadios 46 aastat. Algul diktorina, seejärel reporterina lastesaadetes ja muusikasaadete toimetajana. Ta tegi raadios lastesaateid ja muusikasaateid, tutvustas Eesti isetegevuslikke koore ja orkestreid, sõitis läbi terve Eestimaa ja salvestas palju muusikat. Age Raa on teinud otseülekandeid laulupidudelt, rahvatantsupidudelt ja rahvakunstiõhtutelt.

Vikerraadio 50. sünnipäeva eel on „Päevateel“ külas kauaaegne Eesti Raadio teadustaja ja saatejuht, reporter ja toimetaja Age Raa.Age Raa töötas raadios 46 aastat. Algul diktorina, seejärel reporterina lastesaadetes ja muusikasaadete toimetajana. Ta tegi raadios lastesaateid ja muusikasaateid, tutvustas Eesti isetegevuslikke koore ja orkestreid, sõitis läbi terve Eestimaa ja salvestas palju muusikat. Age Raa on teinud otseülekandeid laulupidudelt, rahvatantsupidudelt ja rahvakunstiõhtutelt.

Vikerraadio sünnipäeva eel on Kajaloodimisel mees, kes oskab kõige paremini kirjeldada, missugune oli stuudio-, salvestus- ja ülekandetehnika sel ajal kui Vikerraadio sündis. See mees on elektroonikainsener, Eesti Raadio hilisem tehnikadirektor Avo-Rein Tereping. Meenutusi meie tehnikaosakonna otsivast vaimust ja koostöös ajakirjanikega sündinud uutest saatesarjadest kuulete laupäeval, 1. aprillil kell 12.05. Saatejuht on Kaja Kärner.

Vikerraadio sünnipäeva eel on Kajaloodimisel mees, kes oskab kõige paremini kirjeldada, missugune oli stuudio-, salvestus- ja ülekandetehnika sel ajal kui Vikerraadio sündis. See mees on elektroonikainsener, Eesti Raadio hilisem tehnikadirektor Avo-Rein Tereping. Meenutusi meie tehnikaosakonna otsivast vaimust ja koostöös ajakirjanikega sündinud uutest saatesarjadest kuulete laupäeval, 1. aprillil kell 12.05. Saatejuht on Kaja Kärner.

Päevatee külaline on kauaaegne Eesti Raadio kirjandussaadete toimetaja Martin Viirand, kes töötas Eesti Raadios 41 aastat. Ta tuli raadiosse tööle „kuldsetel kuuekümnendatel“ (1967), mil kõrgtaset näitasid noored kirjanikud, kunstnikud ja teatritegijad. Loomulikult kajastati kõike seda ka raadio kultuurisaadetes.

Päevatee külaline on kauaaegne Eesti Raadio kirjandussaadete toimetaja Martin Viirand, kes töötas Eesti Raadios 41 aastat. Ta tuli raadiosse tööle „kuldsetel kuuekümnendatel“ (1967), mil kõrgtaset näitasid noored kirjanikud, kunstnikud ja teatritegijad. Loomulikult kajastati kõike seda ka raadio kultuurisaadetes.

Päevatee külaline on kauaaegne Eesti Raadio helioperaator Tiiu Hansen, kes töötas raadios 47 aastat. Tiiu Hansen lõpetas 1958. aastal Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise ja muusikaõpetaja erialal ning 1959. aastal sai temast Eesti Raadio helioperaator.

Päevatee külaline on kauaaegne Eesti Raadio helioperaator Tiiu Hansen, kes töötas raadios 47 aastat. Tiiu Hansen lõpetas 1958. aastal Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise ja muusikaõpetaja erialal ning 1959. aastal sai temast Eesti Raadio helioperaator.

Peeter Helme: "1. jaanuaril teostub Euroopa Liidu järjekordne laienemisvoor: värsketeks ühinejateks on Rumeenia ja Bulgaaria. Sloveenia võtab samal päeval kasutusele euro. Jaanuaris otsustatakse Eestis ühendada Eesti Raadio ja Eesti Televisioon Eesti Rahvusringhäälinguks, praktikas saab see teoks pool aastat hiljem, suvel. 2007. aasta on Eesti jaoks muidugi ka riigikogu valimiste ja pronksiöö aasta, aga eks neist sündmustest ole räägitud juba piisavalt.

Peeter Helme: "1. jaanuaril teostub Euroopa Liidu järjekordne laienemisvoor: värsketeks ühinejateks on Rumeenia ja Bulgaaria. Sloveenia võtab samal päeval kasutusele euro. Jaanuaris otsustatakse Eestis ühendada Eesti Raadio ja Eesti Televisioon Eesti Rahvusringhäälinguks, praktikas saab see teoks pool aastat hiljem, suvel. 2007. aasta on Eesti jaoks muidugi ka riigikogu valimiste ja pronksiöö aasta, aga eks neist sündmustest ole räägitud juba piisavalt.

Vesteid kultuuriloost, muusikast ja muusikutest. Tõeline tähtede paraad algab klaverimeister Ernst Hiisi ja helilooja Cyrillus Kreegiga ning lõpeb Arvo Pärdiga. Raamatu kaante vahelt kumab meile vastu otsekui kaugete tähtede sära ammumöödunud aegadest. Koguteos Uut möödunust sisaldab 60 laiale avalikkusele adresseeritud esseed-vestet milles otsekui elustub kogu Eesti möödunud sajandi muusikaajalugu. Käesolev raamat on sündinud Eesti Raadio kauaaegse helirežissööri Heino Pedusaare peaaegu 60. aasta jooksul salvestatud intervjuude temaatilisest avardamisest ja kirjanduslikust järeltöötlemisest. (Heino Pedusaar. Uut möödunust. Vesteid kultuuriloost, muusikast ja muusikutest.)

Vesteid kultuuriloost, muusikast ja muusikutest. Tõeline tähtede paraad algab klaverimeister Ernst Hiisi ja helilooja Cyrillus Kreegiga ning lõpeb Arvo Pärdiga. Raamatu kaante vahelt kumab meile vastu otsekui kaugete tähtede sära ammumöödunud aegadest. Koguteos Uut möödunust sisaldab 60 laiale avalikkusele adresseeritud esseed-vestet milles otsekui elustub kogu Eesti möödunud sajandi muusikaajalugu. Käesolev raamat on sündinud Eesti Raadio kauaaegse helirežissööri Heino Pedusaare peaaegu 60. aasta jooksul salvestatud intervjuude temaatilisest avardamisest ja kirjanduslikust järeltöötlemisest. (Heino Pedusaar. Uut möödunust. Vesteid kultuuriloost, muusikast ja muusikutest.)

Päevatee suvekülaline on kauaaegne „Estonia“ teatri solist Hans Miilberg. Ta on sündinud Sindis, õppis laulmist Klaudia Taevi juures ja Pärnu Lastemuusikakoolis klarnetit. Seejärel õppis Tallinna Muusikakoolis ja Konservatooriumis ning laulis samal ajal Eesti Raadio segakooris. „Estonia“ teatri laval oli tema esimene roll krahv Almaviva W. A. Mozarti „ooperis „Figaro pulm“. Hans Miilberg meenutab oma õppejõude ja kolleege „Estonia“ teatrist, kuuleme teatrinalju ning juttu tuleb ka tema praegustest tegemistest.Saatejuht on Ülle Karu. Kuula 25. juulil kell 16.05.