Podcasts about euroopaga

Teemad: Soolisest palgalõhest Bolti lobist Protestidest USA ülikoolides Valitsuse stabiilsusprogrammi sikumängust Euroopaga

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Venemaa ja Euroopa suhete ajalugu. Ajaloolased on uurinud, kas kokkupõrge Euroopaga venelastele ka mingi euroopalikkuse kaasa tõi. Vastus on eitav, märgib Tiido.

Ukraina vastupanu Putini agressioonile kestab juba üle kahe kuu. Mida vapramalt nad võitlevad, seda rohkem räägitakse, et Ukraina peaks selgelt kuuluma Euroopasse. Kui küsimus Euroopa Liiduga liitumisest vajab lahenduseks ikka aastaid, siis sõja aja esimese otsuse liita Ukraina olulisest küljest lõplikult läänenaabritega tegi eestlasest eurovolinik Kadri Simson. Kaks nädalat peale Venemaa lausrünnaku algust teatas ta, et kogu Ukraina elektrivõrk liidetakse Euroopa omaga. Kuidas kahe aasta töö kahe nädalaga ära tehti? Kui riskantne see otsus oli? Kas nüüd on Ukraina okupeeritud tuumajaam ka Euroopa mure? Simson rääkis Delfi uues saatesarjas „Ukraina Eurooasse“ lahti enneolematu käigu tausta. Saatejuht on Raimo Poom.

Reedel toimub NATO liikmesriikide välisministrite erakorraline kohtumine, kus arutletakse Venemaa sõjalist ülesehitust Ukraina piiri lähedal, aga ka laiemalt Euroopa julgeoleku probleeme. Järgmisel nädalal tuleb kokku NATO-Vene Nõukogu. Nende sündmuste valguses küsime välispoliitika vaatlejalt ja ajakirjanikult Andrei Hvostovilt, mida on oodata.

Seekord aitame valitsusel otsustada, kas kärpida ära pooled orkestrid või kõik orkestrid? Või äkki peaks hoopis kärpima midagi muud ja kuidagi teisiti? Võrdleme ka Eesti vaktsineerimistempot Euroopaga ja elame kaasa Nord Stream 2 ehitusele. Kaasa löövad Maris Hellrand, Andreas Kaju ja Tõnis Leht.

Seekord aitame valitsusel otsustada, kas kärpida ära pooled orkestrid või kõik orkestrid? Või äkki peaks hoopis kärpima midagi muud ja kuidagi teisiti? Võrdleme ka Eesti vaktsineerimistempot Euroopaga ja elame kaasa Nord Stream 2 ehitusele. Kaasa löövad Maris Hellrand, Andreas Kaju ja Tõnis Leht.

Seekord aitame valitsusel otsustada, kas kärpida ära pooled orkestrid või kõik orkestrid? Või äkki peaks hoopis kärpima midagi muud ja kuidagi teisiti? Võrdleme ka Eesti vaktsineerimistempot Euroopaga ja elame kaasa Nord Stream 2 ehitusele. Kaasa löövad Maris Hellrand, Andreas Kaju ja Tõnis Leht.

Korvpallipodcast "Pihtas Põhjas" tõmbab teisele hooajale joone alla. Rekordiliselt pika saatega. Stuudios on tagasi Gert Kullamäe, kes sai kuude kaupa mõtteid mõlgutada ja lõpuks ometi avanes võimalus kõik valla päästa... Juttu tuleb oi kui paljudest tahkudest, mis korvpalliga sobituvad - uue näoga koondis, Audentese spordikool, treeneritöö, TalTechist vallandamine, e-liiga, korvpallikodu, 3x3 koss, Eesti-Läti meistriliiga, Jordani dokumentaal, Kalev/Cramo, side Euroopaga, kunagised Ameerika turneed, Oostende Telindus ja kirsina tordil suure unistuse avaldamine. Saadet veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Helen Lõhmus - eestlannast hunt Kriimsilm, kes on vallutanud filmimaailma Helen Lõhmus on kõige rohkem töötanud produtsendi ja tootmisdisainerina. Tema karjäär on olnud mitmekesine, viies teda Venemaale  pärast pakkumise saamist Walt Disneylt, ning hiljem ka Laosesse, kus tal tekkis võimalus töötada koos maailmakuulsa filmirežissööriga Mattie Do. Kuigi Helen Lõhmust teatakse kõige rohkem produtsendina, on ta mitme tööga tegelenud. Tema väsimatu loomus ja tahe mõelda teistmoodi on tal alati võimaldanud liikuda omas suunas. Pärast õppimist Ameerika ülikoolis, naases Helen Eestisse, et teha algus televisiooni ja filmindusega. Esmalt osutus see väljakutseks, sest meeskonna juhina tundis ta suurt vastutust. Helen pidi tõdema, et oma teekonnal jõudis ta ka murdepunktini, kust edasi liikumine tundus raske. Siiski leidis Helen taas iseenda tänu heale meeskonnale ning tulemused ei jäänud tulemata. Ta oli Walt Disney telesarja “После школы” tootmis- ja kostüümidisainer ning Laose-Eesti-Prantsuse-Slovakkia koostööfilmi “Kallis õeke” produtsent. Film on esimene Laose film, mis on kaastoodetud Euroopaga ja mis oli esitatud Oscarile. Film esilinastus aastal 2016 ja üks peaosalistest oli Tambet Tuisk. Siin on paar huvitavat mõtet Helenilt, mis intervjuus esile tükkisid: “Tuleb õppida olla tegevusetu, vahetevahel.” “Filmide puhul on väga selge hierarhia.” “Eestis on superägedad naised, aga ma arvan, et nad võiksid ja saaksid olla palju enamat, kui nad hetkel on.” “Milleks elu on? Et muuta ennast kõige paremaks versiooniks. Aga kuidas?” Kirjutas: Melly Külaviir  

Iraani tuumalepe, Jeruusalemma küsimus, kaubandussuhted, panustamine kaitsekuludesse. Need on teemad, mis on äärmuseni pingestanud USA suhteid Euroopaga. Milles õieti asi?

Iraani tuumalepe, Jeruusalemma küsimus, kaubandussuhted, panustamine kaitsekuludesse. Need on teemad, mis on äärmuseni pingestanud USA suhteid Euroopaga. Milles õieti asi?

Nii Narva kui Tartu sooviksid kuue aasta pärast kanda Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Tartu on oma ettevalmistustes tubli pool aastat ees, mille käigus on peetud juba üle saja kohtumise. Narvale aga läksid appi Eesti ühed parimad sündmustekorraldajad. Ühtlasi andis Narvale kõvasti julgust vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes sinna rongiga kohale sõitis ja Narva kandidatuurile oma toetust avaldas. Kas peale jääb Tartu organisatoorne võimekus või Narva soov siduda end rohkem kogu Eesti ja Euroopaga, selgub järgmise aasta lõpuks.

Nii Narva kui Tartu sooviksid kuue aasta pärast kanda Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Tartu on oma ettevalmistustes tubli pool aastat ees, mille käigus on peetud juba üle saja kohtumise. Narvale aga läksid appi Eesti ühed parimad sündmustekorraldajad. Ühtlasi andis Narvale kõvasti julgust vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes sinna rongiga kohale sõitis ja Narva kandidatuurile oma toetust avaldas. Kas peale jääb Tartu organisatoorne võimekus või Narva soov siduda end rohkem kogu Eesti ja Euroopaga, selgub järgmise aasta lõpuks.

Mihkel Mutt – ‟Eesti ümberlõikaja”Fabian, 2016. 205 lk. Kaleidoskoopilises stiilis romaan Alam-Kolkaküla rahva elust, milles kesksel kohal võitlus Euroopaga ning enda koha leidmine Euroopas on Eesti elu ja eestluse kaardistamine sellisel kujul, nagu autor selle 21. aastasaja algul eest leiab.

Võtame jutuks valiku nädala kõige erutavamatest teemadest alates brittide dramaatilisest valikust – Euroopaga või ilma - kuni riigikogulaste reisiveidrusteni. Stuudios on Liis Kängsepp, Lauri Hussar ja Marti Aavik. (Marti Aavik.)

Maailma Looduskaitse Liit tõi oma värskes Euroopa maade ohustatud liike puudutavas analüüsis esile kolm kõige kriitilisemas seisus loomaliiki: angerjas, ebapärlikarp ja euroopa naarits. Kõik need veekeskkonnaga seotud elukad on meiegi looduses esindatud ja sarnaselt Euroopaga ei käi nende käsi ka meil hästi. (Kadri Valner.)