Podcasts about milleks

Milleks valmistub NATO kohe algava Washingtoni tippkohtumise eel? Seda selgitavad suursaadik Jüri Luik, suursaadik Sven Sakkov ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

"Milleks meile alkoholireklaam?" arutame alkoholipoliitika vastuolusid. Mitmed ministeeriumid tegelevad alkoholi mõjudega: piiravad reklaami, vähendavad tervisekahju, koguvad makse, tegelevad rikkumistega. Kuigi osa eestlasi tarbib üha vähem, püsib tarbimine kõrgena. Riik püüab kahju vähendada, erasektor tulusid suurendada. Arutelul koondame eksperdid, et analüüsida olukorda eri vaatenurkadest. Arutelus osalejad: Karmen Joller (Perearst ja Riigikogu Sotsiaalkomisjoni liige), Urmas Roots (Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige), Tanel Kiik (endine tervise- ja tööminister), Maris Jesse (tervishoiu ekspert) Arutelujuht: Indrek Nägelik (MTÜ Juvente liige) Arutelu korraldaja: MTÜ Juvente

18. juuni "Mehed ei nuta" peateemad: - Johannes Erm krooniti 8764 punktiga Euroopa meistriks. Kuhu asetub see tulemus olümpiamängudel? - Harju maakohus ei aidanud Katrina Lehist EM-i koondisse. Kas vehklemisliidu vaid tänu iseenda saamatus? - Eesti jalgpallikoondis võitis Balti turniiri finaalis penaltiseerias Leedut. Jürgen Hennil kahest kaks. Uus hingamine on tõsiasi? - Võrkpalli meeste koondis sai Kuldliiga finaalturniiril kaks 2:3 kaotust ja neljanda koha. Kas see aitab tulevikus või pigem vastupidi? - FIA tõmbles, pakkus välja totrusi ja andis lõpuks teada: hübriidautodega jätkatakse 2026. aastani. Milleks seda vahepealset jama vaja oli? - Millised on esimesed muljed jalgpalli EMilt? - Koduses jalgpallis jälle kired lõkkel: kohtunikud tegid kaks jämedat apsu ühe nädalavahetusega?

Täna on Rein Langi õnnepäev: oleme ühes paadis lingvist Koškiniga, kes leiab igast sõnast kolm tähte, millest moodustada roppu sõna. Nüüd hakkavad suures enesesalgamises laevu ja lasteaedu ümber nimetama ka eesti rahva paremad pojad, et mitte meie võõrkeelseid vendi šokeerida. Milleks selline enesesalgamine, küsivad vanamehed. Seejärel vaagime oma lemmikteemat ERRi. Möödunud nädalal leidis Postimehe veergudel aset kukepoks ERRi nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe vahel. Roose sõnul pole nõukogu asi, mida ringhääling oma rahaga eetrisse paiskab. Seepeale teeme ettepaneku moodustada Rein Veidemanni nimeline toetusfond, mis aitaks rahvusringhäälingu eetrisse lobida ka kultuurilisemalt kaalukamat programmi.

Mitmes Euroopa ja maailma riigis saab vabatahtlikult - juhuks, kui inimene ei saa trauma või haiguse tagajärjel ise oma elu üle enam otsustada - varem vormistada elulõpu tahteavalduse.

Seekord räägime noortekabineti rollist turvalise seksuaalkäitumise edendamisel. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku noortekabineti seksuaaltervise nõustaja, ämmaemand Diana Leht, kes selgitab, kellele noortekabinet mõeldud on ja mis küsimustega sinna noori oodatakse. Saatejuht on Ingela Virkus.

Selles episoodis arutleme, et mis on milimalistliku elustiili plussid ja miinused, kui palju minimalismi on hea ja kas see on üldse tehtav..?

Stuudiokülaliseks on Eesti Open Track rajapäevade üks asutaja ning autoentusiast Peep Pihotalo, kes on külastanud kümneid erinevaid Euroopa ringradu ning Nürburgringil aastatega läbinud pea 2000 ringi.  Millal minna, palju maksab, mida arvestama peab, millised on lemmikrajad? Need ja paljud teised küsimused saavad väga põhjaliku vastuse.  Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Arutelus osalejad: Arto Saar (MTÜ Järva-Jaani kogukond juhatuse esimees), Maret Lepiksaar (Keila abilinnapea), Merle Linno (Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava programmijuht) Arutelujuht: Kadri Kangro (sotsiaalse innovatsiooni uurija) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Kaasav eelarve näib kodanikualgatust soosivat, kuid kas see on alati nii? Mõnikord tehakse kaasava eelarve abil ära midagi, mida kõik tänuga meenutavad. Paraku kuuleme vahel, et kaasav eelarve on toonud hoopis jama majja. Arutleme, milliseid komistuskive saavad kohalikud omavalitsused ja kogukonnad vältida ning kus asuvad kaasava eelarve sissetallatud siledad rajad. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Kui palju püstoleid ja püsse on enesekaitseks paras? Riigi ja relvaomanike vaated lähevad lahku. Autor: Lennart RuudaAudiolugu loeb: Lennart Ruuda

Värskes „Kasvuminutid“ podcasti episoodis tuli meile külla tööandja brändingu ekspert Signe Ventsel. Signe on nõustanud tosinaid mainekaid ettevõtteid ja asutusi persooonibrändi, enesejuhtimise, tööandjasaadikute ja tööandjabrändingu teemadel. Saime teada mis on tööandja bränding ja mis on enesejuhtimine? Mis on suuremad muutused tööandjabrändingu trendide osas? Mis roll on tööandjasaadikutel tööandjabrändingu protsessis? Milleks ja kellele on persoonibrändi tarvis ja kuidas persoonibrändi efektiivselt teha? Ja episoodi staarpeatükis saame teada mis on top 3 põhjused, miks organisatsioonid ei leia ja ei suuda hoida talente?

Seekordses Kuku raadio keskkonnasaates "Ilmaparandaja" tuleb juttu kliimaseadusest. Eesti on üks vähestest riikidest Euroopas, mis ei ole veel vastu võtnud kliimaseadust, aga plaanid selle nimel on juba töös. Keskkonnaõiguse keskus tegi äsja põhjaliku analüüsi, mis näitab sellise seaduse vajalikkust, aga mida me siis hakkaksime kliimaseadusega reguleerima? Saates on külas Keskkonnaõiguse keskuse jurist Kärt Vaarmari ja Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok. Saatejuht on Mart Valner.

Ukraina kardab, et raketirünnakud tsiviiltaristu pihta jätkuvad ka alanud nädalal. Milleks tuleb ukrainlastel lisaks raketirünnakutele veel valmis olla, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» riigikogu liikme ja sõjanduseksperdi Leo Kunnasega. Saatejuht on Ulla Länts.

Milleks meile noorte osalus? by Arvamusfestival

Väikekeskuste ruumikava. Mis ja milleks? by Arvamusfestival

Milleks meile tippsport? by Arvamusfestival

2015. aastal asutasid kaks endist Hansapanga IT-osakonna ja Skype'i töötajat küberturvafirma SpectX, mille eelmisel aastal ostis ära suur börsifirma Dynatrace. Eestlaste unikaalne tehnoloogia elab nüüd palju suurema ettevõtte sees ning Dynatrace peab Eestis harukontorit. Restardis tänased külalised on SpectX asutajad, praegused Dynatrace'i töötajat Renee Trisberg ja Jüri Shamov-Liiver. Räägime sellest, kuidas käib ühe süvatehnoloogiaga tegeleva firma ehitamine ning milliseid muutusid tuleb firmas ette võtta siis, kui tehnoloogia arendamise kõrval tuleb hakata tegelema harukontorite, müügi ja klientidega. Kui valik on selle vahel, kas minna ise edasi ja proovida end maailma suurte kõrval kehtestada või müüa oma tehnoloogia mõnele suurele maha, siis millised on ühe või teise valiku plussid ja miinused ning miks otsustasid SpectX-i asutajad Dynatrace'iga liituda. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.

Poliitika poleemikast, ideedest, lahendustest, inimsuhetest, sotsiokraatiast, heade lahenduste andmebaasist, privaatsest krüptorahast ja muust jagavad oma mõtteid Artto, Reimo ja Anatoly.Ancast Estonia Telegramishttps://t.me/AncastEstoniaOdysee: https://odysee.com/@ancastestonia:1BitTube: https://bittube.video/c/ancast_estonia/videosYouTube: https://www.youtube.com/channel/UCcJerboVGwYyjT7TNtb6xTAAncast Estonia audiopodcastinaSpreaker: https://www.spreaker.com/show/ancast-estoniaiTunes: https://podcasts.apple.com/ee/podcast/ancast-estonia/id1588078603Spotify: https://open.spotify.com/show/7Gz7Y7L6AkUa50JnluwLOG?si=A5ASuVqMSJOYtY6BEDJYJwTEEMAKOHASED LINGID:John Bush:https://youtube.com/watch?v=JS0fCOkmCAM&thttps://livefree.academy/op/exit-and-build-land-summit-iihttps://thegreaterreset.orgBrian Tracy: https://www.briantracy.comSchool Circles:https://invidious.namazso.eu/watch?v=ElAEiG6siv0Privaatne krüptoraha:Pirate Chain plokiahel ja privaatsus - https://youtube.com/watch?v=-9yFEMW8iQ8&tPirate Chain - rahakoti ülesseadmine ja arrrveldamine - https://youtube.com/watch?v=oIDbZrn4oL8&tKuidas soetada endale ARRRi -https://youtube.com/watch?v=AW9HRQDuEh0&tLarken Rose:If Not For Government - https://youtube.com/watch?v=dzmOzQRq0ak&tBut What Will Be Done About -https://youtube.com/watch?v=UoKT4dpgLBA&tStatist song -https://www.bitchute.com/video/y7YKJx9rthJD/Reimo lingid:Telegram rakenduse link otsesõnumiks - https://t.me/reimo22Youtube - https://www.youtube.com/channel/UC20Eb4X9EC9iN0H0nqech5Q/featuredOdysee - https://odysee.com/@flatearthancap:aBitChute - https://www.bitchute.com/channel/bMBOzECU32z9/Instagram - https://www.instagram.com/flatearthancap/Telegrami kanal - https://t.me/flatearthancapArtto Telegram rakenduse link otsesõnumiks - https://t.me/divinelovearttoAnatoly Telegram rakenduse link otsesõnumiks - https://t.me/anat0ly_c

Seekordses erisaates on külas Krown Eesti müügijuht Georg Pull, kellega räägime sellest, kuidas oma autot roosteussi eest kaitsta. Kuidas seda tehakse, milliste sõidukite puhul sellest enim kasu on? Kas juba "minekul" sõiduki eluiga saab pikendada? Mis ja kui kiiresti juhtub meie kliimas ja soolastel teedel autoga, mis on kehvasti korrosiooni eest kaitstud? Kas omanik saab ka ise oma autot kaitsta? Kui aga ise mäkerdada ei viitsi, siis kui palju maksab kogu protseduur ühe meie turul saadaoleva teenusepakkuja Krowni juures ning kui tihti seal käima peaks? Stuudios on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson, külas käis Krown Eesti müügijuht Georg Pull. Head kuulamist!

Audio salvestus koosolekult

Võrkpalliteemalise taskuhäälingusaate "Kuldne geim" 128. osas on põhiteemadeks eestlased välismaal ning võrkpallurikarjäär ja sellele järgnev eluetapp suvel sporditee lõpetanud Taavi Nõmmistu näitel. Lisaks Nõmmistule löövad saates kaasa alalised liikmed Mihkel Uiboleht ja Karl Rinaldo. Saate lindistus toimub sedapuhku Tallinnas Noblessneri sadamas asuvas Iglupargis. Miks just seal, sellele annab vastuse saade ise. Muuhulgas tuleb jutuks: *Saade algab tugeva reklaamiga, mida saates osalejad isegi ei püüa varjata. *Üleskutse: kus võiks järgmised podcastid lindistada? *Kui tihti suhtleb Taavi David Beckhamiga? *Milleks sobib ajakiri Jalka ideaalselt? *Rubriik "eestlased välismaal" on põhjust tolmust puhtaks pühkida, sest meie meesvõrkpallurid on tõstnud pead. *Renee Teppan lendas tuhande plaanimuutuse kiuste Ateenasse ja sai esimeseks mänguks "ajapikendust". *Renet Vankerist sai järjekordne Eesti võrkpallur, kes on mänginud Meistrite liigas. Teeme sidemängijale kõne ja uurime muuhulgas, kuidas tema perenimi inglise keeles kõlab. *Robert Täht ja Timo Tammemaa olid kolmapäeva õhtul vastamisi olulises matšis. Kes jäi peale ja mida mäng näitas? *Vahelepõige Eesti koondisse. *Pafi ennustusmängus sünnib esimene combo-panus. *Credit24 Balti liigas kohtusid Tartu Bigbank ja Pärnu VK. Vanameister Kert Toobal lõi (taas) platsi puhtaks. *Pärnu Võrkpalliklubis on huvitavad ajad. Kas Avo Keel suudab mannetult hooaega alustanud meeskonna viia veel medaliteni? *Mida toob Pärnule juurde uus leegionär, kes on esimeste signaalide põhjal väärt täiendus. *Taavi Nõmmistu otsustas suvel võrkpalliga lõpparve teha. Kehakultuuri haridusega mees ei leidnud kodumaal head varianti mängija ega treenerina. Miks? *Kuidas Taavi end kommentaatoriametis tunneb?

Podcast „Jalgrattapalavik“ on pärast paari kuu pikkust pausi eetris tagasi, et võtta ette pikem seiklus, no nii 50 saadet. 2022. aasta jutud lükkame lahti pehmemate teemadega, meil on külas Rein Taaramäe abikaasa Hanna Karoliine Taaramäe. Väga üldiselt võttes räägime kõigest, millega profijalgratturi abikaasa kokku puutuma peab. Oi, neid ameteid ja toimetamisi on palju-palju. Hunt Kriimsilm oma üheksa ametiga on profijalgratturi abikaasa kõrval poisike. Teisest küljest, eks huvitav ja kaasakiskuv ole ka. Vastasel juhul sammunuks juba ammu eri radu pidi. Kuidas see eluke siis veereb? * Mees on suurema osa aastast lennus. Laagrid, võistlused. Või kui isegi on kodus, siis tahab, et naine tuleks autoga trenni kaasa ja aitaks lõike teha... * Kas profiratturite naised elavad lootuses, et kui ükskord see kodust ära olek läbi saab, vot siis jääb mehel aega ainult mulle ja perele... * Tavaelu pidev korraldamine. Mis saab enda hobidest ja milleks üldse aega jääb? Kas see, et Hanna on tegelenud rattaspordiga aitabki suhet koos hoida... * Kuidas tiimid suhtuvad kui ratturi abikaasa võistlustele või laagritesse alatasa visiite teeb? Ühest küljest ju tore, aga teisalt... * Kas profiratturi elus on midagi sellist, millega abikaasal on jube keeruline harjuda? Mida iganes see poleks. Toitumise eripärad, päevaplaanid, erisoovid... On Hanna suutnud Reinu veidratest harjumustest midagi välja juurida? Ja loomulikult seni rääkimata lood. Mida hirmsat juhtus Korsikal? Mis hetkest jagab dopinguküttidele Reinu kohta infot Hanna? Kas alanud aasta toob Taaramäede peres üllatava elumuutuse? Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Selle nädala Restart toimus meie esimesel avalikul salvestusel Kultuurikatlas Telia Digital Hub üritusel. Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka külaliseks olid IT-minister Andres Sutt ja ettevõtja Tõnu Runnel ning rääkisime sellest, milline on meie e-riigi tervis, mida riik peab ise tegema ning kas mõte minna ka kriisiolukorras riigile e-asjadega abi pakkuma on hea mõte või tuleks kohe unustada.

Anett Kontaveit läbis WTA aastalõputurniiri alagrupifaasi kahe suurepärase võidu ja ühe valusa kaotusega, kuid pääses grupivõitjana teisipäevasesse poolfinaali, kus tuleb kohtuda kas Arina Sabalenka või Maria Sakkariga. "Matšpall" võtab Eesti esireketi viimased kaks matši kokku koos Riho Kalluse ja tennisetreener Redt Reimaliga. Saadet veab Gunnar Leheste Guadalajarast kohapealt. Kui mures peaksime Kontaveidi viimase esituse järel enne teisipäevast poolfinaali olema? Milline on hommikuse ja õhtuse sessiooni olude vahe? Kelle vastu oleks Kontaveidil teisipäeval mugavam astuda? Kes võiks võitjana väljuda poolfinaalist Muguruza - Badosa?

Millega tegeleb Elen Tukk? Mis on aktsiaoptsioon? Milleks on ettevõttel optsiooniprogrammi vaja? Millal ja kuidas saab optsioone realiseerida? TalentHubi 33. podcast´i külaliseks on Wise´i globaalse operatsioonidetiimi personalipartner Elen Tukk.

Pikad järjekorrad patsientidest, kes saavad haiglas voodikoha alles siis, kui keegi eest ära sureb. Ning tõenäoliselt surebki. Just niisugused pildid avanevad Rumeenias, mis „võistleb“ ühes naabermaa Bulgaaria ning Eestiga praegu Euroopa Liidu nakatumisnäitajate esikolmikus. Aga koroonapatsientide suremus on seal Eestist tervelt neli korda kõrgem. Valitsus palub Euroopa Liidult ja naabritelt erakorralist abi. Aga ise pole nakatumiste vältimiseks suudetud ära teha – ütleme siis otse – peaaegu midagi. Rumeenias on vaktsineeritud umbes 30% elanikkonnast ning lagi näib olevat käes. Bulgaarias on vastav näitaja 20% ringis… Eesti suursaadik Rumeenias Ingrid Kressel kirjeldab, et piirangud on samas Eesti omadest märksa karmimad. Nii näiteks lisandub esmaspäevast ka öine liikumiskeeld kõigile, kes on vaktsineerimata. Aga ometi on vaktsineerimisprotsent ikkagi väiksem kui näiteks isegi Venemaal. Mis sest, et vaktsiinid olid vabalt kättesaadavad enne kui Eestis. „Eks see on usu küsimus,“ hindab Kressel. „Kas sa usud, mida valitsus räägib või mitte. Rumeenlased on poliitilise klassi suhtes väga kriitilised. Nad ei usu, et tegeletakse riigi valitsemise, vaid omavaheliste intriigide ja kemplemisega.“ Küll aga pääses viimastel valimistel 9 protsendiga parlamenti erakond, mis seisis vaktsineerimisele vastu. „Lisaks on probleem selles, et ka siinsed arstid ei soovita vaktsineerida,“ toob Kressel üldisest hoiakust näite. Ja ometi on Rumeenia suhtumine veel tõsisem Bulgaaria omast. „Kui võrdlen näiteks maskikandmist Bukarestis või Sofias, siis seal ei peeta seda vajadust peaaegu millekski,“ kirjeldab ta hiljutisi muljeid naaberriigist. Saates veel Milline on üldse valmisolek reegleid järgida? Kui suurt rolli mängib seal desinformatsioon Venemaalt? Mida Rumeenial naabermaadelt üldse loota on? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Miks Facebook maas oli ja mida see meile õpetas? Windows 11 on lõpuks väljas, kas sellest on ka kasu? Räägime pikemalt digi-televisiooni tulevikust, heast digiboksist ja mis on selle tulevik. Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Silver Soomre Elisast ja Karl Anton Teliast.

Miks Facebook maas oli ja mida see meile õpetas? Windows 11 on lõpuks väljas, kas sellest on ka kasu? Räägime pikemalt digi-televisiooni tulevikust, heast digiboksist ja mis on selle tulevik. Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Silver Soomre Elisast ja Karl Anton Teliast.

Korvpalli tarkade klubi koosseisus Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko istus taaskord ühise laua taha ning lindistas podcasti "Pihtas Põhjas" hooaja teise saate. Huvitavaid teemasid jagub. Eesti klubide eurosarjade kvalifikatsioonimängud. Kalev/Cramol on seljataga üdini positiivne nädal koduselt FIBA Meistrite liiga turniirilt, Pärnu Sadamal seisavad septembri lõpus ees FIBA Europe Cupi lahingud. Samuti kodus, esimeseks vastaseks Austria mullune seitsmes klubi Viini GGMT. Viimane lihv jääb Pärnul turniiri eel saamata ja siin on Kullamäel etteheiteid Kalev/Cramole. Arutleme, kui suur osa on publikul, et klubid oleksid jätkusuutlikud. Kas liiga krõbe pileti hind võib potentsiaalseid huvilisi eemale hoida? Või on euromängude kallim pilet igati okei ja pealtvaatajad peaks piletit soetades suutma mõelda vähe julgemalt ja avaramalt. Kullamäe lööb letti ka Leedu klubide eelarved ning toetused sealsetelt kohalikelt omavalitsustelt. Meiega võrreldes kõlab kui muinasjutt. Kuidas on võimalik, et Tartu Ülikool/Maks&Moorits alistas kontrollmängus Henri Drelli koduklubi Pesaro? Talts selgitab tausta ja avab, mis mängupäeva hommikul juhtus. Miks viskab meedia s...a ventilaatorisse? Arvamuslood inimestelt, kes asjast midagi ei tea. Milleks selliseid lugusid avaldatakse? Arutleme, püüame mõista ja selgitada. Lisaks veel Euroliiga klubide ülevaade, Läti-Leedu-Soome uudised, Sergei Babenko, Dušan Ivkovic, Mike James ja Vasilije Micic. Head kuulamist!

"Infosõda on tänapäevase sõjapidamise üks vorme. Vaenulik ja vale informatsioon on osa mõjutustegevusest, millega seatakse rünnaku alla inimeste teadvus, hõlmatakse nende tähelepanu ja muudetakse hoiakuid. Oskuslik infosõda võib viia otseselt riiki ja inimeste julgeolekut ohustava tegevuseni, mis ongi selle eesmärk. Selline mõjutustegevus on viimastel aastakümnetel pidevalt laienenud nii Eesti, Euroopa kui ka USA suunal. Peamiselt lähtuvad infosõja elementidega rünnakud Venemaalt, aga ka Hiina Rahvavabariigist. Viimase nn. pehme jõud ja Kremli-meelsete tegevus murendavad lääne väärtusruumi, tekitavad umbusaldust demokraatlike riikide valitsuste vastu, pööravad tülli liitlasi. Infosõda võib pealtnäha olla süütu ja sõbralik meemide pildumine või olematu infoagentuuri valeuudise potsatus su Facebooki lehel. Sellest ei või end eksitada lasta, sest infosõjal on alati kaugele ulatuv eesmärk: kontrollida ja juhtida inimeste „südant ja meelt“ soovitud suunas. Infosõja laskemoonaks on narratiivid, müüdid, sümbolid ja rituaalid. Haaravad lood, kus faktid on segatud valega, et hajutada su tähelepanu ja tekitada umbusku riigi institutsioonide suhtes. Infosõdu peetakse ühegi lasuta, kuid paljude ohvrite hinnaga. Arutelujuht: Marica Lillemets (Eesti NATO Ühingu meedianõunik) Arutelus osalejad: Peeter Tali (NATO StratCOM COE asedirektor ja Eesti NATO Ühingu liige), Hannes Krause (Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht), Andrus Padar (küberkaitseliitlane), Vladimir Sazonov (Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Kaitseväe Akadeemia vanemteadur) Arutelu korraldaja: "Eesti NATO Ühing koostöös Konrad Adenaueri Fondiga.

Miks on nii, et kaasaegne toiduteadus jõuab päris toidulauani nii aeglaselt? Milleks üldse koostatakse riiklikke toitumissoovitusi? Kuivõrd kaasaegsele teadusele need tuginevad? Miks on nii, et kogu arenenud maailmas hakkasid kroonilised tervisehädad vohama samal ajal, kui tekkis komme toitumist riiklikult reguleerida? Miks annavad toitumisnõustajad ja arstid soovitusi, mis sobivad vaid väiksele osale inimestest? Miks tembeldatakse kõik veidigi normist kõrvale kalduvad toitumispõhimõtted "uhuuks”? Nendele ja paljudele teistele küsimustele püüame arutelus vastuseid leida. Arutelujuht: Aet Kiisla (tervisehuviline sotsiaalteadlane) Arutelus osalejad: Külli Holsting (toitumisterapeut), Kaarel Adamberg (toidu- ja mikrobioomiteadlane)

Prantsusmaa ja Venemaa suhete nurgakiviks on olnud sõjad, revolutsioonid, vallutused, aga ka ühine armastus šampanja vastu. 2021. aasta suvi läheb ajalukku seadusega, mille kohaselt tuleb ainus õige šampanja … Venemaalt. Ka seadus, mõistagi, on Venemaalt. Juuli alguses allkirjastas president Vladimir Putin seaduse, mida oli selleks ajaks juba neli aastat kahe riigi vahel põrgatatud. Selle sisuks on üks äärmiselt oluline küsimus: kes ja kuidas tohib Venemaa territooriumil kasutada sõna “šampanja”. Seadusega kinnitatakse, et märgistust šampanja ehk šampanskoje tohib kasutada vaid nende veinide kohta, mis on toodetud Venemaal. Kõik muu mulliline piiri tagant pole miski muu kui lihtsalt vahuvein. Prantslastele selline otsus muidugi ei meeldinud ja vahuveinisõda jätkub juba diplomaatiliste korpuste vahel ning arbitraažis. Milleks on Venemaal vaja kiusata? „Mul on tunne, et veiniteemalise kiusu taga on soov äratada üles kohalik veinitööstus, mis on alates revolutsioonist olnud maailma mõistes ebaoluline,” leiab “Vala Välja” seekordne saatekülaline, Time To Wine'i peremees ja sommeljee Georgi Leinemann. “Seadusega tekitatakse juurde küll palju bürokraatiat, kuid kindlasti lahterdatakse erinevatesse kulukategooriatesse ka kohalik ja välismaine vein. Nii saab kohalik vein eelise ja sellel on perspektiivi,” toob ta välja aprillinaljana mõjuva seaduse positiivse poole. Tema sõnul paigutavad kohalikud oligarhid juba täna oma raha kohalikku veinitööstusse ja soovivad olla veinimõisnikud nii sisus kui vormis. Aga kas Venemaalt on täna võimalik leida veine – nii vahuseid kui rahulikke – , mis oleksid võimelised Euroopa tippudega võistlema? Leinemann kinnitab, et kuigi valik ei pruugi olla veel väga lai, on Venemaal kindlasti pakkuda vahuveine, mis Champagne's toodetuga vabalt võistelda suudavad. „Probleem on selles, et tootmismahud on hetkel väikesed, samuti on Venemaa kaupadele embargod ja lõpuks joovad kohalikud selle veini ise ära. Mina usun küll, et lähimas ja ka pikemas tulevikus hakkame Venemaa veinidest rohkem kuulma,” räägib Leinemann. Sommeljee lisab, et ajaloos on Venemaal toodetud vahuveinid vägagi kõrgete märkidega hinnatud. Nimelt võitis klassikalise meetodiga vahuveinide tootmise Venemaal aluse pannud Lev Golitsõn oma Krimmis toodetud vahuveiniga 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel pimetestis kõiki teisi vahuvein ja šampanjasid, võites tunnustatud tiitli Grand Prix de Champagne. Võiduvein toodeti Abrau-Durso mõisas, kuhu 1890datel aastatel oli Golotsin toonud Prantsusmaalt sisseseade ja teadmied ja kust ka täna tuleb nii mõnigi adekvaatne pudel veini. Muuseas, šampanjanime uudise valguses on Abrau-Durso aktsia suures tõusus! Saatekülalist, veinibaaride Time To Wine peremeest ja sommeljeed Georgi Leinemanni kuulasid saatejuhid Martin ja Keiu. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud OSA #45 "Kinnisvarajutud" podcasti 45. osa võtab arutluse alla teema, mida Algis tunneb samuti läbi ja lõhki nagu Assamalla peatänava Kalevipoja tee iga väiksematki kurvi. Nimelt mida kujutab endast kinnisvara üürihaldusteenus ja kellele seda vaja on? Kas ühe üürikorteriga investoril on mõtet halduri poole pöörduda või peab esialgu ise vaeva nägema, kuni teatava suurusega üürikorterite portfell kokku pandud? Kui palju haldusteenus maksab ning mida selle eest saab? Muuhulgas arutame läbi järgnevad küsimused: * Kas hallata ise või kasutada professionaalset teenust? * Mis on igakuised asjad, millega üüriinvestor tegelema peab? * Miks ja kellele sellist teenust vaja on, kui kõik saab ise ära teha? * Millega haldurid lisaks n-ö rutiinsetele asjadele tegelema peavad? * Kas üürniku jaoks on üürihalduses olevas korteris elamine kuidagi teistmoodi kui otse omanikult üürides? * Mis on peamised põhjused või vajadused, miks halduri poole pöördutakse? * Kas on vahet, kas omanik on eraisik või ettevõte? * Kas annab kuidagi Airbnb ja pikaajalise halduse vahel sünergiat tekitada? * Kas ja kui palju need kaks haldusteenust investori vaatenurgast erinevad? * Kui palju haldusteenus maksab?

Miks on nii, et kaasaegne toiduteadus jõuab päris toidulauani nii aeglaselt? Milleks üldse koostatakse riiklikke toitumissoovitusi? Kuivõrd kaasaegsele teadusele need tuginevad?

Viiekümne viies osa on eriti eriline ja pühendatud joogateraapiale. Külas on kolm imelist inimest - Kei Kvarnstrom, Enely Jääger ja Daire Tammik. Kei teekond joogaõpetaja ja-terapeudina kestab juba rohkem kui 20 aastat. Süvenemine toimub joogateraapia suunal. Ta on aastaid töötanud ja töötab imikute ja väikelaste võimlemis- ja ujumisõpetajana ning aidanud lapseootel naisi sünnituseks ettevalmistumisel. Tänasel päeval koostab ta soovijatele iseseisvaks harjutamiseks ka individuaalseid joogakavasid, kas tervisliku seisundi parandamiseks ja toetamiseks või muudel eesmärkidel. Lisaks koolitas ka tulevasi joogaõpetajaid koostöös Eesti Joogaühinguga kolmeaastase õppekava raames, kus lisaks joogaalastele kursustele on ka anatoomia ja füsioloogia kursused. Ta on õppinud ja end täiendanud Rootsis, Austrias, Itaalias, Prantsusmaal, Indias ja Eestis. On töötanud lastereanimatsiooni osakonnas hooldusõena ning taastusravihaiglas hingehoidjana. Vaata järgi tema lugu: https://www.facebook.com/herbazen.eu/videos/759288251300569 Enely Jääger on Rahvusvaheliselt sertifitseeritud Joogaterapeut. Läbinud viie aastase Viniyoga Healing Foundation of India "Yoga Vaydya Sala" joogateraapia õppeprogrammi Dr N Chandrasekaran juhendamisel (700 tundi). Lõpetanud klassikalise jooga nelja aastase Rahvusvahelise Joogaõpetajate koolituse (KHYF Yoga Teacher Training - 500 tundi). Täiendanud oma teadmisi jooga valdkonnas erinevatel rahvusvahelistel seminaridel. Enely arvates oleme inimestena kõik erinevad ning vajame ka rühmatundides individuaalset lähenemist. Tema jooga tunnid on üles ehitatud lähtuvalt abivajajate vajadustest ja soovidest. Joogaterapeudina annab ta oma õpilasele õnge, kala aga tuleb ise kinni püüda. Vabal ajal surfab ja jookseb maratone. Vaata järgi tema lugu: https://www.facebook.com/herbazen.eu/videos/689961638282073 Daire huvi jooga, õigemini joogaasendite vastu, tekkis väga ammu, millalgi noorukieas ja neid sai nii iseseisvalt kui ka erinevates joogatundides praktiseeritud, aga seda pigem katkendlikult. Sügavam ja põhjalikum sisenemine joogamaailma sai alguse siis, kui alustas Joogaühingu esimene 3-aastane joogaõpetajate koolitus, mille Daire kenasti lõpetas. Huvi jooga vastu aga ei raugenud, vaid hoopistükis tõstis tuure ja hetkel omandab Daire uusi ja veelgi sügavamaid teadmisi Joogakooli joogaterapeudi koolitusel. Daire ütleb, et ta on lõpmata õnnelik inimene. See ei ole olnud alati nii ja suur teene on siin joogal. Ta on ülimalt tänulik, et ta joogateele astus ja sellega sügavamalt tutvust tegi. Tänaseks päevaks on jooga saanud Daire igapäevaseks ja lahutamatuks osaks. Jooga toetab ja teenib inimest igal tasandil ning võib korda saata imesid. On vaja vaid soovi, usaldust ja pealehakkamist. Joogaõpetajana püüab Daire inspireerida inimesi iseenda jaoks aega võtma, endaga tegelema ja liikuma. Lisainfo: http://joogakool.ee/

“Kuidas ma alles vihastasin sel päeval, kui ma nägin seda poksijat seal väljaku ääres...” Milleks rääkida Keskerakonna reklaamidest lausa kaheksas osas? Sarja sünnilugu avavad Janek Murd ja Daniel Vaarik. Ikooni loomine on enneolematult põhjalik lugu Edgar Savisaare langusest ja tõusust ja uuest langusest. Ühtlasi on see lugu sellest, kuidas sündis Eesti erakonnareklaam nagu me seda täna teame. Sarjas saavad sõna Savisaare lähimad võitluskaaslased, kes räägivad nii mõnestki asjast avalikkuse ees esmakordselt. Sari koosneb kaheksast osast ning sissejuhatusest. 

Kaitseväe juhataja Martin Herem ei tee nalja: ta tahab päriselt ka kaitseväe orkestri laiali saata. Ja kaplanid ka. Ta on valmis minema ajalukku kultuuri ja religiooni vaenlasena, kui see tähendab paremat riigikaitset.

Eesti elab taas reaalsuses, kus kõik, kellel vähegi võimalik, käivad tööl kodus, nende lapsed käivad kodus koolis ja lasteaias. Kõigel sellel on IT-tehniline pool ning nagu ühel meie saatejuhil juhtus, on vaja nelja internetiühendust. Tänases Digitunnis võtamegi vaatluse alla perekondliku kodus viibimise olukorra tehnilise poole. Kuidas oma netiühendus selleks valmis seada? Kust ja kui odavalt saab arvuteid, millega lapsed ära koolitada? Kas telefoni ja iPadiga saab ka koolis käia? Üks meie saatejuhtidest on veetnud viimased päevad Eestist väljaspool 5G otsingutel ning jagab oma kogemusi. Tuleb välja, et isegi riigis, mis on 5G-d arendanud kaks aastat, on olukord sel alal veel üsna veider. Saate teemad: Kaugtöö ja kaugõppe tehniline pool Milleks on vaja nelja internetiühedust Kas 5G-taskuruuter maksab tõesti terve varanduse? Cleveron hakkas samasuguseid pakikaste tegema nagu Cleveronist lahkunud inimeste firma Mis imeasjad on NFTd ja miks maksavad NFT abil ostetud JPG-failid kümneid miljoneid? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas, külas Meelis Väljamäe Euronicsist ja Andre Visse Teliast.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" läheb täna eetrisse 91. osaga, kus võetakse luubi alla taas kuulajate küsimused, ent jätkatakse ka arutelu meediaga suhtlemise teemal ning käsitletakse Credit24 Meistriliiga viimatisi tulemusi ja Martti Juhkami kurba saatust. Saates lööb kaasa tavapärane kvartett ehk Andres Toobal, Renee Teppan, Rivo Vesik ja Karl Rinaldo. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Mis on nimi, kust tuled ja millega tegeled ehk telefoni kaudu on liinil maailmarändur Rivo. *Rivo elab parasjagu koroonat üle. Millised on sellega seoses tujud ja tunded? *Kuidas pääsesid Mart Tiisaar ja Dmitri Korotkov maailma tippudega laagrisse ja mida neilt seal oodatakse? *Kas Kalev/Cramo korvpalliklubi võit Moskva CSKA üle oli nii suur asi, nagu meie meedia põhjal välja paistis? Mehed jäävad eriarvamusele. *Veelkord: kui palju ja mida siis ikkagi mängija või treener võib meediale intervjuus rääkida? *Parandus seoses eelmises saates öelduga. *Credit24 Meistriliiga tervitas makedoonlast. Des-pa-cito, õigemini Des-po-tovski! Mida esimesed mängud näitasid? *TalTechi käitumine ja olek väljakul tegi kurvaks. *4Sport esitleb: kuulajate küsimused saavad taas vastused. *Kas Cristiano Ronaldo, LeBron James ja Co. tuleksid võrkpallis pärast rasket treeningaastat Eesti meistriks? *Milleks oleks tänapäeval võimeline olümpiavõitja Viljar Loor? *Martti Juhkamit ja Saksamaa tippklubi Friedrichshafenit tabas valus tagasilöök. Kuidas sellest välja tulla?

Korvpallitarkade klubi koosseisus Gert Kullamäe, Alar Varrak ja Ivar Jurtšenko kogunes 2020. aastal viimast korda. Te kuulate "Pihtas Põhjas" podcasti 52. osa. Teemasid on kahe nädalaga kogunenud palju ja mõnega läks päris tuliseks. Alustuseks värskelt käima läinud NBA hooajast, kus juba esimesed mängud viisid Kullamäe närvivapustuse äärele. Mis arulage loopimine Golden State Warriorsi esituses!? Räägime Brooklyn Netsist, Facundo Campazzost ja Luka Doncicist, toome välja hooaja suuremad favoriidid. Seejärel põhjalikum Euroliiga ülevaade. Barcelona ja Heurteli juhtum, mis on hargnenud nagu Mehhiko seebiooper. Mis on lahti Anadolu Efesiga? Võimsa rünnakupotentsiaaliga meeskond viskas 4-mängulise kaotuste seeria jooksul keskmiselt 67 punkti mängus. Kuidas nii? Varrak poetab analüüsi käigus mitu tarkusetera. Eesti karika Final Four ja Pärnu meeskonna altminek. Mis siis ikkagi juhtus ja kas Pärnu on paberil nii hea meeskond, et pidanuks nui neljaks Rakvere Tarvast võitma? Kullamäe räägib mingisugusest kingitusest Rakvere rahvale... Ja kuidas on Pärnu treenerite peegli ees seismisega, nagu neile soovitati? Lisaks puudutame saates Eesti korvpall 100 juubeliaastat üldisemalt, vaidleme korvpalliliidu uue presidendi Priit Sarapuu tegevusplaani kõige olulisemate sammude üle ning räägime Kalev/Cramo värskeimast täiendusest, serblasest Branko Djukanovicist. Ja loomulikult said välja loositud kirjastuse Tänapäev poolt välja pandud Michael Jordani euloo raamatud. Küsimusmängu võitjateks osutusid Kaupo Puusepp ja Armin Lauk. Palju õnne! Võitjatega võetakse ühendust. Küsimuse õige vastus kõlab: Michael Jordan ja Scottie Pippen mängisid NBA väljakutel teineteise vastu vaid ühe korra - 10. detsembril 2002 ja mõlemad viskasid selles kohtumises 14 punkti. Head kuulamist!

Limonaadidel on meiekandis paha kuulsus, peamiselt, kuna nende magusate jookide puhul on tihti tegemist meelevaldse Mendelejevi tabeli ja E-ainete nimekirja abieluga. Kes aga poleks lapsepõlves joonud külma Kellukest või Limonaadi, olgugi, et ema keelas. Inger Udeküll on aga pannud pudelisse naturaalselt kääritatud limonaadid, millesse pole lisatud mitte midagi, mis loomulikul moel sinna sattuma ei peaks. Varasemalt peamiselt kohvikupidajana tuntud olnud Inger (naine pidas aastaid Pärnus populaarset kohvikut Kohvihoovik), kelle loominguks saates mekkimisele tulevad Ingel Drinks brändiga limonaadid on, räägibki lähemalt, kuidas naise Pärnus toonikusiirupi valmistamisega alanud teekond praeguseks just limpsideni jõudis. Väikese vahemärkusena ja etteruttavalt võib öelda, et nii inspiratsioon kui nimi pärineb tema tütrelt. “Ma tahtsin pakkuda oma lapsele midagi head juua, kuid ei leidnud midagi sellist, mis oleks tervislik ja maitsev korraga. Nii pidingi hakkama seda jooki ise välja mõtlema. Kuna tooniku valmitamisest oli kogemus olemas, siis hakkasin üsna julgelt katsetama. See on olnud väga põnev teekond leidmaks just selle õige viisi, kuidas limonaadi loodulikult toota. Ning maitsed on hästi vastu võetud, kiita olen saanud nii ekspertidelt kui tavajoojatelt. Olgugi, et nende kahe grupi maitsed enamasti kokku ei lähe,” räägib Inger. Novembris toimunud järjekordsel Eesti Joogifestivalil (toimus seekord Kultuurikatlast virtuaalselt) anti kätte terve hulk Eesti Parimate Jookide auhindu, parimate valikul jäi võimsa uue tulijana alkoholivabade jookide kategoorias silma ka Ingel Drinks, mille limonaadid said kaks – kuld ja hõbe – ja Mixture nimeline toonik ühe hõbedase medalit. Stuudios olid seekord limonaade mekkimas ja joogimeistriga vestlemas saatejuhid Keiu ning Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis!

Seda teab ilmselt igaüks, mis on Bitcoin ja igaühel on ka arvamus, kas see on üks kasulik asi või midagi muud. Tänases Restardis aga räägime, mis asi on digieuro ja kuidas riigid on asunud ka niiöelda krüptorahasid tegema, sest muidu tuleb äkki Mark Zuckerberg ja teeb ise. Restardis on külas Rainer Olt Eesti Pangast ja Luukas Ilves Guardtime'ist. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

Apple'i uued M1 protsessoritega sülearvutid saavad üle maailma nii palju kiita, et Digitunni saatejuhtidel tekkis küsimus, kas peaks ka enda arvutid välja vahetama. Aga tekkis hoopis küsimus, miks, milleks ja millist sülearvutid koroonaviiruse möllamise ajastul vaja on? Saate teemad: Hoia.me hoiatused ja Testi.me sertifikaadid Milleks mulle sülearvuti Amazoni tõrge jättis koduseadmed seisma Kuulaja kirjutab ja jagab Google Pay kogemusi Everypay võttis ühelt kliendilt kogu poe klientide summa Selgunud on Ajujahi 30 paremat ideed. Millega Eesti nupukad inimesed meid sel hooajal üllatavad? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas, külas Mailiis Ploomann ja Harri Tallinn.

– Mõtleme jõuludele ehk uue Xboxi hind ja müügiletuleku aeg on nüüd teada – Soovime õnne Super Mariole – Kui head on uued Samsungi oataolised kõrvaklapid? – Vaatame veel uusi suuri klappe: Sony tippklapid ja rasked JBLi mürakad – Milleks on hea Microsofti kahe ekraaniga telefon? – Hiinlaste kõrvaklapid konfiskeeriti, kuna need olid liiga sarnased […]

– Mõtleme jõuludele ehk uue Xboxi hind ja müügiletuleku aeg on nüüd teada – Soovime õnne Super Mariole – Kui head on uued Samsungi oataolised kõrvaklapid? – Vaatame veel uusi suuri klappe: Sony tippklapid ja rasked JBLi mürakad – Milleks on hea Microsofti kahe ekraaniga telefon? – Hiinlaste kõrvaklapid konfiskeeriti, kuna need olid liiga sarnased Apple'i omadega – Hiinlased ei müügi oma TikToki maha – Huawei teeb telefonide jaoks oma operatsioonisüsteemi Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Glen Pilvre.

Sotsiaaldemokraadist riigikogulasel on kartus, et suure suuga lubatakse pensionitõusu, kuid inimesed pettuvad, sest see tuleb pisike. Esmaspäeval koguneb peale suvepausi taas riigikogu. Kui koalitsioon juba paneb valitsuses kokku eelarvet, siis mis küsimusi tahab arutada parlamendis opositsioon ja mida mitte. Delfi „Erisaate“ liinil oli otse Narvast sotsiaaldemokraadist riigikogulane Katri Raik, kellega tulid kõne alla tööpuudusega tegelemine, koroonaaegne koolide toimimine, aga samuti laenamine ning suured eelarve kulutuste lubadused. Ja muidugi ka pähkel, mis tõenäoliselt võimuliidust riigikokku saadetakse ehk siis rahvaküsitluse korraldamine aasta pärast, mis puutub perekonna defineerimisse. Saatejuht on Raimo Poom.

Digiraamatud on jõudnud juba igapäevakasutusse, aga kuidas edasi. Kas need peaksid veel laialdasemalt ning (tasuta) kättesaadavad olema kõigile soovijatele? Kas on üldse nõudlust? Arutelu juht: Martin Aadamsoo (digikultuuriaasta juht, endine Eesti Filmi Sihtasutuse ja Eesti Digikeskuse juht) Osalejad: Aija Sakova (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, Rahvusraamatukogu teadusnõukogu liige, autor), Indrek Hargla (Eesti ulme- ja krimikirjanik ning stsenarist), Tiina Kaalep (kirjastus Hea Lugu), Andre Kaibald (Apollo e-äriarendusjuht). Korraldaja: Martin Aadamsoo Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Miks ei kannata üks valitsuserakond Eesti inimõiguste keskust? Ei kannata koguni nii, et oli valmis rikkuma seadust ja tahtis peatada neile väljamaksed riigieelarvest? Kelly Grossthal inimõiguste keskusest räägib, et muu hulgas tegeleb organisatsioon strateegilise hagelemisega. Sisuliselt tähendab see, et kui seadusandja on teinud praaki - näiteks kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmata jätmise korral - siis aitavad nemad tal riigi vastu kohtusse minna ning oma õigused maksma panna. "Viimasel ajal, kui me võtame akronüümi LGBT, kes kuuluvad seksuaal- ja soovähemustesse, siis nende elu on viimasel ajal selgelt keerulisemaks läinud, nad tajuvad rünnakut," kõneles Grossthal. "Ma ei usu, et kellelgi oleks väga meeldiv pidevalt kuulata, et sa oled vaenlane või oled midagi valesti teinud, kui sa tegelikult teed vaid oma tööd ja elad oma elu." Aga küsimus on LGBT kogukonnast märksa laiem. Mis kasu saab inimõiguste keskusest valge, eestlasest heteromees nagu saate autor Krister Paris? Kas ongi siis normaalne, et kohus pannakse sisuliselt tegelema seadusloomega+ Milleks peab valmis olema keegi, kes abi otsib? Kas ei tähenda kohtuskäik mitte aastaid Andrese ja Pearu mängimist? Ka Varro Vooglaid on loomas oma õiguskeskust, mille sihiks samuti strateegiline hagelemine. Nii et nüüd hakkab tulema ühelt ja teiselt poolt kalleid protsesse, kus seadusi tõlgendatakse. Kuidas sellesse suhtuda? Kuivõrd suukorvistab protsesside hirm tavainimest? Kuulake saadet ning saate ka teada juba sel laupäeval toimuvast peaaegu et spoontaansest üritusest inimõiguste toetuseks!

Just praegu, selle saate ülesmineku ajal, seisavad jälle protestijad nn superministeeriumi ees, protesteerides EKREIKE valitsuse vastu - nii nagu igal neljapäeval. Ettevõtmise üks peaorganisaatoreid Maris Hellrand ütleb, et kui nemad ka käega löövad, siis olemegi justkui aktsepteerinud, et koalitsiooni kehtestatud normid on justkui ok. Asjad, nagu ERJK likvideerimine, mille peale tulnuks mullu tänavatele vahest 10 000 inimest, on praegu täiesti business as usual. Aga küsime: Teil on kirjas: Kuni IKE kestab, seisame igal neljapäeval Valitsuse istungi ajal sõnavabaduse, võrdsete õiguste, avatud ja euroopaliku Eesti eest, loodusest ja inimesest hooliva Eesti eest, vaba Eesti eest. Kodu- ja muu vägivalla vastu. Rassismi, homofoobia, alandamise ja suletuse vastu. Valeliku poliitika vastu. Natuke paneb pead kratsima – seisate iga nädal, aga palju teid tähele paneb? Milleks see kõik? Algusaegadel oli videoid, kus näha, et näiteks siseminister üsna ärritus ja käskis teid ära ajada. On’s nad nüüd ära harjunud? Palju on teil hirmu, et samuti kriitiline opositsioon võib meeleavaldused kaaperdada? Miks on teie meelest vaja võidelda valitsuse vastu just protestides? Paljudele ei meeldi valitsus, kuid see on demokraatlik valik. Protestima peaks justkui ebademokraatlike püüete vastu või kui kellestki otse üle sõidetakse. Või kuidas? Eriolukorras keelati miitingud ära. Ometi ju tegelikult Eestis meelt avaldada saab, formaalne teavitus politseisse ja kõik. Kui suurt ohtu eneseväljendusele näete? Ja kui tulevikus tulevad juba uue koalitsiooni puhul teise leeri inimesed protestima - kuidas suhtuda, kui iga nädal oleksid ministeeriumi ees põlevad tõrvikud ja võllapuu? Maris Hellrandi küsitleb Krister Paris.

Kodu kindlustamise juures on mitmeid nüansse, millesse tasuks enne kindlustuse sõlmimist süveneda. Oleme külla kutsunud kindlustusekspert Liina Laksi, kes jagab oma nõuandeid. Saadet kuulates saad vastused järgmistele küsimustele: mida kindlustuse valimisel silmas pidada? Millised on põhilised välistused ehk mida kindlustus ei kata? Kas üürikodu peaks kindlustama? Mida katab korterelamu kindlustus?

Mis koolist tuli ootamatult palju it-spetse? Millega sai 1993. aastal Tallinnast New Orleansi? Mis oli elu kõige tähtsam aparaat? Mis oli kõige ägedam BBS ja mida sealt sai? Milleks kasutas Elektriside Inspektsiooni Amet internetti? Mis raamatu abil õpiti Cd programmeerima? Millest koosnes Keila koolis arvutieksam? Miks oli vaja Momratile kiri saata? Kelle käest sai Kuus Kriitilist Flopit ja kus olid kõige ägedamad häkkerid? Mis peab igal Unixi masinal kindlasti olema? Kuidas ja miks tekkis neti.ee? Kui kaua võttis aega kogu Eesti interneti läbi kammimine? Mille käigus tekkis hot.ee?

Milleks on lindudel saba kohal päranipunääre, mille nõret nad aeg-ajalt nokaga sulgedele kannavad?

Milleks on lindudel saba kohal päranipunääre, mille nõret nad aeg-ajalt nokaga sulgedele kannavad?

Milleks koguda, säilitada ja uurida luid? Uue moodsa luuhoidla avamise puhul on saates luu-uurija, Tallinna Ülikooli arheozooloog Lembi Lõugas.

Milleks koguda, säilitada ja uurida luid? Uue moodsa luuhoidla avamise puhul on saates luu-uurija, Tallinna Ülikooli arheozooloog Lembi Lõugas.

Külas on Anto Veldre. Saame teada, mis arvuti taustal on Antost esimene foto? Millist lehmade omadust arvutati esimeste Tartu arvutite abil? Mis otstarbel oli Anto isal kodus teine ülikond? Mis värvi blangile kirjutati enne Masinasse sisestamist programm? Mille peale Rheinmetalli mehaaniline kalkulaator kinni jooksis? Kuhu läksid vanaduspäevi veetma TÜ Arvutuskeskuse vanad arvutid? Kust sai hankida mikroskeemide spetsifikatsioone? Mida ülikoolis ei õpetata? Milles seisnes Barbaria riigi ülekaal teistest Gaia riikidest? Mis meetodiga sai kollektsioneerida ülikoolide domeeniaadresse? Milleks oli KBFIl vaja tuliuut SUNi Sparkstationit? Kes ja kuidas tegi Eesti seitsmenda veebiserveri? Milline oli Eesti hariduse esimene avaandmete projekt? Misasi tõmmati ETEKis esimese asjana viis pool tundi püsiühendust pidi kohale? Kuidas Tartu Ülikoolis õpetajatel arvutihirmu maha võeti? Head kuulamist!

Mida teeb tarkvaraarenduse protsessis testija? Kas teda on üldse vaja? Kas on võimalik, et varsti asendatakse testija masinaga ja mida kõik testijad siis tegema hakkavad? Mida ootab testija arendajalt ja arendaja testijalt? Testimise maailma aitab Algorütmi tegijatel ust avada Helena Jeret-Mäe Nevercode'ist. Saadet veavad Tiit Paananen Veriffist ning Priit Liivak Nortalist.

Sel nädalal tuleb saates juttu kultuurist ja kultuuri mõtestamisest. Milleks me õieti kultuuri vajame ja mida kultuuriks üldse nimetada?

Sel nädalal tuleb saates juttu kultuurist ja kultuuri mõtestamisest. Milleks me õieti kultuuri vajame ja mida kultuuriks üldse nimetada?

Milleks kirjutada arvamuslugusid? Kuidas tekitada konstruktiivset arutelu ja saavutada dialoog? Arutelu juht: Indrek Lepik Postimehe arvamustoimetuse juhataja Osalejad: Postimehe kolumnist Jaak Jõerüüt jt Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Helen Lõhmus - eestlannast hunt Kriimsilm, kes on vallutanud filmimaailma Helen Lõhmus on kõige rohkem töötanud produtsendi ja tootmisdisainerina. Tema karjäär on olnud mitmekesine, viies teda Venemaale  pärast pakkumise saamist Walt Disneylt, ning hiljem ka Laosesse, kus tal tekkis võimalus töötada koos maailmakuulsa filmirežissööriga Mattie Do. Kuigi Helen Lõhmust teatakse kõige rohkem produtsendina, on ta mitme tööga tegelenud. Tema väsimatu loomus ja tahe mõelda teistmoodi on tal alati võimaldanud liikuda omas suunas. Pärast õppimist Ameerika ülikoolis, naases Helen Eestisse, et teha algus televisiooni ja filmindusega. Esmalt osutus see väljakutseks, sest meeskonna juhina tundis ta suurt vastutust. Helen pidi tõdema, et oma teekonnal jõudis ta ka murdepunktini, kust edasi liikumine tundus raske. Siiski leidis Helen taas iseenda tänu heale meeskonnale ning tulemused ei jäänud tulemata. Ta oli Walt Disney telesarja “После школы” tootmis- ja kostüümidisainer ning Laose-Eesti-Prantsuse-Slovakkia koostööfilmi “Kallis õeke” produtsent. Film on esimene Laose film, mis on kaastoodetud Euroopaga ja mis oli esitatud Oscarile. Film esilinastus aastal 2016 ja üks peaosalistest oli Tambet Tuisk. Siin on paar huvitavat mõtet Helenilt, mis intervjuus esile tükkisid: “Tuleb õppida olla tegevusetu, vahetevahel.” “Filmide puhul on väga selge hierarhia.” “Eestis on superägedad naised, aga ma arvan, et nad võiksid ja saaksid olla palju enamat, kui nad hetkel on.” “Milleks elu on? Et muuta ennast kõige paremaks versiooniks. Aga kuidas?” Kirjutas: Melly Külaviir  

Matšpalli podcasti esimeses osas analüüsivad saatejuhid Gunnar Leheste ja Riho Kallus koos üle tuhande tennisematši kommenteerinud Michel Lehtmetsaga naiste tennise hetkeseisu. Mida näitab tänavune statistika - 18 turniiri, 18 erinevat võitjat? Kas Kontaveit täidab selleks aastaks seatud eesmärgi ja tõuseb TOP10-sse? Milleks on veel võimeline Kaia Kanepi? Kes võiks hakata naiste tennist lähiaastatel stabiilsemalt valitsema? Millised on jõuvahekorrad meeste leeris?

Kirjanik Epp Petrone jutustab Türgi muinasjutu kolmest jänesest ja rebasest. Milleks on vaja ehitada urgu? Kas tasub võtta õppust emast ja isast? Jutu leiab ka Epp Petrone ja Kristi Kangilaski muinasjuturaamatust "Elas kord..." www.petroneprint.ee/raamatud/elas-kord/ Epu muinasjutte leiab veel raamatutest: www.petroneprint.ee/raamatud/volusonad/ www.petroneprint.ee/raamatud/muinasjutud-armastusest/ *** Saate alguses ja lõpus kõlab "Unelaul": sõnad Epp Petrone, viis Justin Petrone, seade Toomas Lunge, laulab Laura Rosenthal. *** Hommikul ärka koos meiega! Kuula www.hommikujutt.ee!

Tänane saade algab rahulikult harrastussportlase/ tippsortlase teemal. Helme ema mõjutusmeetodid pojale. Milleks meile üldse valimised? Poliitika läbi lihtsa inimese silmade. EKRE valijate fanaatilisus. Kas on võimalik hävitada kõik negatiivne enda ümber ja kas see on vajalik. Mingil hetkel jõuame anaalseksini ja sealt läheb intrigeerivaks. Saate teine pool aga kisub väga tuliseks ja A ja J lähevad ikka täitsa raksu omadega. Saatejuhtideks- Andreas Jääger ja Jüri Lebedev   Herilasepesa instagram: https://www.instagram.com/herilasepesa.podcast/. Kirjuta saatele: herilasepesa.podcast@gmail.com https://www.instagram.com/andreas_jgr_/ https://www.instagram.com/lebedevj/  - Herilasepesa facebook: Herilasa pesa   - Youtube: Herilasepesa.podcast. Lindistatud Genklubis asuvas Generaadio stuudios- Magasini 5, 51005 Tartu, Eesti Salvestatud 14.03.2019 NB! Kõik lood ja tegelased, mis podcastis mainitud, on väljamõeldud.  

Aastaid on räägitud Soome lahe alla tunneli ehitamisest. Üks mobiilimängu "Vihased linnud" looja on välja öelnud isegi kuupäeva, mil selles tunnelis reisijaid sõidutama hakatakse. Tegelikkuses ei pruugi muidugi 2024. aasta lõpus veel isegi tunneli ehitust toimuda. Või siiski? Milleks meile tunnel? Kes selle eest maksab ja kui realistlik see on?

Aastaid on räägitud Soome lahe alla tunneli ehitamisest. Üks mobiilimängu "Vihased linnud" looja on välja öelnud isegi kuupäeva, mil selles tunnelis reisijaid sõidutama hakatakse. Tegelikkuses ei pruugi muidugi 2024. aasta lõpus veel isegi tunneli ehitust toimuda. Või siiski? Milleks meile tunnel? Kes selle eest maksab ja kui realistlik see on?

Milleks on ellu kutsutud Eesti Teaduskoda, räägivad koja asutajad Andi Hektor ja Els Heinsalu (pildil).

Milleks on ellu kutsutud Eesti Teaduskoda, räägivad koja asutajad Andi Hektor ja Els Heinsalu (pildil).

Tänapäevane nohu ravi peab lähtuma põhjustest, mitte tagajärgedest, rõhutas juba aastaid tagasi kauaaegne Tartu Ülikooli kõrvakliiniku juhataja professor Mart Kull ning märkis lisaks, et nina on mõeldud hingamiseks, mitte ninatilkade tarvitamiseks. Miks ja kuidas nohu tekib, millised on erinevad nohu liigid, kuidas neil vahet teha, kas ja kuidas nohu ravida ning millal nohu tõttu arsti juurde minna?

Sony toob sel aastal välja uue mängukonsooli PlayStation Classic, mis on esimese PlayStationi uusversioon. Kas see võiks olla hea ja kellele see mõeldud on, sellele üle arutamegi. Uudistes räägime, et Nintendo uus võrguteenus on väljas ja Rainer on seda proovinud. Samuti on väljas Geforce RTX 2080 videokaartide esimesed arvustused, kui head need siis on? Sony andis ka teada, et PlayStation Vita järglast ei saa ja 15 Euroopa riiki hakkavad lootboxide vastu võitlema, aga mitte Eesti. Mängudest räägime veel Call of Duty Battle Royale'ist ja Far Cry 5 kohutavalt halvast lisapakist Living Dead Zombies. Lisaks proovis Rainer Forza Horizon 4 beetat ja ehitas enda GBA ümber. Soovituseks on Focuse soodusmüük Steamis.

Selle nädala raamat on Lonely Planeti reisijuht “Parimad asjad maailmas on tasuta” kirjastuselt Koolibri. Milleks meile luksusreisid, kui paljud elamused on kättesaadavad kas tasuta või väga soodsalt. Washingtoni muuseumid ja galeriid, Suurbritannia rahvuspargid – kõik tasuta. Lonely Planeti reisijuhis on kasulikke soovitusi 60 suurlinna ja piirkonna kohta. Muuseumide kõrval juhatavad need teed kohalike poolt armastatud söögikohta ja isegi tasuta tantsutundi. Tutvustab Küllo Arjakas.

9.06.2018 Varbusel arutlesid Alo Kirsimäe, Janar Taal, Tanel Talve, Sulev Valner, Indrek Sarapuu Suured taristuinvesteeringud Eestisse pole mõttekad, kuna meil pole nii palju kasutajad. Milleks ehitada neljarealist Tallinn-Tartu teed, kui on võimalik rajada kokkuhoidlikum kolmerealine. Nagunii tuleb kiirem liikumine lahendada raudteel, uute tehnoloogiate või isejuhtivate autodega. Teed olgu targad, sest inimesed on ekslikud.

"Mehed ei nuta" peateemad 22. mail: - Ott Tänakul läks Portugali ralli nihu. Mida on Peebul enda õigustuseks öelda? - Anett Kontaveit mängib elu parimat tennist? - Georghe Cretult geniaalne lüke Oliver Venno nurgaründajaks panna? - Milleks enda tehtud reeglid? Vastu treenerite otsust määras vehklemisliidu juhatus Katrina Lehise vehklema EM-i individuaalturniiril. - Rootsi alistas alles karistusvisetega Šveitsi ja krooniti hokitšempioniks. - Enneolematult kõva? Madridi Real võitis 19-aastase Luka Doncici juhtimisel korvpalli Euroliiga. - Kas kodune korvpallifinaal lõppebki 4:0?

Meie tänane külaline on Kristjan Velbri, kes õppis ülikoolis majandust ning oli aktiivne tudengiorganisatsioonide liige ning majandus- ja finantsteemadel blogija. Ta on töötanud LHV-s aktsiaanalüütikuna ja olnud erinevates rollides idufirmas Investly, kus ta on hetkel CFO ehk finantsjuhi ametikohal. Lisaks eelnevale on ta ka käe soojaks saanud Xboxi mängukonsooli kasutajatoe rollis.Selles podcastis räägime Kristjaniga: * Mis teeb idufirmas töötamise raskeks?* Kuidas puudutavad juhtimisstiilid alluvate tööd?* Kuidas vähem muretseda ja seeläbi paremini magada?* Milleks üldse raamatuid lugeda?* Mida tähendab finantsvabadus tegelikult?* Miks on “Ei” ütlemise oskus oluline?Saade on salvestatud 1.4 aprillil 2018 Tallinnas., Uues Maailmas. Head kuulamist!--- Lingid ---* Kristjan Velbri blogi: http://kristjanvelbri.blogspot.com.ee/* Ray Dalio raamat ‘Principles: Life and Work’: https://books.google.ee/books?id=okk1DwAAQBAJ * Nassim Talebi raamat ‘Skin in the Game: Hidden Asymmetries in Daily Life’: https://books.google.ee/books?id=oK42DwAAQBAJ* Nassim Talebi raamat ‘The Black Swan’: https://books.google.ee/books?id=GSBcQVd3MqYC * Nassim talebi raamat ‘Fooled by Randomness’: https://books.google.ee/books?id=DCqFYOrGyegC

Meie tänane külaline on Kristjan Velbri, kes õppis ülikoolis majandust ning oli aktiivne tudengiorganisatsioonide liige ning majandus- ja finantsteemadel blogija. Ta on töötanud LHV-s aktsiaanalüütikuna ja olnud erinevates rollides idufirmas Investly, kus ta on hetkel CFO ehk finantsjuhi ametikohal. Lisaks eelnevale on ta ka käe soojaks saanud Xboxi mängukonsooli kasutajatoe rollis.Selles podcastis räägime Kristjaniga: * Mis teeb idufirmas töötamise raskeks?* Kuidas puudutavad juhtimisstiilid alluvate tööd?* Kuidas vähem muretseda ja seeläbi paremini magada?* Milleks üldse raamatuid lugeda?* Mida tähendab finantsvabadus tegelikult?* Miks on “Ei” ütlemise oskus oluline?Saade on salvestatud 1.4 aprillil 2018 Tallinnas., Uues Maailmas. Head kuulamist!--- Lingid ---* Kristjan Velbri blogi: http://kristjanvelbri.blogspot.com.ee/* Ray Dalio raamat ‘Principles: Life and Work’: https://books.google.ee/books?id=okk1DwAAQBAJ * Nassim Talebi raamat ‘Skin in the Game: Hidden Asymmetries in Daily Life’: https://books.google.ee/books?id=oK42DwAAQBAJ* Nassim Talebi raamat ‘The Black Swan’: https://books.google.ee/books?id=GSBcQVd3MqYC * Nassim talebi raamat ‘Fooled by Randomness’: https://books.google.ee/books?id=DCqFYOrGyegC

“Milleks neid lugeda, mul endalgi pea häid mõtteid täis…” (Mingis intervjuus raamatute kohta)

“Milleks neid lugeda, mul endalgi pea häid mõtteid täis…” (Mingis intervjuus raamatute kohta)

"Mehed ei nuta" peateemad 6. märtsil: - Kust see nüüd tuli? Maicel Uibo võitis kergejõustiku MM-il seitsmevõistuses pronksi. Tõsi, see medal ei maksa EOK silmis midagi. On see mingi halb nali? - Ksenija Balta: kuidas elu vorm heaks hüppeks muuta? - Läinud nädalal algas Eesti tšempionaat sisejalgpallis – nelja sisemängu vaatas keskmiselt 113 inimest. Milleks selline tsirkus? - Nädalavahetusel sõidetakse Mehhiko ralli. Kas Ott Tänak võidab? - Pyeongchangi olümpiamängude vaadatavus kukkus kivina. Kas olümpia ei huvita enam publikut?

Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar Priidu Pärna tutvustab uut korteriomandi ja korteriühistu seadust. Millistes majades peaksid olema korteriühistud moodustatud, millistes mitte? Kas ja mida peavad korteriomanikud ise tegema? Räägime mälutreeningust. Milleks seda vaja on? Kui kaua on Eestis mälutreeninguga tegeldud? Miks ei piisa mälu treenimiseks vaid ristsõnade lahendamisest? Juttu tuleb MTÜ 65b rahvusvahelisest projektist, mida tehti koos soomlaste ja leedukatega. Stuudios on mälutreenerid Anu Jonuks ja Riina Enke, kes on ka rahvusvahelise projekti juht.

Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar Priidu Pärna tutvustab uut korteriomandi ja korteriühistu seadust. Millistes majades peaksid olema korteriühistud moodustatud, millistes mitte? Kas ja mida peavad korteriomanikud ise tegema? Räägime mälutreeningust. Milleks seda vaja on? Kui kaua on Eestis mälutreeninguga tegeldud? Miks ei piisa mälu treenimiseks vaid ristsõnade lahendamisest? Juttu tuleb MTÜ 65b rahvusvahelisest projektist, mida tehti koos soomlaste ja leedukatega. Stuudios on mälutreenerid Anu Jonuks ja Riina Enke, kes on ka rahvusvahelise projekti juht.

Sel nädalal küsime, kellele ja milleks on vaja õudusfilme ning mida nad meiega teevad. Stuudios on psühhoterapeut Hannes Kuhlbach, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. "Vasar" on eetris reedel kell 14.05.

Sel nädalal küsime, kellele ja milleks on vaja õudusfilme ning mida nad meiega teevad. Stuudios on psühhoterapeut Hannes Kuhlbach, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. "Vasar" on eetris reedel kell 14.05.

Narva on moes. Narvast räägitakse, kord Krimmi, kord uute võimaluste kontekstis. Narva arenguprobleemide ületamiseks mõeldakse välja lahendusi.Samas jääb mulje, et ei riigivõimul ega ka kohalikel pole selget nägemust, milline on kaasaegse ja euroopaliku Narva idee.Milleks on Narvat vaja? Milline on piirilinna eriline ressurss, millele võime arengus toetuda? Kas Narval on jõudu endale ise tee leida, või ootame vedurit, mille taha end haakida?Neljapäevases "Reporteritunnis" otsimegi Narvale ideed.

Narva on moes. Narvast räägitakse, kord Krimmi, kord uute võimaluste kontekstis. Narva arenguprobleemide ületamiseks mõeldakse välja lahendusi.Samas jääb mulje, et ei riigivõimul ega ka kohalikel pole selget nägemust, milline on kaasaegse ja euroopaliku Narva idee.Milleks on Narvat vaja? Milline on piirilinna eriline ressurss, millele võime arengus toetuda? Kas Narval on jõudu endale ise tee leida, või ootame vedurit, mille taha end haakida?Neljapäevases "Reporteritunnis" otsimegi Narvale ideed.

Audio salvestus koosolekult

Milleks minna polikliinikusse või perearstikeskusesse, kui oma tervisehädadele saab vastuseid ka kodust lahkumata interneti teel? Tervisenõustamise keskkonna Kliinik.ee vahendusel on juba aastaid olnud võimalik tipparstidelt oma tervise muredele vastuseid saada. Tänavu avati uus portaal Netiarst.ee, mille kaudu on patsiendil võimalik arstiga pidada ka privaatset videokonsultatsiooni. Teenustest tuleb rääkima portaali asutaja Janne German. Saate teises pooles räägime Natalja Kitamiga ETV+ multimeediamaratonist. Saatejuht on Ave Häkli.

Jumal on rohkem kui küllalt Jumal. Ta õnnistab sind külluslikult, kui sa kuuletud ja järgned Talle. Milleks sa valmistud, selles mõõdus saab Jumal sind õnnistada, seepärast kasuta oma usku, et valmistuda külluseks.

Nädala Tegija saatekülaline on Kristiina Ojuland, kes asutab uut erakonda. Milleks ja mis vaadetega erakonda, kellega koos ja kelle rahaga? Neile ja paljudele teistele küsimustele saame vastused otse-eetris. (Meelis Atonen)

Lennusadama muuseumi rajaja Urmas Dresen valiti Postimehe aasta inimeseks. Kuidas purjetati eelmisel sajandil Emajõel ja Võrtsjärvel. Legendaarse purjetaja Toivo Luhatsi mälestused. Milleks oli Tallinna Tehnikaülikoolil vaja laeva ja mis sellega tehakse. (Küllike Rooväli.)

Käimas on võidujooks IRLi juhi kohale - kes jõuab esimesena finishisse? Kas president Ilvese veebikampaania on haip või päris asi? Milleks rahvaloendus, kui rahvas loeb ennast ise? Kultuuriministeerium võitleb maaelanike kartlandiseerumise vastu. Ja veel mitmel teemal. Keskpäevatunnis on Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Rein Kilk. (Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar, Rein Kilk.)