Podcasts about milleks

"Keskpäevatunni" stuudios Priit Hõbemägi, Marek Strandberg ja Ainar Ruussaar Pühapäeval on kohalike omavalitsuste valimised – see ongi meie põhiline teema. Haridusministeerium asub esimese klassi katseid likvideerima. Milleks ometi?!? Kagu-Eesti Saatse saapa ümbersõidutee ehitamine takerdub bürokraatiasse.

"Keskpäevatunni" stuudios Priit Hõbemägi, Marek Strandberg ja Ainar Ruussaar Pühapäeval on kohalike omavalitsuste valimised – see ongi meie põhiline teema. Haridusministeerium asub esimese klassi katseid likvideerima. Milleks ometi?!? Kagu-Eesti Saatse saapa ümbersõidutee ehitamine takerdub bürokraatiasse.

"Ärme kiru lapsi, nad on kodu peegel," tõdeb mees, kelle nime ja nägu teab meie suvepealinnas Pärnus vaat et iga kohalik.

Kas olete mõelnud, miks on meil tarvis vanaemasid? Milline on vanaemade roll me elus ja inimeseks saamise loos?

Sa kuulad minu ja Dali uut kahest vestlusaadet. SAATES RÄÄGIME: - Miks on oluline minna kaks kihti sügavamale- Kuidas aru saada kas sa päriselt sussutad või ootad õiget aega- Kuidas lugeda Universumi sõnumeid- Kuidas parandada suhete kvaliteetiMinu uus kursus MOMENTUM: aitab sussutamisest, aeg on tegutseda alustab juba 26.02. Ostul saad kasutada sooduskoodi: millinenaine, mis annab -10€KATRIN HINRIKUSInstagram: ⁠⁠https://www.instagram.com/katrinhinrikus/⁠⁠Mentorluse ja konsultatsiooni osas kirjuta: katrinhinrikus@gmail.com MILLINE NAINEInstagram: ⁠⁠https://www.instagram.com/millinenaine/⁠⁠Facebook: ⁠⁠https://www.facebook.com/millinenaine/⁠⁠Millised Naised FB grupp: ⁠⁠https://www.facebook.com/groups/millisednaised/DALI KARATKoduleht: ⁠https://www.dalikarat.com⁠Instagram: ⁠https://instagram.com/dalikarat⁠Facebook: ⁠https://www.facebook.com/karatdali

Kuivõrd viimasel ajal on tehisintellekt jaganud kõneainet mitme eri nurga alt, uurib "Huvitaja" sel korral, milleks inimesed tehisintellekti juturoboteid täna üldse kasutavad.

Tänases saates võtame põhjalikuma vaatluse alla Xiaomi esimese Eestisse tee leidnud volditava telefoni ja Samsungi väga suure ja kalli tahvelarvuti Galaxy Tab S10 Ultra. Lisaks vaidleme ahjusooja Eesti.ee riigiäpi teemadel ja vastame kahele põnevale lugejakirjale. Saate teemad:  • Eesti riiklik äpp on nüüd ametlikult valmis, aga milleks seda ikkagi vaja on? • Xiaomi esimene väikseks volditav telefon MIX Flip on mõneti väga hea, aga ka mitme probleemikohaga • Samsungi Galaxy Tab S10 Ultra on väga suur ja väga kallis tahvelarvuti – aga kellele? • Kuulajakirjad: Erki igatseb taga väikseid ekraane ja Ivar uurib e-lugerite Eesti raamatuäppide toe kohta. Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Milleks valmistub NATO kohe algava Washingtoni tippkohtumise eel? Seda selgitavad suursaadik Jüri Luik, suursaadik Sven Sakkov ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

"Milleks meile alkoholireklaam?" arutame alkoholipoliitika vastuolusid. Mitmed ministeeriumid tegelevad alkoholi mõjudega: piiravad reklaami, vähendavad tervisekahju, koguvad makse, tegelevad rikkumistega. Kuigi osa eestlasi tarbib üha vähem, püsib tarbimine kõrgena. Riik püüab kahju vähendada, erasektor tulusid suurendada. Arutelul koondame eksperdid, et analüüsida olukorda eri vaatenurkadest. Arutelus osalejad: Karmen Joller (Perearst ja Riigikogu Sotsiaalkomisjoni liige), Urmas Roots (Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige), Tanel Kiik (endine tervise- ja tööminister), Maris Jesse (tervishoiu ekspert) Arutelujuht: Indrek Nägelik (MTÜ Juvente liige) Arutelu korraldaja: MTÜ Juvente

18. juuni "Mehed ei nuta" peateemad: - Johannes Erm krooniti 8764 punktiga Euroopa meistriks. Kuhu asetub see tulemus olümpiamängudel? - Harju maakohus ei aidanud Katrina Lehist EM-i koondisse. Kas vehklemisliidu vaid tänu iseenda saamatus? - Eesti jalgpallikoondis võitis Balti turniiri finaalis penaltiseerias Leedut. Jürgen Hennil kahest kaks. Uus hingamine on tõsiasi? - Võrkpalli meeste koondis sai Kuldliiga finaalturniiril kaks 2:3 kaotust ja neljanda koha. Kas see aitab tulevikus või pigem vastupidi? - FIA tõmbles, pakkus välja totrusi ja andis lõpuks teada: hübriidautodega jätkatakse 2026. aastani. Milleks seda vahepealset jama vaja oli? - Millised on esimesed muljed jalgpalli EMilt? - Koduses jalgpallis jälle kired lõkkel: kohtunikud tegid kaks jämedat apsu ühe nädalavahetusega?

Täna on Rein Langi õnnepäev: oleme ühes paadis lingvist Koškiniga, kes leiab igast sõnast kolm tähte, millest moodustada roppu sõna. Nüüd hakkavad suures enesesalgamises laevu ja lasteaedu ümber nimetama ka eesti rahva paremad pojad, et mitte meie võõrkeelseid vendi šokeerida. Milleks selline enesesalgamine, küsivad vanamehed. Seejärel vaagime oma lemmikteemat ERRi. Möödunud nädalal leidis Postimehe veergudel aset kukepoks ERRi nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe vahel. Roose sõnul pole nõukogu asi, mida ringhääling oma rahaga eetrisse paiskab. Seepeale teeme ettepaneku moodustada Rein Veidemanni nimeline toetusfond, mis aitaks rahvusringhäälingu eetrisse lobida ka kultuurilisemalt kaalukamat programmi.

Mitmes Euroopa ja maailma riigis saab vabatahtlikult - juhuks, kui inimene ei saa trauma või haiguse tagajärjel ise oma elu üle enam otsustada - varem vormistada elulõpu tahteavalduse.

Seekord räägime noortekabineti rollist turvalise seksuaalkäitumise edendamisel. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku noortekabineti seksuaaltervise nõustaja, ämmaemand Diana Leht, kes selgitab, kellele noortekabinet mõeldud on ja mis küsimustega sinna noori oodatakse. Saatejuht on Ingela Virkus.

Selles episoodis arutleme, et mis on milimalistliku elustiili plussid ja miinused, kui palju minimalismi on hea ja kas see on üldse tehtav..?

Stuudiokülaliseks on Eesti Open Track rajapäevade üks asutaja ning autoentusiast Peep Pihotalo, kes on külastanud kümneid erinevaid Euroopa ringradu ning Nürburgringil aastatega läbinud pea 2000 ringi.  Millal minna, palju maksab, mida arvestama peab, millised on lemmikrajad? Need ja paljud teised küsimused saavad väga põhjaliku vastuse.  Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Arutelus osalejad: Arto Saar (MTÜ Järva-Jaani kogukond juhatuse esimees), Maret Lepiksaar (Keila abilinnapea), Merle Linno (Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava programmijuht) Arutelujuht: Kadri Kangro (sotsiaalse innovatsiooni uurija) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Kaasav eelarve näib kodanikualgatust soosivat, kuid kas see on alati nii? Mõnikord tehakse kaasava eelarve abil ära midagi, mida kõik tänuga meenutavad. Paraku kuuleme vahel, et kaasav eelarve on toonud hoopis jama majja. Arutleme, milliseid komistuskive saavad kohalikud omavalitsused ja kogukonnad vältida ning kus asuvad kaasava eelarve sissetallatud siledad rajad. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Kui palju püstoleid ja püsse on enesekaitseks paras? Riigi ja relvaomanike vaated lähevad lahku. Autor: Lennart RuudaAudiolugu loeb: Lennart Ruuda

Värskes „Kasvuminutid“ podcasti episoodis tuli meile külla tööandja brändingu ekspert Signe Ventsel. Signe on nõustanud tosinaid mainekaid ettevõtteid ja asutusi persooonibrändi, enesejuhtimise, tööandjasaadikute ja tööandjabrändingu teemadel. Saime teada mis on tööandja bränding ja mis on enesejuhtimine? Mis on suuremad muutused tööandjabrändingu trendide osas? Mis roll on tööandjasaadikutel tööandjabrändingu protsessis? Milleks ja kellele on persoonibrändi tarvis ja kuidas persoonibrändi efektiivselt teha? Ja episoodi staarpeatükis saame teada mis on top 3 põhjused, miks organisatsioonid ei leia ja ei suuda hoida talente?

Seekordses Kuku raadio keskkonnasaates "Ilmaparandaja" tuleb juttu kliimaseadusest. Eesti on üks vähestest riikidest Euroopas, mis ei ole veel vastu võtnud kliimaseadust, aga plaanid selle nimel on juba töös. Keskkonnaõiguse keskus tegi äsja põhjaliku analüüsi, mis näitab sellise seaduse vajalikkust, aga mida me siis hakkaksime kliimaseadusega reguleerima? Saates on külas Keskkonnaõiguse keskuse jurist Kärt Vaarmari ja Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok. Saatejuht on Mart Valner.

Ukraina kardab, et raketirünnakud tsiviiltaristu pihta jätkuvad ka alanud nädalal. Milleks tuleb ukrainlastel lisaks raketirünnakutele veel valmis olla, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» riigikogu liikme ja sõjanduseksperdi Leo Kunnasega. Saatejuht on Ulla Länts.

Väikekeskuste ruumikava. Mis ja milleks? by Arvamusfestival

Milleks meile noorte osalus? by Arvamusfestival

Milleks meile tippsport? by Arvamusfestival

2015. aastal asutasid kaks endist Hansapanga IT-osakonna ja Skype'i töötajat küberturvafirma SpectX, mille eelmisel aastal ostis ära suur börsifirma Dynatrace. Eestlaste unikaalne tehnoloogia elab nüüd palju suurema ettevõtte sees ning Dynatrace peab Eestis harukontorit. Restardis tänased külalised on SpectX asutajad, praegused Dynatrace'i töötajat Renee Trisberg ja Jüri Shamov-Liiver. Räägime sellest, kuidas käib ühe süvatehnoloogiaga tegeleva firma ehitamine ning milliseid muutusid tuleb firmas ette võtta siis, kui tehnoloogia arendamise kõrval tuleb hakata tegelema harukontorite, müügi ja klientidega. Kui valik on selle vahel, kas minna ise edasi ja proovida end maailma suurte kõrval kehtestada või müüa oma tehnoloogia mõnele suurele maha, siis millised on ühe või teise valiku plussid ja miinused ning miks otsustasid SpectX-i asutajad Dynatrace'iga liituda. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.

Poliitika poleemikast, ideedest, lahendustest, inimsuhetest, sotsiokraatiast, heade lahenduste andmebaasist, privaatsest krüptorahast ja muust jagavad oma mõtteid Artto, Reimo ja Anatoly.Ancast Estonia Telegramishttps://t.me/AncastEstoniaOdysee: https://odysee.com/@ancastestonia:1BitTube: https://bittube.video/c/ancast_estonia/videosYouTube: https://www.youtube.com/channel/UCcJerboVGwYyjT7TNtb6xTAAncast Estonia audiopodcastinaSpreaker: https://www.spreaker.com/show/ancast-estoniaiTunes: https://podcasts.apple.com/ee/podcast/ancast-estonia/id1588078603Spotify: https://open.spotify.com/show/7Gz7Y7L6AkUa50JnluwLOG?si=A5ASuVqMSJOYtY6BEDJYJwTEEMAKOHASED LINGID:John Bush:https://youtube.com/watch?v=JS0fCOkmCAM&thttps://livefree.academy/op/exit-and-build-land-summit-iihttps://thegreaterreset.orgBrian Tracy: https://www.briantracy.comSchool Circles:https://invidious.namazso.eu/watch?v=ElAEiG6siv0Privaatne krüptoraha:Pirate Chain plokiahel ja privaatsus - https://youtube.com/watch?v=-9yFEMW8iQ8&tPirate Chain - rahakoti ülesseadmine ja arrrveldamine - https://youtube.com/watch?v=oIDbZrn4oL8&tKuidas soetada endale ARRRi -https://youtube.com/watch?v=AW9HRQDuEh0&tLarken Rose:If Not For Government - https://youtube.com/watch?v=dzmOzQRq0ak&tBut What Will Be Done About -https://youtube.com/watch?v=UoKT4dpgLBA&tStatist song -https://www.bitchute.com/video/y7YKJx9rthJD/Reimo lingid:Telegram rakenduse link otsesõnumiks - https://t.me/reimo22Youtube - https://www.youtube.com/channel/UC20Eb4X9EC9iN0H0nqech5Q/featuredOdysee - https://odysee.com/@flatearthancap:aBitChute - https://www.bitchute.com/channel/bMBOzECU32z9/Instagram - https://www.instagram.com/flatearthancap/Telegrami kanal - https://t.me/flatearthancapArtto Telegram rakenduse link otsesõnumiks - https://t.me/divinelovearttoAnatoly Telegram rakenduse link otsesõnumiks - https://t.me/anat0ly_c

Seekordses erisaates on külas Krown Eesti müügijuht Georg Pull, kellega räägime sellest, kuidas oma autot roosteussi eest kaitsta. Kuidas seda tehakse, milliste sõidukite puhul sellest enim kasu on? Kas juba "minekul" sõiduki eluiga saab pikendada? Mis ja kui kiiresti juhtub meie kliimas ja soolastel teedel autoga, mis on kehvasti korrosiooni eest kaitstud? Kas omanik saab ka ise oma autot kaitsta? Kui aga ise mäkerdada ei viitsi, siis kui palju maksab kogu protseduur ühe meie turul saadaoleva teenusepakkuja Krowni juures ning kui tihti seal käima peaks? Stuudios on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson, külas käis Krown Eesti müügijuht Georg Pull. Head kuulamist!

Audio salvestus koosolekult

Võrkpalliteemalise taskuhäälingusaate "Kuldne geim" 128. osas on põhiteemadeks eestlased välismaal ning võrkpallurikarjäär ja sellele järgnev eluetapp suvel sporditee lõpetanud Taavi Nõmmistu näitel. Lisaks Nõmmistule löövad saates kaasa alalised liikmed Mihkel Uiboleht ja Karl Rinaldo. Saate lindistus toimub sedapuhku Tallinnas Noblessneri sadamas asuvas Iglupargis. Miks just seal, sellele annab vastuse saade ise. Muuhulgas tuleb jutuks: *Saade algab tugeva reklaamiga, mida saates osalejad isegi ei püüa varjata. *Üleskutse: kus võiks järgmised podcastid lindistada? *Kui tihti suhtleb Taavi David Beckhamiga? *Milleks sobib ajakiri Jalka ideaalselt? *Rubriik "eestlased välismaal" on põhjust tolmust puhtaks pühkida, sest meie meesvõrkpallurid on tõstnud pead. *Renee Teppan lendas tuhande plaanimuutuse kiuste Ateenasse ja sai esimeseks mänguks "ajapikendust". *Renet Vankerist sai järjekordne Eesti võrkpallur, kes on mänginud Meistrite liigas. Teeme sidemängijale kõne ja uurime muuhulgas, kuidas tema perenimi inglise keeles kõlab. *Robert Täht ja Timo Tammemaa olid kolmapäeva õhtul vastamisi olulises matšis. Kes jäi peale ja mida mäng näitas? *Vahelepõige Eesti koondisse. *Pafi ennustusmängus sünnib esimene combo-panus. *Credit24 Balti liigas kohtusid Tartu Bigbank ja Pärnu VK. Vanameister Kert Toobal lõi (taas) platsi puhtaks. *Pärnu Võrkpalliklubis on huvitavad ajad. Kas Avo Keel suudab mannetult hooaega alustanud meeskonna viia veel medaliteni? *Mida toob Pärnule juurde uus leegionär, kes on esimeste signaalide põhjal väärt täiendus. *Taavi Nõmmistu otsustas suvel võrkpalliga lõpparve teha. Kehakultuuri haridusega mees ei leidnud kodumaal head varianti mängija ega treenerina. Miks? *Kuidas Taavi end kommentaatoriametis tunneb?

Podcast „Jalgrattapalavik“ on pärast paari kuu pikkust pausi eetris tagasi, et võtta ette pikem seiklus, no nii 50 saadet. 2022. aasta jutud lükkame lahti pehmemate teemadega, meil on külas Rein Taaramäe abikaasa Hanna Karoliine Taaramäe. Väga üldiselt võttes räägime kõigest, millega profijalgratturi abikaasa kokku puutuma peab. Oi, neid ameteid ja toimetamisi on palju-palju. Hunt Kriimsilm oma üheksa ametiga on profijalgratturi abikaasa kõrval poisike. Teisest küljest, eks huvitav ja kaasakiskuv ole ka. Vastasel juhul sammunuks juba ammu eri radu pidi. Kuidas see eluke siis veereb? * Mees on suurema osa aastast lennus. Laagrid, võistlused. Või kui isegi on kodus, siis tahab, et naine tuleks autoga trenni kaasa ja aitaks lõike teha... * Kas profiratturite naised elavad lootuses, et kui ükskord see kodust ära olek läbi saab, vot siis jääb mehel aega ainult mulle ja perele... * Tavaelu pidev korraldamine. Mis saab enda hobidest ja milleks üldse aega jääb? Kas see, et Hanna on tegelenud rattaspordiga aitabki suhet koos hoida... * Kuidas tiimid suhtuvad kui ratturi abikaasa võistlustele või laagritesse alatasa visiite teeb? Ühest küljest ju tore, aga teisalt... * Kas profiratturi elus on midagi sellist, millega abikaasal on jube keeruline harjuda? Mida iganes see poleks. Toitumise eripärad, päevaplaanid, erisoovid... On Hanna suutnud Reinu veidratest harjumustest midagi välja juurida? Ja loomulikult seni rääkimata lood. Mida hirmsat juhtus Korsikal? Mis hetkest jagab dopinguküttidele Reinu kohta infot Hanna? Kas alanud aasta toob Taaramäede peres üllatava elumuutuse? Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Selle nädala Restart toimus meie esimesel avalikul salvestusel Kultuurikatlas Telia Digital Hub üritusel. Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka külaliseks olid IT-minister Andres Sutt ja ettevõtja Tõnu Runnel ning rääkisime sellest, milline on meie e-riigi tervis, mida riik peab ise tegema ning kas mõte minna ka kriisiolukorras riigile e-asjadega abi pakkuma on hea mõte või tuleks kohe unustada.

Anett Kontaveit läbis WTA aastalõputurniiri alagrupifaasi kahe suurepärase võidu ja ühe valusa kaotusega, kuid pääses grupivõitjana teisipäevasesse poolfinaali, kus tuleb kohtuda kas Arina Sabalenka või Maria Sakkariga. "Matšpall" võtab Eesti esireketi viimased kaks matši kokku koos Riho Kalluse ja tennisetreener Redt Reimaliga. Saadet veab Gunnar Leheste Guadalajarast kohapealt. Kui mures peaksime Kontaveidi viimase esituse järel enne teisipäevast poolfinaali olema? Milline on hommikuse ja õhtuse sessiooni olude vahe? Kelle vastu oleks Kontaveidil teisipäeval mugavam astuda? Kes võiks võitjana väljuda poolfinaalist Muguruza - Badosa?

Millega tegeleb Elen Tukk? Mis on aktsiaoptsioon? Milleks on ettevõttel optsiooniprogrammi vaja? Millal ja kuidas saab optsioone realiseerida? TalentHubi 33. podcast´i külaliseks on Wise´i globaalse operatsioonidetiimi personalipartner Elen Tukk.

Pikad järjekorrad patsientidest, kes saavad haiglas voodikoha alles siis, kui keegi eest ära sureb. Ning tõenäoliselt surebki. Just niisugused pildid avanevad Rumeenias, mis „võistleb“ ühes naabermaa Bulgaaria ning Eestiga praegu Euroopa Liidu nakatumisnäitajate esikolmikus. Aga koroonapatsientide suremus on seal Eestist tervelt neli korda kõrgem. Valitsus palub Euroopa Liidult ja naabritelt erakorralist abi. Aga ise pole nakatumiste vältimiseks suudetud ära teha – ütleme siis otse – peaaegu midagi. Rumeenias on vaktsineeritud umbes 30% elanikkonnast ning lagi näib olevat käes. Bulgaarias on vastav näitaja 20% ringis… Eesti suursaadik Rumeenias Ingrid Kressel kirjeldab, et piirangud on samas Eesti omadest märksa karmimad. Nii näiteks lisandub esmaspäevast ka öine liikumiskeeld kõigile, kes on vaktsineerimata. Aga ometi on vaktsineerimisprotsent ikkagi väiksem kui näiteks isegi Venemaal. Mis sest, et vaktsiinid olid vabalt kättesaadavad enne kui Eestis. „Eks see on usu küsimus,“ hindab Kressel. „Kas sa usud, mida valitsus räägib või mitte. Rumeenlased on poliitilise klassi suhtes väga kriitilised. Nad ei usu, et tegeletakse riigi valitsemise, vaid omavaheliste intriigide ja kemplemisega.“ Küll aga pääses viimastel valimistel 9 protsendiga parlamenti erakond, mis seisis vaktsineerimisele vastu. „Lisaks on probleem selles, et ka siinsed arstid ei soovita vaktsineerida,“ toob Kressel üldisest hoiakust näite. Ja ometi on Rumeenia suhtumine veel tõsisem Bulgaaria omast. „Kui võrdlen näiteks maskikandmist Bukarestis või Sofias, siis seal ei peeta seda vajadust peaaegu millekski,“ kirjeldab ta hiljutisi muljeid naaberriigist. Saates veel Milline on üldse valmisolek reegleid järgida? Kui suurt rolli mängib seal desinformatsioon Venemaalt? Mida Rumeenial naabermaadelt üldse loota on? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Miks Facebook maas oli ja mida see meile õpetas? Windows 11 on lõpuks väljas, kas sellest on ka kasu? Räägime pikemalt digi-televisiooni tulevikust, heast digiboksist ja mis on selle tulevik. Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Silver Soomre Elisast ja Karl Anton Teliast.

Miks Facebook maas oli ja mida see meile õpetas? Windows 11 on lõpuks väljas, kas sellest on ka kasu? Räägime pikemalt digi-televisiooni tulevikust, heast digiboksist ja mis on selle tulevik. Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Silver Soomre Elisast ja Karl Anton Teliast.

Korvpalli tarkade klubi koosseisus Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko istus taaskord ühise laua taha ning lindistas podcasti "Pihtas Põhjas" hooaja teise saate. Huvitavaid teemasid jagub. Eesti klubide eurosarjade kvalifikatsioonimängud. Kalev/Cramol on seljataga üdini positiivne nädal koduselt FIBA Meistrite liiga turniirilt, Pärnu Sadamal seisavad septembri lõpus ees FIBA Europe Cupi lahingud. Samuti kodus, esimeseks vastaseks Austria mullune seitsmes klubi Viini GGMT. Viimane lihv jääb Pärnul turniiri eel saamata ja siin on Kullamäel etteheiteid Kalev/Cramole. Arutleme, kui suur osa on publikul, et klubid oleksid jätkusuutlikud. Kas liiga krõbe pileti hind võib potentsiaalseid huvilisi eemale hoida? Või on euromängude kallim pilet igati okei ja pealtvaatajad peaks piletit soetades suutma mõelda vähe julgemalt ja avaramalt. Kullamäe lööb letti ka Leedu klubide eelarved ning toetused sealsetelt kohalikelt omavalitsustelt. Meiega võrreldes kõlab kui muinasjutt. Kuidas on võimalik, et Tartu Ülikool/Maks&Moorits alistas kontrollmängus Henri Drelli koduklubi Pesaro? Talts selgitab tausta ja avab, mis mängupäeva hommikul juhtus. Miks viskab meedia s...a ventilaatorisse? Arvamuslood inimestelt, kes asjast midagi ei tea. Milleks selliseid lugusid avaldatakse? Arutleme, püüame mõista ja selgitada. Lisaks veel Euroliiga klubide ülevaade, Läti-Leedu-Soome uudised, Sergei Babenko, Dušan Ivkovic, Mike James ja Vasilije Micic. Head kuulamist!

"Infosõda on tänapäevase sõjapidamise üks vorme. Vaenulik ja vale informatsioon on osa mõjutustegevusest, millega seatakse rünnaku alla inimeste teadvus, hõlmatakse nende tähelepanu ja muudetakse hoiakuid. Oskuslik infosõda võib viia otseselt riiki ja inimeste julgeolekut ohustava tegevuseni, mis ongi selle eesmärk. Selline mõjutustegevus on viimastel aastakümnetel pidevalt laienenud nii Eesti, Euroopa kui ka USA suunal. Peamiselt lähtuvad infosõja elementidega rünnakud Venemaalt, aga ka Hiina Rahvavabariigist. Viimase nn. pehme jõud ja Kremli-meelsete tegevus murendavad lääne väärtusruumi, tekitavad umbusaldust demokraatlike riikide valitsuste vastu, pööravad tülli liitlasi. Infosõda võib pealtnäha olla süütu ja sõbralik meemide pildumine või olematu infoagentuuri valeuudise potsatus su Facebooki lehel. Sellest ei või end eksitada lasta, sest infosõjal on alati kaugele ulatuv eesmärk: kontrollida ja juhtida inimeste „südant ja meelt“ soovitud suunas. Infosõja laskemoonaks on narratiivid, müüdid, sümbolid ja rituaalid. Haaravad lood, kus faktid on segatud valega, et hajutada su tähelepanu ja tekitada umbusku riigi institutsioonide suhtes. Infosõdu peetakse ühegi lasuta, kuid paljude ohvrite hinnaga. Arutelujuht: Marica Lillemets (Eesti NATO Ühingu meedianõunik) Arutelus osalejad: Peeter Tali (NATO StratCOM COE asedirektor ja Eesti NATO Ühingu liige), Hannes Krause (Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht), Andrus Padar (küberkaitseliitlane), Vladimir Sazonov (Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Kaitseväe Akadeemia vanemteadur) Arutelu korraldaja: "Eesti NATO Ühing koostöös Konrad Adenaueri Fondiga.

Miks on nii, et kaasaegne toiduteadus jõuab päris toidulauani nii aeglaselt? Milleks üldse koostatakse riiklikke toitumissoovitusi? Kuivõrd kaasaegsele teadusele need tuginevad? Miks on nii, et kogu arenenud maailmas hakkasid kroonilised tervisehädad vohama samal ajal, kui tekkis komme toitumist riiklikult reguleerida? Miks annavad toitumisnõustajad ja arstid soovitusi, mis sobivad vaid väiksele osale inimestest? Miks tembeldatakse kõik veidigi normist kõrvale kalduvad toitumispõhimõtted "uhuuks”? Nendele ja paljudele teistele küsimustele püüame arutelus vastuseid leida. Arutelujuht: Aet Kiisla (tervisehuviline sotsiaalteadlane) Arutelus osalejad: Külli Holsting (toitumisterapeut), Kaarel Adamberg (toidu- ja mikrobioomiteadlane)

Prantsusmaa ja Venemaa suhete nurgakiviks on olnud sõjad, revolutsioonid, vallutused, aga ka ühine armastus šampanja vastu. 2021. aasta suvi läheb ajalukku seadusega, mille kohaselt tuleb ainus õige šampanja … Venemaalt. Ka seadus, mõistagi, on Venemaalt. Juuli alguses allkirjastas president Vladimir Putin seaduse, mida oli selleks ajaks juba neli aastat kahe riigi vahel põrgatatud. Selle sisuks on üks äärmiselt oluline küsimus: kes ja kuidas tohib Venemaa territooriumil kasutada sõna “šampanja”. Seadusega kinnitatakse, et märgistust šampanja ehk šampanskoje tohib kasutada vaid nende veinide kohta, mis on toodetud Venemaal. Kõik muu mulliline piiri tagant pole miski muu kui lihtsalt vahuvein. Prantslastele selline otsus muidugi ei meeldinud ja vahuveinisõda jätkub juba diplomaatiliste korpuste vahel ning arbitraažis. Milleks on Venemaal vaja kiusata? „Mul on tunne, et veiniteemalise kiusu taga on soov äratada üles kohalik veinitööstus, mis on alates revolutsioonist olnud maailma mõistes ebaoluline,” leiab “Vala Välja” seekordne saatekülaline, Time To Wine'i peremees ja sommeljee Georgi Leinemann. “Seadusega tekitatakse juurde küll palju bürokraatiat, kuid kindlasti lahterdatakse erinevatesse kulukategooriatesse ka kohalik ja välismaine vein. Nii saab kohalik vein eelise ja sellel on perspektiivi,” toob ta välja aprillinaljana mõjuva seaduse positiivse poole. Tema sõnul paigutavad kohalikud oligarhid juba täna oma raha kohalikku veinitööstusse ja soovivad olla veinimõisnikud nii sisus kui vormis. Aga kas Venemaalt on täna võimalik leida veine – nii vahuseid kui rahulikke – , mis oleksid võimelised Euroopa tippudega võistlema? Leinemann kinnitab, et kuigi valik ei pruugi olla veel väga lai, on Venemaal kindlasti pakkuda vahuveine, mis Champagne's toodetuga vabalt võistelda suudavad. „Probleem on selles, et tootmismahud on hetkel väikesed, samuti on Venemaa kaupadele embargod ja lõpuks joovad kohalikud selle veini ise ära. Mina usun küll, et lähimas ja ka pikemas tulevikus hakkame Venemaa veinidest rohkem kuulma,” räägib Leinemann. Sommeljee lisab, et ajaloos on Venemaal toodetud vahuveinid vägagi kõrgete märkidega hinnatud. Nimelt võitis klassikalise meetodiga vahuveinide tootmise Venemaal aluse pannud Lev Golitsõn oma Krimmis toodetud vahuveiniga 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel pimetestis kõiki teisi vahuvein ja šampanjasid, võites tunnustatud tiitli Grand Prix de Champagne. Võiduvein toodeti Abrau-Durso mõisas, kuhu 1890datel aastatel oli Golotsin toonud Prantsusmaalt sisseseade ja teadmied ja kust ka täna tuleb nii mõnigi adekvaatne pudel veini. Muuseas, šampanjanime uudise valguses on Abrau-Durso aktsia suures tõusus! Saatekülalist, veinibaaride Time To Wine peremeest ja sommeljeed Georgi Leinemanni kuulasid saatejuhid Martin ja Keiu. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud OSA #45 "Kinnisvarajutud" podcasti 45. osa võtab arutluse alla teema, mida Algis tunneb samuti läbi ja lõhki nagu Assamalla peatänava Kalevipoja tee iga väiksematki kurvi. Nimelt mida kujutab endast kinnisvara üürihaldusteenus ja kellele seda vaja on? Kas ühe üürikorteriga investoril on mõtet halduri poole pöörduda või peab esialgu ise vaeva nägema, kuni teatava suurusega üürikorterite portfell kokku pandud? Kui palju haldusteenus maksab ning mida selle eest saab? Muuhulgas arutame läbi järgnevad küsimused: * Kas hallata ise või kasutada professionaalset teenust? * Mis on igakuised asjad, millega üüriinvestor tegelema peab? * Miks ja kellele sellist teenust vaja on, kui kõik saab ise ära teha? * Millega haldurid lisaks n-ö rutiinsetele asjadele tegelema peavad? * Kas üürniku jaoks on üürihalduses olevas korteris elamine kuidagi teistmoodi kui otse omanikult üürides? * Mis on peamised põhjused või vajadused, miks halduri poole pöördutakse? * Kas on vahet, kas omanik on eraisik või ettevõte? * Kas annab kuidagi Airbnb ja pikaajalise halduse vahel sünergiat tekitada? * Kas ja kui palju need kaks haldusteenust investori vaatenurgast erinevad? * Kui palju haldusteenus maksab?

Miks on nii, et kaasaegne toiduteadus jõuab päris toidulauani nii aeglaselt? Milleks üldse koostatakse riiklikke toitumissoovitusi? Kuivõrd kaasaegsele teadusele need tuginevad?

Viiekümne viies osa on eriti eriline ja pühendatud joogateraapiale. Külas on kolm imelist inimest - Kei Kvarnstrom, Enely Jääger ja Daire Tammik. Kei teekond joogaõpetaja ja-terapeudina kestab juba rohkem kui 20 aastat. Süvenemine toimub joogateraapia suunal. Ta on aastaid töötanud ja töötab imikute ja väikelaste võimlemis- ja ujumisõpetajana ning aidanud lapseootel naisi sünnituseks ettevalmistumisel. Tänasel päeval koostab ta soovijatele iseseisvaks harjutamiseks ka individuaalseid joogakavasid, kas tervisliku seisundi parandamiseks ja toetamiseks või muudel eesmärkidel. Lisaks koolitas ka tulevasi joogaõpetajaid koostöös Eesti Joogaühinguga kolmeaastase õppekava raames, kus lisaks joogaalastele kursustele on ka anatoomia ja füsioloogia kursused. Ta on õppinud ja end täiendanud Rootsis, Austrias, Itaalias, Prantsusmaal, Indias ja Eestis. On töötanud lastereanimatsiooni osakonnas hooldusõena ning taastusravihaiglas hingehoidjana. Vaata järgi tema lugu: https://www.facebook.com/herbazen.eu/videos/759288251300569 Enely Jääger on Rahvusvaheliselt sertifitseeritud Joogaterapeut. Läbinud viie aastase Viniyoga Healing Foundation of India "Yoga Vaydya Sala" joogateraapia õppeprogrammi Dr N Chandrasekaran juhendamisel (700 tundi). Lõpetanud klassikalise jooga nelja aastase Rahvusvahelise Joogaõpetajate koolituse (KHYF Yoga Teacher Training - 500 tundi). Täiendanud oma teadmisi jooga valdkonnas erinevatel rahvusvahelistel seminaridel. Enely arvates oleme inimestena kõik erinevad ning vajame ka rühmatundides individuaalset lähenemist. Tema jooga tunnid on üles ehitatud lähtuvalt abivajajate vajadustest ja soovidest. Joogaterapeudina annab ta oma õpilasele õnge, kala aga tuleb ise kinni püüda. Vabal ajal surfab ja jookseb maratone. Vaata järgi tema lugu: https://www.facebook.com/herbazen.eu/videos/689961638282073 Daire huvi jooga, õigemini joogaasendite vastu, tekkis väga ammu, millalgi noorukieas ja neid sai nii iseseisvalt kui ka erinevates joogatundides praktiseeritud, aga seda pigem katkendlikult. Sügavam ja põhjalikum sisenemine joogamaailma sai alguse siis, kui alustas Joogaühingu esimene 3-aastane joogaõpetajate koolitus, mille Daire kenasti lõpetas. Huvi jooga vastu aga ei raugenud, vaid hoopistükis tõstis tuure ja hetkel omandab Daire uusi ja veelgi sügavamaid teadmisi Joogakooli joogaterapeudi koolitusel. Daire ütleb, et ta on lõpmata õnnelik inimene. See ei ole olnud alati nii ja suur teene on siin joogal. Ta on ülimalt tänulik, et ta joogateele astus ja sellega sügavamalt tutvust tegi. Tänaseks päevaks on jooga saanud Daire igapäevaseks ja lahutamatuks osaks. Jooga toetab ja teenib inimest igal tasandil ning võib korda saata imesid. On vaja vaid soovi, usaldust ja pealehakkamist. Joogaõpetajana püüab Daire inspireerida inimesi iseenda jaoks aega võtma, endaga tegelema ja liikuma. Lisainfo: http://joogakool.ee/

“Kuidas ma alles vihastasin sel päeval, kui ma nägin seda poksijat seal väljaku ääres...” Milleks rääkida Keskerakonna reklaamidest lausa kaheksas osas? Sarja sünnilugu avavad Janek Murd ja Daniel Vaarik. Ikooni loomine on enneolematult põhjalik lugu Edgar Savisaare langusest ja tõusust ja uuest langusest. Ühtlasi on see lugu sellest, kuidas sündis Eesti erakonnareklaam nagu me seda täna teame. Sarjas saavad sõna Savisaare lähimad võitluskaaslased, kes räägivad nii mõnestki asjast avalikkuse ees esmakordselt. Sari koosneb kaheksast osast ning sissejuhatusest. 

Kaitseväe juhataja Martin Herem ei tee nalja: ta tahab päriselt ka kaitseväe orkestri laiali saata. Ja kaplanid ka. Ta on valmis minema ajalukku kultuuri ja religiooni vaenlasena, kui see tähendab paremat riigikaitset.

Eesti elab taas reaalsuses, kus kõik, kellel vähegi võimalik, käivad tööl kodus, nende lapsed käivad kodus koolis ja lasteaias. Kõigel sellel on IT-tehniline pool ning nagu ühel meie saatejuhil juhtus, on vaja nelja internetiühendust. Tänases Digitunnis võtamegi vaatluse alla perekondliku kodus viibimise olukorra tehnilise poole. Kuidas oma netiühendus selleks valmis seada? Kust ja kui odavalt saab arvuteid, millega lapsed ära koolitada? Kas telefoni ja iPadiga saab ka koolis käia? Üks meie saatejuhtidest on veetnud viimased päevad Eestist väljaspool 5G otsingutel ning jagab oma kogemusi. Tuleb välja, et isegi riigis, mis on 5G-d arendanud kaks aastat, on olukord sel alal veel üsna veider. Saate teemad: Kaugtöö ja kaugõppe tehniline pool Milleks on vaja nelja internetiühedust Kas 5G-taskuruuter maksab tõesti terve varanduse? Cleveron hakkas samasuguseid pakikaste tegema nagu Cleveronist lahkunud inimeste firma Mis imeasjad on NFTd ja miks maksavad NFT abil ostetud JPG-failid kümneid miljoneid? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas, külas Meelis Väljamäe Euronicsist ja Andre Visse Teliast.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" läheb täna eetrisse 91. osaga, kus võetakse luubi alla taas kuulajate küsimused, ent jätkatakse ka arutelu meediaga suhtlemise teemal ning käsitletakse Credit24 Meistriliiga viimatisi tulemusi ja Martti Juhkami kurba saatust. Saates lööb kaasa tavapärane kvartett ehk Andres Toobal, Renee Teppan, Rivo Vesik ja Karl Rinaldo. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Mis on nimi, kust tuled ja millega tegeled ehk telefoni kaudu on liinil maailmarändur Rivo. *Rivo elab parasjagu koroonat üle. Millised on sellega seoses tujud ja tunded? *Kuidas pääsesid Mart Tiisaar ja Dmitri Korotkov maailma tippudega laagrisse ja mida neilt seal oodatakse? *Kas Kalev/Cramo korvpalliklubi võit Moskva CSKA üle oli nii suur asi, nagu meie meedia põhjal välja paistis? Mehed jäävad eriarvamusele. *Veelkord: kui palju ja mida siis ikkagi mängija või treener võib meediale intervjuus rääkida? *Parandus seoses eelmises saates öelduga. *Credit24 Meistriliiga tervitas makedoonlast. Des-pa-cito, õigemini Des-po-tovski! Mida esimesed mängud näitasid? *TalTechi käitumine ja olek väljakul tegi kurvaks. *4Sport esitleb: kuulajate küsimused saavad taas vastused. *Kas Cristiano Ronaldo, LeBron James ja Co. tuleksid võrkpallis pärast rasket treeningaastat Eesti meistriks? *Milleks oleks tänapäeval võimeline olümpiavõitja Viljar Loor? *Martti Juhkamit ja Saksamaa tippklubi Friedrichshafenit tabas valus tagasilöök. Kuidas sellest välja tulla?

Korvpallitarkade klubi koosseisus Gert Kullamäe, Alar Varrak ja Ivar Jurtšenko kogunes 2020. aastal viimast korda. Te kuulate "Pihtas Põhjas" podcasti 52. osa. Teemasid on kahe nädalaga kogunenud palju ja mõnega läks päris tuliseks. Alustuseks värskelt käima läinud NBA hooajast, kus juba esimesed mängud viisid Kullamäe närvivapustuse äärele. Mis arulage loopimine Golden State Warriorsi esituses!? Räägime Brooklyn Netsist, Facundo Campazzost ja Luka Doncicist, toome välja hooaja suuremad favoriidid. Seejärel põhjalikum Euroliiga ülevaade. Barcelona ja Heurteli juhtum, mis on hargnenud nagu Mehhiko seebiooper. Mis on lahti Anadolu Efesiga? Võimsa rünnakupotentsiaaliga meeskond viskas 4-mängulise kaotuste seeria jooksul keskmiselt 67 punkti mängus. Kuidas nii? Varrak poetab analüüsi käigus mitu tarkusetera. Eesti karika Final Four ja Pärnu meeskonna altminek. Mis siis ikkagi juhtus ja kas Pärnu on paberil nii hea meeskond, et pidanuks nui neljaks Rakvere Tarvast võitma? Kullamäe räägib mingisugusest kingitusest Rakvere rahvale... Ja kuidas on Pärnu treenerite peegli ees seismisega, nagu neile soovitati? Lisaks puudutame saates Eesti korvpall 100 juubeliaastat üldisemalt, vaidleme korvpalliliidu uue presidendi Priit Sarapuu tegevusplaani kõige olulisemate sammude üle ning räägime Kalev/Cramo värskeimast täiendusest, serblasest Branko Djukanovicist. Ja loomulikult said välja loositud kirjastuse Tänapäev poolt välja pandud Michael Jordani euloo raamatud. Küsimusmängu võitjateks osutusid Kaupo Puusepp ja Armin Lauk. Palju õnne! Võitjatega võetakse ühendust. Küsimuse õige vastus kõlab: Michael Jordan ja Scottie Pippen mängisid NBA väljakutel teineteise vastu vaid ühe korra - 10. detsembril 2002 ja mõlemad viskasid selles kohtumises 14 punkti. Head kuulamist!

Limonaadidel on meiekandis paha kuulsus, peamiselt, kuna nende magusate jookide puhul on tihti tegemist meelevaldse Mendelejevi tabeli ja E-ainete nimekirja abieluga. Kes aga poleks lapsepõlves joonud külma Kellukest või Limonaadi, olgugi, et ema keelas. Inger Udeküll on aga pannud pudelisse naturaalselt kääritatud limonaadid, millesse pole lisatud mitte midagi, mis loomulikul moel sinna sattuma ei peaks. Varasemalt peamiselt kohvikupidajana tuntud olnud Inger (naine pidas aastaid Pärnus populaarset kohvikut Kohvihoovik), kelle loominguks saates mekkimisele tulevad Ingel Drinks brändiga limonaadid on, räägibki lähemalt, kuidas naise Pärnus toonikusiirupi valmistamisega alanud teekond praeguseks just limpsideni jõudis. Väikese vahemärkusena ja etteruttavalt võib öelda, et nii inspiratsioon kui nimi pärineb tema tütrelt. “Ma tahtsin pakkuda oma lapsele midagi head juua, kuid ei leidnud midagi sellist, mis oleks tervislik ja maitsev korraga. Nii pidingi hakkama seda jooki ise välja mõtlema. Kuna tooniku valmitamisest oli kogemus olemas, siis hakkasin üsna julgelt katsetama. See on olnud väga põnev teekond leidmaks just selle õige viisi, kuidas limonaadi loodulikult toota. Ning maitsed on hästi vastu võetud, kiita olen saanud nii ekspertidelt kui tavajoojatelt. Olgugi, et nende kahe grupi maitsed enamasti kokku ei lähe,” räägib Inger. Novembris toimunud järjekordsel Eesti Joogifestivalil (toimus seekord Kultuurikatlast virtuaalselt) anti kätte terve hulk Eesti Parimate Jookide auhindu, parimate valikul jäi võimsa uue tulijana alkoholivabade jookide kategoorias silma ka Ingel Drinks, mille limonaadid said kaks – kuld ja hõbe – ja Mixture nimeline toonik ühe hõbedase medalit. Stuudios olid seekord limonaade mekkimas ja joogimeistriga vestlemas saatejuhid Keiu ning Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis!