Podcasts about siiski

Saates "Tark Investor" vaatavad lõppevale aastale tagasi investorid Kristi Saare ning Lev Dolgatsjov."Ma usun, et Balti börsi tapsime me kõik koos," ütles Dolgatsjov siinse börsi kehva esituse kohta.Aastale tagasi vaadates meenub investoritele märksõnana tehisintellekt, mis kergitas hoogsalt tehnoloogiasektori aktsiaid. Eestist jäävad meelde maksufestival, Planet42 juhtum ning ka inflatsioon.Tallinna börsi tuleviku osas on investorid pigem skeptilised. Majanduse jahtumine ja maksutõusud ei loo just roosilist pilti. Siiski loodetakse, et ehk toob uus aasta kaasa ka positiivseid üllatusi. „Tahaks loota, et üle mitme aasta midagi helget sealt ka paistab,“ sõnab Saare.Saates olid jutuks muuhulgas veel uuest aastast ettevõtte kaudu investeerijaid puudutav käibemaksumuudatus ning uue aasta ootused Tallinna börsiindeksile, S&P 500 aktsiaindeksile ning bitcoini hinnale.Saadet juhtis Kaspar Viira.

Eesti koondise poolkaitsja Mattias Käit käis külas Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“, kus rääkis avameelselt enda vigastustest, karjääri planeerimisest, tehtud vigadest, ärajäänud üleminekutest, unistustest ja isadusega kaasnenud rõõmudest. Käit kirjeldas täpsemalt, milline trauma teda septembrikuistest koondisemängudest eemal ja kuidas ta vahetult koondiseakna eel oleks Bukaresti Rapidi kohtumise eel riietusruumis äärepealt minestanud. Ta pidanuks kuuluma Rapidi algkoosseisu ja soojendus oli juba tehtud. „Istusin riietusruumis, pea hakkas ringi käima ja ma ei saanud enam midagi aru. Olin näost valge ja tekkis tunne, et panen kohe pildi tasku,“ rääkis ta tekkinud allergilisest reaktsioonist. Nii jäigi kohtumine vahele. 26aastane poolkaitsja sõnas, et noore mängumehena esile kerkides unistas ta mõistagi kõrgemast lennust, aga esialgu rahuldub ka senisega. Siiski on tema suur eesmärk jõuda kunagi ühte Euroopa suurematest liigadest. „Iga jalgpalluri unistus on tippliigasse jõuda ja oleksin kindlasti pettunud, kui see ei õnnestuks. Töötan selle nimel iga päev, aga kui ei jõua, siis pole midagi teha. Ju siis nii on. Aga ma tõesti ja proovin ja tahan sinna jõuda.“ Tagantjärele targana tunnistas ta, et ta poleks omal ajal pidanud Fulhamist Sloveeniast Domžalesse siirduma. Tema üleminek sattus Brexiti perioodi ja nüüd on tal raskem Inglismaale tagasi murda. Sealne elu ja vutt talle aga meeldib. Lisaks räägib ta üleminekust, mis oleks ta viinud Šveitsi kõrgliigasse.

Eesti teadusbaromeetri andmetel usaldab 73% eestimaalastest teadust ja teadlasi. Siiski jõuab vastanute meelest avalikkuseni vähe teadusinfot. Usalduse loomine on pikk protsess, milleks on vaja rohkem diskussiooni ühiskonna ja teadlaste vahel. Teadustulemusi lugedes ei mõtle me sageli sellele, et uuringute tarbeks on vaja teha inimkatseid, uurida inimeste geneetilist materjali ja analüüsida riiklikes terviseregistrites olevaid üsnagi tundlikke andmeid. Uuringus osalemise eest lubavad teadlased inimestele näiteks kasulikku teavet oma tervise kohta, kuid lubaduse täitmine võib vahel pikalt viibida. Vestluse käigus arutletakse teaduse ja teadlaste usaldamise üle. Arutelus osalejad: Jaak Vilo (Tartu Ülikooli bioinformaatika professor, akadeemik), Lili Milani (Tartu Ülikooli epi- ja farmakogenoomika professor, Eesti geenivaramu juhataja), Kairi Kreegipuu (Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor, psühholoogia instituudi juhataja), Pärt Peterson (Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor, akadeemik) Arutelujuht: Aime Keis (Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee esimees, meditsiinieetika nooremlektor ) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool

Keeletoimetaja Helika Mäekivi: "Kindlasti on see tulemus rõõmustav! Siiski mitu asja pole veel päris selge. Näiteks ei ole teada, kuidas see ÕS koostatakse. Küsimus on, kas jätkatakse sõnaveebis oleva materjali koondamisega ÕSi või võetakse tagasi vana platvorm ja kõik näebki välja nii nagu seni." Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ning Eesti Keele Instituut (EKI) on leppinud kokku õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muutmises vastavalt õiguskantsleri soovitustele. HTMi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson: "Koostatav ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega. Seega on ka järgmine ÕS suunav ja soovitav sõnaraamat, mis mitte ainult ei kirjelda keelekasutust, vaid annab vajaduse korral soovitusi, milliseid keelendeid pigem mitte kasutada ning mida nende asemel eelistad."

"Teaduspõhine inimene muutub fundamentalistiks hetkel, kui väidab, et teab tõde, samuti nagu fundamentalistist usklik. Siiski peaks ju teaduse vundamendiks olema mitteteadmine ja see, et kõik on ümberlükatav, ka see, mida me täna teame," kirjutas oma arvustuses Von Krahli teatri etendusele "Fundamentalist" Kaja Kann (Edasi, 15.12.21) [1]."Fundamentalistid on inimesed, kes vajavad ühel või teisel põhjusel täit kindlust. Usufundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad, teadusfundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad. Mõned kõige sõjakamad ateistid on põhimõtteliselt teadusfundamentalistid. Ülejäänud inimesed on aga peaaegu kõik mingil määral agnostikud," sekundeerib talle klipis "Lõppude lõpuks oleme kõik agnostikud" [2] Briti bioloog Rupert Sheldrake, kelle 1981. aastal ilmunud raamatu "Uus eluteadus" tollane ajakirja Nature peatoimetaja teadusfundamentalist John Maddox tuleriidale tahtis saata [3].Tähenduse teejuhtide 214. vestlusringis vestlesime lavastaja Marta Aliide Jakovski ja näitleja Erki Lauriga "Fundamentalistist" ja fundamentalismist.Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] https://edasi.org/106742/teatriarvust...[2] https://youtu.be/Ad0Kkbpjjy4?si=BfSNW...[3] https://youtu.be/-ZGj6XgJ3C4?si=BdX0o... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

FK336! “Pitka legend” on uus lavastuslik dokumentaal, mille taga seisavad muuhulgas Rein Pakk ja Ain Mäeots. Mis mees oli Johan Pitka ja kuidas temast film kokku panna, räägivad mehed seekordses saates. Iga päev tuleb teateid, et näitlejad ja produtsendid on lähedal kokkuleppele ja streik hakkab lõppema. Siiski liigutavad stuudiod filme edasi. Vaatame üle, millised on järgmised liikujad. Õnneks on käimas Ameerika filmiturg, kust jäi mitu põnevat projekti silma. Kuna kohe algab PÖFF, on tavakava oluliselt hõredam. Tulemas on muuhulgas 2 õudukat- “Kallis David” ja “Kurjuse meloodia”. Lappame ka PÖFFi kava ja anname veidi nõu, mida kindlasti ei tohiks vahele jätta. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK336! “Pitka legend” on uus lavastuslik dokumentaal, mille taga seisavad muuhulgas Rein Pakk ja Ain Mäeots. Mis mees oli Johan Pitka ja kuidas temast film kokku panna, räägivad mehed seekordses saates. Iga päev tuleb teateid, et näitlejad ja produtsendid on lähedal kokkuleppele ja streik hakkab lõppema. Siiski liigutavad stuudiod filme edasi. Vaatame üle, millised on järgmised liikujad. Õnneks on käimas Ameerika filmiturg, kust jäi mitu põnevat projekti silma. Kuna kohe algab PÖFF, on tavakava oluliselt hõredam. Tulemas on muuhulgas 2 õudukat- “Kallis David” ja “Kurjuse meloodia”. Lappame ka PÖFFi kava ja anname veidi nõu, mida kindlasti ei tohiks vahele jätta. Sisukord: 2:42 Kirjad 14:02 Edetabel 21:58 Uudised 35:42 Intervjuu: Ain Mäeots ja Rein Pakk 1:17:19 Kallis David 1:19:30 Kurjuse meloodia 1:21:15 Noppeid PÖFFi kavast 1:34:24 PÖFFi mäng 1:38:27 Telekava

On tõsiasi, et Hiina on viimase paari aastakümnega kasutanud tsementi – põhiliselt betooni tootmiseks – rohkem, kui USA kogu 20. sajandi jooksul. Vaieldamatult on sellel suur keskkonnamõju. Betoonil üldse. Aga on mitmeid «agasid». Kõike lihtsalt ei saa puidust ehitada ja seda kasvõi selle tõttu, et puidust ehitamine eeldab hoolt ja tähelepanu rohkem, kui betoon. Betoon on parandatav ja seda ka oludes, kus betoonkonstruktsioonides on metallsarrus roostetanud ja betoon murenenud: seda saab paigata. Siiski on ehitamise tulevik hübriidne ja mitmekesine selgitab saatekülaline, Tallinna Tehnikakõrgkooli prorektor ja professor Martti Kiisa. Ta kõneleb ka sellest, kaua kestavad veneaegu ehitatud betoonasumid ja kuidas diagnoosida ning ravida betooni. Võtame jutuks ka Eesti betoonsildade tervise. Saatejuht Marek Strandberg.

Koroonakriis on justkui läbi ja unustatud. Kõigil on sellest teemast kõrini – see on täiesti mõistetav! Siiski ei tasu unustada, et WHO on muutmas terviseeeskirju ehk siis vastu võtmas nn pandeemialepingut, mis annaks neile järgmise plaandeemia ajal nii mitmeski küsimuses õiguse teha otsuseid riikide valitsustest sõltumatult.   Selle asemel pööravad valitsus ja Riigikogu oma valijate tähelepanu hoopis abielu mõistele, maksudele ja muule ning võtavad otsuseid vastu täielikus üksmeeles (kus see opositsioon on?). Meie lugejad aga küsivad aina enam jälle keemiapilvede ja ka lameda maa kohta… Käimas on ka Telegrami suvekampaania – telli Telegram 1. aastaks hinnaga 50 eurot ja saad kingituseks 25-eurose rullmassaaži!   Vaata saadet koos videoga: https://www.telegram.ee/ajaviide/telegrami-fb-live-5-06-sul-on-koroonast-korini-ja-just-seda-who-tahabki-et-siis-ise-samal-ajal    

Täna hommikul avaldas Statistikaamet lõppenud aasta neljanda kvartali SKT andmed ja sealt vaatas vastu pigem negatiivne üllatus. Miks ja mida sellest järeldada? Lisaks teeme juttu Warrem Buffeti investoritele saadetud kirjast ja lõppevast tulemustehooajast. Saadet juhivad LHV vanemmaakler Nelli Janson ja majandusanalüütik Kristo Aab. Kirjuta meile aadressil https://lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil https://gate.sc/?url=http%3A%2F%2Fwww.lhv.ee&token=362984-1-1672234110067 ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Täna hommikul avaldas Statistikaamet lõppenud aasta neljanda kvartali SKT andmed ja sealt vaatas vastu pigem negatiivne üllatus. Miks ja mida sellest järeldada? Lisaks teeme juttu Warrem Buffeti investoritele saadetud kirjast ja lõppevast tulemustehooajast. Saadet juhivad LHV vanemmaakler Nelli Janson ja majandusanalüütik Kristo Aab.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

"Digitund" teeb lühikese kokkuvõtte sellest, mida Bing a.k.a. Sidney möödunud nädalal rahvale rääkinud on. Arutame, kas see kõik on tõsi ja kuidas sellesse suhtuda. Siiski, lisaks masside lõbustamisele Sidney näol on tehisintellekt tänaseks jõudnud ka lennukirooli. Elon Musk on vallutanud enamuse kasutajate Twitteri lõimed. Lisaks räägime turvaküsimustest ID-kaartide väljastmisel ja kaablite ühendamisel arvutiga. Stuudios on Andrus Raudsalu, Indrek Vaheoja ja Mait Tafenau.

Rahakrati jaoks oli aasta nagu Eesti kruusatee, konarlik ja käänuline. Siiski heinakuhjast sai leitud mitu pärli. Rahakratt jagas mõtteid väärtpaberitest, kinnisvarast ja seadis ritta punktid, mida iga tubli investor võiks jälgida!

Musta Reede puhul tõstatame iidse teema - kas mees võiks naise arved kinni maksta? Selle mõnne poolt on influencer Anita Sibul, kuid selle mõttega ei nõustu stilist Merit Boeijkens. Siiski pole kõik nii must ja valge ning Musta Reede puhul jagavad naised oma šopingunippe.

Pärast Ukraina sõja algust on Venemaa muutunud rahvusvahelisel tasandil täielikuks paariariigiks. Siiski on venelastel jäänud veel alles mõned liitlased, kes toetavad neid nii majanduslikult, sõjaliselt kui ka poliitiliselt. Vastused küsimustele, et miks ja kuidas Venemaa veel toetust maailmas leiab, saad teada juba uues Ringjoone osas. Saates vestlevad teemast lähemalt Ines Edur, Tõnn Viik ning Harald Rainer Ainla, kellega koos juhib saadet Saskia Lilli Lehtsalu. Saadet lõikas Karl Kajak.

Suvine festvalide hooaeg on suuremalt jaolt lõppenud, uus hooaeg pole veel alanud. Siiski on just nüüd ja praegu toimumas palju olulist. Laste ja noorte muusikafestival “Kratt” sel nädalavahetusel ning Eesti Festivaliorkestri kontsert järgmisel teisipäeval, dirigendiks Paavo Järvi. Saadet juhib Lauri Aav.

Pareiko nimi pole jalgpalliskeenes võõras mitte ühelegi eestlasele. Suur on aga meie rõõm, et Sergei kõrval on esile kerkinud ka tema poeg Daniil, kes lõi hiljuti käed Itaalia klubiga SPAL. Oma 17aastase poja toimetamistest ja paljust muust Sergei Pareiko „Kolmanda poolaja“ jalgpallisaates rääkiski. Saate alguses lõhkas Pareiko väiksemat sorti pommi, kui teatas, et talle on tekkinud jalgpallialaselt uusi väljakutseid. Siiski pole ta endiselt nõus tegema treeneritööd, vaid panustab muul moel. Tema seni viimane jalgpallialane ametipost oli FCI Levadia spordidirektor, kust ta lahkus umbes täpselt aasta eest. Sellest rääkis ta nüüd ka pikemalt. Loomulikult ei piirdunud me vaid kahe teemaga. Pareiko meenutas ka enda koondisekarjääri, vägevaid derbilahinguid FC Floraga ning seikasid, mille tõi kaasa tema emotsionaalne pale. Saate lõpule aitas kaasa rubriik „nagu kaks tilka vett“. Head kuulamist!

Augustikuu on kätte jõudnud ning paljud lilled juba õitsenud. Siiski on üllatajaid ja väga vastupidavaid sorte, mis rõõmustavad aednikke veel pikalt.

Kui noortekoondiste tulemusi vaadata, siis on Eesti jalgpalli tulevik pigem tume. Siiski on meil õnneks alt peale tulemas noormängijaid, kes sisendavad optimismi. Üheks selliseks on Hollandi kõrgliigas platsil käinud Rocco Robert Shein, kes äsja ka Eesti koondises debüüdi tegi. Shein liitus Utrechtiga jaanuaris. Esialgu laenas Hollandi klubi mängija Floralt pooleks hooajaks, aga maikuus osteti tema mängijaõigused välja ning sõlmiti eestlasega kolmeaastane leping. Shein rääkis „Kolmanda poolaja” taskuhäälingus lähemalt, kuidas tema sisseelamine läks, kui kiirelt ta esiliigas mänginud duubelmeeskonnas põhimeheks kerkis ja kuidas ta esinduse juurde jõudis. Samuti rääkis Shein Eesti koondise debüüdist ja noortekoondiste kehvast käekäigust. Enesekindla ja sirgjoonelise noormehena käis ta lauda ka enda arvamuse, mis me seni valesti oleme teinud ning millele peaks rohkem rõhku pöörama. Lisaks saime teada, millist kuulsat Eesti räpplaulu ta koondisedebüüdi järel esitas ja millise pala järel Utrechti debüüdi järel jalga keerutas. Loomulikult räägime Sheiniga ka tema lapsepõlvest, läbinisti spordiperes kasvamisest ja paljust muust. Head kuulamist!

Tänase saate külaline Mae Lender tunnistab, et tihti luuakse reisimisest eriti idülliline pilt, kuid kohale jõudes on reaalsus hoopis teine. Nii võib juhtuda, et paradiisisaarel kallab vihma, hotell lõhnab hallituse järgi ning kohalikud polegi sellised nagu eeldati… Mae räägib sellest kõigest oma hiljuti ilmunud raamatus „Minu Lõunamaa“. Kui temalt uurida, kas siis täiuslikku, seda kaunite piltidega puhkust, ei olegi võimalik leida, vastab saatekülaline: on, aga need on tavaliselt hästi igavad kohad. Siiski on Mae arvamusel, et mida hullem on kohapealne olukord, seda ägedam on lõppkokkuvõttes reis. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Ene Timmusk on elanud Kanadas juba üle 30 aasta. Ene saabus koos abikaasaga Kanadasse 1990ndate alguses ning kogu elu tuli alustada nullist. Ka nüüdisajal Kanadasse minnes on sarnane probleem – keeruline on tööle saada, sest pole Kanada töökogemust. Siiski õnnestus Enel viimaks leida töö pangas. Ja mitte lihtsalt pangas, vaid Eesti pangas! Tänaseks on see siiski ühinenud lätlaste kohaliku pangaga. Kanadas suhtutakse multikultuursusesse väga soosivalt ning iseendaks on lihtne jääda. Nii tegutseb tänaseni aktiivselt Eesti kogukond, kuigi Ene hinnangul tuleks kõikidesse tegemistesse siiski kasuks teatav uus hingamine. Kokku hoiavad aga eelkõige pikalt Kanadas elanud eestlased. Need, kes on viimastel aastatel saabunud, kipuvad pigem omaette jääma. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tallinnas asuv Niine tänav 2 on see maja, kuhu jõuavad esimesena Ukraina sõjapõgenikud. Aljona Eesmaa kui ka Valdo Randpere on käinud seal abiks. Siiski pidi Aljona oma venelannast emale sõja tagamaid selgitama.

Vene-Ukraina sõjast tekkinud ebakindlus on jõudnud ka eestlasteni ning seetõttu üritatakse kokku osta turvalisi varasid, sh kulda. AS Tavidi juhatuse liige Meelis Atonen tunnistas tänases saates, et ainuüksi päevaga osteti Eestis 40 kg füüsilist kulda ning kõrgenenud nõudluse tõttu on raskusi kullapositsioonide katmisega. Juttu tuleb sellest, millist kulda peaks soovija eelkõige vaatama ning kuidas sellega hiljem, vajaduse tekkides, oleks võimalik arveldada. Näiteks leivapätsi eest maksta. Kindlasti tuleks jälgida näiteks seda, et ostetav kuld poleks hoiustatud mõnda teise riiki, vaid füüsiliselt investori läheduses. Kuidas ja mis kuludega seda täna hoiustada, räägime saates. Atonen näeb tänases sõjategevuses ohtu tänasele finantssüsteemile ning usub, et eelkõige ootab tugev hinnatõus, aga ka kaupade defitsiit Venemaa elanikke. Muuhulgas räägime, mida leiab täna Atoneni portfellist. Siiski leiab Atonen, et kuigi olukord maailmas on ärev, tasub säilitada rahu ning lääne keskpankadel on veel võimalus ühtteist muuta. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe.

Kaja Kallas festivalil: edulooks võib pidada minu poliitikaeelset advokaadiametit Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2021 toimunud Eesti peaministri Kaja Kallase esinemine teemal "Advokaadist peaministriks". Investeerimisfestivali Eduloolaval rääkis Kaja Kallas oma teekonnast advokaadist peaministriks. Kallas alustas esinemist sõnadega: „Selle asemel et tähistada Jüri Ratase sünnipäeva, tulin ma investeerimisfestivalile oma lugu rääkima.“ Ta lisas, et eduloo lava ei pruugi olla just õigem koht, kus oma lugu rääkida, siiski peab Kallas oma seniseks suurimaks edulooks advokaadi ametiaega. „Olen pidanud ennast rahulikumaks või vähem ambitsioonikamaks, kui ma tegelikult olen,“ rääkis Kallas. Siiski meenutas ta, et lasteaias tahtis ta saada hoiukassade peavalitsuse juhatajaks, kui teised tahtsid saada müüjateks või arstideks. Kaja Kallas on Eesti Vabariigi peaminister, Reformierakonna esinaine ja endine Euroopa Parlamendi saadik. Brüsselis tegeles ta peamiselt Euroopa ühtse digitaalse turu ja energeetikapoliitikatega, rõhudes neis valdkondades innovatsioonile ning arenguvõimalustele. Kaja on õppinud EBS'is ja lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Enne poliitikasse astumist töötaski ta advokaadina, spetsialiseerudes Eesti ja Euroopa konkurentsiõigusele. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastist. InvesteerimisFestival 2021

Lugu lihtne - 10. veebruaril sulgub NBA tiimidel võimalus teha vahetustehinguid. Kes peaks tegema diili ja kes mitte? Võtsime Kuuenda Vea toimetusega läbi peaaegu kõik 30 tiimi ja nende vajadused. Osade puhul jõudsime ka lahendusteni. Siiski, mitte ükski meist ei mõelnud nii uljalt, et pakkuda leedukast tsentri Domantas Sabonise minekut... Sacramento Kingsi. SACRAMENTO KINGSI! Millega härrasmehed ja daamid seal Sacramentos mõtlevad, Kuuenda Vea toimetus aru ei saa. Peame ka etteruttavalt mainima, et me ei näinud ette ka Blazers-Clippers ja Blazers-Pelicans vahetusi. Me ootasime rohkem vahetusdiile NBA pandimaja-tiimiga (kes, kuulete saatest). Ootame neid edasi. Stuudios olid Ardo, Erki ja Otto. Henrit igatseme sooja südame ja laiade kätega. --- Mis on “Kuues Viga”? Korvpall24 ja Optibet toovad teieni Eesti parima NBA podcasti. Kogusime kokku kohalikud NBA eksperdid ja toome kord nädalas Eesti korvpallisõbrale kõige värskemaid ja vahetumaid NBA-muljeid. Saate produtsent on Korvpall24 peatoimetaja Siim Semiskar ning saatejuhtideks Otto Oliver Olgo, Ardo Kalda, Henri Sipra ja Erki Saksing.

Kas teadsid, mis alal on saanud olümpiapronksi Dakari neljakordne võitja Nasser Al- Attiyah? Ja kuidas mõjutas olümpia Sir Jackie Stewarti karjääri F1 sarjas? Neile ja teistele küsimustele annab vastuse tänane saade. Saatejuht Margus Kiiver.

Kataloonia ralli lõppes Thierry Neuville'i võiduga, teiseks tuli Elfyn Evans, kolmandaks vägeva viimase päeva teinud Dani Sordo. Hooaja viimasele etapile läheb Sebastien Ogier punktitabelis 17-punktilise edumaaga Evansi ees. Võtame Ott Tänaku jaoks juba reedel lõppenud ralli pulkadeks lahti ja arutame, mis peaks juhtuma, et Ogier'd novembris Itaalias kaheksakordseks maailmameistriks ei kroonitaks. Räägime pikemalt ka WRC2 maailmameistritiitli väärtusest ja JWRC klassis Kataloonias ilusat sõitu teinud Robert Virvesest. Saatejuhid on Gunnar Leheste ja Roland Poom, kohapealseid muljeid vahendab telefoni teel Jaan Martinson. Saate meiliaadress on kuueskaik@delfi.ee.

Kena eramaja Raplamaa metsade ja põldude vahel. Seal elab üks täiesti tavaline neljaliikmeline pere ja väljastpoolt jälgijale tundudes on nedne elu rahulik ja tore. Ema, isa, tütar ja poeg. Siiski 1997. aasta 12. mail plahvatab abikaasade vahel tohutu suur tüli, mis kulmineerub poja pantvangiks võtmisega. Mis juhtus? Mille nii suur tüli põhjustas? Kas poeg õnnestus päästa? Vastused saab uuest osast. Kõik asjaosaliste nimed on muudetud.Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastMail: kurjategijajakaristus@gmail.comMuusika: https://www.zapsplat.com/ https://www.postimees.ee/2547629/lahedased-puuavad-leida-pojatapjale-oigustust https://www.ohtuleht.ee/17717/prokuror-nouab-pojatapjale-15-aastat-vangistusthttps://www.delfi.ee/artikkel/1980848/meri-keeldus-pojatapjale-armu-andmast/ https://naine.ohtuleht.ee/668041/lapse-tapmine-polnud-peretuli-tulemus

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Täna, 25. septembril Keskpäevatunni teemadeks: Muidugi elektrienergia hind ja selle põhjused. Kas varsti hakkame jälle kartulikoori sööma, sest elektriarve teeb rahakotis puhta töö? Miks see nii on juhtunud? Kes on süüdi ja mis saab edasi? Sotside tellitud Norstati uuring selgitas välja, et valdav enamus eestlasi soovib metsaraie vähendamist. Kas sellel on ka mingeid tulemusi või jätkub laastamine endist viisi? Minister Tanel Kiik leidis, et ehkki vaktsineerimiseesmärk jäi täitmata, ei tasu tagasi astuda, sest töö tahab ju tegemist. Kas nii ongi - lubad midagi, ei tee ja siis on kõik korras (kuigi korras ei ole siiski midagi)? Koroonagraafikute eripärad. Terviseamet muudab koroonastatistika graafikus x-teljel sammu, mis jätab tegelikust olukorrast moonutatud mulje. Nende arvates ongi kõik korras. Ausalt või? Eelarvekärped tulevad lubatust väiksemad, kuigi mitte väga. Siiski - mis saab edasi? Koleda kaitseväe Sõjaväeorkester alustas sõjamuuseumi juures tegevust.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Täna, 25. septembril Keskpäevatunni teemadeks: Muidugi elektrienergia hind ja selle põhjused. Kas varsti hakkame jälle kartulikoori sööma, sest elektriarve teeb rahakotis puhta töö? Miks see nii on juhtunud? Kes on süüdi ja mis saab edasi? Sotside tellitud Norstati uuring selgitas välja, et valdav enamus eestlasi soovib metsaraie vähendamist. Kas sellel on ka mingeid tulemusi või jätkub laastamine endist viisi? Minister Tanel Kiik leidis, et ehkki vaktsineerimiseesmärk jäi täitmata, ei tasu tagasi astuda, sest töö tahab ju tegemist. Kas nii ongi - lubad midagi, ei tee ja siis on kõik korras (kuigi korras ei ole siiski midagi)? Koroonagraafikute eripärad. Terviseamet muudab koroonastatistika graafikus x-teljel sammu, mis jätab tegelikust olukorrast moonutatud mulje. Nende arvates ongi kõik korras. Ausalt või? Eelarvekärped tulevad lubatust väiksemad, kuigi mitte väga. Siiski - mis saab edasi? Koleda kaitseväe Sõjaväeorkester alustas sõjamuuseumi juures tegevust.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Täna, 25. septembril Keskpäevatunni teemadeks: Muidugi elektrienergia hind ja selle põhjused. Kas varsti hakkame jälle kartulikoori sööma, sest elektriarve teeb rahakotis puhta töö? Miks see nii on juhtunud? Kes on süüdi ja mis saab edasi? Sotside tellitud Norstati uuring selgitas välja, et valdav enamus eestlasi soovib metsaraie vähendamist. Kas sellel on ka mingeid tulemusi või jätkub laastamine endist viisi? Minister Tanel Kiik leidis, et ehkki vaktsineerimiseesmärk jäi täitmata, ei tasu tagasi astuda, sest töö tahab ju tegemist. Kas nii ongi - lubad midagi, ei tee ja siis on kõik korras (kuigi korras ei ole siiski midagi)? Koroonagraafikute eripärad. Terviseamet muudab koroonastatistika graafikus x-teljel sammu, mis jätab tegelikust olukorrast moonutatud mulje. Nende arvates ongi kõik korras. Ausalt või? Eelarvekärped tulevad lubatust väiksemad, kuigi mitte väga. Siiski - mis saab edasi? Koleda kaitseväe Sõjaväeorkester alustas sõjamuuseumi juures tegevust.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Täna, 25. septembril Keskpäevatunni teemadeks: Muidugi elektrienergia hind ja selle põhjused. Kas varsti hakkame jälle kartulikoori sööma, sest elektriarve teeb rahakotis puhta töö? Miks see nii on juhtunud? Kes on süüdi ja mis saab edasi? Sotside tellitud Norstati uuring selgitas välja, et valdav enamus eestlasi soovib metsaraie vähendamist. Kas sellel on ka mingeid tulemusi või jätkub laastamine endist viisi? Minister Tanel Kiik leidis, et ehkki vaktsineerimiseesmärk jäi täitmata, ei tasu tagasi astuda, sest töö tahab ju tegemist. Kas nii ongi - lubad midagi, ei tee ja siis on kõik korras (kuigi korras ei ole siiski midagi)? Koroonagraafikute eripärad. Terviseamet muudab koroonastatistika graafikus x-teljel sammu, mis jätab tegelikust olukorrast moonutatud mulje. Nende arvates ongi kõik korras. Ausalt või? Eelarvekärped tulevad lubatust väiksemad, kuigi mitte väga. Siiski - mis saab edasi? Koleda kaitseväe Sõjaväeorkester alustas sõjamuuseumi juures tegevust.

Elu Eestis koondub suurematesse tõmbekeskustesse. Baasteenused jäävad äremaadel aina hõredamaks. Siiski toimub ka vastupidine liikumine, mis tugineb innovaatilistele lahendustele. Poeketid viivad panganduse tagasi asulatesse, pakiautomaadid taastavad postiteenuse, riigiteenuseid saab kasutada üle neti, telemeditsiin toob arstliku nõustamise tagasi. Millised baastingimused meditsiinis peavad olema täidetud, et elu väljaspool suurlinnu saaks mitte ainult jätkuda, vaid ka areneda? Või on elu ääremaal hoopis hinnaline luksus koos võimalusega olla terviseinnovatsiooni eesliinil? Arutelujuht: Martin Aadamsoo, Magnum strateegilise kommunikatsiooni juht, endine Eesti Väikesaarte Liidu tegevjuht Osalejad: Pipi-Liis Siemann, Türi vallavanem; dr Madis Tiik, perearst, e-tervise ekspert; Airi Külvet, maaettevõtja, MTÜ Liivimaa Lihaveis juht; Jürgen Jänese, Mustamäe Apteek OÜ netiapteegi pidaja ja proviisor. Arutelu korraldaja: Magnum

#79 Intiimselt Eraelust: "Eluterveteks pohhustideks saamine pole nii lihtne....või siiski on" by Intiimselt Eraelust

Vahetult enne podcasti Irja Lutsariga sai salvestatud veel üks saade, kus meil käis külas energiast pakatav Priit Vimberg – ettevõtja ja Eesti Tsiviilallianssi eestvedaja. Viimase näol on tegu mittetulundusühinguga, mis rahvaalgatuslikus korras on seadnud oma eesmärgiks seista koroonast tingitud kriisis kõigi Eesti elanike põhiõiguste eest, tugevdada demokraatiat ning toetada põhiseadusega kooskõlas olevat, läbipaistvat, õiglast, ausat ja proportsionaalset riigivalitsemist.   MTÜ Eesti Tsiviilallianssi toetusel on kohtuveskites jahvatamisel juba mitu koroonameetmetega seotud kaasust ja ettevalmistamisel on neid veelgi. Siiski ei ole ühingu peamiseks eesmärgiks kohtuskäimine vaid hoopis terve ja avatud demokraatia toetamine ja kaine mõistuse säilimisesse panustamine, olles suureks eeskujuks ka kodanikujulguse (ja -allumatuse?) näitamisel.     Täispikk saadet kuulatav/vaadata MINU TELEGRAMI tellijatele: https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-podcast-49-juriidiliste-meetmetega-koroonapiirangute-vastu-kulas-priit-vimberg-tsiviilallianss

Ravimiameti ohutusjärelvalve büroo juht Maia Uusküla jagab "Valeinfo: paljastatud" saatega vaktsiinide "pahupoolt". Eestis on mõned üksikud juhtumid, kus tervisekahju tõepooles on seotud vaktsiiniga. Nende perekondade raskuste hüvitamiseks võiks tema hinnangul meil olemas olla tervisekahjude fond, millest täna aga kaugel ollakse. Siiski on kahjud üksikud ning kurvad üksikjuhud ei kaalu üle vaktsiinide kasu.

Coop Panga aktsia on viimastel kuudel võimsalt kasvanud ning börsiettevõtte juht Margus Rink nendib tänases saates, et lõpuks ometi peegeldub panga õiglane väärtus ka börsil. Siiski on Coop Panga ambitsioonid suuremad ning kiiret kasvu soovitakse jätkata. Selleks emiteerib pank 26. märtsini kestva märkimisperioodi raames 8 miljoni euro ulatuses võlakirju. Rink vastab, mille arvelt laenuportfell ja klientide hulk tulevikus kasvavad, kuidas kaasatud raha kasutatakse ning ega nende eest investorile pakutav 5,5protsendiline intress võrreldes LHV ja Šiauliu Bankase börsil olevate 6 ja 6,15protsendiliste võlakirjadega liiga madal ei ole. Juttu tuleb ka majanduse hetkeseisust ning sellest, kuidas saab Coop Pank rasketes oludes hakkama nö nurgeliste laenuklientidega, kellele krediidi pakkumine ja vastutulemine on olnud kodumaise panga äristrateegia lahutamatu osa. Rink kinnitab, et üha rohkem suudetakse haarata rootsi pankadelt ka nö ideaalkliente. Kuidas, selgub saatest. Podcasti juhtib Geeniuse investeerimisportaali rikas.geenius.ee vastutav toimetaja Indrek Mäe

Arktika ralli teine võistluspäev oli eestlastele veel rõõmustavam kui esimene, sest lisaks Ott Tänaku kontrollitud sõidule sai katsevõidu R5 autode seas kirja ka Egon Kaur. Dramaatilisim oli aga ikkagi päeva viimane katse, kus Sebastien Ogier end 200 meetrit enne finišit 20 minutiks lumehange parkis ning kust välja saades tunnistas: tegelikult polegi suurt pettumust, sest reedel esimesena startides oli nädalavahetus juba eos hukka mõistetud. Mida arvata Ogier' nurinast, Tänaku ja Kauri päevast, Thierry Neuville'i kommunikatsiooniprobleemidest kaardilugejaga ning kuidas jagunevad kohad pärast kahte viimast kiiruskatset pühapäeval?

Marlen Heldemeel on HIIT treener, kelle elu on lainetanud nii Aasias, Euroopas kui ka Ameerikas. Nii nagu paljudel, nii ka Marlen ei teadnud, mida elult soovib. Tema otsus minna ringi rändama ja ennast ning maailma avastama tuli paljudele ootamatult. Marleni seiklustesse on sattunud maailmakuulsad muusikud (näiteks 50 Cent, Bruno Mars), sportlased (näiteks Mike Tyson, Floyd Mayweather) ja paljud teised. Siiski mõistis, et elu Las Vegases pole talle ning leidis end tagasi kodumaal, kus pidi end treenerina palju tõestama. Enda kohta ütleb Marlen, et on terasest tahtejõuga ja pärani avatud meelega.

Marlen Heldemeel on HIIT treener, kelle elu on lainetanud nii Aasias, Euroopas kui ka Ameerikas. Nii nagu paljudel, nii ka Marlen ei teadnud, mida elult soovib. Tema otsus minna ringi rändama ja ennast ning maailma avastama tuli paljudele ootamatult. Marleni seiklustesse on sattunud maailmakuulsad muusikud (näiteks 50 Cent, Bruno Mars), sportlased  (näiteks Mike Tyson, Floyd Mayweather)  ja paljud teised. Siiski mõistis, et elu Las Vegases pole talle ning leidis end tagasi kodumaal, kus pidi end treenerina palju  tõestama. Enda kohta ütleb Marlen, et on terasest tahtejõuga ja pärani avatud meelega.Marlen Heldemeel IGheldemeel.ee/

Õhtulehe sporditoimetuse taskuringhäälingu „Tugitoolis sportlane“ seekordseks külaliseks oli jalgpalliajakirjanik ja spordiloolane Indrek Schwede, kellega rääkisime spordiajakirjanduse rollist nii tänapäeval kui ka eelmise sajandi 20. ja 30. aastatel. Schwede, kes töötas ise spordiajakirjanikuna aastatel 1980 – 2006 (seejärel keskendus ta jalgpalliajakirjandusele, mida peab spordiajakirjandusest eraldi seisvaks valdkonnaks), tõdes, et meie spordiajakirjanduses on pigem tooni andnud n-ö sportlase sõbra tüüpi kirjatsurad, kellel on seetõttu aga märksa raskem käsitleda teravamat sulge nõudvaid teemasid. „Kuidas sa ikka oma sõpra kritiseerid avalikult?“ küsib Schwede retooriliselt. Ta ise esindas teist tüüpi ehk vajadusel ka teravaid küsimusi esitavat ajakirjanikku, mistõttu ümbritses teda konfliktse kirjutaja kuulsus. Praegu tunnistab Schwede, et ilmselt on sporditoimetuse jaoks kõige parem, kui seal on esindatud nii sportlaste sõbrad kui ka kirjutajad, kes ei hooli sellest, kui sportlased neile sünnipäeval SMSi ei saada või oma sünnipäevale ei kutsu. Siiski toob Schwede välja tendentsi, mis on selgelt märgatav juba viimased paarkümmend aastat: kui mõni spordiga seotud teema läheb väga plahvatusohtlikuks (nagu meie suured dopinguskandaalid), võtab teema üle uudisteosakond ning sporditoimetus puhkab jalga ja vaatab asja kõrvalt. „Spordiajakirjanikud tuuakse tule alt ära, sest võib juhtuda, et kui spordiajakirjanikud sellest kirjutaks, panevad sportlased seljad kokku ega suhtle enam nende toimetuste või kirjutajatega,“ põhjendab Schwede seda omamoodi paradoksi.

Kui teistel šampusekorkide paugud juba käisid, magas Martin Helme alles sügavasti ning vaatab valitsemismängu nüüd kõrvalt. Ent veelgi suuremalt distantsilt, parlamendist väljas olles ootab kriisi tulemust ka Eesti 200. „Kui eelmine oli kaabude valitsus, siis nüüd tuleb seelikute valitsus,“ andis Eesti 200 juhatuse liige Marek Reinaas hinnangu moodustuvale uuele koalitsioonile. „Tänu sellele võiks sellele märksa vähem laetud teemasid ning rohkem praktilisi.“ Samas on just Eesti 200 väljendanud oma esimestes kommentaarides lootust, et minnakse edasi ka ühiskonda kõvasti raputanud perekonnateemaga – ehk tagada ka samasoolistele paaridele võrdsed õigused praegusel kujul abielupaaridega. Reinaas märkis, et ega ei saagi tegeleda üksnes viimastel aastatel tekitatud suure kahju tagasipööramisega, vaid peaks kriisi ära kasutama nii rohepöördeks kui ka näiteks inimõiguste vallas edasiliikumiseks. „Siiski on näha, et praegusest riigikogust vaatamata valitsuse muutusele märkimisväärselt uut kvaliteeti oodata pole, seega oleks kõige ausam riigikogu tööandja ehk rahva vastu see, kui nad saaksid valida sinna uued esindajad,“ sõnas Reinaas. „Ei ole praegu võimalik teha tiksuvat kevadrahuvalitsust. Eesti on olukorras, kus sellise valitsuse tegemine on päris-päris mõttetu. Loksumine-ja-tiksumine valitsus oleks kõige hullem.“ Aga mis peaks ometi motiveerima praeguseid riigikogu jõude, kes oma kohtade arvus üksnes kaotaksid? Ega valitsuskriis liiga vara tulnud, arvestades vajadust mitte tekitada tõmblusi võitluses koroonaga? Kui kaua peaks kestma ikkagi tõenäolise kuritööga vahelejäänu purgatoorium? Kumb on hullem probleem – erakondade rahastamine või hoopis kulutamine? Ning – kas kaabude ümber on nüüd ühemõtteline ja selge sanitaarkoridor? Kuula Krister Parise saadet Marek Reinaasiga siit!

Raivo Juhanson on ettevõtja, jooga, meditatsiooni õpetaja ning enesearengu nõustaja. 90. lõpus alustas ta ettevõtlusega ning oli pikalt seotud kinnisvaraäriga. Ta oli saavutanud selle, mida oli soovinud. Siiski painas teda sisemine ärevus, rahulolematus. Vaimsesse maailma suhtus ta suurima skeptitsismiga, kuid pooljuhuslikult avastas enda jaoks enesearengu teekonna. Täna tegeleb Raivo Teadlik Mees nime all ning loob erinevaid enesearengu sündmuseid: meeste väeringid, meeste jooga, meditatsiooniõhtud, teadlikkuse kursused, retriitide loomine ja juhendamine, vabastav tantsimine ja palju muud. https://raivojuhanson.ee/

Raivo Juhanson on ettevõtja, jooga, meditatsiooni õpetaja ning enesearengu nõustaja. 90. lõpus alustas ta ettevõtlusega ning oli pikalt  seotud kinnisvaraäriga. Ta oli saavutanud selle, mida oli soovinud. Siiski painas teda sisemine ärevus, rahulolematus. Vaimsesse maailma suhtus ta suurima skeptitsismiga, kuid pooljuhuslikult avastas enda jaoks enesearengu teekonna. Täna tegeleb Raivo Teadlik Mees nime all ning loob erinevaid enesearengu sündmuseid: meeste väeringid, meeste jooga, meditatsiooniõhtud, teadlikkuse kursused, retriitide loomine ja juhendamine, vabastav tantsimine ja palju muud. raivojuhanson.eeRaivo FacebookisInstagramis

SEITSMES MOOSESE RAAMAT: Ehk Saatana piibel. JUKU Raadio 337. saates loeme ja arutame koos professor Marju Kõivupuuga Seitsmendat Moosese Raamatut. Eestis Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivis on talletud ligi sada lugu selle raamatuga tehtud imetegudest alates surnute ülesäratamistest kuni tuleviku ettemääramiseni. Katoliku usu järgi aga ei tohtinud trükitud piibleid lihtrahvale anda, seetõttu oli kirikuisandatel Moosese raamatute näol võim rahvaid allutada. Kui piibel pärast reformatsiooni eesti keelde tõlgiti, siis hakati selle väljaandjaid süüdistama, et nad olla meelega sellest osa peatükke välja jätnud ja just nimelt Moosese kuuenda ja seitsmenda raamatu, et see võluvahend lihtrahva kätte ei satuks. Kus siis hoitakse veel alles olevat seitsmendat Moosese raamatut? Selle kohta läksid rahva arvamused Matthias Johann Eiseni andmetel  lahku. Ühe jutu järgi olevat säilinud sellest ainult üks eksemplar ja see olla Roomas seitsme ahelaga müüri küljes igavesti kinni. Püha Isa lugeda seda seal ja panna sellega maailma rahvad oma sõna kuulma. Kallis raamat olla seal nii seatud, et peale paavsti keegi seda lugeda ei saaks. Oli levinud ka avamus, et olevat siiski veel üks seitsmes Moosese raamat, mis Tallinna Toompea lossis varjul seisvat, samuti ahelais kinni, et vargad seda ära ei viiks ja ka teenrid lugeda ei saaks. Kui mõisnikud ja kirikuõpetajad Tallinnas koos käivad, siis lugevat nende ülem neile seda ette, õpetavat neid ja kutsuvat vaime välja.  Kõige rohkem olid aga levinud jutud, et maagiline raamat siiski Tartus olevat. Viljandi pool räägiti, et kallis raamat Tähetornis kahe raudahelaga seina küljes kinni seista. Siiski kinnitas enamik jutte, et seda ülikooli raamatukogus Toomel varjul peetakse.

Regionaalsed lõhed on meie väikses Eestis väga suured – seda muu hulgas nii sissetulekute, tööhõive, vaesuses elavate inimeste osakaalu kui ka ettevõtlusaktiivsuse lõikes. Ometi saame aru, et üksnes tugevad ja elujõulised linnad ei taga Eesti elu tasakaalus ja uuendusmeelset arengut. Peame leidma lahenduse ning avatult arutlema – kuidas saavutada olukord, et Ida-Virumaa ei kaotaks igal aastal ca 5000 inimest, kes ei leia seal tööd ega rakendust. Mida ja kui palju annab ära teha EL toetustega ning kui palju saame juba täna ise majanduse ümberkorraldamiseks ära teha. Teema on üks „Eesti 2035“ aruteluala fookusest – kuidas saavutada Eesti pikaajaline siht tugevast, uuendusmeelsest ja vastutustundlikust majandusest. Arutelu juht: Jana Budkovskaja (Prototroni tegevjuht ning Narva Loomeinkubaatori OBJEKT kaasasutaja) Osalejad: Arutelusse kutsume osalema eurotoetuste jagamise eest vastutava Riigi Tugiteenuste Keskuse esindaja ja Rahandusministeeriumi kui poliitikakujundaja esindaja, Kirde-Eesti omavalitsusesindajaid, kohalikke ettevõtjaid ja haridus-kultuurivaldkonna esindaja. Arutelus osalevad aga kõik kogunenud huvilised. Korraldaja: Riigikantselei, Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vihjeandmist ei peeta Eestis soositud nähtuseks. Inimestele, kes julgevad ebaõigluse või pettuste kohta sõna võtta, saab tavaliselt osaks avalikkuse või, mis veelgi hullem, kolleegide, sõprade ja pereliikmete kriitika. Siiski peaks vihjeandjate kaitse seadusandliku raamistiku puudumine muutuma 2021. aasta lõpuks, kui Eesti õigusaktidesse võetakse üle ELi direktiiv liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta. Direktiiviga kehtestatakse konkreetsed normid, kuidas nii ettevõtted kui ka avaliku sektori asutused peavad tagama vihjeandja konfidentsiaalsuse ja kaitse survemeetmete eest. Korruptsiooni ennetamiseks nii avalikus kui ka erasektoris on oluline julgustada töötajaid rikkumistest teavitama ja kaitsta neid siis, kui nad seda teevad. Vihjeandjate kaitse on üldsuse huvide kaitsmiseks ning avatud organisatsioonikultuuri edendamiseks väga oluline. Organisatsioonis toimepandavate rikkumiste esimesed tunnistajad ongi tihtipeale töötajad. Teabe kiire edastamine võib aidata avastada rikkumisi, mis kahjustavad organisatsiooni mainet ja finantse, ning kaitsta inimesi kahju või isegi surma eest. Siiski jääb küsimus – kas seadusel on võime mõjutada ühiskondlikku suhtumist paremuse poole? Mida teevad ettevõtted ja asutused juba praegu vihjeandjate kaitsmiseks ja mida tuleks teha veel paremini? Arutelu juht: Carina Paju (tegevjuht, Korruptsioonivaba Eesti) Osalejad: Martin Laine (ajakirjanik,Ekspress Meedia), Mare Tannberg (nõunik, Justiitsministeerium), Tõnis Sepp (riskijuht, Eesti Energia), Anna Romberg (peakonsultant ja asutaja, Anchor Integrity / Anti Corruption). Korraldaja: Nordic Council of Ministers' Office in Estonia Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Stuudios Priit Hõbemägi, Heldur Meerits ja Urmas Jaagant. Keskpäevatunni teemad täna, 15. augustil: Osa Ukraina võõrtöölistest hakkas kodu poole liikuma; Kredexi juht vahetub - aga miks? Nordica võib saada 30 miljonit, aga milleks? Suurinvestor Joakim Helenius tahab siseneda Eesti poliitikasse; Ajakirjanikud ei saa Martin Helmelt vastust, kas peaksid? Koolid algavad, aga kas koroonaks on kõik juba valmis? Siiski vist mitte? Valgevene keeb ja muliseb. 

Stuudios Priit Hõbemägi, Heldur Meerits ja Urmas Jaagant. Keskpäevatunni teemad täna, 15. augustil: Osa Ukraina võõrtöölistest hakkas kodu poole liikuma; Kredexi juht vahetub - aga miks? Nordica võib saada 30 miljonit, aga milleks? Suurinvestor Joakim Helenius tahab siseneda Eesti poliitikasse; Ajakirjanikud ei saa Martin Helmelt vastust, kas peaksid? Koolid algavad, aga kas koroonaks on kõik juba valmis? Siiski vist mitte? Valgevene keeb ja muliseb. 

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump plaanib piirata TikToki kasutamist USA-s. Kuigi TikTok on oluline platvorm ka valeinfo levikuks, siis Eestis levib seda seal vähem. Siiski on see veel täna Hiinaga seotud rakendus, mille kohta uurimegi RIA küberintsidentide käsitlemise osakonna juhilt Tõnu Tammerilt. Kas TikToki kaudu saab Hiina luure mu andmeid kasutada? Kuidas valida äpipoest endale turvalisi rakendusi?

Tänase saate külaline Sven Vahar on elanud viis aastat Vilniuses ning andis hiljuti ka välja raamatu „Minu Leedu“. Sven tunnistab, et tema ja abikaasa Marre olid esialgu kahtlevad Leetu kolimise osas – sest kui minna välismaale, mõeldakse pigem Hispaania või Itaalia, mitte Leedu peale. Siiski otsustati riskida, sest nagu Sven ütleb, vähemalt koju oleks olnud lihtne sõita. Saates räägime sellest, mida leedukad eestlastest arvavad, miks on nad meie peale kohati kadedad, milles teevad meile jällegi silmad ette ja palju muud. Juttu tuleb ka igapäevaelus orienteerumisest, kohalikust kinnisvaraturust, keelebarjäärist. Kuna reisipiirangute tõttu tänavu kuigi kaugele reisida ei saa, võtavad ilmselt paljud eestimaalased ette reisi Leetu. Sven annab toredaid nõuandeid, kuhu minna ja mida teha. Vestlust juhib Liina Metsküla

Täna peame tulenevalt olukorrast rääkima kontsertidest, mis paraku ei toimu. Tallinna kammerorkester koos viiuldaja Peter Spissky ja soprani Maria Valdmaaga plaanisid tähistada 20. ja 21. märtsil Bachi sünnipäeva, nüüd lükkuvad kontserdid aasta võrra edasi. Siiski vestleme Hollandis viibiva barokklauljatar Maria Valdmaaga, nüüd juba 2021. aastal toimuvast kontserditest, barokklaulust ja Maria loometeest. Loomulikult ei jää vestlustes puutumata eriolukord Hollandis, kus Maria Valdmaa resideerub.

Täna peame tulenevalt olukorrast rääkima kontsertidest, mis paraku ei toimu. Tallinna kammerorkester koos viiuldaja Peter Spissky ja soprani Maria Valdmaaga plaanisid tähistada 20. ja 21. märtsil Bachi sünnipäeva, nüüd lükkuvad kontserdid aasta võrra edasi. Siiski vestleme Hollandis viibiva barokklauljatar Maria Valdmaaga, nüüd juba 2021. aastal toimuvast kontserditest, barokklaulust ja Maria loometeest. Loomulikult ei jää vestlustes […]

Täna peame tulenevalt olukorrast rääkima kontsertidest, mis paraku ei toimu. Tallinna kammerorkester koos viiuldaja Peter Spissky ja soprani Maria Valdmaaga plaanisid tähistada 20. ja 21. märtsil Bachi sünnipäeva, nüüd lükkuvad kontserdid aasta võrra edasi. Siiski vestleme Hollandis viibiva barokklauljatar Maria Valdmaaga, nüüd juba 2021. aastal toimuvast kontserditest, barokklaulust ja Maria loometeest. Loomulikult ei jää vestlustes puutumata eriolukord Hollandis, kus Maria Valdmaa resideerub.

Üldiselt pooldan mõtet, et mida varem investeerimisega pihta hakkad, seda parem. Parim aeg alustamiseks oli 5 aastat tagasi, teine parim aeg on täna. Siiski on mõned asjad, millele enne investeerimist mõelda ja mis korda seada. Näiteks tuleks kindlasti maksta ära kõrgema intressiga laenud. Väikeste summade puhul tasub kaaluda igapäevaselt vajalike kaupade varude ostmist soodushindade ajal. Lisaks võiks alustada suuremate kulude fondi ja meelerahufondi kogumist. Rohkem infot ja kõik saates mainitud lingid leiad siit: https://rahafoorum.ee/rr063

Oktoobri alguses viis CV-Online läbi järjekordse küsitluse 200 Eesti tööandja ja 859 tööealise elaniku vahel, selgitades välja, kui oluline on inimeste jaoks palga näitamine tööpakkumiste juures ning mis on need põhjused, miks 3/4 tööandjatest seda teha ei soovi. Paljud tööandjad arvavad, et palga mitte näitamine tõmbab ligi kõrgema motivatsiooniga inimesi, sest muidu tuldakse justkui ainult palga pärast. Samas on täpselt vastupidist öelnud need tööandjad, kes on palka avalikustanud, öeldes, et kandideerima tuli tänu palga avalikustamisele märgatavalt enam sobivaid kandidaate ja ära jäi tühi töö. Küsitluse järgi pole 50% tööandjatest soovinud palgatingimusi tööpakkumisi juures avalikustada, 22% on seda teinud mõnikord ja 28% on seda teinud alati. Nende vastustest selgus, et häid spetsiliste on raske leida ja nii nagu ikka turul, leitakse sobiv hind sageli läbirääkimiste teel. IT sektoris on palgateema tundlik teema, sest annab võimaluse konkurentidel palju võrrelda, samas võib anda vale indikatsiooni väheste kogemustega kandidaatidele. Seda on tõdenud ka CV-Online värbamisprotsesside käigus, et IT valdkonnas käib palk juba kogemustest ees ehk sageli küsitakse endale tippspetsialisti tingimused oskamata tööd ennast tehagi. Siiski mitmed vastanud organisatsioonid tõdesid, et sellel hetkel, kui nad otsustasid palga töökuulutuses avalikustada, hakkasid nad saama märgatavalt enam sobilikke kandidaate. Kuna palgatasemed on justkui salastatud info turul, siis inimeste ootused vestlustele minekul on sageli kõrgemad, kui reaalsed võimalused tööandja poolt. Mõistlik oleks siis sellisel juhul tühja tööd vältida ja öelda juba välja inimeste valikut oluliselt määrav tegur. Stuudios on saatejuht Martin Hanson ja CV Online turundusjuht Maris Viires. Küsimuste ja ettepanekute korral kirjutage tooelu@cv.ee!

Oleme jõudnud olukorda, kus oskuslikult juhitud andmekäitlus võimaldaks oluliselt tõhustada elukeskkonna loomist ja parandada meid ümbritseva ruumi kvaliteeti. Siiski on digitaalsete andmete potentsiaali Eesti ehitus- või kinnisvarasektori arendamisel veel tagasihoidlikult kasutatud. Kuidas paraneb meie elu kui kogu Eesti ehitatud keskkonna andmed on ühest kohast digitaalselt kättesaadavad ja masintöödeldavad? Arutelu juht: Jaan Saar Osalejad: Leeni Langebraun (MNT), Kristjan Tüvi (Merko), Kaido Hanikat (Conviso) Korraldaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Arutelu toimus 9.augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Merily Heinmaa: “Kui sa tahad olla edukas, siis sa pead ennastsalgavalt mingi periood lihtsalt läbi trügima ja rassima.” Kuna Merily usub, et kõik on võimalik, pole ta siiamaani oma tegevuste piire kohanud. Nii on ta avastanud kaks täiesti erinevat kirge, mis tekitavad tema elus ideaalse tasakaalu ja mis teda nüüdseks defineerivad. Nendeks on pulmakorraldus ning muusikaõpetus. Merily juhib oma pulmakorraldus firmat “Pulmakorraldajad.ee” koos oma vennaga. Merily ei lase asjadel “lihtsalt kulgeda”, vaid annab endast kõik, et teha ära talle antud ülesanne. Tal on juba noorest peale olnud palju energiat ja tahet lüüa elus läbi. Kunagi kui ta töötas restoranis, ei pannud ta enda visadust tähele enne kuni ta sõbrad, nähes Merily punakaid silmi, talle sellest märku andsid. “Minus on mingisugune metsik energia,” rääkis Merily “Hakkame tegutsema” uues osas. “Ma teen väga kirglikult oma asju. Kui ma midagi teen, siis ma teen seda päriselt.” Sealjuures ei jätnud Merily mainimata, et teel edukuseni on ta päris mitu korda negatiivse mõtteviisi ohvriks langenud. Siiski on ta iga kord väljapääsu leidnud ja enesekindlalt eesmärkide suunas sammunud. “Kõik on mööduv. Ka väsimus on mööduv,” nentis ta. Muusikat on Merily terve oma elu õppinud. Tema õpetaja teadis, et Merily tulevik on tihedalt seotud muusikaga. Kuigi ta tunneb selle vastu suurt armastust, ei suudaks Merily täielikku rahulolu leida ilma pulmi korraldamata. Pulmade korraldamine on Merilyt proovile pannud, sest kuldne reegel pulmades on see, et kõike võib juhtuda. Seega on Merily omandanud võime külma närvi suure pinge all säilitada. Veel on ta õppinud seda, et ebameeldivas olukorras on süüdlase otsimine tarbetu, kui ta pole enne läbi mõelnud, kas ta oleks saanud midagi teistmoodi teha. Tema jaoks on väga oluline olla iseenda sõber.    

Tänase saate külaline Liis Paekivi on elanud seitse kuud oma leedu-ameeriklasest kallimaga USA-s Chicagos. Liis nimetab küll Chicagot turistidele väärtuslikuks sihtkohaks, kuid tunnistab, et alaliselt ta sinna elama jääda ei tahaks. Niisiis on elukaaslasega plaanis kolida Florida osariiki. Chicago suurimad miinused on Liisi sõnul korruptsioon ja gängivägivald. Näiteks tapeti hiljuti keegi tema kodu lähedal – ja nemad elukaaslasega olid sel ajal kodus. Kuna püssipaugud on sealkandis tavalised, ei pööranud Liis sellele eriti tähelepanu. Hiljem luges ta lehest, et inimene sai surma. Siiski lisab ta, et inimesi tapetakse eelkõige gängikuuluvuse pärast ning valgenahalistel suure tõenäosusega probleeme ei tule.

Helen Lõhmus - eestlannast hunt Kriimsilm, kes on vallutanud filmimaailma Helen Lõhmus on kõige rohkem töötanud produtsendi ja tootmisdisainerina. Tema karjäär on olnud mitmekesine, viies teda Venemaale  pärast pakkumise saamist Walt Disneylt, ning hiljem ka Laosesse, kus tal tekkis võimalus töötada koos maailmakuulsa filmirežissööriga Mattie Do. Kuigi Helen Lõhmust teatakse kõige rohkem produtsendina, on ta mitme tööga tegelenud. Tema väsimatu loomus ja tahe mõelda teistmoodi on tal alati võimaldanud liikuda omas suunas. Pärast õppimist Ameerika ülikoolis, naases Helen Eestisse, et teha algus televisiooni ja filmindusega. Esmalt osutus see väljakutseks, sest meeskonna juhina tundis ta suurt vastutust. Helen pidi tõdema, et oma teekonnal jõudis ta ka murdepunktini, kust edasi liikumine tundus raske. Siiski leidis Helen taas iseenda tänu heale meeskonnale ning tulemused ei jäänud tulemata. Ta oli Walt Disney telesarja “После школы” tootmis- ja kostüümidisainer ning Laose-Eesti-Prantsuse-Slovakkia koostööfilmi “Kallis õeke” produtsent. Film on esimene Laose film, mis on kaastoodetud Euroopaga ja mis oli esitatud Oscarile. Film esilinastus aastal 2016 ja üks peaosalistest oli Tambet Tuisk. Siin on paar huvitavat mõtet Helenilt, mis intervjuus esile tükkisid: “Tuleb õppida olla tegevusetu, vahetevahel.” “Filmide puhul on väga selge hierarhia.” “Eestis on superägedad naised, aga ma arvan, et nad võiksid ja saaksid olla palju enamat, kui nad hetkel on.” “Milleks elu on? Et muuta ennast kõige paremaks versiooniks. Aga kuidas?” Kirjutas: Melly Külaviir  

Näitleja Merle Jääger nendib, et tal on olnud probleeme sooidentiteediga. Oli aeg, kus ta last oma ellu ei soovinud ning pinget pakkus kõik see, mida loetakse pigem osaks meeste maailmast. Siiski on tal täna etnoloogist tütar Ode Alt, kes - nagu kõik teisedki - hüüab ema Mercaks.

Näitleja Merle Jääger nendib, et tal on olnud probleeme sooidentiteediga. Oli aeg, kus ta last oma ellu ei soovinud ning pinget pakkus kõik see, mida loetakse pigem osaks meeste maailmast. Siiski on tal täna etnoloogist tütar Ode Alt, kes - nagu kõik teisedki - hüüab ema Mercaks.

Tänase saate külaline Caroline Männik elas mõnda aega Itaalia pealinnas Roomas ning töötas seal vabatahtlikuna. Oleme kuulnud, kuidas õhatakse, et Rooma on üks maailma kaunimaid linnu. Üldiselt on Caroline nõus, kuid leiab ka, et peab täpsustama - mis osas see kehtib ja millal mitte. Caroline töötas ühes Rooma kõige kriminaalsemas piirkonnas ning nägi seega hoopis teist külge sellest imelisest linnast. Siiski, tunnistab ta, et julges pigem öisel ajal jalutada Rooma (kesklinnas) kui Mustamäel Samuti selgitab Caroline, miks on itaallased nii kõhnad (kuigi armastavad pitsat, pastat ja veini) ning kuidas on okei pärast veini joomist sõita. Loomulikult paotab Caroline ka vabatahtlikuks minemise ja olemise maailma.

Praktilisteks tööautodeks mõeldud maasturitele peene ülikonna selga ajamine ja linnatänavatele saatmine mingil põhjusel töötab. Inimesed tahavad neid autosid, hoolimata jaburast hinnasildist. Peeter Koppel sõitis Mercedesega, mille hinnasildil on peaaegu 200 000 eurot. Mõistlik? Saate teemad: linnas liigub praegu väga palju kummalisi autosid idast millised uued autod saabuvad Eestis käesoleval aastal müügile? testisime Pariisis Taxify ja tema konkurentide elektritõukerattaid mobiilsetel kiiruskaameratel on tööülesanne käes, 1,5 miljonit eurot trahviraha on vaja koguda Stuudios on Hans Lõugas ja Tarmo Tähepõld uudisteportaalist Geenius.ee ja Peeter Koppel Tallinnast.

Restardis on külas Eesti üks parimaid IT-turvalisuse asjatundjaid Klaid Mägi, kellega räägime Eesti selle ala hetkeolukorrast. Kas on tõsi, et Eesti on turvaintsidentide mõttes olnud aastaid nagu vanajumala selja taga: kui mujal maailmas muudkui lekib ja häkib, siis meil justkui pole midagi suurt olnud, või siiski on? Saatejuht Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee.

Restardi stuudios on täna Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa kahekesi, kas mõlemad saatejuhtidena või mõlemad külalistena, kuidas ise soovite sellele asjale vaadata. Me kasutame oma 45 minutit, et rahulikult rääkida üle Eesti viimase aja üks suuremaid ja samas avalikkuses vastuolulisemaid e-ideid ehk e-residentsus. Miks ta ikkagi olemas on ja, mis veel olulisem, milline ikkagi on see täpne kasu Eesti riigile ja igale Eesti kodanikule, mida see Eestile tuua võib? Kuidas e-residentide miljonid Eestisse voolama hakkavad?

Tänavune spordisuvi lõpeb mitmete märgiliste võistlustega, millest ei vaata mööda ka augustikuu viimane „Spordipühapäeva” saade.Eesti meeste võrkpallikoondis on kahe esimese alagrupimänguga tõestanud, et tugevast nelikust edasi murdmiseks oskusi leidub. Siiski näitasid nii Soome kui Serbia kõige otsustavatel hetkedel eestlastest paremat kindlust. Kuidas hinnata koondise esitusi ja kas kirglikke võrkpallisõpru võiksid rahuldada ilusad kaotused?

Tänavune spordisuvi lõpeb mitmete märgiliste võistlustega, millest ei vaata mööda ka augustikuu viimane „Spordipühapäeva” saade.Eesti meeste võrkpallikoondis on kahe esimese alagrupimänguga tõestanud, et tugevast nelikust edasi murdmiseks oskusi leidub. Siiski näitasid nii Soome kui Serbia kõige otsustavatel hetkedel eestlastest paremat kindlust. Kuidas hinnata koondise esitusi ja kas kirglikke võrkpallisõpru võiksid rahuldada ilusad kaotused?

Urmas Vadi: " Viimaks ometi lööb ette kolm nulli. Paljud kardavad, et sel aastal juhtub midagi, maailm saab otsa, taevas kukub pähe, midagi peab toimuma! Maailm siiski otsa ei saa, kõik läheb enam-vähem samamoodi edasi. Siiski, Vladimir Putin valitakse Venemaa presidendiks. Detsembris teeb ta visiidi Kuubale ning kohtub Fidel Castroga. Itaalias mõistetakse eluks ajaks vangi bosside boss – maffiapealik Salvatore Riina. Augustis upub allveelaev Kursk. Ukrainas suletakse Tšornobõli tuumaelektrijaam. Eestis tehakse rahvaloendus.

Urmas Vadi: " Viimaks ometi lööb ette kolm nulli. Paljud kardavad, et sel aastal juhtub midagi, maailm saab otsa, taevas kukub pähe, midagi peab toimuma! Maailm siiski otsa ei saa, kõik läheb enam-vähem samamoodi edasi. Siiski, Vladimir Putin valitakse Venemaa presidendiks. Detsembris teeb ta visiidi Kuubale ning kohtub Fidel Castroga. Itaalias mõistetakse eluks ajaks vangi bosside boss – maffiapealik Salvatore Riina. Augustis upub allveelaev Kursk. Ukrainas suletakse Tšornobõli tuumaelektrijaam. Eestis tehakse rahvaloendus.

Kahe nädala pärast, 8. novembril on USA presidendivalimised. Viimased küsitlused lubavad ennustada, et võidukas on ilmselt demokraat Hillary Clinton. Kuid ka paljud ta parteikaaslased ei pea teda heaks valikuks. Miks on Hillary siiski nii ebapopulaarne? Saates arutlevad Evelyn Kaldoja, Liisa Past, Raimo Poom ja saatejuht Neeme Raud.Kuula 25. oktoobril kell 14.05.

Kahe nädala pärast, 8. novembril on USA presidendivalimised. Viimased küsitlused lubavad ennustada, et võidukas on ilmselt demokraat Hillary Clinton. Kuid ka paljud ta parteikaaslased ei pea teda heaks valikuks. Miks on Hillary siiski nii ebapopulaarne? Saates arutlevad Evelyn Kaldoja, Liisa Past, Raimo Poom ja saatejuht Neeme Raud.Kuula 25. oktoobril kell 14.05.

Tänase saate külaline on Kerttu Karon, kes püüdleb usinalt paljude noorte unistuse poole: saada staariks USA filmimekas Hollywoodis. Praeguseks on Kerttu osalenud mitmetes USA (väiksemates) seriaalides ja muusikavideotes ning lõpetanud ka New Yorgi Filmiakadeemia lühikursuse filminäitlemise alal. Hiljuti juhtis ta ühte Emmy galaga seotud väiksemat üritust, kus osalesid nii mõnedki näitlejad "Grey anatoomiast" ning "Kiiretest ja vihastest". Saates annab Kerttu praktilisi näpunäiteid, kuidas seriaalide casting'utele ja muusikavideotesse pääeda, kuidas luua olulisi tutvusi, mis peab Hollywoodis läbi löömiseks olemas olema. Siiski toonitab Kerttu, et ei tahagi öelda, et on läbilöögi saavutanud. "Kõik alles algab," on ta kindel.

Tundub, et suuremad probleemid meie piiriga saavad nüüd lahenduse, sest valitsus andis korralduse idapiiri puhastamiseks ja mahamärkimiseks. Siiski, vaatamata praegusele halvale olukorrale piiril kinnitavad kõik – ka piirivalvurid ise – et piir peab. Miks, selles on mitu tahku. Näiteks on väga oluline erinevate pahatahtlike piiriületajate tabamisel info kogumine ja võimekus. Kui võimekad me infokogumisel oleme ning kui turvaliselt võime end Eestis ikkagi tunda olukorras, kus FSB röövib meie inimesi juba piirilt. Stuudios on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. (Kärt Anvelt.)

Ravimilehm tuleb siiski. Häälikupäevad

Ravimilehm tuleb siiski. Häälikupäevad

Poliitikauuringute keskuse Praxis mahukas uuring "Sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikuse rahastamise võimalused" lükkab ümber kuulujutud Eesti pensionisüsteemi peatsest kokkukukkumisest. Siiski ei tähenda see seda, et midagi ei tuleks muutma hakata. Tuleb küll. Praxis on omapoolsed soovitused andnud, nüüd peavad poliitikud neid üheskoos rahvaga arutama ning seejärel tulevikku suunatud otsused vastu võtma. Sellised, et ravi-ja pensionikindlustus kiiresti defitsiiti ei läheks. Milline on meie tulevikustsenaarium ning parimad variandid, selle üle arutlevad stuudios Praxise analüütik Ain Aaviksoo ja endine sotsiaalminister, pensionisüsteemi üks juurutajatest Eiki Nestor. Saatejuht on Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)

Ajakirja Eesti Loodus jaanuarinumbri kaaneartiklist, mille autorid on Tartu ülikooli noored seeneteadlased Triin Naadel ja Leho Tedersoo, saame teada, et trühvleid kasvab ka Eestis. Siiski mitte neid hirmkalleid liike, mille eest gurmaanid on valmis maksma hiigelsummasid. Saates räägib neist isemoodi seentest Leho Tedersoo, teda küsitleb Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado. (Toomas Jüriado)