Podcasts about euroopasse

Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuuleme katkendeid Läti kirjaniku Inga Gaile romaanist "Ilusad", mis viib meid tagasi II maailmasõja aegsesse Euroopasse. Kuidas tulid Läti naised toime totalitaarsete režiimide ja sõjatraumadega?

Alustame kvartaalse podcastiga, kus koos LHV portfellihaldurite Kaius Kiivramehe ja Mikk Tarasega lahkame maailmamajanduse ja turgude jaoks kõige olulisemaid teemasid ning strateegiaid. Selles saates tuleb juttu, kuidas on Trumpi esimesed kuud ja otsused maailmale mõjunud. Kuidas on aktsiaturgude kapital ümber paigutumas: mida arvate USA kontsentratsiooni vähenemisest ja miks tasuks rohkem tähelepanu Euroopasse suunata? Lisaks räägime, milliseid Põhja-Euroopa ettevõtteid tasuks investoritele luubi alla võtta. Saadet juhib LHV privaatpanganduse investeerimisteenuste juht Argo Metsaru.

Nädal tõi taaskord teemasid seinast seina, aga seekordses saates on neist peamised:Kuidas on miinimumpalgad Euroopas liikunud ning kuidasl läheb on Eestil?Viimased uudised Euroopast - UK majandus langes, kuid Saksamaa ootab rahastiimulit.Hiina uus plaan tarbimise ja sündimuse ergutamiseks.Raha põgeneb USA börsilt Euroopasse.Hiina elektriautode tootja BYD läbimurre viis Tesla uutesse raskustesse.Google suurtehing ning AI kiirrestoranides.Saate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Nädal tõi taaskord teemasid seinast seina, aga seekordses saates on neist peamised: Kuidas on miinimumpalgad Euroopas liikunud ning kuidasl läheb on Eestil? Viimased uudised Euroopast - UK majandus langes, kuid Saksamaa ootab rahastiimulit. Hiina uus plaan tarbimise ja sündimuse ergutamiseks. Raha põgeneb USA börsilt Euroopasse. Hiina elektriautode tootja BYD läbimurre viis Tesla uutesse raskustesse. Google suurtehing ning AI kiirrestoranides. Saate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega. Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Külas on LHV privaatpanganduse investeerimisteenuste juht Argo Metsaru. Räägime, milliste sektorite ja instrumentide poole vaatavad praegu privaatpanganduse portfellid. Mida tähendab Euroopa Liidu ja Lõuna-Ameerika riikide ajaloo üks suurimaid kaubandusleppeid meie ja EL majanduse jaoks - kes võiksid võita, kes kaotada? Räägime Hiina hübriidautodest, mis elektriautode alternatiivina Euroopasse trügivad ning arutleme, kas tehisintellekti kasutamine portfellijuhtimises on uus suund või asjatu unistus. Saate tegi LHV makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Külas on LHV privaatpanganduse investeerimisteenuste juht Argo Metsaru. Räägime, milliste sektorite ja instrumentide poole vaatavad praegu privaatpanganduse portfellid. Mida tähendab Euroopa Liidu ja Lõuna-Ameerika riikide ajaloo üks suurimaid kaubandusleppeid meie ja EL majanduse jaoks - kes võiksid võita, kes kaotada? Räägime Hiina hübriidautodest, mis elektriautode alternatiivina Euroopasse trügivad ning arutleme, kas tehisintellekti kasutamine portfellijuhtimises on uus suund või asjatu unistus. Saate tegi LHV makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Katalin Miklóssy abil vaatluse all Ungari ja Viktor Orbáni tegevus. Miklóssy arvates ei saa välistada, et orbanism levib ka mujale Euroopasse, märgib Tiido.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all tšehhide ja slovakkide kunagine sõjaretk. Igal juhul olid tšehhid-slovakid Venemaa kodusõjas tegijad, läbi lahingute jõudsid nad Vladivostokki ja sealt Euroopasse 36 laevaga, märgib Tiido.

Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuuleme katkendeid Läti kirjaniku Inga Gaile romaanist "Ilusad", mis viib meid tagasi II maailmasõja aegsesse Euroopasse. Kuidas tulid Läti naised toime totalitaarsete režiimide ja sõjatraumadega? Inga Gaile "Ilusad", Loomingu Raamatukogu. Tõlkinud Merle Vare. Loeb Kristi Aule.

1. oktoobri "Mehed ei nuta" peateemad: - Kas Ott Tänaku tähelepanu nihkub nüüd võistkondlikule MM-tiitlile? Kas Tänak ja Sebastien Ogier ajasid oma vaikimisprotestiga õiget asja? - EOK presidendikandidaatidega on "tööintervjuud" ja ports muidki intervjuusid antud, programme ja tiimiliikmeid avalikustatud. Kas Kersti Kaljulaid hoiab endiselt virtuaalset liidrikohta? Erich Teigamägi reaktsioon, et EOK ei vaja palgalisi asepresidente kui esimene korralikum vastandumine? Või Gerd Kanter ja Tiit Pekk kui kõvad trumpkaardid Kaljulaidi tiimis? - Kas Henri Drelli NBA-unistus hakkab Portlandis ukse taha jäämisega kokku kuivama? - Vana kooli korvpalligurmaanid limpsavad keeli: uus Euroliiga hooaeg algab. Kelle peale panused? - Kalju ja Flora fännid boikoteerisid Premium liiga kohtumist, adresseerides, kui absurdne on kella 17-ne mängu algusaeg. Asja eest? - Tuline nädal Keilas. Kas kahe klubi/mehe vaheline korvpallitüli asub kõigutama linnavalitsuse püsimist? Intrigeeriv eelmäng reedesele esimesele esimesele omavahelise matšile?

Tänases saates kajastame mitut olulist uudist AI-maailmast. Samuti peame taas rääkima Apple'i ja Euroopa Liidu vahelisest kemplemisest. Meelis kuulas suurt hulka tasemel suuri mürasummutavaid kõrvaklappe ja selgitas välja üllatava võitja.  Saate teemad: • Apple Intelligence ilmselt sel aastal Euroopasse ei jõua • Plaadifirmad kaebasid AI muusikageneraatorid kohtusse • AI eksis eksamitulemuste kontrollimisel • Testis on kuus paari uuemaid mürasummutavaid kõrvaklappe Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Eesti suurimad palgad on teada ja kuidas on sellega lood Boltis? Euroopasse saadeti kummaline eelarveplaan, mis on sisuliselt udu ajamine. Kaitseväe aastaraamat kordab taas - Venemaa ohuks tuleb valmis olla. Eesti on pressivabaduse edetabelis tõusnud kuuendale kohale. Peeter Ernits lahkus EKREst, sellest tuli suur skandaal.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Eesti suurimad palgad on teada ja kuidas on sellega lood Boltis? Euroopasse saadeti kummaline eelarveplaan, mis on sisuliselt udu ajamine. Kaitseväe aastaraamat kordab taas - Venemaa ohuks tuleb valmis olla. Eesti on pressivabaduse edetabelis tõusnud kuuendale kohale. Peeter Ernits lahkus EKREst, sellest tuli suur skandaal.

Boriss Akunin, "Asiaatlik europiseerimine. Tsaar Peeter I". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Priit Rand. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuulete lugusid tsaar Peeter I-st, kes avas küll suure pauguga "akna Euroopasse", kuid kujundas Venemaa siseelu hoopis vastupidiste, asiaatlike põhimõtete järgi.

Tänases saates vaatame üle ERR.i uue Eesti Raadio äpi ning teeme komakohani selgeks, mida teevad Eesti sideoperaatorid käibemaksu tõusu puhul hindadega. Arutame ka seda, mida kujutavad endast kaks uut Euroopas klientide püüdmist alustavat sotsiaalmeediateenust. Glen proovis Bose QC Ultra suuri mürasummutavaid kõrvaklappe. Räägime ka sellest, kuidas Playstation ühe nädala jooksul kaks korda põhjalikult ümbrisse astus. Saate teemad: • 00:55 Mida kujutab endast uus Eesti Raadio äpp?  • 11:52 Meta sotsiaalvõrgustik Threads tuleb enne jõule Euroopasse.  • 12:31 Prantslaste ID püüab aga teha sotsiaalmeediat hoopis teist moodi teha.  • 13:38 Eesti sideoperaatorid käituvad tulevase käibemaksu tõusuga erinevalt. • 23:17 Kas Bose QC Ultra on legendaarsetele mürasummutavatele klappidele vääriline järglane? •  39:40 Sony PlayStation suutis ühe nädala jooksul teha eriti  kliendivaenuliku otsuse ja ka väga suure tehnilise apsu. Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe.  Tunnusmuusika Glen Pilvre, Paul Oja.

"Si Vis Pacem..." nr. 104  (salvestus: 01. november 2023)EKRE poliitik Mart Helme tõdeb riigikaitselises saates "Si Vis Pacem..." Venemaa pole Ukrainas veel kaotanud ja Iisrael Lähis-Idas võitnud - kõik võib muutuda väga äkki. Samal ajal pole Eestil ühtegi varuplaani.Saates tuleb juttu sõjast Iisraelis ja Ukrainas. Uue maailmasõja hädaoht varitseb rahvaste ja riikide kohal iga uue päevaga aina rohkem. Ameerika, mille poliitikutel on komme sõjast äkki väsida ja valel ajal raha lugema hakata, võib jälle kinni joosta. Märgid sellest on juba üleval. Islamifanatism on tunginud Euroopasse. Kas Putin on ikka elus? Kas Venemaad valitseb elav surnu? Mis saab meie naaberimpeeriumist pärast sõda? Mis saab meie Eestist?Ja miks Venemaa võrgutamise asemel naaberrahvaid terroriseerib ja vägistab? Saatel on külas Mart Helme, saatejuht on Erik Boltowski.

Korvpallipodcasti "Pihtas põhjas" saatejuhtide kolmik Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko alustab esimest korda koosolekut aruteluga NBA-st. Ei maksa imestada, põhjus väga lihtne – Henri Drell tegi debüüdi Chicago Bullsi eest NBA hooaja eelses mängus Milwaukee Bucksiga. Kui Drell murrab end põhihooajaks meeskonda, siis nii hakkabki olema, igas saates esmalt NBA. Dinosaurus Kullamäe tunnistas ausalt, et temagi ootas ja vaatas, millal Eesti mees väljakule pääseb. Järelikult kõik ülejäänud korvpallihuvilised nii kui nii vaatasid. Drelli ja NBA teemade üle arutleti pikemalt, vaadati otsa treenerite vahetustele, uudsele hooaja sisesele turniirile, ja kõik saatejuhid käisid lauale pakkumise, kes tuleb kevadel NBA meistriks. Üks on kindel, Denver Nuggets teist aastat järjest meistriks ei tule, sest Nikola Jokic liiga pikalt kevadel mängida ei plaani. Vastasel juhul läheb poolteist kuud puhkuse ajast kaotsi. Seega on meistriks tuleku variante mitte rohkem kui 29. Euroliiga radadele sattudes tuli teemaks Ateena Panathinaikose peatreeneri Ergin Atamani kuue tunnine treening pärast Kreeka liiga mängu, mis küll võideti, kuid Ataman polnud rahul meeste suhtumisega. Kullamäe meenutab seepeale juhtumit Bambergi aegadest, kus peatreener Dirk Bauermann korraldas meeskonnale pärast kaotusmängu korraliku äratuse. Väga värvikas ja õpetlik lugu ning Kullamäe mahlakas esituses saaks sellest välja anda 30-minutilise audiokassetti. Audiofaili. Midagi sarnast Onu Remuse juttudega, mida ikka ja jälle kõrvadega haarata. PAF Eesti-Läti liigas vaatasid saatejuhid otsa tabeliseisule ning rääkisid viimastest esitustest. Kõne alla tulid ka Eesti klubide ponnistused rahvusvahelistes sarjades, mis seni on ühel või teisel moel takerdunud. Pärnu Sadam korraldas eeskujuliku FIBA Europe Cup kvalifikatsiooniturniiri, aga sportlikus plaanis eesmärgid ei täitunud. Vaatamata sellele usub Kullamäe, et tehakse õiget asja. Euroopasse on vaja pürgida ja ainult kodukamaral mängides Eesti korvpalli üldisemas plaanis edasi ei vii. Talts ja Jurtšenko laiemas vaates nõustuvad, kuid mõlemal on lisada veel oma spetsiifilisem vaatenurk. Podcast „Pihtas põhjas“ on vaadatav ja kuulatav Delfi Taskust, Spotifyst, Apple podcasts'ist ja Soundcloudist.

Riigikaitselises saates "Si Vis Pacem..." räägib migratsiooniprobleeme uurides  äsja Vahemeres asuvat Lampedusa saart külastanud Euroopa parlamendi liige Jaak Madison (EKRE) kontrollimatust massiimmigratsioonist üle Vahemere Euroopasse. Ka Eestis on palju põgenikke, aga seoses Ukraina sõjaga. Umbes veerand või juba taas üle veerandi Eesti rahvastikust on ühel või teisel viisil siia saabunud muulased. Nüüd tahab aga Euroopa Liit hakata Aafrika migrante solidaarsuskvootidega liikmesriikide vahel jaotama. Kaja Kallase valitsus on survele juba alistunud. Eestisse surutakse sedasi sisse tuhanded siinsele rahvale täiesti võõrad, kahtlase tsiviliseerituse taustaga "põgenikke", kelle Euroopasse tuleku motivatsioongi kutsub esile tõsiseid kahtlusi. Juba tahab Rootsi migrantide kuritegevuse ohjeldamieks tänavatele tuua sõjaväe... Euroopa vasaklased ei taha aga sugugi veel liidu välisipiire kinni panna. Silmakirjalikult jahutakse nt. Rootsi valitsuse suutmatusest kuritegevust ohjeldada, mitte sellest, et barbarid toovadki kaasa oma barbaarsed kombed!... Mitte sellest, et Euroopa rahvastiku koosseisu kuritegelikult muudetakse.Saatejuht on Erik Boltowski.

Euroopat ähvardab taas sadade tuhandete põgenike sissevool, mis meenutab 2015 aastat, kui Euroopasse jõudis ligi 2 miljonit inimest.

Arutelus osalejad: Züleyxa Izmailova (eduka Euroopa kodanikualgatuse korraldaja), Joanna Kurvits (Üle-euroopalise demokraatiafestivali projektijuht), Karl-Hendrik Pallo (Euroopa kodanikualgatuse saadik), Kaarel Taimla (Eesti Noorteühenduste Liidu asejuht) Arutelujuht: Leif Kalev (politoloog) Arutelu korraldaja: Euroopa kodanikualgatus Mis paneb noored endale südamelähedastes teemades tegutsema? Milliseid samme saavad nad ELi kodanikena astuda? Mida suudame saavutada, kui teeme olulistes küsimustes koostööd – ka piiriüleselt? Oma vestlusringis arutame, kuidas eestlasi saab Euroopa kodanikualgatuse abil võimestada oma visiooni Euroopasse tooma ning tutvustame koolidele välja töötatud abivahendeid selle teadmise jagamiseks.

Poolakad, leedukad ja lätlased on tugevdanud valvet piiril Valgevenega. Muu hulgas kardetakse, et Valgevene võimud ärgitavad migrante pääsema üle piiri Euroopasse, nagu kaks aastat tagasi. Eesti piiril on olukord rahulik.

Boriss Akunin, "Asiaatlik europiseerimine. Tsaar Peeter I". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Priit Rand. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuulete lugusid tsaar Peeter I-st, kes avas küll suure pauguga "akna Euroopasse", kuid kujundas Venemaa siseelu hoopis vastupidiste, asiaatlike põhimõtete järgi.

Proovime järgi, mida oskab Google'i Bard juturobot ja milliseid soovitusi ta jagab. Teeme tutvust värvilise ekraaniga e-lugeriga, milles saab kasutada ka Eesti raamatuäppe. Amazfit GTS4 spordikell pakub tuntud tegijatele tõhusat konkurentsi. Saate teemad: • Google'i tehisintellektne juturobot Bard jõudis Euroopasse ning suhtleb vabalt ka eesti keeles • Onyx Boox Nova C on värvilise e-ink ekraani ja Androidiga e-luger • Amazfit GTS 4 on üllatav spordikell Saadet juhivad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Paul Oja

Kutsusime stuudiosse Kalev/Cramo turundusmehe Allani, et arutada, kuidas tuua NBA turundustrikke Euroopasse. Tähelepanelik korvpallisõber teab, et Cramo võtab turunduslikult šnitti NBAst. Mugavad sohvad ja toolid otse platsi kõrval. Osavalt kokku lõigatud videoklipid mängude sündmustest. YouTube'i sari Cramo telgitagustesse. Isegi Twitteris on neil omanimeline meemi-, info- ja naljakonto, nagu NBA klubidel kombeks. Aga ometi võiks publikut rohkemgi käia Kalevi spordihallis ja mujalgi Eestis. Allan selgitab meile, miks on see rahva spordisaali tirimine nii vaevarikas, eriti Tallinnas. Lisaks räägib ta oma NBA fänlusest, jagab uusi kinke välja ning räägib oma minevikust noortetreenerina ja kuidas lapsed Stephen Curryt järgi teevad. Saate lõpus lubavad Otto ja Henri Cramo mängu minna vaatama – ja läksidki. Sellest kogemusest kuulete lähemalt järgmistes saadetes. --- Mis on Kuues Viga? Korvpall24 ja Optibet toovad teieni Eesti parima NBA podcasti. Kogusime kokku kohalikud NBA eksperdid ja toome kord nädalas Eesti korvpallisõbrale kõige värskemaid ja vahetumaid NBA-muljeid. Saatejuhtideks on Otto Oliver Olgo, Ardo Kalda, Henri Sipra ja sarikülaline Sten Padar. Saadet salvestatakse ülimalt uhkes podcastrent.ee stuudios!

Kui Euroopa Liit toetab Putini agressiooni all kannatavat Ukrainat otse nii majanduslikult kui sõjaliselt, ja annab lootust riigile liidu liikmeks saamise jaoks. Kuid vähem tähtsad pole olnud riburada Brüsselist tulnud otsused piirata sanktsioonidega Putini võimet Ukraina vastast sõda pidada. Eesti suursaadik EL-is, Aivo Orav on kõige lähemalt näinud sanktsioonipakettide kokku leppimist 27 EL-i riigi vahel ja räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“, kuidas need on sündinud ja mis on neist tähtsamad. Ta nendib, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni sammud on taganud, et riigid said Putini rünnaku järel kiiresti sanktsioonide kehtestamisega alustada ja jätkata nende peale kruvimisega isegi siis, kui tekkis juba teatud väsimus. Orav ütleb tulevikku vaadates, et ei näe isegi sõja lõppemise korral, et keegi tahaks EL-is enam Vene gaasi ja nafta ostmise juurde tagasi minna. „See rong on läinud.“ Saatejuht on Raimo Poom.

Euroopas oli enne Kremli agressiooni algust Ukraina vastu kokkulepitud tööjaotus. NATO tegeles kaitse- ehk sõjaga seotud valmisolekuga. Euroopa Liit oli raskekaallaseks maailmas aga muudes valdkondades – majanduses, keskkonnaküsimustes või inimõiguste vallas. Kuid kolm kuud sõda on toonud suure muutuse. Ukraina sõjalist abistamist hakkas Euroopa poolt vedama hoopis Euroopa Liit, samuti tekkisid EL-is tõsised arutelud, kas ei peaks ka omalt poolt liikmesriikide julgeolekusse panustama. Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm seletab Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“ kuidas vanad dogmad on tõesti kõrvale jäetud. Saatejuht on Raimo Poom.

Kolme kuu eest alanud Putini režiimi sõjaline agressioon Ukraina vastu on pannud Euroopa Liidu astuma ja välja töötama täiesti enneolematuid samme. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“, kuidas Brüsselis kulub suur osa ajast sellele, et koondada aina suuremaid summasid Ukraina riigi toimimas hoidmiseks, sõjapõgenikele, relvaabi tagamisele. Samal ajal valmistutakse tulevaseks riigi ülesehitamiseks, milleks on plaan konfiskeerida praegu Euroopas külmutatud Vene riigi, oligarhide ja kurjategijate varad. Kuid olukord nõuab veel enneolematumaid samme – EL avas Ukraina kaupadele tolli- ja tariifide vabalt oma ühisturu, mida pole kunagi varem ühelegi riigile tehtud. Selle taga on muuhulgas tõdemus, et Ukraina vili on vaja EL-i kaudu liikuma saada, sest sellest sõltub päris otseselt vaesema maailma päästmine. Saatejuht on Raimo Poom.

Putini verine kallaletung Ukraina vastu nõudis esmalt riigilt mobiliseerimist ja sõjalisele vastupanule keskendumist. Kuid samas paotas Kremli agressioonist tekkinud šokilaine kohe sõja alguses aastaid hermeetiliselt suletud olnud Euroopa Liidu ukse ja Kiievis tabati see ära. Paljud mäletavad dramaatilisi kaadreid, kus pommitamise all olnud Kiievis Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas neli päeva peale sõja algust pimendatud, barrikadeeritud ruumis Ukraina taotluse saada Euroopa Liidu kandidaatriigiks. EL-i liidrid andsid kohe peale seda Euroopa Komisjonile ülesande hakata hindama Ukraina sobivust liidu kandidaatriigiks saamiseks. Eestlasest euroliidu suursaadikul Kiievis, Matti Maasikal, on selle protsessiga nüüd palju tööd – ta räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“ selgelt lahti, kuidas suudab keerulises olukorras olev Ukraina tegeleda samaaegselt Euroopa Liidu poole liikumisega. Saatejuht on Raimo Poom.

Ukraina vastupanu Putini agressioonile kestab juba üle kahe kuu. Mida vapramalt nad võitlevad, seda rohkem räägitakse, et Ukraina peaks selgelt kuuluma Euroopasse. Kui küsimus Euroopa Liiduga liitumisest vajab lahenduseks ikka aastaid, siis sõja aja esimese otsuse liita Ukraina olulisest küljest lõplikult läänenaabritega tegi eestlasest eurovolinik Kadri Simson. Kaks nädalat peale Venemaa lausrünnaku algust teatas ta, et kogu Ukraina elektrivõrk liidetakse Euroopa omaga. Kuidas kahe aasta töö kahe nädalaga ära tehti? Kui riskantne see otsus oli? Kas nüüd on Ukraina okupeeritud tuumajaam ka Euroopa mure? Simson rääkis Delfi uues saatesarjas „Ukraina Eurooasse“ lahti enneolematu käigu tausta. Saatejuht on Raimo Poom.

Taskuhääling "Õpime koos" otsustas uurida, kuidas hoitakse eesti keelt ja kultuuri erinevates Euroopa riikides ning kuidas toimivad sealsed Eesti koolid. Integratsiooni Sihtasutuse toel asusimegi ringreisile ning saatesarja “Õpime koos Euroopas” jooksul saame läbi persoonilugude teada igaühe Eesti lugu ning saame aimu, kuidas toimib kohalik elu ja koolisüsteem. Tänane saade jõuab sinuni Hollandi pealinnast Amsterdamist ning meie saatekülalisteks on Amsterdami Ülikooli tudengid Saskia Lii Bergmann ja Johanna Maria Karjus. Saates kuuled noorte kogemusi ja soovitusi abiturientidele Euroopasse ülikooli õppima asumisest. Juttu tuleb Hollandi, Prantsusmaa ja Inglismaa ülikoolidesse kandideerimisest, riikliku ja IB õppekavade eelistest, soovituskirjast, motivatsioonikirjast, numberus fixus nõudest, majutusest, kuludest jne. Alusta siit: https://www.topuniversities.com/ https://www.topuniversities.com/university-rankings/world-university-rankings/2022 https://www.timeshighereducation.com/ https://www.timeshighereducation.com/world-university-rankings Vaata lisaks: https://archimedes.ee/ https://www.ucas.com/ https://www.studyinholland.co.uk/numerus_fixus.html Saate ilmumist rahastas Eesti Vabariigi Välisministeerium ning toetas Integratsiooni Sihtasutus. https://www.integratsioon.ee/ kodulehelt leiad vajaliku info eesti keele õppimise ning Eestis elamise ja tagasipöördumise kohta. "Õpime koos" Kuula saateid: YouTube: bit.ly/327qt5V Spotify: spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: bit.ly/2WJS4ri Jälgi meid sotsiaalmeedias: Instagram: www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: www.facebook.com/opimekoos Anna meile hoogu juurde ja hakka taskuhäälingu püsitoetajaks: www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014

Euroopa Komisjon esitas 30. märtsil Euroopa rohelise kokkuleppe ettepanekute paketi, et muuta kestlikud tooted Euroopa Liidus normiks, edendada ringluspõhiseid ärimudeleid ja suurendada tarbijate mõjuvõimu rohepöörde elluviimisel. Eesmärk on muuta peaaegu kõik turul olevad füüsilised kaubad keskkonnasäästlikumaks, ringluspõhiseks ja energiatõhusaks kogu nende olelusringi jooksul. Mida kõik see tegelikult tähendab ning mis ajaks siis jõuame ringmajanduslikku Euroopasse, räägivad Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ning Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. Lisaks räägime Tartu Ülikooli rändnäitusest „Meenutusi eestlaste teadusuuringutest Teravmägedel” koos kahe seiklejaga, kes ka ise Teravmägesid näinud. Saatejuht on Mart Valner.

Podcasti „Pihtas Põhjas“ kolmik Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko lahkab korvpallimaailmas toimunut. Veebruari esimene pool on mõistagi olnud sündmusterikas. Liigad on täies hoos, lisaks läks NBA-s lukku üleminekute tähtaeg. Tehingute virr-varr oli võimas, klubi vahetasid esimese suurusjärgu tähed James Harden, Ben Simmons, CJ McCollum, Domantas Sabonis, Kristaps Porzingis, Goran Dragic, Ricky Rubio jt. Moskva CSKA tõstis panuseid ning tõi 6 miljoni euroga NBA-st Euroopasse tagasi Kevin Pangose. Kui kõva lüke see ikkagi on? Madridi Real on mõõnas, Euroliigas ja Hispaania liigas neli kaotust jutti. El Classico kujunes puhtal kujul saunaõhtuks. Kas Realil on põhjust paanikaks või kevadeni on aega küll ja küll ühel hetkel ollakse ree peal tagasi? PAF Eesti-Läti korvpalliliigas on uute mängijate lisandumisega kõneainet pakkunud TalTech. Miks Sten Sokk tegi lahkudes hea valiku? Tartu Ülikool/Maks&Mooritsal neljamänguline võiduseeria, Pärnu Sadam alistas Ventspilsi, Kalev/Cramo pääses napilt. Kullamäe selgitab tausta. Kas magavale kassile jooksis hiir ise suhu? Eesti rahvusmeeskonnal seisavad õige pea ees 2023. aasta MM-valiksarja mängud Poolaga. Mida oodata, millised võiks olla võimalused? Räägime nii meie kui ka poolakate komplekteeritusest. Ja muidugi pole pääsu rubriigist PanBalti, kus soomlaste näitel tehakse konkreetsed ettepanekud Eesti korvpalliliidu turundustiimile. Head kuulamist!

Jaanuari viimasel päeval pidasime taas maha vestluse Facebooki otse-eetris, kus meenutasime esimest lainet ja seda, kuidas Saaremaa lukku pandi (kuigi kogu esimese laine jooksul oli terve Eesti peale keskmiselt 15 positiivset testi päevas). Rääkisime jää sulamisest ja ülemaailmsest protestilainest.   Kanada rekakonvoi revolutsioonilaine on jõudnud ka Euroopasse, paljudes riikides organiseeritakse sarnaseid  meeleavaldusi. Ka Eestis plaanitakse Facebooki-gruppides 3. veebruaril kell 11 Toompeal toimuvale iga-neljapäevasele koroonameetmete vastasele meeleavaldusele kohale tulla erinevas suuruses sõidukitega.   Siinkohal on oluline märkida, et Stenbocki maja ja Rüütelkonna hoone ette 3. veebruaril kell 11 ametlikult registreeritud meeleavaldus ei ole seotud “Convoy Estonia 2022″/”Eesti vabaduse kolonni” organiseerimisega, kuid mitme meeleavalduse ja aina rohkemate inimeste ühise eesmärgi nimel liitumine näitab seda, et inimestel on tõepoolest olukorrast kõrini ja valitsusel on viimane aeg reageerida. SAPTK/Objektiivi algatatud iga-neljapäevastel miitingutel käijad on kursis, et tegu on rahumeelse meeleavaldusega, kus Toompea kohalike liiklust (nii jala kui autoga) ei häirita ning tehakse koostööd politseiga, kes kaitsevad nii meeleavaldajate kui meeleavaldusest möödujate turvalisust. Kuna konvoi/kolonni-protesti sotsiaalmeediagrupid on valdavalt kinnised, siis toome siinkohal välja ka kodanikualgatusena sündinud kolonni-liikumise poolt on kirja pandud reeglid, millest kõikidel osalejatel tuleks kinni pidada (avaldame muutmata kujul Convoy Estonia 2022 FB lehelt): Vabaduse kolonni eesmärk on koguneda ühiste eesmärkide saavutamise nimel igati väärikalt ja vägivallatult. Meeleavaldus saab olema rahumeelne protest ja me ei kiida heaks ainsatki provokatsiooni, vägivallaakti ega rikkumist.   Me peame kinni järgmistest reeglitest: Me jääme igas olukorras rahulikuks, lahendades ootamatud olukorrad mõistlikult ja rahumeelselt. Me ei takista mingil juhul tahtlikult liiklust ning järgime oma teekonnal eeskujulikult liikluseeskirju, tagamaks enda ja kaasliiklejate ohutus. Me ei ähvarda, ei kasuta vihakõnet ega ebasündsat kõneviisi. Meie loosungid on väärikad, põhjendatud ning väljendavad üksnes meie nõudmisi seoses põhjendamatute piirangute viivitamatu lõpetamisega. Me suhtume politseinikesse ja korrakaitsjatesse lugupidamisega ja ei tekita nendega tahtlikult konfliktseid olukordi. Kolonn koguneb kell 10.30-11.00 Tallinnas, kahes kohas: Sikupilli ja Rocca Al Mare parklas, kust liigutakse rahumeelselt Toompeale. Sõidame Toompeale, Rüütelkonna maja ette, et avaldada toetust seal aset leidvale piketile. Rüütelkonna maja ees võimalusel ei pargita, kes pargib, peab arvestama, et jätab ruumi läbitiirutavale kolonnile.   Mida me nõuame: Koroonapiirangute viivitamatut lõpetamist. Covidpassi kasutamise viivitamatut lõpetamist. Maskikohustuse viivitamatut lõpetamist. Laste massvaktsineerimise viivitamatut lõpetamist. Elektri- ja kütusehindade viivitamatut langetamist.   Telegram lisab omalt poolt, et autodega meeleavaldajad võiksid Toompeal, vähemalt Rüütelkonna hoone ees, parkimist võiks üldse vältida, sest kohale on oodata tuhandeid inimesi. PS. Soomes toimub “Convoy Finland 2022” 4. veebruaril selle erinevusega, et protestiga on liitunud ka restoranid ja baarid, kes alates sellest päevast kavatsevad olla “avoinna normaalisti” ehk siis avatud nõnda, nagu vana normaalsuse ajal.  

Välismäärajas sel nädalal: Glasgow kliimakonverents. Saksamaa poliitiline seis. USA presidendi Joe Bideni visiit Euroopasse ning Washingtoni ja Moskva uus koostöö. Saadet juhib Neeme Raud.

JUKU Raadio 379. köögilaud kolis külla ekspeaminister Mart Laarile. Mart avaldas just raamatu ühest vägevast ja värvikirevast Eesti kirjamehest ning ühiskondlikust vedurist – Karl August Hindreyst. Saates on oluline osa Tarzani raamatutel, mis hakkasid ilmuma 1914 ja maailma vallutasid ning mille najal Hindrey 1920ndatel vindi üle keeras, avaldades Postimehes samuti “Päris-tarzani raamatuid” joonealustes, vähe sellest, üks neist oli koguni Tarzani pojapojast, siis Tarzani seiklustest Tallinnas ja Pühajärvel. Takkajärgi on päris kummaline tõdeda, et neid ajuvabasid arendusi võeti puhta kullana. Veel sukelduvad Mart ja Juku-Kalle 20. sajandi alguse Eesti miljöösse, kus Hindrey eredalt silma paistis: olles läbi käinud suure osa Euroopast ning olnud üks enimreisinud eestlasi, ei olnud tal kunagi kahju irooniast kaasmaalaste kohta, kes parasjagu “akent Euroopasse” raiusid. Hindrey vedas ninapidi ka nõukogude julgeolekut. Sel ajal, kui võimud pärast sõda kahtlustasid, et ta on mahalaskmisest pääsenud ja redutab Rootsis, elas ta tegelikult kuni elu lõpuni valenime all siinsamas käe-jala juures, Iru hooldekodus. See on köögilaud ühest erandlikust inimesest, kelle jälg meie kultuuris ja riigipildis on samuti täiesti erandlik.

JUKU Raadio 379. köögilaud kolis külla ekspeaminister Mart Laarile. Mart avaldas just raamatu ühest vägevast ja värvikirevast Eesti kirjamehest ning ühiskondlikust vedurist – Karl August Hindreyst. Saates on oluline osa Tarzani raamatutel, mis hakkasid ilmuma 1914 ja maailma vallutasid ning mille najal Hindrey 1920ndatel vindi üle keeras, avaldades Postimehes samuti “Päris-tarzani raamatuid” joonealustes, vähe sellest, üks neist oli koguni Tarzani pojapojast, siis Tarzani seiklustest Tallinnas ja Pühajärvel. Takkajärgi on päris kummaline tõdeda, et neid ajuvabasid arendusi võeti puhta kullana. Veel sukelduvad Mart ja Juku-Kalle 20. sajandi alguse Eesti miljöösse, kus Hindrey eredalt silma paistis: olles läbi käinud suure osa Euroopast ning olnud üks enimreisinud eestlasi, ei olnud tal kunagi kahju irooniast kaasmaalaste kohta, kes parasjagu “akent Euroopasse” raiusid. Hindrey vedas ninapidi ka nõukogude julgeolekut. Sel ajal, kui võimud pärast sõda kahtlustasid, et ta on mahalaskmisest pääsenud ja redutab Rootsis, elas ta tegelikult kuni elu lõpuni valenime all siinsamas käe-jala juures, Iru hooldekodus. See on köögilaud ühest erandlikust inimesest, kelle jälg meie kultuuris ja riigipildis on samuti täiesti erandlik.

Rahvusringhäälingu Moskva korrespondent Anton Aleksejev naasis otse Mordorist. Vähe välisajakirjanikke pääseb praegu Aljaksandr Lukašenka kuningriiki. Kui sa pole just Iraagist. Aleksejevi kirjeldusel on Valgevene pealinn praegu otsekui üks konserv. Raske isegi ette kujutada, et aasta tagasi oli tänavad täitunud sadade tuhandete inimeste ja nende vastu kogu oma arsenali kasutavate OMON-i võitlejatega. Küll aga jäid tema hiljutisest reportaažist „Aktuaalsele kaamerale“ silma üksnes araabia keelt rääkivad inimesed, kes kõnelesid oma tagakiusamisest Iraagis. Umbes samasuguseid inimesi on jõudnud hiljuti tuhandete kaupa ka Valgevene piiridele oma läänenaabritega. Läbiränne Valgevenest algas pärast seda, kui Euroopa Liit kehtestas Ryanairi lennuki kaaperdamise ja seal viibinud ajakirjaniku Raman Prataševitši vahistamise eest Minskile sanktsioonid. „See on natuke imelik turism. Tuled ja hotellist väljas ei käi,“ kirjeldas Aleksejev oma kokkupuuteid. „Hotell Planeta näiteks, kus me koos kunagi olime, on selliseid „turiste“ täis. Neid on tõesti Minskis palju.“ Aleksejev kirjeldas, et tema nägi, kuidas „turiste“ koordineeris araabia päritolu koordinaator, kes erinevalt oma klientidest rääkis paljusid võõrkeeli. Üldse on tal mulje, et Valgevene võimud mitte niivõrd ei organiseeri põgenike tulekut Euroopasse, kui on avanud selleks kanali, kus omakorda tegutsevad juba professionaalsed inimsmugeldajad. „Smugeldajad ei ole Valgevene võimuorganid, tšinovnikud. Nad on samad araablased, see on tõesti rahvusvaheline maffia,“ kirjeldas ta. „Nad tulevad, ostavad lennujaamas viisa. Ametlik hind on tuhat dollarit, mille sees on hotell, ööbimine hotellis ja Valgevene viisa. Kui on hotellis broneering, saab viisa lennujaamast.“ Saates veel Millised atmosfääris elavad praegu need, kes Lukašenka vastu sõna võtsid? Miks kirjutavad opositsionäärid armuandmispalveid ja kas see ka aitab? Mis sõnumi saatis välja ühisõppus Venemaaga Zapad 2021? Kui palju on Venemaa õppinud duumavalimiste näitel Valgevenelt valimistulemuste manipuleerimisel? Kuula Krister Parise „erisaadet“ Anton Aleksejeviga siit!

Hübriidsõda. Inimesed kui relv. Illegaalsed immigrandid. Okastraat. Lugedes kirjeldusi Valgevene piiril kujunenud pagulaskriisist kipub inimlik pool kergelt ununema. Mitu tuhat neist jõudis Leetu. Küllap Valgevene võimude teadliku tegevuse tulemusena. Sajad on aga Valgevene piiridel naabermaadega lõksu surutud. Ei pääse edasi, ega ka tagasi, sest Valgevene ei luba. Kui mitu ööd oleksite teie praeguste ilmadega valmis veetma telgis kõige elementaarsemategi vahenditeta? Kuid talv läheneb. Eesti pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop märgib, et riigid rikuvad sel kombel mitmeid ise endale võetud kohustusi. Näiteks on põgenike taoline tagasitõrjumine täiesti lubamatu. Pealegi näitab statistika, et meil peaks olema kohustus ligi pooltele neile asüüli anda. Seda enam, et nende seas on ka Lukašenka režiimi eest põgenevaid Valgevene kodanikke. „Leedus on üle 2800 inimese Iraagis. Kui vaadata näiteks 2020. aasta andmeid, siis üle 40% iraaklastest, kes Euroopas varjupaigataotluse esitasid, selle kaitse ka said,“ toob ta näitena. „Piirilaagrites ootab oma saatust ka üle 80 afgaani ja pole väga vaielda, et Afganistan on koht, kuhu oleks praegu väga turvaline minna.“ Lisaks said mullu kaitse üle 80% Euroopasse jõudnud süürlastest. Saates veel Mis pani suurt hulka eestlasi piirile jäänud põgenikke abistama? Mida ütleb rahvusvaheline õigus näiteks Leedu katsete kohta asüüliprotsessi lühendada ja põgenikke kiirkorras tagasi saata? Kui palju inimlikkust on üldse jäänud debatti rände üle? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Anu Viltropiga siit!

Kuigi LHV Group on viie aastaga kasvanud enam kui viis korda ning börsiettevõttest on saanud ükssarvik. Sellega kasv ei peatu. Firma juht Madis Toomsalu kinnitusel soovitakse edasi liikuda ning ta näeb börsifirmal ees vähemalt kolmekordset kasvu. Kuidas see saavutatakse, kas kapitalil on rahvus ning mida toob rohepööre pangandusse, on tänase saate teema.  LHV üheks kasvumootoriks on kindlasti Ühendkuningriigi äri, Toomsalu selgitab, kuivõrd edukalt õnnestub digitaalset pangandust Lääne-Euroopasse eksportida, millised on Ühendkuningriigis panganduslitsentsi taotlemisega kaasnevad ohud ning kuidas suudetakse seal ikkagi konkurentsis püsida. Lisaks tuli Toomsaluga juttu, kuivõrd tõenäoliselt saavad teisest pensionisambast lahkujad tururiski realiseerumise tõttu kätte vähem raha.

Kell 7.35 küsime ajakirjanik Andrei Hvostovilt, milliseid muudatusi Talibani võit meie elus kaasa võib tuua. Kas narkovedu ja inimkaubandus Euroopasse võib plahvatuslikult kasvada?

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #41 "Kinnisvarajutud" podcasti 41. osas naaseme tippspordi maailma, kui külaliseks on Eesti korvpallikoondislane ja korduvalt Eesti parimaks korvpalluriks valitud Siim-Sander Vene. Viimastel hooaegadel Lõuna-Euroopas Hispaanias ja Itaalias erinevates klubides leiba teeninud Vene hobiks on investeerimine ning kinnisvaras on mees peamiselt tegutsemas Haapsalu turul. Esmakordselt meie saate ajaloos räägime pikemalt ka garaažidest, kui Venel on portfellis lisaks korteritele ka paar garaažiboksi. Uurime saates, kuidas korvpallihooaja jooksul pikalt välismaal viibival tippsportlasel on organiseeritud objektide vaatamine ja haldus ning milliste tulevikuplaanidega mees oma investeerimisteekonnal liikumas on. Loomulikult pärime Venelt ka, kui levinud on kinnisvarasse investeerimine Eesti korvpallurite hulgas üldiselt ning milline pilt on tema jaoks avanenud välisklubides mängides, kus tippmängijate palgad kindlasti lubaksid päris hoogsat investeerimist. Saame teada, mis on kõige olulisemad asjad, mida USA-st Euroopasse mängima tulevad pallurid oma esimese palga eest kindlasti ostavad. Muuhulgas küsime saates: * Kuidas ja millal jõudsid investeerimise juurde? * Mis Sind motiveeris investeerimisega alustama? * Millal tegid oma esimese kinnisvarainvesteeringu? * Miks just kinnisvara? Mis selle juures köidab? * Mis oli Sinu esimene objekt ja milline on Sinu kinnisvaraportfell tänasel päeval? * Kus suunas oled tegelenud ja mis on Sinu lemmik - pikaajaline üüriäri, lühiajaline rent, flippimine? * Kuidas Sa objekte leiad, millised on kriteeriumid ja tootlusootus? * On Sul lemmik piirkond, kus kõige rohkem tegutsed või tulevikus tahaksid hakata tegutsema? * Oled viimased 10+ aastat korvpalli mänginud välismaal. Kas välismaal kinnisvarasse investeerimisele oled ka mõelnud? * On Sul jagada mõni huvitav või naljakas lugu seniselt investeerimisteekonnalt? * On Sul teada, kui palju Eesti korvpallureid investeerimisega tegeleb? Tead veel kedagi lisaks endale? * Kas korvpallurikarjääri lõppedes plaanidki edasi tegutseda kinnisvaravaldkonnas? * Mis on Sinu kaugem eesmärk kinnisvarasse investeerimisel? * Mida soovitaksid neile, kes soovivad kinnisvarasse investeerima hakata?

Saates „Tugitoolis sportlane“ oli Eigo Kaljurannal külas Pärnu Sadama korvpalliklubi mänedžer Johan Kärp, kellega olid fookuses Eesti kossu rõõmud ja valud. Alates 2017. aastast Pärnu Sadama satsi vedanud Kärbiga räägiti korvpalliklubi vedamise köögipoolest. Kuidas leitakse endale sponsoreid ja kui keeruline on raha kogumine? Mis on kohaliku meistriliiga suurimad mured? Kuidas korvpalliklubi elas üle koroonaajastu? Mida klubi vedamine emotsionaalselt annab? Viisaastaku esimene plaan ehk medal on Pärnul olemas, nüüd loodetakse minna mängima Euroopasse. Miks selline samm ette võetakse ja millised on suure sammu tegemisel hirmud? „Eks minusugused debiilikud selle juures on ja miski sinna tõmbab, mida ei saa rahasse panna,“ nentis Kärp. „Seni kuni pump vastu peab, üritan asja juures olla.“ Head kuulamist!

Seekordses "Istmesoojenduses" räägime USA Consumer Reportsi autode vastupidavuse raportist, mis kinnitab nii mõnegi müüdi, kuid toob ka tõsiseid üllatusi. Lisaks vaatleme Cupra veidraid tegusid ja lubadusi ning räägime ülisoodsast Hiina elektriautost, mis lätlaste abiga varsti ka Euroopasse peaks jõudma. Nädala proovisõiduauto oli Citroen C4, mis küll ülemäära millegagi ei üllata, kuid tundub, et oma turg on leitud. Nimelt sai auto hiljuti Euroopa Aasta Auto valimisel finalistide sekka. Lõpetuseks teemegi kokkuvõtte just ülalmainitud võistluselt ning vaatame, kes võitis sel korral esikoha.

Koroonapandeemia jõudmisest Euroopasse on möödas aasta. Tunneli lõpus aimub valgust, aga keegi veel ei tea, kui kaua püsib vaktsiinide antud immuunsus ning kui tõhus on see eri tüvede vastu. Postimehe ajakirjanikud Margus Parts välistoimetusest ja Kaur Maran teadustoimetusest said ettevaatlikult kokku – esimest korda viimase aasta jooksul –, et meenutada, mida tähendas koroonaviiruse tulek ajakirjanikele ning harutada […]

Koroonapandeemia jõudmisest Euroopasse on möödas aasta. Tunneli lõpus aimub valgust, aga keegi veel ei tea, kui kaua püsib vaktsiinide antud immuunsus ning kui tõhus on see eri tüvede vastu. Postimehe ajakirjanikud Margus Parts välistoimetusest ja Kaur Maran teadustoimetusest said ettevaatlikult kokku – esimest korda viimase aasta jooksul –, et meenutada, mida tähendas koroonaviiruse tulek ajakirjanikele ning harutada lahti pandeemia mõju teadusele.

Korvpallitarkade klubi "Pihtas Põhjas" kogunes sel aastal teist korda ning mõistagi on laua ümber aetud mahlakad jutud kuulamist väärt. Stuudios, nagu sel hooajal tavaks Gert Kullamäe, Alar Varrak ja Ivar Jurtšenko. Kõigepealt meeleolukas sissejuhatus, õnnitlused ning siis hooga PAF Meistriliiga "kallale". Pärnu Sadama liidrikoht ja Euroopasse minek (Kullamäe saab sisse 1-2 kiirrünnaku), Kalev/Cramo pääses teenimatult kaotusest, Tarvas sai täienduse, kes on olnud tiimikaaslane NBA supertähe James Hardeniga, Varrak avab telgitaguseid, miks lahkus Rapla Avis Utilitas meeskonnast Mario Ihring. VTB Ühisliigas seisab Kalev/Cramol nelja päeva sees kaks kohtumist. Mõlemad koduväljakul, poolakate Zielona Gora ja turniiritabelis viimase Krasnojarski Jenisseiga. Kas tuleb võidulisa? Kui kõrgele võib meeskond tõusta veebruari keskpaigaks, enne koondise "mulli" pausi? Kui meeste koondisel on EM-valikmängude "mullini" veel mõned nädalad aega, siis naistel jõuab Venemaale minek kätte juba esmaspäeval. Kui üldse minnakse... ka selline variant on õhus, sest kaks meistriliiga naiskonda pandi koroona tõttu isolatsiooni ja nii pole mängijaid, kellega valikmängudele minna, kohtuma Euroopa tippnaiskondade hulka kuuluvate Venemaa ja Bosniaga. Päris karauul kohe! Euroliiga ja teiste eurosarjade puhul on teemasid küll ja veel. Loomulikult lahkame Moskva CSKA tülikollet Mike Jamesi ja Dimitrios Itoudise vahel. Kullamäe on teinud "kõne" Jamesile ja Varrak peatreenerile Itoudisele. Kumb siis ikkagi meeskonnast lahkub ja kas üldse keegi lahkub? Räägime veel Himkist, Fenerbahcest, Valenciast, Žalgirisest, Panathinaikosest, Madridi Realist ja loomulikult ka Baskoniast, kus toimetab meie oma mees Sander Raieste. Korvpalliliigas NBA on vaatluse all kuulsad kolmikud ja seda Brooklyn Netsi tekkinud trio Kevin Durant, James Harden ja Kyrie Irving valguses. Räägime pikemalt hullust pommitajast Stephen Curryst, kes tõusis kolmeste tabavuselt liiga kõigi aegade teiseks meheks, möödudes üsna värskelt legendaarsest Reggie Millerist. Ettepoole on jäänud vaid Ray Allen, kelle püüdmine tundub pelgalt aja küsimus. Kullamäe hindab kui hirmus "püss" Curry ikkagi on. Head kuulamist!