Podcasts about euroopasse

Kas teadsid, et Steami pult karjub valust, kui selle maha pillad? Xbox sai uue nime ja läheb Hiinat vallutama, Nex konsool jõuab ka Euroopasse ning meie käisime Jaapani teedel sõitmas. 00:12 Saate sissejuhatus ja uus kinektilaadne lastekonsool Next Playground 05:23 Xbox ja Microsoft sihivad oma Game Passiga suurelt Hiina turgu 14:33 Xbox toob tagasi kasutajate tagasisideportaali - mida mängijad nõuavad? 25:18 Suur rebränding: edaspidi on ebox ametlikult suurte tähtedega XBOX 28:43 Netflixi Devil May Cry animesarja särgitrüki fopaa ja fännide pahameel 34:55 Nintendo toob välja uue näofunktsiooniga peomängu Pictonico 00:39:04 Subnautica 2 early access ning Kraftoni karmid ja kummalised kasutustingimused 00:53:24 15-aastane Terraria paugutab endiselt võimsaid müügirekordeid 00:54:33 Herman Hulsti karm otsus: PlayStationi single-player mängud enam PC-le ei tule 01:05:41 PlayStation Plus tõstab hinda, aga mitte kõigile korraga 01:10:47 Uus Steami pult teeb maha pillates häält (Wilhelmi karje) 01:17:21 Forza Horizon 6 esmamuljed Jaapani mägiteedelt ja Tokiost 01:54:27 Flatout 4 VR 01:56:10 Black Jacket 02:07:15 Saate kokkuvõte ja lõpetamine Meile Meeldib Mängida saadet saab YouTube-is otse-eetris vaadata ja kuulata igal teisipäeval kell 20:00. Kui teisipäeval aega pole, siis saab saadet järelvaadata või kuulata alljärgnevatest kohtadest: YouTube Podcast | Spotify | Apple Podcasts | Podcast.ee | RSS Voog “Pärast saadet” saateosa, kus mängime mänge, vastame kuulajate küsimustele ja räägime niisama juttu, on järelvaatamiseks ja kuulamiseks kättesaadav Meile Meeldib Mängida patroonidele. Meile Meeldib Mängida tegemisi saab toetada Patreoni kaudu. Patroonid saavad T-särgi, Discordis sissepääsu VIP ruumi, ligipääsu patroonidele mõeldud sisule ja eelisjärjekorras mänguõhtutega liituda ning iga kuu lojaalsuspunkte. Meie Patreoni lehe leiad aadressilt https://patreon.com/meilemeeldibmangida

Ameerika Ühendriikide välispoliitika on teema, millest ei saa üle ega ümber – selle mõju ulatub otseselt nii Euroopasse kui ka laiemasse maailmapoliitikasse. Viimastel aastatel on üha enam räägitud muutustest USA rollis: liitlassuhted on pingestunud, otsused näivad kohati ettearvamatud ning küsimus USA positsioonist globaalse liidrina on taas päevakorras. Kas tegemist on ajutise kõikumisega või märgiga sügavamatest muutustest?Seekordses RSR Kooli erisaates võtame need küsimused lähemalt ette. Milline on olnud USA välispoliitika ajalooline muster ning kas tänased arengud erinevad sellest oluliselt? Kas Donald Trumpi juhtimisstiil oli erand või osa laiemast trendist? Kuidas ja miks on USA eri aegadel konfliktidesse sekkunud ning mida see räägib riigi väärtustest ja huvidest? Ning mida tähendavad praegused arengud Euroopa ja Eesti jaoks?Nendel teemadel arutlevad Jaagup ja Kalamees, küsib Helena. Lisaks kuuleme ka Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 11. klassi õpilaste mõtteid. Saate lõikas kokku Helari.

Wall Streetil tuntud Ameerika Ühendriikide abielupaar avas äsja Tallinnas tervise- ja taastusravikeskuse. Daniel ja Carol Wildermuth rääkisid lähemalt, miks nad müüsid oma mereäärse villa ja kolisid Eestisse. Daniel ja Carol Wildermuth on pühendanud oma elu rahandusele. Daniel õppis Stanfordi ülikoolis inseneriks, kuid rahamaailm võttis teaduse üle võidu ja ta sai portfellihalduriks. Carol töötas aastaid Morgan Stanleys ja Lehman Brothersis, kuid nüüd kavatseb ta pühendada osa oma ajast uuele äriprojektile Eestis. Paar aastat tagasi elasid Wildermuthid läbi oma maakler- ja vahendusfirma pankroti USAs, kuid nende sõnul ei olnud see põhjus, miks nad kolisid Euroopasse. “Me kavatsesime alustada äri Floridas, kui meie tütar elas juba Poolas. Siis otsustas ta omandada juristihariduse Inglismaal ja jääda seejärel Euroopasse. Meie poeg ütles, et kavatseb omandada magistrikraadi arvutiteaduses Eestis ja ka tema ei kavatse tagasi tulla,” räägib Carol, kuidas ühel õhtul mõtlesid nad abikaasaga, miks nad peaksid elama oma lastest eemal. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

 EKRE poliitik ja ajaloolane Mart Helme läheb seekordsetes "Ajaloominutites" 1683. aasta Viini suvesse, kus toimus Ottomani impeeriumi poolne katse vallutada Viin ja tegelikult kogu Kesk-Euroopa, mille vastu astusid Püha-Rooma keisririigi ja Poola-Leedu ühisriigi jõud. Kuula, kuidas see kokkupõrge edasi arenes ja millega see lõppes. 

Detsembris valmistub ERSO kontserdireisiks Lõuna-Euroopasse, kus tähistatakse orkestri 99.

Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuuleme katkendeid Läti kirjaniku Inga Gaile romaanist "Ilusad", mis viib meid tagasi II maailmasõja aegsesse Euroopasse. Kuidas tulid Läti naised toime totalitaarsete režiimide ja sõjatraumadega?

Alustame kvartaalse podcastiga, kus koos LHV portfellihaldurite Kaius Kiivramehe ja Mikk Tarasega lahkame maailmamajanduse ja turgude jaoks kõige olulisemaid teemasid ning strateegiaid. Selles saates tuleb juttu, kuidas on Trumpi esimesed kuud ja otsused maailmale mõjunud. Kuidas on aktsiaturgude kapital ümber paigutumas: mida arvate USA kontsentratsiooni vähenemisest ja miks tasuks rohkem tähelepanu Euroopasse suunata? Lisaks räägime, milliseid Põhja-Euroopa ettevõtteid tasuks investoritele luubi alla võtta. Saadet juhib LHV privaatpanganduse investeerimisteenuste juht Argo Metsaru.

Nädal tõi taaskord teemasid seinast seina, aga seekordses saates on neist peamised:Kuidas on miinimumpalgad Euroopas liikunud ning kuidasl läheb on Eestil?Viimased uudised Euroopast - UK majandus langes, kuid Saksamaa ootab rahastiimulit.Hiina uus plaan tarbimise ja sündimuse ergutamiseks.Raha põgeneb USA börsilt Euroopasse.Hiina elektriautode tootja BYD läbimurre viis Tesla uutesse raskustesse.Google suurtehing ning AI kiirrestoranides.Saate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Nädal tõi taaskord teemasid seinast seina, aga seekordses saates on neist peamised: Kuidas on miinimumpalgad Euroopas liikunud ning kuidasl läheb on Eestil? Viimased uudised Euroopast - UK majandus langes, kuid Saksamaa ootab rahastiimulit. Hiina uus plaan tarbimise ja sündimuse ergutamiseks. Raha põgeneb USA börsilt Euroopasse. Hiina elektriautode tootja BYD läbimurre viis Tesla uutesse raskustesse. Google suurtehing ning AI kiirrestoranides. Saate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega. Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Külas on LHV privaatpanganduse investeerimisteenuste juht Argo Metsaru. Räägime, milliste sektorite ja instrumentide poole vaatavad praegu privaatpanganduse portfellid. Mida tähendab Euroopa Liidu ja Lõuna-Ameerika riikide ajaloo üks suurimaid kaubandusleppeid meie ja EL majanduse jaoks - kes võiksid võita, kes kaotada? Räägime Hiina hübriidautodest, mis elektriautode alternatiivina Euroopasse trügivad ning arutleme, kas tehisintellekti kasutamine portfellijuhtimises on uus suund või asjatu unistus. Saate tegi LHV makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Külas on LHV privaatpanganduse investeerimisteenuste juht Argo Metsaru. Räägime, milliste sektorite ja instrumentide poole vaatavad praegu privaatpanganduse portfellid. Mida tähendab Euroopa Liidu ja Lõuna-Ameerika riikide ajaloo üks suurimaid kaubandusleppeid meie ja EL majanduse jaoks - kes võiksid võita, kes kaotada? Räägime Hiina hübriidautodest, mis elektriautode alternatiivina Euroopasse trügivad ning arutleme, kas tehisintellekti kasutamine portfellijuhtimises on uus suund või asjatu unistus. Saate tegi LHV makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Katalin Miklóssy abil vaatluse all Ungari ja Viktor Orbáni tegevus. Miklóssy arvates ei saa välistada, et orbanism levib ka mujale Euroopasse, märgib Tiido.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all tšehhide ja slovakkide kunagine sõjaretk. Igal juhul olid tšehhid-slovakid Venemaa kodusõjas tegijad, läbi lahingute jõudsid nad Vladivostokki ja sealt Euroopasse 36 laevaga, märgib Tiido.

Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuuleme katkendeid Läti kirjaniku Inga Gaile romaanist "Ilusad", mis viib meid tagasi II maailmasõja aegsesse Euroopasse. Kuidas tulid Läti naised toime totalitaarsete režiimide ja sõjatraumadega? Inga Gaile "Ilusad", Loomingu Raamatukogu. Tõlkinud Merle Vare. Loeb Kristi Aule.

1. oktoobri "Mehed ei nuta" peateemad: - Kas Ott Tänaku tähelepanu nihkub nüüd võistkondlikule MM-tiitlile? Kas Tänak ja Sebastien Ogier ajasid oma vaikimisprotestiga õiget asja? - EOK presidendikandidaatidega on "tööintervjuud" ja ports muidki intervjuusid antud, programme ja tiimiliikmeid avalikustatud. Kas Kersti Kaljulaid hoiab endiselt virtuaalset liidrikohta? Erich Teigamägi reaktsioon, et EOK ei vaja palgalisi asepresidente kui esimene korralikum vastandumine? Või Gerd Kanter ja Tiit Pekk kui kõvad trumpkaardid Kaljulaidi tiimis? - Kas Henri Drelli NBA-unistus hakkab Portlandis ukse taha jäämisega kokku kuivama? - Vana kooli korvpalligurmaanid limpsavad keeli: uus Euroliiga hooaeg algab. Kelle peale panused? - Kalju ja Flora fännid boikoteerisid Premium liiga kohtumist, adresseerides, kui absurdne on kella 17-ne mängu algusaeg. Asja eest? - Tuline nädal Keilas. Kas kahe klubi/mehe vaheline korvpallitüli asub kõigutama linnavalitsuse püsimist? Intrigeeriv eelmäng reedesele esimesele esimesele omavahelise matšile?

Tänases saates kajastame mitut olulist uudist AI-maailmast. Samuti peame taas rääkima Apple'i ja Euroopa Liidu vahelisest kemplemisest. Meelis kuulas suurt hulka tasemel suuri mürasummutavaid kõrvaklappe ja selgitas välja üllatava võitja.  Saate teemad: • Apple Intelligence ilmselt sel aastal Euroopasse ei jõua • Plaadifirmad kaebasid AI muusikageneraatorid kohtusse • AI eksis eksamitulemuste kontrollimisel • Testis on kuus paari uuemaid mürasummutavaid kõrvaklappe Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Tänases saates kajastame mitut olulist uudist AI-maailmast. Samuti peame taas rääkima Apple'i ja Euroopa Liidu vahelisest kemplemisest. Meelis kuulas suurt hulka tasemel suuri mürasummutavaid kõrvaklappe ja selgitas välja üllatava võitja.  Saate teemad: • Apple Intelligence ilmselt sel aastal Euroopasse ei jõua • Plaadifirmad kaebasid AI muusikageneraatorid kohtusse • AI eksis eksamitulemuste kontrollimisel • Testis on kuus paari uuemaid mürasummutavaid kõrvaklappe Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Eesti suurimad palgad on teada ja kuidas on sellega lood Boltis? Euroopasse saadeti kummaline eelarveplaan, mis on sisuliselt udu ajamine. Kaitseväe aastaraamat kordab taas - Venemaa ohuks tuleb valmis olla. Eesti on pressivabaduse edetabelis tõusnud kuuendale kohale. Peeter Ernits lahkus EKREst, sellest tuli suur skandaal.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Eesti suurimad palgad on teada ja kuidas on sellega lood Boltis? Euroopasse saadeti kummaline eelarveplaan, mis on sisuliselt udu ajamine. Kaitseväe aastaraamat kordab taas - Venemaa ohuks tuleb valmis olla. Eesti on pressivabaduse edetabelis tõusnud kuuendale kohale. Peeter Ernits lahkus EKREst, sellest tuli suur skandaal.

Boriss Akunin, "Asiaatlik europiseerimine. Tsaar Peeter I". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Priit Rand. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuulete lugusid tsaar Peeter I-st, kes avas küll suure pauguga "akna Euroopasse", kuid kujundas Venemaa siseelu hoopis vastupidiste, asiaatlike põhimõtete järgi.

Tänases saates vaatame üle ERR.i uue Eesti Raadio äpi ning teeme komakohani selgeks, mida teevad Eesti sideoperaatorid käibemaksu tõusu puhul hindadega. Arutame ka seda, mida kujutavad endast kaks uut Euroopas klientide püüdmist alustavat sotsiaalmeediateenust. Glen proovis Bose QC Ultra suuri mürasummutavaid kõrvaklappe. Räägime ka sellest, kuidas Playstation ühe nädala jooksul kaks korda põhjalikult ümbrisse astus. Saate teemad: • 00:55 Mida kujutab endast uus Eesti Raadio äpp?  • 11:52 Meta sotsiaalvõrgustik Threads tuleb enne jõule Euroopasse.  • 12:31 Prantslaste ID püüab aga teha sotsiaalmeediat hoopis teist moodi teha.  • 13:38 Eesti sideoperaatorid käituvad tulevase käibemaksu tõusuga erinevalt. • 23:17 Kas Bose QC Ultra on legendaarsetele mürasummutavatele klappidele vääriline järglane? •  39:40 Sony PlayStation suutis ühe nädala jooksul teha eriti  kliendivaenuliku otsuse ja ka väga suure tehnilise apsu. Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe.  Tunnusmuusika Glen Pilvre, Paul Oja.

"Si Vis Pacem..." nr. 104  (salvestus: 01. november 2023)EKRE poliitik Mart Helme tõdeb riigikaitselises saates "Si Vis Pacem..." Venemaa pole Ukrainas veel kaotanud ja Iisrael Lähis-Idas võitnud - kõik võib muutuda väga äkki. Samal ajal pole Eestil ühtegi varuplaani.Saates tuleb juttu sõjast Iisraelis ja Ukrainas. Uue maailmasõja hädaoht varitseb rahvaste ja riikide kohal iga uue päevaga aina rohkem. Ameerika, mille poliitikutel on komme sõjast äkki väsida ja valel ajal raha lugema hakata, võib jälle kinni joosta. Märgid sellest on juba üleval. Islamifanatism on tunginud Euroopasse. Kas Putin on ikka elus? Kas Venemaad valitseb elav surnu? Mis saab meie naaberimpeeriumist pärast sõda? Mis saab meie Eestist?Ja miks Venemaa võrgutamise asemel naaberrahvaid terroriseerib ja vägistab? Saatel on külas Mart Helme, saatejuht on Erik Boltowski.

Korvpallipodcasti "Pihtas põhjas" saatejuhtide kolmik Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko alustab esimest korda koosolekut aruteluga NBA-st. Ei maksa imestada, põhjus väga lihtne – Henri Drell tegi debüüdi Chicago Bullsi eest NBA hooaja eelses mängus Milwaukee Bucksiga. Kui Drell murrab end põhihooajaks meeskonda, siis nii hakkabki olema, igas saates esmalt NBA. Dinosaurus Kullamäe tunnistas ausalt, et temagi ootas ja vaatas, millal Eesti mees väljakule pääseb. Järelikult kõik ülejäänud korvpallihuvilised nii kui nii vaatasid. Drelli ja NBA teemade üle arutleti pikemalt, vaadati otsa treenerite vahetustele, uudsele hooaja sisesele turniirile, ja kõik saatejuhid käisid lauale pakkumise, kes tuleb kevadel NBA meistriks. Üks on kindel, Denver Nuggets teist aastat järjest meistriks ei tule, sest Nikola Jokic liiga pikalt kevadel mängida ei plaani. Vastasel juhul läheb poolteist kuud puhkuse ajast kaotsi. Seega on meistriks tuleku variante mitte rohkem kui 29. Euroliiga radadele sattudes tuli teemaks Ateena Panathinaikose peatreeneri Ergin Atamani kuue tunnine treening pärast Kreeka liiga mängu, mis küll võideti, kuid Ataman polnud rahul meeste suhtumisega. Kullamäe meenutab seepeale juhtumit Bambergi aegadest, kus peatreener Dirk Bauermann korraldas meeskonnale pärast kaotusmängu korraliku äratuse. Väga värvikas ja õpetlik lugu ning Kullamäe mahlakas esituses saaks sellest välja anda 30-minutilise audiokassetti. Audiofaili. Midagi sarnast Onu Remuse juttudega, mida ikka ja jälle kõrvadega haarata. PAF Eesti-Läti liigas vaatasid saatejuhid otsa tabeliseisule ning rääkisid viimastest esitustest. Kõne alla tulid ka Eesti klubide ponnistused rahvusvahelistes sarjades, mis seni on ühel või teisel moel takerdunud. Pärnu Sadam korraldas eeskujuliku FIBA Europe Cup kvalifikatsiooniturniiri, aga sportlikus plaanis eesmärgid ei täitunud. Vaatamata sellele usub Kullamäe, et tehakse õiget asja. Euroopasse on vaja pürgida ja ainult kodukamaral mängides Eesti korvpalli üldisemas plaanis edasi ei vii. Talts ja Jurtšenko laiemas vaates nõustuvad, kuid mõlemal on lisada veel oma spetsiifilisem vaatenurk. Podcast „Pihtas põhjas“ on vaadatav ja kuulatav Delfi Taskust, Spotifyst, Apple podcasts'ist ja Soundcloudist.

Riigikaitselises saates "Si Vis Pacem..." räägib migratsiooniprobleeme uurides  äsja Vahemeres asuvat Lampedusa saart külastanud Euroopa parlamendi liige Jaak Madison (EKRE) kontrollimatust massiimmigratsioonist üle Vahemere Euroopasse. Ka Eestis on palju põgenikke, aga seoses Ukraina sõjaga. Umbes veerand või juba taas üle veerandi Eesti rahvastikust on ühel või teisel viisil siia saabunud muulased. Nüüd tahab aga Euroopa Liit hakata Aafrika migrante solidaarsuskvootidega liikmesriikide vahel jaotama. Kaja Kallase valitsus on survele juba alistunud. Eestisse surutakse sedasi sisse tuhanded siinsele rahvale täiesti võõrad, kahtlase tsiviliseerituse taustaga "põgenikke", kelle Euroopasse tuleku motivatsioongi kutsub esile tõsiseid kahtlusi. Juba tahab Rootsi migrantide kuritegevuse ohjeldamieks tänavatele tuua sõjaväe... Euroopa vasaklased ei taha aga sugugi veel liidu välisipiire kinni panna. Silmakirjalikult jahutakse nt. Rootsi valitsuse suutmatusest kuritegevust ohjeldada, mitte sellest, et barbarid toovadki kaasa oma barbaarsed kombed!... Mitte sellest, et Euroopa rahvastiku koosseisu kuritegelikult muudetakse.Saatejuht on Erik Boltowski.

Euroopat ähvardab taas sadade tuhandete põgenike sissevool, mis meenutab 2015 aastat, kui Euroopasse jõudis ligi 2 miljonit inimest.

Arutelus osalejad: Züleyxa Izmailova (eduka Euroopa kodanikualgatuse korraldaja), Joanna Kurvits (Üle-euroopalise demokraatiafestivali projektijuht), Karl-Hendrik Pallo (Euroopa kodanikualgatuse saadik), Kaarel Taimla (Eesti Noorteühenduste Liidu asejuht) Arutelujuht: Leif Kalev (politoloog) Arutelu korraldaja: Euroopa kodanikualgatus Mis paneb noored endale südamelähedastes teemades tegutsema? Milliseid samme saavad nad ELi kodanikena astuda? Mida suudame saavutada, kui teeme olulistes küsimustes koostööd – ka piiriüleselt? Oma vestlusringis arutame, kuidas eestlasi saab Euroopa kodanikualgatuse abil võimestada oma visiooni Euroopasse tooma ning tutvustame koolidele välja töötatud abivahendeid selle teadmise jagamiseks.

Poolakad, leedukad ja lätlased on tugevdanud valvet piiril Valgevenega. Muu hulgas kardetakse, et Valgevene võimud ärgitavad migrante pääsema üle piiri Euroopasse, nagu kaks aastat tagasi. Eesti piiril on olukord rahulik.

Boriss Akunin, "Asiaatlik europiseerimine. Tsaar Peeter I". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Priit Rand. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuulete lugusid tsaar Peeter I-st, kes avas küll suure pauguga "akna Euroopasse", kuid kujundas Venemaa siseelu hoopis vastupidiste, asiaatlike põhimõtete järgi.

Proovime järgi, mida oskab Google'i Bard juturobot ja milliseid soovitusi ta jagab. Teeme tutvust värvilise ekraaniga e-lugeriga, milles saab kasutada ka Eesti raamatuäppe. Amazfit GTS4 spordikell pakub tuntud tegijatele tõhusat konkurentsi. Saate teemad: • Google'i tehisintellektne juturobot Bard jõudis Euroopasse ning suhtleb vabalt ka eesti keeles • Onyx Boox Nova C on värvilise e-ink ekraani ja Androidiga e-luger • Amazfit GTS 4 on üllatav spordikell Saadet juhivad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Paul Oja

Proovime järgi, mida oskab Google'i Bard juturobot ja milliseid soovitusi ta jagab. Teeme tutvust värvilise ekraaniga e-lugeriga, milles saab kasutada ka Eesti raamatuäppe. Amazfit GTS4 spordikell pakub tuntud tegijatele tõhusat konkurentsi. Saate teemad: • Google'i tehisintellektne juturobot Bard jõudis Euroopasse ning suhtleb vabalt ka eesti keeles • Onyx Boox Nova C on värvilise e-ink ekraani ja Androidiga e-luger • Amazfit GTS 4 on üllatav spordikell Saadet juhivad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Paul Oja

Kutsusime stuudiosse Kalev/Cramo turundusmehe Allani, et arutada, kuidas tuua NBA turundustrikke Euroopasse. Tähelepanelik korvpallisõber teab, et Cramo võtab turunduslikult šnitti NBAst. Mugavad sohvad ja toolid otse platsi kõrval. Osavalt kokku lõigatud videoklipid mängude sündmustest. YouTube'i sari Cramo telgitagustesse. Isegi Twitteris on neil omanimeline meemi-, info- ja naljakonto, nagu NBA klubidel kombeks. Aga ometi võiks publikut rohkemgi käia Kalevi spordihallis ja mujalgi Eestis. Allan selgitab meile, miks on see rahva spordisaali tirimine nii vaevarikas, eriti Tallinnas. Lisaks räägib ta oma NBA fänlusest, jagab uusi kinke välja ning räägib oma minevikust noortetreenerina ja kuidas lapsed Stephen Curryt järgi teevad. Saate lõpus lubavad Otto ja Henri Cramo mängu minna vaatama – ja läksidki. Sellest kogemusest kuulete lähemalt järgmistes saadetes. --- Mis on Kuues Viga? Korvpall24 ja Optibet toovad teieni Eesti parima NBA podcasti. Kogusime kokku kohalikud NBA eksperdid ja toome kord nädalas Eesti korvpallisõbrale kõige värskemaid ja vahetumaid NBA-muljeid. Saatejuhtideks on Otto Oliver Olgo, Ardo Kalda, Henri Sipra ja sarikülaline Sten Padar. Saadet salvestatakse ülimalt uhkes podcastrent.ee stuudios!

Kui Euroopa Liit toetab Putini agressiooni all kannatavat Ukrainat otse nii majanduslikult kui sõjaliselt, ja annab lootust riigile liidu liikmeks saamise jaoks. Kuid vähem tähtsad pole olnud riburada Brüsselist tulnud otsused piirata sanktsioonidega Putini võimet Ukraina vastast sõda pidada. Eesti suursaadik EL-is, Aivo Orav on kõige lähemalt näinud sanktsioonipakettide kokku leppimist 27 EL-i riigi vahel ja räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“, kuidas need on sündinud ja mis on neist tähtsamad. Ta nendib, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni sammud on taganud, et riigid said Putini rünnaku järel kiiresti sanktsioonide kehtestamisega alustada ja jätkata nende peale kruvimisega isegi siis, kui tekkis juba teatud väsimus. Orav ütleb tulevikku vaadates, et ei näe isegi sõja lõppemise korral, et keegi tahaks EL-is enam Vene gaasi ja nafta ostmise juurde tagasi minna. „See rong on läinud.“ Saatejuht on Raimo Poom.

Euroopas oli enne Kremli agressiooni algust Ukraina vastu kokkulepitud tööjaotus. NATO tegeles kaitse- ehk sõjaga seotud valmisolekuga. Euroopa Liit oli raskekaallaseks maailmas aga muudes valdkondades – majanduses, keskkonnaküsimustes või inimõiguste vallas. Kuid kolm kuud sõda on toonud suure muutuse. Ukraina sõjalist abistamist hakkas Euroopa poolt vedama hoopis Euroopa Liit, samuti tekkisid EL-is tõsised arutelud, kas ei peaks ka omalt poolt liikmesriikide julgeolekusse panustama. Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm seletab Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“ kuidas vanad dogmad on tõesti kõrvale jäetud. Saatejuht on Raimo Poom.

Kolme kuu eest alanud Putini režiimi sõjaline agressioon Ukraina vastu on pannud Euroopa Liidu astuma ja välja töötama täiesti enneolematuid samme. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“, kuidas Brüsselis kulub suur osa ajast sellele, et koondada aina suuremaid summasid Ukraina riigi toimimas hoidmiseks, sõjapõgenikele, relvaabi tagamisele. Samal ajal valmistutakse tulevaseks riigi ülesehitamiseks, milleks on plaan konfiskeerida praegu Euroopas külmutatud Vene riigi, oligarhide ja kurjategijate varad. Kuid olukord nõuab veel enneolematumaid samme – EL avas Ukraina kaupadele tolli- ja tariifide vabalt oma ühisturu, mida pole kunagi varem ühelegi riigile tehtud. Selle taga on muuhulgas tõdemus, et Ukraina vili on vaja EL-i kaudu liikuma saada, sest sellest sõltub päris otseselt vaesema maailma päästmine. Saatejuht on Raimo Poom.

Putini verine kallaletung Ukraina vastu nõudis esmalt riigilt mobiliseerimist ja sõjalisele vastupanule keskendumist. Kuid samas paotas Kremli agressioonist tekkinud šokilaine kohe sõja alguses aastaid hermeetiliselt suletud olnud Euroopa Liidu ukse ja Kiievis tabati see ära. Paljud mäletavad dramaatilisi kaadreid, kus pommitamise all olnud Kiievis Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas neli päeva peale sõja algust pimendatud, barrikadeeritud ruumis Ukraina taotluse saada Euroopa Liidu kandidaatriigiks. EL-i liidrid andsid kohe peale seda Euroopa Komisjonile ülesande hakata hindama Ukraina sobivust liidu kandidaatriigiks saamiseks. Eestlasest euroliidu suursaadikul Kiievis, Matti Maasikal, on selle protsessiga nüüd palju tööd – ta räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“ selgelt lahti, kuidas suudab keerulises olukorras olev Ukraina tegeleda samaaegselt Euroopa Liidu poole liikumisega. Saatejuht on Raimo Poom.

Ukraina vastupanu Putini agressioonile kestab juba üle kahe kuu. Mida vapramalt nad võitlevad, seda rohkem räägitakse, et Ukraina peaks selgelt kuuluma Euroopasse. Kui küsimus Euroopa Liiduga liitumisest vajab lahenduseks ikka aastaid, siis sõja aja esimese otsuse liita Ukraina olulisest küljest lõplikult läänenaabritega tegi eestlasest eurovolinik Kadri Simson. Kaks nädalat peale Venemaa lausrünnaku algust teatas ta, et kogu Ukraina elektrivõrk liidetakse Euroopa omaga. Kuidas kahe aasta töö kahe nädalaga ära tehti? Kui riskantne see otsus oli? Kas nüüd on Ukraina okupeeritud tuumajaam ka Euroopa mure? Simson rääkis Delfi uues saatesarjas „Ukraina Eurooasse“ lahti enneolematu käigu tausta. Saatejuht on Raimo Poom.

Taskuhääling "Õpime koos" otsustas uurida, kuidas hoitakse eesti keelt ja kultuuri erinevates Euroopa riikides ning kuidas toimivad sealsed Eesti koolid. Integratsiooni Sihtasutuse toel asusimegi ringreisile ning saatesarja “Õpime koos Euroopas” jooksul saame läbi persoonilugude teada igaühe Eesti lugu ning saame aimu, kuidas toimib kohalik elu ja koolisüsteem. Tänane saade jõuab sinuni Hollandi pealinnast Amsterdamist ning meie saatekülalisteks on Amsterdami Ülikooli tudengid Saskia Lii Bergmann ja Johanna Maria Karjus. Saates kuuled noorte kogemusi ja soovitusi abiturientidele Euroopasse ülikooli õppima asumisest. Juttu tuleb Hollandi, Prantsusmaa ja Inglismaa ülikoolidesse kandideerimisest, riikliku ja IB õppekavade eelistest, soovituskirjast, motivatsioonikirjast, numberus fixus nõudest, majutusest, kuludest jne. Alusta siit: https://www.topuniversities.com/ https://www.topuniversities.com/university-rankings/world-university-rankings/2022 https://www.timeshighereducation.com/ https://www.timeshighereducation.com/world-university-rankings Vaata lisaks: https://archimedes.ee/ https://www.ucas.com/ https://www.studyinholland.co.uk/numerus_fixus.html Saate ilmumist rahastas Eesti Vabariigi Välisministeerium ning toetas Integratsiooni Sihtasutus. https://www.integratsioon.ee/ kodulehelt leiad vajaliku info eesti keele õppimise ning Eestis elamise ja tagasipöördumise kohta. "Õpime koos" Kuula saateid: YouTube: bit.ly/327qt5V Spotify: spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: bit.ly/2WJS4ri Jälgi meid sotsiaalmeedias: Instagram: www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: www.facebook.com/opimekoos Anna meile hoogu juurde ja hakka taskuhäälingu püsitoetajaks: www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014

Euroopa Komisjon esitas 30. märtsil Euroopa rohelise kokkuleppe ettepanekute paketi, et muuta kestlikud tooted Euroopa Liidus normiks, edendada ringluspõhiseid ärimudeleid ja suurendada tarbijate mõjuvõimu rohepöörde elluviimisel. Eesmärk on muuta peaaegu kõik turul olevad füüsilised kaubad keskkonnasäästlikumaks, ringluspõhiseks ja energiatõhusaks kogu nende olelusringi jooksul. Mida kõik see tegelikult tähendab ning mis ajaks siis jõuame ringmajanduslikku Euroopasse, räägivad Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ning Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. Lisaks räägime Tartu Ülikooli rändnäitusest „Meenutusi eestlaste teadusuuringutest Teravmägedel” koos kahe seiklejaga, kes ka ise Teravmägesid näinud. Saatejuht on Mart Valner.

Podcasti „Pihtas Põhjas“ kolmik Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko lahkab korvpallimaailmas toimunut. Veebruari esimene pool on mõistagi olnud sündmusterikas. Liigad on täies hoos, lisaks läks NBA-s lukku üleminekute tähtaeg. Tehingute virr-varr oli võimas, klubi vahetasid esimese suurusjärgu tähed James Harden, Ben Simmons, CJ McCollum, Domantas Sabonis, Kristaps Porzingis, Goran Dragic, Ricky Rubio jt. Moskva CSKA tõstis panuseid ning tõi 6 miljoni euroga NBA-st Euroopasse tagasi Kevin Pangose. Kui kõva lüke see ikkagi on? Madridi Real on mõõnas, Euroliigas ja Hispaania liigas neli kaotust jutti. El Classico kujunes puhtal kujul saunaõhtuks. Kas Realil on põhjust paanikaks või kevadeni on aega küll ja küll ühel hetkel ollakse ree peal tagasi? PAF Eesti-Läti korvpalliliigas on uute mängijate lisandumisega kõneainet pakkunud TalTech. Miks Sten Sokk tegi lahkudes hea valiku? Tartu Ülikool/Maks&Mooritsal neljamänguline võiduseeria, Pärnu Sadam alistas Ventspilsi, Kalev/Cramo pääses napilt. Kullamäe selgitab tausta. Kas magavale kassile jooksis hiir ise suhu? Eesti rahvusmeeskonnal seisavad õige pea ees 2023. aasta MM-valiksarja mängud Poolaga. Mida oodata, millised võiks olla võimalused? Räägime nii meie kui ka poolakate komplekteeritusest. Ja muidugi pole pääsu rubriigist PanBalti, kus soomlaste näitel tehakse konkreetsed ettepanekud Eesti korvpalliliidu turundustiimile. Head kuulamist!

Jaanuari viimasel päeval pidasime taas maha vestluse Facebooki otse-eetris, kus meenutasime esimest lainet ja seda, kuidas Saaremaa lukku pandi (kuigi kogu esimese laine jooksul oli terve Eesti peale keskmiselt 15 positiivset testi päevas). Rääkisime jää sulamisest ja ülemaailmsest protestilainest.   Kanada rekakonvoi revolutsioonilaine on jõudnud ka Euroopasse, paljudes riikides organiseeritakse sarnaseid  meeleavaldusi. Ka Eestis plaanitakse Facebooki-gruppides 3. veebruaril kell 11 Toompeal toimuvale iga-neljapäevasele koroonameetmete vastasele meeleavaldusele kohale tulla erinevas suuruses sõidukitega.   Siinkohal on oluline märkida, et Stenbocki maja ja Rüütelkonna hoone ette 3. veebruaril kell 11 ametlikult registreeritud meeleavaldus ei ole seotud “Convoy Estonia 2022″/”Eesti vabaduse kolonni” organiseerimisega, kuid mitme meeleavalduse ja aina rohkemate inimeste ühise eesmärgi nimel liitumine näitab seda, et inimestel on tõepoolest olukorrast kõrini ja valitsusel on viimane aeg reageerida. SAPTK/Objektiivi algatatud iga-neljapäevastel miitingutel käijad on kursis, et tegu on rahumeelse meeleavaldusega, kus Toompea kohalike liiklust (nii jala kui autoga) ei häirita ning tehakse koostööd politseiga, kes kaitsevad nii meeleavaldajate kui meeleavaldusest möödujate turvalisust. Kuna konvoi/kolonni-protesti sotsiaalmeediagrupid on valdavalt kinnised, siis toome siinkohal välja ka kodanikualgatusena sündinud kolonni-liikumise poolt on kirja pandud reeglid, millest kõikidel osalejatel tuleks kinni pidada (avaldame muutmata kujul Convoy Estonia 2022 FB lehelt): Vabaduse kolonni eesmärk on koguneda ühiste eesmärkide saavutamise nimel igati väärikalt ja vägivallatult. Meeleavaldus saab olema rahumeelne protest ja me ei kiida heaks ainsatki provokatsiooni, vägivallaakti ega rikkumist.   Me peame kinni järgmistest reeglitest: Me jääme igas olukorras rahulikuks, lahendades ootamatud olukorrad mõistlikult ja rahumeelselt. Me ei takista mingil juhul tahtlikult liiklust ning järgime oma teekonnal eeskujulikult liikluseeskirju, tagamaks enda ja kaasliiklejate ohutus. Me ei ähvarda, ei kasuta vihakõnet ega ebasündsat kõneviisi. Meie loosungid on väärikad, põhjendatud ning väljendavad üksnes meie nõudmisi seoses põhjendamatute piirangute viivitamatu lõpetamisega. Me suhtume politseinikesse ja korrakaitsjatesse lugupidamisega ja ei tekita nendega tahtlikult konfliktseid olukordi. Kolonn koguneb kell 10.30-11.00 Tallinnas, kahes kohas: Sikupilli ja Rocca Al Mare parklas, kust liigutakse rahumeelselt Toompeale. Sõidame Toompeale, Rüütelkonna maja ette, et avaldada toetust seal aset leidvale piketile. Rüütelkonna maja ees võimalusel ei pargita, kes pargib, peab arvestama, et jätab ruumi läbitiirutavale kolonnile.   Mida me nõuame: Koroonapiirangute viivitamatut lõpetamist. Covidpassi kasutamise viivitamatut lõpetamist. Maskikohustuse viivitamatut lõpetamist. Laste massvaktsineerimise viivitamatut lõpetamist. Elektri- ja kütusehindade viivitamatut langetamist.   Telegram lisab omalt poolt, et autodega meeleavaldajad võiksid Toompeal, vähemalt Rüütelkonna hoone ees, parkimist võiks üldse vältida, sest kohale on oodata tuhandeid inimesi. PS. Soomes toimub “Convoy Finland 2022” 4. veebruaril selle erinevusega, et protestiga on liitunud ka restoranid ja baarid, kes alates sellest päevast kavatsevad olla “avoinna normaalisti” ehk siis avatud nõnda, nagu vana normaalsuse ajal.  

Välismäärajas sel nädalal: Glasgow kliimakonverents. Saksamaa poliitiline seis. USA presidendi Joe Bideni visiit Euroopasse ning Washingtoni ja Moskva uus koostöö. Saadet juhib Neeme Raud.

JUKU Raadio 379. köögilaud kolis külla ekspeaminister Mart Laarile. Mart avaldas just raamatu ühest vägevast ja värvikirevast Eesti kirjamehest ning ühiskondlikust vedurist – Karl August Hindreyst. Saates on oluline osa Tarzani raamatutel, mis hakkasid ilmuma 1914 ja maailma vallutasid ning mille najal Hindrey 1920ndatel vindi üle keeras, avaldades Postimehes samuti “Päris-tarzani raamatuid” joonealustes, vähe sellest, üks neist oli koguni Tarzani pojapojast, siis Tarzani seiklustest Tallinnas ja Pühajärvel. Takkajärgi on päris kummaline tõdeda, et neid ajuvabasid arendusi võeti puhta kullana. Veel sukelduvad Mart ja Juku-Kalle 20. sajandi alguse Eesti miljöösse, kus Hindrey eredalt silma paistis: olles läbi käinud suure osa Euroopast ning olnud üks enimreisinud eestlasi, ei olnud tal kunagi kahju irooniast kaasmaalaste kohta, kes parasjagu “akent Euroopasse” raiusid. Hindrey vedas ninapidi ka nõukogude julgeolekut. Sel ajal, kui võimud pärast sõda kahtlustasid, et ta on mahalaskmisest pääsenud ja redutab Rootsis, elas ta tegelikult kuni elu lõpuni valenime all siinsamas käe-jala juures, Iru hooldekodus. See on köögilaud ühest erandlikust inimesest, kelle jälg meie kultuuris ja riigipildis on samuti täiesti erandlik.

JUKU Raadio 379. köögilaud kolis külla ekspeaminister Mart Laarile. Mart avaldas just raamatu ühest vägevast ja värvikirevast Eesti kirjamehest ning ühiskondlikust vedurist – Karl August Hindreyst. Saates on oluline osa Tarzani raamatutel, mis hakkasid ilmuma 1914 ja maailma vallutasid ning mille najal Hindrey 1920ndatel vindi üle keeras, avaldades Postimehes samuti “Päris-tarzani raamatuid” joonealustes, vähe sellest, üks neist oli koguni Tarzani pojapojast, siis Tarzani seiklustest Tallinnas ja Pühajärvel. Takkajärgi on päris kummaline tõdeda, et neid ajuvabasid arendusi võeti puhta kullana. Veel sukelduvad Mart ja Juku-Kalle 20. sajandi alguse Eesti miljöösse, kus Hindrey eredalt silma paistis: olles läbi käinud suure osa Euroopast ning olnud üks enimreisinud eestlasi, ei olnud tal kunagi kahju irooniast kaasmaalaste kohta, kes parasjagu “akent Euroopasse” raiusid. Hindrey vedas ninapidi ka nõukogude julgeolekut. Sel ajal, kui võimud pärast sõda kahtlustasid, et ta on mahalaskmisest pääsenud ja redutab Rootsis, elas ta tegelikult kuni elu lõpuni valenime all siinsamas käe-jala juures, Iru hooldekodus. See on köögilaud ühest erandlikust inimesest, kelle jälg meie kultuuris ja riigipildis on samuti täiesti erandlik.

Rahvusringhäälingu Moskva korrespondent Anton Aleksejev naasis otse Mordorist. Vähe välisajakirjanikke pääseb praegu Aljaksandr Lukašenka kuningriiki. Kui sa pole just Iraagist. Aleksejevi kirjeldusel on Valgevene pealinn praegu otsekui üks konserv. Raske isegi ette kujutada, et aasta tagasi oli tänavad täitunud sadade tuhandete inimeste ja nende vastu kogu oma arsenali kasutavate OMON-i võitlejatega. Küll aga jäid tema hiljutisest reportaažist „Aktuaalsele kaamerale“ silma üksnes araabia keelt rääkivad inimesed, kes kõnelesid oma tagakiusamisest Iraagis. Umbes samasuguseid inimesi on jõudnud hiljuti tuhandete kaupa ka Valgevene piiridele oma läänenaabritega. Läbiränne Valgevenest algas pärast seda, kui Euroopa Liit kehtestas Ryanairi lennuki kaaperdamise ja seal viibinud ajakirjaniku Raman Prataševitši vahistamise eest Minskile sanktsioonid. „See on natuke imelik turism. Tuled ja hotellist väljas ei käi,“ kirjeldas Aleksejev oma kokkupuuteid. „Hotell Planeta näiteks, kus me koos kunagi olime, on selliseid „turiste“ täis. Neid on tõesti Minskis palju.“ Aleksejev kirjeldas, et tema nägi, kuidas „turiste“ koordineeris araabia päritolu koordinaator, kes erinevalt oma klientidest rääkis paljusid võõrkeeli. Üldse on tal mulje, et Valgevene võimud mitte niivõrd ei organiseeri põgenike tulekut Euroopasse, kui on avanud selleks kanali, kus omakorda tegutsevad juba professionaalsed inimsmugeldajad. „Smugeldajad ei ole Valgevene võimuorganid, tšinovnikud. Nad on samad araablased, see on tõesti rahvusvaheline maffia,“ kirjeldas ta. „Nad tulevad, ostavad lennujaamas viisa. Ametlik hind on tuhat dollarit, mille sees on hotell, ööbimine hotellis ja Valgevene viisa. Kui on hotellis broneering, saab viisa lennujaamast.“ Saates veel Millised atmosfääris elavad praegu need, kes Lukašenka vastu sõna võtsid? Miks kirjutavad opositsionäärid armuandmispalveid ja kas see ka aitab? Mis sõnumi saatis välja ühisõppus Venemaaga Zapad 2021? Kui palju on Venemaa õppinud duumavalimiste näitel Valgevenelt valimistulemuste manipuleerimisel? Kuula Krister Parise „erisaadet“ Anton Aleksejeviga siit!

Hübriidsõda. Inimesed kui relv. Illegaalsed immigrandid. Okastraat. Lugedes kirjeldusi Valgevene piiril kujunenud pagulaskriisist kipub inimlik pool kergelt ununema. Mitu tuhat neist jõudis Leetu. Küllap Valgevene võimude teadliku tegevuse tulemusena. Sajad on aga Valgevene piiridel naabermaadega lõksu surutud. Ei pääse edasi, ega ka tagasi, sest Valgevene ei luba. Kui mitu ööd oleksite teie praeguste ilmadega valmis veetma telgis kõige elementaarsemategi vahenditeta? Kuid talv läheneb. Eesti pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop märgib, et riigid rikuvad sel kombel mitmeid ise endale võetud kohustusi. Näiteks on põgenike taoline tagasitõrjumine täiesti lubamatu. Pealegi näitab statistika, et meil peaks olema kohustus ligi pooltele neile asüüli anda. Seda enam, et nende seas on ka Lukašenka režiimi eest põgenevaid Valgevene kodanikke. „Leedus on üle 2800 inimese Iraagis. Kui vaadata näiteks 2020. aasta andmeid, siis üle 40% iraaklastest, kes Euroopas varjupaigataotluse esitasid, selle kaitse ka said,“ toob ta näitena. „Piirilaagrites ootab oma saatust ka üle 80 afgaani ja pole väga vaielda, et Afganistan on koht, kuhu oleks praegu väga turvaline minna.“ Lisaks said mullu kaitse üle 80% Euroopasse jõudnud süürlastest. Saates veel Mis pani suurt hulka eestlasi piirile jäänud põgenikke abistama? Mida ütleb rahvusvaheline õigus näiteks Leedu katsete kohta asüüliprotsessi lühendada ja põgenikke kiirkorras tagasi saata? Kui palju inimlikkust on üldse jäänud debatti rände üle? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Anu Viltropiga siit!

Saates on külas Auto 100 AS juhatuse liige Jussi Pärnpuu, kes on autoturul tegutsenud aastast 1992 ja näinud ka kõiki eelmisi kriise. Vastused küsimustele, mis toimub praegu, kaua see kesta võib, mis toimub kasutatud autode turul ja miks ei müüda Eestis Ferrarit. Väga äge sissevaade automüügi maailma! Auto 100 AS tegeleb Škoda, Porsche, Lamborghini ja Bentleyga, seega on Jussi Pärnpuul väga hea ülevaade nii tavaautode kui ka enam kui 200 000 eurot maksvate autode müügiga. Saates veel: – kas Euroopasse autoga üldse saab? – Toyota toob turule seitsmekohalise linnamaasturi – Elon Musk vigurdab – konkurentsiamet annab hinnangu kütusemüüjate hinnapoliitikale

Kui pühapäeva õhtul esimesed valimistulemused laekusid, olid Keskerakonna inimeste näod üsna hapud ja nad rääkisid, et e-valimised annavad Reformierakonnale ikka väga suure edu. Me teame ka, et EKRE on e-valimiste vastu päris teravalt sõna võtnud. Kas uues riigikogus oleks potentsiaalselt hääled koos, et e-valimised lõpetada? Mida tulemused näitavad, kas ja millistel erakondadel võiks selle vastu üldse huvi olla? Saate teemad: E-valimised SpaceX tegi kosmoseajalugu Facebook Messengeril on salajane dark mode, miks see üldse hea on? Proovis Samsung Galaxy Buds juhtmevabad klapid Tesla Model 3 tuleb Euroopasse, mis Teslast üldse saab? 5G ja volditavad telefonid ehk MWC 2019 kokkuvõte Stuudios Henrik Roonemaa ja Gregor Sibold uudisteportaalist Geenius.ee ning Mart Parve.