POPULARITY
USA rahuvahendus näeb ette, et Ukraina peaks loovutama osa oma territooriumist Venemaale. Milline on Euroopa nägemus sellest, kuidas sõda lõppeda võiks ja kui üksmeelne see on, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» endise kaitseväe juhataja ja europarlamendi saadiku Riho Terrasega (Isamaa). Saatejuht on Ulla Länts.
USA jätkab rahukõnelustel Ukraina survestamist ja agressorile Venemaale kingituste pakkumist.
Vestlussaate „Kahe vahel“ külaline on Ukrainat toetava mittetulundusühingu Herojam Slava kaasasutaja ning aastaid Ukraina valitsust nõustanud Jaanika Merilo, kes valiti ka Eesti Välissuhete Nõukoja uueks liikmeks. Jaanika Merilo räägib olukorrast Ukrainas ja Ukraina ümber, sellele riigile antavast abist ning Venemaale küüditatud laste koju tagasitoomisest. Saadet juhivad Madis Kimmel ja Ainar Ruussaar.
Aleksei Navalnõi alustas "Patrioodi" kirjutamist 2020-ndal aastal pärast mürgitamist. See raamat on tema elu lugu, alates nooruspõlvest Nõukogude Liidus ja poliitilisest ärkamisest, kuni viimaste vanglas veedetud aastateni. Siin selgitab ta sedagi, miks ta pärast atentaati Venemaale tagasi tuli.
Aasta viimases saates võtame kokku lõppeva aasta nende elanike pilgu läbi, kes kirjutavad ja räägivad kirillitsas. Samuti vaagime ka viimase nädala ühte põnevat teemat - mis juhtub parteiga Koos pärast Venemaale põgenenud Oleg Ivanovi lahkumist parteist. Stuudios on meediakoolitaja Julia Rodina, rus.err'i peatoimetaja Tatjana Gassova ja saatejuht Pavel Ivanov.
Räägime Gruusia valimiste tulemustest ja kahe Korea omavahelistest suhetest olukorras, kus Põhja-Korea on saatnud oma sõdureid Venemaale.
Saate märksõnadeks on: Keelemalev, Vene kultuurikeskus, Moskva puiestee, eestlased Narva, narvakad Venemaale ja hääleõigus. Stuudios on meedia koolitaja Julia Rodina, teleajakirjanik Uljana Kuzmina ja saatejuht Pavel Ivanov.
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Venemaale kehtestatud sanktsioonid ja nendest mööda hiilimine. Kuni on turg, kus annab teenida, leidub alati neid, kes on valmis riskima, märgib Tiido.
Me oleme tagasi! Kolmanda hooaja esimeses osas räägib Daki kõigepealt loo sõjaeelsest Eestist, kui kõrgseltskonda kuulunud Olga ja Aleksander Loun ei suutnud kuidagi oma lahutusasju korda saada. Heidi viib meid Venemaale - tohutu päästikuhoiatus, lugu on tõeliselt õudne! Küll aga koorub siit saate ühendav teema: mõtle hoolega enne, kui endale partneri valid! Lisaks räägime salapärastest roimadest Ungaris ja/või Prantsusmaal ja nähtamatust sõbrast Paulist. Boonusosas (patreon.com/kikimoorid) lugu mehest, kes veetis 50 aastat maa all ning kummitus, kes lülitas end otse närvisüsteemi. Aitäh, et olete meiega ja meid toetate! Saada oma lugu: kikimoorid@gmail.com
On kuulajate lugude aeg! Aga natuke teistmoodi, kui tavaliselt - enamik tänaseid lugusid on just teie poolt saadetud või soovitatud. Daki räägib Anti Sakist, kes 1994. aastal tappis Pärnu politseijaoskonnas kaitseliitlase, haavas rängalt taksojuhti ning lasi läbi ühe politseiniku jalad, enne kui põgenes Tartu kaudu Venemaale. Kätte ta saadi ja kinni pandi, kuid... Tartust lähme aga tagasi Pärnusse, sest Heidil on väga õõvastav krimilugu ühest üsna jubedate tegudega hakkama saanud emast, Tartu põikega jõuame ka Helsingisse tunnistama ühe naise tragöödiat. Õnneks on boonusosas lood lustakamad ja helgemad - Türi vetsuvaim ja armsad märgid teispoolsusest. Meie merch: kikimoorid.ee. NB! Uus merch! Minge kaege perra! Meie patreon: patreon.com/kikimoorid Youtube.com/@kikimoorid Tiktok.com/@kikimoorid --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message
Aasta esimeses vestlussaates ”Elust ja poliitikast” kommenteerivad EKRE poliitikud Merle Kivest, Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets Vladimõr Zelenski külaskäiku ning rõhutavad Ukraina presidendi ühte olulisemat sõnumit, millest on ka EKRE korduvalt rääkinud, et mobilisatsiooniealised mehed peavad olema Ukrainas ja abistama Ukrainat. Eestis on siseministeeriumi hinnangul üle 7000 teenistusealise Ukraina mehe. Ukraina president rääkis ka sanktsioonidest Venemaale ja pole usutav, et ta ei ole teadlik peaministri Kaja Kallase veneärist.Teise teemana arutletakse õpetajate streigi üle ja leitakse, et õpetajate streik on igati õigustatud, kuna õpetajad on ülekoormatud ja valitsus pole täitnud oma lubadusi. Õpetajatele soovitakse jõudu ja meelekindlust oma õiguste eest seismisel.
Mitmed Eestis elavad VF kodanikud on mitte enda süül sattunud dilemma ette - mida teha kui topeltkodakondsust ei lubata aga Venemaa omast loobuda ei saa. Nendest, piiri võimalikust sulgemisest ja muudest tekkinud probleemidest räägivad julgeolekuekspert Andres Anvelt ja saatejuht Pavel Ivanov.
Mõni päev tagasi sai rakerünnakus pihta Musta mere laevastiku staap Sevastopolis. Mida see tähendab Venemaale ja tema tegutsemisele Mustal merel ning millised on edasiliikumised rindel, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» strateegilise kommunikatsiooni eksperdi ja riigikogu liikme Peeter Taliga. Saatejuht on Ulla Länts.
Augustikuu eelviimasel nädalal lahvatas skandaal seoses peaminister Kaja Kallase abikaasa firma tegevusega. Nimelt jätkas temaga seotud ettevõte Stark Logistics strateegiliste materjalide, sh legaliseeritud terase vedu Venemaale. Kas endale käredalt agressiivsete kõnedega "sõjaprintsessi" hüüdnime teeninud peaminister Kallas mängis meelega topeltmängu? Kas see on lihtsalt lühinägelik rumalus või ehtreformierakondlik silmitu kasuahnus, kui sõnades praalitakse üht ja salajastes sebimistes toimub muu? Kes peaks peaministrile ütlema, et aeg on tagasi astuda?Saatekülaline on Mart Helme – Riigikogu liige, EKRE aseesimees, endine siseminister, omaaegne suursaadik Moskvas 1995-1999 ja RK korruptsioonivastase erikomisjoni esimees.Saatejuht on Erik Boltowski
Millist rolli mängivad rubla nõrgenemises sõja tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonid? Millises seisus on hetkel Venemaa majandus ja kui keeruline on madalseisust taas välja tulla? Nendele küsimustele otsime vastuseid saates «Otse Postimehest», kus seekordseks külaliseks on majandusekspert Raivo Vare. Saatejuht on Nele Kullerkupp.
Venemaa relvajõudude juhtkonna kukutada lubanud erasõjafirma Wagner juht Jevgeni Prigožin on suunanud oma väed Lõuna-Venemaale. Kas seda võiks nimetada riigipöördekatseks ja kuidas võiks olukord lõppeda? Erisaate külaline oli julgeolekuekspert Rainer Saks.
Seekordne "Välistund" keskendub Venemaale, Ukrainale, Armeeniale ja Gruusiale.
Tsau, täna läheme Venemaale ja õvtan ette ühe kuulajate soovitatud loo. Peale Tšikatilo osa tuli soov ka Venemaa teisest kuulsast sarimõrvarist kuulda. Ja usute te vöi mitte, ta trumpas isegi Tšikatilo üle. Kes mäletab, siis Tšikatilol oli teadaolevalt 53 ohvrit. Popkovil oli neid kokku lausa 82! Ja ta oli sealjuures väga hooliv pereisa ja politseiametnik. Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastE-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all katsed kujundada Venemaale kangelaslikku minevikku. Ajalugu on üks rahvusliku uhkuse aluseid ja seetõttu peavad Venemaa võimud vajalikuks oma imperialistliku ajaloonägemuse kohustuslikuks muutmist noorte harimisel, märgib Tiido.
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all niinimetatud russofoobia. Nüüdisajal ilmnevat venevaenulikkus seoses sellega, et lääne meedias ei ole pluralismi, rikutakse demokraatia põhimõtteid, Venemaale sõna ei antavat, piiratakse Vene massiteabe levikut ja nii edasi, märgib Tiido.
"Kui mulle on pakutud vene keeles õhtu juhtimist, olen keeldunud," räägib Ženja Fokin, kes on pärast sõda teinud korralikud korrektuurid nii töös kui ka eraelus. Fokin tunnistab, et on jätkuvalt soovitanud eesti keelt mitte oskavatel taksojuhtidel Venemaale tagasi sõita ja tunneb samas suurt rõõmu, et ta ei pea enam oma vanaemaga Ukraina sõja teemadel vaidlema.
Hiina presidendi Xi Jinpingi riigivisiit Venemaale on tema esimene sõit Moskvasse pärast seda, kui Venemaa tungis kallale Ukrainale. Mida võidakse selle visiidi raames kokku leppida ja kuidas mõjutab see sõja käiku, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teaduri Kalev Stoicescuga. Saatejuht on Ulla Länts.
Ajaloolane Triin Kröönström: "Venemaa tolliprotseduurid erinesid 17. sajandil väga palju Euroopa omadest, Venemaa oli vägagi ksenofoobne ega tahtnud kedagi endale naljalt sisse lubada."
Tunnustatud teoloog Andrei Šiškov Venemaalt õpib Tartu Ülikoolis, kuid nüüd ohustab teda sunnitud retk Venemaale - õige või õiglane? Mida arvab venekeelne meedia jalgpallurite saagast? Petitsioon Riigikogule - andke õigus VF kodanikel külastada Eestit, et viia kinnisvara asjad korda. Kes on väärt olla Integratsiooni sihtasutuse nõukogu liige - Ruuben Kaalepi juhtum. Stuudios on Natalja Kitam, Andres Anvelt ja saatejuht Pavel Ivanov.
Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme ning saatekülaline, teoloog ja kolumnist Veiko Vihuri kõnelevad Kremli käsilastest, süvariigist, valimiste põhiküsimustest ja Vene-Ukraina sõja tulevikust.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja levinumates taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).
Poliitikud Martin Helme ja Mart Helme võtavad kokku lõppenud poliitikanädala, rääkides Reformierakonna ja sotside vaenutegevusest suurperede vastu, Brüsseli uuest ja veelgi hullemast kvoodipoliitikast ning infooperatsioonidest, mis mängivad Eesti riigi Venemaale kätte.
Lõppev aasta on olnud välispoliitiliselt ärev. Selle valguses usutleme saates «Otse Postimehest» välisminister Urmas Reinsalu. Räägime muuhulgas Ühendriikide otsusest suurendada oma sõjalist kohalolekut Baltimaades, talvisest rindeolukorrast Ukrainas, Venemaale kehtestatud sanktsioonipoliitikast ning Ungari otsusest blokeerida Euroopa Liidu eelarveabi Ukrainale. Saatejuht on Nele Kullerkupp.
Laupäevane „Keskpäevatund“ räägib kütusehindadest ja Venemaale seatavatest naftaekspordi piirangutest, mis omakorda mõjutavad kogu meie majandust. Katuserahade jagamine ja arutelu keeleõppe üle meie koolides ei anna esialgu vaibumise märke. „Keskpäevatunnis“ on Ignar Fjuk, Marek Strandberg ja Ainar Ruussaar.
Laupäevane „Keskpäevatund“ räägib kütusehindadest ja Venemaale seatavatest naftaekspordi piirangutest, mis omakorda mõjutavad kogu meie majandust. Katuserahade jagamine ja arutelu keeleõppe üle meie koolides ei anna esialgu vaibumise märke. „Keskpäevatunnis“ on Ignar Fjuk, Marek Strandberg ja Ainar Ruussaar.
442. Jukuraadio köögilaud rikastas ennast Eestis elava Vene kirjaniku Jelena Skulskajaga. Jelena räägib, mismoodi suhtuvad Putinisse, tänasesse Venemaasse ning Ukraina ründamisse praegused Venemaal elavad kirjanikud, lavastajad ja kultuuriinimesed. Selgub, et enimlevinud sõna selle kõige kohta võiks olla “häbi”. Skulskajaga vaatame, milliseid avaldusi on Putini vastu tehtud, kui suurde ohtu panevad end ametliku poliitika vastased ning uurime, palju on neist inimestest Putini-vastaste meeleolude kasvamise taustal tolku. Osa, muuseas, on kindel, et Putinit ei armasta üldse keegi. Me võime selles õigustatult kahelda, ent ekskursioon Venemaale on silmiavav ikkagi.
Sõja käik Ukrainas ennustab Venemaale varem või hiljem kaotust, kuid paljud vaatlejad kardavad nüüd nurka surutud Vene diktaatori meeleheitlikke samme, sealhulgas tuumarünnaku ohtu. Kaks raketti kukusid neil päevil Poolasse. Mida teeb NATO Venemaa provokatsioonile vastuseks? Kas suleb silmad?Kirjanik ja kolumnist Ats Miller on tuumarelva kasutamise võimalust omal käel pikemalt uurinud ja jõudnud järeldusele, et see ei annaks Venemaale praeguses sõjas mitte midagi. Tuumarelvade kasutamine teeks maailma tema vastu vaid vaenulikumaks ja välistaks ükskõik millise kokkuleppevõimaluse täiesti.Saatejuht on Erik Boltowski.
Vägede taandumine Hersonist andis Venemaale võimaluse 20 000 sõjaväelase ümbersuunamiseks, et tugevdada oma jõude mujal. Kus võivad lähiajal tulla ägedamad lahingud, sellest räägime «Sõjastuudios» endise kaitseväe peastaabi ülema kindralmajor Neeme Väliga. Saatejuht on Ulla Länts.
Ootamatu statistika - oleme kogu aja mõelnud, et isegi kremlimeelsed ei kavatse kolida Venemaale. Peame pettuma? Kuivõrd ohtlikud on Venemaa kodanikud tegelikult? Stuudios arutlevad julgeoleku ekspert Andres Anvelt ja saatejuht Pavel Ivanov.
Ukraina sõjast kantuna on Lääs kehtestanud Venemaa vastu ulatuslikud majanduslikud piirangud, mille eest ise nüüd kõrget hinda makstakse. Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Erki Kodar räägib, millist mõju need sanktsioonid Venemaale avaldavad ja kuidas mõned riigid neist mööda proovivad hiilida. Eesti kui ühe sanktsioonide eestvedaja kuvandit välisinvestorite silmis kommenteerib EAS-i ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute keskuse juht Joonas Vänto. Saadet juhib Peeter Raudsik.
Ukraina sõnul tuleb neil sõda Venemaa vastu võita enne talve saabumist, sest kui sõda venib talveni, annaks see Venemaale võimaluse oma positsioone veelgi tugevdada ning võib jõutasakaalu agressori kasuks pöörata. Ajal, mil Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni algusest Ukraina vastu on möödunud pea pool aastat, leiab välisminister Urmas Reinsalu, et on aeg läbi sanktsioonide survet Venemaale veelgi eskaleerida, et murda agressori selgroog selles võitluses. Saatejuht on Nele Kullerkupp.
Kuidas ukrainlased okupeeritud aladelt Venemaale jõuavad ja mis neid seal ees ootab. Keha läbiotsimine tätoveeringute ja kuulivestide leidmiseks, telefonide läbiotsimised, mille käigus uuriti läbi alates fotodest kuni brauseri ajalooni, ülekuulamised, filtreerimine ja ümberpaigutamine Venemaale. See on midagi, mille tuhanded ukrainlased on läbi elanud. Ukraina peaprokuratuur nimetab seda ukrainlaste sunniviisiliseks küüditamiseks okupeeritud aladelt Venemaale ning peab seda Vene Föderatsiooni sõjakuriteoks. Venemaa sõnul on see aga hoopis tsiviilisikute „evakueerimine“ nende territooriumile.Autor: Iryna SaievychToimetaja: Egle HeinsarIllustratsioon: Joonas SildreAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd
Suhted Venemaa ja Leedu vahel on läinud teravaks. Moskva süüdistab Euroopa Liidu sanktsioone järginud Leedut raevukalt Kaliningradi eksklaavi blokeerimises ja lubab probleemi lahendada «ükskõik millisel moel». Millised tagajärjed on Kaliningradi blokaadil Venemaale? Kas Moskva ähvardusi Leedule tuleks tähelepanelikult jälgida? Millised võivad olla Venemaa edasised sammud Leedu survestamiseks? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsime vastuseid kell 14 algavas otsesaates «Sõjastuudio», kus külaliseks on riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa). Saatejuht on Nele Kullerkupp.
Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme räägivad Reformierakonna ministri Liina Kersna umbusaldamisest Riigikogus, Kaja Kallase legitiimsuse kaotanud valitsusest ja katsetest kehtestada Eestis üheparteisüsteemi ning Euroopa riigipeade survest Ukrainale teha Venemaale järeleandmisi.
Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme räägivad tülist valitsuspartnerite vahel, Reformierakonna tegevuse tulemusel tekkinud sõltuvusest Vene gaasist, uurimisorganite poliitilisest kallutatusest ning lääneriikide survest Ukrainale teha Venemaale järeleandmisi.
Poliitikaguru jätkab innukalt üha pikema ja püsivama valitsuskriisi lahendamist. Ühtlasi püüame vaadata peretoetuste sisuliste poliitikavalikute sisse. Loeme üle ka puud, mis ootavad raiemahu vähendamise vähendamise tagajärjel kirvest. Ja vaatame otsa Euroopa raskustele kehtestada Venemaale energiasanktsioone. Saadet veavad Liisa Past, Tõnis Leht ja Kaspar Oja.
Stuudios on Riigikogu liige, kolonelleitnant reservis, omaaegne Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülem Leo Kunnas, kellega tuleb juttu Ukrainas alanud venelaste suurpealetungist, raketiristleja "Moskva" uputamisest ning selle tagajärgedest Venemaale ja järeldustest Eesti jaoks. Saatejuht Erik Boltowski.
Lääneriigid on kehtestanud Venemaale nii ranged finantssanktsioonid, et Venemaa on peaaegu et maksejõuetu. Seekord seletamegi natuke lähemalt lahti, mida need sanktsioonid endast kujutavad – mis asi on riigi maksejõuetus ning miks Vene keskpank kõiki oma välisvääringu reserve kasutada ei saa.
Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Keskpäevatunni teemad 9. aprillil: Kas eestlaste kaitsetahe on suur või väike? Saame teada, kui asi karmiks läheb? Mis saaks siis, kui noored tahaksid Soome või Rootsi pageda? Kas keelenõudeid peaks Ukraina pagulaste tõttu pehmendama? Jah või ei? Vene gaasist loobumise otsus - kuidas seda ikkagi ellu viia? 15,2% hinnatõus on suurim alates 90ndatest aastest. Mis saab edasi? Põgenikud läksid hotellist laevale Isabella elama. Seegi on lahendus! Politsei näitab reaalselt, kuidas karm olla: Georgi lindiga ja Ukraina sõda õigustava juhiga veok saadeti Venemaale tagasi; 10 päeva ja 500 eurot trahvi ka mõnedele. Kas oleks vaja ka Vene Föderatsiooni kodanike relvaload tühistada, neile kinnisvara müüki takistada, kas maaostu takistada või mitte - mõnes kohas on see keelatud, ettevõtetele Eestis tegutsemine keelata, viisade andmise lõpetamine.
Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Keskpäevatunni teemad 9. aprillil: Kas eestlaste kaitsetahe on suur või väike? Saame teada, kui asi karmiks läheb? Mis saaks siis, kui noored tahaksid Soome või Rootsi pageda? Kas keelenõudeid peaks Ukraina pagulaste tõttu pehmendama? Jah või ei? Vene gaasist loobumise otsus - kuidas seda ikkagi ellu viia? 15,2% hinnatõus on suurim alates 90ndatest aastest. Mis saab edasi? Põgenikud läksid hotellist laevale Isabella elama. Seegi on lahendus! Politsei näitab reaalselt, kuidas karm olla: Georgi lindiga ja Ukraina sõda õigustava juhiga veok saadeti Venemaale tagasi; 10 päeva ja 500 eurot trahvi ka mõnedele. Kas oleks vaja ka Vene Föderatsiooni kodanike relvaload tühistada, neile kinnisvara müüki takistada, kas maaostu takistada või mitte - mõnes kohas on see keelatud, ettevõtetele Eestis tegutsemine keelata, viisade andmise lõpetamine.
Hinnatõusul pole piire: enneolematutes kõrgustes on nii kütuse kui uute autode hinnad; Ühendkuningriigis Oxfordis algas esimese nullheitmetsooni (ZEZ) pilootprojekt; veelgi rohkem tootjaid on lõpetanud oma uute sõidukite tarne Venemaale, Renault on aga portsu otsas; VW AG on pidanud mõned tehased sulgema, sest Ukrainast ei saa vajalikke komponente; mis trendid valitsevad Eesti veebruari automüügis ja kas leiab ka midagi üllatavat? Suuri uudiseid on nii Fordilt kui Stellantiselt, uudismudeleid esitlesid Renault ja Mazda. Nädala proovisõiduauto oli Cupra Born. Kuidas on see võrreldes sõsara Volkswagen ID-3-ga? Kummal on parem sisemus, välimus ja hind? Saatejuhid on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!
Saates 111 tuleb juttu jaanuarikuu automüügist Euroopas - kus üllatuslikult kasvas, kus ootuspäraselt langes; mitmed autotootjad on tõstnud Venemaale rakendada plaanitavate sanktsioonide osas kisa; Toyota patenteeris "simuleeritud käsikasti" elektriautodele ning tegeleb vesinikku põletava viieliitrise V8 arendusega; kuulus DeLorean tuleb tagasi täiselektrilisena ja palju muud. VW AG kohta saab sel korral samuti palju infot, kuna kontserni tegevjuht Herbert Diess korraldas Redditis "küsida võib kõike" vooru. Muuhulgas kuuleb diislite saatusest USA-s ning plaanitavatest uudismudelitest. Nädala börsiuudis tuleb Porschelt ja Volkswagenilt, nädala proovisõiduauto oli Suzuki S-Cross. Saatejuhid on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!