Podcasts about hetkel

Saatega kaasneb ka loosimine. Osalemiseks kirjuta kommentaar, laigi, jaga ja pane subscribe kanalile. Loosi läheb 4x 1:1 sessiooni Mihkeliga. Loosimine lõpeb juba 20.05.2025 --- Lisaks on võimalus võtta endale Mihkel appi läbi 3 kuud kestva 1:1 programmi. Kasuta sooduskoodi "kala" ja saad selle programmi soodsamalt. Infot "Soulina Process" kohta ja tellimine www.spiritfitness.ee --- Käesoleva podcasti külaliseks on Mihkel Pettinen, kes aitab inimestel teadlikuks saada nende alateadlikest mustritest, et nad saaksid kogeda tõelist vabadust, rahu, õnne ja küllust. Tema enda elu on olnud sügavalt juhitud varjatud sisemiste mustrite poolt, mis hoidsid teda tagasi unistuste elu loomisel. 2023. aasta märtsis koges ta intensiivset vaimset ärkamist, mis raputas kogu ta elu ja maailmavaadet. Sellest hetkest algas tema tõeline teekond enda tundmaõppimisel. Töötab ta peamiselt intuitiivselt 1-1 juhendajana ning viib igakuiselt läbi meeste ringe. On õppinud ja kogenud kundalini joogat, püramiidhingamist, meditatiivset tee praktikat ning töötanud mentoritega nagu Bob Proctor, Johann Urb, Peter Crone ja teised. Hetkel lõpetab ta Teadlike Juhendajate Akadeemiat, et saada 'Soulina Process' sertifitseeritud juhendajaks. Mihkeli kirg on toetada teisi nende teekonnal – just sellisel hetkel, kus elu kutsub sügavamale.

Stuudios on finantstehnoloogia ettevõtte Iute Group tegevjuht ja kaasasutaja Tarmo Sild. Saame teada, mis ettevõte Iute on ja millega Moldovas, Albaanias, Põhja-Makedoonias ja Bulgaarias tegeleb. Hetkel on Iutel käimas võlakirjade vahetus- ja tagasiostupakkumine. Räägime võimalustest, mille vahel investoril valida. Vaata lähemalt: https://iute.com/et/volakiri Podcastis esitatud teave on informatiivne, tegemist ei ole investeerimissoovituse ega nõustamisega. Enne investeerimisotsuse tegemist tuleb investoril tutvuda prospekti, kogu ametliku teabe ja riskidega. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Emitent on IuteCredit Finance. Esitatud teave ei ole täielikult või osaliselt, otseselt ega kaudselt avaldamiseks ega levitamiseks Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Uus-Meremaal, Lõuna-Aafrikas ega mõnes muus riigis ega muul viisil sellistes olukordades, kus avaldamine või levitamine oleks ebaseaduslik. Siin sisalduv informatioon ei tähenda müügi ega ostu pakkumist, samuti ei toimu võlakirjade müüki ega pakkumist üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik. Isikud, kelle valdusesse see teadaanne võib sattuda, on kohustatud endale teadvustama ja järgima kõiki selliseid piiranguid.

Pärast Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate esimeses pooles on Lääne-Balkani riikide arengutrajektoorid olnud mõneti erinevad, kuid ometi on näha palju ühiseid jooni, mis tulenevad piirkonna paljuski ühisest kultuurist, ajaloost ja karakterist. Hetkel on Balkani poolsaare lääneosa riigid taas rohkem kõneainet pakkumas. Serbias toimuvad massilised protestid pärast seda, kui 1. novembril Novi Sadi raudteejaama katus kokku kukkus ja 15 inimest hukkus. Bosnias ja Hertsegoviinas mõisteti Serblaste Vabariigi juht Milorad Dodik aastaks ajaks vangi, kuid hetke seisuga ei tundu, et ta plaaniks sinna minna. Viimastel kuudel toimusid valimised Horvaatias ja Kosovos.Millised on Serbia tudengite juhitud protestiliikumise motiivid ning kas president Vučić kukutatakse? Miks Dodik vangi mõisteti ja millised on Bosnia ja Hertsegoviina tulevikuväljavaated? Miks on TikToki keelustamine ja Bektaši ordule Vatikani-taolise riigi loomine Albaanias päevakohased teemad?Olukorrast Lääne-Balkanil kõnelevad Erik ja Harald, saadet juhib ning modereerib Karl.

Seekord räägime unest. Millised on levinumad uneprobleemid ning mis hetkest tuleks spetsialisti poole pöörduda? Külas on Confido kopsuarst ja unemeditsiiniekspert dr Erve Sõõru. Küsib Ingela Virkus.

2025. aasta juunis linastub film pealkirjaga F1. Filmist, mille peaosas on Brad Pitt, lavastaja Top Gun'ist tuttav Joseph Kosinski ja kaasprodutsent Lewis Hamilton aitab rääkida Kuku raadio saate Filmikägu tegija Kristjan Gold. Saatejuht Margus Kiiver.

Turutegijate podcastil on külas Silver Kalmus, LHV investeerimispanganduse võlakirjade valdkonna juht. Hetkel on käimas aktiivne erinevate võlakirjade pakkumine ja sellepärast võtamegi vaatluse alla, mis on võlakirjad, mida nende puhul tähele panna ja millist rolli nad investori jaoks täidavad. Samas arutame ka aktsiaturgudel toimuvat: lisaks tulemustele kütab kirgi meemiaktsiate comeback. Podcasti teevad LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja LHV makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Turutegijate podcastil on külas Silver Kalmus, LHV investeerimispanganduse võlakirjade valdkonna juht. Hetkel on käimas aktiivne erinevate võlakirjade pakkumine ja sellepärast võtamegi vaatluse alla, mis on võlakirjad, mida nende puhul tähele panna ja millist rolli nad investori jaoks täidavad. Samas arutame ka aktsiaturgudel toimuvat: lisaks tulemustele kütab kirgi meemiaktsiate comeback. Podcasti teevad LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja LHV makroanalüütik Triinu Tapver.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Vabariigi president andis äsja noore IT teadlase preemia Tartu Ülikooli rakendusliku keeleteaduse suunajuhile Liisa Rätsepale. Saates teemegi juttu sellest, kaugele on Eesti keele tehnoloogia arenenud ja mida uut seal tehakse. Saatejuht Marek Strandberg.

Rahatarkuse mängu Cashy looja Mart Vainu rääkis saates „Tark investor“, miks soovib hariduslik mängufirma läbi lüüa just nimelt USA-s. Kui varasemalt on Cashy keskendunud eelkõige koolidele, miskaudu on Vainu sõnul Cashyt mänginud üle 200 000 inimese, siis nüüd mõeldakse eelkõige, kuidas pankade abil jõuda rohkemate inimesteni. Seetõttu alustati hiljuti koostööd Ameerika pankade ühendusega, kuhu alla kuulub 4500 panka. Hetkel tehakse koostööd 11 pangaga.See on aga oluliselt keerulisem turg: kui koolis on õpilastel hea meel, et töövihiku asemel saab õppida läbi mängu, siis väljaspool koolikeskkonda on tähelepanu haaramises konkurentideks näiteks nii Xbox, Netflix kui ka TikTok, kuid ka palju teisi asju. Samas pole Vainu sõnul eesmärk, et inimesed võimalikult palju Cashyt mängiksid, vaid harida ning panna mõtlema, mis aitaksid neil teha elus rahaliselt paremaid valikuid. Seda eriti just USA-s, kus noores eas valede otsuste tegemine võib maksta terve elu kätte, kuna krediidiskoor on teadmatusest tehtud valikute tõttu sedavõrd nõrk ning seda hiljem parandada keeruline.Ärilises plaanis pürgib Cashy samade eesmärkide poole, mis iga teine idufirma: saada vähemalt ükssarvikuks ehk miljard dollarit väärt tehnoloogiafirmaks. „Meie ootused ja lootused on väga suured, muidu ma ei tegeleks sellega. Startupi tegemine ei ole väga lihtne. See on päris stressirohke, väga palju magamata öid,“ märkis Vainu.

Simo on tegelenud heliteraapiaga 10 aastat, õppinud gongi Meister Don Conreaux juures ja meditatiivsete helide mängimist koos Alicija ja Richard Eilijakasega. Tegelenud muusikaga üle 15 aasta ja viinud läbi sadu helirännakuid. Simo on saavutanud tugeva sideme loodusega ja tema hoidmisega. Sellest sidemest tulenevalt, on ta otsustanud kolida ka looduse rüppe elama, olles veetnud viimased 5 aastat ka Eesti Ökokogukondade Ühenduse juhatuse liikmena. Nüüd arendab väga aeglaselt kogukonna ideed tema enda 3,5 ha suurusel krundil. Ta on aastast 2011 olnud taimetoitlane ja ei oska seletada miks.. ning mitmeid aastaid toortoitlane, et saada jagu kehaga kaasatulnud tervise probleemidest. Hetkel on Simo põhi tööalane fookus heliteraapia koolitused ja eesmärk pakkuda oma kogemust rohkema värske söömisel. Seekord räägime külalisega teemadel nagu toitumine, taimetoit, toortoitlus, ökondus, kogukonna loomine, heliteraapia, gongiteraapia, vaimsus, sisemine kasvamine, https://www.facebook.com/merkabasoundhealing https://tinyurl.com/heliteraapia https://www.facebook.com/groups/soorohkemvarsket/ https://www.stonehands.eu/

Tähetunnis on sellel korral külas Eesti üks edukamaid ja armastatumaid lauljaid, kelle popartisti karjäärile oleme saanud kaasa elada juba üle 10 aasta. Ta sirgus tähtede areenile “Eesti otsib superstaari” saatest ja juba seal märkasid paljud, et temas on midagi erilist. Hetkel kasvatab ta pisipoega ja elab oma unistuste elu, kuid igas meepotis on ka tõrvatilk, sest ta on pidanud kummutama enda kohta levivaid räigeid kuulujutte. See kogemus on teinud teda tugevamaks kui kunagi varem ja nii sammub ta enesekindlalt oma unistuste suunas. Külas on Liis Lemsalu ja saatejuht on Kerli Kivistu.

Daisy Estam on toimekas naine, kes on elanud paljudes Eesti paikades. Hetkel elab ta Viljandis, kus on ka seekordne Taive saade salvestatud. Lobiseme alpakadest, kinnastest, sõprusest, kolimisest, teiste aitamisest ja klaasist majast mere ääres. ühine kolkaplikadega! www.kolkaplika.ee

Sel korral räägime soolepidamatusest. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla Üldkirurgia- ja koloproktoloogiakeskuse ülemarst-juhataja dr Kaur Liivak, kes räägib, kuidas soolepidamatust ära tunda, miks see tekib, kellel selle tekkeks suurem soodumus on ning mis hetkel tuleks selle murega spetsialisti poole pöörduda. Saatejuht on Ingela Virkus.

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime enneaegsetest lastest. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla neonatoloogia osakonna õendusjuht Liis Tõnismäe, miks võib mõni beebi liiga vara sündida, kuidas on võimalik beebi sellisel juhul sünniks ette valmistada, aga teeme ka väikese ekskursiooni neonatoloogia osakonnas kohapeal. Saatejuht on Ingela Virkus.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" läheb 16. oktoobril eetrisse ülevas meeleolus, sest saatekülalisena aitab nii kodust võrkpalli kui ka isiklikku karjääri puudutavaid teemasid analüüsida Eesti selle sajandi üks silmapaistvamaid mängumehi, võrukas Robert Täht. Lisaks 30-aastasele Tähele on Kodu tänava stuudios võtnud koha sisse ka saate n-ö põhitrio ehk Taavi Nõmmistu, Mihkel Uiboleht ja Karl Rinaldo. Teemaderingi mahuvad seekord meeste Cronimet liiga värsked lahingud, koduse naiste võrkpalli uudised, välismaal mängivad Eesti meesvõrkpallurid ja Tähe isiklik karjäär. Teemavalik seekordsest saatest: *Robert käis neljapäeval Eesti tippudega rannavolletrennis ja lõpetas EMO-s; *Kas Cronimet liigas on maandunud tõeline jackpot? *18-aastane Tristan Täht on alustanud hooaega hästi - Robert jagab venna tuleviku kohta huvitavat infot; *Publikunumbrid on pakkunud üllatusi; *Kas TalTechi saal on ikkagi liiga madal, et seal tippklubide duelle pidada? *Kas Pärnu mängis Bigbanki vastu kehvasti Andrus Raadiku või millegi/kellegi muu pärast? *Rae Spordikool/Viaston kerkis esmakordselt klubi ajaloos Balti liiga liidriks; *Kurb olukord: naiste karikavõistlustel jääb põnev finaal sel aastal ilmselt nägemata; *Hetkel mängib välismaal 16* Eesti meesvõrkpallurit, neist suisa neli pääsesid Meistrite liigas otse põhiturniirile; *Robert Tähe saaga Kataris - miks jäi tehing katki ja mis saab edasi? *Kas Kataris oodanuks Robertit karjääri suurim palk? *Millised variandid on Roberti tuleviku osas õhus? *Millises seisus on Robert Täht 2023. aasta sügisel võrkpallurina iseenda hinnangul?

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegse tippjuhi ja finantstehnoloogia sariettevõtluskogemusega Vilve Vene. Vilve on ehitanud üles kunagise Hansapanga IT süsteemid ning seejärel loonud koos kaasasutajatega ettevõtted Icefire (mis osteti checkout.com poolt), RevRight, Pocopay ning pangaplatvorm Tuum (endise nimega Modularbank). Hetkel toimetab ta lisaks elu nautimisele ja enesearendamisele gestaltteraapias ka Funderbeam'i nõukogus. Sel aastal figureeris Vilve ka EY Eesti Aasta Ettevõtja finalistina. Mind hakkas huvitama, mis inimene see Vilve on ja mida ta oma senisel teekonnal on õppetundidena kõrva taha pannud. Vestlus sai väga mitmekesine, vabalt voolav ja eks me eksleme erinevatel radadel – samas on mul siiralt hea meel, et õppisin Vilvet natuke paremini tundma. Kuulake ikka ...

Sel korral räägime mäluhäiretest. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiatriakliiniku ülemarst-juhataja, neuroloog dr Katrin Gross-Paju, kes selgitab, mis hetkel saab lihtsast ja inimlikust unustamisest mäluhäire ning kuidas mäluhäireid ära tunda. Saatejuht on Ingela Virkus.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ maikuu esimeseks külaliseks on maastikurattamaratonide Euroopa meistrivõistluste kahekordne medalimees Peeter Pruus. Hetkel olude sunnil kodus, kuna taastub õlavigastusest, aga tahtmist täis, et juba mõne nädala pärast uuesti võistlustulle asuda. Räägime vigastusest ja puudutame spordimeediat, kes tiitlivõistluste medalimehe traumast põrmugi välja ei tee. Kas tõesti on jalgrattasõit sedavõrd nurgatagune ala, et Pruusi tegemised ei ületa uudiskünnist? Rattamaratonide maailma reitingus on punktisaajaid enam kui 1000 ja meie mees 20. kohal. Isegi ilma roosade prillideta paistab päris tummine. Võrdleme klubisid, kus Pruus maastikuratturine sõitnud on. Neli hooaega Itaalia profitiimis Torpado SüdTirol ja tänasel päeval teine hooaeg Hispaania profitiimis BUFF Megamo. Praegune tiim on suurem ja paistab kõrvalt vaadates uhkem välja, aga reaalsuses ei ole sealgi ainult roosamanna. Maantee tipptiimide valguses on asjad hoopis teisiti ning sellest kõigest ka lobiseme. Kui Euroopa meistrivõistlustelt on Pruus võitnud kulla ja pronksi, siis maailmameistrivõistlustelt veel medalit pole. Isegi esikümne kohta pole ja see annab jätkamiseks kõvasti motivatsiooni. Testides näitab 33-aastane rattamees hetkel elu parimaid numbreid, mis tuleks võistlusrajal ära realiseerida. Tänavune maastikurattamaratoni MM sõidetakse augusti esimeses pooles Šotimaal Glasgow's ja see võiks olla sobilik paik sähvatuseks. Pruus on mõelnud ka graveli peale. Miks mitte proovida läbilööki ka sellel alal? Raplamaalt pärit ratturi näol on ju tegemist universaaliga, kes teeb aeg-ajalt kaasa ka maanteesõitudel ning maastikusõitude ja maanteesõitude kombinatsioon peaks andma graveliks päris hea valmisoleku. Veel meenutame saates Tokyo olümpiamänge, kus Pruus võistles kaasa maantee grupisõidus ja käime juttudega ära eksootilisel Borneo saarel. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

2022. aasta viimases "Matšpalli" saates teeme Zoomi-kõne Saaremaale. Oma Nasva kodust, kus elekter juba tagasi, võtab kõne vastu Rauno Gull, kes on treener ja isa ühele Eesti hetke lootustandvamale noortennisistile, 16-aastasele Grete Gullile. Saates kuuleb paljugi Rauno Gulli enda eluloost ja tennisetreeneriks saamisest ja tartlasena Saaremaale kolimisest. Mõistagi vaatame tagasi Grete möödunud hooajale ja uurime, millised on perekond Gulli lähimad tulevikuplaanid. Välja saab öeldud ka eelarve, millega Gullide tennisetandem möödunud hooajal arvestama pidi.

FK284! Netflixi maandus sakslaste tehtud suurejooneline film “Läänerindel muutuseta”. Sellega seoses kutsusime külla meie koosseisuvälise sõjafilmide eksperdi Erik Tikani, et sellele žanrile laiemalt otsa vaadata. Uudistes võtame jutuks Avatari järje pikkuse, Henry Cavilli loobumise Witcheri rollist, Guy Ritchie uue filmi ja mitmed lisandujad erinevate filmiprojektide juurde. Kinokavadesse lisanduvad sel nädalal “Üle linna Vinski” ja “Hetkel eetris”. Sisukord: 01:05 Kirjad 15:14 Kinotabel 20:58 Uudised 32:29 Intervjuu: sõjafilmidest Erik Tikaniga 1:30:45 Üle linna Vinski (Soome) 1:33:34 Hetkel eetris 1:39:01 Läänerindel muutuseta (Netflix) 1:46:47 Telekava

FK284! Netflixi maandus sakslaste tehtud suurejooneline sõjafilm “Läänerindel muutuseta”. Sellega seoses kutsusime külla meie koosseisuvälise sõjafilmide eksperdi Erik Tikani, et sellele žanrile laiemalt otsa vaadata. Uudistes võtame jutuks Avatari järje pikkuse, Henry Cavilli loobumise Witcheri rollist ja Guy Ritchie uue filmi. Kinokavadesse lisanduvad sel nädalal “Üle linna Vinski” ja “Hetkel eetris”. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

Kristjan Õunamägi on isa ja muusik bändis Dragons of the North. Ta on sellise ettevõtte ja brändi nagu Loodusvägi asutaja ja looja.  Ülikoolis õppis Kristjan logistikat ning hiljem läbis Holistilise Instituudi regressiooniteraapia õpingud.  Hetkel tegeleb ta  uue projektiga - Kensho, mis loob autonoomseid väikemaju looduskaunitesse kohtadesse, kus saab ennast välja lülitada muu maailma mürast ja inimestest ning leida taas kontakt oma sisemise minaga.Saates räägime:7st elu põhimõttestaastatepikkusest sõltuvusest ja sellest vabanemisestLOOV Organic (endine Loodusvägi OÜ) loomisest, kus võimatust sai võimalikteekonnast akordioniõpingutest lastemuusikakoolis kuni Dragons of the North pop-rock rännakumuusika loomiseniKensho autonoomsetest offgrid majadestSaates kõlanud laulud: 1. "Kamina taga"2. "Naine-Mees"3. "Mets on õpetaja"Kristjan ÕunamägiFacebookKenshostay.comDragons of the NorthTäitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekki...Festival: https://taitsapekkis.ee/seminar/Patreon: https://www.patreon.com/taitsapekkisSupport the show

Kreeka rallit juhib reedese võistluspäeva järel vanameister Sebastien Loeb 1,7 sekundiga noorema rahvuskaaslase Pierre-Louis Loubet' ees, kes võttis täna elu esimesed kaks katsevõitu ning teinud kiiruse poolest silmad ette kogu Toyota ja Hyundai tiimide pundile. Ott Tänak hoiab kuuendat kohta, jäädes liidrist maha 31,1 sekundiga. Junior WRC sarjas on hetkel jäänud tiitlile heitlema Robert Virves ja Jon Armstrong, aga heitlusse võib veel naasta hommikupoolikul auto lõhkunud, kuid siiski ajakontrollpunkti jõudnud ja 2.20 trahvi saanud Lauri Joona, kui esimese kolme mehega peaks laupäeval ja pühapäeval veel midagi juhtuma. Hetkel on rallijumal meie meest hoidnud! Päeva võtavad kokku Gunnar Leheste ja Roland Poom. Saate meiliaadress on kuueskaik@delfi.ee.

Kui Eesti korvpallikoondis valmistub EMiks, oleks patt mitte pühkida tolmukihti maha Õhtulehe korvpallist rääkival taskuhäälingul „Viies veerandaeg“. Ja mis oleks parem viis comeback'iks kui kutsuda saatesse külla eelmise EMi üks kangelastest ehk Gregor Arbet isiklikult. Alustuseks paari sõnaga Arbetist endast, kes otsustas hiljuti TalTechi spordiklubist lahkuda. Ja siis meenutuste juurde: mida tegi Tiit Soku juhendatav kossukoondis täpselt seitse aasta tagasi, kui oli EMini veel paar nädalat jäänud? Mida arvab Arbet sellest, et koondisest tehti toona filmi ja enne EMi tuli osaleda erinevatel avalikel üritustel, mida Andres Sõber kutsus lausa „hobuste väljanäituseks“? Riiga saabudes olid ootused suured, aga esimesena saadi nähvakas Tšehhi koondiselt ja päev hiljem Belgialt. Fännid vilistasid koondise välja ja pahandus oli suur. Arbet meenutab, kuidas enne Ukraina-mängu tuli abi väljaspoolt ehk appi tõttas toonane korvpalliliidu president Jüri Ratas. Järgnes võit Ukraina üle (Arbetilt 26 punkti!), ülinapp ja valus kaotus Leedult ning otsustav mäng Läti vastu. Algus oli paljutõotav, lõpp läks aga kahjuks ära ja edasipääs jäigi unistuseks. Lõpetuseks rääkisime Arbetiga praegusest korvpallikoondisest ja vaatasime ette tulevasele EMile. Head kuulamist!

Tänane saade on taaskord poliitilisele maastikule pühendatud. Volikogus on esimesel lugemisel Viljandi linna uued arengudokumendid, samuti eelarvestrateegia, milles kajastuvad nende arengueesmärkide saavutamiseks vajalikud summad. Millised on pikas perspektiivis olulised arengusuunad ja millised on investeeringud, mida on vaja kõige kiiremini teostada? Kultuuriministeerium on teinud Viljandi linna volikogule ettepaneku alustada läbirääkimisi ühise sihtasutuse Viljandi Muuseum asutamiseks. Hetkel on Viljandi Muuseum riigimuuseum, kuid uue sihtasutuse loomisel saaks ka Viljandi linn selle tuleviku kujundamisel kaasa rääkida. Mis on sellise ühise sihtasutuse loomise plussid ja miinused? Lõpetuseks räägime olukorrast riigis ja mis tundega lähevad volinikud suvele vastu. Külas on Juhan-Mart Salumäe (valimisliit Südamega Viljandis), Rein Triisa (Reformierakond), Marko Tiitus (Isamaa), Helmut Hallemaa (Kesk), Ando Kiviberg (Eesti 200). Saatejuht Peep Maasik, helipuldis Martin Aulis.

Kuku raadio saates „Terviseks“ räägime sel korral vererõhust. Milline on normaalne vererõhk ja miks see ühel hetkel liiga madal või vastupidi liiga kõrge on? Selgitusi jagab Lääne-Tallinna Keskhaigla kardioloog ja funktsionaaldiagnostika osakonna juhataja dr Ene Pullisaar. Saatejuht on Ingela Virkus.

Sille-Liis on EAs annetustiimi juht, mis sai detsembris valmis veebilehe Anneta Targalt, mille kaudu on võimalik teha Eestist tulumaksuvabasid annetusi GiveWelli soovitatud organisatsioonidele. Ta õppis Tartu Ülikoolis psühholoogiat ja hiljem Utrechti Ülikooli magistris sotsiaalpsühholoogiat. Hetkel töötab ta Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis, kus tegeleb erinevate rakenduspsühholoogia projektidega, mis on seotud tööalase vaimse heaoluga, aga ka käitumise mõjutamise ja müksamisega. Rääkisime saates annetamise psühholoogiast ja täpsemalt sellest, mis takistab meil tegemast kõige efektiivsemaid annetamise otsuseid ja kuidas seda probleemi lahendada. Ajatähised: 01:12 Kuidas Sille-Liisi karjääritee on seotud efektiivse annetamisega 07:40 Mis karjäärivõimalused on psühholoogia taustaga inimestel efektiivse altruismiga seotud valdkondades 12:20 Kui levinud on mõjuga arvestamine annetusotsuseid tehes 23:00 Mis on motiveerinud inimesi annetama Ukraina sõjakriisi ajal 27:20 Tõhusat annetamist takistavad faktorid 46:45 Annetamine ja emotsioonid 54:40 Lahendused - kuidas mõjutada inimesi efektiivsemalt annetama 1:06:20 Sille-Liisi soovitused tõhusamaks annetamiseks nii Eestisiseselt kui ülemaailmselt 1:17:50 1-minutiline pitch pereliikmele efektiivse annetamise vajalikkusest Hinda saadet siin: https://forms.gle/LPRE2ziBs62pjGTX9 Vestluse jooksul mainitud allikad: - The many obstacles to effective giving: https://psyarxiv.com/3z7hj/ - Effective Thesis: https://effectivethesis.org/ - EA Funds: https://funds.effectivealtruism.org/ - Animal Charity Evaluators: https://animalcharityevaluators.org/ - Give Directly: https://www.givedirectly.org/ - Giving What We Can: https://www.givingwhatwecan.org/ - Against Malaria Foundation: https://www.againstmalaria.com/ - Kiusamisvaba Kool: https://kiusamisvaba.ee/ - Nähtamatud Loomad: https://nahtamatudloomad.ee/ - SPIN programm: https://www.spinprogramm.ee/ - Vaikuseminutid: https://vaikuseminutid.ee/ Uudised: - Effective Ideas: https://effectiveideas.org/ - William MacAskilli uus raamat: https://www.amazon.de/-/en/William-MacAskill/dp/1541618629/ref=sr_1_1?crid=12U75HD85YBC7&keywords=What+We+Owe+the+Future&qid=1650870774&sprefix=what+we+owe+the+future%2Caps%2C141&sr=8-1 - Nähtamatud Loomad tööpakkumine: https://nahtamatudloomad.ee/nahtamatud-loomad-votab-toole-vabatahtlike-koordinaatori-ja-fundraiseri

Maret on aeglase elustiili liikumise populariseerija. Ta on podcasti Aega On host, kus arutletakse selle üle kuidas võtta aega maha ning väärtustada kvaliteeti. Maretil on ka kaks kõrgharidust - psühholoogias ja turismiettevõtluses. Samuti õpetab ta lihtsustatud lastekasvatust ning muud mis aitab meil elust enam rahulolu tunda. Hetkel on olulisel kohal tema elus 10-kuuse poja eest hoolitsemine (põhikohaga teeb seda küll abikaasa) ja palgatööna spordimuuseumi turundamine.Saates kuuled nii sellest, kuidas Maret jõudis ise aeglase elustiilini ning mis selle põhiidee on. Samuti saad teada mida inimesed juba teavad ja mida õpivad, kui nad puutuvad kokku aeglase elustiili ideega.Head kuulamist!Support the show (https://www.patreon.com/maailmamuutja)

Kas Ukraina rahukõnelused viivad kuhugi ja kuidas üldse paistab hetkel sõda Ukrainas, sellest kõnelevad pühapäevases Välismäärajas vaatleja Raivo Vare ja Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölder. Saatejuht on Erkki Bahovski.

“Kas sinu igapäevane rutiin on küpsisekausi taga veinitada ja vaadata televiisorit või hoopis see, et lähed kõnnid iga päev tund aega metsas? Pikaajaliselt on nende harjumuste tulemused selgelt näha,” arutleb ülipopulaarse podcasti Blondcast juht Katri Teller. Ta lisab, et eriti just naiste puhul on alates teatud vanusest näha, millist elustiili on keegi harrastanud.

Raivo Hein: elus on tähtsamatki peale investeerimise Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2021 toimunud Raivo Heina esinemine teemal "Kapitalisti pihtimus: edu valem". InvesteerimisFestivalil rääkis ettevõtja ja investor Raivo Hein, et inimesed peaks rohkem tähtsustama oma tervist ja tasakaalu elus. Investeeringute osas vaatab ta jätkuvalt finantssektori poole. Raivo Hein rääkis investeerimisfestivalil, et oleme ühiskonnas jõudnud punkti, kus arvatakse, et kui sul on palju raha või oled kuulus, siis sa oled edukas. „Mina vaidleks sellele vastu. Edukas on see inimene, kes suudab pakkuda mingit asja, mida teine pool vajab. Raha on vaid jääkprodukt,“ rääkis Hein. Ta lisas, et väga edukas võib olla inimene, kellel ei ole üldse raha. Raivo on ettevõtja, investor ning visionäär. Ta on tegutsenud nii panganduses, energeetikas, jaekaubanduses kui ka kinnisvarainvestorina. Samuti on ta asutanud Eesti suurima tööpakkumiste portaali CV keskus. Hetkel tegutseb Raivo LHV Groupi nõukogus. Lisaks eelmainitule on Raivo ka kopteripiloot, tuntud astrofotograaf ning suur käekellade entusiast. Sellest ja paljust muust saad kuulda juba podcastis. InvesteerimisFestival 2021

Euroopa komisjon valmistab ette Euroopa Looduse taastamise seadust. On lubatud, et lähikuudel saab sellest lähemalt teada. Hetkel on teadlased enda poolt teinud märgukirju selle kohta, mida see seadus sisaldama peaks. Eesti ja Euroopa looduse liikide arvukus kahaneb ja väga suure kiirusega. Paraku on see ainus tegur, mis inimeste heaolu muutuvas kliimas tagada suudab. Sellest ja muustki räägib saatejuht Marek Strandberg Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimehe ja Tartu Ülikooli botaanika kaasprofessori Aveliina Helmiga.

Ants Rootslane on terapeut ja kõneleja. Hetkel mil Ants siseneb ruumi, on koheselt tunda huvitavat energiat, mida on keeruline sõnadega seletada. Tema karismaatilisus ja otsekohesus haaras põnevalt nii meie saatemeeskonna kui ka kohale tulnud publiku. Ilmselt sellepärast tuligi seekordne vestluse episood senistest kõige pikema kestusega.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" rõhub seekord Eesti naiste ja meeste karikavõistluste põnevatele poolfinaalmängudele ning vaatab ühtlasi otsa järgmisel nädalal Tartus toimuvale finaalipäevale. Oluliste teemade üle arutavad seekord Tallinna stuudiost võrkpallisõber Mihkel Uiboleht, Rae Spordikool/Viastoni naiskonna peatreener Raigo Tatrik ja saatejuht Karl Rinaldo ning Tartu kodukootud stuudiost Tartu Bigbanki juhendaja Alar Rikberg. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Üks peatreener lasti äsja lahti. *Miks algab naiste võrkpallihooaja üks tähtsamaid mänge, karikafinaal, kolmapäeval kell 16? *Audentese SG/Noortekoondise ülipõnev karikaduell Rae Spordikool/Viastoniga lõppes esimese võiduga, olgugi et Rae oli korduvalt punkti kaugusel finaalist. *Eesti karikavõistluste poolfinaalis olid võtmerollis mitu 14- ja 15-aastast tütarlast. *Kas 18-aastasest Eva Liisa Kuivonenist on saanud Eesti liiga parim ründaja? *Kes ütles, et noori sidemängijaid ei tule peale? *Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ootab enne karikafinaali eel maraton-nädalavahetus. Kes on finaalis favoriit? *Pafi ennustusrubriigis usuvad kõik Andri Aganitsa. *Mis on juhtunud meeste võrkpallimaastikul Tallinna Selveriga? Võidud Bigbanki ja TalTechi vastu räägivad enda eest. *Tõsine oht: tartlaste trennist puudub täna üle poole meeskonna. Kas karikafinaal võib edasi lükkuda või ära jääda? *Alar Rikberg: finaalis on favoriit Tallinna Selver. *Kert Toobal on karikafinaaliks Tartu Bigbanki koosseisus! *Selveris on esile kerkinud mitu huvitavat mängijat. *Millest tekkis TalTechi täielik ärakukkumine ja finaalist väljajäämine? *Alaliit tegi esimese koosoleku, et leida uueks hooajaks meistriliigasse nelja klubi asemel kuus kuni kaheksa meeskonda. *Kuulajate küsimused puudutavad Timo Lõhmust, rannavollet, Alari personaalküsimust ja Raigo pere järelkasvu. Ühtlasi selgub inimene, kes võidab Viastoni poolt välja pandud auhinna.

Milliste piirangutega tuleb arvestada pühade ajal, annab teada Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma kell 7.35.

Kas olete kunagi mõelnud, kuhu lähevad kõik need telefonid, mis „vanaks” on jäänud? Need telefonid, mis ei ole enam nii popid või moodsad ja mis ebavajalikult uute vastu välja vahetatakse. Need telefonid jõuavad Soomes asutatud, kuid nüüd ka Eestis tegutseva ettevõtte Swappie kätte, kes need korrastab, puhastab ja järgmistele inimestele edasi müüb. Võib tunduda väga lihtsa ärina, kuid kui süveneda, siis on tegemist tegevusega, mis viib meid tagasi sellesse aega, kui inimesed oma riideid, kodumasinaid, autosid veel parandasid, mitte ei vahetanud neid esimese rikke ilmnedes välja. Lisaks sellele säästab Swappie tohutus mahus planeedi tervist, andes juba toodetud asjadele uue elu. Swappie Eesti personalijuht Britta Breckon ütleb, et hetkel tegelevad nad e-poena, mis ostab kokku, hooldab ja müüb vaid Apple'i toodetud telefone. Pikas perspektiivi, kuna platvorm on loodud, võiks tulla plaani ka teiste telefonide, kuid ka muu elektroonika taaselustamine. Hetkel müüakse second-hand iPhone'e üle Euroopa enam kui veerandsajas riigis. „Legend räägib, et üks kahest Swappie asutajast, Sami Marttinen, olla tahtnud 5–6 aastat tagasi osta endale soodsat iPhone'i. Valiski veebis ühe telefoni välja ja võttis müüjaga ühendust. Lepiti kokku telefoni eest tasumises ja kauba kohaletoimetamises. Nagu vahel läheb, siis rahast jäi Sami ilma ja telefoni ootab mees siiani. Sellest inspireerituna nägi Sami oma tänase äripartneriga võimalust alustada äri. Nii alustati vaid Soomest ostetud Apple'i telefonide parandamise ja müügiga, kuni nüüdseks on jõutud 1000 töötajani kahes riigis. Eesti operatsioonikeskuses töötab hetkel 375 inimest,” selgitab Breckon. Personalijuht mainib, et aasta alguses Eesti turule tulles oli plaan värvata 200 inimest. Nüüdseks on see number juba ületatud ja sihid seatud veelgi kõrgemale. „Avame kindlasti veel operatsioonikeskusi Euroopas, hiljuti alustasime uue kontori sisseseadmist Amsterdamis. Peale Euroopat seame suuna kindlasti ka kaugemale. Ning Tallinna tiimi kasvatame just nii suureks, kui palju töötajaid meil õnnestub siin leida,” räägib Breckon. Kiiresti arenev ettevõte ootab enda juurde tööle kõiki, mitte vaid neid, kellel on kogemusi elektroonikaga. Personalijuht ütleb, et annavad igale uuele töötajale ise kontoris kohapeal vajalikud teadmised ja oskused. Lisaks on palk konkurentsivõimeline, töökeskkond inspireeriv ja ettevõte kiiresti arenev. Stuudios vestlesid vana elektroonika uuele elule aitamisest Swappie Eesti personalijuht Britta Breckon ja ajakirjanik Martin Hanson.

Verner on üks uskumatult äge inimene.  Ta on oma senise elu jooksul osalenud kokku 13 olümpiaadil, õppinud nii Tartu kui Hokkaido ülikoolis (Jaapanis  ja võitnud Jaapani keele kõnevõistluse). Saanud nii Rotalia, ESFUSA, TÜ SA stipendiumi, kokku üheksa erinevat stipendiumi.  Enda teadustöös keskendub Verner sellele, et arendada välja materjal, mida kasutada ekraanides, et need oleksid lihtsasti taaskasutatavad. Hetkel on selleks peamine viis ekraanide põletamine, millega aga arenenud riikides ei tegeleta.Saates kuule nii sellest, kuidas Taiwani teadustööga minekuks peab olema sihikindlust, miks üldse Vernerile teadus ja just keemia niivõrd korda läheb ja kes ning mis laused on teda mõjutanud olemaks selline nagu ta on.Head kuulamist!Support the show (https://www.patreon.com/maailmamuutja)

„Globaalsete eestlaste“ 41. külaliseks on antropoloog, ajakirjanik ning haridusinnovaator Ede Schank Tamkivi. Hetkel keskendub Ede Vabamu noorteprogrammi NoVa juhtimisele, kuid päevatöö kõrval on ta programmeerimiskooli kood / Jõhvi kaasasutaja, noorte leiutajate suvekooli Hüppelaud korraldaja ning Sõnause sõnakorje taaskäivitaja. Räägime Edega tema tööst ajakirjanikuna ning antropoloogiks kasvamisest, kuidas on Skype mõjutanud tema elu ja Eesti kultuuriruumi ning miks on vajalik rääkida üleilmsetest eestlastest. Lisaks räägime selles saates: Ede tööst ajakirjanikuna ning antropoloogiks kasvamisest. Kuidas on Skype'i lugu mõjutanud tema elu ja Eesti kultuuriruumi. Miks on vajalik rääkida üleilmsetest eestlastest. Hariduse rollist parema tuleviku kindlustamisel ning kuidas infokülluses leida paremaid vastuseid. Miks ja kuidas on Californiast saanud tõmbekeskuse asemel tõukekeskus. Keeleuuenduste vajalikkusest ning kuidas seda teha. Kuidas on toimunud Eesti narratiivi nihe erinevatel aegadel Eestist läinute lugudes. Miks ja kuidas kaasata enam naisi ühiskonnas olulistesse protsessidesse. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Linda on tõeliselt äge inimene. Ta on käinud vahetusaastal Itaalias. Loonud enda sotsiaalse ettevõtmise Around the table, millega jõudis ka Ajujahi Top 30 sekka. Hetkel aktiivselt ta ettevõtlusega enam ei tegele ning huvitub selle asemel hoopis dokumentalistikast. Ta tegutseb ka koolilehe Sihker peatoimetajana ning hiljuti valmis tal lühifilm “Kodu”. Kogu selle nimekirja lõpetuseks on ta alles 11.klass õpilane Jaan Poska Gümnaasiumis. Saates kuuleb nii sellest kuidas oli Lindal Itaalias, mis on mõjutanud teda positiiv-aktivist olema kui ka sed miks ta enda ettevõtmise otsustas lõpetada ja teeb seda mida ta praegu teeb.Head kuulamist!Support the show (https://www.patreon.com/maailmamuutja)

Kataloonia ralli teine päev kulges Thierry Neuville'i katsevõitude tähe all, üksikuid sähvatusi tegi pärastlõunal ka Sebastien Ogier, kelle pärastlõuna rikkus tehniline äpardus õhtusel publikukatsel. Ideaalstsenaarium, mille korral viimaseks Monza ralliks põnevus maksimaalselt õhku jääks, oleks Evansi võit Neuville'i, Sordo ja Ogier' ees. Hetkel aga minnakse viimasele päevale vastu järjestuses Neuville, Evans, Ogier ja Sordo. Selge on see, et Ogier' ja Sordo vahel läheb veel pühapäeval andmiseks, aga kas ka esikoha pärast kakluseks läheb, see sõltub suuresti sellest, kui kõvasti julgeb suruda Evans. Räägime pikemalt ka JWRC klassis neli katset võitnud Robert Virvesest ja tõenäoliselt selles arvestuses maailmameistriks tulevast soomlasest Sami Pajarist. Vastame ka saatesse saadetud küsimustele, mida ootame jätkuvalt aadressil kuueskaik@delfi.ee.

Pandeemia lainetusest gastronoomiavaldkonnas rääkisime ka eelmises Gurmaani numbris, kus sai kirjutatud sellest, kuidas maailmas on hulk tippkokki ja -sommeljeesid, kes koroona läbipõdemisel kaotasid oma senised maitse- ja lõhnatajud. Täna aga tuleme kodule märksa lähemale ja räägime Eesti tippsommeljee Kadri Krooniga, kuidas tema ühel päeval kõige mõnusa asemel „rääsunud lehmaluda” aroome tundis. Kadri Kroon on Eesti veiniseltskonna üks käilakuju, on olnud nii Eesti Sommeljede Assotsiatsiooni kui ka Sommeljeede Erakooli loomise juures, lükanud käima ja vedanud eest mitmeid Eesti restorane ning kohvikuid, kirjutanud hulga veini- ja toiduteemalisi raamatuid ning loendamatu arvu artikleid paljudes väljaannetes. Lisaks sellele toimetab veinikoolitajana ja on lihtsalt saba ning sarvedega veinis, toidus, maitsetes ja aroomides sees. Aga alguse sai Kadri veinisuhe, räägime siis professionaalsest suhtest, 90ndate keskel, kui ülikoolis etümoloogiat õppinud neiu asus kirjutama magistritööd. Töö teemaks valis Kadri veinialased terminid eesti keeles. Minnes Tartu Ülikooli raamatukogusse, leidis ta eest vaid kaks, rõhutan kaks, Eesti meedias avaldatud artiklit veinist. Parema raamatusaagi sai tulevane sommeljee aga Helsingist ja Pariisist. Magistritöö sai valmis ja kaitstud, kuid vein oli võlunud nii palju, et keelekorrektori või teadlase tee asendus sellega, mida pidi Kadri ka praegu sammub. „Mehega just äsja arvutasime, et olen kogu oma karjääri jooksul olnud seotud või juhtinud kahtekümmet projekti, mõni suurem, mõni väiksem. Ma olen alati olnud otsija, uurija ja pigem on mind tõmmanud käima erilised kohad ja erilised veinid. Hetkel näiteks pakub mulle väga huvi Inglismaal toimuv ja täpsemalt siis rahulikud veinid. Kui Inglismaa vahuveinid on ka rahvusvaheliselt palju tunnustust saanud, siis paljud punased, mis on äärmiselt vinged, on jäänud tagaplaanile. Samamoodi huvitab mind hetkel Kreeka vein ja mis sellega toimub. Kõik ütlevad, et Kreeka vein on jube. Ma vaidlen vastu. Sealt kandist nagu ka Ida-Euroopa riikidest tuleb väga vinget kraami,” räägib Kadri. Oma lemmikviinamarjaks peab sommeljee „Pinot Noiri”. Põhjendus on lihtne: see mari lubab valmistada hellemaid, kergemaid veine. „Mulle meeldivad pigem sellised naiselikumad veinid, milles on õrnust, selgust ja kust tuleb – nagu naistest endist – neid sügavamaid nüansse otsida, need pole nii esiplaanil,” räägib Kadri. Magistritöö, mis võttis vaatluse alla eesti keelse veiniterminoloogia, on siiani laiemale ringile avaldamata. Kindlasti tuleks seda teha, sest siiani ei ole veinitermineid piisavalt eestindatud või saavutatud ekspertideülest kokkulepet, mis mida tähendab. Julgustame Kadrit seda 25 aasta vanust teadustööd revideerima ja avaldama. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Täna on märgiline päev Eesti poliitikas. Eesti Konservatiivne rahvaerakond läks esmakordselt arvamusküsitlustes juhtima ning see ei pruugi olla veel üldsegi tema lagi. „Hetkel on ühiskondliku protesti kandjaks just EKRE,“ selgitab Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora. „Varem on seda rolli täitnud ajalooliselt Keskerakond, kes on aga valitsuses ning seetõttu paigal toetusega.“ „Kõik, keda mingi elukorralduslik muutus – näiteks kütusehinna tõus tanklates – ärritab või pahandab, kasutavad loomulikult valitsuserakondi piksevardana ja EKRE on nende jaoks lahendus,“ märkis ta. Huvitava fenomenina on järsult kasvanud EKRE toetus ka venekeelse elanikkonna seas. RusDelfi toimetaja Roman Starapopov toob ühe põhjusena välja, et EKRE hakkas rääkima oma valijatega vene keeles. „Teine asi aga, et nad räägivad just seda, mida venelased kuulda tahavad. Nii on Ida-Virumaal suuri probleeme töö leidmisega. Nüüd räägib EKRE, et las ukrainlased, kes töö ära võtavad, lahkuvad.“ Moora tõstis esile EKRE edu poliittehnoloogilise nähtusena, mis teeb nendest kirjutamise meedias väga keeruliseks: „oled loll, kui sa kajastad ja oled loll, kui sa ei kajasta.“ Moora viitab tuntud esseistile Nassem Nicholas Talebile, kes on toonud kasutusele mõiste „antihaprus“. „Iva on see, et tugevad ja hakkamasaavad on nähtused, protsessid või isikud, kes võidavad kaosest. Kui kivi saab hoobi, jääb ta ikka iseendaks. Habras asi läheb katki. Ning on antihaprad asjad, mis lähevad hoopidest tugevamaks,“ kirjeldab ta teooria põhisisu. „Väga paljud muu maailma poliitikud, kelle pealt EKRE on end maha kirjutanud, just sellise kuvandi ongi suutnud luua: kui nad saavad mingi asja eest peksa, kui juhitakse lihtsalt tähelepanu, et nad sõna otseses mõttes valetavad või räägivad täiesti teist juttu, kui nad rääkisid eile, siis igale teisele poliitilisele jõule oleks see saatuslik või väga kahjulik,“ selgitab Moora. „Aga neid teeb see tugevamaks. Kui vaadata kasvõi viimaseid arenguid, pole teisi erakondi, kes saaksid olla täiesti vastandlikel positsioonidel või ajada täielikku jama.“ Näited Eesti Ekspressi peatoimetaja toob ka konkreetseid näiteid: Vaktsiinivastaste jaoks on EKRE pääsetee või lahendus, esindab justkui nende soove. Samal ajal peksavad nad minister Tanel Kiike selle eest, et Eesti vaktsineerimisumbrid on haledad. Nad räägivad, et Euroopa Liidu turupööre on riigikeskne ja turuvaenulik. Lahendusena pakutakse aga riiklikku hinnapiiri, mis on täissotsialism. Ei pese ju maha venevaenuliku erakonna kuvandit! Aga see ei takista rääkimast Kremli jutupunkte ning tampida näiteks ukrainlasi. Saates veel Eks ka poliitikas tahetakse olla võitjate poolel. Kas nüüd on jutud „sanitaarkoridorist“ selleks korraks ühel pool? Kui Talibani naasmise puhul oodati, et islamiliikumine võib olla muutunud inimnäolisemaks, kas peab ehk (ja kas suudab) kohendama oma räuskavat stiili ka EKRE? Millal tuleb poliitikamaastikule keegi neist veel äärmuslikum? Kuulake Krister Parise juhitud erisaadet siit!

Viiendal septembril leidis Guineas aset coup d'etat. Võimult tõugati üle 40 aasta Guinea demokratiseerimise nimel töötanud ning võimule saades demokraatia täielikult hävitanud Alpha Conde. Hetkel on Guinea de facto liider Alpha endine erivägede juht Mamady Doumbouya. Kes hakkab Guinea üle valitsema? Mida arvab järjekordsest riigipöördest rahvas ja rahvusvaheline ühiskond? Kuidas Alpha Conde sellesse olukorda üldse sattus? Ülevaate sündmustest annavad Ringjoone Aafrika eksperdid Paula Kägu ja Solveig Joanna Niitra, keda pommitas küsimustega saatejuht Renee Stamberg. Saate tõi teieni Carl Philip Laantee Reintamm.

Kuuekümne esimene imeline külaline on Laura Lepp. "Minu nimi on Laura. Olen naine, ema, abikaasa ja töötaja, õpilane ja vahel ka õpetaja. Eriti meeldib mulle lihtsus, kergus ja soojus. Kergus näha ka sitas saia aga vahel mitte liiga tõsiseltvõetav. Lihtsus, et ma ei vaja poppe asju ega kalleid kinke vaid siirust, armsust ja sirjooneliselt probleemide lahendamist. Soojus eriti ilma mõttes, ka inimeste naeratused, loomade lähedus ja looduse ilu. Olen raamatupidaja aga arvudest tähtsamaks pean inimesi, kellega koos töötan. Hetkel joogatunde ma ei anna vaid pean pausi, sest eelmine aasta röövis kogu isu orgunnida tundi. Olen minemas holistika instituuti, müümas korterit ja otsimas peaaegu alati midagi uut. Lisainfo: https://www.facebook.com/popupjooga"

Hetkel on Eestis töötavatest teadlastest on umbes kümnendik välisteadlased ning rahvusvahelisi doktoriõppe üliõpilasi pea kolmandik. Kas need suhtarvud on Eesti riigi jaoks parajad ning kas Eesti on paik, kus ihaldatakse teadust teha või on tegu teise-kolmanda ringi valikuga? Arutluse alla tuleb ühelt poolt see, mis põhjustel peaks Eesti riik välisteadlasi tööle soovima, mis ohud või võimalused siin eksisteerivad. Teisalt võiks arutelu anda aimu, mis on grantide või perekondlike põhjuste kõrval faktorid, mis kutsuvad välisteadlast Eestis teaduse tegemise kasuks otsustama, mis aga loobuma. Arutelujuht: Katrin Pihor Arutelus osalejad: Prof. Steffen Manfred Noe (Eesti Maaülikooli metsandusliku modelleerimise ja suurandmete professor), Akad. Maarja Kruusmaa (Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor ja biorobootika professor), Harry Kattai (Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik), Prof. Olaf Mertelsmann (Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor), Regina-Nino Mion (Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduste ja visuaalkultuuri instituudi teadur)

Afganistanis on vahetunud võim ja kogu režiim. Samas on kogu maailmal, sh. Eestil siiski nimetatud riiki suursaadikud ja diplomaatilised esindused. Kuidas edasi? Kuidas hetkel, kui üldse, käib suhtlus Talibani ja välisriikide vahel? On need diplomaatilised läbisaamised või puht-pragmaatilised kõnelused oma inimeste päästmiseks?

21. sajand on üks väga põnev sajand: telefonid näitavad pilti, inimesed lendavad turistidena kalli raha eest kosmosesse ja piimal ei pruugi olla mitte mingit pistmist loomadega. Välja näevad need piimad üsna sarnased sellele, mida me kõik lapsepõlves rüüpasime või tänini kohvile valame. Maitsevad ja lõhnavad need joogid aga vägagi omapäraselt, enamasti meeldivalt, kuid alguses ehmatavalt. Mida oodata joogilt, mis on valmistatud kaerast, mandlitest, kookosest, India pähklist, sojast või riisist? Taimsed piimad (kutsutakse neid ka vegan piimadeks, taimseteks piimajookideks) ei ole tehniliselt võttes piimad, kuigi nende idee on sarnaseid loomseid tooteid asendada või olla neile alternatiiviks. Kutsuma peaks neid pigem ikkagi piimajookideks, kuigi enamus arenenud maailma on võtnud omaks terminid nagu kaerapiim, riisipiim, mandlipiim. Ajamata neid segamini loomsete piimadega, ootamata neilt koopiat või päris samu elamusi. Eesti oma kaerapiimad Eelmise aasta sügisel tuli Tere piimatööstus turule Eesti esimese taimse piimajoogiga, täpsemalt kaerapiimaga. Selle aasta sügisel paisatakse müüki teinegi Eesti tootja kaerapiim, sellel korral siis Jane Kaerajoogi brändi alt. Miks just kaer ja miks just nüüd? “Kaer on meile, eestlastele vägagi omane tooraine. Oleme kaera aastasadu kasvatanud, erineval moel söönud ja selle maitse on meile tuttav. Maitse on kindlasti oluline, et inimesed joogi omaks võtaksid, kaeraga on see kindlasti lihtsam kui mõne eksootilisema toorainega,” räägib Tere toote innovatsioonijuht Liina Kimmel, kes juhib piimatööstuses nii öelda taimsete alternatiivide arendamist. Jane Kaerajookide looja Jane Kaljulaid lisab, et maailmas on trend piima alternatiivide suunas olnud juba mitukümmend aastat, nagu ikka jõuavad trendid Eestisse teatava hilinemisega. “Kui vaadata kui pikaks on veninud Eesti poodides taimsete piimade riiulid, siis oli viimane aeg ka siin seda tootma hakata,” lisab Kaljulaid. Tema jaoks on oluline, et ta tegeleb just nimelt ainult taimsel toorainel põhinevate saaduste valmistamisega. Teadaolevalt peaks Eestis olema võimalik hetkel osta 26 erineva brändi taimseid piimajooke. Hetkel kumbki bränd oma piimajooke Eestis ei tooda, kuid plaanid seda siin teha on juba töös. Kui Tere toodab oma piimajooki Soomes, siis Jane leidis omale partneri Rootsist. Mis aga 100% eestlastele kuuluvad, on nende piimajookide retseptid, sest enne joojatele klaasi valamist rikastatakse kaerast välja “loputatud” vedelikku nii rasva, vitamiinide, erinevate toitainete kui ensüümidega. “Lisandeid on vaja, et muuta taimsed piimajoogid ikkagi tavapiimale maitselt sarnasemaks. Lisaks on vaja tõsta nende piimade toiteväärtust ja lisada aineid, mida piim võiks anda,” selgitab Kimmel. Kaljulaid lisab, et selle tõttu on ka erinevatel piimadel erinev värv - roosakast pruunika või kollakani -, erineva tugevusega aroom ja maitse, mis võib olla rasvasem, siidisem, vesisem ja nii edasi. Stuudios tutvustasid Eesti esimesi kaerajooke Jane Kaerajookide looja Jane Kaljulaid (https://www.janekaerajook.ee/) ja Tere/Nordic Milk toote innovatsioonijuht Liina Kimmel (https://www.tere.eu/tooted/taimsed-tooted/tere-varske-kaerajook). Saadet juhtisid Martin, Liisa ja Keiu. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

"Kui Eestis on keegi meditsiiniliste väljakutsete kehastus, siis on see Kuresaare haigla ravijuht Edward Laane," nii sõnastas ETV "Pealtnägija" eelmisel kevadel esimesena Saaremaal koroonarünnaku vastu võtnud arstide olukorda.

Majaehitus- või renoveerimismõtete algusjärgus on vaja läbi mõelda ka see, milline hakkab hoone välja nägema. Mitte kuju või ruutmeetrid, korrused või disain, vaid välja tuleb mõelda ja valida materjal, stiil, mis hakkab ehitama maja seinu. Üheks selliseks võimaluseks on kasutada StoneREXi tsementkiudplaate, mille on tootnud Eesti firma Centene Pro. „StoneREXi ehitus- ja fassaadiplaatide kõige erilisemateks omadusteks on ohutus tervisele ja keskkonnale, samuti väga hea vastupidavus erinevatele ilmastikutingimustele, tugevus, tulekindlus, kvaliteet ning loomulikult ka suurepärane välimus,” ütleb Centene Pro juhataja Jana Volt ja lisab, et nende laiast valikust leiavad endale sobiva nii modernse stiili austajad kui ka need, kes maalähedast kodu rajavad. Tsemendist fassaadiplaatide kasutusviis – ventileeritavad fassaadisüsteemid – tagavad kodudes ka hea sisekliima, aitavad kokku hoida energiakuludelt ja toetavad nii kliimaneutraalsuse poole püüdlemist. „Me väärtustame inimeste tervist, heaolu ja keskkonda ning toome turule vaid neid tooteid, mille pikaealisus, kvaliteet ja ohutus nii inimestele kui ka keskkonnale on kontrollitud,” mainib Volt. Turule toodi veelgi parem lahendus – StoneREX Air Uusim arendus, millega kohe turule tullakse, on aga valmis disainiga fassaadiplaatide terviklahendus, mis koosneb mõõtu lõigatud tsementkiudplaadi tükkidest, mida on lihtne hoone fassaadile mustriks sättida. Hetkel on valikus neli erinevat mustrit, mis moodustuvad kindlas suuruses, üksteisega ideaalselt kokku sobivatest plaatidest. Paigaldus on nii kergem, lihtsam ja kiirem. „Meie kogemus on paraku selline, et objektil ei oska paljud ehitajad tsementkiudplaate õigesti kasutada. Sageli ei loeta läbi paigaldusjuhendit, mis iga materjaliga kaasa tuleb. Seal on kirjas, kuidas ja mis tingimustes meie suurest plaadist vajaliku suurusega tükke lõigata, kuidas neisse õigesti auke puurida, kuidas seina kinnitada. Kõik on väga lihtne, kuid ikkagi eksitakse õige kasutuse vastu. Selleks panimegi pead kokku ja tulime välja uudse lahendusega, kus ehitaja eest on suur osa tööd tehase tingimustes ära tehtud, mis muudab hea tulemuse saavutamise tunduvalt tõenäolisemaks. Väiksemate tükkide kasutamine muudab ehitaja töö ka tunduvalt lihtsamaks,” selgitab Volt. Teiseks suureks uue lahenduse eeliseks on see, et plaadimosaiigi osi saab hakata mugavamalt müüma ka ehituspoodides. „Pakendame kõik plaadid kenasti ära ja need saab poest auto pagasnikusse tõsta ning objektil lasta juba probleemita seina,” räägib Centene Pro juhataja. Selleks, et jutt ei jääks vaid jutuks, külastage kodulehte www.stonerex.ee/air. Uuel tootelehel on võimalik näha ettevõtte loodud mustreid, vaadata värvivalikut ning näha mustrite ja värvide sobivust konkreetse maja fassaadis. Hetkel on näidisvalikus neli majatüüpi, neli mustrit ja neli värvi. Volt ütleb aga, et kui huviline saadab neile pildi oma majast, saavad nende kujundajad tõsta õige mustriga fassaadi disaini juba otse reaalsele hoonele. Nii saab näha, kas ja mis konkreetsele majale sobiks. Saates rääkis StoneREXi fassaadi-, sokli- ja ehitusplaatidest nende tootja Centene Pro juhataja Jana Volt. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Personaliuudiste podcast’i „Tööelu” uusimas saates on külas Eesti ühe suurima jaeketi Maxima personalijuht Lea Kimber, kes räägib lähemalt, kuidas on muutunud Maxima kuvand inimeste silmis, milliseid hüvesid pakutakse lisaks palgale, miks alustab jaekett e-õppe lahenduse juurutamisega ja kuidas on 3700 töötajaga hiigelettevõte saanud hakkama koroonapandeemiaga. „Nagu ka teistel jaekettidel, nii on ka Maximal kriisiaeg läinud pigem hästi. Rääkides töötajatest, siis on Maxima muutunud inimeste silmis väga kindlaks tööandjaks, kuhu soovitakse tööle tulla. 80 protsenti nendest töötajatest, kes kriisi alguses meile tööle tulid, on tööl siiani ja plaanivad ka meile jääda,” selgitab Kimber. Koroonaepideemiaga võitluses on Maxima olnud eesrindlik. Paljud meetmed viiruse leviku takistamisel võttis Maxima kasutusele esimesena. Näiteks hakkas Maxima oma kauplustes pakkuma klientidele tasuta maske juba enne vastavasisulist vabariigi valitsuse otsust. Hetkel oleme koostöös Kaupmeeste Liiduga kaardistamas vaktsineerimise vajadust. „Me ei hakka kindlasti tegema selliseid otsuseid, et inimesed, kes end ei vaktsineeri, ei saa Maximas töötada. Samas me peame tagama turvalise ostukeskkonna. Seetõttu desinfitseerime pidevalt oma poodides nii kärusid kui ka muid pindasid, meie töötajate tervist kontrollitakse ja jälgime pidevalt, et kantaks maski või visiiri,” selgitab Kimber. Maxima kuvand muutub Personalijuht lisab, et praegune aeg on muutnud seda kuvandit, mis Maximast ehk paljude inimeste peas aastaid oli – probleemid keelt mitte oskavate müüjatega, väikesed palgad ja nii edasi. Hetkel vaadatakse Maximat kui kohta, mis kuhugi ei kao, kindlat tööandjat, kes hoolib oma inimestest ja pakub tööd kõigile, kes seda soovivad. „Kindlasti pole meil võimalik maksta oma töötajatele näiteks IT-spetsialistidega võrdseid palku. Aga olme kindlasti konkurentsivõimelised Eesti turul ja meie väärtuspakkumine on kindlasti parem kui teistel. Meil on kõikidele töötajatele tasuta lõunasöök, toetame vabade päevadega neid, kellel on laste tõttu seda vaja, lisaks maksame töötajate lastele hea õppeedukuse eest igakuist stipendiumi,” selgitab Kimber. Iga kriis saab kord otsa ja nii ka koroonast tingitud seisak. Maxima püüab olla valmis ka nendeks aegadeks, kui saame minna tagasi „normaalse” elu juurde. Selleks on Maxima toonud enda maja sees välja kaks lahendust: mentorluse ja e-õppe keskkonna. Esimese tegevuse puhul antakse uuele töötajale kohe kõrvale kogenum, et inimesel tekiks kiiremini edutunne. Teine lahendus pakub töötajatele võimalust saada kõrgel tasemel koolitusi. Peamiselt küll oma töö paremaks tegemiseks mõeldud seminare, kuid Kimberi sõnul on plaan hakata pakkuma ka üldharivaid koolitusi. Tööelu- ja personalijuttude podcast’i 15. saates oli külaliseks ja vestluspartneriks Eesti ühe suurima jaeketi Maxima personalijuht Lea Kimber. Saatejuht oli ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee.

Kevad läheneb suure hooga, isegi kui hetkel õuest paistev vaade seda arvata ei lubaks. Kevad on aga parim aeg võtta ette uue terrassi ehitus või vana renoveerimine, et saaks suvel seda elutoa ja köögi pikendust täiel rinnal nautida. Aga kust pihta hakata, milline terrass endale ehitada? Saade „Ehitame maja” keskendub oma uusimas salvestuses just terrassidele, nende õigele ehitusele ja materjalivalikule. Räägime täpsemalt lahti selle, millal, millest ja kuidas oleks mõistlik meie kliimasse terrass ehitada. Lisaks süüvime filosoofiasse, mis see terrass üldse on, mis eesmärki kannab ja kellele on mõeldud. „Eesti niigi lühikest suve võiks nautida täiel rinnal ja terrass on kindlasti üks lahendus, mis lubab meil seda teha. Võttes arvesse praegust olukorda maailmas, siis annab terrass võimaluse olla õues just turvaliselt ja eraldatult,” ütleb Baltikumi suurima väärispuidu edasimüüja AS MASS esindaja Sven Kirsipuu, lisades, et just nüüd on parim aeg hakata endale unistuste terrassi planeerima, et jõuaks selle enne aasta parimate ilmade saabumist ka valmis ehitada. Kuigi AS MASS pakub vaid materjali terrasside ehituseks, oskab firma esindaja anda ka nõu, milline üks tänapäevane terrass olema peaks. Kirsipuu ütleb, et ühelt poolt tuleks terrassi kujundamisel lasta oma kujutlusvõimel lennata ja plaanida sellesse eluaseme suvisesse pikendusse kõik, mis tundub vajalik: basseinid, tünnisaunad, kööginurgad, istumisalad, katused, teerajad ja nii edasi. „Terrass ei pea olema maja küljes, samuti ei pea ta olema maja taga. Nüüd jõuamegi otsapidi planeerimise juurde, mis nõuab tehnilist lähenemist. Terrass peaks arvestama päikese liikumist, et püüda kinni võimalikult palju niigi defitsiitset päikest, samuti peaks vaatama, et terrass ei jääks tuulekoridori. Veel peaks tegema selgeks pinnase, kuhu terrass paigutatakse – kas see kannab raskeid objekte, ei vaju ja nii edasi. Planeerimise puhul on oluline, et kõik algab juba karkassist – aluskate, terrassilaak ja kandurite valik. Kui on teada, kuhu terass tuleb, siis selle järgi saab arvestada vajalikud kõrgused kuni kinnitussüsteemi ja laua paksuse valikuni välja. Planeerimist tuleks alustada justnimelt maapinnast,” selgitab Kirsipuu. Kui see kõik on tehtud, tulebki minna AS-i MASS lattu – praeguses olukorras nende kodulehele – ja leida terrassi jaoks sobilikud materjalid. Hetkel on terrassiehituses trend kasutada kõvapuitu, sest on aru saadud, et saar, lehis ja mänd, mida tavaliselt terrassi ehituses kasutatakse, on oma tiheduselt keskpärased ja jäävad vastupidavuselt alla kõvapuidust puiduliikidele, nagu ipe, cumaru ja garapa. Näiteks männi, lehise ja termosaare erikaal on ligi 300–600 kg/m3. Võrdluseks: tamm on ligi 600 kg/m3, eksootilised puiduliigid cumaru, ipe, garapa 900–1100 kg/m3. Samuti on trendiks eelistada looduslikke materjale. Sama oluline, nagu on terrassimaterjali valik, on ka kinnitussüsteem. Aeg on edasi läinud ja turule on jõudnud väga palju erinevaid häid terrassi kinnitussüsteeme, nagu klamberkinnitus, distantsvahe kinnitussüsteem ja nii edasi, seega komposiitmaterjalist terrassi enam nii palju ei eelistata. Kuigi terrassi ehitusega saab hakkama igaüks, kes elus natukene saagi ja haamrit käes on hoidnud, siis Kirsipuu soovitab keerulisemate terrassilahenduste puhul pöörduda ikkagi professionaalide poole. „Meilt saab osta maailma parimat terrassimaterjali, aga ka kõike muud vajalikku terrassi ehitamiseks. Kaasa arvatud soovitusi, kuidas ehitada endale parim terrass, et nautida tulevat suve täies hiilguses,” mainib Kirsipuu. Saates rääkis terrassiehitusest AS-i MASS esindaja Sven Kirsipuu. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #25 "Kinnisvarajutud" podcastis saab otsa seitsmeosaline järjestikune seeria, kus meil on stuudios külaline. Kuri koroonaviirus otsustas mängida vingerpussi ja vahetult enne salvestuspäeva lükata esiteks karantiini saatejuht Siimu ja teiseks ka meie külalise. Kuna me pole aga papist poisid, siis otsustasime tehnilisi vahendeid kasutades lausa erinevatest linnadest saate ikkagi ära salvestada. Saate teemad võtsime elust enesest ning esimese asjana proovisime veidi sotti saada kinnisvaraturu hetkeolukorrast. Kuigi tervisekriis on hullem kui kunagi varem ja paljud inimesed on kaotanud töö, siis kinnisvaraturul ei suuda pakkumine nõudlusega sammu pidada ja hinnad kerkivad meie silme all. Saate teises pooles võtsime ette kaks kuulajaküsimust, mis meile eraviisiliselt saadeti. Mõlemad küsimused olid sellised, et andsid teemat pikemaks arutluseks ning võimalik, et nendest saavad mõtteianet teisedki meie kuulajad. Küsimus nr1: Alles hiljuti avastasin enda jaoks kinnisvara investeerimise aspektist ning mõtlesin teilt küsida natuke ka personaalselt nõu. Kinnisvarasse investeerimise mõte tekkis umbes pool aastat tagasi ja tegingi esimesed ettevalmistused laenu saamiseks. Praeguseks on 6 kuud möödunud, mille jooksul olen sissetulekuid kunstlikult suurendanud, et saada paremat tulemust pangast. Hetkel on pakkumised 150 000 kuni 250 000 euroni koos lisatagatisega. Siin kohal tahaksingi küsida, millises suunas jätkata? Kas alustada väikselt, näiteks paneelkorteritega või pigem võtta suurem korter paremas piirkonnas? Viimane oleks tootluse mõistes võib-olla väiksem, aga turvalisem. Otsest strateegiat pole siiani paika pannud. Küsimus nr2: Mina siis Rakvere poiss, kes soovib siia osta endale esimest kinnisvara. Kuulasin nädala alguses Kinnisvarajuttude podcasti. Sealt tuligi mõte kirjutada ja nõu küsida konkreetse välja valitud objekti osas. Korteril hindamisakt 91 000 eurot. See oleks minu elu esimene kinnisvaratehing. Igasugune nõu ja arvamus on abiks.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Microsofti start-up valdkonna ekspert Mihkel Rembel. Hetkel toimetab ta ka JCI Tallinn juhatuse liikme ja asepresidendina ärisuhete alal, samuti hindab Mihkel ajujahi žüriis ka sealseid äriideid. Lõviosa oma senisest karjäärist on Mihkel aga teinud müügitööd. Kogemust on ta hankinud mitmetest suurettevõtetest Eestis nagu Euronics, Swedbank, SEB, PWC ja täna Microsoft. Mihkel on noor äkiline tegija, kes teeb ja jõuab palju. Mind hakkas huvitama, mida ta oma senisel teekonnal on õppetundidena kõrva taha pannud. “Kui me kaalume mõne tiimi võtmist oma Microsofti start-up valdkonna portfelli, siis ühe esimese asjana ma keskendun nendele inimestele, kes selles ettevõtmises meeskonna on moodustanud. Võib isegi öelda, et minu hindamisfilter on 85% just keskendunud sealsele tiimile. See tähendab, et ma viin tiimiga läbi hulgaliselt kohtumisi ja kõnesid, mille jooksul arutame nendega kõikvõimalikke teemasid, et täpsemalt aru saada, kui suur sellel meeskonnal ikkagi on pühendumine, koostöövõimekus ning tahe ja soov ettevõetud idee ka päriselt ellu viia. Oluline on aru saada, et asutajaliikmed ei viska püssi põõsasse esimeste suuremate tagasilöökida puhul. Minu ülesandeks on vaadata ka nö personality-match’e ehk kui hästi tiimiliikmed oma isiksuste poolest haakuvad. Otsin tiimist seda võimekust koos läbi rõõmu ja murede ikkagi alati toimivaid lahendusi leida. Start-up kui ärimudel eeldab kiiresti kohanemist, kiiresti toimetamist ja sellesse tegutsemisviisi on juba eos sisse kodeeritud pingelisemad momendid. Ja ma ei tahaks teha tööd meeskonnaga, kelle omavaheline konflikti lahendamine on ka justkui omaette start-up väljakutse. Ma ootan, et meeskond oleks ise vundamendi mõttes juba piisavalt küps, et nad saaksid põhilise energia suunata äriidee elluviimisele, konkreetse ettevõtmise ärategemisele, mitte aga omavaheliste sisepingete lahendamisele. Kui tiimis on ikkagi erinevate väärtusmaailmade ja vastandlike isiksuslike profiilidega tegijad, siis on suur oht, et see meeskond suuremate konfliktide korral ei pruugi jääda kokku. See on olnud üks minu kogemusi töötades start-up’idega ja sealsete tiimidega.” – Mihkel Rembel Kuulake ikka ...

Alustame aastat väga naiseliku kollektiiviga ning stuudios räägivad aastavahetusest ja veinist Triin, Kristina ning Marju. Et sahtlipõhjast hädaabiveinid olid otsa saanud, siis joome täna hoopis kohvi. Alustame sellest, et kuidas me uut aastat vastu võtsime ning miks inimesed uusaasta kesköötunnil suudlevad. Nõmedate elumuutuste tõttu hakkab Triin kirjutama kolimiskolumni. Kuigi klaasides vein pole, siis räägime ikka sellest, mis nipiga halva veini maitset parandada ning kui kaua vein avatud pudelis siis ikkagi säilib. Lõpuvürtsiks räägime aga mõnest seksiga seotud maailmarekordist.

Alustame aastat väga naiseliku kollektiiviga ning stuudios räägivad aastavahetusest ja veinist Triin, Kristina ning Marju. Et sahtlipõhjast hädaabiveinid olid otsa saanud, siis joome täna hoopis kohvi. Alustame sellest, et kuidas me uut aastat vastu võtsime ning miks inimesed uusaasta kesköötunnil suudlevad. Nõmedate elumuutuste tõttu hakkab Triin kirjutama kolimiskolumni. Kuigi klaasides vein pole, siis räägime ikka sellest, mis nipiga halva veini maitset parandada ning kui kaua vein avatud pudelis siis ikkagi säilib. Lõpuvürtsiks räägime aga mõnest seksiga seotud maailmarekordist.

Alustame aastat väga naiseliku kollektiiviga ning stuudios räägivad aastavahetusest ja veinist Triin, Kristina ning Marju. Et sahtlipõhjast hädaabiveinid olid otsa saanud, siis joome täna hoopis kohvi. Alustame sellest, et kuidas me uut aastat vastu võtsime ning miks inimesed uusaasta kesköötunnil suudlevad. Nõmedate elumuutuste tõttu hakkab Triin kirjutama kolimiskolumni. Kuigi klaasides vein pole, siis räägime ikka sellest, mis nipiga halva […]

Hetkel meie ümber toimuv on kui absurditeater või nagu ühes tuntud laulusalmis lauldakse: “…Vaatan kui venivat filmi, mil elu on sees…”. Teatavasti ei tee aju vahet, kas nähtav sündmus juhtub päriselt või hoopis kinolinal, mistõttu esitatav sisu mõjutab meid viisil või teisel ning mõjutuse suund omakorda sõltub ümbritseva mõistmisest.   Näidatavat võib tajuda kui tragöödiat või hoopis kui komöödiat. Seepärast trükitakse tihti kavalehtedele etenduse sisukirjeldus. Meid kõiki ümbritseva etenduse tegelikust sisust üritame selgusele saada Argo ja Eveliniga podcastis, mis salvestatud 17.detsembril 2020 aastal. Head kuulamist!   Esimene osa saatest on vabalt kuulatav kõigile, teile osa Minu Telegrami tellijatele aadressil: https://www.telegram.ee/nwo/telegrami-podcast-42-kuidas-rahandussusteem-selle-teatriga-seotud-on-kulas-argo-ja-evelin   "Koroona Valehäire" müügil Apollos: https://www.apollo.ee/koroona-valehaire.html     VAATA LISAKS: Pressiskandaal: Postimees üritab takistada Telegrami ajakirja müüki: https://www.telegram.ee/eesti/pressis...     Telegrami heliplatvormid:

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" 19. osas vaatab Manta Maja stuudios oma sportlaskarjäärile tagasi olümpiavõitjast isa Jaak Uudmäe kõrval teise eestlasena 17 meetrit kolmikut hüpanud Jaanus Uudmäe. "Jäin oma karjääriga igal juhul rahule, kuigi, jah, kindlasti saanuks ka paremini minna. Alati on need jutud, et mingid napilt üleastutud katsed olid väga head, aga see on spordi osa. Ma arvan, et kokkuvõttes tuli mul suhteliselt hästi välja ja oma tulemuse tegin ma ära," ütleb viimati poolteist aastat tagasi Eesti meistrivõistlustel kolmikut hüpanud ja ka kuldmedali võitnud Uudmäe. Eesti meistriks on kolmikhüppes tulnud suisa neli Uudmäe pere liiget: lisaks Jaagule ja Jaanusele ka noorim tütar Merilyn Uudmäe (29) ja noorim poeg Jaak Joonas Uudmäe (26), kes tegelevad spordiga tõsiselt tänaseni. Kuivõrd sarnane või erinev on olnud aga Jaagu ja Maie Uudmäe laste tehnika? "Me oleme kõik natuke omamoodi tehnikaga. Võib-olla siis, kui paneks meist kolmest kokku ühe sportlase, saaks väga hea hüppaja. Või kui paneks meie halvad osad kokku, siis saaks väga halva hüppaja," naerab Jaanus Uudmäe. Uudmäede suur pere hoiab tänaseni tugevalt kokku ning seetõttu pole harvad juhud, kus mõne sündmuse tähistamiseks tulevad nende Otepää koju, kus Jaanus üles kasvas, kokku kõik Jaagu ja Maie lapsed ja lapselapsed. "Sportlasena tuleb paratamatult ette hetki, kus sa lööd kõhklema või on raske. Teed, mis tahad, aga trennis asjad ei õnnestu. Sellistel momentidel on treeneri ja perekonna tugi ülivajalik. Samuti on see oluline võistlustel, kus sa oled võistlusareenil tähtsal hetkel üksinda teistega konkureerimas. Kui sellisel hetkel on silmside publikus kellegagi, kes sind toetab, tekitab see hea ja mõnusa tunde, et sa pole üksinda. Abikaasa tunnustuseks pean ma ütlema, et tema toetas mind 100 protsenti. Ta oli mu suurim fänn. Selliseid jutuajamisi meil ette ei tulnud, et ma peaksin rohkem kodus olema. Lõpuks, mil arengut enam näha ei olnud ja vanus tuli peale, tekkis endal halb tunne, et nii palju kodust eemal olen. See oli märk, et on aeg lõpetada ja perele rohkem aega pühendada," sõnab Uudmäe. Detsembris 40. sünnipäeva tähistav kolme lapse isa sai karjääri jooksul omal nahal tunda, kuivõrd oluline on sportlase jaoks tervis. "Taastumine on spordis väga tähtis. Vaadates, kui palju oli mul vigastusi, oli taastumine ilmselt miski, mida oleksin pidanud veel paremini tegema. Treenida oskab ju tegelikult igaüks. Harjutused pole mingi saladus - neid on ju näha ja nendest kirjutatakse. Aga et teha harjutusi parajal määral, mitte sedasi, et need su ära lõhuks - see on kunst," teab Uudmäe. Saates tuleb juttu veel Jaanuse maailmakuulsatest treeningkaaslastest, tema karjääri kahest tähtsamast võistlusest, tehnilistest nüanssidest, kergejõustikuhallide ülerahvastatusest, võistlusrajale naasmise võimalikkusest ja paljust muust. Saate lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Turu-Uuringute ASi juhataja Tõnis Stamberg kommenteeris Delfi Erisaates värsket uuringut, kus luubi all Eesti elanike hoiakud seoses abielureferendumiga. Saadet juhtis Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Kahekümne kaheksas imeline külaline on Annett Randpere. Kes ma olen? Eelkõige inimene, naine, ema, lihtne ja keeruline, õige ja vale. Joogaõpetaja, kes alustas enda joogaõpetaja teekonda ajal, kui esimene laps oli 5 kuune. Septermbri lõpus sai alguse II hooaeg ehk olen joogat õpetanud ühe aasta. Hetkel olen võtnud suuna ka rasedate ja rasedusejärgse jooga õpingutele. Jah, jooga on minu getaway ühtlasi ka minu get in minu kirg ja armastus asi, millega ma ei kiirusta siin kiires maailmas! Jooga on minu elustiil, mis on nii loomulik, omane ning mille olen kohandanud vastavalt praegusele eluetapile! :) Instagram: @sarajooga

Taskuhäälingusaade “Edu Valem” jätkab oma 15. osas väga väärikate ja põnevate külaliste jada, kui Jaanipäevapidustuste kõrvale pakume kuulamiseks saadet Sportland Eesti AS-i pikaaegse tegevjuhi Gerd Kiiliga. Kiiliga juttu rääkides ei saa loomulikult üle ega ümber korvpallist, kuna mees mängis kümme aastat Eesti meistriliigas, esindades klubisid Kamee, Puuviljaparadiis, Hotronic ja Pirita. Hetkel aitab ta oma meelisala tüürida Eesti Korvpalliliidu juhatuse liikmena. Kui spordijutud räägitud, keskendume saates Kiili karjäärile juhina ning peamiselt kogemusele, mis ta saanud Eesti mõistes väga suurt jaemüügiettevõtet ehk Sportlandi juhtides. Mitmel korral sõnastab Kiili ära ka tema arvamuse edu valemist. Kuna Sportlandi tegevjuhi ametist Kiili värskelt enne saate salvestust lahkus, siis vaatame veidi ka tulevikku ja uurime mehe käest, kas uued väljakutsed on talle juba ukse taha koputama tulnud. Saadet juhivad Maxim Tuul ja Siim Semiskar. “Edu Valem” sünnib koostöös Rahajutud.ee portaaliga. Kõik ettepanekud ja tagasiside on oodatud meiliaadressil info@rahajutud.ee. Head kuulamist!

Üheteistkümnes imeline külaline on Triinu Jõhve. Joogaõpetaja ja õpilane, Aurora Yoga Studio asutaja, vaimsete praktikate huviline ja disainer. „Jooga ning teiste vaimsete praktikatega tegelemine on aidanud mul saada iseendaga lähemalt tuttavaks ning andnud üha enam julgust olla see, kes ma olen ja tegeleda sellega mida armastan. Kindlasti on erinevad joogastiilid minu jaoks ka eneseväljendus, mis pakub võimalust nii füüsiliselt, kui vaimselt areneda, mängida, rõõmustada, lennata, kompida piire ja neid ületada! Suur rõõm on joogaga tegeleda ning seda ka teistega jagada. Nii tore on näha, kuidas joogapraktika inimestele sära silmadesse toob.” Aurora Yoga Studio asutaja, Triinu, on läbinud Yoga Alliance'i vinyasa jooga treenerikoolituse, õppinud yin joogat erinevate õpetajate käe all ning on Yoga Alliance poolt sertifitseeritud embodied yin jooga õpetaja. Ta on õppinud ja praktiseerinud akrojoogat nii iseseisvalt, kui ka erinevate õpetajate käe all. Hetkel on Triinul käsil rasedate jooga õpingud. Ta on juhendanud erinevaid joogaalaseid tunde alates 2015 aasta algusest nii täiskasvanutele, noortele, kui ka lastele. Enne täielikult joogamaailma sukeldumist on Triinu õppinud Eesti Kunstiakadeemias moedisaini, Eesti moeettevõtetes disaineri ametit pidanud ning erinevates koolides selleteemalisi tunde juhendanud. "Minu jaoks on kunst, disain ja jooga mingis mõttes väga sarnased - see on loominguline protsess, eneseväljendus ja vahend nii enda, kui teiste elu kvaliteedi parendamiseks." Ta on õppinud ka Tai massaaži Alar Krautmani Terviseakadeemias, Reikit, Meta -EFT tehnikat nii Kreet Rosina, kui ka Tron Engeri juhendamisel. Triinuga rändate rahulikus yin joogas, aktiivses vinyasas ning kõrgel õhus mängulises partnerjoogas ja akrojoogas. Lisainfo: https://www.aurorayoga.ee/ Instagram @triinujhve

Delfi „Euroopa erisaates“ on külas europarlamendi liige Sven Mikser, kes räägib, kas EL avaneb puhkusteks või mitte. Eile esitas Euroopa Komisjon oma ettepanekud turismi ja transpordiühenduste taastamiseks Euroopa Liidus. Sven Mikser seletab, kas võib kohe rõõmustada või peaks igasugusesse reisimisse suhtuma ikkagi tähelepanelikult. Hetkel on käimas europarlamendi kaugtöö istung, kus arutatakse muuhulgas järgmise seitsme aasta eelarvet, millelt oodatakse ka lahendusi koroonakriisi mõjudele majanduses. Mikser hoiatab, et Eestile olulised eelarveread võivad selle tõttu sattuda suure surve alla. Lisaks on ta mures, et varem võetud suund rohelise majanduse edendamiseks ellu jääks. Saate lõpus on juttu Ungarist, kus koroonakriisi varjus opositsiooni esindajaid juba trellide taha pannakse – Mikser hoiatab, et kui midagi ette ei võeta võib demokraatia kahanemine nagu viirus levima hakata. Saatejuht on Raimo Poom.

Hetkel valitseb eriolukord ning koroonast ei saa üle ega ümber, mistõttu Ringjoon jätkab salvestamist veebiülekande vahendusel. Maikuu esimeses saates kohtume zoomi-stuudios arutamaks Tšehhi suhteid Hiina, Venemaa ja Visegradi nelikuga. Kuna kõik saatekülalised on ise Tšehhis varem pikemalt viibinud, tuleb lisaks välispoliitikale juttu ka kohalikust kultuurist. Stuudios on Laura Vilbiks, Rauno Matvejev, Fred Gregor Rahuoja ja Carlos Kleimann. Head kuulamist!

Mäletate aega, mil Tallinnast startis buss Tartusse pea iga pooltunni järel? Hetkel on olukord sootuks teine. Lux Expressi tegevjuht Janno Ritsberg räägib, et nende väljumistest on alles kümnendik, vahel on bussis vaid paar reisijat. Firmale on lähiajal abiks töötukassa palgameede. Mis saab pärast eriolukorda? Lisaks on Ritsbergil ka üks prognoos, mis tarbijatele kindlasti meeltmööda. Saatejuht Karoliina Vasli.

Tänane kehtestatud eriolukord pakub suuri väljakutseid ja on mõjutanud paljusid ettevõtteid sealhulgas ka pankasid. Hetkel on oluline kliendiga suhelda enne, kui mured alguse saavad . Tähtis on olla näoga vastu klienti ja abiks ka rasketel aegadel. Väikese pangana on lihtsam ka mõningaid asju kiirelt ringi mängida, muudatusi sisse viia. Coop Pank on endist viisi kasvule suunatud. https://www.cooppank.ee

Taastusraviarst Ragnar Viir ütleb, et ka toaseinte vahele sunnitud inimesed saavad vähesel territooriumil enda füüsise hoidmisel mõndagi ära teha. Hetkel istub lugupeetud doktor isegi karantiinis.Saatejuht on Märt Treier.

Taastusraviarst Ragnar Viir ütleb, et ka toaseinte vahele sunnitud inimesed saavad vähesel territooriumil enda füüsise hoidmisel mõndagi ära teha. Hetkel istub lugupeetud doktor isegi karantiinis.Saatejuht on Märt Treier.

Seekord on Telegrami Podcasti külaliseks alternatiivmeditsiini terapeut-konsultant Riina Tõra, kes on lõpetanud TTÜ keemiateaduskonna ja töötas oma erialal toitlustuses pea 10 aastat. Pöörde tema ellu tõi esimene laps, kelle tervise abistamise osas ei osanud tavameditsiin enam midagi tarka ette võtta ja nii hakkas naine alternatiivmeditsiini uurima ja õppima. Nii ongi Riina viimase 18 aasta jooksul tudeerinud refleksoloogiat, aroomteraapiat, homöopaatiat, kriya joogat, reikit, teetatervendust, shindod ja shindo massaaži, MER massaaži, TRE-d ja veel muud põnevat. Hetkel on Riinal käsil arstidele mõeldud täienduskursus Venemaa Meditsiinilise Kinesioloogia ja Manuaalteraapia Akadeemias. Riina Tõra elustiiliks ongi saanud uurida, praktiseerida ning esimese kaheksa aasta õppimise ja kogemise järel hakkasid temalt nõu küsima ka teised. Intervjuus Telegramile räägib Riina enda teadmistele, praktikale ja kogemustepagasile tuginevalt sellest, millised on need kaheksa põhipunkti, millele tuginedes hoida oma keha tervena. Lisaks toob ta välja, millised on need ohutuled, mida märgata juba enne, kui haigus kallale tuleb ning jagab ka nippe, kuidas jagu saada vastalanud nohust või köhast. TÄISPIKKA SAADET KUULA SIIT: https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/telegrami-podcast-24-kuidas-hoida-ennast-tervena-kulas-terapeut-riina-tora   Telegrami heliplatvormid:

Uusimas “Tööelu” podcast’is käisid oma igapäevast ja ka värbamisest rääkimas kaks meest Eesti Kaitseväest. Jutuks tuli see, kuidas kaitseväes leiab omale väärt ameti iga inimene, kellel on soov teha tööd ja olla eeliinil kodumaa kaitsmisel. Ning rääkisime konkreetselt sellest, kes on need inimesed – mehed ja naised-, kes sobiksid liituma Eesti eksklusiivsema kaitseüksuse ehk Scoutspataljoniga. Saatest ilmnes, et kuigi eesmärk on Eesti riigi kaitse, pakub kaitsevägi koos kõigi oma sõsarorganisatsioonide ja -tegevustega ülimalt laia spektrit ametikohti, mis kõik vajavad väga häid inimesi. Vaja lähen nii kokki, IT-spetsialiste, lennujuhte, tuletõrjujaid ja alati ka sõdureid. Ning kuigi hetkel on Eestis hõivatuse määr üks kõrgemaid on ikkagi võimalik tööturult leida neid inimesi, kes tulevad Eesti riigi kaitseks appi. “Kaitseväe puhul on kolm ülimalt olulist punkti, mis inimesi meile meelitab. Esiteks stabiilsus ehk siis töö meie juures võib olla eluaegne. Teiseks palk, mis on igati konkurentsivõimeline ja kolmandaks asjaolu, et tööd tehakse väga hea ja ülla eesmärgi nimel ehk nii öelda kuulumistunne,” mainib värbamiskeskuse juhataja Taavi Ploompuu. Konkreetsest tööst kaitseväes räägiti saates aga Scoutspataljoni valguses. Hetkel teenib Tapal mainitud pataljonis umbes 700 isikut, kelle hulka kuuluvad nii tegevteenistujad kui ka ajateenijad. Tegemist on kogu üksuse ajaloo rekordiga. Enamus meestest ja naistest on teenistuses Eestis, osad scoudid on aga hetkel missioonidel nii Malis kui ka Afganistanis. “Scoutspataljon on ikkagi loodud Eesti kaitsmiseks ja seda me ka Tapal igapäevaselt harjutame. Missioonidel käime loomulikult NATO üksusena, kuid enam mitte nii suure tambiga kui siin mõni aeg tagasi ja missioonidel käimine on nüüd ikkagi vabatahtlik. Samas õige kogemus ja enesetunne sõdurina tuleb ikka konkreetselt tööst välitingimustel. Eks need mehed ja naised, kes meile teenima tahavad tulla peavad olema ajateenituse läbinud ja selge missioonitundega inimesed, kellele meeldib aktiivne elu, mis pillub teele palju sellist, mida tsiviilelu ei tee,” räägib skaut ja pataljoniveebel Ivo Petjärv Stuudios rääkisid Eesti riigi kaitsmisest ja tööst kaitseväes Kaitseressursside Ameti alla kuuluva Kaitseväe Värbamiskeskuse juhataja Taavi Ploompuu ja Scoutspataljoni pataljoniveebel Ivo Petjärv. “Tööelu” podcast’i saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee

Lauri on seitsme kuu vanuste pisitüdrukute isana selgeks saanud, mis on kaksikute kasvatamise puhul kõikide reeglite ema. Kuula!

Taskuhäälingusaade "Kuldne geim" võõrustab stuudios Eesti üht edukamat üldkehalise ettevalmistuse treenerit, juba aastaid nii Ott Tänakut, Anett Kontaveiti kui ka Pärnu Võrkpalliklubi abistavat Tarmo Tiitsu. Et saatekülalise tööpõld on lai ja teadmistest puudu ei tule, saab ka kuulaja palju uut ja huvitavat teada. Vestlust viivad läbi Karl Rinaldo ja Rivo Vesik. Teemadest tuleb jutuks muuhulgas:*Millise isikliku rekordi püstitas viimasel nädalal Rivo ja millise püstitas ameeriklane Jacob Gibb?*Millised elu keerdkäigud viisid Tiitsu sinna, kus ta täna on? *Pikk ja edukas koostöö Avo Keelega - mis on selle saladus? *Kuidas esmamulje Silver Maarist kujunes väga petlikuks. *Kas võrkpalliliit teeb õigesti, et eelistab Eesti meeste koondise peatreeneri kohale taas välismaalast? *Taavet Leppiku persoon ja talent - kas liiga hilja koondises läbilöömiseks? *Timo Tammemaa persoon ja talent - kas Eesti alahinnatuim võrkpallur? *Töö Ott Tänaku ja Anett Kontaveidiga - mis neid ühendab? Saates on mõistagi esindatud ka nädala tegija ja mängijaprofiili rubriik ning TeamShieldi küsimusmäng.

Delfi Erisaates kommenteerivad Delfi sünnipäeva puhul valminud 20 enimkajastatud persooni edetabelit Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud Kärt Anvelt ja Raimo Poom ning Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

"Istmesoojenduse" 18. osa räägib hetkel Eesti automaailma ühest kõige kuumemast teemast - veapunktisüsteemist. Selgitame, mis see on ja räägime pisut teiste riikide kogemusest sarnaste süsteemide rakendamisel. Samal ajal ei saa ka meie üle ega ümber värskest WRC maailmameistrist Ott Tänakust ning kui see, millises meeskonnas Eesti rallisõitja jätkab jääb Delfi rallipodcasti "Kuues käik" pärusmaaks, siis meie räägime hoopis sellest, kuidas Tänak Toyota igapäevasõidukite arendamisesse panustanud on. Toyota haakub ka väga hästi Tokyo autonäitusega, millel loomulikult tutvustati mitmeid erinevaid tulevikusõidukeid. Viimasel ajal on näiteks vesinikuautosid tutvustavaid üritusi olnud niivõrd palju, et ühel saatejuhtidest on need peas lausa sassi minemas. Proovisõiduautoks oli BMW M850i Gran Coupe - masin, mil aiste vahel koguni 390 kilovatti võimu ning mis seetõttu mõlemale saatejuhile pisut hirmu valmistas. Kui valida aga korteri või maja ja auto ostmise vahel, kas M850i on kõige õigem valik? Nipinurgas paneme südamele, et tänasest muutusid 110 ja 100 km/h lõikude piirkiirused. Hetkel on liikluses üks kõige ohtlikumaid aegasid, kus temperatuurid kõiguvad nulli ümber ning toovad seega kaasa pideva sulamise ja jäätumise, samal ajal võivad inimesed aga vabalt veel suverehvidega sõita. Kui sellele lisada pimeduse kiire tulek, ongi valmis retsept, mis lihtsalt avariisid võib tekitada.

Alustava ettevõtja innustamine - vead, mida vältida Hooaja viimases saates ühendavad oma mõtted, kogemused ja õpetused saatejuht Indrek Põldvee ja Kristi Jõeorg. Pärast 100 tundi intervjuusid ja teiste ettevõtjate lugude kuulamist, tuli Indrekul idee jagada alustavate ettevõtjatega selliseid mõtteid, vigu ja murekohti, mida on ta ise kogenud ja samuti kuulnud teistelt lugematuid kordi. Enda suurimad õppetunnid ja kogemused on Indrek saanud põhiliselt start-up maailmast. Kristi on üle 10 aasta olnud ettevõtja ja koolitaja. Hetkel avaldab ta juba oma neljandat raamatud (pooleteise aasta jooksul) ja põhifookus on suunatud ettevõtete juhtidele, sest nii kuidas juhid kohtlevad oma töötajaid, kohtlevad töötajad ka oma kliente. Juhid peavad rohkem pingutama ja tegema tööd selle nimel, et kollektiiv oleks ühte ja koostööle orienteeritud. Kristi on meie saates ka enne käinud, kuula ta lugu SIIN. Kuna paljud alustavad ettevõtjad ootavad väga kaua, enne kui teevad oma esimesed sammud (lepingute koostamine, toote/teenuse hinna välja mõtlemine jne), siis Indrek ja Kristi tulevad appi, räägivad enda kogemustest ja jagavad praktilisi juhtnööre, mida saab kohe kasutama hakata! Kuula teisi lugusi www.hakkametegutsema.ee Kirjuta meile, kui küsimusi või ettepanekuid indrek@hakkametegutsema.ee

See nädal on ajalooline hetk, kus esimese proovisaatega sai maha Korvpall24.ee verivärske podcast. Hetkel veel nimetu taskuhäälingu saade hakkab septembrist kuulajateni jõudma igal nädalal ning loodetavasti pakub korvpallihuvilistele mõnusat kuulamist läbi kogu hooaja. Podcasti saatejuhtideks on eksperdi rollis teenekas korvpallitreener Marko Parkonen, Korvpall24.ee peatoimetaja Siim Semiskar ja ladusa jutuga korvpallisõber Karl Rinaldo ning stuudios hakkavad regulaarselt käima ka külalised. Podcasti proovisaade on nüüdseks purgis ning otsustasime selle ka kuulajateni tuua. Arutluse all oli esmalt kaassaatejuhi Marko Parkoneni personaalküsimus, miks ei saanud temast mängumeest, kuidas ta sattus treeneriameti juurde jne. Seejärel võeti läbi tänavusuvised noortekoondiste senised esinemised EM-finaalturniiridel ning arutati meie esindusklubi Kalev/Cramo senise komplekteerituse ja uue hooaja võimaluste üle. Kuulajate tagasiside saate kohta on oodatud meiliaadressil info@korvpall24.ee ning samale aadressile ootame ka teiepoolseid pakkumisi, mis võiks saada korvpallipodcasti nimeks. Kuulmiseni!

Helen Lõhmus - eestlannast hunt Kriimsilm, kes on vallutanud filmimaailma Helen Lõhmus on kõige rohkem töötanud produtsendi ja tootmisdisainerina. Tema karjäär on olnud mitmekesine, viies teda Venemaale  pärast pakkumise saamist Walt Disneylt, ning hiljem ka Laosesse, kus tal tekkis võimalus töötada koos maailmakuulsa filmirežissööriga Mattie Do. Kuigi Helen Lõhmust teatakse kõige rohkem produtsendina, on ta mitme tööga tegelenud. Tema väsimatu loomus ja tahe mõelda teistmoodi on tal alati võimaldanud liikuda omas suunas. Pärast õppimist Ameerika ülikoolis, naases Helen Eestisse, et teha algus televisiooni ja filmindusega. Esmalt osutus see väljakutseks, sest meeskonna juhina tundis ta suurt vastutust. Helen pidi tõdema, et oma teekonnal jõudis ta ka murdepunktini, kust edasi liikumine tundus raske. Siiski leidis Helen taas iseenda tänu heale meeskonnale ning tulemused ei jäänud tulemata. Ta oli Walt Disney telesarja “После школы” tootmis- ja kostüümidisainer ning Laose-Eesti-Prantsuse-Slovakkia koostööfilmi “Kallis õeke” produtsent. Film on esimene Laose film, mis on kaastoodetud Euroopaga ja mis oli esitatud Oscarile. Film esilinastus aastal 2016 ja üks peaosalistest oli Tambet Tuisk. Siin on paar huvitavat mõtet Helenilt, mis intervjuus esile tükkisid: “Tuleb õppida olla tegevusetu, vahetevahel.” “Filmide puhul on väga selge hierarhia.” “Eestis on superägedad naised, aga ma arvan, et nad võiksid ja saaksid olla palju enamat, kui nad hetkel on.” “Milleks elu on? Et muuta ennast kõige paremaks versiooniks. Aga kuidas?” Kirjutas: Melly Külaviir  

Kuhu läheb kurjakas, kui tal on vaja nõu ja abi? Kelle käest liigub läbi raha? Kuhu kaob kuritegude tolm? Kes on need, kes lahendavad kurjategijate ja grupeeringute omavahelisi tülisid? Kes juhib Eesti allilma? Hetkel on sellele vastust keeruline anda, kuid vähemalt 2016. aastani olid väga paljud teadjad inimesed veendunud, et Eesti allilma direktorite nõukogu eesotsas […]

Kristo Aab räägib Eesti majanduse olukorrast ja tuleviku väljavaadetest. Hetkel on majanduse seis hea, kuid on ka pidurdavaid tegureid. Kindlustunne on löögi all? Miks on oluline, et ettevõtted tegeleksid digitaliseerimise ja teaduse-arenduse investeeringutega? Mis on lähiaja prognoos, kuidas läheb erinevatel ettevõtlussektoritel ja millised on valitsuse ees olevad suured majandusküsimused, kuula podcastist. Usutles LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum.

Meie #35 episoodis on külas väga siiras, armas, naljakas, nunnu Kristel Aaslaid. Kristel on palavalt armastatud laulja, näitleja ja tantsija. Kuressaarest pärit Kistel on korda saatanud päris palju vingeid asju. Ta valiti Eesti Meelelahutusauhindade 2015. aasta galal aasta parimaks naisraadiohääleks. 2014. aastal saavutas ta saates “Su nägu kõlab tuttavalt” 2. koha. Populaarses teleseriaalis “Padjaklubi” mängib Kristel üht peategeklast Mišat ."Padjaklubi" on valitud Eesti Meelelahutusauhindade jagamisel 2014. aastal aasta parimaks teleseriaaliks. Hetkel on Kristel koos Tuuli Rannaga bändis ÖED. Selle aasta Eesti Laulul esinesid nad lauluga “Öhuloss” poolfinaalis. Kristel laulis ka bändis Avoid Dave, mis sai parima 2015. aastal parima elektroonilise albumi auhinna. Lauluga "Immortality" saavutasid Cartoon ft. Kristel Aaslaid "Eesti Laul" 2016 finaalis 3. koha. Kristel on võitnud ka hulgaliselt auhindu tantsijana. Hetkel teeb Kristeli kõige õnnelikumaks tema elukaaslane - Mattias Naan. Rääkisime Kritseliga tema aastatepikkusest võitlusest depressiooni ja enesevihkamisega. Rääkisime unistustest, tõsiselt võetavusest, näitlemisest, laulmisest ja kõigest sellest, mis teeb Kristelist päris Kristeli.

Kas võiks öelda, et Eesti uus Nokia on džinn, kange jook, milles põhiline maitsestaja on kadakamari ja siis veel 9 kuni nelikümmend muud ürti? Hetkel on Eestis džinni joomine ja tootmine oma täielikus kõrghetkes - kes ei tooda see joob ja kes ei joo see mõtleb sellele. Iga pidu ja seltskond koondub aina enam kohalikust kärakast ja toonikust kokku segatud joogi ümber nautides uuemaid kokteile ja segusid. Stuudios on lisaks saate tavapärastele häältele - Martinile, Keiule ja Liisale - ka kaks Eesti džinnitootjat: Rene korporatsioonist Distillirium, mille joogibränd on Metsis ja Tarmo, kes toodab Saaremaal džinni nimega Lahhentagge. Uurime neilt järele, mis see džinn üldse on, miks nemad seda jooki toodavad ja mekime parimaid neist džinnidest segatud kokteile! Kirjuta meile soovituste, pakkumiste ja küsimustega aadressil vala@delfi.ee või facebookis https://www.facebook.com/ValaValja/

Turundustund alustab Alustan oma podcastiga Turundustund. Heli ja muusika on mulle kogu aeg olnud südamelähedased, aga mingil kummalisel põhjusel olen podcastist mööda vaadanud ja ei ole pidanud seda mittemillekski. Mõnda aega tagasi avastasin enda jaoks nii podcasti kui ka raadiosaated ja nii ma siis asusin uurima seda võluvat maailma. Eetris on turundusuudised Mul vedas ja sain Äripäevaga jutule, et hakkan seal tegema saadet: Eetris on turundusuudised. Raadiosaade on podcastist natuke konkreetsema formaadiga – seal kehtib nii ajaline piirang ning sellest johtuvalt ka sisu tihedus. Podcast on mõnevõrra vabam saateversioon, kus jutuajamine võib venida pikemaks ja muidugi ka lühemaks. Hands free teadmistemeedium Kuna sõidan iga päev palju autoga, siis on podcast minu jaoks ainlaadne võimalus saada erialast informatsiooni ja seda nii Eesti kui ka välismaistelt tegijatelt. Hetkel siin pikemalt ei peatu podcasti teemadel, saite vast aru, et olen sellest meediumist sisse võetud 

Külaline on Monica-Linde Klemet

Õhtulehe jalgpallisaates "Kolmas poolaeg" külastas ajakirjanikke Siim Kera ning Mart Treialit Vapruse mitmekülgne vutimees Rauno Tutk. Hetkel meistriliigas 29 mängu järjest võiduta olev Pärnu pallur kirjeldas, missugused meeleolud klubis valitsevad ning kuidas kaotuslaines positiivset meelt säilitada. Teemaks tuli ka amatöörjalgpalluri elu Eestis laiemalt. Otseloomulikult ei puudunud saatest ka Coolbeti panustamisrubriik.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajaline tippjuht ja täna executive coach’ina tegutsev Peep Aaviksoo. Ta on juhtinud börsiettevõtteid Norma ja EMT, olnud Tallinna abilinnapea, kuulunud Eesti Energia, Tallinna Sadama, Liviko, Elektriraudtee ja mitmete teiste ettevõtete nõukogudesse. Hetkel toimetab ta EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja ja EBS Group juhatuse liikmena. Peebuga räägime, milline on Eesti juhtimismaastik laiemalt ja mida saame teha, et siinset juhtimiskvaliteeti tõsta. “Ma ütleksin, sellises küpses eas nagu ma juba olen, et juhtidena peaks meis olema rohkem headust ja positiivsust. Me oleme kuidagi natuke küünilised ja kipume pigem rõõmu tundma, kui kellegil päris nii hästi ei lähe — me oleme sarkastilised, ma isegi ütleks. See on sellise vinge mehe stiil, kui sa oled teatud mõttes sarkastiline karakter. Või nimetamata mõnda konkreetset ärilehte, kui seal ilmuvatest artiklitest 90% on pigem negatiivse alatooniga, siis see ei ole see, mis aitab keskkonna arengule kaasa. Meil on väga palju väga tublisid tegijaid, kellest me pole kuulnudki. Keskkond, kus sa suure osa oma päevast pead, või paremal juhul tahad, viibida, peaks olema sulle inspireeriv, sinu energiat võimendav, mitte sinu energiat summutav. Selles saame kõik üksteisele toeks olla ja tegevusõhkkonnale kaasa aidata. Mõnus nöök on ok, aga see ei tohi olla solvav, see ei tohi olla inimese positiivset energiat alandav. Omavahel me ju lõõbime kõik, aga see viis, kuidas sa seda räägid, võib avaldada väga erinevat mõju; ta võib, kas panna sind tegutsema või panna sind kaitseasendisse. Tihtipeale, kui tuleb sisse võtta kaitsepositsioon, siis see ei ole hea märk. Rohkem headust ja positiivsust.” — Peep Aaviksoo Kuulake ikka …

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kauaaegne edukas tippjuht ja korvpallisõber Andres Liinat. Andres on juhina töötanud muuhulgas hotellis Olümpia / Reval Hotelligrupis, Tallinna Kaubamajas, Hansapangas ja Tartu Ülikoolis. Hetkel töötab ta tegevjuhina ettevõttes Cleveron, mis tegeleb pakiautomaatide tehnoloogia arendamise ja võrgustike ehitamisega. Räägime temaga juhi kui nö meeskonna treeneri rollist, väärtuspõhisest juhtimisest, usalduslikest suhetest tööl, tiimi eesmärgistamisest, vastutusest tulemuste eest jt juhtimisteemadel. “Kui nüüd spordi valdkond appi võtta, siis võib öelda, et juht on nagu treener. Päeva lõpuks loeb võit ja treener peab looma päris mitmed eeltingimused, et see võit saaks koju tulla. Juhi tiimiliikmed on nagu mängijad palliplatsil, kelle üksikutest pingutustest ainuüksi ei sõltu meeskondlik tulemuslikkus. Nii nagu meeskondlikes pallimängudes, sõltub ka äriorganisatsioonides juhi ja tiimi edukus eelkõige ikkagi meeskonnamängu kvaliteedist — kuidas mõistetakse üldeesmärki, kui hästi on rollid jaotatud, kui hästi on mängijad treenitud, kui hästi mõistetakse teineteist — see on juhi töös kõige olulisem. Paralleele ei ole raske tõmmata: on see siis treeningprotsess, mis väljendub organisatsiooni ja töötajaskonna arendamises; on see siis mängijate rollijaotus, mida võib vaadelda ettevõttes kokkulepitud struktuuri ja tööjaotusena; on see siis nö söödu andmine, mis peegeldab ettevõtte sisemist toimimisloogikat ja väärtusahelat jne. Jah, juhi rolli paremaks mõistmiseks kasutaksin ma metafoorina treeneri mõistet. See on aidanud mul küll paremini aru saada, mis juhi rolli olemus on.” — Andres Liinat Kuulake ikka …

Külas on tantsija ja tantsuõpetaja, Kairo Ooperi artist Kaidi Udris, kes on Egiptuses töötanud juba kolm aastat. Hetkel on ta kodumaal puhkusel ja annab siin ka mõned tantsutunnid. Kaidi räägib saates elust ja olust Egiptuses, mis paljuski turistidele jääb märkamata. Karikakramängus esitab küsimuse Meelis Süld.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 8. juulil kell 10.05.

Riigi õigusabi vajati 2010. aastal ligi 18 000 korral. Advokatuuri statistika kohaselt on tänavu riigi õigusabi osutatud rohkem kui 9000 korral, mida on kümnendiku võrra enam kui aasta eest. Riigi õigusabi nõudluse kasvuga kaasneb tsiviilasjade osakaalu suurenemine. 2012. aastaks on advokatuuril aga riigi õigusabi rahastamise osas suur mure. Hetkel on seis selline, et kui advokatuuri poolt justiitsministeeriumile esitatud taotlusele lisa ei tule, on raha järgmise aasta 8-9 kuuga läbi. Kas see tähendab, et riigi õigusabi hakatakse edaspidi saama ainult kriminaalasjade raames? Tõusetumas on ka kaitsjate kriminaalmenetlusest kõrvaldamise teema. Stuudios on Eesti Advokatuuri esimees Toomas Vaher. Saatejuht on Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)