Podcasts about miina h

24/7 ekraanid ja õpetajate asemel robotid? Kas individuaalne ning digitaalne lähenemine õppimisele tähendavad, et uus põlvkond vahetab Tammsaare Kardashiani vastu välja? Arutame digihariduse realistlikust tulevikust ilma hirmudesse laskumata. Kui õpetaja, ärinaine, teadlane ja õppur [eel]arvamusfestivali lavale jõudsid, siis oli tulevikukool juba digitaalseks muutunud. Arutelus osalejad: Oleg Shvaikovsky (Püha Johannese Kooli gümnaasiumi juhataja, füüsikaõpetaja), Maria Rahamägi (Edumus ettevõtte asutaja), Kristjan-Julius Laak (Tartu Ülikooli doktorant, uurimisteemaks AI hariduses), Mia Karolina Altküla (Miina Härma Gümnaasiumi õpilane & väitleja) Arutelujuht: Sabina Sägi (teaduskoostöö juht/EdTech Estonia) Arutelu korraldaja: MTÜ EdTech Estonia

Märt Lume on ettevõtja, mängudisainer ning haridusinvestor. Ta oli esimene töötaja Stewart Butterfieldi mängu “Glitch” juures, mille arenduse kõrvalproduktina loodi kommunikatsioonitööriist, millest kasvas välja Slack. Slackist sai maailma üks kõige kiiremini kasvav majandustarkvara. See on üks 2010ndate märkimisväärsemaid ettevõtte arendamise lugusid, kus ühest läbikukkunud ideest sai üks edukamaid ettevõtteid. Märt Lumel on kirev teekond, kes on jäänud truuks oma mänguarenduse kirele, kuid on samuti hakanud ka hariduse toetajaks ning praegu ehitab haridustehnoloogia ettevõtet Futuclass, mille eesmärk õpetada põhikooliastmele keemia ja füüsika põhialuseid, kasutades virtuaalreaalsuse tehnoloogiat. Ta on eri aegadel elanud Lätis, USAs, Kanadas, Brasiilias, Ukrainas ja Saksamaal. Saates räägime Lapsepõlvest Tartus ja Miina Härma Gümnaasiumi kogukonnast Õpingutest Riia Majanduskoolis, millele järgnes lühike karjäär USA-s pangas töötades Puusepa tööst USA idarannikul Kuhu jõuavad tulevikus mängude maailm ja kuidas luua kasulikku sisu? Burning mani kogukonnast ja selle kümnest põhimõttest Kogemustest tipptasemel meeskondades töötamisest Kas me elame ise ka simulatsioonis? Isiklikest eesmärkidest ja kümnest suurest reisist Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Indrek Park on Indiana Ülikooli indiaaniuuringute instituudi ja sama ülikooli keeleteaduskonna teadur ning Fort Bertholdi indiaanireservaadi nueta (mandani) keele initsiatiivrühma lingvist. Ta uurib peamiselt Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeli ning on aastaid teinud välitöid Ameerika põlisasukatest hõimude seas, kirjutanud keeleõpikuid, pidanud väikekeeltest loenguid ja aidanud luua neile kirjakeeli. Park on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi Tartus ning tal on bakalaureusekraad ajaloo ja etnoloogia erialal Tartu Ülikoolist. Ta on õppinud tiibeti keelt ja kultuuri Vähemusrahvuste Keskülikooli magistrantuuris Pekingis ning tal on doktorikraad keeleteaduses Indiana Ülikoolist Ameerika Ühendriikides. Tema doktoritöö põhines kuus aastat väldanud välitöödel, mille käigus ta dokumenteeris hääbuvat hidatsa keelt. Lisaks on ta töötanud lakota ja assiniboini ning viimaste arikara ja mandani keele kõnelejatega. Park on õpetanud hiina keelt Indiana Ülikoolis ning arikara keelt Fort Bertholdi kolledžis. Lisaks on ta juhendanud lakota, hidatsa ja mandani keele kursuseid. Ta on koostanud mitmesuguseid õppematerjale, millest mahukaimad on 2200-leheküljeline hidatsa keele sõnaraamat ja lakota keele õpikute sari keskkoolile. Parki tegevusest mandani keele uurimisel räägib Liivo Niglase 2020. aastal valminud dokumentaalfilm "Keelepäästja". Lisaks eesti keelele valdab Park erineval tasemel hiina, tiibeti ja korea keelt ning mitut euroopa ja indiaani keelt. Selles saates räägime Kasvamisest keeleõpetaja ja polaarteadlase peres Laulmisest kooris, mis avas uksed reisidele soome-ugri rahvasteni Tiibeti ja hiina keele õpingutest Tartus ja Hiinas Teekonnas Põhja-Ameerika keelteni Pidevalt muutuvast keelte arvust Keelte ja murrete erinevusest ning põhjustest, miks on üks hiina keel Kuidas aja mahavõtmise reisid aitavad midagi uut avastada? Miks keelte ja kultuuride püsimise eest võidelda, kuid teisalt keeled rahule jätta? Uute sõnade loomisest Kuidas eestlased on Euroopa indiaanlased, aga miks see varsti võib muutuda? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Saatekülaline on Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Matilda Mägi, kelle uurimustöö pälvis preemia tänavuaastase õpilaste teadustööde konkursil.

Ene Tannberg: "Esimese eestikeelse gümnaasiumi õpilasi hakati kooli algusaegadel nimetama pilkavalt eestikateks, kuid see võeti koolis kasutusele aunimena."

Eesti esimese naishelilooja, organisti ja koorijuhi Miina Härma koorilaule esitab segakoor Olevine. Dirigeerib Ants Sööt.

Tartu Linnatunnis on jututeemadeks energiakava, õpetaja elutöö auhind, Miina Härma Gümnaasiumi spordi-ja seikluspark ning mälestusraamat Tartust. Saatejuht on Madis Ligi.

Tartu Linnatunnis on jututeemadeks energiakava, õpetaja elutöö auhind, Miina Härma Gümnaasiumi spordi-ja seikluspark ning mälestusraamat Tartust. Saatejuht on Madis Ligi.

Eesti koolides on terav puudus õpetajatest ning erinevate uuringute ja analüüside põhjal see probleem lähiaastatel ainult süveneb. Gümnaasiumilõpetajate huvi õpetajaks õppimise vastu on väike. Samas on mõnevõrra kasvanud teiselt erialalt tulnud inimeste huvi omandada õpetajaamet ümber- või täiendusõppes. Arutelu käigus avame peamisi põhjuseid, kuidas ennetada noorte õpetajate läbipõlemist ja koolist lahkumist. Ka seda, kuidas lahendada õpetajate kriisi ja milliseid oskusi, teadmisi, haridustaset ning hoiakuid peaksid kandma inimesed, kes tulevad karjääripöörde kaudu õpetama. Arutelu juht: Heidi Maiberg (DD Stratlab) Osalejad: Kristi Vinter (Tallinna Ülikool), Jüri Kurvits (TLU didaktik), Margot Möller (Noored Kooli), Mart Kiis (õpetaja), Raino Liblik (Tallinna Kuristiku Gümnaasium), Margit Timakov (Õpetajate Liit), Katri Lamesoo (TÜ haridusuuenduskeskus), Meelis Brikker (Tartu Erakool, DigiYouth), Triin Noorkõiv (Alustavat õpetajat toetav kool), Pirkko Valge (Heateo SA), Anne Pärtel (Kehra kool), Ulvi Mustmaa, Ita Ilves (TÜ Haridusuuenduskeskus, Miina Härma Gümnaasium), Mari-Liis Nummert (TÜ eetikakeskus, Noored Kooli vilistlane), Joosep Heinsalu (õpetajaõppe üliõpilane) ja mitmed teised. Korraldaja: Huvitav Kool Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Laulu "Tuljak" nimelisel konkursil astus võistlustulle üheksa koori – 155 aastat pärast Eesti esimese kutselise naishelilooja ja laulu autori Miina Härma sündi. Koore kuulas rahvusvaheline žürii. Vaga ent visa konkurss annab võimaluse kaardistada segakooride hetkeseisu varakevadel 2019. "Luukamber" aitas joonistada kaarti. Eetris laupäeval 16. veebruaril kell 9 ja pühapäeval 17 veebruaril kell 12.

Laulu "Tuljak" nimelisel konkursil astus võistlustulle üheksa koori – 155 aastat pärast Eesti esimese kutselise naishelilooja ja laulu autori Miina Härma sündi. Koore kuulas rahvusvaheline žürii. Vaga ent visa konkurss annab võimaluse kaardistada segakooride hetkeseisu varakevadel 2019. "Luukamber" aitas joonistada kaarti. Eetris laupäeval 16. veebruaril kell 9 ja pühapäeval 17 veebruaril kell 12.

Homme on Klassikaraadios saade Luukamber, mis teeb tagasivaate äsja Tartus toimunud segakooride Tuljaku konkursile.

9. veebruaril möödub 155 aastat Eesti esimese naishelilooja, organisti ja koorijuhi Miina Härma sünnist.

9. veebruaril möödub 155 aastat Eesti esimese naishelilooja, organisti ja koorijuhi Miina Härma sünnist.

Miina Härma "Õitse, kasva, ela!" (Melodija, 1988) Melodija 1988.

Miina Härma "Õitse, kasva, ela!" (Melodija, 1988) Melodija 1988.

Miina Härma "Õitse, kasva, ela!" (Melodija, 1988) Melodija 1988.

Miina Härma "Õitse, kasva, ela!" (Melodija, 1988) Melodija 1988.