Podcasts about sellega

Tähetunnis on sel korral külas üks maagiline naine, kelle ürgne hääl toob lausa kananaha ihule. Enda kohta ütleb ta, et on suur unistaja. Moel või teisel on see tegevus mõjutanud teda kogu elu. Nii on ta sõnanud, et tee eneses peituvale paradiisisaarele on miljon korda väärtuslikum ning mõjusam kui reis lõunamaale. Sellega on ta kindlasti paljudele inspiratsiooniks. Külas on muusik Kadri Voorand ja saatejuht on Kerli Kivistu.

„Elu perioodid vol1“ Selles saates arutleme elu üle üldiselt ja hakkame vaikselt vaatama tagasi eelnevale aastale ning seda tehes läheme sügavale. Delikaatsed terviseteemad, kaasaarvatud vaimne tervis, mis omakorda sisaldab ebakindlust, ärevust. Sellega tegelemisest, enda ületamisest, võrdlus. Teemad, mis suudavad puudutada… Saade lindistatud 10.12.2024

Selle saate olulisim teema on mootorsõidukimaksu peitunud võimaluses pääseda järgmisel aastal aastamaksu maksmisest. Muidugi on seal teatud konksud ja see kõik pole nii lihtne, aga kuidas see ikkagi läbi lipsas? Lisaks Eesti auto 2024 valimisest ja kas võitis ikka väärt auto, uuest liikluskindlustuse kohustusest, Autoleht Ekstra talvenumbrist ja nipet-näpet veel. Sõidame uue Ram 1500'ga, mille kapoti all nüüd V-8 asemel hoopis kolmeliitrine R-6 mootor. Kas see üldse enam on mingi õige Ram? Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Tarbetute faktide asjus, mis on ju meie saates tähtsal kohal: tänane Meloturniiri saade on järjekorras 361., ja 361 on ka Mauritiuse põhiline elektroonikapoodide kett, ja ka mingisugune Hiina spordibränd kannab nime 361. Miks see arv nii lahe on, see küsimus jääb õhku, aga meile on igatahes teistkordselt külla saabunud näitleja ja luuletaja Taavi Eelmaa, kelle projektil nimega Apparatus & Apparata on varsti tulemas välja esimene plaat. Sellega seoses võib öelda, et Taavist on esimest korda elus saanud bändimees, ja nagu bändimeeste- ja naistega tihtipeale juhtub, käivad nad aeg-ajalt Meloturniiris mõtisklemas ja vastamas. Edukat kuulamist!

Seekord olime taas idufirmade lainel ja rääkisime Kordon nimelise GRC platvormi kaasasutaja Martin Ojalaga. Teemaks tuli nii varahaldus kui turbemaffia.-----Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Priit Liivak ja Tiit PaananenAlgorütmi toetavad Patchstack https://patchstack.comNortal https://nortal.com/Veriff https://www.veriff.com/

Inimeste suhe rahaga on äärmiselt veider: me justkui kardame raha, samas me himustame seda, rahast rääkimist aga peame tabuks ja ebaviisakaks. Kuid raha on vahend, millega osta hingerahu, enesekindlust ja kogemusi. Stuudios räägib rahast, investeerimisest ja sellest, kuidas finantskirjaoskust parandada, LHV Panga investorkogukonna juht Nelli Janson. Saadet juhib ajakirjanik Martin Hanson. Saadet toetab LHV Pank.

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime vitamiinidest ja toidulisanditest. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla sisearst-kliiniline farmakoloog Raul Kokassaar, kes selgitab, mida tasub teada erinevate vitamiinide ja toidulisandite võtmisel ja seda eriti juhul, kui võetakse ka ravimeid ning millised ohud kaasnevad sellega, kui organismi turgutamisel hakatakse abi otsima internetist. Saadet juhib Ingela Virkus.

Müstilistele ja vahel ka maistele teemadele pühendunud vaimse heaolu strateeg Maria Baydari ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi „Puuduta mind“ saate külaliseks on seekord transformatsiooni coach, hobulausuja, näitleja ja artist Ida Adele Raneli Ruul. Naine usub, et muutused tulevad tihtipeale läbi valu, et enam pole nõus sellega, mis toimub või läbi selle, et lubad end kohta, kus oled oma elu liider. Raneli ise on näide esimesest. Ta oli 25-aastane, kus teda näris valukoht, et ta pole lõpetanud ülikooli. Väljast paistis ehk, et naine on edukas – ta oli tantsija, õpetas salsat, bachatat ja ladina tantsu, aga sisimas tundus, et ta polnud piisav. Lõpliku põntsu pani majanduskriis.

Oktoobri lõpus saatis haridusministeerium vene õppekeelega koolidele eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava näidise. Sellega astuvad koolid ja koolipidajad konkreetse sammu ühtse eesti kooli rakendamise pikal teel.

Seekordses saates on külas LHV finantsportaali sisujuht Erko Rebane, kes aitab lahti mõtestada praegust makromajanduslikku keskkonda. Räägime kullast, naftast ja ka intressidest. Vaatamata valitsevale depressiivsele meeleolule on eesootava tulemustehooaja prognoosid tegelikult päris helged. Saadet juhtis LHV investorkogukonna juht Nelli Janson. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Seekordses saates on külas LHV finantsportaali sisujuht Erko Rebane, kes aitab lahti mõtestada praegust makromajanduslikku keskkonda. Räägime kullast, naftast ja ka intressidest. Vaatamata valitsevale depressiivsele meeleolule on eesootava tulemustehooaja prognoosid tegelikult päris helged. Saadet juhtis LHV investorkogukonna juht Nelli Janson. Kirjuta meile aadressil https://lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil https://gate.sc/?url=http%3A%2F%2Fwww.lhv.ee&token=362984-1-1672234110067 ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Arutelus osalejad: Kati-Riin Simisker (psühhiaater), Anne Randväli (Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise poliitika juht), Tiit Kuuskmäe (grupikogemusega osaleja), Tervisekassa esindaja, juhuslik tavainimene (kogemuseta). Arutelujuht: Endel Hango (sotsiaalpsühholoog) Arutelu korraldaja: MTÜ Tartu Psühhodraama Instituut Vaimse tervise kriisi lahendamisel on toeks grupiviisiliste sekkumiste kättesaadavamaks tegemine. Sellega seoses on aga ka spetsialistide seas palju erinevat informatsiooni ja arvamusi. Arutelu käigus püüame luua selgust: mis töötab? kuidas töötab? kuidas sobiv valida? Kutsume osalema kõiki huvilisi, et uurida grupiviisilisi vaimse tervise toetamise võimalusi! NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Euroopa Teaduagentuur andis alustava teadlase grandi Tartu Ülikooli kaasprofessorile Hedvig Tammanile. Järgmised viis aastat saab ta selle toel üles ehitada ja arendada oma teadusgruppi, mis asub uurima seda, kuidas viirused nakatavad baktereid. Sellega ei tule toime iga viirus vaid need viirused ongi bakteriõgijad ehk bakteriofaagid. Teadupoolest on haigusi tekitavad bakterid suutelised ignoreerima aina uusi ja uusi antibiootikume. Kurioosumiks on see, et oskus kasutada viirusi erinevate bakteriaalsete haiguste raviks oli olemas enne kui Alexander Fleming avastas penitsilliini – esimese teadaoleva antibiootilise aine. Viiruste ravi harrastati ka Tblilisis, Gruusia pealinnas. Seal on tänaseni sellealaste uuringutega tegelev instituut. Hedvig Tamman kõneleb saates sellest, mida ta uurima hakkab ja mida on tal lootust uut leida selles valdkonnas. Saate teada, mis juhtub stressis bakteritega ja muu hulgas ka seda, et unne suikunud bakteritel ongi parim oskus oma «unenägudes» leida vastunipid antibiootikumidele. Räägimegi sellest, kuidas mitte lasta bakteritel magama jääda. Saatejuht Marek Strandberg.

Järgmisel aastal alustatakse Euroopasulatusliku rohelise vesiniku tootmisega. Miljon tonni aastas. Võite ju küsida, et nii vähe? Sellega ei kataks ka Eesti kütustevajadust. See on algus, esimene samm. Kas vesinikust saab mingi imerohi kõigile maailma ja Eestigi energiaprobleemidele? Vaevalt. Hübriidsus ja mitmekesisus on energiatuleviku lahenduseks. See tuleb asjatundjate arvates siiski kiiremini, kui kümne ja enama aasta pärast nagu on seda ennustanud Riigikogu juures tegutstev arenguseire keskus. Saates tuleb juttu ka sellest ennustusest. Räägime Eestis sõitma hakkavatest vesinikutaksodest ja sellest, kus ja milles on tegelikud karid ja kitsaskohad vesinikumajanduse käivtumisel. Saatekülaline Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur ja vesinikutehnoloogia ettevõtte PorweUp asutaja ja juht Ivar Kruusenberg. Saatejuht Marek Strandberg.

Uues episoodis läheme me kõigepealt korralikult vaidlema, et kas ja mida üldse riik peaks tegema, et me saaksime kenasti 2035 kõik elektriautodega sõita. Lisaks pakkus Tarmo oma (emotsionaalselt) kallist isiklikku autot Bolt Drive platvormile rendile ja sai pakkumise, mis tekitas rohkem küsimusi, kui vastuseid. Sellega emotsionaalsed ameerika mäed ei lõppe, sest lisaks õnnestus Tarmol näha kõrvalt ka ühte karmi liiklusõnnetust. Seda õnneks küll virtuaalreaalsuses. Ja ikkagi oli see karm. Ja siis muidugi proovisõit elektrilise Volkswagen ID.Buzziga! Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.  

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse podcast'ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases saates on meil külas Liis Marii Valeika, kes räägib oma kogemusest aktiivsus- ja tähelepanuhäirega.

Rahareede on nüüdsest tervelt kahe Aasta Investori podcast! Suur aitäh Äripäev, Investor Toomas, žürii ja terve investorite kogukond selle au eest! Täname ka kõiki, kes Rahareede podcasti kuulavad, jagavad ning podcasti äppides hindavad ja kommenteerivad - sellel on väga suur mõju! Selles episoodis räägime muudest, sh. väiksematest ja ka alternatiivsetest varaklassidest - laenud, võlakirjad, toorained, erinevad kogud, krüpto jne. Sellega on varaklasside triloogial joon all ja uuel nädalal juba investeerimisest kõige olulisemasse - iseendasse! Toredat kuulamist! Katri ja Kristjan

FK284! Netflixi maandus sakslaste tehtud suurejooneline sõjafilm “Läänerindel muutuseta”. Sellega seoses kutsusime külla meie koosseisuvälise sõjafilmide eksperdi Erik Tikani, et sellele žanrile laiemalt otsa vaadata. Uudistes võtame jutuks Avatari järje pikkuse, Henry Cavilli loobumise Witcheri rollist ja Guy Ritchie uue filmi. Kinokavadesse lisanduvad sel nädalal “Üle linna Vinski” ja “Hetkel eetris”. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK284! Netflixi maandus sakslaste tehtud suurejooneline film “Läänerindel muutuseta”. Sellega seoses kutsusime külla meie koosseisuvälise sõjafilmide eksperdi Erik Tikani, et sellele žanrile laiemalt otsa vaadata. Uudistes võtame jutuks Avatari järje pikkuse, Henry Cavilli loobumise Witcheri rollist, Guy Ritchie uue filmi ja mitmed lisandujad erinevate filmiprojektide juurde. Kinokavadesse lisanduvad sel nädalal “Üle linna Vinski” ja “Hetkel eetris”. Sisukord: 01:05 Kirjad 15:14 Kinotabel 20:58 Uudised 32:29 Intervjuu: sõjafilmidest Erik Tikaniga 1:30:45 Üle linna Vinski (Soome) 1:33:34 Hetkel eetris 1:39:01 Läänerindel muutuseta (Netflix) 1:46:47 Telekava

Eesti jalgpallis tuntakse ikka muret järelkasvu pärast. Kui praegused legendid eest ära langevad, kas siis alt tuleb ikka piisavalt talenti peale? Sellega seoses kutsus Õhtuleht „Kolmanda poolaja“ taskuhäälingusse külla mehe, kes kõigest 21aastaselt oma vutikarjääri ära lõpetas ja oli nõus sellest avalikult rääkima. Selleks tegelaseks on Daaniel Maanas, kes esindas erinevaid noortekoondiseid 18 mängus. Oma vutikarjääri alustas ta Tallinnas, aga kolis siis Tartusse, et Tammeka esindusmeeskonnaga trenni teha. Kui Tammekas stipendiaadi staatus läbi sai, proovis ta õnne Narva Transis, kus mullu profisaapad varna riputas. Nüüd mängib ta Team Helmi ridades oma lõbuks kolmandat liigat. Mis selle otsuseni viis? Kas ja kui palju on ta seda kahetsenud? Kas sellist otsust on lihtsam teha noore või vana sportlasena? Milline on "elu pärast"? Kõigest sellest ja paljust muust me Maanasega räägimegi. Head kuulamist!

24. august on Ukraina iseseisvuspäev. Sellega seonduvalt hoiatas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kõiki oma partnereid Venemaa selle nädala plaanide eest. Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ütles Postimehe otsesaates «Sõjastuudio», et Vene pool võib loomulikult nüüd teha rohkem raketirünnakuid, aga nende viimase aja trend on olnud, et nad on kasutanud palju õhutõrjerakette maismaa sihtmärkide vastu, mis ei ole selleks üldse mõeldud ja mis on seetõttu ka ebatäpsed. Saatejuht oli Nele Kullerkupp.

FK271! Filmikägu on esmakordselt eetris Tartust! Sellega seoses kutsusime külla Ain Mäeotsa, kelle debüütfilmi maailmaesilinastusest Tartuffil möödub järgmisel aastal 15 aastat ja kelle uus film, “Kuulsuse narrid”, jõuab meie ette juba uue aasta alguses. Koos Ainiga vaatame üle möödunud nädala edetabeli ja arutame uudiste üle, mille hulka kuulub ka Rocky harulugu Ivan Drago pojast. Uute filmide ülevaateks hüppame tagasi kodusesse stuudiosse. Kinolevisse saabuvad “Jooksja, lits, araablane ja abikaasa”, “Taaskord June” ja “Killerite kiirrong”. Sisukord: 02:16 Kiri 09:39 Kinotabel 21:17 Uudised 28:21 Intervjuu: Ain Mäeots 57:35 Jooksja, lits, araablane ja abikaasa (Prantsusmaa) 1:02:13 Taaskord June (Austraalia) 1:05:33 Killerite kiirrong 1:17:07 Veel veidi uudiseid 1:23:55 Telekava

FK271! Filmikägu on esmakordselt eetris Tartust! Sellega seoses kutsusime külla Ain Mäeotsa, kelle debüütfilmi maailmaesilinatusest Tartuffil möödub järgmisel aastal 15 aastat ja kelle uus film, “Kuulsuse narrid”, jõuab meie ette juba uue aasta alguses. Koos Ainiga vaatame üle möödunud nädala edetabeli ja arutame uudiste üle, mille hulka kuulub ka Rocky harulugu Ivan Drago pojast. Uute filmide ülevaateks hüppame tagasi kodusesse stuudiosse. Kinolevisse saabuvad “Jooksja, lits, araablane ja abikaasa”, “Taaskord June” ja “Killerite kiirrong”. Saatejuhid Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

„Ma olin harjunud elus kõik oma toimetused ise tegema, kuid järsku ei saanud enam millegagi hakkama. Sellega oli väga raske harjuda,“ tunnistab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Külli Raudsepp-Vihuri nentides, et selline suur elumuutus mõjutab paratamatult ka inimese vaimset tervist. Seejuures võib füüsiline pöördumatu tõbi tabada inimest ootamatult. Ka Külli käis 27-nda eluaastani tööl, tegeles tervisespordiga, armastas õmblemist, töötas kardinadisainerina ning elas igati aktiivset ja rõõmsat elu. Kuniks paarikümne aasta eest ilmnesid probleemid randmeliigestega. Esimesest operatsioonist oli kasu, ent siis libises Külli õnnetult lume all olnud jää peal nii, et käsi jäi kukkudes keha alla. Ning alates sellest ajast läks kõik allamäge, abi polnud ka korduvatest operatsioonidest. Kuni selleni, et naine pidi jätma oma armastatud töö, sest ta ei saanud käsi enam kasutada. Külli tunnistab, et abitusega oli väga raske harjuda ning seetõttu pidi ta tarvitama ka antidepressante. Ja abi ei olnud kuskilt saada. Takkajärgi ta mõistab iseend, sest olukord, kui tavalisi harjumuspäraseid asju enam teha ei saa, tekitabki palju emotsioone ning nende kõikumist seinast seina. „Haavumine iga pisiasja peale, tunnete kõikumised, viha, unehäired, halvad mõtted – kõik see on haiguse alguses täiesti tavalised. Aga kõige sellega tuleb enda säästmiseks tegeleda,“ sõnab ta. Tema helistas ühel mustal masendushetkel viimases hädas Sotsiaalkindlustusameti abitelefonile. „Minu suureks üllatuseks sain sealt vajalikku nõu, just sellest telefonikõnest sai alguse minu kriisist taastumisperiood,“ kinnitab naine, kes kasutab tegevus- ja füsioterapeudi teenust enda vormishoidmiseks tänaseni. Kuid selle kõrvalt on õppinud ka kogemusnõustajaks, et saatusekaaslasi aidata. Tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägibki ta lähemalt, kuidas jääda seni turvaliselt kulgenud maailmas pinnale, kui füüsiline pöördumatu haigus paljud asjad tugevalt kõikuma lööb. „Uue eluga harjumine ei ole lihtne, kuid see on võimalik,“ kinnitab ta enda kogemusele toetudes. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

“Kinnisvarajutud” podcasti 87. osas kutsusime külla ettevõtja Taivo Päärsoni, kes tegutseb igapäevaselt puidusektoris, aga hobina on ette võtnud omapärase strateegiaga kinnisvaraportfelli kasvatamise. Taivo haare on läbi aastakümnete ulatunud Tallinnast Riiga ja Pärnust Otepääle ning saates uurimegi, miks tema tegevustes on nii lai geograafia ning mis eesmärkidel mingid objektid aja jooksul ostetud-müüdud on. Saate n-ö maasikaks on korralik juhtumisterägastik Riias, kus kohtutäituri oksjonilt ostetud korteri paberite korda ajamine võttis lõpuks kolm aastat ning kogu projekt kujune sajalist panust sisse arvestades korralikuks flopiks. Praeguseks on Taivol läbi kogemuste ja õppetundide välja kujunenud oma strateegia, kus lähim eesmärk on kolme suure korteriga teha igakuist 5000 euro suurust rahavoogu. Sellega seoses räägimegi suurtest ja ilusatest korteritest ehk turusegmendist, kus üürihinnad on 1500+ eurot. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud

Vanamehed viinavabriku kõrvalt vaatavad põnevusega, kuidas kajastub ajakirjanduses juunipööre ja kuidas valimiseelses rahajagamise tuhinas selgub, et ei saa me läbi ilma jahilasketiiru ega palju muuta. Ei saa leppida sellega, et raha ei ole! Natuke ajakirjandusest tarbijate kaitsel ka - kui muidugi aega jääb!

Kui eelmisel nädalal oli Restardis külas Wise'ist välja kasvanud idufirma Lightyear, siis nüüd oleme ette võtnud järgmise Wise'i võsu nimega Grünfin. Grünfin võimaldab igaühel panustada tulevikule ning maailma rohelisemaks muutmisele omaenda raha läbi. Kui investeerida järjepidavalt kasvõi väikeseid summasid jätkusuutlikesse firmadesse, mõjutab see maailma loodussõbralikku arengut rohkem kui näiteks kodus lambipirnide vahetamine või vähemate pakendite tarbimine. Kuidas panna ühte ettevõttesse kokku maailma päästmist ja kasumlikku investeerimist, räägib Grünfini kaasasutaja Triin Hertmann. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.

Erisaade! Me unustame kõik muu ja räägime täna üksnes sel nädalal toimunud videomänguajaloo kõige suuremast ostust: Microsoft omastas Activisioni. Mida see nüüd siis tähendab? Mida saab 70 miljardi dollari eest? Kas Call of Duty'st saab Xboxi eksklusiiv? Kas World of Warcraft tuleb Steami? Mida hakkab Microsoft peale mobiilimängudega? Ja kõik teised põletavad küsimused saavad vastuse... mingil kujul.

Birgit on Rakverest pärit multitalent. Erialalt insener, töökogemuselt IT projektijuht ning täna juhib enda spordirõivaste brändi Fennecfit. Pärast keskkooli kolis ta 2013 aastal Taani õppima erialal Global Management and Manufacturing. Ta on välismaal elanud sellest ajast saati, peamiselt Taanis - Kopenhaagenis. Ta on ka moedisainer ja teinud kokku 11 kollektsiooni, millega võitnud erinevaid auhindu, sealhulgas saanud ka Eesti suurima moeetenduse ERKI moesõu finaali 2013. aastal. Peale selle on ta veel sertifitseeritud personaaltreener, tantsuõpetaja ja ka blogija. Tema elustiili, reisi ja moe blogi BIRKT on toiminud juba aastast 2006. Sellega on ta ka pälvinud aasta parima reisiblogi auhinna aastal 2016. Birgit Kool Fennecfit: https://www.instagram.com/fennecfit/ Blogi: http://birgitkool.com/ Insta: https://www.instagram.com/birgitkool/ Youtube: https://www.youtube.com/c/BirgitKool LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/birgit-kool/ Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis

Birgit on Rakverest pärit multitalent. Erialalt insener, töökogemuselt IT projektijuht ning täna juhib enda spordirõivaste brändi Fennecfit.Pärast keskkooli kolis ta 2013 aastal Taani õppima erialal Global Management and Manufacturing. Ta on välismaal elanud sellest ajast saati, peamiselt Taanis -  Kopenhaagenis. Ta on ka moedisainer ja teinud kokku 11 kollektsiooni, millega võitnud erinevaid auhindu, sealhulgas saanud ka Eesti suurima moeetenduse ERKI moesõu finaali 2013. aastal. Peale selle on ta veel sertifitseeritud personaaltreener, tantsuõpetaja ja ka blogija. Tema elustiili, reisi ja moe blogi BIRKT on toiminud juba aastast 2006. Sellega on ta ka pälvinud aasta parima reisiblogi auhinna aastal 2016. Birgit KoolFennecfit: https://www.instagram.com/fennecfit/Blogi:  http://birgitkool.com/ Insta: https://www.instagram.com/birgitkool/ Youtube: https://www.youtube.com/c/BirgitKool LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/birgit-kool/Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis 

Tänane külaline on Guinessi Rekordi tegija ja Eestimaa Spordihing - Vello Vaher. Ta on tsirkuseakrobaat, breiktantsija ja samuti akrobaatika- ja joogatreener, kes juba aastakümneid on sellega tegelenud. Oma oskusi on ta näidanud erinevates riikides ja teadmised paberile kirjutanud.  Ta on raamatute 'Harjutusi Väikelastega' ja 'Võimlemine Väikelastega' autor.  Osalenud mitmes erinevas talendishows, millest populaarseim on America Got Talent. Vello tegemised leiad: https://www.instagram.com/vellovaher/ https://www.youtube.com/channel/UC593vZ74Vc0vtow--bFDJlQ https://www.facebook.com/profile.php?id=100012222723277 https://www.tiktok.com/@vellovaher?lang=en    

Salvestasin seekordse episoodi oma sõbra ja hea teekaaslasega gestaltteraapia õpingute ajalt, Katrin Ahlbergiga. Katrin toimetab täna terapeudina, mina coachina. Meid mõlemaid seob sügav huvi inimeste ja psühholoogia vastu, sh ka inimeste juhtimise psühholoogia vastu. Oleme Katriniga nendel teemadel palju omavahel mõtteid vahetanud ja nüüd tekkis tunne, et me võiks neid vestlusi ja mõttearendusi ka salvestada ja laiemalt jagada – usun, et see kõnetab. Räägime käesolevas episoodis mitmetel (enese)juhtimist puudutavatel teemadel, kuid lõpuks jõuavad kõik mõttearendused ikkagi sinna, et juhi suhe ja kontakt iseendaga on üks eduka (enese)juhtimise eeldusi. “Psühholoogid on selgeks teinud, et keskmiselt mõtleb inimene ligikaudu 50 000 – 70 000 mõtet päevas. Huvitav seejuures on, et suur osa neist mõtetest on korduvmõtted ehk me ketrame peas samu teemasid ikka ja jälle uuesti. Kusjuures lõviosa neist korduvatest mõttemustritest on pigem negatiivse alatooniga. Teadlikkus sellest, et ma olen jäänud kinni mingisse mõttemustrisse ja kaotan ennast mõtetesse, mis viivad mind rändama kuhugi minevikku või tulevikku, eeldab ikkagi kohalolu ja oma tunnete tundmist. See käib läbi tunnete teadvustamise. Selleks, et saada hea kontakt iseendaga, on vaja aga peatuda. Mida tähendab peatumine? Selleks võib näiteks kasutadagi sõna 'STOP'. See sõna on märgilise tähendusega ja viitabki sõna otseses mõttes aja maha võtmisele, peatumisele. See annab meile käskluse – jää korraks seisma. Öeldes 'STOP' me nö katkestame oma senise sisekõne ja segame oma ketravale mõttemustrile vahele. Me nö rikume selle mõttemustri jada ära ja lööme ennast sellest mustrist välja. Sellega anname endale võimaluse tekitada ruumi ja õhku, et küsida endalt – mis on see, mida ma hetkel tunnen ja mida ma päriselt praegu vajan? Keerukaks teeb selle paljude jaoks see, et me ei ole harjunud kasutama oma keha tunnetust. Me ei ole harjunud tähele panema, mis on see tunne, mida me parasjagu oma kehas tunneme. Kuid see on tee parema eneseteadlikkuse ja -kontaktini.” – Veiko Valkiainen ja Katrin Ahlberg Kuulake ikka ...

Kümme aastat tagasi otsustasid kaks Kesk-Eesti meest asutada teedeehitusfirma, millest on nüüdseks välja kasvanud üks Eesti suurimaid omas valdkonnas. Suvel liideti Verstoniga AS Eesti Teed, mis tõi kaasa vajaduse ühendada kahe organisatsiooni kultuurid, meeskonnad ja süsteemid. Sellega seoses otsitakse pidevalt juurde uusi talente. Verstoni personalijuht Signe Korjus räägib, et kahe liitunud ettevõtte kultuurid polnudki nii erinevad ja ühildumine toimub positiivses meeleolus. „Panime sama ärivaldkonna – ehituse inimesed kohe koos tegutsema, et mõlemad saaksid aru, kuidas kumbki asju ajab. Seni on see hästi toiminud ja usun, et suudame meeskonnad hästi ühte sulatada,” selgitab Korjus. Miks on meeskond ja selle ühtne töötamine nii oluline? Sest ka praegu on peamine mure teedevaldkonnas seesama, mis ka mujal: headest ja motiveeritud inimestest on alati puudus. Korjus ütleb, et teedevaldkond nõuab erilisi inimesi, neid, kes soovivad töötada välistingimustes, olla liikuvad, kuid kellel on olemas ka iseseisva mõtlemise võime, algatamissoov, järjekindlus. „Teedevaldkond pakub head võimalust ennast teostada, sest meie ehitatud teed jäävad kestma mitte ainult aastateks, vaid aastakümneteks. See koos hea töökeskkonnaga on hea põhjus, miks Verstonisse tööle tulla. Lisaks eneseteostusele soosime pidevat arengut. Meil on palju inimesi, kes on tulnud meile tööle ühele positsioonile, kuid soovivad juurde õppida ja teha nüüd midagi muud. Oleme edasipürgivad ja paindlikud ning soovime, et meid nii ka nähtaks,” lisab personalijuht. Korjus lisab, et see, kuidas inimesed ettevõttes töötavad ja milline on nende suhe oma tööandjaga sõltub väga tugevalt sellest, milline on selle organisatsiooni kultuur. Kui kultuur on avatud, koostööle meelitav, võrdsust pakkuv, siis on töötaja õnnelik ja õnnelik töötaja on ka tulemuslikum. Saates vestlesid ajakirjanik Martin Hanson ja Verstoni personalijuht Signe Korjus töötajatega seotud teemadest Eesti teedeehituses. Saate kohta saab mõtteid ja ideid saata aadressil tooelu@delfi.ee.

Lükkame ümber väite, et fasting on ebatervislik ja lihtsalt näljutamine. Enamus haiguste ja ülekaalulisuse põhjus ongi just ülesöömine ja liiga suhkruse töödeldud toidu tarbimine. Lihtsaim viis oma seedeelundkonda tervendada on sinna mitte midagi sisse panemine.

Kaja Heinsalu on lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe eriala, täiendõppe Tartu Ülikoolis füsioteraapia erialal ja kogemusnõustaja koolituse Arengukeskuses Avitus. Ta on superviisor ja coach ning tal on ka psühhodraama rakendaja väljaõpe. Praktilise väljaõppe sõltuvusnõustajana on Kaja saanud Soomes. Sõltuvusnõustajana on Kaja Heinsalu abiks inimestele, kes on kaotanud kontrolli alkoholi tarvitamise üle. Olles käinud ise sarnast teed, tahab ta olla toeks ja süvendada usku, et paranemine on võimalik. Käesolevast saatest saad teada: mida nimetatakse sõltuvuseks; kuidas aru saada, kas ollakse sõltlane; miks tekib sõltuvus; milline on sõltuvuse ja aju omavaheline seos; miks mõnel tekib sõltuvus ja teisel ei teki; miks alkoholisõltuvus on peamine sõltuvussuhe; millest saab alguse sõltlase tervenemine; miks on iseendale sõltuvuse tunnistamine kõige raskem; ZenCleanz podcast keskendub rahulolevale, rõõmsale, tasakaalukale, õnnelikule, positiivsele, täisväärtuslikule ja erksameelsele eluviisile, tuues sinuni põnevat kuulamist läbi saatejuhtide ja külaliste kogemuste ning mõtete. Podcastis räägitakse toitumise, organismi puhastuse, psühholoogia, füüsilise aktiivsuse, teaduspõhiste uuringute ja veel mitmete tervisega seotud teemadel otse ja keerutamata, lihtsas ning arusaadavas keeles. Tutvu meie tegemiste ja toodetega siin: www.zencleanz.ee www.facebook.com/zencleanz.eesti www.instagram.com/zencleanz.eesti

Sel korral räägime loo sellest, kuidas üks Leedu ema Triini oma lapsega segamini ajas. Nutame selle üle, et Dagmar Postimehest lahkub ning rõõmustame, et Madis on viimaks Kodustiili portaalis ja Postikas tagasi! Joome legendaarset Ukraina kirsilikööri, mis VÄGA HÄSTI pähe hakkab. Midagi ka sõjast ja sellest, et meie vaarisad olid kõrtsmikud. Sobilik sugulus sellise podcasti salvestajatele. Lisaks teeb Triin saate alguses enesepromo, sest teda on võimalik näha ja tõenäoliselt ka oma käega katsuda järgnevatel üritustel: Juba täna, 15.10.2021 kohtab teda drääg-persoona Maxx Toxicuna üritusel Ms. Elsa's Cabinet of Curiosities (https://fb.me/e/2uNnqVFrj) ning kui kasutada pileti ostmisel koodi ELSAFRIEND, saab soodukat :) Kui keegi peaks kiirelt reageerima ja reede õhtuks veel plaane mitte omama. Algab kell 19.00. Kahe nädala pärast, 29.10 toimub X-baaris seksiteemaline vestlusõhtu (https://fb.me/e/1p5JZMxaw), kus kaks meie sõpruspodcasti, Lilla Agenda ning Homokringel ühenduvad Lillaks Kringliks ning juttu tuleb kväärseksist igasuguste nurkade alt. Triin modereerib. Sellega on veel aega, üritus on tasuta ja pärast saab pidu. Ilmselt mängib ühel hetkel retrohitte ka DJ trnFM.

Sel korral räägime loo sellest, kuidas üks Leedu ema Triini oma lapsega segamini ajas. Nutame selle üle, et Dagmar Postimehest lahkub ning rõõmustame, et Madis on viimaks Kodustiili portaalis ja Postikas tagasi! Joome legendaarset Ukraina kirsilikööri, mis VÄGA HÄSTI pähe hakkab. Midagi ka sõjast ja sellest, et meie vaarisad olid kõrtsmikud. Sobilik sugulus sellise podcasti salvestajatele. Lisaks teeb Triin saate alguses enesepromo, sest teda on võimalik näha ja tõenäoliselt ka oma käega katsuda järgnevatel üritustel: Juba täna, 15.10.2021 kohtab teda drääg-persoona Maxx Toxicuna üritusel Ms. Elsa's Cabinet of Curiosities (https://fb.me/e/2uNnqVFrj) ning kui kasutada pileti ostmisel koodi ELSAFRIEND, saab soodukat :) Kui keegi peaks kiirelt reageerima ja reede õhtuks veel plaane mitte omama. Algab kell 19.00. Kahe nädala pärast, 29.10 toimub X-baaris seksiteemaline vestlusõhtu (https://fb.me/e/1p5JZMxaw), kus kaks meie sõpruspodcasti, Lilla Agenda ning Homokringel ühenduvad Lillaks Kringliks ning juttu tuleb kväärseksist igasuguste nurkade alt. Triin modereerib. Sellega on veel aega, üritus on tasuta ja pärast saab pidu. Ilmselt mängib ühel hetkel retrohitte ka DJ trnFM.

Pianist Isata Kanneh-Masoni debüütalbumi suur edu avas tee teisele sooloplaadile "Summertime". Sellega viib noor muusik rännakule läbi 20. sajandi ameerika muusikamaastiku.

Podcasti "Jalgrattapalavik" septembrikuu teise saate külaliseks on teenekas treener Kaido Laas. Kunagine Dünamo koondise vanemtreener on hilisemalt, vabas Eestis, aidanud hoo sisse puhuda CFC Spordiklubile ja kutsunud ellu Kuusalu Rattaklubi, millega tegutseb seniajani. Raugematu energiaga mees. Nooruspõlves sõitis võidu legendaarse Aavo Pikkuusiga, Dünamo vanemtreeneriks sai juba 25-aastasena. Perioodil 1977-1985 puutus tihedalt kokku pea kõigi Eesti toonaste tippudega. Medaleid tuli nii, et ei jõudnud arvet pidada. Mõne medali lugu on muidugi uskumatu, tippsportlasi koheldi Nõukogude liidu avarustes nagu viimaseid kaabakaid... saadeti rahumeeli võistlema pommiauku. Tänapäeva trendidest ei meeldi Laasile lasteaedadesse trügimine. Kohe mitte ei saa aru, miks peab sinna ronima. Ja lisaks pole ta mingi ninnu-nännu mees. Sellega spordis kaugele ei jõua. Noorte treeningprotsess tuleb lihtsalt huvitavaks teha ning paika panna reeglid. Nii tekib vastutuse tunne, mis on treeninggrupi toimimisel väga oluline. Kaheks saateks on tagasi ka Shimano auhinnamäng. Taaskord läheb loosi uhke auhinnakott ning sinna juurde Lazer kiiver. Head kuulamist ja head kaasa mängimist!

Kuidas saaks Eesti kõrgharidussüsteem "ajaga kaasas käia" ning koolitada tuleviku oskustega eksperte ja spetsialiste? Teema on ajendatud Euroopa Liidu Roheleppest ning Eesti kliimaeesmärkidest, mille kohaselt peame ette võtma tõsiseid samme, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Tehtavad investeeringud on paljulubavad ning toovad loodetavasti kaasa nii tööstuse kui energiatootmise rohestamise. Sellega seoses loodame luua vajalikke "tulevikutöökohti". Juba praegu näeme, et ettevõtted värbavad enda kollektiividesse roheeksperte. Küsimus seisneb aga selles, kas praegune kõrgharidussüsteem koolitab vajalike teadmistega tulevikutegijaid? Tulevikutrendid näitavad, et ühiskonnas toimuvad arengud järjest kiiremas tempos – sama kiires tempos aeguvad ka teadmised. Kuna uued "rohetuuled" ja tehnoloogia areng nõuavad ajaga kaasas käivat õpet (sh ümber- ja elukestev õpe), siis puudutab teema kõiki ühiskonnakihte. Arutelujuht: Kaisa Hansen Arutelus osalejad: Grete Arro (Tallinna Tehnikaülikooli hariduspsühholoogia ja didaktika spetsialist, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur), Mario Kadastik (Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud professor, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur ja teadusdirektor, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president), Helen Sulg (Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht), Sander Ots (Comodule'i tootejuht), Tiit Land (Tallinna Tehnikaülikooli rektor) Arutelu korraldaja: Tallinna Tehnikaülikool (Ettevõtlusosakond)

Kuigi LHV Group on viie aastaga kasvanud enam kui viis korda ning börsiettevõttest on saanud ükssarvik. Sellega kasv ei peatu. Firma juht Madis Toomsalu kinnitusel soovitakse edasi liikuda ning ta näeb börsifirmal ees vähemalt kolmekordset kasvu. Kuidas see saavutatakse, kas kapitalil on rahvus ning mida toob rohepööre pangandusse, on tänase saate teema.  LHV üheks kasvumootoriks on kindlasti Ühendkuningriigi äri, Toomsalu selgitab, kuivõrd edukalt õnnestub digitaalset pangandust Lääne-Euroopasse eksportida, millised on Ühendkuningriigis panganduslitsentsi taotlemisega kaasnevad ohud ning kuidas suudetakse seal ikkagi konkurentsis püsida. Lisaks tuli Toomsaluga juttu, kuivõrd tõenäoliselt saavad teisest pensionisambast lahkujad tururiski realiseerumise tõttu kätte vähem raha.

Alates esmaspäevast kehtib nõue, et siseüritustel, kus on enam kui 50 inimest, ja väliüritustel, kus on üle 100 inimese, tuleb küsida koroonatõendit. Sellega tuleb näidata enda nakkusohutust. Valitsus räägib sellest kui ühiskonnaelu avatuna hoidmise võimalusest. Mida aga arvab asjast kontserdikorraldaja, kuuleb Delfi „Erisaates“.

Alustame joogisaate ajaloo esimese, eraldiseisva lühisarjaga “Vala välja veinikool: viinamarjad”. Esimese veinikooli peategelaseks on maailma kõige levinum valge viinamari Chardonnay. Viinamarja tutvustab stuudios Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee, veinibaari POP üks eestvedaja Mikk Parre. Kõigest, mis seotud Chardonnay marjaga räägime põhjalikult mõistagi enam kui tunni pikkuses saates, ent alustuseks, teelesaatjaks, mõned olulisemad märked Chardonnay kohta. Alustuseks kolm väikest fakti jutualuse viinamarja kohta: Chardonnay on valgetest veiniviinamarjadest levikult esimesel kohal. Õigupoolest on olemas küll üks valge viinamari, mida kasvatatakse veel rohkem, Sultana. Ent on põhjus, miks seda nime nii palju ei teata. Seda kohtame nimelt hoopis söögiviinamarjade ja rosinate kujul. Inimene ajaloost, kes Chardonnay kuulsusesse üksjagu panustas, on Karl Suur ehk Charlemagne, kellele meeldis hirmsasti veini juua. Lugude kohaselt ei meeldinud tema naisele aga sugugi, et mehe habe muudkui punasest veinist tilkus. Nii otsustas ettevõtlik naine, et punased viinamarjad tuleb välja juurida ja valged asemele istutada. Koht, kuhu need marjad istutati, on praeguseks üks tuntumaid Burgundia piirkondi, Corton-Charlemagne. 1980ndatel otsustati hakata USAs Burgundia stiilis veini imiteerima. Sellega mindi aga kõvasti üle piiri ja tamme-vanillisust ja isegi magusust sai veinidesse nii palju, et rafineerituma maitsega veinisõbrad ei tahtnud Chardonnay'st enam kuuldagi. Selle tulemusena tekkis ABC-liikumine. See täheühend tähendab siinses kontekstis: Anything But Chardonnay. Eesti keeli: ükskõik mis, aga mitte Chardonnay. Esimesed teated Chardonnay kohta tulevad 13. sajandi Prantsusmaalt. Marja päritolu kohta on erinevaid pakkumisi, mis viivad nii Prantsusmaale, Austriasse kui Lähis-Idasse. DNA-testide ajastul on välja selgitatud, et tegemist on Pinot Noir' ja Gouais Blanc'i ristandiga. Niisiis, Pinot' perekonna võsuke! Veinid, mida saates maitsesime: Chablis Famille Brocard, 2019, Liviko (https://nautimus.ee/toode/jean-marc-brocard-chablis-organic/) Maison Champy Rully blanc, 2015, Prike (https://www.prike.ee/toode/maison-champy-rully/) Lyngrove Reserve Chardonnay, 2020, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/lyngrove-reserve-chardonnay) Torres Cordillera Chardonnay, 2019, Balmerk (https://dunker.ee/toode/torres-cordillera-chardonnay-75cl/) Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #36 "Kinnisvarajutud" podcasti 36. osas jätkame igati kirgliku teemaga, kui külas on kohtutäitur Risto Sepp. Kuna investorite poolt on kohtutäiturite poolt müüdav kinnisvara üheks võimalikuks variandiks, kuidas objekte odavamalt kätte saada, siis keskendusime saates just sellele teemale. Ühes Maalehe artiklis kikilipsuga kohtutäituriks ristutud Ristol oli ka meie saate salvestusel kenasti kõnealune kaelaehe kenasti ees ning läbi võetud teemadering oli väga huvitav. Kuna Risto pidi otse stuudiost ruttama tähtsale koosolekule, jäi seekordne osa tavapärasest veidi lühemaks, aga pakkisime veidi rohkem kui 40 minuti sisse päris palju informatsiooni. Küsisime Ristolt muuhulgas: * Kuidas kohtutäituriks saadakse? * Kust omal see mõte pähe tuli, et just see elukutse valida? * Kas kohtutäitur on palgatöötaja, kelle tööandjaks on riik või olete te ettevõtjad? * Mis vastutus on kohtutäituril? * Kuidas reeglina jõuab üks kinnisvaraobjekt kohtutäituri kätte? * Kuidas näeb välja kohtutäituri poolt müüdava kinnisvaraobjekti müügiprotsess? * Millised on kulud kohtutäituri kaudu kinnisvara müües? * Kui ma soovin mõnd kohtutäituri poolt müüdavat objekti osta, mida selleks tegema pean? * (Sander) Kuidas kohtutäiturid oma tasu saavad kui müüvad objekte - kas sarnaselt maakleritele? Sellega seoses - miks ei palgata kunagi maaklereid esindama kohtutäiturite müüdavaid objekte (minu arvamus - piltide ja kuulutuste kvaliteet on täiturite enda poolt tehtud alla igasugu arvestust 99,9% kordadest)? * (Mari) Kuidas kujuneb objekti alghind? * (Marti) Millised on müüdava vara omaniku võimalused oksjoni alghinna määramisel kaasa lüüa, alghinda vaidlustada? * (Marti) Miks on oksjonitel tihtipeale alghind kõrgem kui võrreldaval objektil tavamüügis (seejuures oli kuni 2020. aasta sügiseni tavamüügis võimalik natuke ka tingida) * (Marti) Miks müüakse mõnda objekti aastaid, selle asemel, et hinda langetada? * (Sander) Kas sellel on eetiline või mingi muu põhjus miks kohtutäitur ei võiks hoopis ise endale soetada vara, mis on tema kaudu sundmüüki tulemas? * (Sander) Kuidas pangad vaatavad finantseerimise poole pealt kohtutäiturilt vara ostmist (kas on võimalik kodulaenu saada või ainult ärilaen)? * (Mari) Milline on ebaõnnestunud oksjonile järgnev protsess kinnisvara ümberhindamiseks? Kui kaua see võtab, st. kui kiiresti on objekt uue (langetatud) hinnaga uuesti pakkumisteks avatud? * (Mari) Kui palju korraga hinda ümberhindamisel langetatakse? * Kui ostan kohtutäiturilt mingi korteri - kuidas käib valduse üleandmise protsess? * (Kuulaja) Kes peab maksma KÜ, elektri jm kulud seni kuni mina pole saanud korterit kätte? Kuidas vältida seda, et näiteks elekter ja vesi tööle jäetakse? * (Kuulaja) Ma osalesin ühel koolitusel, kus öeldi, et täiturid tõstavad välja. See aga jäeti targu mainimata, et ma pean selle eest maksma, siis läheb veel 2 kuud ja vahepeal kannan kõik kulud mina (lukuabi jne). Samuti on vahva uudis, et seda püütakse võlgnikult tagasi saada. * (Kuulaja) Kas on võimalik, et täituritel ongi huvi uut teenust osutada ehk siis väljatõstmise eest eraldi raha saada? * Milline on pikim praktikast teadaolev periood kohtutäituri oksjonist valduse ülevõtmiseni? * Mida tuleb muuta seadusandluses, et paremini kaitsta ostjaid probleemsete (puuk)võlglaste eest?

Kuula saadet alates 15:37 ja osale hooaja viimases kuulajamängus: "Kas tunned ära tuntud seriaalide/filmide teemalood/muusika?" (Vasta kõik õigesti ja võida auhindu! Vastused saata neljapäevaks 03.06 kell 18:00 info@kinosaade.ee) "Kinoveebi Jututuba" on taskuhääling, kus kino Artis programmijuht Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning kultuurikriitik Raiko Puust võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. "Kinoveebi Jututoa" 113. saates arutavad Ragnar, Henryk ja Raiko nende filmide ja seriaalide üle, mida on nad vahepeal koduste vahendite (Amazon Prime Video, Netflix, Apple TV+ jne) abil vaadanud (Army of the Dead, Friends: The Reunion jpm). Seejärele anname hinnangud uutele kinofilmidele: Naised rindejoonel, Keha võitlus, Eikeegi ja Cruella. Seekordses saates toome teieni ka Raiko intervjuu Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevjuhi Erik Mandrega. Sisukord: 0:00 Kuulajate kommentaarid 11:06 17. kuulajate mängu võitja on Master. Palju õnne! 15:37 Hooaja viimane kuulajate mäng #18 "Kas tunned ära tuntud seriaalide/filmide teemalood/muusika?" (Vasta kõik õigesti ja võida auhindu! Vastused saata neljapäevaks 03.06 kell 18:00: info@kinosaade.ee) 26:53 18. saatejuhtide kuulajamäng. 33:58 Intervjuu Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevjuhi Erik Mandrega: „Allalaadimine on OK, üleslaadimine on karistatav. See on täiesti ekslik arvamus." 1:47:38 Mis filme ja seriaale oleme kodus vaadanud? (Army of the Dead, Friends: The Reunion, Creating the Army of the Dead, Solos, Love, Death & Robots, The Office, Wataha, Exterminate all the Brutes, Mare of Easttown, Firefly) 2:52:28 Anname hinnangud uutele kinofilmidele: Naised rindejoonel, Keha võitlus, Eikeegi ja Cruella. 3:33:02 Mida uuel nädalal kinodes näha saab? Kui sul tekkisid küsimused ja kommentaarid, siis saad need jätta meile siin: info@kinosaade.ee. Kõik saated on leitavad ka Kinosaade.ee, Delfi Taskus, Apple Podcasts, Spotify, Google Podcasts, Soundcloud ja kõikides teistes podcasti rakendustes.