Podcasts about tiit k

Seoses "Mnemoturniiri" 55. sünnipäevaga detsembris kordame saateid arhiivist. 2008. aasta juunikuu saates vastasid küsimustele Jüri Aarma, Tiit Kändler ja Ivo Linna ning saadet juhtis Mart Ummelas.

Seoses "Mnemoturniiri" 55. sünnipäevaga detsembris kordame saateid arhiivist. 2007.aasta veebruarikuu saates vastasid küsimustele Jüri Aarma, Hardo Aasmäe, Tiit Kändler ja Ivo Linna ning saadet juhtis Mart Ummelas.

Räägime loomingust, elust, inspiratsioonist, muusikast ja mis tähendab olla naisartist

Kristel Aaslaid & Eleryn Tiit

Teemad, millest paljud ei julge avalikult rääkida ja mõni isegi ei julge kuulata.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" läheb sügisesel neljapäeval eetrisse 117. osaga, kus võetakse luubi alla Eesti naiste ja meeste klubivõrkpalli hetkeseis, ent räägitakse ka koroonaga seotud piirangutest ja kohtunikutööst. Saates löövad kaasa seekord alaliste liikmetena Mihkel Uiboleht ja Karl Rinaldo ning külalisena treener ja rahvusvahelise kategooria kohtunik Tiit Kõiv. Muuhulgas tuleb jutuks: *Kes võivad tänaste piirangute valguses Eestis võrkpalli mängida ning millised erandid on tehtud meistriliigaklubidele? *Saaremaa esiliigaklubi oli sunnitud hooaja lõppenuks kuulutama juba oktoobris. *Tiit meenutab humoorikat seika, kuidas üks tuntud Eesti võrkpallur temaga mängu ajal rääkima tuli, et mõne lisasekundi puhata. *Esimene kohtunik Itaalia tippklubi euromängul. Eriline mäng mitte ainult eestlasele, vaid teatud põhjustel ka itaallastele. *Millised on võrkpallikohtuniku peamised ülesanded? *Mängija kehakeel reedab tihti kohtunikule rohkem kui sõnad. *Kas šokolaadikarbi tohib kohtunikule enne mängu anda? *Kui palju on Eestis kohtunikke ja milline on nende teenistus? *Pafi ennustusmängus selgub, et Rivo on jätkuvalt mees teiselt planeedilt. *Pärnu ja TalTechi telemäng pakkus omajagu huvitavat. *Kas Toms Švansist saigi diagonaalründaja? *Pärnu brasiillasest sidemängija ei paista sidemängija moodi olevat. *Kas Pärnu kadumine võrkpallikaardilt on täna laual? *Uus nädal, vana küsimus: mis saab Saaremaa Võrkpalliklubi euromängust? *Renet Vanker Itaaliasse? *Tänane Võrkpall24 ülekanne näitab ära, kas esiliiga parimal klubil oleks taseme poolest üldse asja meistriliigasse. *Naiste võrkpallinädala kokkuvõte. *Kas Eesti parim naiskond võiks osaleda järgmisel hooajal eurosarjas ja millised oleksid sel juhul kulud?

MyHits Live: Eleryn Tiit - Kõikjal kõiges

MyHits Live: Eleryn Tiit - Kõikjal kõiges

Arutleme, mismoodi Eesti lapsevanem lahku läheb: mis teda toetab ja mis takistab viisakalt lahkuminemast. Millised on laste raskused, kui vanemad lähevad lahku? Kas me peaksime tunnustama lapsevanemate kokkujäämist ja ühist raskuste lahendamist või leppima, et kärgpered on peamine perevorm, ning tõstma teadlikkust rahumeelsest kooselust kooselusse liikumisest? Kuidas õpetada täiskasvanuid oma emotsioone hoidma ja kuidas selle kõrval last märgata? Elatisabi, suhtluskord, perelepitus - kuidas riik reguleerib ja toetab lapsevanemate lahkuminekut? Arutelujuht: Urmas Vaino Arutelus osalejad: Liina Naaber-Kivisoo (Viru maakohtu esimees), Mariann Treimann (blogija), Tiit Kõnnussaar (pereterapeut), Andres Aru (Õiguskantsleri kantselei) Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet

Tänases saates uurime, mida saame juhtimisteooriast suhete maailma üle kanda. Kuidas kasutada juhtimisoskusi koduses elus? Tänane vestluskaaslane on üks "Peresaate" kuulajate armastatumaid külalisi – pereterapeut ja juhtimiskoolitaja Tiit Kõnnussaar.

Tänases saates uurime, mida saame juhtimisteooriast suhete maailma üle kanda. Kuidas kasutada juhtimisoskusi koduses elus? Tänane vestluskaaslane on üks "Peresaate" kuulajate armastatumaid külalisi – pereterapeut ja juhtimiskoolitaja Tiit Kõnnussaar.

Eestis on iga 5. laps kiusamise ohver ning kiusamisel on pikaajalised negatiivsed mõjud nii ohvrile kui ka kõrvalseisjatele, kiusajatele endile ja riigile laiemas plaanis. Rootslased on välja arvutanud, mitu miljardit eurot kiusamine ühiskonnale maksma läheb. Kiusamist saab ennetada ja kiusamist saab ka edukalt peatada, kui seda juhtub - ja inimeste maailmas juhtub. Arutleme, mida üldse tähendab kiusuvaba suhtlus(kultuur)? Kuidas seda õppida ja õpetada? Arutelu juht: Triin Toomesaar (SA Kiusamisvaba Kool) Osalejad: Kristiina Treial (õpetajakoolituse õppejõud ja psühholoogia eriala doktorant), Tiit Kõnnussaar (pere- ja paariterapeut, nõustaja ja koolitaja) German Skuja (Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja) Maarja Punak (veebikonstaabel) Korraldaja: SA Kiusamisvaba Kool Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Vanemaks olemine on keeruline. Autorooli ja liiklusesse me ilma autokooli läbimata ei lähe. Kuid vanemlikku rolli, mis on nii palju suuremate väljakutsetega kui liiklus, sukeldume sageli pea ees, kaasavaraks suhteteadmised ja kasvatusprintsiibid, tulevad oma päritoluperest.

Vanemaks olemine on keeruline. Autorooli ja liiklusesse me ilma autokooli läbimata ei lähe. Kuid vanemlikku rolli, mis on nii palju suuremate väljakutsetega kui liiklus, sukeldume sageli pea ees, kaasavaraks suhteteadmised ja kasvatusprintsiibid, tulevad oma päritoluperest.

Teadlased arutelvad teaduse mõju ja väärtuse üle 14. detsembril teadusfoorumil TeadusEST 2017. Ajame eeljuttu Siret Rutikuga Eesti Teadusagentuurist.Galaktikaparv A2142, samanimelise superparve kesksne kuju, on taevalaotuses üsna eriline tegelane. Teda on lähemalt uurinud Maret Einasto Tartu Observatooriumist.Saksa loodusteadlane Alexander von Humboldt käis kõige muu hulgas kahel tulemuslikul uurimisreisil Lõuna-Ameerikasse. Neist reisidest on Andrea Wulf kirjutanud raamatu "Looduse leiutamine", mida tutvustab teaduskirjanik Tiit Kändler.

Teadlased arutelvad teaduse mõju ja väärtuse üle 14. detsembril teadusfoorumil TeadusEST 2017. Ajame eeljuttu Siret Rutikuga Eesti Teadusagentuurist.Galaktikaparv A2142, samanimelise superparve kesksne kuju, on taevalaotuses üsna eriline tegelane. Teda on lähemalt uurinud Maret Einasto Tartu Observatooriumist.Saksa loodusteadlane Alexander von Humboldt käis kõige muu hulgas kahel tulemuslikul uurimisreisil Lõuna-Ameerikasse. Neist reisidest on Andrea Wulf kirjutanud raamatu "Looduse leiutamine", mida tutvustab teaduskirjanik Tiit Kändler.

Jätkame psühhoterapeut Tiit Kõnnussaarega juttu piiridest paarisuhtes. Arutame, milline on liiga hea mehe ja liiga hea naise sündroom ning selle üle, miks on oluline eristada oma tundeid oma partneri tunnetest.Saate autor on Katrin Saali Saul. Kuulake 9. novembril kell 21.05.

Jätkame psühhoterapeut Tiit Kõnnussaarega juttu piiridest paarisuhtes. Arutame, milline on liiga hea mehe ja liiga hea naise sündroom ning selle üle, miks on oluline eristada oma tundeid oma partneri tunnetest.Saate autor on Katrin Saali Saul. Kuulake 9. novembril kell 21.05.

Jätkame psühhoterapeut Tiit Kõnnussaarega juttu piiridest paarisuhtes. Arutame, milline on liiga hea mehe ja liiga hea naise sündroom ning selle üle, miks on oluline eristada oma tundeid oma partneri tunnetest.Saate autor on Katrin Saali Saul. Kuulake 9. novembril kell 21.05.

Sel korral tuleb külla pereterapeut Tiit Kõnnussaar, kellega arutame piiride üle. Miks on vaja suhetes piire, kas ja kuidas panna piire laste kasvatamisel?Saate autor on Katrin Saali Saul. Kuulake 2. novembril kell 21.05.

Sel korral tuleb külla pereterapeut Tiit Kõnnussaar, kellega arutame piiride üle. Miks on vaja suhetes piire, kas ja kuidas panna piire laste kasvatamisel?Saate autor on Katrin Saali Saul. Kuulake 2. novembril kell 21.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" biorobootik Maarja Kruusmaa, ökoloog Aveliina Helm ja merematemaatik Tarmo Soomere. Esimest osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlesid füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler, kuulsite 1. oktoobri saates. Saate paneb kokku Priit Ennet. Kuulake pühapäeval kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" biorobootik Maarja Kruusmaa, ökoloog Aveliina Helm ja merematemaatik Tarmo Soomere. Esimest osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlesid füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler, kuulsite 1. oktoobri saates. Saate paneb kokku Priit Ennet. Kuulake pühapäeval kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Eesti teadusasutuste välishindamisest annab ülevaate Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel.Ablas puukoorenärija männikärsakas (pildil) aitab levida agaral puidumädandajal seenel juurepessul, kes omakorda kannab kaasas kaunikest kogust kõikvõimalikke viirusi. Metsakahjurite suhtevõrgustikku on uurinud Tiia Drenkhan Eesti Maaülikoolist.Kirjandusrubriigis lehitseb teaduskirjanik Tiit Kändler teadusajakirjanik Matt Kaplani raamatut "Teadus maagia taga". Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 10. septembril kell 17.05.

Eesti teadusasutuste välishindamisest annab ülevaate Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel.Ablas puukoorenärija männikärsakas (pildil) aitab levida agaral puidumädandajal seenel juurepessul, kes omakorda kannab kaasas kaunikest kogust kõikvõimalikke viirusi. Metsakahjurite suhtevõrgustikku on uurinud Tiia Drenkhan Eesti Maaülikoolist.Kirjandusrubriigis lehitseb teaduskirjanik Tiit Kändler teadusajakirjanik Matt Kaplani raamatut "Teadus maagia taga". Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 10. septembril kell 17.05.

Lennukiga sõites ja laseriga tulistades saab üht-teist kasulikku teada ka metsade kohta (pildil ongi just laserkiirega saadud punktiline metsakujutis). Metsade seirest laserskanneri ehk lidariga ajame juttu kaugseiraja Mait Langiga.Vulkaanidel on tähtsaid seoseid nii elu kui ka inimestega, sealhulgas eesti inimestega, kes on külastanud Kamtšatka poolsaare paljusid vulkaane. Sellest kirjutab oma raamatus "Vulkaanid. Elu. Inimene" geokeemik Rein Veski. Raamatut lugedes tekkinud mõtetest jutustab teaduskirjanik Tiit Kändler.

Lennukiga sõites ja laseriga tulistades saab üht-teist kasulikku teada ka metsade kohta (pildil ongi just laserkiirega saadud punktiline metsakujutis). Metsade seirest laserskanneri ehk lidariga ajame juttu kaugseiraja Mait Langiga.Vulkaanidel on tähtsaid seoseid nii elu kui ka inimestega, sealhulgas eesti inimestega, kes on külastanud Kamtšatka poolsaare paljusid vulkaane. Sellest kirjutab oma raamatus "Vulkaanid. Elu. Inimene" geokeemik Rein Veski. Raamatut lugedes tekkinud mõtetest jutustab teaduskirjanik Tiit Kändler.

Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk tutvustab ajakirja detsembrinumbrit, aga annab ka teada, et toimetus on valinud Tiit Kändleri oma aasta autoriks. Ajakirja kaaneteema on seekord Rail Baltic ja selle probleemid, ent juttu tuleb ka järgmise aasta orhideest muguljuurest, aasta liblikast sini-paelöölasest ja aasta puust viirpuust. (Toomas Jüriado.)

Kuidas on seotud meie põllud ja veed, arutleb teadlase kommentaaris Eesti Maa(- ja Vee)ülikooli hüdrobioloogia professor Tiina Nõges. Kuidas on põimunud maastik ja geenid, jutustab seejärel Tartu Ülikooli makroökoloogia doktorant Marge Thetloff. Kuidas on segunenud kunst ja füüsika, näitab üht kunstnik Ülo Soosteri piltide ja füüsik Jaak Kikase tekstidega raamatut lehitsedes teaduskirjanik Tiit Kändler. Pildil on mägiristik, kelle geene Marge Thetloff uurib. Saate autor on Priit Ennet. Kuula 27. novembril kell 17.05.

Kuidas on seotud meie põllud ja veed, arutleb teadlase kommentaaris Eesti Maa(- ja Vee)ülikooli hüdrobioloogia professor Tiina Nõges. Kuidas on põimunud maastik ja geenid, jutustab seejärel Tartu Ülikooli makroökoloogia doktorant Marge Thetloff. Kuidas on segunenud kunst ja füüsika, näitab üht kunstnik Ülo Soosteri piltide ja füüsik Jaak Kikase tekstidega raamatut lehitsedes teaduskirjanik Tiit Kändler. Pildil on mägiristik, kelle geene Marge Thetloff uurib. Saate autor on Priit Ennet. Kuula 27. novembril kell 17.05.

Mida võtta ette doktoriõppega, et Eestit tõhusamalt edendada, arutleb teadlase kommentaaris Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma.Põhja-Eesti loopealsed on viimase 90 aastaga kaotanud 90% pindalast, aga liigirikkus püsib neil endine. Olukorda on uurinud Tartu Ülikooli botaanikadoktorant Liis Kasari.Värvikate reisimuljete saamiseks ja ja teistele rääkimiseks ei pea ilmtingimata ise igal pool käima. Prantsuse kirjandusteadlase Pierre Bayard'i raamatut "Kuidas kõnelda kohtadest, kus te kunagi käinud ei ole" on lugenud teaduskirjanik Tiit Kändler.

Mida võtta ette doktoriõppega, et Eestit tõhusamalt edendada, arutleb teadlase kommentaaris Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma.Põhja-Eesti loopealsed on viimase 90 aastaga kaotanud 90% pindalast, aga liigirikkus püsib neil endine. Olukorda on uurinud Tartu Ülikooli botaanikadoktorant Liis Kasari.Värvikate reisimuljete saamiseks ja ja teistele rääkimiseks ei pea ilmtingimata ise igal pool käima. Prantsuse kirjandusteadlase Pierre Bayard'i raamatut "Kuidas kõnelda kohtadest, kus te kunagi käinud ei ole" on lugenud teaduskirjanik Tiit Kändler.

Eestil on praegu unikaalne võimalus luua infotehnoloogia, meditsiini ja genoomika pinnalt midagi maailmas unikaalset – aga see võimalus tuleb ka kiiresti ära kasutada, leiab teadlase kommentaaris Tõnu Esko (pildil) Eesti Geenivaramust.Materjaliuuringute tänapäevastest võimalustest röntgenkiirte abil räägib Stanfordi Ülikooli järeldoktorant Kristjan Kunnus.Geenmuundatud sportlastest pajatab teaduskirjanik Tiit Kändler Glasgow' Ülikooli geeniteadlase Andy Miah' raamatu Genetically Modified Athletes põhjal. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 19. juunil kell 17.05.

Eestil on praegu unikaalne võimalus luua infotehnoloogia, meditsiini ja genoomika pinnalt midagi maailmas unikaalset – aga see võimalus tuleb ka kiiresti ära kasutada, leiab teadlase kommentaaris Tõnu Esko (pildil) Eesti Geenivaramust.Materjaliuuringute tänapäevastest võimalustest röntgenkiirte abil räägib Stanfordi Ülikooli järeldoktorant Kristjan Kunnus.Geenmuundatud sportlastest pajatab teaduskirjanik Tiit Kändler Glasgow' Ülikooli geeniteadlase Andy Miah' raamatu Genetically Modified Athletes põhjal. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 19. juunil kell 17.05.

Kas tehismõistus jõuab inimmõistusele järele, arutleb ajuteadlane Jaan Aru. Kui kaua kestab inimkond, mõtiskleb rahvastikuteadlane Mare Ainsaar. Mida põnevat leiame raamaturiiulilt, jutustab teaduskirjanik Tiit Kändler. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 28. veebruaril kell 17.05.

Kas tehismõistus jõuab inimmõistusele järele, arutleb ajuteadlane Jaan Aru. Kui kaua kestab inimkond, mõtiskleb rahvastikuteadlane Mare Ainsaar. Mida põnevat leiame raamaturiiulilt, jutustab teaduskirjanik Tiit Kändler. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 28. veebruaril kell 17.05.

Kliimakokkuleppest ja selle tähendusest Eestile räägib teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur. Pagulaskriisist suurandmete valgel, eriti Eesti uudisruumis, räägib Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Liisi Laineste. Ja sellest, kuidas hobune lendama panna, räägib Kevin Ashtoni raamatu "How to fly a horse" põhjal teaduskirjanik Tiit Kändler.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 20. detsembril kell 17.05.

Kliimakokkuleppest ja selle tähendusest Eestile räägib teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur. Pagulaskriisist suurandmete valgel, eriti Eesti uudisruumis, räägib Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Liisi Laineste. Ja sellest, kuidas hobune lendama panna, räägib Kevin Ashtoni raamatu "How to fly a horse" põhjal teaduskirjanik Tiit Kändler.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 20. detsembril kell 17.05.

Teadlase kommentaari annab äsja teadusajakirjanduse sõbraks kuulutatud füüsik Jaak Kikas (pildil). Margus Saal räägib, kuidas on meie maailma mõistmist muutnud üldrelatiivsusteooria, mille tutvustamisest avalikkusele saab mõne päeva pärast sada aastat. Tiit Kändler on lugenud raamatuid neandertallastest ja annab oma elamusi edasi. Uuel aastal algava teaduslahingu plaane tutvustab väejuht Kristi Parro. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 22. novembril kell 17.05.

Teadlase kommentaari annab äsja teadusajakirjanduse sõbraks kuulutatud füüsik Jaak Kikas (pildil). Margus Saal räägib, kuidas on meie maailma mõistmist muutnud üldrelatiivsusteooria, mille tutvustamisest avalikkusele saab mõne päeva pärast sada aastat. Tiit Kändler on lugenud raamatuid neandertallastest ja annab oma elamusi edasi. Uuel aastal algava teaduslahingu plaane tutvustab väejuht Kristi Parro. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 22. novembril kell 17.05.

Saates räägib Indrek Rohtmets, kes oli koos Ulvar Käärtiga Loodusajakirja sarja Lehed ja tähed äsja ilmunud seitsmenda raamatu koostaja ja toimetaja. 2003. aastast ilmuvatel raamatutel on alati alapealkiri, seekord Rännakud ajas, looduses ja teaduses. 255 leheküljele on mahtunud 19 värvikate fotodega kirjutist väga erisugustest ainevaldadest; autorite seas on Fred Jüssi, Mihkel Zilmer, Marju Kõivupuu, Mall Hiiemäe, Tiit Kändler, Hilkka Hiiop jt. (Toomas Jüriado.)

Söömine on üks väheseid valdkondi, millega nii palju tegeldakse ja millest nii palju räägitakse, kuid mille kohta avaldatakse väga vastandlikke kirjatükke. Meid hoiatatakse kasvajaid tekitavate pestitsiidide eest aedviljades, samal ajal kui taimed oleksid ammu välja surnud, kui neil ei oleks evolutsioonis arenenud võime toota omaenese looduslikke pestitsiide. See raamat püüab köögifüüsikat seletada, olemata tapvalt tõsine ja kurb. (Tiit Kändler. Köögifüüsika. Toimetab Küllo Arjakas.)

Tiit Kändleri kolmas teadusraamat noorele lugejale jutustab valgusest, värvidest ja mitmesugustest optilistest nähtustest. Kas sina tead: kas valgus liigub osakeste või lainetena? kas eimiski on kottpime? millal suuremad silmad näevad paremini? Milline olend vaatab jalgadega? millisena tajub härg punast värvi? miks on vikerkaares seitse värvust? kuidas taimed värve näevad? (Tiit Kändler. Valguse värviline maailm. Toimetab Küllo Arjakas.)

Ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo räägib mõnedest radokuu- (veebruari-) numbri põhiteemadest: talvistest linnuloendustest, lumel tegutsevatest putukavastsetest, hüljatud karjääride korrastamisest ning “Uputatud Vene südamest”, millest on kirjutanud Tiit Kändler. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)