Podcasts about priit ennet

Priit Ennet

Ingrid Peek ja Priit Ennet.

Ingrid Peek ja Priit Ennet.

Hobuste ajaloo valgetest laikudest ajame juttu Tallinna Ülikooli arheozooloogi Lembi Lõugasega (pildil). Semiootika tähendusest vestleme Tartu Ülikooli biosemiootiku Kalevi Kulliga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 10. juunil kell 17.05.

Hobuste ajaloo valgetest laikudest ajame juttu Tallinna Ülikooli arheozooloogi Lembi Lõugasega (pildil). Semiootika tähendusest vestleme Tartu Ülikooli biosemiootiku Kalevi Kulliga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 10. juunil kell 17.05.

Keskkonnakuul on "Laboris" keskkonnateemalised erisaated, millest teises räägivad keskkonnasaastest, sealhulgas plastsaastest meie veekogudes ja joogivees keskkonnatehnoloogid Erik Puura ja Margit Heinlaan.  Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 13. mail kell 17.05.

Keskkonnakuul on "Laboris" keskkonnateemalised erisaated, millest teises räägivad keskkonnasaastest, sealhulgas plastsaastest meie veekogudes ja joogivees keskkonnatehnoloogid Erik Puura ja Margit Heinlaan.  Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 13. mail kell 17.05.

Eestikeelset veebipõhist teatmeteost Vikipeedia saavad kõik, kellel on tahtmist, arendada ja täiendada. Teises tunnis kuuleme, kuidas Priit Ennet kirjutab artikli teadussaate „Labor” kohta. Juhendavad vikipedistid Ann Siiman ja Sirli Zupping (fotol). Saatest saab ka häid nõuaandeid ja näpunäiteid mitmeks erinevaks juhtumiks ja arutleme ka selle üle, mida teha, kui vikimaailmas reegleid rikutakse. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 15. aprillil kell 15.05.

Eestikeelset veebipõhist teatmeteost Vikipeedia saavad kõik, kellel on tahtmist, arendada ja täiendada. Teises tunnis kuuleme, kuidas Priit Ennet kirjutab artikli teadussaate „Labor” kohta. Juhendavad vikipedistid Ann Siiman ja Sirli Zupping (fotol). Saatest saab ka häid nõuaandeid ja näpunäiteid mitmeks erinevaks juhtumiks ja arutleme ka selle üle, mida teha, kui vikimaailmas reegleid rikutakse. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 15. aprillil kell 15.05.

Kuuleme huvipakkuvamaid helikilde laupäeval Tallinnas toimunud Teadusmarsilt 2018.Presidendilt noore teadlase preemia saanud Leopold Parts räägib oma uuringutest, mis ühendavad arvutiteaduse ja geneetika. Saatejuht on Priit Ennet.

Kuuleme huvipakkuvamaid helikilde laupäeval Tallinnas toimunud Teadusmarsilt 2018.Presidendilt noore teadlase preemia saanud Leopold Parts räägib oma uuringutest, mis ühendavad arvutiteaduse ja geneetika. Saatejuht on Priit Ennet.

Eestikeelne veebipõhine entsüklopeedia Vikipeedia on paljude jaoks juba igapäevane abivahend. Veebientsüklopeedia on siiski veel poolik ja vajab täiendamist. Vikipeediat saavad kõik aidata edasi arendada. Kuidas kirjutada vikipeediasse artiklit ja kuidas Vikipeedias toimetada ja käituda, räägivad vikitunnis Ann Siiman ja Sirli Zupping (fotol). Õpilased on Priit Ennet ja Piret Kriivan. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 8. aprillil kell 15.05.

Eestikeelne veebipõhine entsüklopeedia Vikipeedia on paljude jaoks juba igapäevane abivahend. Veebientsüklopeedia on siiski veel poolik ja vajab täiendamist. Vikipeediat saavad kõik aidata edasi arendada. Kuidas kirjutada vikipeediasse artiklit ja kuidas Vikipeedias toimetada ja käituda, räägivad vikitunnis Ann Siiman ja Sirli Zupping (fotol). Õpilased on Priit Ennet ja Piret Kriivan. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 8. aprillil kell 15.05.

Rahvusvaheline koostöökogu IPBES on võtnud vastu neli väga ülevaatlikku ja tõsiseksvõtvat aruannet maailma elurikkuse seisundi ja loodushüvede jätkusuutlikkuse kohta. Saates on külas Euroopa ja Kesk-Aasia aruande üks autor Aveliina Helm.Siim Sorokin on aga uurinud, kuidas pühendunud huvilised arutlevad internetis seriaalide ehk sarifilmide tegelaskujude ja süžeekäikude üle, tehes stsenaristidele etteheiteid ja andes nõu.Saatejuht on Priit Ennet.

Rahvusvaheline koostöökogu IPBES on võtnud vastu neli väga ülevaatlikku ja tõsiseksvõtvat aruannet maailma elurikkuse seisundi ja loodushüvede jätkusuutlikkuse kohta. Saates on külas Euroopa ja Kesk-Aasia aruande üks autor Aveliina Helm.Siim Sorokin on aga uurinud, kuidas pühendunud huvilised arutlevad internetis seriaalide ehk sarifilmide tegelaskujude ja süžeekäikude üle, tehes stsenaristidele etteheiteid ja andes nõu.Saatejuht on Priit Ennet.

Sel nädalal lahkunud maailmakuulus Briti füüsik Stephen Hawking edendas jõudsalt meie ettekujutust nii Suurest Paugust kui ka mustadest aukudest. Kuid palju tähelepanu on pälvinud ka tema hoiatavad sõnavõtud ökokatastroofi, tehismõistuse ja tulnukakontakti kohta ning üleskutsed kolida Maalt teistele planeetidele.Hawkingi teaduspärandist annab populaarteadusliku ülevaate füüsik Laur Järv. Hoiatuste ja üleskutsete üle, mille Hawking inimkonnale esitas, arutlevad arvutiteadlane Andri Riid ja ökoloog Aveliina Helm. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 18. märtsil kell 17.05.

Sel nädalal lahkunud maailmakuulus Briti füüsik Stephen Hawking edendas jõudsalt meie ettekujutust nii Suurest Paugust kui ka mustadest aukudest. Kuid palju tähelepanu on pälvinud ka tema hoiatavad sõnavõtud ökokatastroofi, tehismõistuse ja tulnukakontakti kohta ning üleskutsed kolida Maalt teistele planeetidele.Hawkingi teaduspärandist annab populaarteadusliku ülevaate füüsik Laur Järv. Hoiatuste ja üleskutsete üle, mille Hawking inimkonnale esitas, arutlevad arvutiteadlane Andri Riid ja ökoloog Aveliina Helm. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 18. märtsil kell 17.05.

Mõtteid 100-aastase Eesti teadusest avaldavad Eesti teadlased Agu Laisk, Els Heinsalu, Jaan Einasto, Jüri Allik, Mall Hiiemäe, Tarmo Soomere ja Toivo Maimets.Selle nädala "Vikerhommiku" teadusuudistes rääkisid needsamad teadlased Eesti teaduse tähendusrikastest fenomenidest, "Laboris" aga võtavad sõna pikemalt. Kuulake 25. veebruaril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Mõtteid 100-aastase Eesti teadusest avaldavad Eesti teadlased Agu Laisk, Els Heinsalu, Jaan Einasto, Jüri Allik, Mall Hiiemäe, Tarmo Soomere ja Toivo Maimets.Selle nädala "Vikerhommiku" teadusuudistes rääkisid needsamad teadlased Eesti teaduse tähendusrikastest fenomenidest, "Laboris" aga võtavad sõna pikemalt. Kuulake 25. veebruaril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Euroopa naaritsa päästmiseks kasvatatakse neid pisikiskjaid Tallinna Loomaaias. Kuidas naaritsaid neis piiratud oludes võimalikult hästi kasvatada, on uurinud ja uurimise põhjal Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Kairi Kiik.Maakera ei olegi päris ümmargune, vaid õige pisut lapik, aga veel täpsemalt öeldes geoidikujuline. Geoidi kuju määramine on päris suur töö, kuid Silja Märdla Tallinna Tehnikaülikoolist on seda Eesti ja naaberpiirkondade kohta oma doktoritöös nüüd senisest täpsemini teinud. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 18. veebruaril kell 17.05.

Euroopa naaritsa päästmiseks kasvatatakse neid pisikiskjaid Tallinna Loomaaias. Kuidas naaritsaid neis piiratud oludes võimalikult hästi kasvatada, on uurinud ja uurimise põhjal Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Kairi Kiik.Maakera ei olegi päris ümmargune, vaid õige pisut lapik, aga veel täpsemalt öeldes geoidikujuline. Geoidi kuju määramine on päris suur töö, kuid Silja Märdla Tallinna Tehnikaülikoolist on seda Eesti ja naaberpiirkondade kohta oma doktoritöös nüüd senisest täpsemini teinud. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 18. veebruaril kell 17.05.

Kuidas läheb Läänemerel, kuidas elab Peipsi? Kas püsib elurikkus, kas taastub puhtus?Läänemere olukorda arutame saates Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogi Riina Klaisiga, Peipsi järve seisundit Eesti Maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakeskuse järvebotaaniku Helle Mäemetsaga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 11. veebruaril kell 17.05.

Kuidas läheb Läänemerel, kuidas elab Peipsi? Kas püsib elurikkus, kas taastub puhtus?Läänemere olukorda arutame saates Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogi Riina Klaisiga, Peipsi järve seisundit Eesti Maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakeskuse järvebotaaniku Helle Mäemetsaga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 11. veebruaril kell 17.05.

Eluks vajalikke tingimusi võib leiduda ka väga eksootilistes kosmilistes nurgatagustes. Saates on Cambridge'i Ülikooli astrofüüsik Mihkel Kama, kes on koos kolleegidega välja nuputanud, et elukõlblikke paiku võib olla isegi võimsat röntgenkiirgust kiirgava pulsartähte ümber tiirutava planeedi paksu atmosfääri all.Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab Vene füsioloogi Ivan Pavlovi põhjalikku biograafiat, mille on kirjutanud Ameerika teadusloolane Daniel P. Todes. Pavlovil, muide, on seoseid ka Eestiga. Kuulake 21. jaanuaril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Eluks vajalikke tingimusi võib leiduda ka väga eksootilistes kosmilistes nurgatagustes. Saates on Cambridge'i Ülikooli astrofüüsik Mihkel Kama, kes on koos kolleegidega välja nuputanud, et elukõlblikke paiku võib olla isegi võimsat röntgenkiirgust kiirgava pulsartähte ümber tiirutava planeedi paksu atmosfääri all.Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab Vene füsioloogi Ivan Pavlovi põhjalikku biograafiat, mille on kirjutanud Ameerika teadusloolane Daniel P. Todes. Pavlovil, muide, on seoseid ka Eestiga. Kuulake 21. jaanuaril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Pärast Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere meeleolukat sissejuhatust selgitab vikipedist Ivo Kruusamägi, kuidas teadus maailma Vikipeedia kaudu mõjutab ja kuidas saaks veelgi rohkem mõjutada.Aastalõpu puhul peatume põgusalt pilvederiigi pöörasemal poolel. Pilveteadlase Jüri Kamenikuga räägime pilvede uurimisest ja hajutamisest heli abil, pilvede mõjust inimese meeleolule ja võimalustest pilvepilti suurlinnade kohal rõõmsamaks muuta, pilvede otsesest ohtlikkusest ja pilvede niiöelda murdumisest. Saatejuht on Priit Ennet.

Pärast Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere meeleolukat sissejuhatust selgitab vikipedist Ivo Kruusamägi, kuidas teadus maailma Vikipeedia kaudu mõjutab ja kuidas saaks veelgi rohkem mõjutada.Aastalõpu puhul peatume põgusalt pilvederiigi pöörasemal poolel. Pilveteadlase Jüri Kamenikuga räägime pilvede uurimisest ja hajutamisest heli abil, pilvede mõjust inimese meeleolule ja võimalustest pilvepilti suurlinnade kohal rõõmsamaks muuta, pilvede otsesest ohtlikkusest ja pilvede niiöelda murdumisest. Saatejuht on Priit Ennet.

Mis on elu, mis on psüühika, mis on teadvus? Selle on enda jaoks selgemaks mõelnud ja teiste jaoks kahte raamatusse kirja pannud Tallinna Ülikooli psühholoog Aaro Toomela.Kuidas on sotsiaalmeedia meid ja maailma muutnud, seda on Tartu Ülikooli meediauurija Andra Siibak uurinud juba sellest ajast peale, mil sotsiaalmeediat veel sotsiaalmeediaks ei nimetatudki. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 26. novembril kell 17.05.

Mis on elu, mis on psüühika, mis on teadvus? Selle on enda jaoks selgemaks mõelnud ja teiste jaoks kahte raamatusse kirja pannud Tallinna Ülikooli psühholoog Aaro Toomela.Kuidas on sotsiaalmeedia meid ja maailma muutnud, seda on Tartu Ülikooli meediauurija Andra Siibak uurinud juba sellest ajast peale, mil sotsiaalmeediat veel sotsiaalmeediaks ei nimetatudki. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 26. novembril kell 17.05.

Idee, et inimkond sammub progressi rajal üha helgemasse tulevikku, on löönud vankuma. Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi vanemteadur Liisi Keedus (pildil) sai nüüd Euroopa Teadusnõukogult suure toetusraha, et uurida progressiidee allakäiku Esimese maailmasõja järel.Pilvine ilm paljudele ei meeldi, kuid mõnikord on pilvi siiski ju tore vaadata. Üha enamatele inimestele meeldib pilvi ka pildistada. Pilvefotovõistlusest Pilvepiir 2017 ja teletornis toimuvast pilvefestivalist annab teada Tartu Ülikooli loodusgeograafia doktorant Jüri Kamenik. Saatejuht on Priit Ennet.

Idee, et inimkond sammub progressi rajal üha helgemasse tulevikku, on löönud vankuma. Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi vanemteadur Liisi Keedus (pildil) sai nüüd Euroopa Teadusnõukogult suure toetusraha, et uurida progressiidee allakäiku Esimese maailmasõja järel.Pilvine ilm paljudele ei meeldi, kuid mõnikord on pilvi siiski ju tore vaadata. Üha enamatele inimestele meeldib pilvi ka pildistada. Pilvefotovõistlusest Pilvepiir 2017 ja teletornis toimuvast pilvefestivalist annab teada Tartu Ülikooli loodusgeograafia doktorant Jüri Kamenik. Saatejuht on Priit Ennet.

Päikesesüsteemi saabus külaline teise tähe juurest. Räägime Cambridge'i Ülikooli astronoomi Mihkel Kamaga, kust tuleb ja mida endast kujutab meist äsja mööda vuhisenud taevakeha A/2017 U.Rahvasteränded on Euroopas viimaste aastatuhandete jooksul mitme suure lainena üha sagenenud ja tihenenud. Ajame sellest juttu Oxfordi Ülikooli evolutsioonigeetik Liisa Loogiga.Alanud on esimene ülemaailmne teadusfotovõistlus. Võistluse ideed ja sellel osalemise võimalusi tutvustab vikipedist Ivo Kruusamägi. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 5. novembril kell 17.05.

Päikesesüsteemi saabus külaline teise tähe juurest. Räägime Cambridge'i Ülikooli astronoomi Mihkel Kamaga, kust tuleb ja mida endast kujutab meist äsja mööda vuhisenud taevakeha A/2017 U.Rahvasteränded on Euroopas viimaste aastatuhandete jooksul mitme suure lainena üha sagenenud ja tihenenud. Ajame sellest juttu Oxfordi Ülikooli evolutsioonigeetik Liisa Loogiga.Alanud on esimene ülemaailmne teadusfotovõistlus. Võistluse ideed ja sellel osalemise võimalusi tutvustab vikipedist Ivo Kruusamägi. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 5. novembril kell 17.05.

Labor võtab käsile mereteemad, kahe hiljuti kaitstud doktoritöö ainetel.Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadur Tiia Möller räägib tähtsa meretaime, meriheina (Zostera marina) levikust Läänemeres ja Eesti rannikumeres.Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi teadur Katri Pindsoo toob esile kolm peamist põhjust, miks Läänemere veetase Eesti rannikul muutub ja miks äärmuslik kõrgtase kipub seejuures tõusma. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 29. oktoobril kell 17.05.

Labor võtab käsile mereteemad, kahe hiljuti kaitstud doktoritöö ainetel.Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadur Tiia Möller räägib tähtsa meretaime, meriheina (Zostera marina) levikust Läänemeres ja Eesti rannikumeres.Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi teadur Katri Pindsoo toob esile kolm peamist põhjust, miks Läänemere veetase Eesti rannikul muutub ja miks äärmuslik kõrgtase kipub seejuures tõusma. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 29. oktoobril kell 17.05.

Euroopa Liidu juhtstruktuuri Euroopa Komisjoni üks osa on paljudest instituutidest koosnev Teaduse Ühiskeskus (Joint Research Centre ehk JRC), mis loob teaduslikku alust Euroopa poliitikate kujundamiseks. Millise asutusega täpsemalt tegu, selgitab JRC peadirektori asetäitja Maive Rute. Pildil Maive Rute. Foto: Arno Mikkor. Saatejuh on Priit Ennet.

Euroopa Liidu juhtstruktuuri Euroopa Komisjoni üks osa on paljudest instituutidest koosnev Teaduse Ühiskeskus (Joint Research Centre ehk JRC), mis loob teaduslikku alust Euroopa poliitikate kujundamiseks. Millise asutusega täpsemalt tegu, selgitab JRC peadirektori asetäitja Maive Rute. Pildil Maive Rute. Foto: Arno Mikkor. Saatejuh on Priit Ennet.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" biorobootik Maarja Kruusmaa, ökoloog Aveliina Helm ja merematemaatik Tarmo Soomere. Esimest osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlesid füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler, kuulsite 1. oktoobri saates. Saate paneb kokku Priit Ennet. Kuulake pühapäeval kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" biorobootik Maarja Kruusmaa, ökoloog Aveliina Helm ja merematemaatik Tarmo Soomere. Esimest osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlesid füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler, kuulsite 1. oktoobri saates. Saate paneb kokku Priit Ennet. Kuulake pühapäeval kell 17.05.

Tänavused Nobeli teadusauhinnad lähevad kõik tähtsaid ja huvitavaid teadusuuringuid teinud teadlastele: füsioloogia- või meditsiiniauhind bioloogilise kellapendli avastajatele, füüsikaauhind gravitatsioonilainete leidjatele ja keemiaauhind krüoelektronmikroskoobi leiutajatele. Saavutusi tutvustavad ja mõtestavad geneetik Maris Teder-Laving, füüsik Andi Hektor ja füüsik ning keemik Väino Sammelselg.Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 8. oktoobril kell 17.05.

Tänavused Nobeli teadusauhinnad lähevad kõik tähtsaid ja huvitavaid teadusuuringuid teinud teadlastele: füsioloogia- või meditsiiniauhind bioloogilise kellapendli avastajatele, füüsikaauhind gravitatsioonilainete leidjatele ja keemiaauhind krüoelektronmikroskoobi leiutajatele. Saavutusi tutvustavad ja mõtestavad geneetik Maris Teder-Laving, füüsik Andi Hektor ja füüsik ning keemik Väino Sammelselg.Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 8. oktoobril kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Kuidas läheb Eesti mustikal? Ajakirjas Forest Ecology and Management avaldatud uurimistulemusi tutvustab Liina Remm Tartu Ülikoolist.Kuidas käib metsas süsinikuringe? Süsinikuühendite metsa sisenemist ja metsast väljumist on uurinud Veiko Uri Eesti Maaülikoolist. Saate autor on Priit Ennet. Kuulake 24. septembril kell 17.05.

Kuidas läheb Eesti mustikal? Ajakirjas Forest Ecology and Management avaldatud uurimistulemusi tutvustab Liina Remm Tartu Ülikoolist.Kuidas käib metsas süsinikuringe? Süsinikuühendite metsa sisenemist ja metsast väljumist on uurinud Veiko Uri Eesti Maaülikoolist. Saate autor on Priit Ennet. Kuulake 24. septembril kell 17.05.

Suvel olid Tallinnas koos maailma juhtivad trilobiidiuurijad. Mida on trilobiitide, nende iidsete mereelukate kohta uuemat ja põnevamat teada saadud, vahendab konverentsi korraldaja, paleontoloog Helje Pärnaste. Öökulli-tüüpi inimesed, kes loomuomaselt suhteliselt hilja uinuvad ja võimaluse korral ka hiljem ärkavad, võivad saada vähem palka kui teised samasugust tööd tegevad inimesed. Lähemalt tutvustab öökullide-lõokeste palgalõhet majandusprofessor Aaro Hazak.Kuulake 17. septembril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Suvel olid Tallinnas koos maailma juhtivad trilobiidiuurijad. Mida on trilobiitide, nende iidsete mereelukate kohta uuemat ja põnevamat teada saadud, vahendab konverentsi korraldaja, paleontoloog Helje Pärnaste. Öökulli-tüüpi inimesed, kes loomuomaselt suhteliselt hilja uinuvad ja võimaluse korral ka hiljem ärkavad, võivad saada vähem palka kui teised samasugust tööd tegevad inimesed. Lähemalt tutvustab öökullide-lõokeste palgalõhet majandusprofessor Aaro Hazak.Kuulake 17. septembril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Eesti teadusasutuste välishindamisest annab ülevaate Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel.Ablas puukoorenärija männikärsakas (pildil) aitab levida agaral puidumädandajal seenel juurepessul, kes omakorda kannab kaasas kaunikest kogust kõikvõimalikke viirusi. Metsakahjurite suhtevõrgustikku on uurinud Tiia Drenkhan Eesti Maaülikoolist.Kirjandusrubriigis lehitseb teaduskirjanik Tiit Kändler teadusajakirjanik Matt Kaplani raamatut "Teadus maagia taga". Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 10. septembril kell 17.05.

Eesti teadusasutuste välishindamisest annab ülevaate Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel.Ablas puukoorenärija männikärsakas (pildil) aitab levida agaral puidumädandajal seenel juurepessul, kes omakorda kannab kaasas kaunikest kogust kõikvõimalikke viirusi. Metsakahjurite suhtevõrgustikku on uurinud Tiia Drenkhan Eesti Maaülikoolist.Kirjandusrubriigis lehitseb teaduskirjanik Tiit Kändler teadusajakirjanik Matt Kaplani raamatut "Teadus maagia taga". Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 10. septembril kell 17.05.

Kas salapäraseid taevaseid raadiokiirguse sähvatusi võib põhjustada musta auku langev tume aine? Arutleme sähvatuste üle füüsik Andi Hektoriga.Mida toob kaasa inforevolutsiooni teine laine? Tarkvarateadlane Andri Riid leiab teadlase kommentaaris, et see laine hajutab laiali eelmisest lainest loodud teenindusmajanduse.Enesekontroll on tähtis oskus, aga milles see õigupoolest seisneb? Seda selgitame koos psühholoog Andero Uusbergiga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 27. augustil kell 17.05.