Podcasts about prantsuse

Järgmisel kolmapäeval toimub Pärnu Endla teatris kohtumisõhtu lavastaja Marta Aliide Jakovskiga, kelle käe all esietendub sügisesel Promfestil Francesco Cilea ooper "Adriana Lecouvreur", mille aluseks on Prantsuse teatriajaloos märgilise Comédie-Francaise'i näitlejanna elulugu.

Soleerib pianist Louis Schwitzgebel, kavas on Bizet, Saint-Saëns, Debussy ja Dukas.

Hiljuti kaitsti Tallinna Ülikoolis kirjandusalane doktoritöö, mis kõrvutab Prantsuse kirjanduse suurkuju, sürrealistide esiisa Lautréamont'i ja Eesti luuletaja, erandliku ja vahepeal unustusse vajunud Jaan Oksa.

Sopran Marie Fel lummas Pariisi ooperis tervet põlvkonda kuulajaid ja heliloojaid. Talle kirjutasid muusikat Rameau, De Lalande, De Mondonville, Rousseau, jt. Marie Fel'i aariaid laulab saates Carolyn Sampson (Hyperion 2014).

Novembrikuu saadetes lustivad Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilased: Johanna Kangro, Juuli Mari Ruus, Kalle Raidma, Kiur Kard ja Oskar Käsper. Saadet juhib Ivo Linna. Saated toimetas Kadri Tiisel ja salvestas Jaan Elgula.

Laupäeva õhtul kell 20 on eetris otseülekanne festivalilt Jõulujazz, kus esineb Prantsuse džässkitarristi David Chevallier' trio ja solist on laulja Anett Tamm.

Novembrikuu saadetes lustivad Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilased: Johanna Kangro, Juuli Mari Ruus, Kalle Raidma, Kiur Kard ja Oskar Käsper. Saadet juhib Ivo Linna. Saated toimetas Kadri Tiisel ja salvestas Jaan Elgula.

Novembrikuu saadetes lustivad Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilased: Johanna Kangro, Juuli Mari Ruus, Kalle Raidma, Kiur Kard ja Oskar Käsper. Saadet juhib Ivo Linna. Saated toimetas Kadri Tiisel ja salvestas Jaan Elgula.

Novembrikuu saadetes lustivad Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilased: Johanna Kangro, Juuli Mari Ruus, Kalle Raidma, Kiur Kard ja Oskar Käsper. Saadet juhib Ivo Linna. Saated toimetas Kadri Tiisel ja salvestas Jaan Elgula.

Me teame ta luuletusi, aga kuidas nägi Juhan Liiv välja? Prantsuse kärekirjandus. Armastuskiri - filmis - New Yorgile. Rahvusmeeskoori naisjuht Saale Fischer.

Selle nädala Kuku raadio järjejutt tutvustab teile prantsuse söögikultuuri eripärasid ja võluvalt veidraid gurmaane. Kuuleme tuliseid vaidlusi omleti valmistamise üle, käime ära trühvlite missal ja kuulsas restoranis, kus einestatakse peaaegu alasti.

Prantsuse-norra etenduskunstniku Corentin JPM Leveni kaks audiovisuaalset kväärlavastust Oslost: "+-" ja "Halva ende linnud" jõuavad peatselt kultuuripealinna Tartusse.

Prantsuse fotograaf ja režissöör Raphaël Gianelli-Meriano avas äsja fotonäituse Tartu Jakobi galeriis.

Prantsuse president Macroni riskante strateegia. Euroopa jagab kõrgeid kohti. Miks India valimised võitnud peaminister Modit peetakse samas ka kaotajaks? Saate paneb kokku Neeme Raud.

Enam kui saja muusikadokumentaali autor on jäädvustanud 20.

Peter Mayle, "Prantsuse naudingud". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Rando Tammik. Selle nädala Kuku raadio järjejutt tutvustab teile prantsuse söögikultuuri eripärasid ja võluvalt veidraid gurmaane. Kuuleme tuliseid vaidlusi omleti valmistamise üle, käime ära trühvlite missal ja kuulsas restoranis, kus einestatakse peaaegu alasti.

Stuudiosse tuleb Eestis elav Prantsuse kirjanik Xavier Bouvet, kes on välja andnud Eesti-ainelise romaani "Valge laev".

Täna jutustame pikalt sellest, mis on meiega vahepeal toimunud. Daki käis Prantsusmaal ja kohtus 14. sajandi mõisas kummitustega, Heidi aga ei pidanud kõhedateks kohtumisteks kodust lahkumagi. Lisaks jutustab Heidi tondikütist harjumaalasest ning Daki viib meid keskaegsesse Tallinnasse, täpsemalt vangikongidesse. Boonusosas aga üks tõestisündinud kummitusjutt Eestist ning üks kriminaalne lugu Dakilt, kus mängus mehe suguelundid ja hambad. Olge te siis hoiatatud! Kirjuta meile: kikimoorid@gmail.com! Toeta meid: patreon.com/kikimoorid --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Prantsuse jõulumuusikat

Teeme tutvust Prantsuse Guajaana kosmodroomidega.

Jõuame saatesarjaga järgmisele Lõuna-Ameerika alale, mille nimeks Prantsuse Guajaana.

Sopran Katrin Targo Viinist ja pianist Kristiina Rokashevich Hamburgist esinevad täna õhtul Türil kavaga, mis kõrvutab põlvkonnakaaslaste Alfred Karindi ja Francis Poulenci laule.

Ansamblist PUULUUP räägiti WOMEXil toimunud eksklusiivsel kohtumisel Prantsuse muusikaagentide ja produtsentidega.

Pühapäeval avatakse Mikkeli muuseumis näitus “Karikatuuri isa”, kus on eksponeeritud Prantsuse 19.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all populism, nagu seda on käsitlenud Pierre Rosanvallon. Populismi toidab demokraatias kibestumine kui oma staatusega rahulolematuse tulemus, märgib Tiido.

Cyrille Dubois ja Tristan Raësi stiilitundlikule albumile on kogutud kõik suure Prantsuse meloodiameistri Gabriel Faure laulud.

Prantsuse rahvusorkester Olari Eltsi dirgeerimisel esitab Kaija Saariaho loomingut. Kaastegev on bariton Davóne Tines.

Prantsuse pianist Helene Grimaud on duubelalbumile koondanud valiku plaadi- ja kontserdisalvestistest romantilisest repertuaarist klaverile ja orkestrile.

Räägime 1966. aasta juunis toimunud olulisest sündmusest, kui Prantsuse president Charles de Gaulle külastas Nõukogude Liitu.

Räägime 1966. aasta juunis toimunud olulisest sündmusest, kui Prantsuse president Charles de Gaulle külastas Nõukogude Liitu.

Märts on frankofoonia kuu ning 20. märtsil tähistatakse rahvusvahelist frankofoonia päeva.

Prantsuse 17. ja 18. sajandi muusikat esitavad tenor (haute-contre) Reinod Van Mechelen koos ansambliga A Nocte Temporis. Mängitakse ajaloolistel pillidel või nende koopiatel.

Cyrille Dubois ja Tristan Raësi stiilitundlikule albumile on kogutud kõik suure Prantsuse meloodiameistri Gabriel Faure laulud.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all populism, nagu seda on käsitlenud Pierre Rosanvallon. Populismi toidab demokraatias kibestumine kui oma staatusega rahulolematuse tulemus, märgib Tiido.

Prantsuse pikk sai kanti sel nädalal maailma kultuuripärandisse. Miks mitte ka eesti leib? Eesti keelt õpivad paljud viimati keskkoolis - aga keel ju muutub. Ja kas peaksime võitlema oma keeles ka poliitkorrektsusega? Lisaks: Maria Fausti uus teos, meenutame Jüri Tähte ja USA-Prantsusmaa eriline suhe. Neeme Raud. Siin. Laupäeval 10-12ni.

"Erinnüste missa" on mu 2013. aasta kevadel Postimehes ilmunud [laastuke](https://leht.postimees.ee/1250054/hardo-pajula-erinnuste-missa), mis sai ka "[Kassi nurinate](https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html)" kaante vahele. "Kreeka mütoloogias jälitasid oma ema tapnud Orestest kättemaksujumalannad erinnüsed ('vihased'). Nende raev lahtus alles pärast õigeks mõistvat kohtuotsust, misjärel neid hakati kutsuma eumeniidideks ('heatahtlikeks'). Lääne progressiivse ajastu kõige olulisemaks saavutuseks on kahtlemata monstrumlik riigiaparaat. Viimastel aastakümnetel on see olnud üsna heatahtlik. Segastel aegades sirutuvad selle malaka järele aga taas ajaloo sihti teadvate prohvetite käed. Just siis võivad eumeniididest jälle erinnüsed saada. Nagu näitab Grary missa: prouadel on ühine DNA," kirjutasin ma seal. Sel suvel ilmus eesti keeles prantsuse-ameerika kirjaniku Jonathan Littelli 2006. aastal trükivalgust näinud Prantsuse kõrgete auhindadega pärjatud romaan "[Eumeniidid](https://varrak.ee/raamat/eumeniidid/)". ""Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites," kirjutatakse Varraku kodulehel. Olen palunud tänasesse saatesse teose tõlkija Heli Alliku ja selle raamatu värskelt läbi lugenud Sven Tammingu . Nii Heli kui ka Sven on saates esimest korda. Sven kirjutas aga loo "Tähenduse teejuhtide" [13. numbrisse](https://teejuhid.postimees.ee/7367199/sven-tamming-kuus-aastat-tantsu-deemonitega). Head kuulamist! H.

Käisime Pariisi autonäitusel, mis polnud küll nii suur kui vanasti, aga rohkelt uudistamist oli küll. Eriti just Hiina autotööstuse toodangu osas, mida muidu kuskil ei kohta. Tublisti esindatud olid ka prantslased. Proovisõidus on päris erilised autod: Nissan Ariya, Polestar 2 ja V-8 mootoriga Range Rover, mis maksab pea 200 000 eurot. Stuudios on Tarmo Tähepõld ja Kristjan Ojang Geeniuse uudisteportaalist.

"Erinnüste missa" on mu 2013. aasta kevadel Postimehes ilmunud laastuke [1], mis sai ka "Kassi nurinate" [2] kaante vahele. "Kreeka mütoloogias jälitasid oma ema tapnud Orestest kättemaksujumalannad erinnüsed ('vihased'). Nende raev lahtus alles pärast õigeks mõistvat kohtuotsust, misjärel neid hakati kutsuma eumeniidideks ('heatahtlikeks'). Lääne progressiivse ajastu kõige olulisemaks saavutuseks on kahtlemata monstrumlik riigiaparaat. Viimastel aastakümnetel on see olnud üsna heatahtlik. Segastel aegades sirutuvad selle malaka järele aga taas ajaloo sihti teadvate prohvetite käed. Just siis võivad eumeniididest jälle erinnüsed saada. Nagu näitab Grary missa: prouadel on ühine DNA," kirjutasin ma seal.Sel suvel ilmus eesti keeles prantsuse-ameerika kirjaniku Jonathan Littelli 2006. aastal trükivalgust näinud Prantsuse kõrgete auhindadega pärjatud romaan "Eumeniidid" [3]. ""Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites," kirjutatakse Varraku kodulehel.Olen palunud tänasesse saatesse teose tõlkija Heli Alliku ja selle raamatu värskelt läbi lugenud Sven Tammingu . Nii Heli kui ka Sven on saates esimest korda. Sven kirjutas aga loo "Tähenduse teejuhtide" 13. numbrisse [4].Head kuulamist!H.————————————[1] https://leht.postimees.ee/1250054/har...[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html[3] https://varrak.ee/raamat/eumeniidid/[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Välismääraja on pühapäeval Pariisis. Prantsuse president Macron pidas kõne riigi diplomaatidele, visandades uue välispoliitika-hooaja peateemad. Ning seejärel - miks on Eesti jaoks korraga nii oluline Singapur ja kuidas sealt vaadates maailma hetkeseis tundub? Saate paneb kokku Neeme Raud.

FK266! 1997 on aasta, kuhu Nicolas Cage tahaks naasta. Millised suvefilmid tähistavad 25. sünnipäeva, kuulete saates. Suvisel uudistehõredal ajal siiski miskit näppude vahele jäi. Näiteks see, et Guy Ritchie'le näib Miki-Hiire juures meeldivat ja Russo vennad ei saa enam kuidagi hakkama Netflixita. Uute filmide põud on läbi ja kinno saabuvad Prantsuse süsimust õuduskomöödia “Mõnele meeldib toorelt”, väike kõhedik “Must telefon” ja rockikuninga Elvis Presley eluloofilm “Elvis”.

FK266! 1997 on aasta, kuhu Nicolas Cage tahaks naasta. Millised suvefilmid tähistavad 25. sünnipäeva, kuulete saates. Suvisel uudistehõredal ajal siiski miskit näppude vahele jäi. Näiteks see, et Guy Ritchie'le näib Miki-Hiire juures meeldivat ja Russo vennad ei saa enam kuidagi hakkama Netflixita. Uute filmide põud on läbi ja kinno saabuvad Prantsuse süsimust õuduskomöödia “Mõnele meeldib toorelt”, väike kõhedik “Must telefon” ja rockikuninga Elvis Presley eluloofilm “Elvis”. Sisukord: 11:14 Kinotabel 17:10 Uudised 27:05 Kinosuvi 1997 1:04:18 Mõnele meeldib toorelt (Prantsusmaa) 1:08:39 Must telefon 1:16:55 Elvis 1:28:12 Kiri 1:32:10 Telekava

FK262! Meil on 5. sünnipäev! Palju õnne meile teie poolt! Kutsusime sünnipäeva puhul külla Eesti Filmi Instituudi juhi Edith Sepa ja uurisime, kas sel aastal EFTA gala ka tuleb ja kuidas Cannes'is läks. Uudistes meenutame Ray Liottat, mõtiskleme “Furiosa” üle ja arutleme “Rikaste gripist”. Kinokavadesse lisandub Prantsuse komöödia “Mu kullakallid lapsed”. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK262! Meil on 5. sünnipäev! Palju õnne meile teie poolt! Kutsusime sünnipäeva puhul külla Eesti Filmi Instituudi juhi Edith Sepa ja uurisime, kas sel aastal EFTA gala ka tuleb ja kuidas Cannes'is läks. Uudistes meenutame Ray Liottat, mõtiskleme “Furiosa” üle, arutleme “Rikaste gripist” ja imestame Jodie Fosteri ja Jude Law üle. Kinokavadesse lisandub Prantsuse komöödia “Mu kullakallid lapsed” ja reedest pakub Amazon Prime verist meelelahutust “The Boys”'i 3. hooajaga. Sisukord: 03:06 Kiri 12:02 Kinotabel 20:21 Uudised 32:48 Intervjuu: Edith Sepp 1:04:37 Mu kullakallid lapsed (Prantsusmaa) 1:10:07 The Boys 3. hooaeg (Amazon Prime) 1:11:47 Filmikägu 5! 1:27:28 Telekava

FK256! Stuudios on 3 noort tuelvikutegijat filmist “Tagurpidi torn”. Una Marta Soms, Laura Vahtre ja Kimi Reiko Pilipenko räägivad nii filmist, castingutest kui sellest, kuidas õppida kartma. Uudistes räägime Fast X-st, Minecraftist, Streets of Rage'ist, Nike'ist ja Loomade Farmist. Kinno tulevad sel nädalal dokumentaalfilm “Charlotte Jane'ist”, muusikal “Annett”, animafilm “Pahalased” ja Nicolas Cage mängimas versiooni iseendast filmis “Üüratu talendi talumatu taak”. Sisukord: 00:09 Kirjad 07:51 Netflix ja voogedastuste sõda 19:02 Kinotabel 28:30 Uudised 39:52 Intervjuu: Una Marta Soms, Laura Vahtre ja Kimi Reiko Pilipenko 1:01:38 Korter 203 1:05:38 Charlotte Jane'ist (Prantsuse) 1:07:45 Annett 1:12:01 Pahalased 1:17:51 Üüratu talendi talumatu taak 1:26:28 Telekava

FK240! Head vana-aasta lõppu! Milline film oli teie lemmikfilm aastal 2021? Tõde selgub suures aastalõpu edetabelis! Aastalõpp on veidi uudistevaene, aga üht-teist siiski välja noppimise. Muuhulgas teeb veidi ettevaatlikuks, et taas on toimumas mõned liikumised kinokavas. Aasta viimasel nädalal saabuvad teistehulgas kinodesse “Pariis, 13. linnaosa”, “Resident Evil: Raccoon City” ja “King's Man: esimene missioon”. Sisukord: 08:59 Kirjad 29:30 Eesti kinotabel 35:40 Uudised 46:32 Filmikägu top 2021 1:27:20 Pariis, 13. linnaosa (Prantsuse) 1:30:55 Resident Evil: Raccoon City 1:34:47 King's Man: esimene missioon 1:42:28 Telekava

FK239! Te istute jõululauas. Kõht on hapukapsast ja verivorsti täis. Telerist tuleb “Visa hing”, aga hing ihkaks sel korral midagi muud. Filmikägu tuleb appi ja soovitab mõningaid filme, mis otseselt pole jõulufilmid, aga mis jõuludest kindlasti mööda ei vaata. Uudistes vaatame üle, millised filmid jõudsid Oscarite “lühinimekirja” ja millised projektid võtavad järgmisena ette Sam Mendes ja Denis Villeneuve. Uudest filmidest lisanduvad jõulunädalal kinodesse “Armukesed”, “Prantsuse lähetus”, “Laula 2” ja “Matrix: ülestõusmine”. Sisukord: 04:09 Kirjad 18:45 Eesti kinotabel 27:36 Uudised 40:06 Teistmoodi jõulufilmide soovitused 56.05 Armukesed (Prantsuse) 58:13 Prantsuse lähetus 1:03:47 Laula 2 1:09:49 Matrix: ülestõusmine 1:23:18 Telekava

FK239! Te istute jõululauas. Kõht on hapukapsast ja verivorsti täis. Telerist tuleb “Visa hing”, aga hing ihkaks sel korral midagi muud. Filmikägu tuleb appi ja soovitab mõningaid filme, mis otseselt pole jõulufilmid, aga mis jõuludest kindlasti mööda ei vaata. Uudistes vaatame üle, millised filmid jõudsid Oscarite “lühinimekirja” ja millised projektid võtavad järgmisena ette Sam Mendes ja Denis Villeneuve. Uutest filmidest lisanduvad jõulunädalal kinodesse “Armukesed”, “Prantsuse lähetus”, “Laula 2” ja “Matrix: ülestõusmine”. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

Saatekülalised Kaarel Ots ja Toomas Trapido. Saatejuht Hardo Pajula. Saate juhatab sisse Charles Eisenstein'i artikkel “Karnevali surm”. Eelmise aasta märtsi viimased päevad oli päris sünge aeg. Telekast ja raadiost anti paanikale hoogu takka [1] ja tulevik paistis tume. Selleks ajaks oli mulle eelnevate aastate kogemuste põhjal selge, et ametlikud kanalid (praegu nimetatakse neid peavoolumeediaks [2]) on väga ühekülgsed ja jätavad palju rääkimata. Kogu see ühehäälne mantra sotsiaalsest distantseerumisest ja maskide kandmisest vaid kinnitas seda arvamust. Seetõttu oli mulle tollal täiesti tundmatu Charles Eisensteini intervjuu David Fulleriga [3] nagu esimene sahmakas värsket õhku. 13. aprillil lõikasin ma sellest kaheminutilise klipi "Charles Eisenstein: "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut" [4]. Suvel õnnestus mul Charlesiga tuttavaks saada ja ma tegin temaga Tähenduse teejuhtide teise numbri jaoks intervjuu "Üksi pole võimalik terve olla" [5]. Sel kevadel asutas Estonian Business School meie initsiatiivil kursusesarja "Looduse tagasitulek", mille eesmärgiks on tutvustada alternatiivseid elu- ja ühiskonnakäsitlusi. Charlesil oli ilmunud 2018. aastal raamat "Kliima — uus lugu" [6] ja ma ehitasin sarja esimese kursuse sellele teosele. Charles pidas kõnealusel kursusel külalisloengu [7]. Suvel avaldas Charles kolmeosalise artiklisarja, mis tõukub Prantsuse filosoofi René Girardi ideestikust. Tänu Toomas Rosinale on need kõik nüüd eesti keele ümber pandud. Kaks esimest — "Karnevali surm" [8] ning "Fašism ja antikarneval" [9] — on seltsi kodulehel juba väljas. Kolmas [10] ootab oma järge. Tähenduse teejuhtide 93. vestluses "Kevadine kroonimine" [11] rääkisime Henri Laupmaa ja Toomas Trapidoga Charlesi koroonakevadel ilmunud artiklist "Kroonimine" [12]. Täna on Toomas stuudios koos Kaarel Otsaga ja jutuks tuleb suvel ilmunud Girardi sari. Head päeva! H. / [1] https://www.youtube.com/watch?v=s1XYO9-9ets&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=7 [2] https://www.youtube.com/watch?v=9v4KXoInWa4&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=11 [3] https://www.youtube.com/watch?v=NK8C_rCz1yw&t=352s [4] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=1 [5] https://teejuhid.postimees.ee/7092425/charles-eisenstein-uksi-pole-voimalik-terve-olla [6] https://www.amazon.com/Climate-New-Story-Charles-Eisenstein-ebook/dp/B075HY5TN8/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1634015763&sr=8-1 [7] https://www.youtube.com/watch?v=MHd4mZhWBOY&list=PLhpEK-_b7mfGJFfLfvlPYpEo9lx-pzh5e&index=6 [8] http://www.burke.ee/2021/10/04/charles-eisenstein-karnevali-surm/ [9] http://www.burke.ee/2021/10/11/charles-eisenstein-fasism-ja-antikarneval/ [10] https://charleseisenstein.substack.com/p/mob-morality-and-the-unvaxxed [11] https://www.youtube.com/watch?v=px4N74053jw&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=93 [12] http://www.burke.ee/2020/09/08/charles-eisenstein-kroonimine/

Saatekülalised Rein Munter ja Mai-Liis Napa. Saatejuht Hardo Pajula. Saade veest. "Pandora laeka avas Prantsuse immunoloog Jacques Benveniste (1935—2004), kes tuli 1980-ndatel aastatel välja väitega, et veel on mälu, s.t omadus salvestada teatud ajaks välismõjutuste tagajärjel struktuuris tekkinud muutusi. Täpsemalt väljendudes võib vee mäluks nimetada talle omistatud võimet "mäletada" vees lahustunud aineid isegi pärast lõpmatut lahjendamist," kirjutab TTÜ emeriitprofessor Rein Munter möödunud aastal ajakirjas Akadeemia (nr 11) ilmunud artiklis "Kas vesi võib mäletada?".Benvenistele endale sai laeka kaane kergitamine saatuslikuks. Tema 1988. aastal ajakirjas Nature ilmunud artikkel kutsus esile establishment'i vastulöögi mille tagajärjeks oli see et üks Prantsusmaa tolleaegseid tippimmunolooge kaotas oma labori rahastuse ja reputatsiooni (võib-olla mitte just selles järjekorras). Ortodoksia vasturünnakut juhtis Nature peatoimetaja John Maddox keda mõned aastad varem Benveniste saatust jaganud Rupert Sheldrake on iseloomustanud kui "tulihingelist ateisti ja dogmaatilist materialisti" [1].Ometi ei ole vee mälu teema teadusest vahepeal kuhugi kadunud. Reinu artiklist võib lugeda et viimastel aastatel on sellest ühes või teises vormis rääkinud mitmed väljapaistvad õpetlased sealhulgas Nobeli auhinna laueraadid Kurt Wüthrich Luc Montagnier ja Brian Josephson.Tänane saade ongi pühendatud vee mälule Benveniste afäärile ja kõigele sellele mis Pandora kujundlikus karbis veel peidus võib olla [2].Rein pakkus teise vestluskaaslasena välja oma tütre Mai-Liis Napa kes on eesti keelde tõlkinud üle 20 raamatu kaasa arvatud Jaapani kirjamehe Masaru Emoto New York Timesi bestselleriks tõusnud raamatu "Vee sõnumid" [3].Ootan seda vestlust suure põnevusega. Hardo ———————————— [1] https://www.youtube.com/watch?v=aiX9LI7M-Zs&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=38 [2] https://charleseisenstein.org/essays/the-waters-of-heterodoxy-g-pollacks-the-fourth-phase-of-water/ [3] https://www.apollo.ee/vee-sonumid.html