Podcast appearances and mentions of andi hektor

This week's special guest, Andi Hektor, takes us on a deep dive into his journey from academia to entrepreneurship, how GScan is tackling critical infrastructure challenges, and why he chose Cambridge as the company's UK base.GScan is pioneering Muon tomography, an advanced scanning technology originally used for border security but now revolutionising non-destructive testing (NDT) in construction. The technology helps detect corrosion and structural weaknesses in bridges and buildings, preventing costly and environmentally harmful demolitions. “Bridges are often demolished as a precaution because engineers can't see inside them. We provide that visibility, potentially doubling their lifespan.”Initially setting up in London, Andi quickly realised Cambridge's startup ecosystem was the ideal home for GScan: “London's tech scene is great, but for deep tech, it's easy to get lost. In Cambridge, you can build a network fast. The Bradfield Centre has been amazing.” Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saates on külas Andi Hektor, ettevõtte GScan kaasasutaja, kes selgitab, miks müüon on füüsiku hea sõber, kuidas töötab müüontomograafia ja millised on müüontomograafia võimalikud kasutusalad.

Milline oli issanda aasta 2024? Poliitikaguru võtab lõppeva aasta ammendavalt kokku! Jagame tiitleid aasta võitjatele, põrujatele, üllatajatele ja teistele märgilistele tegijatele ja nähtustele. Hindamiskomisjon koguneb koosseisus Liisa Past, Andi Hektor ja Tõnis Leht.

Seekordses saates alustame varakult lumekoristusega, hindame värsket hariduslepet ja ühendame haiglaid. Ühtlasi valime teadlastele ja sportlastele uued presidendid. Saadet teevad Põim Kama, Tõnis Leht, Andi Hektor.

Kas Tallinn saab omale uue linnavalitsuse või sõidavad kõnelused viimasel hetkel Isamaa juhtimisel kaevatud kraavi? Kui kaua tuleb samas voodis magada, et teenida välja pilet Tallinna volikokku? Kuidas päästa riigieelarve põhjatusse auku kukkumisest, kui makse tõsta ei taha ja kärpida ka eriti ei taha? Neile elulistele küsimustele otsivad vastuseid Annika Arras, Andi Hektor ja Tõnis Leht.

Aastavahetus ja jõuluvorstid on andnud poliitikutele uue hingamise! Analüüsime Keskerakonnas toimuvate varingute mõju parteile endale ja kogu poliitmaastikule. Anname nõu ka sisepingetes vaevlevale Reformierakonnale ning hindame presidendi veto põhjendatust. Loomulikult loeme ka elektri eest makstavaid eurosid ja otsime odavamat energiat! Saates löövad kaasa Andi Hektor, Tarmo Jüristo ja Tõnis Leht.

Õpetajate streigipäeval räägime loomulikult õpetajate palkadest ja poliitikast streigi ümber. Elame kaasa riigieelarve obstruktsioonile Riigikogus ja otsime Eesti 200-le uut juhti. Võtame ette Eesti ja Euroopa suhted Hiina ja Taiwaniga ning lisame näpuotsaga energeetikajuttu. Saates löövad kaasa Andi Hektor, Tõnis Leht ja Andreas Kaju.

Seekord võrdleme saates osalejate automakse, tõrjume tulevasi taristusabotaaže, pidurdame õlitehase ehitust ja sekkume Lähis-Ida konflikti! Probleemipuntraid harutavad Rauno Vinni, Andi Hektor ja Tõnis Leht.

10. augustil 2023 saabus Fermilabist uudis selle kohta, et arvatakse, et on olemas ka viies loodusjõud. Tõsi, seda on arvatud juba viimased 20 aastat. Mille poolest aga sedapuhku see arvamus tugevam ja millal sest arvamusest võiks saada teadmine ja ehk õpikupeatükk? Miks see jõud on nähtvad vaid müüonite puhul? Tegelikkuses on olukord üsna omapärane: olemasoleva füüsikateooria alusel on müüonitelemõjuva jõu välja arvutamiseks vaja kasutada sadu ja sadu tunde superarvuti arvutusaega. Paberi ja pliiatsiga ei tee ses vallas enam ammu midagi. Ja nii arvutades jääb saadud magnetmoment müüonite tegelikule ehk siis mõõdetule vaid ülinapilt alla. Saates aitab meil sellest uuest jõust ja müüonite hingeelust aru saada KBFI vanemteadur ja müüontomograafiaettevõtte GScan asutaja ja strateegiajuht osakestefüüsik Andi Hektor. Saatejuht Marek Strandberg.

Paldiskis on [teadmata sisuga tuumaobjekt](https://leht.postimees.ee/7768236/pildid-paldiski-salaparane-tuumaobjekt-tiksub-2040-aastani-ja-laheb-siis-maa-alla), milles on kes-teab-mis sodi betooni alla valatud. Seda pole võimalik puurides uurida. Seda uuritakse müüonitega. Gscani nimeline Eesti ettevõte on ehitanud valmis unikaalse müüonatomograafi, mis kasutab looduses saada olevaid müüoneid. Müüonid pärinevad suure energiaga kosmilistest osakestest, mis Maa atmosfääris molekulidega põrkudes neid tekitavadki. Müüonid, mis on rasked elektronid, tungivad sügavale ainesse ning sealt välja liikudes toovad endaga kaasa ka teabe selle keemilise olemuse ja struktuuri kohta. Müüonite abil saab navigeerida sügaval ookeanis või kaevanduskäikudes. Müüonite abil osatakse ennustada ka ilmastikunähtusi – orkaane näiteks. Müüonite abil oleks võimalik luua ka relv, mis lendava tuumarelva võiks rivist välja lüüa. Saatekülaline füüsik ja Gscani arendusjuht Andi Hektor. Saatejuht Marek Strandberg.

Mida arvata Poola kukkunud raketijuppidest? Kuidas lahendada Ukraina laste koolimured? Kas peretoetustega on nüüd kõik korras? Kas maha tuleks võtta iga viimne kui viisnurk? Kas Trumpi comeback saab olla edukas? Ammendavaid vastuseid külvavad Keit Kasemets, Andi Hektor ja Tõnis Leht.

Poliitikaguru võtab seekord elektri- ja gaasihinna range kontrolli alla! Ühtlasi tõstame intresse ja otsime Stalnuhhinile uut elu mõtet. Saates löövad kaasa Kaspar Oja, Andi Hektor ja Tõnis Leht.

Sõda küberruumis ja kuidas see ulatub Eestisse? Mida teha agressiivsete sõjasümbolitega? Kas ja kuidas keerata kinni Venemaa gaasi- ja naftakraanid? Kui tugevalt puhuvad sisepoliitilised tõmbetuuled kaitsepoliitikat ümber? Kuidas tagada ukraina lastele korralik haridus? See on valik küsimusi, millele otsime saates vastuseid. Saadet veavad Liisa Past, Andi Hektor ja Tõnis Leht.

Eestisse kavandatakse vana tüüpi tuumajaama. See on ilmselt lootustandev rahamasin aga innovatsioonist on see kaugel. Ainuüksi põhjamaades on iduettevõtjad loomas kolme uue põlvkonna reaktorit. Sellist, mis vanade jaamad tuumajäätmedki suudaksid energiaks muuta. Uute reaktorite efektiivsus oleks mäekõrguselt üle senistest nagu annaksid sellised kiiretel neutroneil ja kõrgtemperatuursed energiamasinad uue hingamise ka keemiatööstusele. Mille poolest erinevad reaktorid üksteisest erinevad ja millal siis ikka Päike maa peale saabub ja juhitav termotuumareaktsioon tööstuslikuks muudetakse? Neile küsimustele otsivad vastuseid füüsik Andi Hektor ja saatejuht Marek Strandberg.

Küünlakuu esimeses saates analüüsime põhikooli eksamite mõttekust, ultimatiivse koroonapoliitika arukust, vilepuhumise vajalikkust, tuumajaamade ja maagaasi rohelisust ning veel ühte ja teist. Saadet veavad Andi Hektor, Tõnis Leht ja Lavly Perling.

Kust sai maailm alguse? Millal maailm otsa saab? Suurest Paugust ja kõigest kõiksusega seonduvast kõneleb astro- ja osakestefüüsik Andi Hektor.

Kell 7.35 rõõmustame koos füüsik Andi Hektoriga, sest keegi ei saa täna öelda, et koolis elektri kohta õpitut päris elus vaja ei ole.

Meile sajab peale müüoniote «vihm». On kogu aeg sadanud, kuid juhuse ja geniaalsuse kokkusattumise tõttu, on täna õpitud neid kasutama asjade sisse vaatamiseks. Seda on tegemas Eesti ettevõte G-Scan. Vaid looduses olevate osakeste voos reedavad end nii peidetud lõhkeained, narkootikumid, mürgid ja relvadki. Kas aga Kremli kööki kuuluvast polooniumistki aimu võiks saada? Millise juhusega on tegemist ja mis meid müüontomograafia asjus tulevikus ootab? Tulevikus lebate rahumeeli apteegis, loomulik müüonite vihm sajab te peale ja vaid loetud minutitega saate teada, kas teid ohustab luude hõrenemine ja kui teil ongi luude hõrenemine, kas siis arsti määratud ravim ka aitab. Täna on see ravi nii pika vinnaga, et kui olete paar aastat ravimit söönud saate teada, kas see toimib või mitte. Külas G-Scani tegevjuht Hannes Plinte ja juhatuse esimees Andi Hektor. Saatejuht Marek Strandberg.

Poliitikaguru aitab sotsidel valida esindajaid Tallinna struktuuridesse! Imestame ka paranevate koroonanumbrite üle, muudame kliima vähem soojenevaks ja lahendame hübriidkonflikti Poola-Valgevene piiril. Asjade seisu analüüsivad Maris Hellrand, Andi Hektor ja Tõnis Leht.

Poliitikaguru aitab sotsidel valida esindajaid Tallinna struktuuridesse! Imestame ka paranevate koroonanumbrite üle, muudame kliima vähem soojenevaks ja lahendame hübriidkonflikti Poola-Valgevene piiril. Asjade seisu analüüsivad Maris Hellrand, Andi Hektor ja Tõnis Leht.

4. - 6. oktoobrini jagas Rootsi Kuninglik Akadeemia välja meditsiini-ja füsioloogiapreemia, füüsikapreemia ja keemiapreemia. Preemiad saadi selle eest, et avastati valu ja kuumatundlikkuse ning puutetundlikkuse molekulaarsed mehhanismid närvisüsteemis, et kirjeldati kliimamudeleid ja komplekssete süsteemide füüsikalisi toimimispõhimõtteid ja mõeldi välja täiesti uued katalüsaatorid keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks. David Juliusele ja Ardem Patapoutianile antud meditsiinipreemiat, Syukuro Manabele, Klaus Hasselmannile ja Giorgio Parisile antud füüsikapreemiat ning Benjamin Listile ja David MacMillanile antud keemiapreemia olemust ja tähendust kommneteerivad CalTechi neurobioloog Allan Hermann Pool, kliimafüüsik Velle Toll ja osakestefüüsik Andi Hektor. Keemiapreemia tausta avab kuulajatele saatejuht ja keemik Marek Strandberg.

Restardis räägime täna Eestis arendatavast süvatehnoloogiast.   Külas on Hannes Plinte ja Andi Hektor idufirmast GScan, kes arendavad välja maailmas ainulaadseid ja uuenduslikke tollikontrollimasinaid.   Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

Restardis räägime täna Eestis arendatavast süvatehnoloogiast. Külas on Hannes Plinte ja Andi Hektor idufirmast GScan, kes arendavad välja maailmas ainulaadseid ja uuenduslikke tollikontrollimasinaid. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

Kell 7.35 küsime füüsik Andi Hektorilt, miks energia hind tõuseb, mida see kaasa toob ja millised on lahendused.

Restardis räägime täna Eestis arendatavast süvatehnoloogiast. Külas on Hannes Plinte ja Andi Hektor idufirmast GScan, kes arendavad välja maailmas ainulaadseid ja uuenduslikke tollikontrollimasinaid. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

Toimumata jäänud abielureferendumi päeval viib Poliitikaguru läbi hääletused NETSi muutmise, politseiriigi, koroonapiirangute, vaktsineerimistempo ja kliimaneutraalsuse küsimustes. Otsused on kõigile siduvad! Saates löövad kaasa Andi Hektor, Maris Hellrand ja Tõnis Leht.

Toimumata jäänud abielureferendumi päeval viib Poliitikaguru läbi hääletused NETSi muutmise, politseiriigi, koroonapiirangute, vaktsineerimistempo ja kliimaneutraalsuse küsimustes. Otsused on kõigile siduvad! Saates löövad kaasa Andi Hektor, Maris Hellrand ja Tõnis Leht.

Toimumata jäänud abielureferendumi päeval viib Poliitikaguru läbi hääletused NETSi muutmise, politseiriigi, koroonapiirangute, vaktsineerimistempo ja kliimaneutraalsuse küsimustes. Otsused on kõigile siduvad! Saates löövad kaasa Andi Hektor, Maris Hellrand ja Tõnis Leht.

Poliitikaguru uurib, kuidas vältida vandenõuteooriate destruktiivset mõju vaktsineerimisele ja koroona ohjeldamisele. Vaatame otsa suhetele Venemaaga, PÕXITile ja ootamatult maha sadanud lumele! Saates seekord Maris Hellrand, Andi Hektor ja Tõnis Leht.

Poliitikaguru uurib, kuidas vältida vandenõuteooriate destruktiivset mõju vaktsineerimisele ja koroona ohjeldamisele. Vaatame otsa suhetele Venemaaga, PÕXITile ja ootamatult maha sadanud lumele! Saates seekord Maris Hellrand, Andi Hektor ja Tõnis Leht.

Poliitikaguru lehvitab seekord ametist lahkuvale minister Repsile ja otsib sellest saagast laiemat õppetundi. Püüame heita valgust ka rahvahääletust ümbritsevasse segadikku ja vaatame üle seisud koroonarinnetel. Saadet teevad Andi Hektor, Riina Raudne ja Tõnis Leht.

Poliitikaguru lehvitab seekord ametist lahkuvale minister Repsile ja otsib sellest saagast laiemat õppetundi. Püüame heita valgust ka rahvahääletust ümbritsevasse segadikku ja vaatame üle seisud koroonarinnetel. Saadet teevad Andi Hektor, Riina Raudne ja Tõnis Leht.

Poliitikaguru uurib seekord, miks Tallinn ei saanud Euroopa rohepealinnaks? Samuti jätkame riigieelarve usina lugemisega ning jälgime kodumaist pandeemiat. Ja ühtlasi määratleme, kumb tekst on kõrgem - põhiseadus või pühakiri? Saateatra veavad Andi Hektor, Tõnis Leht ja Keit Kasemets.

Poliitikaguru uurib seekord, miks Tallinn ei saanud Euroopa rohepealinnaks? Samuti jätkame riigieelarve usina lugemisega ning jälgime kodumaist pandeemiat. Ja ühtlasi määratleme, kumb tekst on kõrgem – põhiseadus või pühakiri? Saateatra veavad Andi Hektor, Tõnis Leht ja Keit Kasemets.

Kiirel ralliajal räägime eelarve ja majanduse väljavaadetest, elust koroonaga Eestis ja Lätis, konkurentsist ravimiturul ja kinomajanduses ning valimistest Riias! Saadet teevad Andi Hektor, Erik Moora ja Tõnis Leht.

Kiirel ralliajal räägime eelarve ja majanduse väljavaadetest, elust koroonaga Eestis ja Lätis, konkurentsist ravimiturul ja kinomajanduses ning valimistest Riias! Saadet teevad Andi Hektor, Erik Moora ja Tõnis Leht.