Podcasts about teist

Kuinka aktiivisesti suomalaiset äänestivät ennakkoon? Haastateltavana vaalijohtaja Arto Jääskeläinen Oikeusministeriöstä Miksi nyt puhutaan länsijoukkojen lähettämisestä Ukrainaan? Keskustelemassa vanhempi tutkija Iro Särkkä Ulkopoliittisesta instituutista sekä kenraali evp., kansanedustaja Jarmo Lindberg (kok.). Mitä nuoret itä-Suomessa ajattelevat rajan sulkemisesta? Suomalaisten teiden kunto ja kuopat. Teistä ja korjausvelasta keskustelemassa ovat toimialajohtaja Virpi Anttila Väylävirastosta ja toiminnanjohtaja Pasi Nieminen Autoliitosta sekä toimitusjohtaja Anssi Kujala SKAL:ista. Juontajana Atte Uusinoka. Toimittajana Anssi Väisänen. Tuottajana Marija Skara.

Gert Kiiler, "Saatus koosneb juhustest". Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala järjejutuminutite tegevus toimub väljamõeldud Eestis, mis säilitas pärast Teist maailmasõda oma iseseisvuse. 1961. aasta sügis on kuldsemast kuldsem. Ameerikast Viljandisse naasnud eradetektiiv Paul Johnson otsustab parema puudumisel vastu võtta lihtsa tööotsa – leida üles üks sekretärineiu. Kuid ühel hetkel käib vihmamärjas öös jaht elu ja surma peale ning kõigi osaliste saatus on ükskõikse juhuse meelevallas.

Vahur Laiapea tutvustab oma teist Ukraina raamatut "Ukraina fragmendid" (Kersti Inno)

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme kõnelevad Eesti majanduse masendavast olukorrast ning Kaja Kallase plaanist viia meie rahvas sõtta Venemaaga. Samuti tuleb juttu Euroopa põllumeeste mässust valitseva kliki vastu.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Eesti korvpallikoondise vägev võit Leedu üle oli palsam spordinädalale, mille sisse mahtus rohkesti jamasid – Anna Levandi juhtum, Putini spordimängudel osalenud Eesti jäähokiklubide mängijad, Kristjan Ilvese udutatud logod, HC Tallinna käsipallimeeskonna streik, paralümpiamängude rahastamisest keeldumine. Kõik need kaasused leiavad saates lahkamist. Teemadeks veel võrkpalli Balti liiga sõelmängud, korvpalliliidu käitumine Gert Kullamäe kaasuses, Andrejs Rastorgujevs ja doping, Tartu maratoni roll ning ootused enne jalgpalli Premium liiga hooaega. Saatejuhid Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Mart Treial (Õhtuleht), sest Joosep Susi on Gruusias.

Eesti võrkpallinaiskond jäi peatreenerita, sest Alessandro Orefice tahtis üht, aga naiskonna liikmed teist. Seega tavaline lahutus. Kõigile on parem, kui mäletama jäädakse üheskoos saavutatut, mitte lõpukripeldust. Teemadeks veel: Novak Djokovic võidab ja hurmab Austraalia lahtistel, Artur Konontšuk lahkus Granadast, Stefan Arand F1-s, Tuuli Tomingase viis möödalasku ja teised laskesuusajutud, Eesti jalkafännide meelsus, jalgpallikohtunike personaalküsimus, Ott Järvela väidetav vimm disc-golfi vastu ja mõtted enne autoralli MM-sarja, kus Ott Tänaku šanss maailmameistriks tulla on igasuguse kahtluseta suurem kui kunagi varem. Saatejuhid Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Audio salvestus koosolekult

Teist korda toimub Viimsi Artiumis Põhja-ja Baltimaade Jazz Meeting.

Võidusõitja Martin Rump osales teist korda Le Mans 24 tunni sõidul. Oma klassis head kiirust näidanud meeskond pidi küll katkestama aga 100. juubelit tähistanud maailma üks kuulsamaid võidusõite andis võimsa emotsiooni. Saatejuht Margus Kiiver.

Miks ühines Tallink ABB energiatõhususe liikumisega ja milliste plaanidega seilab Runbjärn teist hooaega Euroopa jõgedel? Räägivad ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen, Tallinki peakapten Tarvi-Carlos Tuulik, ajaloolise purjelaeva Runbjärn pootsman Lauri Trumann ja reeder Eero Alamaa. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Amazoni-ärist iduettevõtte pankroti ja läbipõlemiseni. Kuula “Tark investor” podcastist, milline on Amazoni-äri ajava Kaisa Lepajõe peamine toode, mis toob tema ettevõttele kümneid tuhandeid eurosid kasumit aastas? Kuidas üks veider töökuulutus viis iduettevõtte loomiseni Inglismaal ning mis on siiani olnud tema suurimad õppetunnid?

Teist aastat osaleb LHV haridusjuhtide praktikaprogrammis, mis tähendab, et koolijuht tuleb pangapraktikale. Tänavu on meie praktikandiks Jõgevamaa Gümnaasiumi direktor Priit Põdra. Uurime, kuidas ja miks Priit programmi juurde jõudis, mida ta oma LHV praktika jooksul teinud on, milliseid erinevusi ja sarnasusi on pangal ja koolil ning mis saab peale praktikat edasi. Küsimusi esitas LHV kommunikatsioonispetsialist Marthi Lepik.

Kuigi põrgus on eriline koht nende naiste jaoks, kes suguõdesid ei toeta, siis päriselus ei saa sellist postilaati panna. Võib olla piisavalt tingimusi, kus valida ei tule sootunnuste, vaid muude, olulisemate tunnuste järgi.

Sel laupäeval kõmisevad taas "Tarkade klubi" stuudios Eesti mälumängu suurtükid! Teist mängu järjest lähevad vastamisi Eesti kilvaparemikku kuuluvad mängijad Tiit Naarits ja Illar Tõnisson ning revanšši on nõutamas Jevgeni Nurmla ja Indrek Salis. Mängu ja saadet juhib Timo Tarve.

Podcast „Jalgrattapalavik“ rõõmustab kuulajaid uue episoodiga. Seekordseks külaliseks on Gleb Karpenko, kes tuli mõne nädala eest Eesti koondisega Balti Keti velotuuri meeskondlikuks võitjaks. Gleb andis töömehena edusse märkimisväärse panuse. Narvast pärit võidusõitja tänavune hooaeg on pehmelt öeldes olnud üks korralik seiklus. Ta on Hispaanias kuulunud kahe erineva amatöörklubi ridadesse, võistelnud Eesti koondisega Euroopa meistrivõistlustel ja Balti Keti velotuuril ning tiirutanud omal käel Belgias. Mida kõike on viimased kümme kuud pakkunud! Värvikaid lugusid jagub saatesse päris mitu. Vanust hetkel 20 ja seni eelkõige silma paistnud hea temposõitjana. 2017. aasta juulis võitis eraldistardis Euroopa noorte olümpiapäevadelt pronksmedali, astudes sellega Tanel Kangerti saabastesse, kes suutis sama 2003. aastal. Juuniorina tuli Euroopa meistrivõistlustel eraldistardis viiendaks, medalist jäi lahutama paarkümmend sekundit. Tulnud korra ka Eesti täiskasvanute meistriks, seda 2020. aastal ja ikka eraldistardis. Teist põlve võidusõitja, isa Sergei Karpenko tuli trekisõidus mitmel korral Eesti meistriks 1980. aastate teises pooles. Räägime, kuidas Gleb rattaspordi juurde jõudis ning millised võiks olla tuleviku perspektiivid. Roosa mannat kusagilt ei paista, pigem on küsimus, kuidas „ellu“ jääda ja rattaspordis jätkata. Head kuulamist!

17. novembril tähistatakse üle maailma enneaegse sünni päeva. Sel puhul avaldatakse enneaegselt sündinud lastele ja nende peredele toetust sirelilillade tuledega. Teist aastat võtab aktsioonist osa ka Viljandi linn. Miks ja mida sel puhul linn teha plaanib? Sellest räägib Viljandi linnakunstnik Kristi Kangilaski. Komisjon on välja selgitanud Viljandi linna kaunimad kinnistud ja ehitised erinevates kategooriates. Mitmed kategooriad on lisatud ka rahvahääletusele, mis kestab veel 20. novembrini. Millistes kategooriates ehitisi ja kinnistudi hinnati? Millal ja mida võitjad auhinnaks saavad? Seda teab Viljandi haljastuse ja heakorra spetsialist Age Alas. 12. novembril esietendus Ugala teatris uuslavastus “Tule õige koju”. Uuslavastusest ja näitlejatööst tulevad rääkima Jana Kena ning Lauli Koppelmaa. Saadet juhib Peep Maasik.

Teist aastat toimub Viljandi Rütmifestival, millelt teeb otseülekandeid homme õhtul ka Klassikaraadio.

jQuery(document).ready(function(){ cab.clickify(); }); Original Podcast with clickable words https://tinyurl.com/2p7vljsr Contact: irishlingos@gmail.com Expenditure Caiteachas 'aon uaire' 6.5 faoin gcéad san áireamh i mBuiséad 2023.. The Government's Summer Economic Statement shows that the forthcoming Budget will include € 6.7bn worth of spending and tax policies. Taispeánann Ráiteas Eacnamaíochta Samhraidh an Rialtais go mbeidh luach €6.7bn de bheartais caiteachais agus cánach sa Bhuiséad atá romainn amach. Budget 2023 will be announced on 27 September, two weeks earlier than planned, and will involve € 5.65bn of expenditure and just over € 1bn in tax policies. An 27 Meán Fómhair a fhógrófar Buiséad 2023, coicís níos luaithe ná mar a bhí beartaithe, agus beidh €5.65bn de chaiteachas agus luach beagán le cois €1bn i mbeartais cánach ann. Expenditure will rise by 6.5% next year, according to the Statement, a 'temporary and one - off' increase in excess of the Government's own 5% limit. Ardóidh caiteachas de 6.5 faoin gcéad an bhliain seo chugainn, de réir an Ráitis, ardú 'sealadach agus aon uaire' a sháraíónn teorainn 5 faoin gcéad an Rialtais féin. A total of € 3bn will be directed towards maintaining the current level of public services, leaving € 3.7bn worth of decisions announced on the day. Cuirfear €3bn den iomlán i dtreo an leibhéal seirbhísí poiblí a choinneáil mar atá, rud a fhágfaidh luach €3.7bn de chinní a fhógrófar ar an lá féín. A further € 4.5bn will be directed towards Covid-19 and support for those from Ukraine who have fled the war. Cuirfear €4.5bn eile i dtreo covid 19 agus tacaíochtr do na daoine as an Úcráín a theith anseo ón gcogadh. This boost is to counter 9.6% inflation, based in part on strong corporate tax revenue for the exchequer. Tá an treisiú seo chun dul in aghaidh bhoilsciú 9.6 faoin gcéad , bunaithe i bpáirt ar an ioncam láidir ó chánacha corparáideacha don státchiste. This revenue is € 3bn or 53% higher than in the same half-year period last year. Tá an t-ioncam seo €3bn nó 53 faoin gcéad níos airde ná sa tréimhse leathbhliana céanna anuraidh. Even with this extra spending in mind, it is expected that there will be a € 2bn surplus in the exchequer at the end of this year and the end of 2023. Fiú agus an caiteachas breise seo san áireamh, tá súil go mbeidh farasbarr €2bn sa státchiste ag deireadh na bliana seo agus ag deireadh 2023. Without this strong income, there are bound to be significant debts. Dá uireasa an t-ioncam láidir seo, is cinnte go mbeadh fiacha suntasacha ann. This strong tax position is a testament to the strength and resilience of the national economy, according to Finance Minister Paschal Donohoe. Teist ar neart agus theacht aniar an gheilleagair náisiúnta é an seasamh láidir cánach seo, dar leis an Aire Airgeadais, Paschal Donohoe. The Taoiseach said that the Government would get the balance right in the Budget and that it would be a viable policy. Duirt an Taoiseach go bhfaigheadh an Rialtas an coimheá ceart sa Bhuiséad agus gur beartais inmharthana a bheadh ann.

Kert Varik ja Lari Kunnas on külgkorvi MM-sarjas teisel kohal. Eelmisest nädalavahetusest on lisaks hooaja alguse teisele kohale veel kolmas koht ja nädalavahetusel ootab ees kodune Lange etapp. Kert Varik räägib nii hooajast kui oma eesmärkidest. Saatejuht on Margus Kiiver.

"Elektriga saab vea teha ainult ühe korra. Teist võimalust ei anta," räägib Elektrilevi varahaldusjuht Rasmus Armas, kes on ühtlasi kahe väikse lapse isa.

8. mail toimub Sakala Keskuses emadepäeva kontsert – kuidas seda Viljandis tähistatakse? Seda teab täpsemalt emadepäeva kontserdi kunstiline juht Kadi Ritsing. Samal päeval toimub ka lauluväljakul palliralli mida korraldab Lions klubi Viljandi Fellin president Lii Susi. Räägime ka laagritoetusest. Teist korda annab Viljandi linnavalitsus riigi raha toel laagri tasu maksmise toetust. Kes seda taotleda saavad ja miks see vajalik on, sellest kõigest räägib lähemalt Viljandi linna kultuuri- ja noorsootööspetsialist Vilja Volmer-Martinson. Kevadine aia- ja haljastujäätmete koristamise, kuidas on õige aia- ja haljastusjäätmeid koristada ja kuhu nied viia, sellest kõneleb Viljandi linna haljastuse- ja heakorra spetsialist Age Alas. Saadet juhib Peep Maasik.

"Eestis on praegu suur tähelepanu sõjapõgenikel, kuid sama suur tähelepanu peab olema oma inimestel," rõhutab kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn, sest ka abistajad peavad teadma, et nad võivad ühel hetkel murduda.

NHL:n siirtotakaraja tarjoilee usein toinen toistaan yllättävämpiä käänteitä. Tällä kaudella nähtiin todellinen yllätys kun Kaaboss treidattiin yhtäkkiä Californian lämpöön San Jose Sharksin riveihin.  Teistä moni directeissä vaatimalla vaati saada Kähkönen nopeasti mukaan podcastiin kertomaan että mitä siellä tapahtui ja tässä jaksossa mestari on mukana. (06:59 —>)    Suuri kiitos Kaapolle ja suuri kiitos kaikille teille jotka kuuntelette!    Sätkyn Twitch: www.twitch.tv/sateri20100 Puun takaa discord: https://discord.gg/JFgBxdZHZQ   Palataan asiaan ja mennään eteenpäin!

Teist nädalat järjest räägime suurema osa oma saatest Ukraina sõjast läbi digiteemade vaatevinkli. Täna võtame jutuks küberturvalisuse. Mis pilguga jälgib sõda elukutseline küberturvaja? Mida tema näeb, kas ja milliseid kübersõja ilminguid paistab, millised on reaalselt olnud erinevate häkkerirühmituste tegevused ja milline on olnud nende edu või ebaedu. Räägime ka sellest, kuidas ja mida peaksid eestlased praegu küberturva alal tegema. Viimaste päevade jooksul on drastiliselt kasvanud turvalise küberturbeäpiga Signal liitujate hulk, aga ka selle äpi puhul tuleb korraliku turvalisuse saavutamiseks ise üks lisaliigutus teha. Külas on Telia Eesti küberturbe juht Aigar Käis. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas.

Ohjelma perehtyy Ruotsin rahahuoltoon, kruunun olemukseen sekä siihen, mitä käytössä olevat setelit ja kolikot kertovat meille. Piipahdamme myös kryptovaluuttojen maailmassa. Tarina alkaa 200 kruunun setelistä. Miksi meillä on kruunu ja mikä rooli rahajärjestelmässä on Ruotsin valtionpankilla eli Riksbankenilla? Puhumme myös rahojen painamisesta ja lyömisestä sekä mietimme kruunujen valmistamisen kustannuksia. Ohjelmassa paljastetaan myös, miten paljon kultaa me kaikki omistamme keskuspankkimme kautta.Keskustelun aiheena on myös Ruotsin valuutan turvallisuus maailmantalouden myrskyissä sekä pohdimme piensäästäjän asemaa ja kryptovaluuttoja.Käteistä ja kultaa -ohjelma kurkkaa lisäksi syvälle Ruotsin nykyisiin rahoihin, joiden symboliikkaa pohdimme.Asiantuntijoina ovat Jussi Hiljanen SEB:stä sekä arkeologi ja numismaatikko Eeva Jonsson Kuninkaallisesta kolikkokabinetista Ruotsin talousmuseosta.Käteistä ja kultaa -ohjelman on toimittanut Jorma Ikäheimo alkuvuodesta 2022. Jorma Ikäheimo jorma.ikaheimo@sverigesradio.se

Vabariigi aastapäev toob traditsiooniliselt rahva ette ka enneolematu kostüümidraama - presidendi vastuvõtt on ju koht, kus nii naised kui mehed annavad endast parima. Teist aastat jääb aga pidu ära. Kuidas jääda ellu?

Teist aastat järjest võtab "Matšpalli" podcast tenniseaasta kokku sündmuste TOP 10 edetabeli kujul. Saatejuhid Gunnar Leheste ja Riho Kallus palusid seekord endaga edetabelit kommenteerima ja hooajale tagasi vaatama tenniseliidu juhatuse liikme ja kommentaatori Toomas Kuuma.

Ülehomme kogunev Narva linnavolikogu valib suure tõenäosusega linnapeaks Katri Raigi.

Kõige tähtsam küsimus Vladimir Putini jaoks Ukrainas on julgeolek. Venemaa julgeolek, kinnitab äsja Ukraina rindelt naasnud ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev. „Ta ütles otse välja, et kõige tähtsamad on julgeolekugarantiid,“ räägib Aleksejev. „Aga ma ei näe, missugused saaksid need olla, kui Trumpi ajal tehti maatasa kogu lepingute baas. Ning enne Trumpi astus ka Obama välja mitmetest lepingutest, mis olid küll võib-olla vananenud – nagu tavarelvastuse piiramise leping, raketitõrjesüsteemide keelustamise leping, avatud taevas…“ Aleksejevi sõnul on Kremli sihiks uute vastastikkuse kontrolli mehhanismide ülesehitamine, sest usaldus teise poole – ehk USA suhtes – on kadunud. „Mina ütlen, et ei paiguta tuumarelva Harkivi alla. Kas sa usaldad mind?“ küsib ta retooriliselt. Sellest johtub korrespondendi sõnul ka Moskva tegevus. „Nad ütlevad USA-le: me võime tekitada probleeme. Mitte Ukrainale – selge, et me talle võime – aga ka teile. Näete, me oleme mures! Meie julgeolek on ohus. Tehke midagi oma marionetiga, et too käituks normaalselt,“ selgitab ta Kremli vaadet konfliktile. „Kui öeldakse, et pärast Teist maailmasõda pole sellist kriisi Euroopas olnud – siis jaa, Euroopas mitte. Aga maailmas küll. Kuuba raketikriis. Venemaa jaoks on stsenaarium sama: ärkab ühel päeval Putin ning sisse astub Šoigu: „Palju õnne, Vladimir Vladimirovitš, meie piirivalvurid näevad juba binoklitega piiri taha rajatavat NATO baasi ühes raketisüsteemidega,“ kirjeldab ta Moskva õudusunenägu. „See on sama, kui ühel päeval ärkas Kennedy ning sai teada rakettidest Kuubal.“ „See ongi Putini jaoks Kariibi kriis, ta suhtub sellesse just niisuguse tõsidusega. Tema panused on sellised“, sõnab ta ning kirjeldab edasi, kuidas paistab maailm Moskvast vaadatuna: „Me näeme, et meid on aastakümneid petetud. Meile valetatakse, lubadusi ei peeta. Kui mingi leping mingi tegevuse välistab, siis te astute sellest välja. Me oleme alasti. Kui me end kaitsma hakkame, siis te tegutsete meie vastu läbi oma proxy. Provotseerite meid Ukraina kätega. Ning kui meie ründame enesekaitseks – mitte teid Ameerikas, vaid meie liitlased Donetskis hakkavad tulistama Ukraina positsioone, sest Kiiev neid juba provotseeris – ja meie läheme appi, siis te ütlete, et „see on ju rünnak terve vaba maailma vastu“!“ Saates kuuleme aga veel Mis elu elatakse Ukraina lähedal rindel, kui palju on siginenud üle kontrolljoone vastastikkust vihavaenu? Kuidas paistab president Zelenskõi „riigipöörde“ jutu taustal Ukraina demokraatia? Miks tahtis Ukraina kaaperdada veel enne Valgevenet enda õhuruumis lennuki? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Monza MM-ralli laupäevane võistluspäev WRC klassis suures pildis ühtegi muudatust ei toonud. Teist päeva järjest on etapivõidu nimel pakkunud põnevat heitlust MM-sarja hetke kaks parimat sõitjat, Toyota piloodid Sebastien Ogier ja Elfyn Evans. Päeva viimase kiiruskatsega pääses Ogier 0,5 sekundiga kangest tiimikaaslasest mööda. Vaatamata tasavägisele lahingule pole kumbki mees siiski viimase piiri peal sõitnud. Miks? Miks on hooaja viimane etapp olnud üldjoontes ootamatult sündmustevaene? Millises klassis toimub hoopis kõige põnevam võitlus? Mida ootada pühapäevasest võistluspäevast, kus kavas veel kolm kiiruskatset? Lisaks arutlesid saates "Kuues käik" saatejuhid Kaspar Ruus ja Jaan Martinson selle üle, miks Ott Tänakul polekski olnud põhjust Monzasse kohale reisida, Georg Linnamäe tegemistest R5 masinatega võistlevate ässade seas ja paljust muust. Head kuulamist!

Teist aastat järjest sõidetakse WRC hooaja lõppvaatus legendaarsel Monza ringrajal ja selle ümbruses. 2021.aasta viimase MM-ralli eelvaate jutte on sel korral koos Rauno ja Gustaviga stuudiosse

Teist aastat järjest sõidetakse WRC hooaja lõppvaatus legendaarsel Monza ringrajal ja selle ümbruses. 2021.aasta viimase MM-ralli eelvaate jutte on sel korral koos Rauno ja Gustaviga stuudiosse

Kui tavaliselt annavad intervjuusid sõitjad, siis sellel korral otsustasin, et helistan hoopis kaardilugeja Kauri Pannasele, et kuulata tema muljeid edukast hooajast Euroopa autoralli meistrivõistlustel.

Kui tavaliselt annavad intervjuusid sõitjad, siis sellel korral otsustasin, et helistan hoopis kaardilugeja Kauri Pannasele, et kuulata tema muljeid edukast hooajast Euroopa autoralli meistrivõistlustel.

Soome ralli viimasel päeval üllatust ei sündinud. Elfyn Evans hoidis liidrikohast kinni ja võitis ka punktikatse, vähendades MM-i üldarvestuses vahe Sebastien Ogier'ga 24 punktile. Kaks rallit on minna. Kas läheb veel lahinguks? Ott Tänak seisis poodiumi teisel astmel, kuid täit rõõmu nädalavahetusest ei tundnud. Miks nii? Soome ralli võtsid nädala viimases "Kuuendas käigus" kokku Gunnar Leheste, Roland Poom ja Jyväskyläs kohapeal viibinud Peep Pahv. Saate meiliaadress on kuueskaik@delfi.ee.

Eile rääkis Toompea lossis Riigikogu liikmele Kalle Grünthalile oma loo kahe lapse ema Tatjana Fitania, kelle vanem poeg sai 11. augustil oma esimese Pfizeri koroonavaktsiini. Noormees tundis ca 5 minuti pärast peale süstimist, et südamelöögid kiirenevad, hingata enam ei saa ja ta kukkus kokku. Krampides noormehele kutsuti kiirabi.   Teda elustati kohapeal ja viidi seejärel haiglasse, ent jälgimisele noormeest ei jäetud ning saadeti okseste riietega koju. Arst, kelle juurde ta hiljem kontrolli läks, ütles, et see on kindlasti väga harukordne juhtum ja ta võib julgelt minna ka teist süsti tegema. Tervisemurede osas ütles arst, et uuringutest suunab ta Haigekassa arvelt ainult kompuutertomograafiasse, ülejäänud uuringute/protseduuride eest peaks patsient ise tasuma. Nimelt tunneb elu aeg spordiga tegelenud mees siiani nõrkust ja kohatisi hingamisraskuseid, samuti vaevavad teda elus esimest korda paanika- ja ärevushood, närvisüsteem on korrast ära. Edasi pöördus noormees Terviseametisse, et mida nüüd edasi teha – tal on vaja terveks saada ja tööd teha, sealt vastati, et nemad aidata ei oska. Teist süsti ta teha ei soovi ja turvatunne meditsiinisüsteemi suhtes on langenud – kui midagi vaktsineerimise tagajärjel juhtub, siis tegelikult keegi ei vastuta ja aidata ei soovi/oska. Nii tema vanemad kui ka tuttavad elasid noormehega juhtunu järel suures hirmus ja valvati isegi tema und, et magamise ajal midagi uuesti ei juhtuks. Tatjana jagas oma pere üleelamisi ka sotsiaalmeedias, et teised inimesed teaksid vaktsineerimise võimalikest kõrvalmõjudest. Oma postituses ta mainis, et kuigi arstide sõnul on selliseid juhtumeid a´la 1:100 000, on tema tutvusringkonnas neid juba 6… Ta tänas ka kiirabitöötajaid, arste ja jumalat, et nad tema poja elu päästsid. Telegram tuletab meelde, et kindlasti tuleb kõigist koroonavaktsiini kõrvaltoimetest teavitada ka Ravimiametit.

Nurmijärvi-ilmiö toteutuu sittenkin! Tuoreen väestöennusteen mukaan muuttoliikkeen uusia voittajia ovat suuret vapaa-ajan ja matkailun keskittymät. Helsingin sijaan Lahti, Hämeenlinna ja Porvoo kasvavat. Kantasuomalaiset ikääntyvät eivätkä lisäänny tulevaisuudessa, päin vastoin. Suomen väestönkasvu nojaa tulevaisuudessa täysin vieraskielisiin. Ei enää yhtään uutta hiilikaivosta! Ei yhtää uutta öljynporausreikää! Hiililämmiitteiset terässulatot sähkökäyttöiseksi! Yli puolet autoista sähkölle. Sellaista visioi energia-alan järjestö IEA tuoreessa Net Zero by 2050 Roadmap -raportissaan. Pystyykö ihmiskunta tuohon? Britanniassa on käteisraha korona-aikana jostain syystä lisääntynyt, kun Suomessa se on puoliintunut 2000-luvun aikana. Osa silti hilloaa käteistä kotiinsa, joka alhaisen inflaation ja korkotason aikana onkin melko harmitonta. Sänkypatjaan rahan sullomisessa on silti vaaransa!

Radio Novan Aamussa ollaan optimisteja. Minna kävi kädellä ja Aki omistaa gynekologin tavat vilkaista erilaisia asioita. Kuuntele Aamun jälki-istunto tästä!

Endine kaitseminister, Eesti 200 juhatuse liige Margus Tsahkna leiab täna jõustuvate piirangute taustal, et peaminister ei käitu kui valitsusjuht, vaid tegeleb teisejärguliste pisiasjadega. „Peaministri roll sellistes kriisides ei ole igapäevane manageerimine, mis täpselt on õige või vale. See on ikkagi ekspertide hinnata,“ rääkis suurima parlamendivälise opositsioonijõu esindaja. „Peaminister peab andma suuna, mis on suuremad eesmärgid. Ega Joe Biden ei hakanud rääkima, et suur eesmärk on meditsiinisüsteemi vastupidamine, vaid eesmärk on võita koroonakriis.“ Sellel, et näiteks õigeaegselt piiranguid ei rakendatud, on Tsahkna sõnul aga pikaajalised reaalsed tagajärjed. „Mina tegelen Eesti ettevõtete Eestis väljaviimisega. Mis juhtub, on see, et kaotame ikkagi paar kuud. Isegi, kui meie näitajad hakkavad alla minema, oleme ikka punane latern, meid ei lasta kuskile sisse,“ tõstis ta esile. „Nädalase odava populaarsuse tulemusena saame palju surnuid ja suletud majanduse.“ Mugavustsoon Suuremas plaanis kritiseerib Tsahkna aga rahulikku kulgemist mugavustsoonis. „Oleme jäänud valitsuse tasandil kinni valmisbürokraatiasse, tohutusse udusse. Et kuskil on mingisugused iseenda poolt kirjutatud reeglid, mis ei vasta ju tegelikele oludele,“ sõnas Tsahkna ning tõi näitena Margaret Thatcheri, kes just samasugusest kivistumisest välja murdes suutis Suurbritannia esimest korda pärast Teist maailmasõda jalule tõsta. „Mina moodustaksin kohe praegu valitsuse juures oleva tarkade klubi, et koguda kitsaskohad kokku ning panna lahendustesse,“ tegi ta ettepaneku. „Homme! Oleme stuudios siin neljapäeval. Aga reedel juba hakataks lahendama.“ Tsahkna rõhutas, et ennekõike lasub vastutust selle eest, et mitu aastat on Eesti riik uutele tasanditele pürgimise asemel lihtsalt lohisenud, eelmistel valitsustel. Kuid Kallaselt ootaks ennekõike peaministri kvaliteeti. „Juurprobleem on selles, et koalitsioonilepingut tehti suures hirmus, et äkki jätkab endine valitsus. Kaja Kallas andis ära kõik, mis tal oli olemas,“ võttis Tsahkna kokku. „Ta on paljuski samas seisus kui Jüri Ratas oli eelmises valitsuses – et äkki EKRE läheb minema. Kallas kardab kaotada oma käes olevat peaministri saua ja annab poliitiliselt kõik ära.“ Mida mõtlevad poliitikud, kuidas panna bürokraatia viimaks riigi heaks tööle? Millal ja kes hakkab esimesena verd nõudma? Kuula Krister Parise erisaadet siit!

Teist päeva ühtlustunud piirangud restoranidele ning kohvikutele tõid pealinna leevendust ning mujale kitsendusi. Kuid kas keegi üldse saab aru, mis kujul tohib toidukoht lahti olla? Üllataval kombel on lühike vastus „ei“. Eesti peakokkade ühenduse tegevjuht Helen Vihtol sõnas, et küllap oleksid reeglid arusaadavad, kui kuskilt oleks võimalik küsida, mida üks või teine asi täpselt tähendab või kuidas seda rakendada. Nii näiteks muutub olemuselt mõistlik nõue, et kuni kuus inimest lauas ja siis kaks meetrit vahet, väiksema koha puhul suhteliselt võimtuks järgida. „Seesama pisike kohvik, kus võib-olla ongi kokku 10-15 kohta, kuidas sa seda rakendad?“ küsib Vihtol. „Siis peaks justkui kinni panema? Aga siis küsitakse, et panite vabatahtlikult kinni, me ju laseme sul lahti olla. Vastutust võtta keegi ei julge või nad ei oska või ei saa.“ Ta toob näite, kuidas otsis ise vastust ühele konkreetsele küsimusele kolmest ministeeriumist, Terviseametist ning Stenbocki majast, ent vastust pole saanud tänaseni. Samal ajal järgib riik rangelt bürokraatiat. Need, kes tahavad saada toetusi, peavad olema märkinud oma tegevusalas esimesele kohale „toitlustus“. Need aga, kellel see mis iganes põhjusel esimesel kohal pole, jäävadki toetusest lihtsalt ilma. „Tean ise mitut ettevõtet, kelle tegevus on 100% toitlustamine, kuid kunagi on pandud paberitesse esimeseks tegevusharuks „tootmine““, toob ta näite. „Näiteks kondiiter, kes toodab muidu pulmatorte – ning on kirjutanud sinna „tootmine“. Tema toetust ei saa, kuigi ta „toodab“ ju toitu“. Vihtol usub, et Eesti riik võiks olla meie suurust arvestades siin pigem partneriks ning lahendada neid küsimusi personaalselt. Aga saates veel: Kõige olulisem, kas praegused kompensatsioonimeetmed lubavad minna kevadele vastu kindlustundega, et kõigele vaatamata jäädakse ikka ellu? Kuidas tuua tagasi kokkasid, kes on pika kriisi tõttu käega löönud? Kas Tallinna vanalinn jääbki nüüd ennekõike kohalikule rahvale? Kui aldis on aga restoranipersonal end üldse vaktsineerima? Kuulake Krister Parise intervjuud Helen Vihtoliga siit!

Kurancılık hareketi neden ahlaksızlıktır?Kurancılık neden en büyük alçaklıktır?Kanalima abone olmayi ve diger vidyolarimi seyretmeyi unutmayinCemel Savasinda Zubeyr ve Talhayi, Ali'mi oldurdu? yoksa kendi kendilerine mi olduler? Cennetlik sahabeler mal-mulk icin mi birbiriyle savasti?https://youtu.be/QJ8y119BI7sŞiiliğin ortaya çıkma nedenleri nelerdir?https://youtu.be/UyX3Co4ywnkHz. Osman'in katilleri sahabeler mi? yahudiler mi?https://youtu.be/sv7eZPbolwISiffin Savasinin nedenleri nelerdir? Cennetlik Sahabeler neyi paylasamamistir?https://youtu.be/2L0C61tuQxY

#Mustafa #Ozturk ne yapti? Simdi Ne yapmali? Bu olay bize ne anlatiyor?#TarihselcilikKanalima abone olmayi ve diger vidyolarimi seyretmeyi unutmayinCemel Savasinda Zubeyr ve Talhayi, Ali'mi oldurdu? yoksa kendi kendilerine mi olduler? Cennetlik sahabeler mal-mulk icin mi birbiriyle savasti?https://youtu.be/QJ8y119BI7sŞiiliğin ortaya çıkma nedenleri nelerdir?https://youtu.be/UyX3Co4ywnkHz. Osman'in katilleri sahabeler mi? yahudiler mi?https://youtu.be/sv7eZPbolwISiffin Savasinin nedenleri nelerdir? Cennetlik Sahabeler neyi paylasamamistir?https://youtu.be/2L0C61tuQxY

Ajaloolane Jaak Valge kõneleb Eesti parlamentaarsest kultuurist enne Teist maailmasõda ja tõmbab paralleele tänapäevaga. Juttu tuleb sellest, milliseid võtteid kasutasid omaaegse Riigikogu opositsionäärid valitsuse töö takistamiseks ning kas tänapäeval oleks Pätsi korraldatud riigipööre võimalik.

Tänase saate külaline on ettevõtja ja laulukirjutaja Liis Lass, kes figureeris kümmekond aastat tagasi väga aktiivselt Eesti seltskonnamaastikul. Viimased kaheksa aastat on ta elanud aga Singapuris, millest tänases saates meile ka räägib. Liis andis hiljuti välja raamatu „Minu Singapur“, alapealkirjaga „Praktiline paradiis“ – ning Liisi hinnangul on just „praktiline paradiis“ suurepärane viis Singapuri iseloomustada. Kui ühelt poolt asub see imeliselt kaunis ja soojas kohas, siis teisalt toimib ühiskond laitmatult. Teist sellist paika Aasias ei leia. „Olin heas mõttes šokis, et selline riik nagu Singapur eksisteerib,“ nendib Liis. Välismaalasena on elu Singapuris raske… õigemini täpsustab Liis, et elu on lill, aga lihtsalt pole lihtne. Peaasjalikult on see keeruline, sest kulutused on meeletud kõrged. Kui kohalikud saavad elamispinda ja toitu soetada soodustusega, siis välismaalastele see ei kehti. Liis tunnistab, et nemad saaksid oma sealse kodu eest kusagil Lõuna-Prantsusmaal villa. Nagu mainitud, siis on Liis viimastel aastatel oma isikliku elu osas pigem privaatne olnud – nüüd aga räägib naine julgemalt oma igapäevaelust ja tööst linnriigis, kodust ning lastest! Liis nendib ka, et viimastel aastatel on tema fookus olnud pigem laste kasvatamisel kui tööl. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Abielu. Referendum. Raske on esmapilgul midagi lõhestavamat anno 2021 leida. EKRE fraktsiooni kuuluv parlamendiliige ning ajaloolane Jaak Valge usub vastupidi, rahvahääletuse tervendavasse mõjusse. Praeguse abielureferendumi osas märkis Valge, et tegemist on omamoodi kompromissiga, kus ühel kaalukausil võis olla ka kooseluseaduse kehtivus. Samale viitas hiljutises intervjuus ka hiljutine haridusminister Mailis Reps, kes märkis, et referendumi asemel võinuks tulla ka päris tõsised vähemuste piirangud. Jaak Valge möönis võimalust, et laual oli kooseluseaduse tühistamine, ehkki märkis, et tema seda vähemuste õiguste ahistamiseks ei peaks. „Viimase kümne aasta jooksul on Euroopas toimunud tervelt seitse abieluteemalist referendumit,” toob ta välja, et Eesti pole mingi uunikum. „Mõned ühe tulemusega, teised teisega, aga teema on igal pool õhus.” Pärast Teist maailmasõda heitsid kaks Briti peaministrit, Winston Churchill ja Clement Attlee referendumitele kui sellistele ette, et tegemist on põhimõtteliselt diktaatorite tööriistaga. Valge tõrjub paralleeli tänapäeva Eestiga öeldes, et ei saa võrrelda rahvahääletuse korraldamist diktatuuri tingimustes ja demokraatias. „Ma tõesti ei tea maailmas ühtegi riiki, kus referendumiga oleks mindud üle demokraatialt diktatuurile,” sõnas ta. Valge toob näiteks ka Eestis 30-ndatel läbiviidud referendumeid, kus olid väga rängad poliitilised vastasseisud ning raske majanduslik olukord. „Kui mõelda, et see referendumi kampaania suunas kõik legaalsele rajale, siis võib väita, et referendumid mitte ei lõhestanud, vaid ühendasid ja võib-olla isegi välistasid kodusõja ohu.” Mis puutub praegu võib-olla ees ootavasse referendumisse, siis Valge ei nõustu väitega, justkui oleks tegemist üksnes küsitlusega, kas praegust olukorda kinnistada. „Kui inimesed selle kinnistamisega ei nõustu, saab ka suunda muuta.” Valge hinnangul poleks probleemi, kui kasvõi iga kolme aasta tagant samu küsimusi uuesti küsitaks. Saatejuhi tähelepaneku peale, et rahvale antakse nii ju vaid ette mustvalgeid küsimusi, kus pole erinevalt esindusdemokraatiast vastata, et „jah, aga...” leiab Valge, et eks siis olegi loogiline, et küsimuse püstitab valitsuskoalitsioon. „Kui lähtuda praktikas, on ka riigikogus kompromissid haruharvad. Ning see ei tähenda, et ei saa pärast rahvahääletuse tulemust kompromissi välja pakkuda.” Kuula Krister Parise Delfi erisaadet siit!

Torthaí dearfacha,agus scoileanna sásta. Éamonn Mac Muiris;PO Phobalscoil Chorca Dhuibhne. Dylan Ó Curtáin,agus Rosie Ní Chorcora;daltaí na h-Ardteiste 2020

Radio Novan Aamussa Lady Manhattan aiheuttaa Akissa totaalihajoamista ja paljastuu että mitä Minna iltaisin tekee. Kylmä käteinen aiheuttaa myös keskustelua ja onko se KSP vai KPS? Kuuntele Aamun Parhaat Palat tästä!

Selle episoodi külaline on värske raamat "Kui naine armastab meest - avalikult kirjad mehele" autor, grimmeerija Jana Paulman. Saates võetakse ette mehe ja naise suhe ning suhted üldüldiselt. Juttu tuleb petmisest, väärtustest, teiste armastamisest, seksist, oskusest valida endale õige partner ja veel palju muud põnevat. Ning palju muud olulist, mis võiks aidata sul mehena oma naist paremini mõista ja ühtlasi ka naisena iseennast naisena paremini mõista ja mõtestada. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Head mõtted Janalt: "Emotsioonid segavad meie autentset väljendust, panevad sageli nii-öelda lukku. Kirjutamine on aga nagu teraapia – oled üksinda ja võid öelda täpselt seda, mida soovid, kartmata reaktsioone." „Partnerit ei peaks üldsegi otsima – kui sa oled otsingutes, siis see pigem peletab inimesed, kes võiksid su ellu tulla, eemale. Lase see teema pigem vabaks. Kui sa ei otsi, tegeled oma hobide ja iseendaga, siis see inimene jõuab sinuni ise. See on energeetiline tõmme. Partnerit valitakse keemia põhjal.“ "Kooselud lagunevad sageli sel põhjusel, et kaaslane valitakse valedel alustel." „Teist inimest tuleb kuulata südame, mitte kõrvadega.“ „Julgus olla haavatav on tegelikult suurim tugevus.“ "Oma sisemist mina saab kasvatada nii mõttemustreid muutes kui ka füüsiliselt tugevamaks saades, nt mõne trenni abil" Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala www.facebook.com/enelyk Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/enelykrusell/ Jälgi Jana tegemisi: https://www.facebook.com/jana.paulman https://www.facebook.com/Jana-Paulmani-Logiraamat-104993854326533/?modal=admin_todo_tour

2020. aasta on esimene aasta pärast Teist maailmsõda, kus maailma majanduskasv on negatiivne. Koroonakriis on selgepiirilisemalt välja joonistanud ka uued jõujooned, näiteks süveneb Hiina ja läänemaailma vastasseis.

2020. aasta on esimene aasta pärast Teist maailmsõda, kus maailma majanduskasv on negatiivne. Koroonakriis on selgepiirilisemalt välja joonistanud ka uued jõujooned, näiteks süveneb Hiina ja läänemaailma vastasseis.

Vaagnapõhjaelundite allavajega on hädas pea pooled postmenopausaalses eas naised. Mis seda soodustab, millised on ohud ja võimalused tervis taas kords saada?

Miks on Eesti hakanud vaatama Araabia suunas? Eesti muusik Jüri Täht - no teate küll, mees, kes filmis Roheline raamat venelaseks muudeti. Aga milline oli tema muusika USAs? Tallinn oli enne Teist maailmasõda Põhjamaade okultistide pealinn. Saadet juhib Neeme Raud.

Tällä viikolla Janne ja Valtteri keskustelevat omien kokemuksiensa kautta siitä, minkälaisia asioita ovat havainneet homoseksuaalina elämisestä. Mitkä ajatukset miehet toivoisivat ihmisten pitävän omana tietonaan? Mikä surettaa yhteisön sisäisessä keskustelukulttuurissa? Minkälaisia asioita saattaa joutua miettimään homoseksuaalina, joita koskaan ei muuten olisi tullut ajatelleeksi? Ja loppuuko kaapista tuleminen oikeastaan koskaan?

Berliini müür (saksa keeles Berliner Mauer) oli pärast Teist maailmasõda jagatud Saksamaa ajajärgul Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV) rajatud tihe riivistatud piirikindlustussüsteem, mis püsis üle 28 aasta, 13.

Ostolakko voi kuulostaa extremeltä varsinkin jos siihen lukeutuu pesuaineita myöten kaikki käyttötavara, mutta voisiko se herättää meidät siihen miten paljon ajattelemme ostamiseen liittyviä asioita? Ja mihin on kadonnut lainaamisen kulttuuri? Ira selvitti tarkalleen mihin sen rahat on menneet maaliskuun aikana. Jaksossa myös mm. vinkkejä parempiin lahja-vaihtoehtoihin ja siihen miten voit itse kuluttaa ympäristöystävällisemmin. PS. HEDARI ei toivo ahdistusta kenellekkään. Ei edes ilmaston takia.

Soome ralli on teist aastat järjest Eesti spordisõprade jaoks lõppenud lausa imeliselt: Ott Tänak ja Martin Järveoja suutsid teist aastat jutti võtta sellelt maksimumi ehk 30 punkti. Teist päeva järjest pakkus paraku negatiivses võtmes kõneainet Kris Meeke, kes ei suutnud paraku taas autot tee peal hoida. Kas Meeke vahetatakse juba selle hooaja lõpus Kalle Rovanperä vastu välja ning mis selleks juhtuma peaks? Lisaks vastavad saatejuhid Raul Ojassaar ja Karl Kruuda loomulikult ka kuulajate küsimustele. Head kuulamist!

Henn Rebane räägib, kuidas esimesed akordionid jõudsid Eestisse, kus seni oli põhiliselt lõõtspilli mängitud. Esimesed akordionistid olid iseõppijad, muusikakoolides hakati akordionit õpetama pärast Teist maailmasõda. Enne Teist maailmasõda oli Eesti kuulsaim akordionist Robert Salong. Raimond Valgre kirjutas oma tuntuimad laulud akordioni saatel.

Henn Rebane räägib, kuidas esimesed akordionid jõudsid Eestisse, kus seni oli põhiliselt lõõtspilli mängitud. Esimesed akordionistid olid iseõppijad, muusikakoolides hakati akordionit õpetama pärast Teist maailmasõda. Enne Teist maailmasõda oli Eesti kuulsaim akordionist Robert Salong. Raimond Valgre kirjutas oma tuntuimad laulud akordioni saatel.

Teist pühapäeva järjest veedame kolmveerandtunni isa ja pojaga, kes müünud oma hinge spordile. Jalgpalliusku Olev Reim on vutimurule toonud mitmeid hilisemaid rahvuskoondislasi. Tema pojast Martinist on saanud aga Eesti esindusmeeskonna peatreener. Nüüd on nad koos stuudios, et rääkida lapsepõlvest, kasvatamisest ja kasvatamisest. Kuulake 21. jaanuaril kell 10.10, saadet juhib Sten Teppan.

Teist pühapäeva järjest veedame kolmveerandtunni isa ja pojaga, kes müünud oma hinge spordile. Jalgpalliusku Olev Reim on vutimurule toonud mitmeid hilisemaid rahvuskoondislasi. Tema pojast Martinist on saanud aga Eesti esindusmeeskonna peatreener. Nüüd on nad koos stuudios, et rääkida lapsepõlvest, kasvatamisest ja kasvatamisest. Kuulake 21. jaanuaril kell 10.10, saadet juhib Sten Teppan.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Edina Csüllög tuli kõigepealt Eestisse 1995. aastal vahetusõpilasena. Teist korda tuli ungarlanna 2008.aastal ja jäi. Edinal on kolm magistrikraadi, neist viimane Balti Filmi - ja Meediakooli filmrežii erialal. Täna tegelebki naine filmifestivalide korraldamisega, samuti filmialaste koolitustega. Lisaks aga edendab soome-ugri kultuuri, näiteks läinud suvel valmisid esimesed lühimängufilmid nii karjala kui setu keeles. Edina elab oma perega Setumaal ja see on talle igati meelepärane. Lisaks kõigele on tore ka igapäevast toitu oma aias kasvatada.

Edina Csüllög tuli kõigepealt Eestisse 1995. aastal vahetusõpilasena. Teist korda tuli ungarlanna 2008.aastal ja jäi. Edinal on kolm magistrikraadi, neist viimane Balti Filmi - ja Meediakooli filmrežii erialal. Täna tegelebki naine filmifestivalide korraldamisega, samuti filmialaste koolitustega. Lisaks aga edendab soome-ugri kultuuri, näiteks läinud suvel valmisid esimesed lühimängufilmid nii karjala kui setu keeles. Edina elab oma perega Setumaal ja see on talle igati meelepärane. Lisaks kõigele on tore ka igapäevast toitu oma aias kasvatada.

Piret Käen on suur spordisõber, kes proovinud, testinud ja võrrelnud erinevaid tervist ning liikumist jälgivaid nutikaid lahendusi. Saates räägib ta oma kogemustest ja jagab kasulikke nippe.Teist suve võib erinevates Eestimaa paikades kohata pop-up merekoole. Õppekava tutvustavad Indrek Ilves ja Elise Umb. Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuulake 9. juunil kell 10.05.

Piret Käen on suur spordisõber, kes proovinud, testinud ja võrrelnud erinevaid tervist ning liikumist jälgivaid nutikaid lahendusi. Saates räägib ta oma kogemustest ja jagab kasulikke nippe.Teist suve võib erinevates Eestimaa paikades kohata pop-up merekoole. Õppekava tutvustavad Indrek Ilves ja Elise Umb. Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuulake 9. juunil kell 10.05.

Opus ultimum ehk "Luigelaul" on Heinrich Schützi muusikaline ja vaimne testament, mille tekstid on valitud suurima hoolega. Teos oli pikka aega unustatud, kuid tõusis taas esile 20. sajandi alguses..., et pärast Teist maailmasõda taas unustusse vajuda.

Opus ultimum ehk "Luigelaul" on Heinrich Schützi muusikaline ja vaimne testament, mille tekstid on valitud suurima hoolega. Teos oli pikka aega unustatud, kuid tõusis taas esile 20. sajandi alguses..., et pärast Teist maailmasõda taas unustusse vajuda.

Teist kuud ei ole Põhja-Tallinnas enam süstlavahetuspunkti. See on vaid üks näide Eesti puudulikust narkorehabilitatsiooni ja - ennetuspoliitikast. Mida teha, et surmavas fentanüülisõltuvuses inimesi ravida või vähemalt kahjusid leevendada, kaasnevat HIV levikut tõkestada ning hoida ära uute süstlasõltlaste pealekasvu? Teema on stigmatiseeritud nii ühiskonnas kui ka poliitikute jaoks. Kas nendes oludes on üldse võimalik toimivaid lahendusi leida?

Teist kuud ei ole Põhja-Tallinnas enam süstlavahetuspunkti. See on vaid üks näide Eesti puudulikust narkorehabilitatsiooni ja - ennetuspoliitikast. Mida teha, et surmavas fentanüülisõltuvuses inimesi ravida või vähemalt kahjusid leevendada, kaasnevat HIV levikut tõkestada ning hoida ära uute süstlasõltlaste pealekasvu? Teema on stigmatiseeritud nii ühiskonnas kui ka poliitikute jaoks. Kas nendes oludes on üldse võimalik toimivaid lahendusi leida?

Peeter Helme: "Tundub, et kirjandusega ei seosta seda aastat kohe kuidagi. Aastatel 1940 kuni 1943 ei antud muide välja ka Nobeli kirjandusauhinda, sest kui relvad kõnelevad, siis muusad vaikivad. Päris nii see siiski pole. Sõjad ja muusad toimetavad sageli omi asju ja püüavad teineteist mitte segada. Eriti iseloomustab see Teist maailmasõda, mis kestis kaua, hõlmas ühiskondliku elu kõiki aspekte ning mõjutas kõiki inimesi.

Peeter Helme: "Tundub, et kirjandusega ei seosta seda aastat kohe kuidagi. Aastatel 1940 kuni 1943 ei antud muide välja ka Nobeli kirjandusauhinda, sest kui relvad kõnelevad, siis muusad vaikivad. Päris nii see siiski pole. Sõjad ja muusad toimetavad sageli omi asju ja püüavad teineteist mitte segada. Eriti iseloomustab see Teist maailmasõda, mis kestis kaua, hõlmas ühiskondliku elu kõiki aspekte ning mõjutas kõiki inimesi.

Nädalavahetusel toimub Haapsalus järjekordne joogafestival, mis on aastatega üha rohkem populaarsust kogunud. Saates on festivali korraldaja, joogaõpetaja Merit Raju ning ashtanga jooga õpetaja Jocke Salokorpi. Uurime, mis on jooga, kui lai on see maailm ja kuidas leida endale sobiv stiil. Sel pühapäeval avavad Eestimaa talud oma uksed uudistajatele. Teist korda toimub avatud talude päev, kus üle 200 talu ja põllumajandusettevõtte lubavad uudistajad oma õue peale. Põhjalik kaart ja informatsioon on aadressil avatudtalud.ee

Nädalavahetusel toimub Haapsalus järjekordne joogafestival, mis on aastatega üha rohkem populaarsust kogunud. Saates on festivali korraldaja, joogaõpetaja Merit Raju ning ashtanga jooga õpetaja Jocke Salokorpi. Uurime, mis on jooga, kui lai on see maailm ja kuidas leida endale sobiv stiil. Sel pühapäeval avavad Eestimaa talud oma uksed uudistajatele. Teist korda toimub avatud talude päev, kus üle 200 talu ja põllumajandusettevõtte lubavad uudistajad oma õue peale. Põhjalik kaart ja informatsioon on aadressil avatudtalud.ee

Maailma ajalugu on esimene pärast Teist maailmasõda eesti keeles kirjutatud ja Eesti lugejale mõeldud maailma ajaloo üldkäsitlus mis keskendub eeskätt poliitilisele ajaloole. Maailma ajaloo teine osa hõlmab ajajärku esimese kristliku aastatuhande keskpaigast kuni 18. sajandi lõpukümnenditeni. Sinna mahuvad Euroopa kuningriikide sünnilood ja nende valitsejate omavahelised võitlused, suured maadeavastused, renessanss ja valgustus, reformatsioon ja usuvaenused. Kogu Euroopa kontekstis on käsitletud ka Eestimaa ajalugu. (Mati Laur ja Anti Selart. Maailma ajalugu II.)

Esimene pärast Teist maailmasõda eesti keeles kirjutatud ja Eesti lugejale mõeldud maailma ajaloo üldkäsitlus vaatleb ajajärku esiajast Lääne-Rooma impeeriumi lagunemiseni. Autorid jutustavad ajaloo olulisematest sündmustest, arengukäikudest, tähtsamatest riikidest, nende poliitlisest ja sotsiaalsest korraldusest. Tähtsamatest valitsejatest ja sellest kuidas nende teod muutsid ühiskonda ja riigikorda. Ja vastupidi, kuidas sotsiaalsed struktuurid kujundasid poliitlise ajaloo käiku. (Aivar Kriiska, Mait Kõiv. Maailma ajalugu. 1.osa.)

Euroopas jätkuv pagulaskriis, mida nimetatakse ka suurimaks pärast Teist maailmasõda, ootab jätkuvalt lahendust. Ajuti tundub, et Euroopa Liit on kõigile jõupingutustele vaatamata kaotamas täielikult kontrolli olukorra üle. Stuudios on MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson ja ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.Saatejuht on Aarne Rannamäe. Kuula 8. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Euroopas jätkuv pagulaskriis, mida nimetatakse ka suurimaks pärast Teist maailmasõda, ootab jätkuvalt lahendust. Ajuti tundub, et Euroopa Liit on kõigile jõupingutustele vaatamata kaotamas täielikult kontrolli olukorra üle. Stuudios on MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson ja ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.Saatejuht on Aarne Rannamäe. Kuula 8. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Raamatuga Raudne eesriie annab tuntud ajakirjanik Anne Applebaum ülevaate sellest, kuidas kommunistid tulid pärast Teist maailmasõda Ida-Euroopas võimule ja allutasid sealsed rahvad oma hirmuvalitsusele. Autor on kasutanud hiljuti avatud Ida-Euroopa arhiivide materjale, teinud sadu intervjuusid ja tõlkeid eri inimeste mälestustest, kuidas miljonid inimesed püüdsid nende elu põhjalikult muutnud olukorraga toime tulla. (Anne Applebaum. Raudne eesriie. Toimetab Küllo Arjakas.)