Peresaade

Meile on eluliselt oluline kuuluda meile tähtsate inimestega kokku – olla Meie. Samal ajal on meil vaja olla ka Mina ise, olla teadlik oma vajadustest, soovidest, ja piiridest. Oluline on ka aru saada Mina mõjust Meie toimimisele.

Aasta on lõppemas ja on kokkuvõtete tegemise aeg. Ka "Peresaates" võtame kokku mitmed teemad, mis aasta jooksul saates on kõlanud. Võtame appi teaduse ja püüame selle abil kokku panna õnneliku elu retsepti.

Statistika järgi on Eestis umbes 75 000 depressiooni all kannatavat inimest. Nad on kellegi lapsed, vanemad, partnerid ja sõbrad. Seega ring, kes nendega otseselt kokku puutub, ulatub mitmesaja tuhande inimeseni. Meil kõigil on aeg-ajalt kergelt depressiivseid meeleolusid, kus rõõmu ja energiat napib ja elu ei näi tore.

Suureks kasvamine ja täiskasvanuks saamine on iga inimlapse loomulik sisemine tung. Iseseisvaks saamine ei ole midagi, mida vanemad saavad noorele pakkuda või veel vähem seda temalt nõuda. Iseseisvus tähendab saavutust, mis nõuab pingutust ja tulemuseni jõudmist. Noore inimese kodust lahkumise eest ei peaks vastutama mitte vanemad vaid noored ise. See peaks olema nende endi sisemine soov ja valmisolek.

Miks me naerame? Naer ja armastus on maailma parimad asjad. Naer justkui väärindab hetki, isegi siis, kui parasjagu käsil olev tegevus ise on päris tavaline.

Saates võtame vaatluse alla teema, mis puudutab lapsi kasvatavaid peresid. Lapsevanematena tahame oma lastele parimat, et lisaks koolikohustusele arendaksid lapsed oma tugevaid külgi ka huviringides ja areneksid võimalikult mitmekesiselt.

Sõltuvusse võib jääda mitte ainult alkoholist, narkootikumidest, šokolaadist, poodlemisest ja töötegemisest, vaid ka suhetest. Räägime inimestest, kelle jaoks suhe – meie – on palju tähtsam kui mina, kus suhte nimel talutakse ära partneri sõltuvus või ebameeldiv käitumine ja jäetakse ennast unarusse ega kehtestata oma piire.

Me elame ajal, kus inimestele on kättesaadav määratu hulk informatsiooni. Pea igale küsimusele on võimalik Google´i otsingumootoris vastus leida ja lahendused probleemidele leiab Facebooki sõbralisti kasutades.

Kui inimene on stressiseisundis, tugevate raskete emotsioonide küüsis, väga väsinud või kui tema mingid vajadused on rahuldamata, käivituvad temas automaatsed käitumis- või toimetulekuviisid: ründa, põgene või tardu ehk mängi surnut.

Me kõik kogeme elus erinevaid kaotusi: töökaotus, tervise halvenemine, vastamata armastus, lähedase pereliikme surm. Me leiname erineval viisil näiteks möödunud noorust, ebaõnnestunud paarisuhet, täitumata unistust või ettekujutust sellest, milliseks kujuneb minu lapse elu.

Me võiksime osata mõlemat – tulla toime nii elu poolt ette kantud raskete olukordade ja enda raskete seisunditega kui ka osata näha elu ja oma tundemaailma helgemat poolt. Elus on ju mõlemat. Me ei tohiks kummalegi poolde teist poolt eirates kinni jääda.

See, et me vananeme on mõistusega selge enamikule meist, kuid emotsionaalselt on see paratamatu protsess väga paljudele keeruline. Vananemine seostub pahatihti haigustega ja elust eemalejäämisega.Me kõik saame aru, et meie keha vananeb, aga millal meid tabab tunne, et oleme vanad ja kuidas selle tundega toime tulla?Kuidas teadlikult vananeda ehk kuidas mitte jääda vanaks, vaid saada vanaks?

Miks me vajame positiivsust? Koolitaja Alar Ojastu ütleb, et nii anne kui töökus on edu valemi olulised komponendid, kuid inimese oskus tagasilöökidest põhjustatud stressiga toime tulla mängib sihtide saavutamisel elus, suhetes, äris ja spordis hoopis suuremat rolli kui loomuomane anne või töökus.

Leida enda kõrvale inimene, kellega luua ühine elu, saada lapsed ning olla koos nii heas kui halvas – seda peetakse üheks täiskasvanuelu kõige olulisemaks ülesandeks. Mõnel õnnestub see pealtnäha mängleva kergusega, teisel jälle puruneb suhe suhte järel või tutvumise faasist kaugemale ei jõutagi.

Sõprussuhted on meie paljude rõõmude, toe ja mõistmise, aga sageli ka väga valusate kogemuste allikas. Sõber on ju meie enese valitud perekonnaliige, kes ideaalis rahuldab kolm tähtsat vajadust – me oleme vastastikku olulised, me mõistame teineteist ja me kuulume kokku.

Räägime lastest, kes erinevatel põhjustel ei saa kasvada oma sünniperes koos oma vanematega ja vajavad seetõttu asendushooldust.

Raha, lähisuhted, tervis ja eneseteostus läbi töö – need on samaaegselt me kõige suuremate õnnehetkede ja kõige kibedamate valude allikad.Meil kõigil on oma suhe rahasse – ühed kalduvad pigem kulutamise, teised säästmise poole. Ühed on rahaga pigem kitsid, teised pigem helded. Meie suhe rahaga mõjutab aga ka meie lähisuhteid.

Seekordses saates räägime lastest ja noorukitest, kes avaldavad oma lähedastele ja pereliikmetele soovi olla vastassoost. Nende laste hulgas on neid, kelle soov on mööduv nähtus, kuid ka neid, kellel see on püsivama iseloomuga. Näiteks kui on tegemist poistega, siis eelistavad nad tüdrukute mänguasju, riietust ja meelelahutusi. Sama ka vastupidiselt.

Kui me näeme kedagi, kes on saanud füüsiliselt viga, astub peaaegu igaüks meist ligi ja püüab aidata. Füüsiliste kannatustega on justkui kergem, et need hädad torkavad meile silma ja me ei jäta haiget saanud inimest tähelepanuta. Mida aga teha siis, kui teisel inimesel on hingehäda või kui ta mõtted on tumedad?

Petmisest kiputakse rääkima enamasti lahterdades ja hukka mõistes. Üpris tavaline on uskumus, et petmine on untsu läinud suhte sümptom. Ometi petetakse oma partnerit nii heades kui ka halbades suhetes. Eelmises saates "Miks petetakse?" tuli juttu sellest, et petmise motiivid võivad olla väga erinevad.

Miks oma armsamat suhtes petetakse? Lugematud teadusuuringud petmise teemal on uurinud erinevaid aspekte selle nähtusega seoses alates petja isikuomadustest ja lapsepõlvekogemusest kuni püsisuhtes toimuvani välja.

Kes meist ei tahaks, et meist mõeldaks hästi? Igaüks meist soovib tagasisidet, me tahame olla märgatud, tunnustatud ja ka kiidetud. Paraku on meie seas aga päris palju neid inimesi, kes ei suuda head tagasisidet vastu võtta.

Emotsionaalset hooletussejäetust on väga keeruline ära tunda, sest see ei ole midagi, mida oleme omal nahal kogenud ja mäletame, vaid see on emotsionaalne hool, millest meid on ilma jäetud. See on vanema peegeldus lapsele, mis aitab lapsel oma emotsioone tundma õppida ja seeläbi hiljem oma vajaduste eest hoolt kanda.

Lihtne on olla õnnelik ja tasakaalukas, kui kõik on hästi. Aga valdavalt on meil kõigil elus siiski mingi suurem või väiksem probleem – kas suhtes, tervises, tööl, lapsed panevad meid proovile, riigijuhtimine ajab närvi, kehakaal häirib, väljanägemine võiks olla parem või siis pole ilm sobiv.

Seekordses saates uurime nähtust, mis on peresuhetes nii tavaline, et seda on raske isegi märgata ja omaks võtta. Täna räägime emotsionaalsest hooletussejäetusest.

Inimese minapilt kujuneb päris suures osas kultuuriruumi ja selle väljenduste – filmide, etenduste, kunsti ja raamatute – vahendusel. Meie kultuurilises keskkonnas ringlevad muinasjutud ja müüdid mõjutavad meie identiteeti tugevalt. Muinasjutud ja müüdid tekitavad ootusi iseenda, oma rollide ja saavutuste osas. Ja kindlasti vastassoo käitumise osas. Kuidas kujundavad müüdid ning muinasjutud naise seksuaalset identiteeti?

Seekordses saates räägime töö- ja pereelust. Kuidas praeguses muutuvas ajas mõelda tööst? Kas töö on vaid elatusvahend ja kohustus, nagu ta on olnud mitmete varasemate põlvkondade jaoks, või peaks töö tegema ka õnnelikuks ja võimaldama eneseteostust, millest praegu üha rohkem räägitakse?

Tahaksime ju kõik olla tasakaalukad ja käituda targalt ning mitte vihastada laste, partneri, vanemate, töökaaslaste ning poliitikute, liiklushuligaanide ja lollide peale. Aga me pole kaugeltki nii ratsionaalsed olendid, kui tahaksime uskuda. Me lähisuhted pole enamasti üldse ratsionaalsed, vaid pigem emotsionaalsed.

Saates räägime, kuidas luua täiskasvanueas ja juba enda pere luues vanematega eluterveid suhted, mis pakuksid rõõmu mõlemale poolele. Kuidas aru saada, kas vanemad on liiga lähedal või kaugel? Milliseid probleeme ja konfikte see peres põhjustab, kui ühe partneri vanematega on suhted tasakaalust väljas? Arutame, kuidas lahendada tülika ämma ja domineeriva äia probleemi.

Eks igaüks meist ole mõelnud mõnikord, et küll oleks tore, kui teised inimesed näeksid maailma niimoodi nagu mina – neil võiks olla sama arusaam heast ja kurjast, naljast, suhtlemisest, poliitikast ja nad võiksid suhtuda korda ning puhtusesse nagu mina. Eks igaüks meist, suuremal või vähemal määral on jõudnud ka tõdemuseni, et inimesed ja nende vaated, vajadused ning huvid on mõnikord lausa vihaleajavalt erinevad ja viivad pahatihti konfliktideni.

Kool on lapse elus sama tähtis kui töö täiskasvanutele. See on miski, mida me parimal juhul tahame teha ja mis annab meile võimaluse oma tugevusi näidata. See on koht, kus on võimalik luua elukestvaid sõprussuhteid, kuid samas kogeda ka konkurentsi ja kõrvalejäetust.

Isiksushäire puhul on inimesel mingi isikuomadus või iseloomujoon nt eneseimetlus, paranoilisus, dramaatilisus, teiste vältimine, hoolimatus, enesekesksus või impulsiivsus oluliselt tugevamini väljendunud kui normisiksusel. Need väga tugevalt väljendunud normist hälbivad käitumised häirivad eriti just teisi inimesi, sest isiksusehäirega inimestega on väga raske suhelda.

Me kõik vajame oma ellu stabiilsust, mis loob turvalisust ja kindlustunnet. Samas vajame ka muutuseid, mis pakuksid vaheldust, viiks elu ja suhteid edasi ning annaks võimaluse areneda.

Me kõik vajame oma ellu stabiilsust, mis loob turvalisust ja kindlustunnet. Samas vajame ka muutuseid, mis pakuksid vaheldust, viiks elu ja suhteid edasi ning annaks võimaluse areneda.

Laias laastus võib öelda, et isiksushäire puhul on inimesel mingi isikuomadus või iseloomujoon nt eneseimetlus, paranoilisus, dramaatilisus, teiste vältimine, hoolimatus, enesekesksus või impulsiivsus oluliselt tugevamini väljendunud kui normisiksusel. Need väga tugevalt väljendunud normist hälbivad käitumised häirivad eriti just teisi inimesi. Sellise inimesega on paarisuhet keeruline hoida.

Laias laastus võib öelda, et isiksushäire puhul on inimesel mingi isikuomadus või iseloomujoon nt eneseimetlus, paranoilisus, dramaatilisus, teiste vältimine, hoolimatus, enesekesksus või impulsiivsus oluliselt tugevamini väljendunud kui normisiksusel. Need väga tugevalt väljendunud normist hälbivad käitumised häirivad eriti just teisi inimesi. Sellise inimesega on paarisuhet keeruline hoida.

Üks aastaring hakkab jälle täis saama. On olnud eriline aeg. Oleme kogenud hetki, mida ei osanud aimata või kui isegi aimasime, siis mõteldes, et see meiega ei juhtu. Kuna maailm on ajutiselt lukku pandud ja pole enam võimalik minna kodust kaugemale, siis on tõusnud fookusesse inimesed, kellega suhtleme igapäevaselt.

Üks aastaring hakkab jälle täis saama. On olnud eriline aeg. Oleme kogenud hetki, mida ei osanud aimata või kui isegi aimasime, siis mõteldes, et see meiega ei juhtu. Kuna maailm on ajutiselt lukku pandud ja pole enam võimalik minna kodust kaugemale, siis on tõusnud fookusesse inimesed, kellega suhtleme igapäevaselt.

Pingelises olukorras reageerivad inimesed väga erinevalt. Mõni vihastab ja hakkab teisi süüdistama, teine alistub olukorrale, sest ta tahab olla kena inimene ja ta ei hakka oma arvamust kehtestama. Kolmas tahaks ärevast olukorrast põgeneda. Neljas hakkab veiderdama. Viiest korraldab tõelise draama. Kuues ei võta mingit vastutust – ta teatab nagu muretu laps: "Pole minu asi!" Mõni suudab ka keerulisimas olukorras jääda peaaegu alati rahumeelseks ja adekvaatseks.

Pingelises olukorras reageerivad inimesed väga erinevalt. Mõni vihastab ja hakkab teisi süüdistama, teine alistub olukorrale, sest ta tahab olla kena inimene ja ta ei hakka oma arvamust kehtestama. Kolmas tahaks ärevast olukorrast põgeneda. Neljas hakkab veiderdama. Viiest korraldab tõelise draama. Kuues ei võta mingit vastutust – ta teatab nagu muretu laps: "Pole minu asi!" Mõni suudab ka keerulisimas olukorras jääda peaaegu alati rahumeelseks ja adekvaatseks.

Mõni laps sünnib maailma varem kui oodatud. Neid varaseid tulijaid on üle maailma veidi vähem kui iga kümnes laps. See on olukord, mis võib juhtuda igaühega ja ükski pere ei ole selleks ehmatuseks valmis. Sellest hetkest algab võitlus elu nimel. Beebi koos vanemate ja haiglapersonaliga on mõnikord mitmeid kuid valvel ja valvsad, et elu jääks ja kestaks.

Mõni laps sünnib maailma varem kui oodatud. Neid varaseid tulijaid on üle maailma veidi vähem kui iga kümnes laps. See on olukord, mis võib juhtuda igaühega ja ükski pere ei ole selleks ehmatuseks valmis. Sellest hetkest algab võitlus elu nimel. Beebi koos vanemate ja haiglapersonaliga on mõnikord mitmeid kuid valvel ja valvsad, et elu jääks ja kestaks.

Aeg on õppida emotsionaalset ja verbaalset vägivalda ära tundma. Kuidas saada aru, et sinu kallal tarvitatakse emotsionaalset vägivalda? Ja mida ette võtta, et saavutada olukorra üle mingi kontroll ning ennast emotsionaalse vägivalla eest kaitsta?

Aeg on õppida emotsionaalset ja verbaalset vägivalda ära tundma. Kuidas saada aru, et sinu kallal tarvitatakse emotsionaalset vägivalda? Ja mida ette võtta, et saavutada olukorra üle mingi kontroll ning ennast emotsionaalse vägivalla eest kaitsta?

Pereterapeudi kabinetis on järjest enam jutuks see, et lapsed ja noored on kadunud nutimaailma ja tavaelu ei paku enam huvi. On lapsi, kellel on seetõttu raske keskenduda. Paljudel napib magamiseks uneaega, sest nutiseadet on raske käest panna ja suhtlemine päriselus järjest väheneb.

Pereterapeudi kabinetis on järjest enam jutuks see, et lapsed ja noored on kadunud nutimaailma ja tavaelu ei paku enam huvi. On lapsi, kellel on seetõttu raske keskenduda. Paljudel napib magamiseks uneaega, sest nutiseadet on raske käest panna ja suhtlemine päriselus järjest väheneb.

Neli arhetüüpi – Kuningas, Maag, Sõjamees ja Armastaja – moodustavad kokku küpse mehe hingeelu põhistruktuuri, luues justkui nii erinevatest algkujudest ühtse meheliku terviku. Iga naine tahaks, et tema mees oleks kui Kuningas – võimas, õiglane, väärikas, kes kannaks vastutustundlikult hoolt oma kuningriigi eest, olgu selleks siis perekond või ettevõte. Kõik naised unistavad, et mees oleks kui Maag – loov ja tark, kes leiaks lahenduse igale probleemile ja väljakutsele. Naised soovivad näha enda kõrval Sõjameest – julget, tugevat, vastupidavat, kes vapralt võitleb oma eesmärkide eest ja oma kallima nimel läheb kasvõi lohega kartmatult silmitsi. Ja milline naine ei igatseks koos olla Armastajaga – truu ja pühendunud partneriga, kes tunneks armukunsti nii kehalist kui hingelist poolt?

Neli arhetüüpi – Kuningas, Maag, Sõjamees ja Armastaja – moodustavad kokku küpse mehe hingeelu põhistruktuuri, luues justkui nii erinevatest algkujudest ühtse meheliku terviku. Iga naine tahaks, et tema mees oleks kui Kuningas – võimas, õiglane, väärikas, kes kannaks vastutustundlikult hoolt oma kuningriigi eest, olgu selleks siis perekond või ettevõte. Kõik naised unistavad, et mees oleks kui Maag – loov ja tark, kes leiaks lahenduse igale probleemile ja väljakutsele. Naised soovivad näha enda kõrval Sõjameest – julget, tugevat, vastupidavat, kes vapralt võitleb oma eesmärkide eest ja oma kallima nimel läheb kasvõi lohega kartmatult silmitsi. Ja milline naine ei igatseks koos olla Armastajaga – truu ja pühendunud partneriga, kes tunneks armukunsti nii kehalist kui hingelist poolt?

Mõnikord suhted ei suju mitte kuidagi. Tundub, et lahutus on ainus väljapääs ja toob oodatud rahu. Paraku lõpeb järjest rohkem abielulahutusi kohtuskäimistega, aga rahust on asi kaugel. Lahendusi, mis rahuldaksid kõiki osapooli, ei pruugi tulla ka aastatepikkuse kohtuprotessi tagajärjel.

Mõnikord suhted ei suju mitte kuidagi. Tundub, et lahutus on ainus väljapääs ja toob oodatud rahu. Paraku lõpeb järjest rohkem abielulahutusi kohtuskäimistega, aga rahust on asi kaugel. Lahendusi, mis rahuldaksid kõiki osapooli, ei pruugi tulla ka aastatepikkuse kohtuprotessi tagajärjel.