Podcasts about eesti kirjandusmuuseumi

Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur Janika Oras tutvustab loovuurimuse projekti "Seto mitmehäälse laulu õpetamine alternatiivse noodikirja abil".

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi tööd ning kogumisvõistlusi tutvustavad Mathilda Matjus ja Natali Ponetajev.

Sel nädalal räägime saates "Loetud ja kirjutatud" Eesti Kirjandusmuuseumi kommenteeritud väljaandest "Loomamuinasjutud".

Arhiivraamatukogus võtab meid vastu juhataja Merike Kiipus, kelle sõnul ajendas maagiline number 112 raamatukogu töötajaid lähenema sünnipäevale mänguliselt ning tulemuseks on virtuaalnäitus kirjandusmuuseumi kodulehel.

Hiljaaegu esitles kultuuriloolane Krista Aru Jaan Tõnissoni kaheköitelist monograafiat. Riigikogu aastatel, töös Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja nüüd Tartu Ülikooli raamatukogu direktorina – kõikjal on ta lähtunud Tõnissoni aadetest ja teeb seda nüüdki.

Hiljaaegu esitles kultuuriloolane Krista Aru Jaan Tõnissoni kaheköitelist monograafiat. Riigikogu aastatel, töös Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja nüüd Tartu Ülikooli raamatukogu direktorina – kõikjal on ta lähtunud Tõnissoni aadetest ja teeb seda nüüdki.

Kui inimene on üles kirjutanud oma eluloo või pannud kirja mälestused, siis mida nendega teha? Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Rutt Hinrikuse sõnul võib need tuua Kirjandusmuuseumi või ka mõnda teise muuseumi, kus need kenasti hoiule pannakse ja andmed arvutisse kantakse, nii et hiljem on neid kerge üles leida. Oodatud on ka päevikud ja vanad pildid.

Kui inimene on üles kirjutanud oma eluloo või pannud kirja mälestused, siis mida nendega teha? Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Rutt Hinrikuse sõnul võib need tuua Kirjandusmuuseumi või ka mõnda teise muuseumi, kus need kenasti hoiule pannakse ja andmed arvutisse kantakse, nii et hiljem on neid kerge üles leida. Oodatud on ka päevikud ja vanad pildid.

Kas me oleme valmis enda kohta ilustamata tõde kuulma? Milline paistab maailm autistlikule inimesele ja mis segab aspergerite eneseteostust? Juttu ajavad Eesti Kirjandusmuuseumi andmeadministraator Kaarel Veskis ja saatejuht Kadri Tammepuu.

Miks me naerame, mis on nali, mis on huumor? Saates on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Liisi Laineste. Kas nali on naljaasi või tuleb naljasse ja naljategemisse täie tõsidusega suhtuda?Miks naljad ja huumor aja jooksul muutuvad ja mis on teistmoodi tänapäeva naljategemise juures. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 1. aprillil kell 15.05.

Miks me naerame, mis on nali, mis on huumor? Saates on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Liisi Laineste. Kas nali on naljaasi või tuleb naljasse ja naljategemisse täie tõsidusega suhtuda?Miks naljad ja huumor aja jooksul muutuvad ja mis on teistmoodi tänapäeva naljategemise juures. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 1. aprillil kell 15.05.

Kas muinasjutud tekkisid tühjale kohale? Kes olid seitse päkapikku, kuidas lõpetas Sinihabeme prototüüp? Kui palju on muinasjuttudel ajaloolist tõepõhja all? Millised olid hirmud, mis panid inimesi lugusid jutustama, sellest räägib ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir."Haigus tuleb hobusega, aga läheb härgadega" - mis on selle tuntud vanasõna taust, räägib Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid.Muusik Cätlin Mägi valib välja ühe vana pilliloo ning räägib selle taustast.Saatejuht on Krista Taim.

Kas muinasjutud tekkisid tühjale kohale? Kes olid seitse päkapikku, kuidas lõpetas Sinihabeme prototüüp? Kui palju on muinasjuttudel ajaloolist tõepõhja all? Millised olid hirmud, mis panid inimesi lugusid jutustama, sellest räägib ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir."Haigus tuleb hobusega, aga läheb härgadega" - mis on selle tuntud vanasõna taust, räägib Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid.Muusik Cätlin Mägi valib välja ühe vana pilliloo ning räägib selle taustast.Saatejuht on Krista Taim.

Kui kaugele ulatub ja milline on Eesti teenetemärkide ajalugu ning millised on neist kõige hinnatumad? Stuudios on heraldik Priit Herodes ja Vabariigi Presidendi kantselei siseosakonna juhataja Erki Holmber.Vanasõna "Kes koera saba kergitab, kui koer ise" tagamaid valgustab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid.Kuulame ka Vabadussõja aegseid laule Oskar Surva esituses.Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 21. veebruaril kell 11.05. Foto: Vabaduseristi aumärk.

Kui kaugele ulatub ja milline on Eesti teenetemärkide ajalugu ning millised on neist kõige hinnatumad? Stuudios on heraldik Priit Herodes ja Vabariigi Presidendi kantselei siseosakonna juhataja Erki Holmber.Vanasõna "Kes koera saba kergitab, kui koer ise" tagamaid valgustab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid.Kuulame ka Vabadussõja aegseid laule Oskar Surva esituses.Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 21. veebruaril kell 11.05. Foto: Vabaduseristi aumärk.

Kogumik „Jaan Tõnissoni kirjad Oskar Kallasele aastatel 1891–1936.“ Rohkem kui kakssada kirja, lühisõnumit ja telegrammi pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist, tervikliku koguna jõuavad need laiema lugejaskonna ette esmakordselt. Kirjad on varustatud selgitavate kommentaaridega ning kirjavahetuse võtab kokku ajaloolase Ago Pajuri põhjalik järelsõna.

Meil on külas ansambel Trad. Attack! Räägime pärimusmuusikast, vanadest rahvalaulikutest ja pillimeestest, lauludest ja pillilugudest ning Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivist, kus on tallel uskumatud aarded, mis on ka inspireerinud Eesti edukamat etnobändi. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv räägib vanasõnast "Inimene mõtleb, jumal juhib".Pärimuskultuuri tundja, õpetaja Ene Lukka-Jegikjan tutvustab ansambli Kago esitatud lugu "Tii Ilo". Saatejuht on Krista Taim. Kuula 24. jaanuaril kell 10.05.

Meil on külas ansambel Trad. Attack! Räägime pärimusmuusikast, vanadest rahvalaulikutest ja pillimeestest, lauludest ja pillilugudest ning Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivist, kus on tallel uskumatud aarded, mis on ka inspireerinud Eesti edukamat etnobändi. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv räägib vanasõnast "Inimene mõtleb, jumal juhib".Pärimuskultuuri tundja, õpetaja Ene Lukka-Jegikjan tutvustab ansambli Kago esitatud lugu "Tii Ilo". Saatejuht on Krista Taim. Kuula 24. jaanuaril kell 10.05.

Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Anneli Baran (fotol) räägib Charles Dickensist ja Samuel Wellerist, Astrid Lindgrenist ja hulkur Rasmusest, Martin Lutherist ja tema kõnedest, sest neid nimesid ühendavd vellerismid. Mis on vellerism ja kui palju seda ka eesti keeles, eesti rahvaluules, kõnepruugis ja kirjanduses esineb, seda saab teada uuest keelesaatest. Saate autor Piret Kriivan. Kuula 10. septembril kell 15.05.

Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Anneli Baran (fotol) räägib Charles Dickensist ja Samuel Wellerist, Astrid Lindgrenist ja hulkur Rasmusest, Martin Lutherist ja tema kõnedest, sest neid nimesid ühendavd vellerismid. Mis on vellerism ja kui palju seda ka eesti keeles, eesti rahvaluules, kõnepruugis ja kirjanduses esineb, seda saab teada uuest keelesaatest. Saate autor Piret Kriivan. Kuula 10. septembril kell 15.05.

Kes on ilusad baltlased? Sellele küsimusel vastab Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Mare Kõiva. Esimeses saates Austraalia eestlastest on juttu Austraalia immigratsioonipoliitikast, esimestest eestlastest sealmaal 19. sajandil ja varemgi, aga ka viimastest Austraaliasse jõudmise lainetest.Foto: Melbourne’i Eesti Maja sisevaade (Andres Kuperjanov).

Kes on ilusad baltlased? Sellele küsimusel vastab Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Mare Kõiva. Esimeses saates Austraalia eestlastest on juttu Austraalia immigratsioonipoliitikast, esimestest eestlastest sealmaal 19. sajandil ja varemgi, aga ka viimastest Austraaliasse jõudmise lainetest.Foto: Melbourne’i Eesti Maja sisevaade (Andres Kuperjanov).

Vikerraadios jõuab eetrisse ajaloosarja "Eesti lugu" 500. saade500. saade on valgest laevast - lootuste ja unistuste sümbolist Eesti aja- ja kultuuriloos. Unistus valgest laevast, mida Uku Masing on pidanud eesti hinge väljenduseks, võiks olla Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristi Mare Kõiva (alumisel pildil) sõnul tõsine rahvuslik sümbol.Valge laeva sihiks on olnud Krimmi viljakad maad, vaba maailm Nõukogude riigi piiri taga. Saade on valge laeva kujundi sünniloost ja kajastusest kirjanduses ja filmikunstis.

Vikerraadios jõuab eetrisse ajaloosarja "Eesti lugu" 500. saade500. saade on valgest laevast - lootuste ja unistuste sümbolist Eesti aja- ja kultuuriloos. Unistus valgest laevast, mida Uku Masing on pidanud eesti hinge väljenduseks, võiks olla Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristi Mare Kõiva (alumisel pildil) sõnul tõsine rahvuslik sümbol.Valge laeva sihiks on olnud Krimmi viljakad maad, vaba maailm Nõukogude riigi piiri taga. Saade on valge laeva kujundi sünniloost ja kajastusest kirjanduses ja filmikunstis.

Kes on Küüdik, Leemik ja Merik? Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Mare Kõiva räägib lemmiklooma nimedest. Miks loomadele nimed pannakse, missuguseid nimesid anti varem loomadele ja misssugused trendid on praegu lemmiklooma nimemoes, kas ka lemmikloomadele pannakse saksikuid, võõrapäraseid nimesid või on kodumaised ülekaalus?Kui nimi ja amet ei riku meest, kas siis nimi võib rikkuda looma?Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 13. novembril kell 15.05.

Mare Kõiva on folklorist (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur), kes on süvitsi uurinud nõiasõnu ja loitsusid. Loitsude ja nõisasõnade taga on Mare Kõiva sõnutsi usk sõna jõusse.Kas nõiasõnad elavad ka praegu, kas neid kasutatakse ka praegu, sellest ongi saates juttu.Saame teada, kas nõiasõnad on ainult suuline pärimus või on kasutajad ise neid üles kirjutanud nõiaraamatutesse ka Eestis ja saame teada, kuidas nõiasõnu tänapäeval kasutada. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 1. mail kell 15.05.

Mare Kõiva on folklorist (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur), kes on süvitsi uurinud nõiasõnu ja loitsusid. Loitsude ja nõisasõnade taga on Mare Kõiva sõnutsi usk sõna jõusse.Kas nõiasõnad elavad ka praegu, kas neid kasutatakse ka praegu, sellest ongi saates juttu.Saame teada, kas nõiasõnad on ainult suuline pärimus või on kasutajad ise neid üles kirjutanud nõiaraamatutesse ka Eestis ja saame teada, kuidas nõiasõnu tänapäeval kasutada. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 1. mail kell 15.05.

Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann räägib kahes saates piibliütlustest.Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse.

Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann räägib kahes saates piibliütlustest.Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse.

Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann (pildil) räägib kahes saates piibliütlustest.Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse?Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 20. märtsil kell 15.05.

Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann (pildil) räägib kahes saates piibliütlustest.Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse?Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 20. märtsil kell 15.05.

Kliimakokkuleppest ja selle tähendusest Eestile räägib teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur. Pagulaskriisist suurandmete valgel, eriti Eesti uudisruumis, räägib Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Liisi Laineste. Ja sellest, kuidas hobune lendama panna, räägib Kevin Ashtoni raamatu "How to fly a horse" põhjal teaduskirjanik Tiit Kändler.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 20. detsembril kell 17.05.

Kliimakokkuleppest ja selle tähendusest Eestile räägib teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur. Pagulaskriisist suurandmete valgel, eriti Eesti uudisruumis, räägib Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Liisi Laineste. Ja sellest, kuidas hobune lendama panna, räägib Kevin Ashtoni raamatu "How to fly a horse" põhjal teaduskirjanik Tiit Kändler.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 20. detsembril kell 17.05.