POPULARITY
Categories
Minu isiklikule elukäigule on viimasel viiel aastal kõige käegakatsutavamat mõju avaldanud inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi silmiavav essee „The Cross and the Machine“ [1]. Kuivõrd mul õnnestus koroonaaja kõige süngematel kuudel säilitada terve mõistus – nii nagu mina sellest aru saan – suures osas tänu Kingsnorthilt saadud intellektuaalsele ja spirituaalsele toetusele, olen temast hiljuti omajagu juttu teinud. 2022. aasta augustis intervjueerisin ma teda Tähenduse teejuhtide 22. numbri tarvis („Stsientism ja seks“ [2]), sama aasta sügisel vestlesime Kingsnorthi kahest esseest „What Progress Wants“ [3] ja „Exodus“ vastavalt Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni (TT#167) ning Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga (TT#170). 2024. aasta mais osales Paul Kingsnorth meie kutsel Tallinnas toimunud Aldous Huxleyle pühendatud rahvusvahelisel konverentsil. Tema Tallinna kõne „Huxley and the Machine“ [5] on Edmund Burke'i Seltsi videokanali kaugelt kõige vaadatum video. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu... Kui te ütlete, et te ei usu Jumalasse ja kogu sellesse niinimetatud üleloomulikku värki, siis olgu nii. Sellisel juhul istub teie troonil Masin ja te ehitate oma enda jumalat,“ ütles Kingsnorth kõnealusel konverentsil [6].264. saates viisin ma jutu Kingsnorthile vestluse viimases viiendikus (97. minut), kui palusin stuudiokülalistel kommenteerida mulle „Stsientismist ja seksist“ meelde jäänud mõtet, et praegune ajastu pole mitte postkristlik, vaid, vastupidi, väga kristlik. „Praegune atmosfäär on üha puritaanlikum. Tuleb öelda õigeid asju ja kui keegi seda ei tee, siis peab ta avalikult vabandama jne. Selles kõiges puudub kristlik võime andestada – see ongi põhiprobleem. Meie ümber toimuv meenutab järjest enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda,“ ütles Kingsnorth meie intervjuus. „Ma arvan, et see väide on suures pildis tõene,“ vastas Varro Vooglaid. „Euroopa suurim traagika seisneb minu arvates praegu selles, et olukorras, kus see on enda kristlikust identiteedist lahti öelnud, on peaaegu paratamatu, et tühja koha täidab riigikultus ja sellest võrsuv totalitarism.“ Kingsnorth kasutab siinkohal laia tähendusväljaga metafoori „Masin“ – ta mõistab selle all lugu, milles me elame. „See on lugu revolutsioonist, mille lõppeesmärgiks on minu arusaamist mööda looduse asendamine tehnoloogiaga ja maailma ümberehitamine inimese näo järgi. Me tahame ellu viia oma kõige vanema unistuse: muutuda jumalateks.“Ahto Lobjakas oli pannud näpu meie mehaanilise elutunnetusele juba paarkümmend minutit varem (76. minut): „Meil valitseb masinlik riigi ja ühiskonna kontseptsioon.“ See hakkas tema sõnul koos rahvuslusega kuju võtma 19. sajandi alguse Napoleoni sõdades. „Saksamaal olid [Johann Gottlieb, H.] Fichte ja teised inimesed, kelle ideid loeti kehvas saksa keeles Tšehhi-, Eesti- ja Liivimaal, kus hakati seejärel ehitama saksa ainetel väiksemaid rahvusi.“ Tulemuseks on Ahto hinnangul masinlikule maailmatajule rajatud ühiskonna- ja riigimudel: „Ühiskond peab koosnema ühesugustest, kergesti vahetatavatest osakestest ning olema vajadusel kiiresti mobiliseeritav.“ Piirjuhtumiks on siin teadagi sõda, olgu see siis parajasti batsilli või Putiniga.Kingsnorthi sõnul valmistub seesama masinlik mudel meid nüüd nahka pistma. „Järele on jäänud veel üks küsimus: kas me laseme tal seda teha,“ kirjutab Kingsnorth essee „What Progress Wants“ lõpulauses.Head uudistamist!Hardo––––––––––––––[1] https://www.paulkingsnorth.net/cross[2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks[3] https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p/exodus[5] https://youtu.be/yy_iTsCleGA?si=QHxxdALIqV0GWpNc&t=3[6] https://youtu.be/AygzBvFDyzA?si=7RZMCvZtJVUnngSw&t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
„Pasaulis keičiasi siaubingai greitai. Ir man neramu, kad žmonės nebesimoko eilėraščių. Manau, kad literatūrai gresia pavojus“, – sako buvusi Latvijos prezidentė Vaira Vykė-Freiberga, savo gimtinės folkloro tyrinėjimus sudėjusi į knygą „Poezijos logika. Latvių dainų struktūra ir poetika“.Kuris kunigas buvo jaunųjų geidžiamiausias, nuo kurio tautos vado išrinktoji vos nepaspruko, o kurio kompozitoriaus žmona už skyrybas mokėjo baudą bažnyčiai – tokias pikantiškas tarpukario Kauno istorijas žarsto istorikė Skaidra Grabauskienė, jau trečius metus kviečianti į paskaitų ciklą „Meilė sklando Kaune“, skirtą ne tik Valentino, bet ir Lietuvos valstybės atkūrimo dienai. „Privatumo ir viešumo ribų nutrynimo kaina yra didesnė negu mes manėme“, – sako filosofas, Vilniaus universiteto rektoriaus patarėjas Paulius Gritėnas. Pokalbis apie šią problematiką su filosofu bei jaunosios kartos tekstilės menininkėmis, kurios Vilniaus dailės akademijos galerijoje „Artifex“ kūrėjos atidarė parodą „svetainė | virtuvė | miegamasis“, kur meninėmis priemonėmis tyrinėja šias privačias erdves ir jų santykį su viešuma.Pasaulio kultūros įvykių apžvalgoje – apie pamažu nykstančią Benino bronzos dirbinių amatininkystės tradiciją Nigerijoje, šią savaitę mirusią klounados mokyklos ikoną prancūzą Philippą Gaulier bei 7 mln. dolerių vertės Pasaulinio paminklų fondo paramą paveldo objektams visame pasaulyje.„Būti europiečiu šiandien reiškia ne tik ir ne tiek auklėjimą mokykloje, kiek bandymą ištrūkti iš beformio pasaulio į tą, kurį sudaro atidžiai ir jautriai permąstytos istorinės ir individualios patirtys ir iš naujo renčiamas moralės karkasas“, – komentare sako istorijos mokytojas ekspertas, Vytauto Didžiojo universiteto Istorijos katedros dėstytojas Domas Boguševičius.Išduotas statybų leidimas rekonstruoti paskutinį Vilniaus baroko paminklą – Švč. Mergelės Marijos Ramintojos bažnyčią. Projektas parengtas vadovaujantis išsamiais architektūriniais, archeologiniais ir konstrukciniais tyrimais, siekiant ne tik išsaugoti vertingąjį autentišką sluoksnį, bet ir pritaikyti istorinį pastatą šiuolaikiškam, įvairialypiam naudojimui.„Jeigu Užgavėnes padėsim į muziejų, jos bus nebegyvos. Jos turi gyventi su aktualijomis“, – sako etnologė Rūta Latinytė. Kaip Užgavėnės sąveikauja su politika? Etnokultūros asamblėja šiemet kviečia kūrybiškai atšvęsti Užgavėnes ir vyti ne tik žiemą, bet ir šalį kamuojančias negeroves.Ved. Marius EidukonisRed. Justė Luščinskytė
Jūsų dėmesiui Šv. Valentino dienos grojaraštis, sudarytas iš gražiausių lietuviškų dainų apie meilę. Nuo „Foje“ iki Vytauto Kernagio, nuo „Hiperbolės“ iki Nedos, nuo „Aktorių trio“ iki... „Kopų balsų“! Ved. Domantas Razauskas
Nė keturiasdešimties metų neturinčios Anos gyvenimo istorijoje jau buvo: įgimta širdies liga, vaikystė ligoninėse, keturios širdies operacijos, vaikelio ir brolio netektys, laikas, kai teko ne tik gedėti, tačiau ir pačiai stengtis tiesiog išgyventi, kai dėl užspausto nervo galvoje prasidėjo paralyžius.Ana laidoje sako: „Kai pas mane į ligoninę ateidavo mokytoja ir verkdavo, aš nesuprasdavau, kodėl. Aš gyvenau man įprastą gyvenimą“. O paklausta, ar lieka vietos gedėjimui, kai prie vienos netekties prisideda kita, Ana atsako: „Ne. Tada supratau, kad gyvenimas skilo į dvi dalis: į gyvenimą „prieš“ ir gyvenimą „po“. Ir, nors buvo visokių minčių, dar supratau – aš myliu gyvenimą!“Ved. Žydrė Gedrimaitė.
Ar meilė yra biologinis impulsas, ar kultūriškai išmoktas elgesio modelis?Naujausiame Vilniaus universiteto tinklalaidės „Mokslas be pamokslų“ epizode kartu su sociologais doc. Jūrate Charenkova ir dokt. Žygimantu Bučiu kalbėsime apie romantinę meilę kaip sudėtingą reiškinį, kuriame persipina jausmai, socialinės normos ir kultūriniai lūkesčiai.Aptarsime, kaip kultūra formuoja mūsų supratimą apie meilę, kodėl šiandien keičiasi požiūris į santuoką ir šeimą, kaip meilės patyrimas kinta skirtingais gyvenimo tarpsniais. Taip pat ieškosime atsakymo, kaip myli lietuviai ir ar egzistuoja universali meilės forma.Ved. Darius Matas
Riigikogu EKRE fraktsiooni nõunikud Sven Sildnik ja Aarne Mäe võtavad neile omases satiirilises võtmes taas kokku viimase aja poliitilised sündmused meedia vaates. Seekord on vaatluse all jaanuar, mis tõi meile mõrvarliku elektrihinna, kriisivarude puuduse, Kaja Kallase hea, kuid mitte suurepärase avalduse, aga ka uudise Kuuba kommunistide toetamisest. Muu hulgas kuuleme ka ühte mõistujuttu kitsest ja tõsijuttu meest.
„Mulle tundub, et tänapäeva maailmas pendeldavad inimesed kahe vastandliku arusaama vahel. Psühhoteraapias ja ka mujal valitseb klišee, et kõik on mõtlemises kinni; kui muudame mõtlemist, muutub ka maailm. Kuivõrd kujutlus on midagi, mida me saame oma tahtega mingil määral juhtida, siis muutuvat ühes uue kujutlusega ka maailm meie ümber. William Blake'il on kuulus luulerida „the mind-forg'd manacles I hear“ – meid kammitsevad „mõtte taotud rauad“. See on selline hipi unelm, et kui meil õnnestuks kuidagi kujutlus vabaks lasta, siis kõik muutuks, justkui maailm ise meile mingeid piiranguid ei seakski.“ ütles luuletaja ja tõlkija Märt Väljataga Tähenduse teejuhtide 57. numbrile antud intervjuus „Kuningriigi saladus“ [1].Samanimelise saatesarja 262. vestlusringis tulime Väljataga ja Vano Allsaluga [2] Blake'i juurde tagasi. „Blake rõhutab kujutlusvõime tähtsust. Tema arvates saavad kõik maailma hädad alguse teatud tardumusest, kujutlusvõime kivistumisest. Aldous Huxley kasutas Blake'i kuulsat metafoori taju määrdunud ustest. Meil kõigil on mingisugused kasvatuse, koolihariduse ja keelega kaasa antud klišeed või stereotüübid. Me kogeme maailma sellistesse üksustesse liigendatuna, nagu me seda parajasti kogeme. Kui me oma taju uksed puhtaks nühiksime, näeksime liivateras maailma ja hoiaksime lõpmatust oma peopesas. Selleks, et toimuks ümbersünd, tuleb kammitsev koorik ära lõhkuda. Kaplinskil – kes on ju ka müstiline luuletaja – kordub samuti kujund seestpoolt munakoort toksivast tibust,“ lisas Märt kõnealuses keskustelus (88. minut).Vestluse lõpus viisin jutu Blake'i rollile käimasolevas suures transformatsioonis [3]. „Me kõik tunneme, et mõtte sepistatud rauad või vaimu taotud ahelad on hakanud ära kukkuma,“ ütles Märt (120. minut), „aga mis sealt lõpuks välja koorub, ei oska praegu keegi ette aimata. On selline ooteseisund. Minu arvates on kõige tõenäolisem, et jäädaksegi toksima, munakoor ei purune ja mingit uut ilmutust ei tule.“ „Blake'i luuleread „To see a world in a grain of sand / And a heaven in a wild flower, / Hold infinity in the palm of your hand / And eternity in an hour” kõlavad kaasa kõigis, kes püüdlevad parema mina poole,” sekundeeris Märdile Vano (122. minut). “Mind võlub tema puhul kõige enam pildi ja sõna ühtsus – see, kuidas luua sõnadega kujutlusi ja neidsamu kujutlusi siis jälle sõnadeks tagasi konverteerida.“ Sellisena on Blake Vano sõnul meile ka tänapäeval hea õpetaja, seda nii kunstipraktikas kui ka elu eksistentsiaalsemates ja dionüüslikemates aspektides. Mõlemad saatekülalised hindasid kõrgelt Blake'i julgust, kindlameelsust ja visadust. „Mulle tundub, et ta ütleb meile: „Julge olla sina ise, julge kujutleda oma kujutlusi!“ võttis Vano saate lõpus (123. minut) kontrakultuuri prohveti [4] igihalja sõnumi kenasti kokku.Head uudistamist!H.–––––––––––––––[1] https://teejuhid.postimees.ee/8344123...[2] https://www.youtube.com/live/P6midIj2...[3] https://www.youtube.com/live/lWpcwhWc...[4] https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Aeg on lugeda kokku kõik Eesti Vabariigi välispoliitikad! Kas presidendil võiks olla oma välispoliitika - eraldi valitsusest ja välisministeeriumist? Reguleerime ka tulevast seadusandlust Isamaa valgusfoori abil, vaktsineerime kõik kooliõpilased ja katame kodumaa jääteedega. Saates löövad kaasa Taavi Linnamäe, Rauno Vinni ja Tõnis Leht.
Postitantsija Marianne Männi: meil ei olegi ühiskonnas mingit sellist turvalist kohta, kus me saaksime päriselt nagu naine olla.
Savaitinėje 15min laidoje „Skrieja kamuolys“ apžvelgiamos Lietuvos ir užsienio futbolo aktualijos. Šią savaitę didžiausias dėmesys skiriamas LFF ir Klaipėdos „Neptūno“ flirtui, prasidėjusiam Afrikos futbolo čempionatui bei tradiciškai apžvelgiama situacija visose stipriausiose Europos futbolo lygose. Prie mikrofonų – tradicinis trejetukas: 15min žurnalistai Marius Bagdonas ir Aurimas Tamulionis bei „Go3“ komentatorius Karolis Dudėnas. 00:00 Intro 00:10 Savaitės darbai ir Mariaus apsilankymas „Man Utd“ stovykloje 6:10 Klaipėdos „Neptūnas“ ir LFF: keista meilė iš išskaičiavimo? 18:00 Tapinas, „Žalgiris“ ir kolūkio valgykla 25:21 „Hegelmann“ judesiukai ir kiti A lygos reikalai 36:10 Lietuvių sėkmė UEFA Konferencijų lygoje 44:14 Valdas Dambrauskas kelia vėją Azerbaidžane 45:06 Lietuvos salės futbolo rinktinė ir artėjantis Europos čempionatas 46:50 „Arsenal“ vargai Liverpulyje, bet smagios Kalėdos 53:53 Nestojantis „Man City“ ir nuotaikingas Pepas 57:50 Smagi „Aston Villa“ ir klausimų neišsklaidantis „Man Utd“ 1:03:30 „Newcastle United“, „Chelsea“ ir patenkinti abu treneriai 1:08:01 Puolėją atradęs „Liverpool“, „Tottenham“ 1:15:12 Kiti Anglijos futbolo reikalai 1:18:37 „Barcelona“ ir Raphinha 1:24:20 „Real“ ir Kyliano Mbappe rekordai 1:30:45 „Bayern“ dominavimas, „Borussia“ kivirčai ir Vokietija 1:37:55 Gvidas Gineitis – „Torino“ sėkmės garantas? 1:41:23 Į „Genoa“ pagrindą siunčiamas Lysionokas 1:45:14 AFCON pradžia 1:58:00 Škotijos futbolo įdomybės
Nel 2026 le bollette di luce e gas dovrebbero scendere del 9%, con un risparmio stimato fino a 212 euro per una famiglia tipo nel mercato libero a tariffa variabile. Secondo Facile.it, la spesa complessiva passerebbe da 2.450 a 2.236 euro, trainata soprattutto dal calo del gas (-12%), mentre la bolletta elettrica scenderebbe solo del 2%. Il beneficio sarà automatico solo per chi ha contratti indicizzati, mentre per gli altri resta fondamentale confrontare le offerte. Sullo sfondo il tema delle rinnovabili: a che punto sono e quando diventeranno un fattore strutturale di risparmio per famiglie e imprese. Interviene Francesco Macrì, presidente CONFSERVIZIInflazione meno alta del previsto, negli Stati Uniti. Ma la percezione degli americani non sembra allineataNegli Stati Uniti l'inflazione rallenta più delle attese: a novembre i prezzi al consumo crescono dello 0,2% e il dato annuo scende al 2,7%. In calo anche l'inflazione core, al 2,6%. La Casa Bianca parla di successo e Trump rivendica i risultati economici del suo primo anno, ma i sondaggi mostrano un calo di consenso e una percezione dei cittadini ancora distante dai dati macro. Un contrasto che alimenta la "vibecession", la distanza tra numeri e sentiment economico. Il commento è di Peter Cardillo, Chief Market Economist di Spartan Capital SecuritiesMercosur, ultimatum di Lula: accordo ora o mai più con meIl presidente brasiliano Lula lancia un ultimatum all'Unione europea: l'accordo sul Mercosur va firmato ora, altrimenti il Brasile non lo sottoscriverà durante il suo mandato. Italia e Francia chiedono un rinvio per rafforzare le tutele per l'agricoltura, mentre Bruxelles spinge per chiudere. Sul tavolo misure di salvaguardia come la soglia dell'8% alle importazioni e garanzie sugli standard produttivi. La partita si intreccia con il futuro della Politica agricola comune e con il bilancio Ue post-2027. Ci colleghiamo con Sergio Nava, Radio24Zoppas (Ice), a fine anno potremo arrivare a 644 miliardi di exportL'export italiano cresce del 3,4% a ottobre e, mantenendo il trend, potrebbe chiudere l'anno a 644 miliardi di euro. Un risultato in linea con l'obiettivo dei 700 miliardi indicato dal governo, nonostante il contesto difficile e il peso dei dazi, ancora in parte assorbiti dalla filiera. Secondo Zoppas, solo nei prossimi mesi si capirà il reale impatto dei dazi su prezzi, volumi ed elasticità della domanda. Ne parliamo con Matteo Zoppas, presidente ICE
Nuevo episodio de la Bola Provisional de Ten Golf con David Durán y Alejandro Rodríguez. Semana agitada en el entorno de LIV Golf por la aparición del CEO de la liga, Scott O'Meil en diferentes medios de comunicación. Analizamos sus palabras y tratamos de ir un poco más allá para entender lo que está por venir en el futuro. Aquí van algunas películas de calado... O igual no son películas. Veremos.Comentamos los movimientos alrededor de las multas de Jon Rahm y Hatton, la situación de Patrick Reed en el DP World Tour, el Alfred Dunhill Championship y las diferentes escuelas de Asia, Estados Unidos y Europa. Mucho en juego y muy interesante.Con la colaboración de AndBank.
Tänases saates:• Luubi alla USA viitega ilmunud makroandmed (inflatsioon, tööturg ja intressimäärad)• Aasta suurima tarbimispeo – Musta reede – tagasivaade• Hollywoodi filmistuudiote (Netflix, Warner Bros. ja Paramount) ülevõtusaaga• Vastame kuulajaküsimuseleSaate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tänases saates: • Luubi alla USA viitega ilmunud makroandmed (inflatsioon, tööturg ja intressimäärad) • Aasta suurima tarbimispeo – Musta reede – tagasivaade • Hollywoodi filmistuudiote (Netflix, Warner Bros. ja Paramount) ülevõtusaaga • Vastame kuulajaküsimusele Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega. Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
FM99 kalbame apie Alytaus miesto teatro premjerinį spektaklį vaikams „TETA, KADA MEILĖ IŠEIS Į KIEMĄ?“, sukviesiantį mažuosius žiūrovus gruodžio 26 dieną. FM99 vieši aktoriai Vincas Vaičiulis ir Lyja Maknavičiūtė bei spektaklio režisierė ir aktorė Andra Kavaliauskaitė.
Miks meil on kodus nii palju elektroonikajäätmeid? Üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal keskendub sel korral elektroonikajäätmetele. Stuudios on Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason, elektroonikaringluse ettevõtte GreenDice tegevjuht Argo Alaniit ning saatejuht Rein Pärn.
Konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" on täna saatejuhiks EKRE poliitik Evelin Poolamets üksi, kes on stuudiosse kutsuud Urmas ja Maarja Maraniku. Teine saatejuht Anti Poolamets viibib lähetusel Indias.Pärnumaal elavad Maranikud tulid poliitikasse tuulikuparkide vastase võitluse kaudu, nad mõlemad tegutsevad mittetulundusühingus "Looduse ja inimese eest".
Ai että. Meil on alkuhöpinää, imitaatiokimaraa, mediakatsausta, muuta paskaa, you name it we got it. Eli tällä kertaa aika sekalaista k18 kamaa tarjolla teille kaikille mussukoille. Joten ottakaa kalja lapaseen ja nauttikaa elämästä.(00:28) Alkuhöpinät(23:20) Imitaatiopotpuri(28:56) Mediakatsaus(47:46) Miksi pata jumissa?
Pille on energeetiline tasakaalustaja ja alateadvuse reprogrammeerija. Tema töö keskmes on inimese sisemaailm – uskumused, tunded, hirmud, reaktsioonid ja need nähtamatud mustrid, mis juhivad meie elu ka siis, kui me sellest teadlikud ei ole. Pille aitab inimestel muuta oma sisekõnet, vabastada emotsionaalseid pingeid (nagu ärevus, viha, lein või segadus) ning avastada uusi vaatenurki, mis aitavad ellu rohkem kergust ja selgust tuua. Ta ei anna valmis vastuseid – ta aitab sul leida need enda seest. Ta teeb grupikoolitusi Muudan Oma Elu kogukonnas ning töötab üks-ühele oma Rapla salongis, sest kuigi mustrid korduvad, on iga inimese teekond alati isiklik ja eriline. Sageli tunnevad inimesed pärast sessiooni kohest kergust ja ruumi juurde – nii peas kui kehas. Pille on praktik. Ta ei jaga teooriaid, mida pole elu peal läbi testinud. Ta on salvestanud enam kui 200 koolitust, mis katavad nii algustasemel eneseteadlikkuse kui ka sügavamad energeetilised muutused. Tema töö on koostöö nähtamatuga, intuitsiooniga ja sisemise tarkusega. Ta usaldab infot, mis läbi tema tuleb — ja õpetab ka teisi seda usaldust endas taastama. --- PODCASTI SPONSORID MILLION MINDSET KIRJASTUS – Kasuta sooduskoodi “chriskala” ja saad -10% kõikidelt raamatutelt.
Pažintys mobiliosiose aplikacijose praranda populiarumą, todėl pasitelkiamas dirbtinis intelektas. O ir kuo toliau, tuo labiau viskas apmokestinama.Ar meilė ir inovacijos – pavojingas tandemas? Pokalbis su Tele2 inovacijų ekspertu Arnoldu Lukošiumi.Taip pat, kodėl iš Paryžiaus vejamas kinų pigių prekių tinklas? Komentuoja dr. Ąžuolas Čekanavičius, advokatų kontoros „Ellex“ partneris.Ir ką reiškia nuomos kainos kontrolė? Tai ką turi Europa ir ko nori Niujorko gyventojai.Ved. Mindaugas Aušra ir Jurgita Čeponytė
Lapkritį Lietuva pasitinka dvi svarbias dienas: lapkričio 1-ąją – Visų Šventųjų dieną ir lapkričio 2-ąją – Vėlines, Mirusiųjų pagerbimo dieną. Nors abi šventės visuomenės sąmonėje dažnai susilieja į vieną didelį mirusiųjų pagerbimą, Pirmojo Alytaus šv. Liudviko bažnyčios klebonas Marius Talutis primena, kad šiuo laikotarpiu svarbiausia ne prekybos centrų nukrautos žvakelės ir gėlės, o dvasinis ryšys ir viltis. Pašnekovą kalbino Eglė Malinauskienė.
Užsienio kultūros spaudos apžvalga.Ar kultūros bendruomenės protestai yra panašūs į Sąjūdį?Sakralinės architektūros paminklais garsėjančiuose Tytuvėnuose planuojama statyti naują turizmo ir neformaliojo kraštotyros švietimo centrą. Kodėl kilo toks poreikis, ar tai tikrai yra reikalingiausias objektas – pokalbis su Kelmės rajono meru Ildefonsu Petkevičiumi.Ar UNESCO literatūros miesto titulas padeda įveikti naujųjų medijų spaudimą ir sudominti skaitytojus? Šiandien Vilniuje patirtimi dalinsis trijų UNESCO literatūros miestų vadovai, o mes plačiau kalbamės, kaip gyvena Slovėnijos sostinė Liubliana.LRT KLASIKA kviečia klausytis pasakojimų ciklo, skirto Lietuvos jėzuitų auklėtinio Motiejaus Kazimiero Sarbievijaus ir baroko literatūros metams. Apie Lietuvoje saugomus žymaus poeto unikalius leidinius pasakoja kolegė Karina Metrikytė.Meilės krantų, čiulbančio kryžiaus ir daugybės kitų įspūdingų kūrinių autorius, skulptorius Gitenis Umbrasas po ilgų metų darbo šiandien pagaliau atidengia didžiausią savo kūrinį – Vilniaus globėjo Šv. Kristoforo mozaiką.Ved. Jolanta Kryževičienė
Vokietijos vyskupai nerimauja dėl demokratijos ateities Europoje: ragina vengti bet kokių ryšių su kraštutine politine dešine ir gaivinti dvasinius vieningos Europos projekto pamatus. Apie tai girdėsite žiniose ir vedamojo skiltyje.Spalis Katalikų Bažnyčioje – misijų mėnuo. Apie spalio „Artumos“ numerį, skirtą misionierių užsidegimo atkurtai Estijos katalikų bažnyčiai, kalbės žurnalo vyriausiasis redaktorius Darius Chmieliauskas.Popiežiaus Pranciškaus laiškas Misijų dienos proga.Kun. Mozės Mitkevičiaus pasakojimas apie apaštalų Pauliaus ir Barnabo keliones (2 dalis).Poeto Antano Šimkaus radijo apybraiža „Rudens kultūra“.Redaktoriai Rūta Tumėnaitė ir Julius Sasnauskas.
Socialdemokratų lyderis Mindaugas Sinkevičius praėjusią savaitę dėstė, kad „Nemuno aušra“ tampa problema valstybės valdymui. Remigijus Žemaitaitis atkirto: tokios kalbos rodo, kad socialdemokratai byra. Pozicijas šie gryninosi šeštadienį sukviestoje taryboje. Kas laukia socialdemokratų po priimtų sprendimų? Laidoje dalyvauja LSDP garbės narė parlamentarė Birutė Vėsaitė, LSDP vicepirmininkas Seimo narys Robertas Kaunas, Seimo vicepirmininkė Orinta Leiputė.Ved. Jurga Tvaskienė.
Vanamehed viinavabriku kõrvalt uudistavad kütusehindu, õigemini nende erinevust ja räägivad festivalidest. Maksufestivalist ja tervishoiufestivalist ja nende kajastamisest ajakirjanduses. Vaatluse alla tuleb ka ajaloopublitsistika ja muidugi möll poliitreklaami määruse ümber. Rein Langi ja Väino Koorbergi saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.
Kaip Europos Sąjunga ir Japonija galėtų glaudžiai ir rezultatyviau dirbti kino produkcijos srityje?Vieno žymiausių Lietuvos fotomenininkų Romualdo Rakausko nuotraukų palikimas rado savo namus Troškūnuose.Lietuvos nacionalinė Martyno Mažvydo biblioteka parengė knygų kolekciją „Protesto biblioteka: mąstyk kritiškai“.Vakar Lietuvoje įvyko kultūros bendruomenės inicijuotas protestas „Tai gali būti paskutinis kartas“. Kokius žingsnius kultūros bendruomenė nusiteikusi žengti toliau?Kokią mokytojo darbo prasmę mato šių metų Meilės Lukšienės ir Lituanistinio švietimo mokytojų premijų laureatai?„Būtų sunku suprasti, kas yra Lietuvos kultūra, nesuprantant to, kas dabar vyksta Lietuvoje“, – sako prasidėjusiuose Lietuvos kultūros programos Italijoje renginiuose dalyvavęs ir apie situaciją Lietuvos vidaus politikoje kalbėjęs šokėjas Dovydas Strimaitis.Ved. Marius Eidukonis
Rašytojos Dalios Staponkutės komentaras.Tęsiantis Mikalojaus Konstantino Čiurlionio 150-ųjų gimimo metinių minėjimui, Vilniuje vyko festivalis „Pasaulio fortepijono žvaigždės sveikina M. K. Čiurlionį“. Rugsėjo 21-ąją jame koncertavo pianistas Alexei Volodinas, rusų kilmės muzikantas, šiuo metu gyvenantis Ispanijoje. Tačiau po koncerto viešojoje erdvėje imta dalintis 2018-aisiais jo socialiniuose tinkluose skelbtomis nuotraukomis – vienoje jų Volodinas vilki megztinį su užrašu „СССР“, kitoje – sveikina su gegužės 9-ąja, Pergalės diena.Šiauliuose siekiama išskirtinio rekordo. Miesto menininkai sukūrė didžiulį pašto ženklą. Jis skirtas kompozitoriaus ir dailininko Mikalojaus Konstantino Čiurlionio 150-osioms gimimo metinėms.Šią savaitę Vilniaus viešosiose erdvėse vyksta Meninių akcijų savaitė, kurios tema šiemet – „Krizė kaip šansas“. Ar meninės akcijos yra tik kūrybinės intervencijos, ar kartu ir protesto, aktyvizmo formos? Ar šių veiksmų pakanka, kad kultūros laukas būtų išgirstas politiniuose procesuose?Lietuvos nacionalinės Martyno Mažvydo bibliotekos Mokslo ir enciklopedijų leidybos centras išleido leidinį „Mikalojus Konstantinas Čiurlionis. Lengvai suprantama kalba“. Tai pirmoji knyga apie Čiurlionį, pritaikyta žmonėms, turintiems informacijos suvokimo sunkumų.Savaitgalį Šeduvoje atidarytas žydų istorijos muziejus „Dingęs štetlas“.Ved. Justė Luščinskytė
Joniškio rajone Zakų šeimos ūkyje šiemet buvo pasodinta apie 100 ha bulvių, pusė viso daržininkystei skirto ploto. Lauke, dirbant bulvių kombainui, ir, sandėlyje ruošiant prekybai bulves, kalbinti Kęstutis Zakas ir jo sūnus Saulius teigia, kad apie 15 ha bulvių supuvo, o dar keli hektarai nuo drėgmės pažaliavo, tai irgi liks laukuose. Per du dešimtmečius šeimos ūkio patirties tokių nepalankių metų bulvėms nebuvo.Meilė augalams – pasiųsta iš aukščiau. Taip mano, Jonavos rajone Panoteriuose gyvenanti Aldona Rimdeikienė. Baldų gamybos specialistė, būdama užtarnautame poilsyje, pamėgo įvairius augalus: hortenzijas, svogūnus, česnakus, obelis, slyvas ir kriaušes. Moteris sako pailsinti dirbdama 20 arų sklypelyje ir dar spėja į Panoterių vokalinio ansamblio "Vosilkėliai" repeticijas.Lenkijos ūkininkai tarptautinės politikos pinklėse. Labiausia lenkams nepatinka ES ir MERCOSUR ( Pietu Amerikos valstybių prekybos sąjunga) pasirašyta sutartis, dėl kurios gali nukentėti jautieną ir paukštieną auginantys ūkininkai. Kitas iššūkis – Kinija žada leisti importuoti Lenkijoje užaugintą paukštieną. Ką lenkai ketina daryti? LRT radijo bendradarbio Lauryno Vaičiūno komentaras.Ved. Arvydas Urba
Radijo stoties FM99 studijoje viešėjo Bautronių šeima - mama Inga bei vaikai Nojus ir Kamilė. Jaunieji motociklininkai pasidalino savo patirtimi bei meile šiam sportui. Šeimoje niekas anksčiau nevažinėjo motociklais, devynerių metų Nojus ir septynerių metų Kamilė atrado savo aistrą šiam transportui ir jau dalyvauja varžybose.
In this episode, Doug Meil reflects on his decade-long journey with Explorys and IBM Watson Health, sharing insights from his book The Rise and Fall of Explorys and IBM Watson Health. He discusses what went wrong, what could have been done differently, and the lessons healthcare tech leaders can apply today.
In this episode, Doug Meil, Software Architect for Data and Analytic Solutions & ACM Senior Member reflects on his decade-long journey with Explorys and IBM Watson Health, sharing insights from his book The Rise and Fall of Explorys and IBM Watson Health. He discusses what went wrong, what could have been done differently, and the lessons healthcare tech leaders can apply today.
In this episode, Doug Meil reflects on his decade-long journey with Explorys and IBM Watson Health, sharing insights from his book The Rise and Fall of Explorys and IBM Watson Health. He discusses what went wrong, what could have been done differently, and the lessons healthcare tech leaders can apply today.
Seekordses PARE podcasti episoodis võtame luubi alla heaolu ja heaolukultuuri organisatsioonides. Mis on heaolu tegelikult - kas see tähendab vaid tervislikke snäkke ja kontorisse toodud treeningvahendeid?Meil on külas Kristiina Tamm, Stebby turundusjuht ja Ott Pluum, Stebby kommunikatsioonijuht, kellega arutame:- kuidas on nende organisatsioonis kujunenud heaolukultuur,- milliseid väljakutseid on tulnud ületada,- miks juhtkonna eeskuju on kriitilise tähtsusega,- kuidas vältida, et heaolu jääks vaid ilusaks loosungiks,- ning millist rolli mängib töötajate heaolu ettevõtte brändi ja identiteedi kujundamisel.Lisaks vaatame tulevikku: kuidas muutub tööandjate roll töötajate vaimse ja füüsilise heaolu toetamisel järgmisel 5-10 aastal?See vestlus pakub inspiratsiooni nii juhtidele, personalispetsialistidele kui ka kõigile, keda huvitab tervislik ja toetav töökeskkond.Mõnusat kuulamist!PARE podcast on ka Apple podcastis ja Spotifys podcastide all leitav. Märksõnadeks “Avameelselt inimeste juhtimisest”.Saatejuht: Kai Saard, PARE tegevjuhtHelisalvestus ja töötlus: Laur LindmäePodcasti toetaja: Stebby
Telegrami sügissaate teises episoodis võtame taas luubi alla kõige tulisemad teemad, millest avalikult pigem mööda vaadatakse. Saade on täis vaidlusi, provotseerivaid mõtteid ja ausat arutelu. Kui tunned, et igapäevane infovool jätab olulised küsimused vastamata, siis “Telegrami saade” on koht, kus need teemad lõpuks lauale pannakse.
Kollased Kassid ehk lahti seletatult Vanemuise teatri noortetöö juhendajad ootavad lapsi ja noori külla: osasaama töötubadest, ekskursioonidest ning kontsertidest. Saatekülalise, Vanemuise noortetöö juhi Katrin Loonurmega räägime lähemalt töötoast „Meil on hääl“, haridusprojektist „Klassist välja!“ ja Kollase Kassi suvekoolist.
Rugsėjo 3 d. M. K. Čiurlionio namuose Vilniuje pristatyta kompozitoriaus 150-ojo gimtadienio renginių programa. Ji apima įvairiuose šalies miestuose vyksiančius koncertus, edukacijas, parodas. Pristatymo renginyje dalyvavo kolegė Ieva Radzevičiūtė.Lietuvių dirigentė Giedrė Šlekytė debiutavo Hollywood Bowl scenoje kartu su ryškiuoju Los Andželo filharmonijos orkestru. Pokalbis su dirigente jai tik parskridus iš koncertinės kelionės.Rugsėjo 4 d. Valdovų rūmų Didžiojo kiemo galerijose suskambės „Meilės ir Jėzaus medžioklė“ – M. K. Sarbievijaus poezija dvidešimt dviem balsams ir šviesai.Pirmosios Lietuvoje moters menotyros mokslų daktarės asmenybė dažnam pirmiausia asocijuojasi su jos brolio M. K. Čiurlionio vardu. Visgi Jadvyga Čiurlionytė, kukli savo esybe, atsidavusi mokslui, menui ir žmonėms, nusipelno atskiro portreto. Ciklo „Čiurlioniai“ autorė Kotryna Lingienė jį nutapyti pakvietė etnomuzikologės anūką Romą Lileikį.Rubrikoje „Be kaukių“ vieši edukologė, socialinių mokslų daktarė Austėja Landsbergienė.Ved. Gerūta Griniūtė
Tänases saates arutame, mida pakuvad Sony uhiuued WH-1000XM6 mürasummutavad kõrvaklapid. Räägime sellest, et Google kustutab kohe pilvehoidlasse salvestatud Mapsi ajaskaala andmed. Pikemalt räägime Volkswageni Eesti piirkonna müügijuhiga elektriautondusest ja murrame ka veidi müüte. Saate teemad: · Sony tegi legendaarsetele kõrvaklappidele järeltulija · Google'i kustutab Mapsi ajaskaala info, aga veel võid jõuda oma andmed päästa · Meil on külas Volkswageni Eesti müügijuht Kristjan Salak, kellega arutame elektriautode oleviku ja tuleviku üle Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe.Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.
Meil on saates külas Eesti Autoomanike Liidu juhatuse liige Simmo Saar. Põhjuseks on eelmisel nädalal saadetud avalik pöördumine riigikogu liikmetele, kus liit tegi ettepaneku automaks kui ebaõnnestunud eksperiment tühistada. Kas see on realistlik? Millised on olnud automaksu mõjud sellel aastal ja kas selles võib ka midagi positiivset näha? Ja millega liit veel tegelenud on? Saatejuht on Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.
Meil on külas Geeniuse digisaate saatejuht Glen Pilvre, kes on sõitnud uue Lynk & Co 02-ga. Aga mitte ainult. Glen liigub veel igal mõeldaval liiklusvahendil, ta on üherattalisega olnud Wolti toidukuller ja näinud elu ja Tallinna liiklust läbi nende silmade. Lisaks veel tuleb pikemalt juttu Tallinna liigsetest liiklusmärkidest ja ebaühtlastest kiirusepiirangutest ning sellest, kuidas vältida liiklusõnnetusi tsikliga, sest ka sellega liigub Glen ringi. Saatejuht on Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.
Meil on külas Jupiteri peatoimetaja Richard-Erik Järvi, kellega räägime nii uuest, vanadest ja veel ka välja tulemata filmidest ja seriaalidest, mis on üht või teistpidi mängudega seotud. Jah, see saade on tavapärasest erinev. Uudised on seekord tagaplaanil, aga mööda ei saa ZA/UMi uuest mängust, mis just välja kuulutati ja samuti ex-ZA/UMi stuudio mängust, mis samuti just välja kuulutati. Ja uus Xbox tuleb vist 2027. aastal ja Xboxi käsikonsool juba tänavu? Rein ja Richard on mänginud Kingdom Come: Deliverance 2, Rein on teinud läbi Tunicu ja Martin on mänginud Silence of the Sirenit, mis sai suure uuenduse. Soovituseks on Still Wakes the Deep, mis on Steamis poole odavam. Lingid: https://www.eurogamer.net/disco-elysium-studio-zaums-new-rpg-c4-is-part-espionage-thriller-part-psychedelic-sci-fi https://www.eurogamer.net/disco-elysium-is-being-reimagined-for-mobile-devices-to-captivate-the-tiktok-user https://www.eurogamer.net/more-disco-elysium-alumni-join-former-staff-at-longdue-working-on-spiritual-successor https://digipro.geenius.ee/rubriik/uudis/gamecani-ekstootajad-nouavad-saamata-jaanud-palka/ https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120362514/me-olime-nagu-ara-tinistatud-parnu-idufirma-suured-lubadused-maksmata-palgad-ja-purunenud-unistused https://www.eurogamer.net/xbox-next-gen-console-reportedly-targeting-2027-with-handheld-device-due-this-year https://www.eurogamer.net/blizzcon-will-skip-2025-but-finally-return-in-2026 https://www.eurogamer.net/silent-hill-livestream-announced-and-its-stomach-churning-focus-has-been-detailed
Radijo vaidinimas „Vėjas gluosniuose“ pagal to paties pavadinimo Keneto Greihemo knygą. Radiofonizacijos autorius Andrius Patiomkinas, režisierius Romualdas Vikšraitis, garso režisierė Lina Dainienė. Vaidina: marius Meilūnas, Povilas Adomaitis, Dainius Kazlauskas, Šarūnas Januškevičius, Goda Simonaitytė, Justina Nemanytė, Anupras Jucius. 2017m.
Radijo vaidinimas „Vėjas gluosniuose“ pagal to paties pavadinimo Keneto Greihemo knygą. Radiofonizacijos autorius Andrius Patiomkinas, režisierius Romualdas Vikšraitis, garso režisierė Lina Dainienė. Vaidina: marius Meilūnas, Povilas Adomaitis, Dainius Kazlauskas, Šarūnas Januškevičius, Goda Simonaitytė, Justina Nemanytė, Anupras Jucius. 2017m.
Radijo vaidinimas „Vėjas gluosniuose“ pagal to paties pavadinimo Keneto Greihemo knygą. Radiofonizacijos autorius Andrius Patiomkinas, režisierius Romualdas Vikšraitis, garso režisierė Lina Dainienė. Vaidina: marius Meilūnas, Povilas Adomaitis, Dainius Kazlauskas, Šarūnas Januškevičius, Goda Simonaitytė, Justina Nemanytė, Anupras Jucius. 2017m.
On today's show, Jay Meil, the vice president for artificial intelligence and data analytics and the chief data officer at SAIC, joins Defense & Aerospace Report Editor Vago Muradian to discuss US AI capabilities in comparison to adversaries and the key to remaining ahead in a global race, abilitiesm, what constitutes AI, how it differs from machine learning, better gathering in standardized and usable form the vast amounts of data the Pentagon produces, whether the DoD should be developing its own AI capabilities of become a smarter buyer of the technology from commercial industry, how to get AI to the edge and be usable in emission denied environments, and more.
Vaidas Kariniauskas aprodė savo gimtinę, papasakojo, kodėl vaikystėje buvo įšokęs į cementą ir atskleidė, kurio klubo savininkas yra sėdėjęs kalėjime. Temos: Įžanga (00:00); Sugrįžimas į gimtąjį Alytų ir kodėl vaikams geriau gimti sausį? (00:43); Svarbiausi būdo bruožai aikštelėje (10:41); Pirmasis legionieriaus duonos kąsnis Graikijoje (13:20); - Vadovas mafijozas ir treniruotės su Rimu Kurtinaičiu Italijoje (15:50); Kelyje Rumunija-Lietuva-Graikija (19:57); - Koks mokinys buvo V. Kariniauskas? (24:12); Grįžimas į Lietuvą ir traumų metai (29:39); Iš gimdymo namų į oro uostą ir sugrįžimas pas M. Kiltinavičių (40:08); Aplink pasaulį apskriejusi nuotrauka ir per didelis dėmesio kiekis (50:34); Antri metai „Vilkuose“ ir kas toliau? (56:38).
Meil on külas Andri Allas, kes räägib 19. oktoobril toimuvast MängudeÖÖst. Muidugi tuleb ka juttu kõigist nendest Disco Elysiumi järgedest. Uudistes räägime veel Microsofti trikitamistest, uuest-vanast konsoolist ja järjekordsest Tomb Raideri uusversioonide pakist. Ma oleme edasi mänginud edukalt Silent Hill 2 Remake'i ja Rainer on läbi teinud Elden Ring Shadow of the Erdtree. Ja paarist mängust räägime veel. Soovituseks on eelmine Tomb Raideri kolmik, mille saab nüüd poole odavamalt. Lingid: http://www.mangudeoo.ee https://www.eurogamer.net/more-former-zaum-devs-have-set-up-another-studio-but-they-are-definitely-not-working-on-a-disco-elysium-sequel https://www.eurogamer.net/one-of-the-worst-reviewed-tomb-raider-games-is-getting-the-remastered-treatment-and-i-am-here-for-it https://www.eurogamer.net/astro-bots-first-free-speedrun-level-out-tomorrow https://www.eurogamer.net/microsoft-pulls-11-xbox-game-pass-trial-ahead-of-call-of-duty-black-ops-6-release https://x.com/mikeklubnika/status/1846917817716638031 https://www.eurogamer.net/hitman-developer-says-james-bond-game-will-hopefully-be-the-start-of-a-trilogy https://www.eurogamer.net/analogues-new-console-is-a-4k-n64-machine-that-uses-original-cartridges https://www.eurogamer.net/silent-hill-2-remake-tops-one-million-copies-sold-in-less-than-a-week
Külas on EdTech entusiast ja DreamApply kaasasutaja Märt Aro, kellega rääkisime tehnoloogia ja innovatsiooni rakendamisest hariduses. Nagu ikka, on magusamad arutelud just episoodi lõpuosas.Meil on ka käimas brändi uuendus "võistlus": aita Algorütmile kujundada uus välimus ja saa osa esimesest ägedast swagist. Ootame uut logo ja episoode sisse juhatavaid heliklippe aadressile podcast@algorytm.ee-----Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Priit Liivak, Tiit Paananen ja Martin KappAlgorütmi toetavad Patchstack https://patchstack.comNortal https://nortal.com/Veriff https://www.veriff.com/