"Huvitaja" uurib asju, mis puudutavad meie elukeskkonda ja eluviisi. Ootame kuulajatelt tagasisidet ja teemapakkumisi kodulehele või e-posti aadressil huvitaja@err.ee. Kuulake teisipäevast reedeni kell 10.05 (kordus kell 01.00). Saadet teevad Krista Taim ja Meelis Süld.

Sellest, et IT sektoris valitseb töötajate puudus, on palju kõneldud. Kuid kas programmeerija oskused aitavad sind tõesti vaid koodi kirjutades või on neist oskustest kasu ka teistes eluvaldkondades ja töölõikudes?

Võtame luubi alla unetuse. Miks paljud meist jäävad magama alles siis, kui äratus juba läheneb? Kuidas mõjutavad ekraanid, stress ja isegi päevased harjumused meie und? Unearst dr Tuuliki Hion räägib, kuidas oma unekvaliteeti parandada ja hommikuks välja puhata.

Sügis on käes, kuid aedniku aasta pole veel läbi. Milliseid töid tuleks aias teha?

Nädala alguses avastasid paljud inimesed, et mõni nendele oluline teenus internetis ei toimi. Kähku selgus ka süüdlane, veebigigant Amazoni teenus nimega AWS.

Grippi haigestumise kõrgperiood tõstab pead, aga ei puhka ka teised viirused. Nohu, köha, kurguvalu ja palavik on ebameeldivad.

Paljud tellivad pidevalt e-poodidest pakke. Need jõuavad meieni kulleri või pakiautomaadi abiga. Omniva on katsetamas lahendust, kus pakid liiguvad tänaval isesõitvas robotautos.

Ukraina sõjas jala kaotanud võitlejad saavad Ida-Tallinna keskhaiglas uued põlveproteesid. Millised on üldse uued võimalused proteesimises ning taastusravis?

Eestlased on Euroopa ühed suuremad lihasööjad, aga nii oma tervisele kui ka keskkonnale oleks kasulikum lihasöömist vähendada.

Tartu ülikoolis läbi viidud uuringust selgus, et tehisaru kasutavate tudengite õppeedukus ei ole parem. Miks?

Saate esimeses pooles on külas maksu- ja tolliameti tollikontrolli osakonna juhtivinspektor Albina Saar, kellega räägime, mida eestlaselt välismaalt tellivad, kuidas käib tollikontroll ning mille vastu kõige sagedamini eksivad.

Linnaruumist rääkimine ja arhitektuurile tähelepanu juhtimine aitab inimestel paremini mõista, millist linnaruumi nad enda ümber näha tahaksid.

9. oktoobril toimub taas e-rehkendus. On paslik uurida, kuidas tänased noored matemaatikat õpetavad ja mis motiveerib noori matemaatikat õppima, kui tehisaru kõik mured lahendada lubab.

Räägime lindudest ja lindudega seotud uskumustest Tartu Ülikooli linnuökoloogi Marko Mägiga.

5G on toonud meie nutitelefonidesse kiire interneti. Nüüd, kus on võrdlemisi lihtne otse kosmoses olevatelt satelliitidelt internetti saada, on hea uurida, mida on meile pakkuda uuel, 6G internetil.

Pealtnäha võib tunduda, et tehisaru teab kõigest kõike. Aga kas ikka teab? Hulk Eesti teadlasi on välja uurimas, kui palju teavad tehisaru lahendused Eestist ja Eesti kultuurist.

Oleme harjunud, et hädaolukorras helistame 112 ning päästekorraldajaga kõneldes saame abi.

Saates on külas proviisor Aleksei Morgunov, kellega võtame jutuks viirused ning neid ennetavad ja leevendavad meetmed.

Ukraina sõjas lendavad iga päev kümned ja sajad droonid luurama või vaenlast ründama. Eduka GPS segamise korral eksivad need droonid aga vahel teelt kõrvale.

Ida-Viru maakond on tuntud oma põlevkivitööstuse poolest, mis on olnud piirkonna majanduse keskmeks alates 20. sajandi algusest. Põlevkivi kaevandamine ja töötlemine on põhjustanud õhukvaliteedi halvenemist Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Narvas.

Kuidas leiutatakse uusi seadmeid, lahendusi või teenuseid? Üheks mooduseks on anda leiutamispisik lastele kätte juba varases eas. Nii toimubki taas Eesti Teadusagentuuri õpilasleiutajate riiklik konkurss.

Külas on aiandusekspert Eneli Käger ja teemaks augustilõpu aiatööd.

Kui tehisaru tootja OpenAI oma tehisaru uuendas, said väga paljud inimesed väga pahaseks. Nende tehisarust psühholoog, sõber või lausa kallim ei ole enam üldse selline nagu eile.

Tehisaru meie inforuumis on aina raskem märgata. Paljud inimesed suhtlevad tehisaruga iga päev, olles teinud sellest oma assistendi, infoallika, sõbra. Kuidas asuda tehisaru vastutustundlikult kasutama?

Sumedad augustiööd on käes ning lisaks ritsikate siristamisele annavad öödele tooni lillelõhnad.

Vähk pole ammu enam "vanade inimeste haigus", Eestis saab igal aastal hinnanguliselt ligi 300 alla 39-aastast noort vähidiagnoosi. Sel nädalavahetusel toimub Viljandimaal kogukonnafestival, onkofest "Kohatult kohane", mis on mõeldud vähipatsientidele ja nende lähedastele.

Mis on müüon ja kuidas aitab see meil erinevate hoonete, konstruktsioonide ja isegi inimeste sisse näha?

Kliimaseadmed on Eestis küll laialt levinud, kuid nende kasutus jätab aeg-ajalt soovida. Enamasti tähendab see, et palava ilmaga puhuma pandud külm tuul tekitab kähiseva kurgu või halvemal juhul tõsisema haiguse.

Mure oma tervise pärast võib kasvada halvavaks hirmuks, kus iga kehv enesetunne viib mõtted kõige hullema juurde. Mis on terviseärevus ja kuidas sellest jagu saada, räägib psühholoog ja Peaasi.ee koolitaja Elina Kivinukk.

Kui traditsiooniliselt oleme ikkagi kujutlenud pereisa televiisorit ühendamas või wifi ruuterit seadistamas, siis värskest Tartu ülikooli teadustööst selgub, et perekonna digielu korraldamine on suuresti pereemade õlgadel ning tehnoloogia, mis lubab asju lihtsamaks teha, võib vahel saavutada hoopis vastupidist.

Miks tahavad mõned inimesed vananemist peatada? Uurime Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektori Tiina Tambaumi käest, mida teadus tegelikult lubab, millised riskid ja eetilised küsimused kaasnevad nooruse poole püüdlemisega ja mida see trend ütleb meie ühiskonna väärtuste ja vananemisse suhtumise kohta.

Mis on telemeditsiin ja kuidas innovaatilised lahendused meditsiinis aitavad haiguste avastamise ja ennetamise meile füüsiliselt lähemale tuua?
