Podcasts about sellele

Rahvusvaheline kliimapoliitika näib ühtaegu pääsetee ja ummikuna. Ühed räägivad rohepöördest, teised otsivad võimalusi reeglitest mööda hiilida. Kliimamuutused süvendavad ebavõrdsust ja paiskavad lauale valusaid küsimusi. Sellele kõigele püüavad vastuseid anda Helari ja Polina uues kliimateemalises Ringjoones. Saadet juhib Hilda ja selle lõikas kokku Anna Gerda!

Selles podcast'is annan lühiülevaate finantstervise uuringu tulemustest. Sellele järgneb arutelu rahalise heaolu uurija Leonore Riitsaluga teemal, kuidas saavutada finantsiline heaolu. Lisaks arutletakse, millised on uuringute kohaselt rahatarkuse trendid Euroopas ning kuidas muuta juba kujunenud rahakäitumist.Kolmandat järjestikust aastat korraldatava uuringu tulemused näitavad, kas vastajatel on igapäevased rahaasjad tasakaalus, piisav säästupuhver ootamatuteks olukordadeks, sõlmitud kindlustused elu ootamatuste korral, pikaajalised säästud pensionipõlveks, sissetulekutega hallatav laenukoormus ja piisavad teadmised mõistlike finantsotsuste tegemiseks.Tutvu slaididega siin: https://www.youtube.com/watch?v=C_VFN0bKQ8gSaatejuht: Mari-Liis Jääger

Riigikaitselises saates "Si Vis Pacem..." räägime maailmakorra muutusest peale Donald Trump'i ametisse vannutamist. Sellele väga pidulikule ja traditsioonidest kantud sündmusele oli Eestist kutsutud vaid üks inimene. Mitte president, mitte peaminister, mitte isegi Euroopa Liidu kõrge välisesindaja, vaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees.Kas Ameerika uue/vana presidendi ajal seisab meil ees globalistliku liberalismi ennasthävitava hullumeelsuse lõpp? Eesti senine eliit näib olevat šokis. Ilmed on üllatunud – seltsimehed ei saa aru, mis toimub. Mida ameeriklased rääkisid USA poliitika muutumisest?Saates on: EKRE esimees, Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees ja rahandusminister aastatel 2019-2021 ja Riigikogu aseesimees aastatel 2021-2023 Martin Helme, saatejuht Erik Boltowski

Saate külaliseks on Pille Sõrmus, enesearengu mentor, energiaterapeut, konstellöör, meditatsiooniõpetaja, Human Designi konsultant, koolitaja. Ta on olnud nii nagu paljud, juba lapsest peale veidi introvertsem ja enda sees armastanud vaadelda ja filosofeerida. Tänaseks teab, et kõige olulisem ongi hea suhe endaga ja endast aru saada. Sellele toetub kõik muu elus. Pille on töötanud hariduse valdkonnas üle 20 aasta. Õpetaja, koolitaja, haridusjuht. Rajanud ka eralasteaia ja -kooli. Kõige huvitavam on olnud see osa, mis puudutab inimeseks olemist, inimese psüühikat, käitumisi, suhteid. Praegu töötab ta inimestega individuaalselt ja väikestes gruppides. On mentoriks, coachiks, aitab neil nende elu sõlmpunkte lahti harutada ja suuremat pilti näha. Pille teenuste hulka kuuluvad meditatsioon, konstellatsioonid, energeetiline teraapia, human designi konsultatsioon. Pille kohta leiad lisa informatsiooni siit: Pille kohta saad lugeda
https://pillesormus.eu/about/ Pille teenuste kohta saad lugeda:
https://pillesormus.eu/teenused/ Pille e-pood asub:
https://pillesormus.eu/pood/ Aja Pille juurde saad broneerida:
https://pillesormus.eu/broneeri-aeg/ HEAD MÕTTED: “Endaga on võimalik töötada kasutada selleks erinevaid viise, kõik need tööriistad saavad inimese sees kokku.” “Konstellatsioonist tekib inimestel teadmine.” “Konstellatsioonid töötavad inimestega mitmel tasandil.” “Oma vanemate vastu võtmine tähendab ka iseendale jah ütlemist.” “Sa ei saa enne elada, kui sa ei ole lubanud endal surra.” “Maailm ei koosne ainult ühest Praktikast.” “Väga palju suhtlemise probleeme tekib sellest, et me suhtleme mitte teadlikult. Me ei ole kohal.” “Kõik, mis füüsilises kehas ilmneb, on ammu meie energiakehas olemas.” “Intuitsioon aruneb kiiresti kui tulla teadlikult kohale.” “Me õpime ennast tundma läbi enda suguvõsa.” “Tundeid ei saa mõelda ega mõistusega seletada, neid peab läbi tundma.” “Samastumine on üks olulisemaid takistusi, see varem või hiljem lõpeb kannatusega.” “Saad kõik, millest loobud.” CHRIS KALA PODCASTI TOETAJAD: www.million.ee www.garden.ee www.ruthterras.eu www.ruumum.com

Turundust saab teha väga erinevat moodi. Sellele võib kulutada hiigelsuuri summasid, aga ka teha omal käel ja kasutada vaid mõneeuroseid sotsiaalmeediaplatvormide reklaamivõimalusi. Milline on optimaalne lahendus väikeettevõttele? Sellest teevat seekordses saates juttu Johannes ja Marko. „Äriminutid" on ettevõtlusest ja ettevõtjatest rääkiv lühisaade, mis ilmub igal nädalal. Podcasti viivad läbi LHV ettevõtete finantseerimise juht Marko Kiisa ja B2B-turundusspetsialist Johannes Kanter. Markole ja Johannesele saab kirjutada aadressil minutid@lhv.ee.

Juba "Nukitsamehes" lauldi "raha mängib elus põhirolli, raha see on õnn ja armastus". Ei saa ka ettevõtted ja ettevõtjad hakkama ilma rahata. Kust leida raha, et oma äri tööle panna ja et oma äri kasvatada? Sellele tänases saates vastust otsimegi. "Äriminutid" on ettevõtlusest ja ettevõtjatest rääkiv lühisaade, mis ilmub kaks korda nädalas. Saadet viivat läbi LHV ettevõtete finantseerimise juht Marko Kiisa ja B2B-turundusspetsialist Johannes Kanter. Markole ja Johannesele saab kirjutada aadressil minutid@lhv.ee.

Saates mainitud teenustele kehtib ka sulle hea kuulaja sooduskood, milleks on "Chris podcast", mis annab kõikidelt kodulehel olevatelt teenustelt -15% soodustust kuni 02.06.2024 kuupäevani. Peale seda kehtib sooduskood -10% soodustusele kuni 16.06.2024 ja peale seda -5% sooduskood kuni juuni lõpuni. Armin Pajula on kahe lapse isa, nimetab end ise elukoodi ninjaks. Armin on ellusuhtumise juures võttes vastu kõik, mis on kasulik ja efektiivne ning jättes kõik see, mis on üleliigne. Sellele võrrandile paneb ta juurde enda isikliku unikaalsuse. Nagu Bruce Lee kuulus sõnum: "Võta mis on kasulik, jäta ära mis kasutu ja lisa midagi oma.” Armini eesmärk on alati leida kõige tõhusamad ja efektiivsemad viisid soovitud tulemuste saavutamiseks. Ta kasutab võimast S.P.E.L.L.L mudelit, mille abil õpetab ta inimesed kõigepealt suurelt unistama ja siis aitab läbi minapildi muutuse ja samm-sammulise tegutsemise need suured unistused ka päriselt täide viia. Aastal 2023 avastas ta endas võime inimeste sisemise väe äratamiseks ja oma tõelise olemusega kontakti saamiseks. Enamasti piisab vaid mõne takistava vaanurga muutmisest, kui inimene enda maailma, oma elu ja ennast täiesti teise pilguga ning teisiti kogema hakkab. Armini suurimad väärtused elus on vabadus, mängulisus, ehedus ja ausus, pidev kasv ja areng ning just hiljuti lisandus sinna ka enesearmastus ja enese valimine. Koolitused, mida Armin korraldab leiad siit: ebylim.com/armin/#teenused Kes otsustab saadet videopildiga vaadata ja kuulata, siis põhjalikum ülevaade eluvaldkonda süvaanalüüsist on leitav siit: ebylim.com/eluratta-pohjalik-test/ SOODUSKOODIKS "CHRIS PODCAST"!! Kasuta võimalust kui sind kõnetab see, millest Armin saates räägib. Ma ise käisin täna coachi juures ühe valdkonnaga tegelemas ja alati saan ma väga palju abi ja kasu sellistest vestlustest. Facebook https://www.facebook.com/armin.pajula YouTube https://www.youtube.com/channel/UCW-KYLdHx9b39U84UAuIU-Q Head mõtted saatest: - Vaatenurk loob sinu elu kvaliteedi, kuidas sa midagi näed. Kas sa näed milleski võimalust või näed seal probleemi; - Küsi endalt, milline minu vaatenurk ei lase mul päriselt elada elu, mida ma elada tahan?; - Nii kui ma annan hinnangu, või annan vaatenurgale raamid, sellega lukustan ma selle enda võimaluseks ainukese võimalikkusena; - Küsimus on alati selles, kuhu sa minna tahad; - Elame ajal, kus meil on kõikvõimalikke abiroboteid, mis peaksid meile andma vaba aega, kuid me oleme kõige suuremas ajahädas ja ajanappuses kui kunagi varem; - Oskus on öelda “ei” heale asjale, et saaksime öelda “jah” suurepärasele asjale; - Me ei näe seda, mida me ei tea; - On ka olemas mitte lubamise distsipliin, ma ei luba endale tegevusi, mis ei ole tähtsad praegu; - Mitte, et inimestel pole motivatsiooni, vaid inimestel ei ole piisavalt suurt põhjust tegutsemiseks; - Selleks, et elus midagi saada või saavutada, tuleb teha ikkagi ka materiaalseid samme. Ennast tuleb panna olukordadesse ja situatsioonidesse, kus või teine asi saab justkui teoks tulla; - Kui me oleme mingis tegevuses või valdkonnas vähese kogemuse ja tarkusega, siis me tunneme end ebapiisavalt ja kehvana aga see on põhjus, et meil lihtsalt puudub vastav kogemus, et saaksime ennast selles tunda enesekindlalt; - Meie alateadvus teeb kõik selleks, et tõestada meile mingeid fakte meie enda või elu kohta; - Kui minu minapilt ei toeta ning ma ei usu või eeldan, et miski ei tööta, siis ei töötagi; Saate ajajoon: 00:05:00 - vaatenurga teema 00:12:00 - esimesed küsimused 00:24:00 - koristaja näide 00:27:00 - väärtused 00:30:00 - momentum ja selle ehitamine 00:35:00 - tegutsemise kaks põhjust 00:43:00 - vastutamise küsimus 00:48:00 - unistamine 01:11:00 - minapilt 01:37:00 - jõuline välja ütlemine 01:54:00 - S.P.E.L.L mudel

“Kinnisvarajutud” podcasti 188. osas on meil külas ema, investor ja mentor Gerda Rand, kelle teekond investeerimise ja seejuures ka kinnisvara juurde on sõna otseses mõttes kulgenud läbi ühe surmalähedase kogemuse. Gerda on nimelt 22-kordne Eesti meister jalgrattaspordis, kuid tema olümpiaunistuse rikkus üks veoautojuht, kes treeningul talle ja tema kaaslastele maanteel otsa sõitis. Mitu päeva hiljem haiglas koomast ärganud Gerda asus seejärel teekonnale, kus tuli lisaks uuesti käima õppimisele paljud asjad täiesti ümber mõelda. Juba 20-aastasena investeerimisega algust teinud Gerda esimene eesmärk oli 25. eluaastaks saada kroonimiljonäriks. See siht sai varuga täidetud ja tänaseks on ta jõuliselt liikumas miljoni euro suuruse portfelli suunas. Kuulsa "raamatumüüjate kooli" läbi käinud Gerda sisenes üürikinnisvarasse esmakordselt juba 2014. aastal, kui ostis oma esimese korteri kui põrsa kotis. Pärast seda on portfelli lisandunud veel mõned pikajalise üüri korterid ning korralik kogemus on ka lühiajalise rendiga, kui Gerda haldab Pärnus kuulsat Vesiroosi penthouse'i, kus ta ka ise osanikuks on. Sellele kõigele lisaks räägime ka Gerda ühest missioonist ehk teiste aitamisest läbi mentordamise ning kellel pärast selle saate kuulamist on soov Gerdaga kontakti saada, siis tema kodulehekülg on: www.gerdarand.ee. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Vestlen selles episoodis taaskord Eesti tunnustatud ja austatud ärimehega, Urmas Sõõrumaaga. Urmas on tuntud tippettevõtja, tegutsedes ka Eesti Olümpiakommitee Presidendina. Aastal 1991 asutas ta turvateenuste ettevõtte Julgestusteenistuse AS ESS. Tegelenud on Urmas väga palju ka kinnisvaraäris ja teeb seda tänaseni, olles vastutav terve Rotermanni kvartali arendamise ja ehitamise ees. Täna vasutab ta selliste brändide ja ettevõtmiste eest nagu Rotermanni kvartali arendamine, Forus Eesti ja Forus Latvia, Patarei Merekindlus, Golden Club Spordikeskused, Forus Takso, Forus Taxi (äpp), Tao keskus ja Pühali Hea Elu Keskus. Aastal 2001 asutas Urmas ka heategevusfondi Dharma ning samuti on ta loonud Tartu Ülikooli sihtasutuse juurde omanimelise stipendiumi. Kuid Urmas ei ole ainult ärimees, vaid ka üsna sügava maailmavaatega ning vaimsete ja spirituaalsete valdkondade vastu huvi tundev isiksus, kellele kuulub sealjuures ka Pühali Hea Elu Keskus (endise nimega Adila Puhkekeskus) ning Rotermanni kvartalis elutsev Tao Keskus. Seekordses saates räägime Urmasega sellistel teemadel nagu taoistlik maailmavaade ja selle mõju inimestele, kes on Master Mantak Chia, kes peagi ka Eestis esinemas ja kõnelemas on, elujõust ehk qi energiast, stressist ja sellega paremini toime tulemisest, paremast tervisest ja kuidas sinna jõuda, emotsioonide kontrollimisest ja triggerite omavahelisest mõjutusest ja juttu tuleb ka eesolevast üritusest, mida Urmas korraldada aitab. Urmas korraldab ka üritust, kus Meister Mantak Chia tuleb sel kevadel esimest korda Eestisse! Mantak Chia retriit toimub 10-16. mail 2024, Pühali Hea Elu Keskuses. Õpitakse seal erilisi taoistlikke praktikaid, et osata tajuda energia liikumist, olla tasakaalus iseendaga ja olla täis eluenergiat. Sellele üritusele pääsed ka sina, ja selleks oleme loonud sulle sooduskoodi “chriskala”, mis annab piletitelt -10% soodustust. Ürituse kohta saad lugeda täpsemalt Fienta piletimüügi platvormilt: https://fienta.com/et/mantakchia --- 00:03:11 - Loomulikustlik maailmavaade ja mõju 00:06:03 - Elumuutused ja õppetunnid. 00:10:22 - Tänulikkuse harjutamine ja mõju 00:15:38 - Kohanemine muutustega 00:18:48 - Taoismi mõistmine. 00:24:21 - Pimedas ruumis tegevused. 00:27:48 - Vabaduse ja autentsuse taipamised. 00:38:11 - Eluenergia mõistmine ja kasutamine 00:42:10 - Energia jaotamise põhimõtted 00:47:04 - Mantaki elav olukord. 00:49:42 - Ettevõtja roll ja enese areng. 00:52:27 - Eluvaade nooremas eas. 00:57:06 - Ürituse käsitlusala teema. 00:57:13 - Südametasandile liikumise tähendus. 01:00:11 - Ürituse oodatav osalejate arv 01:01:17 - UHT põhitõdede selgitus 01:04:09 - Tervenev armastus 01:08:33 - Alternatiivsete stsenaariumite läbimängimine. 01:09:49 - Meditatsiooni või kohalolupraktika kasutamine 01:11:11 - Viie elemendi mõistmise kasutegur. 01:18:34 - Üritusele tuleku põhjendus

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Johan Eklöfi abil vaatluse all valgus ja pimedus. Mitmes riigis on hakatud valgusreostust vähendama ning Eklöf arvab, et sellele saab igaüks kaasa aidata kasvõi liigse valgustuse kustutamisega, märgib Tiido.

Üheksakümnendate keskpaigas kandideeris oma doktoritööst kurnatud Pärt Peterson Eesti Päevalehte tööle. Ta valiti välja, kuid teda ennast tõmbas teaduse poole. See oli õnn. Nii talle, kui meile kõigile. Täna uurib akadeemik Peterson seda, kuidas immuunsüsteemi noorena hoida. Me vananeme, sest me immuunsüsteem vananeb. Miks see on, kuidas seda pidurdada või kuidas seda üldse ära hoida. Õnn oli ka selles, et Soomes oma teadustööd tehes oli ta seltskonnas, kes sellega seotud geeni tuvastas ja selle ka kloonis. Koroonapandeemia ja Hiinast alguse saanud viirus ründas esmajoones eakaid, need kelle immuunsüsteem on väsinud, vananenud ja ei tööta hästi. Õnn oli ka teatud mõttes selles, et koroonapandeemia epitsentris suutis immunoloog Peterson jälgida, aru saada ja lõpuks ka paremini mõista, mis toimub inimese immuunsüsteemiga, kui teda ründab sedavõrd salakaval viirus. Saates räägime nii sellest kui ka sellest, mis edasi saab. Nii Pärt Petersoni mõtete ja töödega, kui maailma teadusega, mis immunoloogait puudutab. Saatekülalise Pärt Petersoniga räägib Marek Strandberg.

Helen on suurema oma tööalasest tegevusest tegutsenud sisekujunduse vallas. Suur osa oma elust on ta teinud tegelikult tööd, andes tööle kogu oma vaba aja. See aga viis teda lõpuks läbipõlemiseni. Kõige selle kõrval on olnud tarvis teha tööd enda väärtustamisega ja õiglase tasu küsimisega. Enda suurimaks õppimise kohaks peab Helen eluetappi, kus võitles ärevushäirega, millest vabanemiseks ammutas igast suunast õpetusi ja praktikaid. Mingi hetk avastas ta end taas olukorrast, kus teda valitses korraga tunne nagu teda ennast enam ei olegi, ta oli täis teiste mõtteid, ideid, õpetusi, uskumusi jne. Sellele järgnes aastakene “käsna” tühjendamist, enda aja võtmist ja iseendaga täiesti aus olemist. Tänaseks on ta paar kuud elanud ja töötanud Valgusmajas, mis asub Purku külas, Tallinnast ca 50min kaugusel. Helen on jõudnud endaga palju paremasse kohta kui ta mõned aastad tagasi oma elus oli. Tänases podcastis räägime detailsemalt Heleni teekonnast, ärevushäiretest, läbipõlemisest, teistele elamisest versus iseendale elamisest, Heleni toimetamistest jne. https://www.valgusmaja.ee/et Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väiksest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia [1] pealkiri on "Marslase tütar" [2].Sarja 215. vestlusring oli pühendatud John von Neumannile. Jutt käis nagu ikka siia ja sinna, kuid jõudis lõpuks (83. minut) ikka paratamatult Manhattani projekti juurde tagasi. "See on mingis mõttes kõige huvitavam asi von Neumanni elukäigus," kõneles Tanel Tammet. "Ta oli sellega väga lähedalt seotud. See, et ta promos väga iseäraliku supervõimetega inimesena nii radikaalseid samme, peaks olema meile kõigile oluliseks õppetunniks."Umbes tund aega varem (19. minut) ütles Tanel: "Von Neumann oli üks kõige jõhkramaid tuumapommisõjardeid, keda ma tean." Pärast Teise maailmasõja lõppu survestas von Neumann Taneli sõnul USA poliitilis-militaarset establishmenti, et anda Nõukogude Liidule ennetav tuumalöök, "kuivõrd meil on hetkel rohkem rakette, siis tulistame nad kõik puruks". Jaak juhtis sealsamas tähelepanu asjaolule, et von Neumanni jõhkrad ettepanekud lähtusid tema teaduslikest teooriatest, "küllap olid esmatulistamise ettepaneku taga tema mänguteoreetilised kaalutlused jne.""Üks asi, mis mulle silma paistab, on see," jätkas Tanel (84. minut), "et kui von Neumanni oleks lastud otsustama, siis tema olekski enam-vähem kõik ära tapnud, keda vähegi sai. Need, kes seda tal teha ei lasknud, olid poliitikud." Arvestades seda, et Kremli alustes koobastes tegutsevate maniakkide peas liikusid tõenäoliselt samasugused mõtted, tuleb äärmiselt imeks panna, et meil siin trammipeatused alles on.Sellele tõsiasjale juhib mõjusal viisil tähelepanu Jordan Peterson klipis "Kaks võtit" [3]: "20 sajandi teisel poolel tulime paaril korral sõna otseses mõttes läbi nõelasilma. Meil oli lihtsalt roppu moodi õnne.""Nimetatud religioonid moodustavad „Philosophia perennise“ [4] vundamendi ning määravad Huxley [5] suhtumise teadusse, mis on tema poliitilise mõtte viies tähtis komponent. Teadus peab tema sõnul juhinduma „Philosophia perennises“ sõnastatud eetilistest tõekspidamistest. See peab suhtuma loodusesse lugupidavalt. Teadust pole vaja planeedi õhkulaskmiseks, vaid inimsoo toitmiseks. Reaal- ja ühiskonnateadlased peaksid looma tingimused, milles inimesed saaksid elada harmoonias oma keskkonna ja teiste liikidega," toetab Petersoni Aldous Huxley Zürichi keskuse [6] kuraator Robin Hull Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus "Amfiibi haridus" [7], mis oli pühendatud Aldous Huxley poliitilistele vaadetele.Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.amazon.com/Martians-Daugh... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Sellele plaadile on salvestatud läbilõige Veljo Tormise meeskooriloomingust aastatel 1963-69 Jaan Kaplinski ja Paul-Eerik Rummo tekstidele.

“Kinnisvarajutud” podcasti 161. osas hakkame otsast lahti harutama sellist suurt teemat kui maja ehitamine. Seekordses saates on külas arhitekt Amor Vaik ja käime läbi kõik need tegevused, mis on vaja teha enne, kui saab üldse kopa maasse lüüa. Pärast seda, kui Amor on meile selgeks teinud, kuidas arhitektiks saadakse, millised on tema eriala erinevad kutsestandardid ning milline on üks arhitekti tavaline tööpäev, läheme konkreetselt asja juurde. Näiteks saame teada, millisel hetkel tuleks arhitekti poole pöörduda ning millised detailid ja soovid peaksid olema selleks hetkeks läbi mõeldud. Seejärel seletab Amor meile üksipulgi ära, mis on eskiisprojekt, eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt, mille poolest need kõik üksteisest erinevad ning millal ometi võib siis lõpuks ehitajad krundile peale lasta ja kuidas hiljem majale kasutusloa saab. Sellele episoodile on meil planeeritud millalgi loomulikuks jätkuks ka osa, kus kaardistame detailselt ära kogu ehitusprotsessi ning vaatame, milliseid karisid just maja püstitamisel tuleks vältida. Aga see juba kunagi (lähi)tulevikus, senikaua saavad kõik minna arhitektide jutule! --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

I Land Sound on üks kõige omanäolisem kodumaine festival, kus kohtuvad kunst ja muusika nii Eestist kui ka välismaalt. Aga kuidas edukalt sellist vinget elamusfestivali korraldada? Sellele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele saime vastuseid jutustades I Land Soundi vahvate loojate Paabu ja Taavetiga.  SAATES RÄÄGIME: I Land Soundi sünniloost, Paabu ja Taaveti kohtumisest Suurematest ja väiksematest pekkiminekutest läbi aastate Festivali keskkonnamõjust, roheprojektist Tiimitöö tähtsusest kriisiolukorras Stressist ja piiride tunnetamisest Nišifestivali tulevikuplaanidest Kuidas luua endale parim festivali kogemus - oma nägemust jagab Illimar Pilt Saade on salvestatud I Land Soundi Emalaval 2023. I LAND SOUND FESTIVAL Koduleht: https://ilandsound.ee/en/  Instagram: https://www.instagram.com/ilandsoundfestival  Facebook: https://www.facebook.com/iLandSound/  ILLIMAR PILT Koduleht: https://piltsberg.com/  Instagram: https://www.instagram.com/piltsberg  Facebook: https://www.facebook.com/Piltsberg  TÄITSA PEKKIS SAADE Koduleht: ⁠https://taitsapekkis.ee/⁠  Instagram: ⁠https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/⁠  Facebook: ⁠https://www.facebook.com/taitsapekkissaade⁠  Toeta meid Patreonis: ⁠https://www.patreon.com/taitsapekkis/⁠  --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/taitsapekkissaade/message

Juunis 2023 ilmus Eesti Festivaliorkestri ja Paavo Järvi uus heliplaat "Kratt". Sellele on jäädvustatud eesti ja poola heliloojate teosed.

Kust saavad alguse Eesti jõed? Sellele pealtnäha lihtsale küsimusele ei ole alati ühest vastust. Saates on külas maa- ja veeteadlane Arvo Järvet. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme räägivad konservatiivist ettevõtja Parvel Pruunsilla poliitiliselt motiveeritud tagakiusamisest, erakondade reitingutest ning Reformierakonna plaanist hakata inimesi meelsuse avaldamise eest vangi panema.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja levinumates taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Kuidas ma tean, miks Jeesus tuli? Sellele küsimusele vastamiseks pead teadma, mida Jeesus tegi. Jumal saatis Jeesuse missioonile ja Ta täitis selle. Ta muutis inimesi nii loomulikult kui ka vaimselt. See on minu Kuningas!      -----     How do I know, why Jesus came? To answer that question, you need to know what Jesus did. Jesus was sent on a mission by God, and He completed that mission. He changed people both naturally and spiritually. That's my King!

Sellele saatele pilti tehes selgus, et Midjourney ei tea, mis on vikat. Noh, igal juhul, täna me räägime ühest Itaalia kummalisest sektist, Heidi jutustab "Kriminaalse elu" Andrei seiklustest, ning nalja pakub üks vaene Läänemaal asuva Seljaküla onu, kes istus kolm päeva kuuse otsas ja ootas viimsetpäeva. Boonusloos - mida kuuleb täies mahus meie Patreonis - saab kummitusi! Toeta meid: patreon.com/Kikimoorid Kirjuta meile oma lugu: kikimoorid@gmail.com --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Üle kahe aasta sõidetud Mehhiko MM-ralli pakkus draamat, vaatemängu ja põnevust kuni lõpumeetrini. Sellele kuidas möödusid hooaja esimese kruusaralli sündmused vaatavad värskes Powerstage Podcastis tagasi Rauno ja Gustav. Mehhiko MM-ralli kokkuvõtte teemad: • Espekka Lappi ja Janne Ferm olid reede parimad, kuid siis… • Mehhiko ralli laupäeva segadus • Ott Tänaku ja Martin Järveoja ralli rikkusid Fordi tehnilised probleemid • WRC2 TOP3 mahtus absoluudi TOP10 • Kalle Rovanperä / Jonne Halttunen jäid esimesena poodiumilt välja, kuid neil oleks võinud ka hullemini minna • Elfyn Evans ja Scott Martin kaotasid viimasel katsel teise koha • Thierry Neuville ja Martijn Wydaeghe võitlesid lõpuni • Sebastien Ogier / Vincent Landais kahest kaks! • Kuidas läksid ennustused? Head kuulamist!

Tööturg on muutunud ja täna ei tea keegi väga täpselt seda, millised saavad olema töökohad ja nõudmised neile viie ja kümne aasta pärast. Robotid kirjutavad ja räägivad üsna edukalt – ütleme nii, nad teevad ära teksti ja kõneloome rutiinse töö. Samas toimetavad nad vigu tehes, mis tähendab, et meil on vaja inimesi, kes aru saavad, mida need teevad. Kas on nii, et kui pole piisavalt insenere ja keemikuid ja mikrobiolooge, siis ei tule ka sellised ettevõtted siiakanti neile tööd pakkuma või esitama ülikoolidele tellimust, kui palju ja milliseid insenere neil vaja on. Raha muutmine haritud inimesteks on parim investeering – pikas perspektiivis muidugi. Aga millisteks inimesteks? Ilmselt laia haardega, interdistsiplinaarstekes, kel ka parem koostöövõime. Saatekülaline on Tartu Ülikooli majandusprofessor ja sotsiteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets. Raul Eamets kandideerib ka aprillis toimuvatel valimistel Tartu Ülikooli rektoriks. Teised kandidaadid, praegune rektor Toomas Asser ja informaatik Jaak Vilo on saanud samuti kutse Kukkuvasse Õuna. Saatejuht Marek Strandberg.

"Kukkuva õuna" saates on külas riigi teaduspreemia saaja Tartu Ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp. Juttu tuleb sellest, kuidas eluslooduses, nii lihtne kui see ka ei tundu, ongi kõik kõigega seotud. Kõneleme sellest, kas evolutsioon puudutab ainult bioloogilisi süsteeme või ka ideid ja masinaid. Kas evolutsiooni osaks on ka meie tehnoloogiad ja masinad nagu seda on ka näiteks lindude pesad? Mida aga arvata kõnerobotitest ja tehisintellektist laiemalt? Kas ka see on osa evolutisoonist? Saatejuht Marek Strandberg.

happy hingedeaeg! liinale meeldib sügis, ka suvel, ehk küsimusi tekitab kliima ja on võimalus, et on enda seest leidnud oma suurimate hirmude allika. mis siis teha? ei hirmudele! järgmine liina saade 4.3 — NYT ilmub esmaspäeval, 14. novembril ühine kolkaplikadega WWW.KOLKAPLIKA.EE

Saates “Rahvakabinet” räägivad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud Kalle Grünthal ja Tarmo Hints möödunud meeleavaldusest kõrgete energiahindade vastu Tallinnas Vabaduse väljakul.Tänati kohaletulnuid ning tõdeti, et paljud inimesed siiski ei julge veel oma meelsust välja näidata. Ometi on hinnatõusud veel ees ka erinevate maksude näol.

Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirilli möödunud pühapäevane jutlus kajas üle maailma: pattude andeksandmist lahinguväljal hukkunutele lubas kirikupea esmakordselt, jutt eneseohverdusest oli aga juba tuttav.

Uue valitsuskabineti ministrid on teada, Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on oma valikud teinud. Delfi Erisaates arutame, mida nendest valikutest saab välja lugeda. Kuigi sellel valitsusel on tööaega enne riigikogu valimisi jäänud kalendri järgi umbkaudu üheksa kuud, ei ole oodata mingeid rahulikke aegu. Sellele viitavad mitmed valikud, mida erakonnad on teinud nii portfellides kui ka ministrite isikutes. Kes on need ministrid, kes tõotavad tulevärki avalikkusele ja peavalu peaministrierakonnale, analüüsivad Urmas Jaagant Eesti Ekspressist, Raimo Poom Eesti Päevalehest ja Hindrek Riikoja Maalehest.

Martin Rump on esimene eestlane, kes stardib maailmakuulsal Le Mans 24 tunni sõidul. Martin räägib saates, kuidas see võimalus talle sõna otseses mõttes viimasel hetkel tuli. Le Mans 24 tunni sõit pole vaid lihtsalt üks võidusõit, see on suursündmus, kuhu oodatakse veerand miljon pealtvaatajat ja mille tegevused algavad kohapeal juba nädal varem. Selle maailma telgitaguseid Martin Rump koos saatejuht Margus Kiiveriga avabki.

Tänaseks on kindlaks tehtud, et on umbes 2000-2500 erinevat ajurakutüüpi, millistest koosneb nii 70 miljoni ajurakuga hiire kui ka 100 miljardi ajurakuga inimese aju. Neisse on kirjutatud suur hulk kaasa sündinud tunge (motivatsioone) ning tunnetus näibki neile toetuvat. Pole olemas üksikuid ajupiirkondi, mis vastutaksid mõne kindla funktsiooni eest. Juba sel aastal avaldatav hiire aju anatoomia atlas avab tõsiasja, et imepisikeses ajupiirkonnaski eksisteerib rööbiti kümneid ja kümneid erinevaid ajurakutüüpe millised moodustavadki võrgustiku, millel põhineb loomade tunnetus. Kus on aga teadvus? Sellele küsimusele püüamegi vastuseid otsida koos psühholoogi ja postimehe ajakirjaniku Aimar Altosaarega. Saatejuht Marek Strandberg.

On üsna tavaline, et nelja-viieaastased lapsed istuvad nutiseadmete taga ja toimetavad seal uhkes üksinduses. Mis võiks sellisele vaatepildile eelneda, et internetis midagi valesti ei läheks? Sellele küsimusele vastavad Pere ja Kodu podcast'is projekti „Targalt internetis” koordinaator Malle Hallimäe ja sama projekti teavitustöö koordinaator Kerli Valner Lastekaitse Liidust ning Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik Aveli (15).

Ott Tänak ja Martin Järveoja lõpetasid põneva Horvaatia WRC ralli teisel kohal. Kas hooaja alguses probleemidega maadelnud Hyundai on leidnud kiiruse, millega võidu nimel kihutada? Sellele ja teisteel Horvaatia rallit puudutavatele teemadele annab vastuse saatejuht Margus Kiiver.

Me ei väärinda, vaid alaväärindame oma puitu! Just nii ütleb Tartu Ülikooli professor Priit Väljamäe, kes uurib seda, mil moel mikroorganismid oma ensüümidega tselluloosi suhkruteks lagundavad. Fotosüsnteesiga moodustub Maale iga aastaselt umbes 200 miljardit tonni süsinikku sisaldavat elusainet. Mõistagi see kõik lagundatakse ja võetakse kasutusse. Kuidas aga lõigata tükkideks kristalselt tugevaid tselluloosi- ja kitiinimolekule? Just nende ensüümide uurimisega Priit Väljamäe tegelebki. Need ensüümid aga on nanomasinad, millesse peab tselluloosiahel sisse minema nagu veidi turritav niit imepeenikesse nõelasilma. Siis hakkab ensüüm tselluloosist «suhkrutükke» välja kaksama. Miks see aga väga kiiresti ei saa toimuda? Sellele saategi vastuse Kukkuvast Õunast. Vihjena: Priit Väljamäe lemmikteemaks on selles osas pudelikaelad. Aga kuulake ise, millest jutt. Saatejuht Marek Strandberg.

Kas ja millist kogemust saame rahvusvaheliselt tasandilt, kui päevakorras on sõdaõhutava või õigustava sümboolika keelamine, selgitab Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor Rene Värk kell 7.35.

Bali saare põlisrahva pärimuskultuur on kordumatu ja värvikas. Sellele annab erilise ilme hinduistlik usund, mis on segunenud kohaliku ürgse loodususundiga. Saates külastame Bali traditsioonilisi pulmi, käime looduslikes pühapaikades ja templites, saame tuttavaks muusika ja tantsukunstiga.

FK235! Kui palju on “Päris Rannapis” päris Rannapit? Sellele küsimusele teavad vastust samanimelise dokumentaalfilmi tegijad Kaidi Klein ja Aleksander Ots. Mis jäi kaadri taha, kuulete saates. Uudisest on vaid 2 märksõna- Blade ja Grateful Dead. Lisaks “Päris Rannapile” tulevad sel nädalal jutuks Disney uus animatsioon “Encanto” ja Ridley Scotti lavastatud “Gucci tragöödia”. Sisukord: 05:27 Kiri 14:37 Eesti kinotabel 21:20 Uudised 36:06 Intervjuu: Kaidi Klein ja Aleksander Ots 1:08:33 Päris Rannap (Eesti) 1:13:48 Encanto 1:18:22 Gucci tragöödia 1:28:15 Telekava

FK235! Kui palju on “Päris Rannapis” päris Rannapit? Sellele küsimusele teavad vastust samanimelise dokumentaalfilmi tegijad Kaidi Klein ja Aleksander Otsa. Mis jäi kaadri taha, kuulete saates. Uudisest on vaid 2 märksõna - Blade ja Grateful Dead. Lisaks “Päris Rannapile” tulevad sel nädalal jutuks Disney uus animatsioon “Encanto” ja Ridley Scotti lavastatud “Gucci tragöödia”. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK235! Kui palju on “Päris Rannapis” päris Rannapit? Sellele küsimusele teavad vastust samanimelise dokumentaalfilmi tegijad Kaidi Klein ja Aleksander Ots. Mis jäi kaadri taha, kuulete saates. Uudisest on vaid 2 märksõna- Blade ja Grateful Dead. Lisaks “Päris Rannapile” tulevad sel nädalal jutuks Disney uus animatsioon “Encanto” ja Ridley Scotti lavastatud “Gucci tragöödia”. Sisukord: 05:27 Kiri 14:37 Eesti kinotabel 21:20 Uudised 36:06 Intervjuu: Kaidi Klein ja Aleksander Ots 1:08:33 Päris Rannap (Eesti) 1:13:48 Encanto 1:18:22 Gucci tragöödia 1:28:15 Telekava

FK235! Kui palju on “Päris Rannapis” päris Rannapit? Sellele küsimusele teavad vastust samanimelise dokumentaalfilmi tegijad Kaidi Klein ja Aleksander Otsa. Mis jäi kaadri taha, kuulete saates. Uudisest on vaid 2 märksõna - Blade ja Grateful Dead. Lisaks “Päris Rannapile” tulevad sel nädalal jutuks Disney uus animatsioon “Encanto” ja Ridley Scotti lavastatud “Gucci tragöödia”. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

Hollandi viiuldaja Noa Wildschut oli vaid 16-aastane, kui ilmus tema esimene sooloalbum plaadifirmalt Warner Classics. Sellele on jäädvustatud Wolfgang Amadeus Mozarti viiulimuusika.

Seekordses Ringjoones pöördume trianglihelide saatel tagasi Hiina Rahvavabariiki. Rahvaarvult Eestist tuhatkorda suuremas riigis on jälle miskit teoksil. Xi Jinping ihkab saada sama võimukaks riigijuhiks kui tema eeskuju Mao Zedong. Hiljutisel kompartei kuuendal suurkohtumisel ta just seda saavutas. Sellele vaatamata on "miski mäda Hiina riigis". Agressiivne käitumine Taiwanis võib olla kattesuits, et varjata siseriiklike probleeme. Maailma suurim kinnisvara konglomeraat Evergrande Group on pankroti äärel. Kas riik aitab firma hädast välja või läheb käiku muu plaan? Rikaste ja vaeste sissetulekutes on nii suured käärid, et suund on võetud rikaste represseerimiseni. Kas "Ühise jõukuse" teooria toob Hiina rahulolematutele kodanikele meelerahu või võidab sellest vaid kompartei? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastasid saatekülalised: Renee Stamberg ja Saskia Lehtsalu. Küsimusi esitas Kai Ly Kröönström ning saate lõikas kokku Sten Marcus Mesila.

See, et elu koondub Tallinnasse ning ülejäänud Eesti ääremaastub ja vaesub, pole enam uudis. Sellele viitavad nii Riigikontrolli aruanne kui ka teadlased Eesti inimarengu aruannetes. 2020. aasta Eesti inimarengu aruande üks tulevikustsenaarium oli „Isemajandav Eesti“, mis manas silme ette pildi riigist, kus kaugtöövõimalused ning uuskogukondlik eluviis on suure osa eestlasi viinud tagasi maale elama. See on olnud võimalik, sest kogukonnad on tugevad ja isemajandavad, valitseb koostöine suhtlus valitsejate ja kodanike vahel, vajadused teenuste järele on rahuldatud digitaalsete lahendustega. Kas meil on lootust liikuda uuskogukondliku isemajandava Eesti poole? Mis loob atraktiivset maaelu ja pakub elukvaliteeti, mis paneb meid linnadest maale kolima? Üks tegur, mis aitab juba täna maapiirkondade arengule kaasa ning mõjutab õnne- ja rahulolutunnet, on võimalus olla osa aktiivsest kogukonnast ja rääkida kaasa kohalikku elu puudutavates küsimustes. Oma aruteluga otsime vastuseid, kuidas kaasamine ja koostöö aktiveerib kogukondi ja mida see kohalikule arengule tähendab. Arutelu juht: Helen Tammemäe - Milttoni ühiskonnasuhete konsultant Osalejad: Aet Annist - sotsiaalantropoloog, Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna ja Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi vanemteadur Ivika Nõgel - Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige, külade ja kogukondade aktiveerija, suurte kogemustega kaasamise praktik, “Maale elama” liikumise algataja Jan Teevet - lavastaja ja Paide Teatri kunstiline juht Kertu Vuks - Elva valla abilinnapea, varem Elva arengu- ja planeeringuosakonna juhataja ning haldusreformi koordinaator Arutelu korraldaja: SA Eesti Koostöö Kogu (kolleegid on varem osalenud ja korraldanud arutelu, aga mina isiklikult mitte)

Mille üle Eestis enam nalja teha ei tohi? Sellele teab vastust püstijalakoomik Ari Matti Mustonen, kes on "Vikerhommiku" stuudios kell 9.15.

Kui haarata kinni juhusest, siis milliseid muusikainstrumente, kontserte ja reise see kaasa toob? Sellele vaatame koos Saksofonist-akordionist-ansamblijuht-helilooja ja omanimelise jazziklubi programmijuhi Raivo Tafenauga enne Haapsalus aset leidvat Taff festivali. Saatejuht Thea Karin.

Kui haarata kinni juhusest, siis milliseid muusikainstrumente, kontserte ja reise see kaasa toob? Sellele vaatame koos Saksofonist-akordionist-ansamblijuht-helilooja ja omanimelise jazziklubi programmijuhi Raivo Tafenauga enne Haapsalus aset leidvat Taff festivali. Saatejuht Thea Karin.

Kuidas määrata õiget müügihinda kinnisvarale? Sellele annavad vastuse Arco Vara maaklerid Britta Kuus ja Marge Saaremets-Luik. Webinari modereerib Arco Vara Kinnisvarabüroo partner ja tegevjuht Elari Tamm        

Meie teame mida kõik tahavad. Populismi! Mis loom see populism õieti on? Vähem sõnu rohkem tegusid- ikka loomulikult vastupidi. Odav või hoopis kallis populaarsus? Sellele saab vastuse läbi Kolumbias toimuva prillide. Juttu puhuvad Inge Maas ja Saskia Lilli Lehtsalu, kes tegutseb ühtlasi ka puldis. Küsitleb Paula Kägu. Mitu korda kõlab saate jooksul sõna populism? Kuula ja loe kokku!

Tänases soolosaates räägin sulle uskumustest. On ju ka minu Podcasti nimi E.L.U. tegelikult lühend sõnadest EDUNI LÄBI USKUMUSTE. Kas arvad, et sina juhid enda elu? Tegelikult juhid end teadlikult kõigest 5%, kuid ülejäänud 95% juhib sind alateadvus, mis on nagu 80 kilone gorilla sinu sees

Jüri Pootsmann on armastatud eesti laulja, kes sai tuntuks telesaate "Eesti otsib superstaari" kuuenda hooaja võitjana. Sellele järgnes kohe ka aasta meesartisti tiitel Eesti Muusikaauhindade galal ning "Eesti laulu" võit looga "Play".Saates räägime:- Taani kolimisest- superstaariks saamisest- üksi olemisest- väsimusest- Eurovisiooni laval olemisest- rapsimisest ja kiirest elutemost- muusikast pausi võtmisest- kõigile meeldimisest- "ei" ütlemisest- iseenda eest vastutamisest"Väga tihti oli nii, et ma lihtsalt füüsiliselt ei jaksanud lavale minna.""Kui sa proovid kõigile meeldida, siis sa kaotad iseenda."