Podcasts about tallinna tehnika

Tiit Land on viimased 14 aastat juhtinud Eestis kõrgkooli. Esmalt Tallinna Ülikool ja pärast seda Tallinna Tehnikaülikool. Aga saates "Käbi ei kuku..." räägime temaga valdavalt ajast, mil praegune rektor ise tegi tähtsamaid valikuid oma elus.

Tänases episoodis on külas Jürgen Soom, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant ja teadusinsener, kelle töö keskendub taskukohase ja töökindla objektide tuvastamise ja jälgimise süsteemide arendusele. Räägime sellest, kuidas kalade lugemine hüdroelektrijaamades viis radaripõhise liiklusjälgimiseni, millised on suurimad väljakutsed reaalmaailma keskkondades andmete kogumisel, ja kuidas sündis üks maailma suurimaid kalavideote andmestikke. Lisaks arutleme potentsiaalsete kasutuskohtade üle põllumajanduses ja päästetöödel.-----Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Priit Liivak ja Erik JõgiAlgorütmi toetavad Patchstack https://patchstack.comNortal https://nortal.com/Veriff https://www.veriff.com/

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna üliõpilaskogu eestvedamisel toimus äsja viiendat korda järjest kahepäevane ärikonverents.

Tallinna Tehnikaülikool on seadnud eesmärgiks vähendada aastaks 2035 oma süsinikujalajälge 80% ehk viis korda. Selle eesmärgi saavutamiseks on valminud teekaart, mis kliimaneutraalsuse suunas ülikooli juhib. Mis selles teekaardis kirjas on ja mis sammud täpsemalt ette võetakse, seda selgitab Ilmaparandajas TalTechi Ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jarek Kurnitski. Saadet juhib Rein Pärn.

Aastal 2006. tegutsemist alustanud Formula Student Team Tallinn, mis on Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühisprojekt, tõusis maailma tudengivormeli meeskondade jooksvas edetabelis esimesele kohale. Mis on Formula Student Team Tallinn, mida see tähendab Eesti inseneeriale ja autospordile ning millistele mainekatele positsioonidele selles projektis osalnud üliõpilased jõudnud on? Sellest räägib tiimi kapten, Tallinna Tehnikaülikooli tudeng Harry Aus. Saatejuht on Margus Kiiver.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi. Raigo on kogenud avaliku sektori tippjuht, kes enne Maksu- ja Tolliameti juhiks asumist töötas Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina ning veel enne seda Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorina. Märkimisväärne on, et Raigol on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnast. Varasemalt on mul olnud au podcastis võõrustada nii Marek Helmi kui ka Valdur Laidi, kes on mõlemad samuti Maksu- ja Tolliameti juhi rolli täitnud. Nüüd siis arutleme Raigoga erinevatel põnevatel juhtimisteemadel. “Üldiselt ei saa hoiakut õppida või sellist head isiklikku energiat juurde kasvatada. Tehnilised teadmised ja oskused saab kogemuse käigus omandada, kuid õiget suhtumist täiskasvanud inimene enamasti ei omanda – see kas on või seda ei ole. Leida endale inimesed, kes tahavad ja kellel on hea energia, on minu jaoks väga oluline. Sageli olen oma meeskonda võtnud pigem hea energiaga inimesi, isegi kui nad pole valikus olevatest kõige kompetentsemad. Hea energia on positiivselt nakkav, sellest saavad teised kasu ja meeskonnal on nende inimestega mõnus asju ajada. Oluline on, et meeskond tahaks sooritada, mitte ainult oskaks sooritada. Supermeeskond, mis koosneb täielikest briljantidest, ei saavuta midagi, kui puudub motivatsioon ja hea energia päriselt suuri asju ellu viia.” – Raigo Uukkivi Kuulake ikka ...

Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia on meie ainus merendusalast kõrgharidust, magistri- ja doktoriõpet pakkuv õppeasutus. Sisseastumisavaldusi võetakse juba vastu ja neid saab esitada 3.juuli keskpaigani. Avatud uste päev on Mereakadeemia majas Koplis 9.mail. Meretunnis räägivad õppimisvõimalustest ja meretööst akadeemia õppedirektor Katre Koit ja laevajuhtimise eriala vilistlane Mihkel Šesterikov. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Tallinna Tehnikaülikooli keemiaprofessor Riina Aav juhib strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskust. See on üks kümnest tippkeskusest, mis 2024 aastast järgmiseks 7-ks aastaks on saanud riiklik rahastuse. Riina Aav toob näite, et juba täna osatakse teha lahustivabu keemilisi reaktsioone, milliste jäätmete hulk on tõepoolest minimaalne. Need on mehhanokeemilised protsessid, millega materjalide loomine saab olla nii ökonoomsem nagu ka keskkonnasõbralikum, kui paljudel täna tööstuslikus kasutuses olevatel protsessidel. Ringmajandamine keemiatööstuses nõuab nii uusi protsesse, kui oskust ka materjale ja aineid valmistades neid ka komponentideks lagundamise võtete loomist. Saatejuht Marek Strandberg.

"Meretunnis" on seekord pikemalt juttu nutipoidest ning nendega seotud projektist Merehunt, mille tarbeks eraldas Riigikantselei 1,35 miljonit eurot. Sõna saavad kliimaministeeriumi meremajanduse osakonna juhataja Jaak Viilipus, meresüsteeme arendava ettevõtte Flydog Marine asutaja ja tegevjuht Andri Laidre, nutipoidele sensoreid loova ja tootva ettevõtte Laser Diagnostic Instruments labori juht Edgar Kelman, WiseParkeri tegevjuht ja üks asutajatest Valdur Kaldvee ning Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi direktor Rivo Uiboupin. "Meretunni" lõpuosas kõneleb jäämurdja Botnica kapten Siim Sokk oma kuuendast tööperioodist Põhja-Kanadas. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Arutelus osalejad: Signe Riisalo (sotsiaalkaitseminister), Sirle Salmistu (linnaplaneerija, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži vanemlektor), Maido Nõlvak (Rakvere vallavanem), Krista Pegolainen-Saar (MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised projektijuht) Arutelujuht: Agu Laius (MTÜ Kuldne Liiga) Arutelu korraldaja: MTÜ Kuldne Liiga ja MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised Soovime pikka elu. Kas ühiskond toetab seda? Kas on vanuselise diskrimineerimiseni viivaid eelarvamusi ja suhtumisi? Kas on hooletusse või ilma jäetuid, kas tervishoid ja hoolekanne ulatuvad kõigini? Kas ja mida saab ennetada? Kas avalik ruum, transport, liikuvus ja eluase sobivad? Kas saame osaleda, olla aktiivne ja vajalikuga kursis, elukestvalt õppida, kogukonda kaasatud ja teistele seltsilisteks? Kas saame töötada kui soovime? Vanusesõbraliku Eesti loome ise!

Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž toetab Saaremaale omaseid sinimajanduse valdkondi, pakkudes inseneri- ja keskkonnaharidust ning teadus- ja arendusteenuseid. Kolledži tegemistest ja plaanidest räägivad direktor Merit Kindsigo ja Meretehnoloogia kompetentsikeskuse juhataja Villu Vatsfeld. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Parvlaeva Regula tabas 8. juunil Virtsu sadamast väljumisel tehniline rike ning laev oli sunnitud sadamasse tagasi pöörduma. TS Laevade juhatuse liige Guldar Kivro selgitab, mis Regulal juhtus ja millal laev taas tööle võiks hakata. Eesti Teaduste akadeemia president ja Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi professor Tarmo Soomere räägib uuest tehnoloogiast, mis võimaldab laevalainete salvestuse põhjal laeva kohta infot saada. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

"Digitunnil" on külas Tanel Alumäe Tallinna Tehnikaülikoolist, kellelt uurime, kuidas läheb laboris Kõne, kõneleja ja kõneldava keele tuvastamisega. Räägime ka uute tippdomeenide .zip ja .mov tulemisega kaasnevatest turvariskidest.

Täna räägime sellest, mida kujutab endast nüüdisaegne tehisintellekt ehk tehisaru. Mis see tehisaru õieti on, kuidas seda luuakse ja mis on selle eesmärgid? Millised on tehisaru loomise ja arendamisega seotud eetilised küsimused ja kuhu me siit edasi liikuda võiksime? Kuidas võiks inimaru arukalt tehisaruga läbi käia? Neil ja ka teistel teemadel pajatavad TÜHI kultuuriandmete analüüsi teadur Andres Karjus ja Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi kaasprofessor Tanel Alumäe. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Tuleval reedel korraldab Tallinna Tehnikaülikooli Loodusteaduskond kõigile tulevastele loodusteadlastele hariva Loodusteaduste päeva, kus tutvustatakse huvilistele läbi hulgaliste töötubade ja seminaride loodusteaduste valdkonda. Kuidas loodusteadlaseks õpitakse ja milliste meetoditega seda õpetatakse, räägivad seekordses saates TalTechi Loodusteaduskonna õppeprodekaan Vello Tõugu ja Geenitehnoloogia osakonna doktorant-nooremteadur Sigrid Kirss. Saates on külas ka Tallinna Kesklinna Valitsuse aednik Kadri Järv, kes räägib taimede elust linnast ja sellest, mille alusel haljastuse otsuseid tehakse. Saadet juhib Rein Pärn.

Kas tehisintellekt on jõudnud inimese ületamisele liiga lähedale või koguneb tulevikuvara liiga väheste kätte? Kuidas ära hoida inimese jaoks pahatahtliku tehismõistuse tulekut? Milliseid garantiisid selleks vaja on? Stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonna dekaan, professor Gert Jervan. Saadet juhib Kadri Tammepuu.

Kuidas sai võimalikuks, et kõnerobot nii inimpäraselt vestelda suudab ja seda ka nii Eesti, Võro kui Seto keelteski? Miks läheb kõnerobot vahel siiski ropuks ja kurjaks kätte? Kas kõnerobot oskab ka malet mängida? Kas singulaarsus võib jõuda meieni mitte robotite antud käskude kaudu, vaid vastupidi: meeldiva sõltuvuse kaudu? Ja mida teha koolis: kas keelata vestlusrobotid või vastupidi – õpetada nendega osavalt ringi käima? Saatekülaline on Tallinna Tehnikaülikooli kõnetehnoloogia kaasprofessor Tanel Alumäe. Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinna Tehnikaülikooli professorid: «Kasutage tehisintellekti oma koolitööde tegemisel palju jaksate, ainult...» ...ainult peate ise teadma, milliseid viiteid see vestlusrobot kasutab. Kasutaja vastutab - robot ei vastuta. Suhtlev tehisintellekt on suur revolutsioon, mis jääb ajaloos meelde ehk rohkemgi kui koroonapandeemia. Kas aga tehisintellekti peab kartma või peab kartma ikkagi inimest, kes seda kasutab? Milliseid võimalusi pakub tehisintellekt näiteks majade sisekliima juhtimisel ja mis meid ees ootab? Sellest räägivad Tallinna Tehnikaülikooli tarkvaraprofessorid Juri Belikov ja Eduard Petlenkov. Saatejuht Marek Strandberg.

Meretunnis räägib Rene Arikas, miks ta otsustas Ohutusjuurdluse keskuse juhi ametist lahkuda. Samuti saab kuulda, mida räägiti keskuse sõltumatuse tagamisest Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil. Sõna saavad komisjoni esimees Tõnis Mölder, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas ja riigikontrolör Janar Holm. Tallinna Tehnikaülikooli professor Kristjan Tabri räägib Eesti teadlaste rollist jäämurdevööri disainimisel Norra ettevõttele. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Kristina Siimar on pikaajalise Baltimaade ning Rootsi pangakogemusega juht, kes alustas oma karjääri Hansapangas 1994. aastal, mis kasvas väikesest start-up'ist Baltikumi suurimaks finantsettevõtteks ja -organisatsiooniks - see teekond kestis Kristina jaoks 23 aastat ning selle aja jooksul pidas ta mitmeid ameteid ning täitnud erinevaid tippjuhi rolle. Muu hulgas on ta olnud Hansa/Swedbanki Baltikumi finantsjuht ning töötanud seitse aastat Rootsis, mille jooksul oli tal Swedbanki grupis kolm olulist rolli: grupi transformatsiooni juht, tehnoloogiadivisjoni finantsjuht ning äriteabe üksuse juht, mille käigus tegeles grupiüleselt tulemusjuhtimise meetodite, tööriistade ja andmesüsteemide juurutamisega. Aastatel 2017-2021 töötas Kristina Luminor panga juhatuse liikme ning tootearenduse juhina ning 2022. aasta oli tema jaoks mitme uue rolli alguspunktiks, kus temast sai Taavet Hinrikuse ning Sten Tamkivi ühise investeerimisettevõtte Taavet+Sten COO, okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu, Merko Ehituse ja Kapiteli nõukogude liige. Kristina on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis ärijuhtimises ning täiendatud end INSEAD-i ja MIT Sloani juhtimiskoolides. Selles saates räägime Lapsepõlvest Tallinnas ja Lõuna-Eesti kuplite vahel Keskkooliaegsest plaanist minna õppima arstiks Ülikooliõpingutest 90ndate Tallinnas Karjäärist Hansapangas ja Hansapanga eduloost Edasiliikumisest Swedbankis ja Swedbankist Luminori Pealtnäha uus algus ettevõttes Taavet+Sten Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

3. detsembril, rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval, toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas ühtekuuluvuskontsert "Mis on inimene?".

Euroopa Liidu uuest sanktsioonist Vene Mereregistri vastu räägib transpordiameti laevanduse ohutuse ja järelevalve osakonna juhataja Kristjan Truu. Nord Streami gaasitorude lekke valguses selgitab Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Ivan Kuprijanov, millist mõju võib merekeskkonnale ja -elustikule avaldada suur kogus merre sattunud metaani. Meretunnis kuuleb ka viktoriinivõiduna polaarekspeditsioonil käinud noorte muljeid. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

2022. aasta Nobeli füüsikaauhinna said kolm kvantfüüsikut – Alain Aspect, John Clauser ja Anton Zeilinger. Oma töödega lükkasid nad lõplikult ümber Albert Einsteini kõhklused selle kohta, et kvantfüüsika pole ikka päris füüsika aga hoopis mingi justkui mõnda praktilist laadi ülesannet lahendava puuduliku teooriaga, mis eirab peamist: Albert Einsteini arusaama selle kohta, et miski ei saa liikuda valgusest kiiremini siinses Universumis. Aga tuleb välja, et saab. Hetkega saab teleporteeruda kvantinformatsioon. Sellest, miks see nii on ja kuidas see toimub, räägivad Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda ja saatejuht Marek Strandberg. Kui te ennem ei ole kvantfüüsikast arus saanud, siis selle saate kuulamise järgselt on vähemalt kaks võimalust: kas asi läheb paremaks, selle arusaamise mõttes, või mitte.

Saate toetaja: Tänast saadet toetab pisikene kommitöökoda nimega Heralds, mis on ühtlasi värskeim tegija Eesti šokolaadimaastikul, kelle tegutsemine on suunatud peamiselt kinkekarpidele. Valikus on kolme mõõtu karpe ning viit sorti komme: pistaatsiatrühvlid, kookosekommid, kohvikommid, klassikalised piimašokolaaditrühvlid ja loomulikult, minu lemmikud vegankommid, mida samuti podcasti saatekülalisetele kingitakse. Heraldis kommid on valmistatud Eesti tooršokolaadiga ning neis on kasutatud puhtaid ökokoostisosi, neis puudub ka valge suhkur. Lisainformatsioon ja tellimine www.heralds.ee Marge Tava sissejuhatus: Marge on kogenud ja mitmekülgne turundusstrateeg, kes on üles ehitanud mitu tuntud brändi (nende seas brändid nimedega Buduaar, Fuudish, praegu Thormi ja veel teisigi). Tal on rohkem kui 15 aastat ettevõtluskogemust, mille kestel muu hulgas ehitas üles kõikidele Eesti naistele tuntud meediakanali Buduaai, mille ta lõpuks TV3 Grupile maha müüs. Peale selle müüki, kuulus ta seejärel veel Lisaks 3 aastat TV3 Grupi juhtkonda. Peale TV3 Grupist täielikult lahkumist, rajas ta toiduteavituskanali Fuudish, mis saavutas lühikese ajaga üle-eestilise tuntuse ja kõige kiirema kasvuga eestikeelse Instagrami konto tiitli. Lisaks on ta olnud jaekettide Rema 1000 turundusjuht ja Sportlandi rahvusvaheline turunduskoordinaator, Taanis kalatoodete tootja Albatros Seafoodi turundusjuht ja olnud Jamie Oliveri tiimis Jamie ajakirja väliaandjana Eestis. Omab haridust Tallinna Tehnikaülikoolist, BBA rahvusvahelises ärijuhtimises. Seekordses episoodis võtame Margega ette teemad nagu äri, brändi loomine ja brändiks olemine, toitumine, tervis, planeet ja selle jätkusuutlikkus, loomingulisus jne. www.thormi.ee Saates mainitud allikad: https://fundwise.me/et/pitch/thormi?fbclid=IwAR3HioID6WzF77djMKzsduDPrDKBOJnA6CPj4DyWhIZUNQEUWEBZsfEqnu0#tab_description https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Feci.ec.europa.eu%2F025%2Fpublic%2F%3Ffbclid%3DIwAR3YDTLniZg0E1bnYOPqNHHpsu5KKinoqWB0_xI8A37Dtlx_jbryps60RFU%23%2Fscreen%2Fhome&h=AT2fiwADYEVA7CLqnfkrcMwlXGAIeNUn6058OYxaTRC1Y6OESr_qrpjNNlLVY-EfiT9GO4km3_1IPXAbmuoC2a074wUdaCRUD-rmSbX0V5wvVEXoCLuiGvCLwwgRX_vStpL2q36vj-EK-x4dCL1ckChm2ts Kui soovid kasutada stuudiot enda sisuloome salvestamiseks, kirjuta mulle chris@ruumum.com või toomas@ruumum.com Chris Kala: www.chriskala.com Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Sõda Ukrainas, lähenev talv ja muud mured lükkavad riike justkui suure jõuga tagasi sütt, gaasi ja naftat põletama. Õnneks pole õpetlased ja insenerid uut tööstuspööret maha matnud ning loovad selle jaoks jooksvalt leituste ja uurimistöödega võimalusi. Milliseid täpselt ja millstes valdkondades räägibki saatekülaliseks kutsutud Tallinna Tehnikaülkooli materjaliteaduse professor Maarja Grossberg-Kuusk. Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinna Sadama perspektiividest seoses meretuuleparkide rajamisega räägivad juhatuse liige Margus Vihman ja tütarfirma TS Shipping juht Ülo Eero. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Liis Sipelgas kõneleb, mida, miks ja kuidas uurivad mereteadlased LNG-laevade haalamiskai ehituspaigal. Järgmisel nädalal toimuvate Tallinna merepäevade mereliste tegevuste ettevalmistamisest ja mereprogrammist annab ülevaate mereliste tegevuste koordinaator Lauri Väinsalu. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Saates "Tark investor" oli sedapuhku külas Tallinna Tehnikaülikooli ning Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud, finantsökonoomika doktor ning samuti hetkel aasta investori tiitlit kandev Kristjan Liivamägi, kellega tuli juttu mitmel teemal. Kui tänavusest aasta algusest kehvemat on ajaloost keeruline leida, siis vestlesime Liivamäega sel teemal, kas börsilangus võiks jätkuda ka teisel poolaastal, kuidas otsida sellises olukorras turvasadamaid ning kas kinnisvaraturg on tegelikult sedavõrd vastupidav nagu ta seni paistnud on. Samuti rääkis ta, miks ta otsustas Cleveron Mobility IPO järel firma aktsiad maha müüa ning miks ta ei kavatse osaleda Indexo IPOs. Veel tuli juttu sellest, miks on kriisid tegelikult investori jaoks kasulikud ning mis oli tema investeerimiskarjääri jooksul kõige tähtsam otsus, misläbi suutis ta oma portfelli kasvatada 2500 euro pealt 1,3 miljoni euroni. Saate teises pooles tuli aga ka juttu värskelt ilmunud investeerimisraamatust, mille autoriteks on Liivamägi ise, Tõnn Talpsepp ning Tarvo Vaarmets. Kui kolme teadlase poolt koostatud triloogia avaraamat kandis pealkirja „Rahaedu põhimõtted”, siis sarja teine osa kannab nime „Investeerimisedu põhimõtted”. Liivamägi vastas saates küsimustele, miks on sellist investeerimisraamatut vaja, millistest raamatutest ta ise teadmisi kõige enam kogunud on ning mis on õige investeerimise kõige tähtsam alus.

Oliver Ait on Eesti üks parimaid majandus- ja poliitikaeksperte Hiina ja Jaapani teemadel. Ta elab Awaji saarel ja töötab Tokyos Eesti saatkonnas äri- ja investeeringute nõunikuna, kuid varasemalt on ta elanud ka Hiinas – Pekingis ja Kunmingis (linn Tiibeti lähedal), kus õppis tundma hiina keelt ja kultuuri. Oliver räägib vabalt nii jaapani kui ka hiina keeles ja tal on olnud hiina õpetaja või teejuht, kes talle hiina keelt ja kultuuri tutvustas. Ta on juhtinud LHV Araabia riikidesse investeerivat fondi ja töötanud Eesti Välispoliitka Instituudis Aasia riikide analüütikuna. Oliver on aktiivne iidse Jaapani mõõgavõitluskunsti kendo harrastaja. Selles saates räägime Ehedamatest mälestustest lapsepõlvest Lõuna-Eestis Õpingutest Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ning Tallinna Ülikoolis Pangandusest 00ndate Eestis ja Hiina tõusu märkamisest Elust ja õpingutes Hiinas teejuhi toel Hiina tõusust ja muutumisest viimase kümnekonna aasta jooksul Andmete kasutamisest ja AI-põhistest teenustest Hiinas ja Jaapanis Jaapani mõistmise olulisusest Aasia laiemal mõtestamisel ning keele keerukusest Jaapani majanduspoliitikast ja suurimatest väljakutsetest 21. sajandil Kendo harrastamisest ja ajaloost Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Homme tähistab 70.

Mõne aasta eest võeti vastu seadusemuudatused, mille eesmärk oli kaubalaevade toomine Eesti lipu alla. Paraku on tulemused tagasihoidlikud. Seda tõdetakse ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Asekantsler Kaupo Läänerand selgitab, mida on plaanis ette võtta ja millest kõneldi Ateenas toimunud meremajanduskonverentsil. Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia professor Ulla Pirita Tapaninen räägib laevanduse tulevikuperspektiividest. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Lääneriikide muutunud mõtlemisest ja relvaabist Ukrainale kõnelevad pühapäevases Välismäärajas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt ja Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölder. Saatejuht on Erkki Bahovski.

Äsja lõppenud MarineHäkk 2022 võistlusel otsisid erinevad meeskonnad lahendusi küsimusele, kuidas muuta meri, meres liikumine, laevandus ja kõik sellega kokku puutuv jätkusuutlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Päris elulised probleemid, mille esitasid ettevõtted nagu Tallink ja Tallinna Sadam said endale ka päris elulised lahendused. Või vähemalt esimesed sammud nende lahenduste suunas. Mis täpsemalt kahe päeva jooksul Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonikeskuses Mektory toimus ja mis edasi, seda uurime nii korraldajate kui võitjate käest Ilmaparandajas. Saatejuht on Mart Valner.

Parvlaev Tõll pole mullu suvel tarkvaraprobleemi tõttu toimunud õnnetuse järel hübriidrežiimil sõitnud. Sel nädalal oli laev liinilt ära. TS Laevade juhatuse liige Guldar Kivro räägib, mida tehti. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituudi merefüüsika osakonna juhataja Taavi Liblik annab ülevaate rahvusvahelise uurimisprojekti raames tehtud välitöödest ning äsja Muinsuskaitse Seltsi teenetemedali pälvinud Jüri Saska kõneleb merekultuurist ja mäluüritustest. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Teejuhis esimeste edukate investeeringuteni Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2021 toimunud Paavo Siimanni esinemine teemal "Kuidas kujundada just sulle sobiv investeerimisstrateegia". Investeerimisfestivali kolmandal päeval viis investor ja õppejõud Paavo Siimann läbi töötoa, kus selgitas lahti kolm põhilist teemat, mis alustavatele investoritele küsimusi tekitavad: kust alustada, kuhu raha paigutada ja kuidas strateegia luua. Paavol on 12-aastane töökogemus Circle K Eesti ning AstraZeneca Baltikumi ja SRÜ riikide finantsjuhina. Lisaks sellele on ta viimased 20 aastat õpetanud Tallinna Tehnikaülikooli tudengitele finantsaruannete analüüsi. Paavot tunnustati 2018. aasta majandusteaduskonna parima õppejõu tiitliga. Ta on oma teadmisi jaganud ka EASi alustava ettevõtja baaskoolituse ning ärimentorluse programmide raames. Samuti on ta on kaitsnud doktorikraadi TalTechis teemal „Efektiivsusmaatriksi kasutamine finantsaruannete analüüsimisel“. Lisaks on Paavo investor, Eesti Ettevõtlike Noorte koja (JCI) auliige, Eesti Mentorite koja liige ja Investeerimisklubi auliige. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastist. InvesteerimisFestival 2021

Saatekülaliseks on Eliis Salm, kes on koolitaja, Eesti Vegan Seltsi toitumisnõustaja ja Tallinna Tehnikaülikool turunduse ja majandus valdkonna lektor. Lisaks õpetab ta eetika, vastutuse ja jätkusuutlikkuse kursust magistriprogrammides ning koordineerib TalTechi rohetegevusi. Eliisil on kõrgharidus tervisedenduses spetsialiseerudes toitumisnõustamisele. Ühtlasi on Eliisil turundusalane magistrikraad fookusega tarbijakäitumisel ning kommunikatsioonil. Eliis pakub Eesti Vegan Seltsis toitumisnõustamise teenust, mis on mõeldud neile, kellele pakub huvi taimne toitumine. Nende seas on neid, kes teevad alles esimesi samme veganluse rajal või kes on juba pikaajalised taimetoitlased, kuid mingil põhjusel mures, kas menüü on piisavalt täisväärtuslik. Ta on koostanud hulgaliselt täistaimseid menüüsid, koolitanud tervisliku taimetoitluse osas vegan kokkasid Tallinna Teeninduskoolis ning viinud läbi mitmeid tervise- ja toitumise teemalisi loenguid koolides, kõrg- ja ametikoolides ning tuntud Eesti suurettevõtetes. Saates on sisse toodud ka teadusuuringuid taimse toitumise kohta ning uurime välja, et kui kasulik siis veganlus ikkagi lõpuks on inimesele ning planeedile?! Saatest saad teada: - mida tähendab täistaimetoit ja veganlus - kuidas täistaimetoit võib aidata enamike haiguste korral - millele tuleks toidulaua valikul tähelepanu pöörata - kus toidust saame kätte mineraalid ja vitamiinid - kuidas mõjutavad meie toitumisharjumused planeeti ja keskkonda - miks tekitab punane- ja töödeldud liha meie kehas vähki - millistele vitamiinidele ja mikrotoitainetele tuleks igapäevaselt tähelepanu pöörata - kui palju mõjutab põllumajandustööstus planeeti - kuidas igaüks saab oma valikutega muuta ennast ja maailma paremaks - kas taimetoitlus on kõikidele mõeldud ja sobiv - ja palju muud põnevat! Tutvu meie tegemiste ja toodetega siin: www.zencleanz.ee www.facebook.com/zencleanz.eesti www.instagram.com/zencleanz.eesti

Kas Ukraina rahukõnelused viivad kuhugi ja kuidas üldse paistab hetkel sõda Ukrainas, sellest kõnelevad pühapäevases Välismäärajas vaatleja Raivo Vare ja Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölder. Saatejuht on Erkki Bahovski.

14. sajandi katk Euroopas puudutas ilmselt linnaelu, sest õietolmu sadestused näitavad seda, et maa piirkondades peeti põldu ikka edasi. Õietolm liidab nii paljutki: ka seda, millisest ajast on põldu peetud ja mida on põldudel kasvatatud. Sellest, mida õietolm inimtegevuse kohta teada annab räägivad Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiainstituudi teadur Anneli Poska ja sama instituudi professor Siim Veski. Saatejuht Marek Strandberg.

Külas on Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, kellega räägime kõrgharidusest, kõrghariduse tasemest ja kõrghariduse rahastamisest. Saatejuhid on Madis Kimmel ja Ainar Ruussaar.

Kui tervislik on ajateenijate toidulaud, küsime kell 9.15 Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi teadlaselt Signe Adambergilt.

Tänase saate külaline on Eliis Salm, kes on koolitaja, Eesti Vegan Seltsi toitumisnõustaja ja Tallinna Tehnikaülikool turunduse valdkonna lektor. Lisaks õpetab ta eetika, vastutuse ja jätkusuutlikkuse kursust magistriprogrammides ning koordineerib TalTechi rohetegevusi. Eliisil on kõrgharidus tervisedenduses spetsialiseerudes toitumisnõustamisele. Ühtlasi on Eliisil turundusalane magistrikraad fookusega tarbijakäitumisel ning kommunikatsioonil. Eliis pakub Eesti Vegan Seltsis toitumisnõustamise teenust, mis on mõeldud neile, kellele pakub huvi taimne toitumine. Nende seas on neid, kes teevad alles esimesi samme veganluse rajal või kes on juba pikaajalised taimetoitlased, kuid mingil põhjusel mures, kas menüü on piisavalt täisväärtuslik. Eliis on koostanud hulgaliselt täistaimseid menüüsid, koolitanud tervisliku taimetoitluse osas vegankokkasid Tallinna Teeninduskoolis ning viinud läbi mitmeid tervise- ja toitumisteemalisi loenguid koolides, kõrg- ja ametikoolides ning tuntud Eesti suurettevõtetes. Sellest saatest saad teada mida tähendab veganlus, kuidas täistaimetoit võib aidata enamike haiguste korral, saad teada, mida täpsemalt süüa ning kust saada kätte kõik enda vitamiinid ja mineraalid, räägime Eliisiga mikrobioomist ja soolestikust ning kuidas meie immuunsüsteem paikneb tegelikult soolestikus ja kuidas enda mikrobioomi eest hoolt kanda; ja üleüldse lahkame hästi detailselt ja võimalikult informatsiooni rohkelt seda, et kui kasulik siis veganlus ikkagi lõpuks on inimesele ning planeedile. Saates mainitud filmid: The Game Changers What the Health Cowspiracy Seaspiracy Dominion Earthlings *lisaks Food Choices Saates mainitud raamatud: Michael Greger How Not to Die (Kuidas mitte haigestuda) Noel Fuhrman Süüa, et elada. Kuulikindlad lapsed. Neal Barnard Your Body In Balance Dan Buettner The Blue Zones *lisaks Colin Campbell The China Study *Virginia Messina Vegan for Life Dr. Will Bulsiewicz "Fiber fueled" Saates mainitud muu info: www.vegan.ee www.Nutritionfacts.org WWF: https://planetbaseddiets.panda.org/ Melanie Joy https://carnism.org/ DR McDougall https://www.drmcdougall.com/ * https://www.surgeactivism.org/whyvegan Podcastid: * Rich Roll Podcast * Eat to Live Podcast * Plant Proof podcast * The PBN Podcast (Plant Based News) * The Disclosure (Earthling Ed) * Exam Room Chris Kala: www.chriskala.com Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Saates arutasime mis teeb mehest mehe ja kas ikkagi tasub sõtta minna? Tarvi ja Timo jagasid enda värvikamaid kogemusi ajateenistusest ja miks nad sellest raamatu kirjutasid. Mihkel promos Kaitseliitu ja Kats rääkis, miks ta läheks sõtta. Tsekka raamatutut "JUST NII,HÄRRA SEERSANT!" -> ajateenija.ee Tarvi Tiits Pioneeripataljoni ajateenija aastatel 2004–2005 (8kuud), reservi arvatud kaprali auastmes, osalenud reservõppekogunemisel 2010. aastal. Pärit Tallinnast, lõpetanud Rocca al Mare Kooli, hiljem Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna (avaliku sektori majandus, rahandus ja pangandus), praegu on käsil magistriõpingud IT-alal Taltechis. Tegutsenud mitmes noorteorganisatsioonis (Õpilasest Ettevõtjaks, AIESEC), hobi korras basskitarrist. Töökogemus nii era- kui avalikus sektoris, mh Euroopa Liidu struktuuritoetuste valdkonnas, kaitsetööstuses ja IT-vallas. Timo Porval Pioneeripataljoni ajateenija aastatel 2008–2009 (11kuud), reservi arvatud seersandi auastmes, osalenud reservõppekogunemisel 2011 ja 2018. aastal. Lõpetanud Nõo Reaalgümnaasiumi, hiljem Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna. Tegutsenud noorteorganisatsioonis Õpilasest Ettevõtjaks, ettevõtja ja turundusstrateeg (240 + digiprojekti) digiagentuuris Lavii. Veab online turunduse õpikeskkonda Turunduslabor ning podcasti “Ekspordime”. Vabal ajal loeb raamatuid, jookseb, veedab aega pojaga ning sõidab lohet. Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis #koostöö

Saates arutasime mis teeb mehest mehe ja kas ikkagi tasub sõtta minna? Tarvi ja Timo jagasid enda värvikamaid kogemusi ajateenistusest ja miks nad sellest raamatu kirjutasid. Mihkel promos Kaitseliitu ja Kats rääkis, miks ta läheks sõtta. Tsekka raamatutut "JUST NII,HÄRRA SEERSANT!" -> ajateenija.eeTarvi TiitsPioneeripataljoni ajateenija aastatel 2004–2005 (8kuud), reservi arvatud kaprali auastmes, osalenud reservõppekogunemisel 2010. aastal. Pärit Tallinnast, lõpetanud Rocca al Mare Kooli, hiljem Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna (avaliku sektori majandus, rahandus ja pangandus), praegu on käsil magistriõpingud IT-alal Taltechis. Tegutsenud mitmes noorteorganisatsioonis (Õpilasest Ettevõtjaks, AIESEC), hobi korras basskitarrist. Töökogemus nii era- kui avalikus sektoris, mh Euroopa Liidu struktuuritoetuste valdkonnas, kaitsetööstuses ja IT-vallas.Tarvi LinkedIn Timo PorvalPioneeripataljoni ajateenija aastatel 2008–2009 (11kuud), reservi arvatud seersandi auastmes, osalenud reservõppekogunemisel 2011 ja 2018. aastal. Lõpetanud Nõo Reaalgümnaasiumi, hiljem Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna. Tegutsenud noorteorganisatsioonis Õpilasest Ettevõtjaks, ettevõtja ja turundusstrateeg (240 + digiprojekti) digiagentuuris Lavii. Veab online turunduse õpikeskkonda Turunduslabor ning podcasti “Ekspordime”. Vabal ajal loeb raamatuid, jookseb, veedab aega pojaga ning sõidab lohet.Timo instaTäitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis #koostöö

Olukord Poola-Valgevene piiril ja Vene relvatärin Ukraina lähedal on pannud analüütikuid kõnelema taas hübriidsõjast. Aga mis on üldse hübriidsõda ja kuidas tekkinud kriise lahendada, sellest kõnelevad pühapäevases Välismäärajas vaatleja Raivo Vare ja Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Holger Mölder. Saatejuht on Erkki Bahovski.

Millest on võimalik teha kütuseid alternatiivina naftapõhistele kütustele? Teadlased on välja töötanud hulga variante. Saame nende kohta täpsemalt teada kell 8.15, kui stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli Viru kolledži teadus- ja uuringujuht Allan Niidu.

3D-printimise tehnoloogiaid peetakse oluliseks sammuks järgmise tööstusrevolutsiooni suunas. Mida see täpsemalt tähendab, teab kell 8.15 rääkida Tallinna Tehnikaülikooli elektrimasinate uurimisrühma juht professor Ants Kallaste.

Esmaspäevane "Välistund" räägib sel korral rahvusvahelisest võidujooksust kosmoses. Saatekülalisteks on Tartu Ülikooli kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusalu ning Tallinna Tehnikaülikooli Innovatsioonikeskuse kosmose valdkonna juht Rauno Gordon.

Millist nõu annab Tallinna Tehnikaülikooli küberkaitse reisijatele? Millest räägib Vladimir Sazonov, kes on infosõja uurija, kui ta vaatab ajalukku ja propagandale. Ja miks on Hanno ja Tarvo võtnud südameasjaks viia August Rei kooliõpikutesse ja meie ajaloomällu. Reisirada Eesti Nato Ühingu korraldatud suveürituselt.

Millist nõu annab Tallinna Tehnikaülikooli küberkaitse reisijatele? Millest räägib Vladimir Sazonov, kes on infosõja uurija, kui ta vaatab ajalukku ja propagandale. Ja miks on Hanno ja Tarvo võtnud südameasjaks viia August Rei kooliõpikutesse ja meie ajaloomällu. Reisirada Eesti Nato Ühingu korraldatud suveürituselt.

Kuidas saaks Eesti kõrgharidussüsteem "ajaga kaasas käia" ning koolitada tuleviku oskustega eksperte ja spetsialiste? Teema on ajendatud Euroopa Liidu Roheleppest ning Eesti kliimaeesmärkidest, mille kohaselt peame ette võtma tõsiseid samme, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Tehtavad investeeringud on paljulubavad ning toovad loodetavasti kaasa nii tööstuse kui energiatootmise rohestamise. Sellega seoses loodame luua vajalikke "tulevikutöökohti". Juba praegu näeme, et ettevõtted värbavad enda kollektiividesse roheeksperte. Küsimus seisneb aga selles, kas praegune kõrgharidussüsteem koolitab vajalike teadmistega tulevikutegijaid? Tulevikutrendid näitavad, et ühiskonnas toimuvad arengud järjest kiiremas tempos – sama kiires tempos aeguvad ka teadmised. Kuna uued "rohetuuled" ja tehnoloogia areng nõuavad ajaga kaasas käivat õpet (sh ümber- ja elukestev õpe), siis puudutab teema kõiki ühiskonnakihte. Arutelujuht: Kaisa Hansen Arutelus osalejad: Grete Arro (Tallinna Tehnikaülikooli hariduspsühholoogia ja didaktika spetsialist, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur), Mario Kadastik (Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud professor, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur ja teadusdirektor, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president), Helen Sulg (Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht), Sander Ots (Comodule'i tootejuht), Tiit Land (Tallinna Tehnikaülikooli rektor) Arutelu korraldaja: Tallinna Tehnikaülikool (Ettevõtlusosakond)

Põhikooli lõpus sooritatavate PISA testide tulemused on Eesti õpilastel silmapaistavad nii matemaatikas kui ka loodusteadustes. Ometi ei soovi meie õpilased tihti edasi õppida erialadel, mis eeldavad matemaatika ja loodusteaduste head oskust. Ülikoolid kurdavad teadlaste järelkasvu vähesust. Koolides on puudus loodusteaduste õpetajatest, eriti matemaatikaõpetajatest. Arutelus räägime matemaatika kui loogilist mõtlemist, probleemilahendusoskust ja arutlusoskust arendava distsipliini olulisusest meie teadlas- ja insenerkonna tuleviku jaoks. Arutelujuht: Urmas Vaino Arutelus osalejad: Krista Fischer (Teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor), Priit Vellak (Milrem AS arendusjuht, Eesti Maaülikooli doktorant), Karin Täht (Tartu Ülikooli matemaatikahariduse keskuse juhataja, matemaatikahariduse psühholoogia kaasprofessor), Jüri Kurvits (Tallinna Ülikooli matemaatika didaktika lektor, Tallinna Tehnikaülikooli lektor), Andero Uusberg (Tartu Ülikooli afektiivse psühholoogia kaasprofessor)