Podcasts about teises

Tänane külaline on Liis, on naine, kes ütleb enda kohta, et ta on “täiesti tavaline Eesti inimene” aga tema teekond ei ole olnud seda kindlasti. Tema elu ei ole kulgenud sirgjooneliselt. Vastupidi, see on olnud täis otsinguid, murdekohti ja hetki, kus kogu senine maailmapilt on kokku kukkunud. Seljakotirännak Austraalias, kus ta koges hülgamist. Vipassana meditatsioon Tais, kus ta esimest korda tundis puhast armastust inimeste vastu. Suvi telgiga Londoni parkides. Otsingud Indias. Ja vahepeal täielik lahtilaskmine, loobumine harjumustest, asjadest, identiteedist. Tema teekond ei ole olnud vastuste leidmine, vaid küsimuste sügavamaks muutumine. Täna uurib Liis elu läbi vaimsete praktikate, filosoofia ja isikliku kogemuse, otsides, mis on päriselt tõde, mitte see, mida meile on õpetatud uskuma. Ja võib-olla kõige ausam küsimus, mida ta endalt küsib on: “Kas ma olen midagi leidnud, või olen ma alles teel?” --- SHOWNOTES — TUGEVAD MÕTTED "Hirmsast unenäost on suurem motivatsioon üles ärgata kui heast unenäost." "Keegi ei küsinud — ja sellepärast ma ei rääkinud." "Kogu aeg oli tunne, et räägin välja perekonna saladuse." "Esimesed 20 aastat arvasin, et elu ongi nii — ja positiivselt mõtlejad pole lihtsalt veel piisavalt kogenud." "Funktsioon ei olnud see, et elu oleks ilus, vaid et järgmise päevani vastu pidada." "Ma armastan sind sellepärast, et sa oled olemas — mitte sellepärast, mida sa teed." "Guru on nagu lennuk, mis lendab su kohal ja ootab, et sul oleks piisavalt vaba ruumi, et maanduda." "Mõtted viitavad kogemusele, aga nad ei ole kogemus ise." "Maailm on loodud inimesele — ja see on müüt, milles me kõik elame." "Kui sa oled oma mõttes, oled sa alati ühe mõtte kaugusel reaalsusest." "Mul on alati valida — kas olla solvunud või jätkata tingimuseta armastuse andmist." "Valu on olnud minu parim nõelravi." "Austraalia õpetas mulle, et elu ei pea olema raske." "Vastutuse võtmine enda eest on see, mis tegelikult elu muudab — mitte aeg." "Ma ei tea, kus ma oleksin, kui ma poleks endaga tegelenud. Kas mind oleks üldse." "Nothing excites me — ja see ei ole probleem, see on shift." "Teises riigis hakkad aru saama, mis sinu enda kultuuris on lihtsalt harjumus, mitte tõde." "Iga tehnika teeb oma töö ära — ära jää sellesse kinni." "Ellujäämine ei ole saavutus — see on lähtepunkt." "Inimkontakt on põhiline — see on natuke ära kadunud, aga selle jaoks me siin oleme." ---

Kahes järjestikuses saates on külas ansambli Hypnosis Negative tuumikliikmed Katariina Tirmaste ja Alan Mackie. Teises saates kõlab kõige uuem kauamängiv "VIU & VVIU". Saate teeb Liina Vainumetsa.

„Oma kuulsas mõtteeksperimendis kujutles Einstein end valguskiirel justkui vagunis sõitva lapsena. See esmapilgul naiivne kujutluspilt viis ta lõpuks äratundmiseni, et valguse kiirus on universumi suurim, ning aitas tal seeläbi välja töötada erirelatiivsusteooria. See on väga hea näide sellest, et looval kujutlusel on keskne koht mitte ainult kunstis, vaid ka teaduses, kui see vanast paradigmast välja üritab murda,“ ütles Tähenduse teejuhtide selle aasta veebruarinumbrile antud intervjuus briti psühhoterapeut Mark Vernon [1]. Kõnealune number sisaldas seitset kujutlusvõimele pühendatud artiklit. Füüsikanurgas astus üles Jaak Kikas, kes kirjutas muuhulgas teadusliku kujutlusvõime spetsiifilistest vahenditest – mõtteeksperimentidest [2]. Umbes samal ajal pidas Laur Järv Vabas Akadeemias loengu „Ämber, lift ja tulemüür: mõtteeksperimentide rollist füüsikas“ [3]. Veebruari lõpus saime kokku Kuku Raadio Tartu stuudios, et mainitud teemadel üheskoos edasi mõtelda. Kahjuks tekkis meil väike tehniline rike. Millalgi teise pooltunni alguses tuli pulti sisse Raadio Elmar heli ja kuivõrd mul polnud kõrvaklappe peas, ei pannud ma seda tähele. Taustaheli järjest valjemaks ning teine pool saatest ei kannata paraku enam kuulamist. Avaldan juhtunu üle kahetsust ja püüan edaspidi hoolikam olla.Mis vestlusesse puutub, siis kõigepealt selgus, et Einsteini noorpõlve valguskiirega kaasa sõitmise mõttemäng ei olnudki tegelikult otseselt rongiliiklusega seotud. Einstein kujutles, et kui ta liiguks valguslainega sama kiirusega, peaks laine paistma talle paigalseisvana. Maxwelli elektrodünaamika võrrandid annavad aga lahendusi ainult valguse kiirusega liikuva laine kohta. Einstein tegi siit radikaalse järelduse: Maxwelli teooria on korrektne, üldistamist vajavad meie ettekujutused ajast ja ruumist. Teises mõtteeksperimendis tabasid kaks välgulööki rongi esi- ja tagaotsa. Perroonil seisva vaatleja jaoks toimusid need üheaegselt, kuid rongi keskel viibiva vaatleja jaoks tabas välk kõigepealt rongi esiotsa. Seega – järeldas Einstein – ei ole lisaks ajale ja ruumile absoluutne ka samaaegsus; see, kas kaks sündmust toimvad samal ajal, sõltub vaatleja liikumisest. 1905. aastal avaldas Einstein artikli „Zur Elektrodynamik bewegter Körper“, kus ta esitas oma erirelatiivsusteooria. Einstein väitis, et aeg ja ruum moodustavad ühtse terviku, mille mõõtmine sõltub vaatleja liikumisest, kuid valguse kiirus ja loodusseadused on kõigi vaatlejate jaoks samad.Pärast väikest kõrvalepõiget vahest veelgi kuulsama mõtteeksperimendi juurde Achilleusest ja kilpkonnast, arutasime selle üle, mis teeb suvalisest kujutlusest mõtteeksperimendi. „Me võime endale ette kujutada igasuguseid asju, millest ei saa suurt midagi tuletada,“ ütles Laur (16. minut). Seetõttu rõhutas kuulus füüsik ja teadusfilosoof Ernst Mach 19. sajandi lõpus, et mõtteeksperimendid peaksid käima tuttavate asjade kohta, mida rong, välk, Achilleus ja kilpkonn muidugi ka on.40. minutil jõudis Jaak nüüdisaegse füüsika ühe suurima mõistatuse juurde: tumeaine ja -energia. Nagu ta märkis, on nende olemus püsinud selgusetuna juba ligi pool sajandit – tumeaine annab endast märku gravitatsioonilise mõju kaudu, samal ajal kui tumeenergia seostub universumi kiireneva paisumisega. „Võib-olla mängib kujutlusvõime meile siin vingerpussi,“ kostis selle peale Laur, kelle sõnul sulab fundamentaalfüüsika praegu ühte arvutiteadusega. „Füüsikaseadused ei olegi võib olla mitte niivõrd füüsika kui arvutamise seadused.“ Lauri sõnul peaksime seetõttu otsima lahendusi abstraktsioonitase kõrgemalt. „Igal pool on algoritmid, igal pool on bitid, mille jaoks on omaette seadused, mis rakenduvad kord ühes, kord teises valdkonnas. See on see, kuhu teaduse tipu kujutlusvõime on praegu liikunud.“Head uudistamist!H.——[1] https://teejuhid.postimees.ee/8419733...[2] https://teejuhid.postimees.ee/8419695...[3] • Vaba Akadeemia loeng 30.01.2026: Laur Järv... . Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Pastaraisiais metais Grenlandija tapo bene viso pasaulio dėmesio centru. Nors dabar pirminė įtampos banga kiek atslūgo, klausimai dėl Grenlandijos ateities toli gražu nėra išspręsti. Danijos premjerė tvirtina, kad Jungtinių Valstijų prezidentas savo siekių kontroliuoti Grenlandiją neatsisako.Prieš kelias dienas Donaldas Trumpas pareiškė į Grenlandiją nusiųsiantis laivą ligoninę, nes, pasak jo, Grenlandijoje yra daug sergančių žmonių, kuriais niekas nesirūpina. Salos premjeras pareiškė: „Ačiū, ne, tokių paslaugų iš Jungtinių Valstijų nereikia, nes Grenlandija pati pasirūpina savo žmonėmis, o sveikatos priežiūra čia nemokama, priešingai nei Jungtinėse Valstijose.“Grenlandai toliau tvirtina, kad savo ateities klausimus sprendžia patys, o jų sala neparduodama. July Rademacher atstovauja UAGUT asociacijai, rengusiai protestus „Šalin rankas nuo Grenlandijos“, vykusius skirtinguose Danijos ir Grenlandijos miestuose.Ved. Ieva Balsiūnaitė.

Įsibėgėjo 76-asis Berlyno kino festivalis, kuriame šiemet pristatomi kūriniai iš daugiau nei 80 šalių. Kokios temos šiemet plačiausiai aptariamos festivalyje? Kokios politinės žinutės vyrauja? Pokalbis su kino kritiku Gediminu Kukta.Anykščiuose susibūrusi roko grupė Čigongo meistras šiemet išleido pirmąjį albumą. Neįprasto skambesio grupė kuria ir koncertuoja jau ketvirtus metus. Muzika grupės nariams – tai ne tik hobis, bet ir būdas įprasminti dienas. „Man kūryba atrodo pats prasmingiausias būdas patirti bendrumą", – sako grupės lyderis Mykolas Tursa, su kuriuo pasikalbėti susitiko kolegė Simona Ševčenkaitė.„Nemuno aušros“ lyderio Remigijaus Žemaitaičio socialinio tinklo Facebook sienoje atsidūręs įrašas apie kompozitoriaus Dominyko Digimo šių metų Vasario 16-ajai sukurtą kūrinį „Aušros choras“ sukėlė kultūros bendruomenės pasipiktinimą. D. Digimas sako, kad jo kūrinys neturi jokios pozityvios konotacijos su partija „Nemuno aušra“ ir, kad kompozitorius nesutinka būti tapatinamas su šia politine jėga, taip pat teigia, kad kūrinys buvo panaudotas neatsiklausus, be leidimo, todėl prašo, kad šis R. Žemaitaičio įrašas būtų pašalintas. Pokalbis studijoje su kūrėju D. Digimu, teisininke Vilija Viešūnaite ir komunikacijos ekspertu Liutauru Ulevičiumi.Pasaulio muzikos naujienose Jurgis Kubilius pasakoja apie šimtmetį pasitinkantį vengrų kompozitorių bei ypatingo moliusko formos įkvėptą naują operos teatrą Vietname.Ved. Gerūta Griniūtė

Vene Korpus oli Teises maailmasõjas Sakslaste poolel võidelnud vene emigrantidest koosnev relvaüksus, mis moodustati pärast Saksamaa sissetungi Jugoslaaviasse.

Vene Korpus oli Teises maailmasõjas Sakslaste poolel võidelnud vene emigrantidest koosnev relvaüksus, mis moodustati pärast Saksamaa sissetungi Jugoslaaviasse.

Mart ja Martin Helme saade „Räägime asjast“ on olnud Tre raadio eetris täpselt kümme aastat! Igal pühapäeval ja kell 11.00! Esimene saade läks eetrisse 7. novembril 2015. Suur tänu kõigile kuulajatele! Tänases saates oli Mart ja Martin Helme külaliseks stuudios Evelin Poolamets, kellega räägiti Istanbuli konventsioonist ning selgitati, miks on EKRE sellesse konventsiooni kuulumisele vastu. Teises saateblokis keskendusid saatejuhid Riigikogu riigikaitsekomisjoni koostatud raportile, kus antakse meie seniste kaitseväejuhtide tegevusele hävitav hinnang. EKRE-l oli taas õigus, kui juba 2022. aastast alates rääkisime, et Ukraina abistamise raames ei või me oma riiki kaitsetuks teha. Saate viimases osas käsitletakse Tartu vangla teemat. EKRE on kategooriliselt vastu, et Tartu vanglasse imporditakse Rootsi mõrvarid ja vägistajad. Kruttige kanalile!

Į LRT GIRDI kreipėsi klausytojas Andrius, kurio vaikams, mokiniui ir darželinukui, mokslo metų pradžia prasideda skirtingomis dienomis, o laisvadienis priklauso tik Rugsėjo 1-ąją. Ką apie tokius atvejus sako darbo teisė? LRT RADIJO laidoje „10-12“ – Valstybinės darbo inspekcijos Darbo teisės skyriaus vedėja-vyriausioji darbo inspektorė Ieva Piličiauskaitė-Dulkė ir Lietuvos ikimokyklinio ugdymo įstaigų vadovų asociacijos prezidentė Lina Bagdanavičienė.Ved. Darius Matas

Täna tahan ma rääkida sellisest tähtsast teemast nagu abistatud enesetapp. Esimese osas räägin Dr. Turowskist, kes Saksamaal os seoses selle teemaga kaks korda kohtu ees on seisnud. Teises osas räägin sellest, kuidas Eestis abistatud enesetapuga ümber käiakse. Ka meil on oma eestvedaja abistatud enesetapu alal, selleks on Paul Tammert, temast räägin loomulikult ka. Head kuulamist! Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda: https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus.podcast@gmail.com Muusika: zapsplat https://www.err.ee/1609685234/endised-ministrid-oleme-abistatud-enesetapu-teemal-keerulises-olukorrashttps://kodanik.eu/oigus-surra-2/https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-suudi-abistatud-enesetapu-teenust-pakkunud-mehehttps://ekspress.delfi.ee/artikkel/120339222/3000-euro-eest-abistatud-enesetappu-pakkunud-mees-otsib-oigust-riigikohtusthttps://ekspress.delfi.ee/artikkel/120294115/mees-helistas-et-gaas-sai-otsa-meeldiv-see-polnud-ebaonnestunud-suitsiid-toi-kaasa-politseiuurimise

Täna tahan ma rääkida sellisest tähtsast teemast nagu abistatud enesetapp. Esimese osas räägin Dr. Turowskist, kes Saksamaal os seoses selle teemaga kaks korda kohtu ees on seisnud. Teises osas räägin sellest, kuidas Eestis abistatud enesetapuga ümber käiakse. Ka meil on oma eestvedaja abistatud enesetapu alal, selleks on Paul Tammert, temast räägin loomulikult ka. Head kuulamist! Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda: https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus.podcast@gmail.com Muusika: zapsplat

Saates "Räägime asjast" räägivad asjast EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme. Saate esimese teemana käsitletakse Eesti valitsuse järjekindalt soovi meid Venemaaga sõtta viia. Lõppeval nädalal jõudsime sellele väga lähedale seoses Vene varilaevastikuga. Paljastasime enda täieliku saamatuse ja võimetuse.Teises osas liitub saatejuhtidega EKRE saadik Riigikogus Rain Epler, kellega arutletakse Rail Balticu üle. Saame mitte kunagi sõitma hakkama raudtee, mis viib meid pankrotti.Saate lõpetab välispoliitika oas, milles Mart ja Martin Helme käsitlevad USA presidendi Donald Trumpi ringsõitu Lähis-Idas. Ameerika teeb ümber maailmapoliitikat. Mis on kõige selle tulemus?

Igapühapäevases vestlussaates „Räägime asjast“ on seekord saatejuhtide Mart ja Martin Helme külaliseks Varro Vooglaid, kellega arutatakse veel kord koguduste ja kirikute seaduse üle.See seadus ei ole suunatud vaid Vene Õigeusu Kiriku vastu, vaid kõigi Eesti kristlaste ja kirikute vastu. Selgitatakse, miks selle seaduse vastuvõtmine oluliselt halvendab meie julgeolekuolukorda. Kas tänane valitsus on üldse võimeline tulema toime uue pronksiööga, kui politseinike on meil oluliselt vähem, slaaviimmigrante aga võrreldes 2007. aastaga oluliselt rohkem.Teises osas võtavad Mart ja Martin Helme ette selle lõppeva Riigikogu seaduseelnõud. EKRE esitles eelnõu tuuleparkide rajamise peatamiseks, kuni pole läbi viivud korralikke uuringuid.Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas sookvootide eelnõud, solvates esitluse käigus tavapäraselt kõiki, keda vähegi suutis.Samuti oli päevakorras meie erakonna eelnõu automaksu tühistamiseks ja pangamaksu kehtestamiseks.Eraldi peatuvad saatejuhid parlamendis vastu võetud seadusel, mis võimaldab Läänemerel hakata põhja laskma suvalisi laevu. On see ettevalmistus „hea“ põhjuse leidmiseks alustada sõda?Kolmanda teemana käsitletakse Donald Trumpi kaubandus- ja tollipoliitikat, mis saatejuhtide hinnangul on meelega maailma raputav, sest sellega lõpetab Ameerika president globaliseerumist, mis omakorda on Eestile hea.Eesti otsekohesemaid ja teravamaid poliitilisi vestlussaateid “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Iganädalases poliitilises saates "Räägime asjast" keskenduvad EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme kolmele teemale. Saate esimeses osas räägivad saatejuhid Eestis lahvatanud valitsuskriisist, mille on käivitanud Reformierakond. Kas oma tahtmise saamiseks pressitakse sotsidelt välja või ongi plaan oma populaarsuse parandamiseks valitsust remontida? Pole kahtlust, et Isamaa läheb valitsusse ükskõik kellega, ükskõik millal. Teises osas tuleb jutuks EKRE volikogu avaldus, mis keskendus energiapoliitikale. Tuulikud, päikesepaneelid ja gaasijaamad tuleb prügikasti visata, põlevkivielekter odavaks teha ja alustada tuumajaama arendamisega.Viimane teema on pühendatud välispoliitikale ning arutluse all on Euroopa Liit. Ühtäkki on saanud Euroopa Liidust kui rahuprojektist sõjaprojekt. Välja töötatakse kava, mis võtab ära meie raha ja kontrolli kaitsejõudude üle, aga kaitstumaks me sellest ei saa.

Apie lyčių lygybę ir moterų teises tiek Lietuvoje, tiek kariaujančioje Ukrainoje. Ir kodėl tai ypatingai svarbu šiandien, laidoje kalbamės su VU mokslininke, lyčių lygybės eksperte dr. Zuzana Vasiliauskaite ir fondo „Inoblita“, kuris teikia humanitarinę pagalbą civiliams, nukentėjusiems nuo karo Ukrainoje, įkūrėja ir vadove Skirmante Cairns.Kokia yra kovo 8-osios – Tarptautinės moterų solidarumo dienos istorija ir kodėl jos nereikėtų sieti su sovietmečio palikimu? Kodėl svarbu kalbėti apie moterų teises karo kontekste? Kaip jaučiasi moterys karo metu? Gėlės kovo 8-ąją – tradicija ar prieštaravimas lygioms teisėms?Ved. Žydrė Gedrimaitė

Saates tuleb juttu Nikita Hruštšovi lastest, nende hulgas tema pojast Leonidist, kes oli nõukogude sõjaväelendur ning langes Teises maailmasõjas.

Saates tuleb juttu Nikita Hruštšovi lastest, nende hulgas tema pojast Leonidist, kes oli nõukogude sõjaväelendur ning langes Teises maailmasõjas.

Igapühapäevases poliitilises vestlussaates "Räägime asjast" räägivad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme sellest, kuidas vasakmeedia ja süvariik üritavad meeleheitlikult EKREt tsenseerida.Saate esimeses osas võetakse ühendust ERRi nõukogusse kuuluva Riigikogu EKRE fraktsiooni liikme Varro Vooglaiuga, kellega arutataksegi vasakmeedia vastulööki EKREle seoses ERRile tehtud kriitikaga. Nimelt suleti läinud neljapäeval EKRE meediaportaali Uued Uudised Youtube'i kanal ning Facebook võttis maha juhtunut kajastavad postitused.Teises saatepooles arutatakse EKRE fraktsiooni liikme Rain Epleriga valituse plaani katta suur osa Eestist tuuleparkidega. Riik suunab sellesse plaani kümneid miljardeid ja elekter pole ikka tagatud.Eesti otsekohesemaid ja teravamaid poliitilisi vestlussaateid “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme teevad selle aasta viimases „Räägime asjast“ saates kokkuvõtliku ülevaate 2024. aastal toimunust Eestis ja välismaal.Saate esimeses osas keskendutakse majandust puudutavatele küsimustele. Teises põhilistele sündmustele Eesti sisepoliitikas ning viimaks peatutakse välispoliitikal, keskendudes eelkõige mujal toimunud valimistele. Kõvasti saab nahutada peavoolumeedia.Eesti kõige otsekohesem ja ausam poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud). 

Audito komitetui ir Antikorupcijos komisijai Seime tradiciškai vadovaudavo opozicijos atstovai. Tačiau nauja valdančioji koalicija nutarė, kad Audito komiteto pirmininku turėtų būti „Nemuno aušros“ atstovas Artūras Skardžius. Be to, „Valstiečių“ frakcijos atstovas Ignas Vėgėlė išstumtas iš Seimo Teisės ir teisėtvarkos komiteto, kuriame dirbs tik septyni Seimo nariai.Ar skirstydami postus Seime valdantieji pažeidžia opozicijos teises?Laidoje dalyvauja Seimo nariai Juozas Olekas, Aušrinė Norkienė, Eugenijus Gentvilas, Agnė Širinskienė, Mindaugas Lingė ir Linas Kukuraitis.Ved. Liepa Želnienė

Ryžtingai siekiame tikslo tapti paskutiniąja šalimi Europoje, kuri nenori žmonių tarpusavio santykius reguliuoti civilizuotai. Kame šio mąstymo ir elgesio defekto priežastis?Ved. Aidas Puklevičius

"Hommikumaa vägevate" VIII hooaeg on mässajate ja ülestõusude päralt. Viienda saate peategelane on Subhas Chandra Bose (1897-1945), keda Indias peetakse iseseisvusvõitluse kangelaseks, kuigi ta sõdis Teises ilmasõjas Natsi-Saksamaa ja Jaapaniga ühes inglaste vastu ning koondas selleks võitluseks ka kümneid tuhandeid indialasi.

Saate esimeses tunnis on külas lauljatar Kéa koos uue looga. Teises tunnis räägime Kristi Paatsiga Muuseumiööst.

Dainų šventei neofreską turėjusi sukurti menininkė jaučiasi apgauta Lietuvos nacionalinio kultūros centro. Centro vadovas atsako, kad įstaiga nemokės už darbą, kurio nėra.Tęsiame pažintį su „Metų knygos rinkimuose“ dalyvaujančių knygų autoriais. Šįkart tai - Alvydo Šlepiko apsakymų knyga „Namas anapus upės“.Šv. Apaštalų Pilypo ir Jokūbo bažnyčios, esančios prie sostinės Lukiškių aikštės, varpinėje įrengtas karilionas nuo šio balandžio skelbia valandas muzikinėmis melodijomis.Klasikinės muzikos naujienos, kurias parengė Paulina Godliauskė.Rubrikos „Be kaukių” svečias - menininkas Gytis Arošius.Ved. Marius Eidukonis

Episood, millest kõik ei peaks ilmavalgust nägema. Alguses näitab Karl oma oskusi energiajookide tuvastamises ja paneb koti pähe. Teises pooles tuleb külla üks väga haige indiviid Sven, kes peaks olema umbesnägija aga ta on lihtsalt kott peas segane tüüp.

Ma usun, et see lugu on tuttav kõigile. Norras aastal 2011 toimunud terroriakt raputas korralikult kogu riiki, kogu Euroopat. Esimeses osas räägin detailselt terroriaktist. Millise sihikindluse ja stoilise rahuga Anders Breivik oma operatsiooni läbi viis. Teises osas võtan ma Breiviku isiku ette, et vähekenegi mõista, mis teda sellise laiaulatusliku teoni viis.Head kuulamist!Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda:https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Tegemist on saate VOL.2-ga, esimest saadet on võimalik järele kuulata endale sobivast podcasti kuulamise keskkonnast või soovi korral vaadata meie vestlust Chris Kala podcasti Facebooki kui ka YouTube kanali videodest. Eelmisel korral rääkisime Marioga väga sügavuti, ka pisarad saime põhimõtteliselt teineteiselt välja meelitatud. Eelmise saate peamisteks teemadeks olid meeste asetus meie ühiskondlikus, suhete ja iseendaga olemise vormis, arutleme suhete ja nende tasakaalu teemadel ning puudutame lisaks ka teemasid nagu meheks olemine, kuidas hoida ennast seejuures tasakaalus ja mida tähendab olla tasakaalus, iseenda vastu aus olemine, hetke vajaduste rahuldamine ja tassi täitmine. Nagu lubatud, siis oleme otsustanud kaks saadet üles ehitada püramiidina, kus esimeses episoodis alustasime filosofeerivalt ja lõpetasime tervisega.Teises osas alustame tervisest ja toitumisest ning lõpetame taaskord filosfeerimise ja eksistentsiaalsema poolega. Head kuulamist! Seekordse “Chris Kala podcast” külaliseks on paljudele tuntud multitalent Mario Pruul, kelle viimaste aastate suurimaks tööpõlluks on olnud arendada, kasvatada ja juhatada kodumaise toidulisandi äri Ecosh tegemisi. Ecosh kasvas koroona ajal suuresti, jõudes pea miljon käibeni ja ka meeskond olevat kasvanud vahepeal 30 liikmeliseks, kus mitte ainult ei väärtustata töötaid õiglase tasuga, vaid ka nelja päeva töönädalaga. Mario teine pool on tugevalt mõjutatud muusika maailmast, millega tegi ta algust juba 90ndatel, keskkooli ajal Viljandimaal kultuurimajades, koolimajades ja ööklubides pidusid tehes. Mario DJ-ga on fookuse võtnud ekstaatilisele tantsule, mille oskus või õnnestumine seisneb mängitava muusika sagedusse sulandumisel ja sellesse alistumisel. Muusika on vibratsioon-sagedus ja Sina vibreerid iga hetk mingil sagedusel. Tänases podcastis vestleme sellistel teemadel nagu meeste tervis, toidulisandid, tervislik toitumine, rikkus ja raha, väärtuse loomine. Ecoshi "Mehe vägi" tootega saad tutvuda siin: https://ecosh.ee/toode/mehe-vagi-vitamiinid-meestele/ Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Ma usun, et see lugu on tuttav kõigile. Norras aastal 2011 toimunud terroriakt raputas korralikult kogu riiki, kogu Euroopat. Esimeses osas räägin detailselt terroriaktist. Millise sihikindluse ja stoilise rahuga Anders Breivik oma operatsiooni läbi viis. Teises osas võtan ma Breiviku isiku ette, et vähekenegi mõista, mis teda sellise laiaulatusliku teoni viis.Head kuulamist!Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda:https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Vėl Tie Patys #165 apie Izraelį, atgautas Stonkaus teises ir prarastą apyvarpę by Negyvas Eteris

Suure AI uudiste nädala kokkuvõte - Spotify tõlgitud podcastid, Bardi laienemine, ChatGPT nägemine ja kuulmine ning MetaAI koos EMU. Lisaks vaatame üle Meta uued RayBanide ning Quest 3 funktsionaalsuse.. Teises pooles on "Digitunnil" külas Teliast Rudolf Purge ja Laur Tamm, kes räägivad, kuidas taltsutada Windowsit ning kuhu kadus äsja välja reklaamitud Windows Copilot...

Po vizito Vašingtone, Ukrainos prezidentas Volodymyras Zelenskis užsitikrino dar vieną karinės paramos paketą, kurio vertė per 300 milijonų dolerių. Pakete ne tik oro gynybos sistemos, artilerijos svietiniai ir inžinierinė technika, bet ir ilgalaikio bendradarbiavimo susitarimas. Pagal jį Ukraina su amerikiečių pagalba pati pradės gaminti oro gynybos sistemas. Kiek tam pasirengusi Ukrainos karo pramonė?Šiaulių Simono Daukanto inžinerijos gimnaziją sukrėtė smurto protrūkis. Per pamoką 14 metų mokinys užpuolė ir sumušė mokytoją. Po incidento pedagogas išvežtas į ligoninę. Konfliktas kilo dėl to, kad mokytojas iš paauglio paėmė mobiliojo ryšio telefoną. Kaip pažaboti paauglių smurtą prieš mokytojus?Paminklo poetui Justinui Marcinkevičiui statybos pritaria kiek daugiau nei trečdalis bendrovės Baltijos tyrimai apklaustų gyventojų. Rodo LRT užsakymu atlikta apklausa. Panašiai tiek pat mano, kad sprendimą reikia palikti ateities kartoms. Beveik penktadalis paminklo statybos nepritaria.Lietuvos kaimo vietovėse pradedama masinė gyvūnų sterilizacija. Ja siekiama pristabdyti spartų šunų ir kačių populiacijos plitimą šalies regionuose. Visa tai finansuoja Suomijos gyvūnų globos draugija, todėl gyventojams už tai mokėti nereikės. Šiandien pirmoji šios iniciatyvos diena, ji vyksta Pasvalio rajone.Lietuvojė fiksuojant rugsėjo šilumos rekordus, Šiaurės Švedijoje, Kirunoje, iškrito neįtikėtinai daug sniego: danga siekia beveik 40 cm.Ved. Andrius Kavaliauskas

Saate esimesest tunnist astub läbi Sofia Rubina Hunter koos uue lauluga. Teises tunnis tuleb külla Eleryn Tiit, samuti värske laul kaasas. Owe Petersell on stuudios kell 16.15-18.

Jau pora metų, kai galima atlikti notarinius veiksmus nuotoliu. Naujoji tvarka tampa vis populiaresnė, atsirado ir naujų elektroninių įrankių, kurie padės eNotaro sistema besinaudojantiems klientams dar greičiau gauti teisines paslaugas. Apie naujas galimybes greičiau patekti pas notarą pasakoja Lietuvos notarų rūmų prezidentas, Klaipėdos notaras Marius Stračkaitis.Kaip elgtis, jei sužinojote, kad Jūsų namus už kompensaciją valstybė nori paimti visuomeniniams poreikiams. Kokiais atvejais taip gali nutikti? Kokias teises turite ir ką daryti? Komentuoja advokatų profesinės bendrijos „AVOCAD“ advokato padėjėja Viktorija Dubovskienė.Vis dažniau išgirstame apie neteisėtai į kitą valstybę vieno iš tėvų išvežtus savo vaikus. Ši problema tampa vis aktualesnė, nes augant migracijai sukuriama daugiau mišrių šeimų. Aptarinėjant vaikų išvežimo atvejus dažniausiai visuomenė pasidalija į dvi grupes – teisinančius ir smerkiančius. Dažnai keliamas ir klausimas – kaip vienas iš tėvų, neva ginantis savo vaiką nuo kito tėvo ar motinos, gali būti laikomas jo pagrobėju? Tad kaip, kartais neturint ir jokių piktų kėslų, netapti savo vaiko grobiku? Diskutuoja Mykolo Romerio universiteto Teisės mokyklos profesorė, advokatė Inga Kudinavičiūtė-Michailovienė ir teismo mediatorė, Lietuvos mediatorių rūmų pirmininkė Odeta Intė.Ved. Artūras Matusas

Seekord räägin veel 2 Cambridge'i kummituslugu. Esimeses loos räägime ühest perekonnast, kes kolis oma uude koju. Ning, mis nad sealt leidsid. Teises loos räägime ühest lapsest ja tema kujutletavast (?) sõbrast. Uus osa igal neljapäeval. Mulle võib teemasoovitusi ja oma lugusid saata cookieplaystudios@gmail.com

Kai Rusija pradėjo karą Donbase 2014-aisiais, Katerynai buvo 21-eri. Ji norėjo prisidėti prie šalies gynybos, tačiau jai, moteriai, realizuoti savo ambicijas kariuomenėje buvo mažai galimybių – pagal tuomet galiojusius įstatymus moterys negalėjo užimti kovinių pozicijų, tik tradiciškai „moteriškas“ – pavyzdžiui, būti sandėlių vadybininkėmis, slaugytojomis, buhalterėmis, valgyklų vedėjomis. Tačiau jos kovojo ir fronte. Tik buvo nematomos.Kai Rusija pradėjo plataus masto karą 2022-ųjų vasarį, klausimų nebeliko – moterys į karą jungėsi tokiomis pačiomis galimybėmis kaip ir vyrai. Pokyčiai prasidėjo anksčiau. Juos išjudino karas ir Katerynos su bendramintėmis pastangos – įstatymiškai sulygintos moterų ir vyrų teisės ginkluotosiose pajėgose. Bet viena pakeisti įstatymus, kita – žmonių mąstymą.„Nors nėra viskas tobula, viena aišku – moterys nebėra nematomos, jos nebėra nematomas batalionas“, – sako Kateryna, Ukrainos Moterų veteranių judėjimo viena įkūrėjų.Pasakojimas iš Ukrainos apie ginklu šalį ginančias moteris ir dar vieną jų kovą – už lygias teises.Autorės Ieva Balsiūnaitė ir Sigita Vegytė

Jätkame Telegrami 10. sünnipäevale pühendatud saatesarjaga, mis keskendub tulevikule. Ja mitte sellele düstoopilisele tulevikule, mida nii peavoolumeedia kui ka alternatiivmeedia üksteise võidu eri nurkade alt maalivad, vaid positiivsele tulevikule. Kui mõte loob maailma, siis millist maailma oleme me võimelised looma positiivsete mõtetega?   Teises saates vestlevad Telegrami loojate Mariann Joonase ja Hando Tõnumaaga perearst ja ennetava meditsiini eestkõneleja dr Helen Lasn ning metsasünnipäevade korraldaja ja blogija Illimar Pilt. www.telegram.ee  

Kėdainių krašto cukrinių runkelių žemės ūkio kooperatyvo valdybos pirmininkas Mindaugas Garuckas tikina, kad augintojams rūpesčių netrūksta. Runkelių sėja buvo pradėta konsultuojantis su advokatais, nes cukraus fabrikas nesilaikė susitarimų dėl mokėjimų tvarkos. Valdybos pirmininkas sako nekaltinantis fabriko ir akcentuoja, kad reikia ieškoti sprendimų, kaip tapti vertinamais verslo partneriais, o tai padaryti pasyviai dalyvaujant veikloje – neįmanoma.Gamtininko komentaras. Rubrikoje išgirsite pasakojimą iš Panevėžio rajone įkurto dendrologinio parko, kuriame gausybė retų augalų iš įvairių Europos šalių. Šį parką savo lėšomis įkūrė profesorius Stasys Juknevičius. Parko šeimininkas džiaugiasi turėdamas gausią magnolijų kolekciją. Dendrologinį parką profesoriui padeda puoselėti sūnėnas Valerijus Juknevičius.Ved. Rūta Katkevičienė

Teemat kommenteerisid välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna peadirektor Kyllike Sillaste-Elling ning rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik. Teises saatelõigus olid Delfi külalisteks endine välisminister ja Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu ning sotsiaaldemokraatide esimees ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Lauri Läänemets. Saadet juhtis Delfi reporter Herman Kelomees.

KVESTi uus Dungeon & Dragons mänguseeria “Relm”. Teises osas meie seiklejad kohtuvad nendega, kes pesitsevad põõsas ning seeläbi ka mõned uued sõbrad leiavad. Lisaks ootab gruppi ees kogutud teadmiste esitamine kohaliku Magistraadi esindajale ning kuskil Volkenheimis on keegi müstiline ja umbkeelne välismaalane. Mängijad: Märt Koik Rauno Meronen Kristjan Lüüs Martin Männik Reigo Salu Dungeon Master: Holger Mets Meie D&D mängu saab ka jälgida koos videopildiga: YouTube - KVEST KVEST - Dungeons & Dragons lauamängu kommuun Veeb - kvest.ee Instagram - @kvest_ee Facebook - /kvest.ee Discord - kvest.ee/discord

Volbriööl kell 22 said Siduri tänaval juhuslikult kokku Ardo Kalda ja Otto Oliver Olgo, et rääkida NBA playoffi teisest raundist. See algab juba täna õhtul kell 20, kui omavahelist seeriat alustavad Boston Celtics ja Milwaukee Bucks. TV3 Sport kannab 22:30 üle Memphis Grizzliesi ja Golden State Warriorsi mängu. Tunni aja sees arutasid Otto ja Ardo läbi kõik neli paari, kes hakkavad selgitama konverentside finaliste järgmisel kahel nädalal. Enim said eetriaega avaraundis lammutustööd teinud Boston Celtics ja nende teise raundi vastane, tiitlikaitsja Milwaukee Bucks. Kuidas tuleb eelmise Finaali MVP Giannis toime Bostoni suurte kaitsjate armaadaga? Kes hakkab keda katma? Mis on Bucksi eelised Celticsi vastu? Seejärel peatusime Grizzliesi ja Warriorsi seerial, kus nii Otto kui Ardo arvasid, et USA meedia ja fännid alahindavad noort Memphist GSW vastu. Miks? Ütleme nii, et andmed põhihooajalt ja esimeses raundis nähtu pigem abistavad Memphist teises raundis. Kas Warriorsi kogemused saavad jagu Grizzliesi suurusest? Heat-Sixers seerias jäime pessimistlikeks ning Mavericks-Suns seerias leidsime, et võtmeks kujuneb Deandre Aytoni mäng. Dallase šansid pole halvad. Head kuulamist-vaatamist, vajutage "jälgi" nupule YouTube'is-Spotifys ning igal pool mujal ja kirjutage meile kuuesviga@gmail.com. --- Mis on “Kuues Viga”? Korvpall24 ja Optibet toovad teieni Eesti parima NBA podcasti. Kogusime kokku kohalikud NBA eksperdid ja toome kord nädalas Eesti korvpallisõbrale kõige värskemaid ja vahetumaid NBA-muljeid. Saatejuhtideks on Otto Oliver Olgo, Ardo Kalda, Henri Sipra ja Erki Saksing.

Kultūrinės spaudos apžvalga.Kaune visa ši savaitė skiriama pažinčiai su Japonijos kultūra. Kaunas Europos Kultūros sostinė kartu su partneriais kviečia į festivalį „Japonijos dienos Kaune WA“. Beje, šiais metais Japonija ir Lietuva mini draugiškų santykių šimtmetį. Kolegos Andriaus Baranovo reportažas.„Pradėję jaukintis Pūčkorių parką supratome, kad gamta yra labai reiklus partneris“, – teigia interaktyvaus poezijos spektaklio vaikams „Brūzgynų eilės“ režisierė Kristina Mauruševičiūtė.„Klasikos koncertų salės“ apžvalga.Kaip laikomasi autorinių teisių karo metu, ir kiek prasminga jų laikytis? Ar karo metu įvykius dokumentuojančių žurnalistų sukurta audiovizualinė medžiaga patenka į autorinių teisių kategorijų? O civilių? Diskusija minint pasaulinės intelektinės nuosavybės dieną.Rašytojos Dalios Staponkutės komentaras apie vertybių kismą karo metu ir atgimstančius socialinius-politinius reiškinius, kurie meta iššūkius kūrybiniam procesui.(Arche)tipinis ir netipinis bibliotekininko portretas. Šiuolaikinės bibliotekos misija. Skaitytojų poreikiai karo kontekste. Pokalbis su metų bibliotekininke Giedre Čistoviene.Ved. Laura Kešytė.Kaune visa ši savaitė skiriama pažinčiai su Japonijos kultūra. Kaunas Europos Kultūros sostinė kartu su partneriais kviečia į festivalį „Japonijos dienos Kaune WA“. Beje, šiais metais Japonija ir Lietuva mini draugiškų santykių šimtmetį. Kolegos Andriaus Baranovo reportažas.„Klasikos koncertų salės“ apžvalga.„Pradėję jaukintis Pūčkorių parką supratome, kad gamta yra labai reiklus partneris“, – teigia interaktyvaus poezijos spektaklio vaikams „Brūzgynų eilės“ režisierė Kristina Mauruševičiūtė.Ved. Laura Kešytė

Teises osas selle ühe suurima looja ajaloos kuuleme avardumisi justkui lõpmatutesse võimalustesse nii maailmamuusikas kui elektroonikas kui produtseerimises ja multimeedias.

Eesti Ekspressi ja Levila ajakirjanikud kaevusid ühiselt Tallinna süvalinna kõige peidetumatesse kihtidesse. Teises episoodis heidame valgust linnapea Mihhail Kõlvarti tagatuppa, tutvustame tema avalikkuse eest varjatud palet ning meeri suurt plaani Tallinnaga. Artiklit ja lisamaterjale vaata: ekspress.ee. Loo autorid: Erik Moora, Holger Roonemaa, Eero Epner Loo valmimisele aitas kaasa: Mari Mets (Levila) Teksti loeb: Sergo Vares Muusikaline kujundus: Janek Murd Tunnuspilt: Joonas Sildre Projekt on valminud SA Oivaline Ajakirjandus stipendiumi toel.

Kultūrinės spaudos apžvalga.Reportažas iš Klaipėdos dramos teatro, kur ruošiamasi spektaklio „Kai kurios erelių rūšys“ (rež. I. Reklaitis) premjerai.Literatūrologės, rašytojos E. Baliutavičiūtės parengta knygų apžvalga, kurioje – austrų rašytojo Th. Bernhardo „Kalkinė“ ir kanadiečių poetės, prozininkės H. Humphreys „Bilas Triušio Pėda“.Pasakojimas apie tai, kokius asmenybinius sutrikimus sukelia kariniai konfliktai ir kaip karas Ukrainoje traumuoja tos šalies paauglių psichiką. Kokie rekomenduotini elgesio bei bendravimo modeliai globėjams, besirūpinantiems pabėgėliais paaugliais, patyrusiais karo baisumus bei netektis?Prieš 50 metų pradėta leisti Lietuvos katalikų bažnyčios kronika. Pokalbis su kardinolu S. Tamkevičiumi SJ ir istoriku K. Antanaičiu apie leidinio reikšmę Lietuvos laisvei ir pogrindinės leidybos aktualumą, kovojant už žmogaus teises ir laisvę, ne tik prieš kelis dešimtmečius, bet ir šiandien.Lietuvos uostamiestyje, kur kas penktas gyventojas – rusakalbis, pradėta garsiai kalbėti apie jaučiamas įtampas. Nerimą kursto ir paskleisti gandai apie uždaromas rusų mokyklas. Rusų bendruomenės nariai, reiškiantys paramą Ukrainai, nerimauja: kaip ateityje reikės Lietuvoje pristatyti rusų kultūrą?Minima „Raudonos nosies“ diena. Kaip specialiai parengti ir apmokyti gydytojai klounai padeda nuo karinių krizių nukentėjusių šalių gyventojams?Ved. Inesa Rinkevičiūtė

Tänase saate esimeses tunnis on külas laulja Inga, kelle lähikonnas on palju venekeelseid inimesi. Arutleme, mida nemad praegu maailmas toimuvast arvavad. Teises tunnis astub stuudiost läbi ansambli "Vanilla ninja" värskeim liige Kerli Kivilaan.

Iki šiol ginčijamasi, kas gi sudaro Vakarų civilizacijos pamatus, kokiose srityse ji vis dar džiaugiasi monopoliu, o kokiose jį praranda. Ir kiek toks ginčas irgi yra neatsiejamas mūsų civilizacijos bruožas? O plačiau - Nialo Fergussono knygoje „The West and the Rest“.Ved. Aidas Puklevičius

Tarptautinė žmogaus teisių organizacija „Human Rights Watch“: Baltarusija ir Lenkija pasienyje pažeidžia žmogaus teises.„Transparency International“ pasigenda skaidrumo COVID-19 pirkimus laimėjusiose įmonėse.Dėl politinio persekiojimo Baltarusijos kultūros Rada priversta dirbti užsienyje.Ved. Olga Ugriumova

Seekordses Autotunnis on kaks pikemat teemat. Ühes räägib saatejuht oma isiklikust kogemusest, kuidas tal auto ära varastati. Teises arutame spetsialistidega Tartu näitel, kuidas läheb ühistranspordi rohelisemaks muutmisega. Saates veel: - Saaremaa kirbukas müüakse DeLoreani - Volkswagen teeb lõpuks elektrilise universaali? - kes tahab päris Eleanor-Mustangit? - eestlaste rehviharjumused - 2+2 teelõik tuli juurde Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse autoportaalist ning külas on Jaanus Tamm Tartu linnavalitsusest ja Henri Pokk Go Busist. 

Hannes Tõnisson oli tavaline rallifänn, kes hakkas kasutama ilmainfot selleks, et rallidel leida parim koht vaatamiseks ja pildistamiseks. Nüüdseks on ta tõusnud Toyota Gazoo Racingu meeskonna asendamatuks liikmeks, kellest oleneb sageli ralli tulemus. Mida ta teistmoodi teeb? Saate esimeses pooles vaatame, mida põnevat on näidatud Genfi autonäitusel: Koenigsegg Jesko on ülim sportauto, millel on näiteks 9 sidurit Bugatti tegi maailma kõige kallima uue auto Alfa Romeo tõi üllatuslikult välja uue linnamaasturi Peugeot tutvustas uut 208 mudelit Techarti tuunitud Porsche 911 on lihtsalt üle mõistuse Teises pooles räägib oma maagiast ja rallimaailma telgitagustest Hannes Tõnisson Stuudios on Tarmo Tähepõld ja Kaur Ilves Geeniuse autoportaalist