Podcasts about rahvusringh

Vanamehed viinavabriku kõrvalt ei jäta Eesti Rahvusringhäälingut. Ei heas ega halvas, ei soojas ega külmas. Sel korral tuleb neile külla Erik Roose, kes seda Rahvusringhäälingut suisa juhatajana juhib. Erik lubas anda väärika vastulöögi, vanamehed valmistuvad pealetungiks. Muuks päris kindlasti aega sel korral ei jää. Need, kes tahavad rohkem teada perekond Padaritest - visake raadio vanni!

Täna on Rein Langi õnnepäev: oleme ühes paadis lingvist Koškiniga, kes leiab igast sõnast kolm tähte, millest moodustada roppu sõna. Nüüd hakkavad suures enesesalgamises laevu ja lasteaedu ümber nimetama ka eesti rahva paremad pojad, et mitte meie võõrkeelseid vendi šokeerida. Milleks selline enesesalgamine, küsivad vanamehed. Seejärel vaagime oma lemmikteemat ERRi. Möödunud nädalal leidis Postimehe veergudel aset kukepoks ERRi nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe vahel. Roose sõnul pole nõukogu asi, mida ringhääling oma rahaga eetrisse paiskab. Seepeale teeme ettepaneku moodustada Rein Veidemanni nimeline toetusfond, mis aitaks rahvusringhäälingu eetrisse lobida ka kultuurilisemalt kaalukamat programmi.

Saates "Kahe vahel" on täna istumas sel nädalal Rahvusringhäälingu nõukogult täistoetuse ja rohelise tule ERRi juhatuse esimehe ametis jätkamiseks saanud Erik Roose. Küsivad Madis Kimmel ja Timo Tarve.

Lõppenud nädal tõi erameediajuhtide kriitikalaine ERR-i suunal. Kriitikale vastab kell 7.35 ERR-i juhatuse esimees Erik Roose.

Rahvusringhäälingu Moskva korrespondent Anton Aleksejev naasis otse Mordorist. Vähe välisajakirjanikke pääseb praegu Aljaksandr Lukašenka kuningriiki. Kui sa pole just Iraagist. Aleksejevi kirjeldusel on Valgevene pealinn praegu otsekui üks konserv. Raske isegi ette kujutada, et aasta tagasi oli tänavad täitunud sadade tuhandete inimeste ja nende vastu kogu oma arsenali kasutavate OMON-i võitlejatega. Küll aga jäid tema hiljutisest reportaažist „Aktuaalsele kaamerale“ silma üksnes araabia keelt rääkivad inimesed, kes kõnelesid oma tagakiusamisest Iraagis. Umbes samasuguseid inimesi on jõudnud hiljuti tuhandete kaupa ka Valgevene piiridele oma läänenaabritega. Läbiränne Valgevenest algas pärast seda, kui Euroopa Liit kehtestas Ryanairi lennuki kaaperdamise ja seal viibinud ajakirjaniku Raman Prataševitši vahistamise eest Minskile sanktsioonid. „See on natuke imelik turism. Tuled ja hotellist väljas ei käi,“ kirjeldas Aleksejev oma kokkupuuteid. „Hotell Planeta näiteks, kus me koos kunagi olime, on selliseid „turiste“ täis. Neid on tõesti Minskis palju.“ Aleksejev kirjeldas, et tema nägi, kuidas „turiste“ koordineeris araabia päritolu koordinaator, kes erinevalt oma klientidest rääkis paljusid võõrkeeli. Üldse on tal mulje, et Valgevene võimud mitte niivõrd ei organiseeri põgenike tulekut Euroopasse, kui on avanud selleks kanali, kus omakorda tegutsevad juba professionaalsed inimsmugeldajad. „Smugeldajad ei ole Valgevene võimuorganid, tšinovnikud. Nad on samad araablased, see on tõesti rahvusvaheline maffia,“ kirjeldas ta. „Nad tulevad, ostavad lennujaamas viisa. Ametlik hind on tuhat dollarit, mille sees on hotell, ööbimine hotellis ja Valgevene viisa. Kui on hotellis broneering, saab viisa lennujaamast.“ Saates veel Millised atmosfääris elavad praegu need, kes Lukašenka vastu sõna võtsid? Miks kirjutavad opositsionäärid armuandmispalveid ja kas see ka aitab? Mis sõnumi saatis välja ühisõppus Venemaaga Zapad 2021? Kui palju on Venemaa õppinud duumavalimiste näitel Valgevenelt valimistulemuste manipuleerimisel? Kuula Krister Parise „erisaadet“ Anton Aleksejeviga siit!

Institutsionaalsete süsteemide, nagu haigekassa või haiglavõrk vahele kipub ära kaduma kõige tähtsam: patsient. Esmast nõu andvad perearstid on üle koormatud, eriarstiabi koondub suurlinna, meditsiinitasandid ei ühildu omavahel. Maailm liigub kliendikesksete teenuste suunas, tervishoid on aga jäänud seest väljapoole disainitud teenuste juurde. Kuidas seda muuta, et meditsiin pakuks paindlikke valikuid nii tervematele kui haigematele, aga mis sobivad ka töölkäijatele? Arutelujuht: Kadri Tammepuu, Patsientide Liidu tegevjuht Osalejad: Tanel Kiik, tervise- ja tööminister; Priit Värk, Paide linnapea; Joel Sarv, Rahvusringhäälingu juhatuse liige; Mari Matjus, NOVE Advokaadibüroo partner Arutelu korraldaja: Eesti Patsientide Liit

Vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg imestavad sedapuhku oma saates "Olukorrast ajakirjanduses" Rahvusringhäälingu meelekindluse üle oma auditoorium pimedusse jätta ja siseministeeriumi uue sisejulgeolekualase ülesande üle osta Eesti Raadiolt meeleolukaid saateid eesti kogukondadest välismaal. Lisaks vaatavad nad, kuidas ajakirjanikud said hakkama nii Kapitooliumi kui Toompeaga.

Vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg imestavad sedapuhku oma saates “Olukorrast ajakirjanduses” Rahvusringhäälingu meelekindluse üle oma auditoorium pimedusse jätta ja siseministeeriumi uue sisejulgeolekualase ülesande üle osta Eesti Raadiolt meeleolukaid saateid eesti kogukondadest välismaal. Lisaks vaatavad nad, kuidas ajakirjanikud said hakkama nii Kapitooliumi kui Toompeaga.

Vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg närivad sedapuhku jõuluajakirjanduse kallal. Aga jõuavad nad loodetavasti ka aasta 2020 kokkuvõteteni. Ei saa puudust olema ka Rahvusringhäälingu hurjutamisest.

Vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg närivad sedapuhku jõuluajakirjanduse kallal. Aga jõuavad nad loodetavasti ka aasta 2020 kokkuvõteteni. Ei saa puudust olema ka Rahvusringhäälingu hurjutamisest.

Rein Lang ja Väino Koorberg arutlevad selle üle, mida peaks ajakirjandus tegema kui tema riigi minister on hulluks läinud, milleks on vaja avalikku kohtupidamist ja kus on selle piirid ning kiidavad-laidavad eelmise nädala ajakirjanduslikke lugusid. Jutuks tuleb ka Rahvusringhäälingu hala, et nemad jäetakse pahade poolt ilma eesti filmidest.

Saates on külas Silver Tambur, kes asutas 2012. aastal sõltumatu ingliskeelse veebiväljaande Estonian World, mille eesmärk on maailmaga jagada Eesti ja eestlaste edulugusid ning vahel ka murekohti. Silver on täna Estonian World peatoimetaja, väljaandel on internetis ligi 50 000 järgijat ning kaastöid on laekunud rohkem kui 200 inimeselt. Silver on õppinud ajakirjandust Tartu Ülikoolis ning Birkbecki Kolledžis Londonis. Lisaks Estonian World'ile on Silver teinud ingliskeelseid kaastöid Rahvusringhäälingule, Deutsche Wellele ning Uus-Meremaa Raadiole. Eesti Vabaühenduste Liit tunnustas Silverit 2017. aastal Aasta Missiooniinimese tiitliga. Selles saates räägime Kuidas ta jõudis “Pärnu kookonist” eluni Tallinnas ja õpinguteni Tartus? Kuidas oli olla maailmarändur 2000. aastal? Elust Londonis noore mehena kui raha ega elamisluba ei ole. Kuidas elu Londonis õpetab empaatiat? Kuidas loominguline pool sai võitu ning tekkis soov kajastada eestlaste edulugusid maailmas? Kuidas Estonian World on nii mitmeski mõttes “Globaalsete eestlaste” eelkäija - kuidas ja miks EW-ga alustati? Sotsiaalsetest probleemidest, mida hakkad märkama, kui oled eemal. Estonishing Eveningsi toimimisest ja toimumisest. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Tänane saatekülaline, kümme aastat Eesti Televisiooni peatoimetajana juhtinud Heidi Pruuli peab tähtsaks hoida au sees televisioonis aegade jooksul loodut ja see aeg-ajalt arhiivist taas ekraanile tuua."Elu telemajas on kirglik," ütleb Heidi Pruuli. "Erinevad nägemused ristuvad pidevalt ja ennast tuleb kogu aeg tõestada."Omamoodi kokkuvõte, aga ka tulevikku vaatamine hetkel, kui Rahvusringhäälingus käib põlvkonnavahetus -- see ongi Heidi intervjuu "Kajaloodis" laupäeval, kell 12.05.Küsib Kaja Kärner. Foto: erakogu

Tänane saatekülaline, kümme aastat Eesti Televisiooni peatoimetajana juhtinud Heidi Pruuli peab tähtsaks hoida au sees televisioonis aegade jooksul loodut ja see aeg-ajalt arhiivist taas ekraanile tuua."Elu telemajas on kirglik," ütleb Heidi Pruuli. "Erinevad nägemused ristuvad pidevalt ja ennast tuleb kogu aeg tõestada."Omamoodi kokkuvõte, aga ka tulevikku vaatamine hetkel, kui Rahvusringhäälingus käib põlvkonnavahetus -- see ongi Heidi intervjuu "Kajaloodis" laupäeval, kell 12.05.Küsib Kaja Kärner. Foto: erakogu

Saate peategelane on ajaleht Postimees, mille esimese numbri ilmumisest Perno Postimehe nime all saab kahe nädala pärast 160 aastat.Päris mitu selles lehes alustanut on nüüd tööl Rahvusringhäälingus, samas on ringhääling loovutanud oma paremaid poegi Postimehele. Paljude hulgast, kes lehetoimetusest ERR-i tulnud, kuulame Rasmus Kagge, Anvar Samosti, Erik Roose, Tiina Kaalepi ja Jaanus Lillenbergi meenutusi oma Postimehe-aegadest. See on küll Postimehe lähiminevik, aga väga ehedal kujul ja juhuslikult langeb kate ühelt 20 aastat hoolega hoitud saladuselt.

Saate peategelane on ajaleht Postimees, mille esimese numbri ilmumisest Perno Postimehe nime all saab kahe nädala pärast 160 aastat.Päris mitu selles lehes alustanut on nüüd tööl Rahvusringhäälingus, samas on ringhääling loovutanud oma paremaid poegi Postimehele. Paljude hulgast, kes lehetoimetusest ERR-i tulnud, kuulame Rasmus Kagge, Anvar Samosti, Erik Roose, Tiina Kaalepi ja Jaanus Lillenbergi meenutusi oma Postimehe-aegadest. See on küll Postimehe lähiminevik, aga väga ehedal kujul ja juhuslikult langeb kate ühelt 20 aastat hoolega hoitud saladuselt.

Eesti Rahvusringhääling otsib uut juhti. Sõelal on endine Eesti Ekspressi peatoimetaja Allar Tankler, endine Postimehe peadirektor Erik Roose ja endine Postimehe juht Mart Luik. Kuidas tuua ETV vaatajate sekka rohkem noori, kuidas hoida häid saatejuhte ning kas olemasoleva raha eest saab ERRi elus hoida või ka arendada, sellest räägime "Reporteritunnis".Stuudios on kolm juhikandidaati ja saatejuht Mirko Ojakivi. Kuulake 2. märtsil kell 14.05.

Eesti Rahvusringhääling otsib uut juhti. Sõelal on endine Eesti Ekspressi peatoimetaja Allar Tankler, endine Postimehe peadirektor Erik Roose ja endine Postimehe juht Mart Luik. Kuidas tuua ETV vaatajate sekka rohkem noori, kuidas hoida häid saatejuhte ning kas olemasoleva raha eest saab ERRi elus hoida või ka arendada, sellest räägime "Reporteritunnis".Stuudios on kolm juhikandidaati ja saatejuht Mirko Ojakivi. Kuulake 2. märtsil kell 14.05.

Kas välisuudistes räägitakse liiga palju pagulastest ja Venemaast? Mille järgi välisuudiseid valitakse? Välisuudiste kajastamise üle Eesti ajakirjanduses arutlevad Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski (pildil), Eesti Päevalehe välistoimetuse juht Raimo Poom ning Rahvusringhäälingu uudisteportaali välisuudiste toimetaja Laur Viirand. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuula 9. veebruaril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Kas välisuudistes räägitakse liiga palju pagulastest ja Venemaast? Mille järgi välisuudiseid valitakse? Välisuudiste kajastamise üle Eesti ajakirjanduses arutlevad Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski (pildil), Eesti Päevalehe välistoimetuse juht Raimo Poom ning Rahvusringhäälingu uudisteportaali välisuudiste toimetaja Laur Viirand. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuula 9. veebruaril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Kevadehõngulisi luuletusi Rahvusringhäälingu arhiivist. Andres Vanapa, Kalju Lepiku, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Gustav Suitsu, Jaan Kärneri ja Juhan Saare luuletusi loevad Endel Padrik, Kalju Lepik, Aino Talvi, Voldemar Panso, Karl Ader ja Juhan Saar. Omaloomingut kevadest esitavad kunagised Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 3. mail kell 15.05.

Kevadehõngulisi luuletusi Rahvusringhäälingu arhiivist. Andres Vanapa, Kalju Lepiku, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Gustav Suitsu, Jaan Kärneri ja Juhan Saare luuletusi loevad Endel Padrik, Kalju Lepik, Aino Talvi, Voldemar Panso, Karl Ader ja Juhan Saar. Omaloomingut kevadest esitavad kunagised Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 3. mail kell 15.05.