Podcasts about haldi normet saarna

1959. aasta lõpul linastus üks läbi aegade populaarsemaid Eesti komöödiafilme "Vallatud kurvid". 60 aastat hiljem ilmus raamat "Vallatute kurvide aegumatu sära". "Päevatee" saate külaline on Haldi Normet-Saarna, kel on mõlemaga isiklik seos.

1959. aasta lõpul linastus üks läbi aegade populaarsemaid Eesti komöödiafilme "Vallatud kurvid". 60 aastat hiljem ilmus raamat "Vallatute kurvide aegumatu sära". "Päevatee" saate külaline on Haldi Normet-Saarna, kel on mõlemaga isiklik seos.

1959. aasta lõpul linastus üks läbi aegade populaarsemaid Eesti komöödiafilme "Vallatud kurvid". 60 aastat hiljem ilmus raamat "Vallatute kurvide aegumatu sära". "Päevatee" saate külaline on Haldi Normet-Saarna, kel on mõlemaga isiklik seos.

1959. aasta lõpul linastus üks läbi aegade populaarsemaid Eesti komöödiafilme "Vallatud kurvid". 60 aastat hiljem ilmus raamat "Vallatute kurvide aegumatu sära". "Päevatee" saate külaline on Haldi Normet-Saarna, kel on mõlemaga isiklik seos.

Lucine Ayanian on Eestis elav armeenlanna - ääretult tegus ja energiline. Töötab nii turundusvaldkonnas kui stilistina ja kasvatab koos abikaasa Ašotiga kaht poega. Stilisti ja moeeksperdina on naine eriti hinnatud, nii on ETV+ teda juba kaks aastat järjest kutsunud presidendi vastuvõttu kommenteerima. Lucine teab, et seda tuleb teha delikaatselt ja taktitunne ongi armeenlannale inimsuhetes väga tähtsaks teguriks. Lucine Ayanianiga ajas juttu Haldi Normet-Saarna. Kuulake 3. märtsil kell 17.05.

Lucine Ayanian on Eestis elav armeenlanna - ääretult tegus ja energiline. Töötab nii turundusvaldkonnas kui stilistina ja kasvatab koos abikaasa Ašotiga kaht poega. Stilisti ja moeeksperdina on naine eriti hinnatud, nii on ETV+ teda juba kaks aastat järjest kutsunud presidendi vastuvõttu kommenteerima. Lucine teab, et seda tuleb teha delikaatselt ja taktitunne ongi armeenlannale inimsuhetes väga tähtsaks teguriks. Lucine Ayanianiga ajas juttu Haldi Normet-Saarna. Kuulake 3. märtsil kell 17.05.

Kuivõrd selgelt on meeles hetk, mil otsustati elama jääda Eestisse? Millisena näib see otsus täna ja kas on tuntud ka kahetsust? Mida on Eestist saadud ja mida on vastu antud? Kui omane on saja-aastaseks saav Eesti Vabariik ja kas siinne kodutunne on ehe?Mõtteid vahetavad Eesti-Mordva seltsi esimees Natalia Ermakov, itaallasest semiootik Daniele Monticelli ja Tšiili aukonsul ning ärimees Henton Figueroa. Nendega ajab juttu Haldi Normet-Saarna. Kuulake 24. veebruaril kell 17.05.

Kuivõrd selgelt on meeles hetk, mil otsustati elama jääda Eestisse? Millisena näib see otsus täna ja kas on tuntud ka kahetsust? Mida on Eestist saadud ja mida on vastu antud? Kui omane on saja-aastaseks saav Eesti Vabariik ja kas siinne kodutunne on ehe?Mõtteid vahetavad Eesti-Mordva seltsi esimees Natalia Ermakov, itaallasest semiootik Daniele Monticelli ja Tšiili aukonsul ning ärimees Henton Figueroa. Nendega ajab juttu Haldi Normet-Saarna. Kuulake 24. veebruaril kell 17.05.

Artur Thagasitov on rahvuselt kabard ja sündinud Kabardi-Balkaaria Vabariigis. Mees on üsna enesekriitiline ja leiab, et eesti keelt peab ta veel kõvasti harjutama. Siia sattus ta aga 80ndatel - kõigepealt sõjaväkke, seejärel Meremeeste kooli. Täna on Artur kaugsõiduautojuht, tal on kodu ja pere Eestis ja Põhja-Kaukaasiasse tagasiminekule ta enam ei mõtle. Et salvestusel oleks kindlam tunne, võttis ta kaasa oma naise, venelanna Ilona Thagasitova. Nendega ajas juttu Haldi Normet-Saarna. Kuulake 11. novembril kell 17.05.

Artur Thagasitov on rahvuselt kabard ja sündinud Kabardi-Balkaaria Vabariigis. Mees on üsna enesekriitiline ja leiab, et eesti keelt peab ta veel kõvasti harjutama. Siia sattus ta aga 80ndatel - kõigepealt sõjaväkke, seejärel Meremeeste kooli. Täna on Artur kaugsõiduautojuht, tal on kodu ja pere Eestis ja Põhja-Kaukaasiasse tagasiminekule ta enam ei mõtle. Et salvestusel oleks kindlam tunne, võttis ta kaasa oma naise, venelanna Ilona Thagasitova. Nendega ajas juttu Haldi Normet-Saarna. Kuulake 11. novembril kell 17.05.

Iraida Zahharova on rahvuselt tšuvašš ja elab Eestis alates 1985.aastast. Eesti keele on naine üsna hästi selgeks saanud ja tema energiat jagub paljude asjade jaoks veel. Nii on ta Tšuvaši Kultuuriseltsi liige ja väga aktiivne oma rahva pärimuskultuuri tutvustaja. Iraida vanaemad olid tublid käsitöötegijad ja see armastus kandus üle ka lapselapsele. Saatekülaline kogub vanavara, rahvakunsti ja tema loodud on ka Tšuvaši Rahvariiete muuseum. Samuti on Iraida Zahharova tšuvašikeelse raadiosaate autor. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. Kuulake 7. oktoobril kell 17.05.

Iraida Zahharova on rahvuselt tšuvašš ja elab Eestis alates 1985.aastast. Eesti keele on naine üsna hästi selgeks saanud ja tema energiat jagub paljude asjade jaoks veel. Nii on ta Tšuvaši Kultuuriseltsi liige ja väga aktiivne oma rahva pärimuskultuuri tutvustaja. Iraida vanaemad olid tublid käsitöötegijad ja see armastus kandus üle ka lapselapsele. Saatekülaline kogub vanavara, rahvakunsti ja tema loodud on ka Tšuvaši Rahvariiete muuseum. Samuti on Iraida Zahharova tšuvašikeelse raadiosaate autor. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. Kuulake 7. oktoobril kell 17.05.

Reda Marks on rahvuselt leedulanna ja tuli Eestisse 1969.aastal. Samal aastal astus ta Kunstiinstituuti, et õppida nahkehistööd. Alates 1984.aastast on Reda Eesti Kunstnike Liidu liige. Seega kulges leedulanna elu nii, et ta jäigi Eestisse elama. Lõi pere ja sai oma imeliste nahktaiestega tunnustatud kunstnikuks. Tänasel päeval paneb Reda rohkem rõhku maalimisele ja tegeleb ka oma lapselastega. Naine kahetseb, et pole siiamaani eesti keelt korralikult selgeks saanud ja loodab, et saab sellega lähiaastatel siiski hakkama. Reda Marksiga ajas juttu Haldi Normet-Saarna.

Reda Marks on rahvuselt leedulanna ja tuli Eestisse 1969.aastal. Samal aastal astus ta Kunstiinstituuti, et õppida nahkehistööd. Alates 1984.aastast on Reda Eesti Kunstnike Liidu liige. Seega kulges leedulanna elu nii, et ta jäigi Eestisse elama. Lõi pere ja sai oma imeliste nahktaiestega tunnustatud kunstnikuks. Tänasel päeval paneb Reda rohkem rõhku maalimisele ja tegeleb ka oma lapselastega. Naine kahetseb, et pole siiamaani eesti keelt korralikult selgeks saanud ja loodab, et saab sellega lähiaastatel siiski hakkama. Reda Marksiga ajas juttu Haldi Normet-Saarna.

Kamille Saabre isa on egiptlane, ema aga eestlanna. Kuigi ema kasvatas tütart üksi, on tal isaga alati soojad suhted olnud. Isa uues peres Egiptuses on naine alati oodatud külaline. Kamille arvab, et emalt on ta pärinud loomingulisuse ja positiivsuse, isalt aga kartmatuse. Nii teab ta, et elus tuleb võimalikult palju ära proovida ja mängima peab suurte panustega. Lisaks kodu ja pere eest hoolitsemisele jõuab Kamille palju maalida ja on täna kahtlemata hinnatud kunstnik. Juttu ajas Haldi Normet- Saarna. Kuulake 29. aprillil kell 17.05.

Kamille Saabre isa on egiptlane, ema aga eestlanna. Kuigi ema kasvatas tütart üksi, on tal isaga alati soojad suhted olnud. Isa uues peres Egiptuses on naine alati oodatud külaline. Kamille arvab, et emalt on ta pärinud loomingulisuse ja positiivsuse, isalt aga kartmatuse. Nii teab ta, et elus tuleb võimalikult palju ära proovida ja mängima peab suurte panustega. Lisaks kodu ja pere eest hoolitsemisele jõuab Kamille palju maalida ja on täna kahtlemata hinnatud kunstnik. Juttu ajas Haldi Normet- Saarna. Kuulake 29. aprillil kell 17.05.

Anatoli Ljutjuk tuli 70ndatel Eestisse, et hakkata õppima Kunstiinstituudis. Samas oli noormehel ka soov põgeneda siit läände. Õige pea ta siiski sellest plaanist loobus ja asus õppima sisearhitektuuri. Ajapikku sai Anatolist siinsete rahvuskaaslaste juhtfiguur ja Ukraina Kultuurikeskuse looja. Täna on Anatoli keskuse juhataja, samas ka Ukraina Kreekakatoliku Kiriku Koguduse asutaja Tallinnas. Tänu temale on ukrainlaste kultuurielu Eestis aktiivne ja kaasa löövad ka teistest rahvustest huvilised. Anatoli Ljutjukiga ajas juttu Haldi Normet-Saarna.

Anatoli Ljutjuk tuli 70ndatel Eestisse, et hakkata õppima Kunstiinstituudis. Samas oli noormehel ka soov põgeneda siit läände. Õige pea ta siiski sellest plaanist loobus ja asus õppima sisearhitektuuri. Ajapikku sai Anatolist siinsete rahvuskaaslaste juhtfiguur ja Ukraina Kultuurikeskuse looja. Täna on Anatoli keskuse juhataja, samas ka Ukraina Kreekakatoliku Kiriku Koguduse asutaja Tallinnas. Tänu temale on ukrainlaste kultuurielu Eestis aktiivne ja kaasa löövad ka teistest rahvustest huvilised. Anatoli Ljutjukiga ajas juttu Haldi Normet-Saarna.

Irina Rešetnikova sündis Udmurdimaa pealinnas Iževskis. Ema tavatses tütrele rõhutada usina õppimise tähtsust, isa armastas korrata, et tasuta präänikuid pole olemas. Noor naine tuli Tartu Ülikooli hõimurahvaste programmi toel. Tartusse elama ta jäigi, sai selgeks eesti keele ja peab tänasel päeval kooliõpetaja ametit. Ilma rahvuskaaslasteta Irina muidugi elu ette ei kujuta, nii lööb ta kaasa udmurdi ansamblis "Yumsh-a-n-Gur". Saate tegi Haldi Normet-Saarna. Kuula 18. veebruaril kell 17.05.

Irina Rešetnikova sündis Udmurdimaa pealinnas Iževskis. Ema tavatses tütrele rõhutada usina õppimise tähtsust, isa armastas korrata, et tasuta präänikuid pole olemas. Noor naine tuli Tartu Ülikooli hõimurahvaste programmi toel. Tartusse elama ta jäigi, sai selgeks eesti keele ja peab tänasel päeval kooliõpetaja ametit. Ilma rahvuskaaslasteta Irina muidugi elu ette ei kujuta, nii lööb ta kaasa udmurdi ansamblis "Yumsh-a-n-Gur". Saate tegi Haldi Normet-Saarna. Kuula 18. veebruaril kell 17.05.

Pavla Repkina - vene rahvusest vanausuline on sündinud Peipsi ääres Sipelga külas. Sinna kanti kolisid tema kauged esivanemad elama juba 17.sajandil. Nõnda pagesid nad tagakiusamise eest, mis tabas neid keeldumise tõttu Vene Õigeusu Kiriku reformidest. Pavla meenutab oma helget lapsepõlve ja toredaid külainimesi, kes kõik olid vanausulised. Üheskoos tähistati kõikvõimalikke pühi ja viidi läbi meeleolukaid rituaale. Täna on naine pensionär, elab Tallinnas ja tema õlul on Vanausuliste Kogudusega seotud tegemised. Rõõmsameelse Pavla Repkinaga ajas juttu Haldi Normet-Saarna.

Pavla Repkina - vene rahvusest vanausuline on sündinud Peipsi ääres Sipelga külas. Sinna kanti kolisid tema kauged esivanemad elama juba 17.sajandil. Nõnda pagesid nad tagakiusamise eest, mis tabas neid keeldumise tõttu Vene Õigeusu Kiriku reformidest. Pavla meenutab oma helget lapsepõlve ja toredaid külainimesi, kes kõik olid vanausulised. Üheskoos tähistati kõikvõimalikke pühi ja viidi läbi meeleolukaid rituaale. Täna on naine pensionär, elab Tallinnas ja tema õlul on Vanausuliste Kogudusega seotud tegemised. Rõõmsameelse Pavla Repkinaga ajas juttu Haldi Normet-Saarna.

Haldi Normet-Saarna

Haldi Normet-Saarna

Luis Felipe Mohando on sündinud Argentiinas. Tema soov oli saada suursaadikuks, ent kui ta oli lõpetanud selleks ametiks vajalikud juuraõpingud, mõtles ümber. Advokaadi töö tundus ka piisavalt põnev. Singapuris end täiendades kohtus noormees aga Eesti neiuga, kellesse armus. Ning järgnes talle mõne aja pärast Eestisse, kuhu ka jäi. Täna kasvab peres kaks last, räägitakse mõistagi eesti keeles ja Luis Felipe ise töötab advokaadibüroos Sorainen. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. kuula 22. oktoobril kell 17.05.

Luis Felipe Mohando on sündinud Argentiinas. Tema soov oli saada suursaadikuks, ent kui ta oli lõpetanud selleks ametiks vajalikud juuraõpingud, mõtles ümber. Advokaadi töö tundus ka piisavalt põnev. Singapuris end täiendades kohtus noormees aga Eesti neiuga, kellesse armus. Ning järgnes talle mõne aja pärast Eestisse, kuhu ka jäi. Täna kasvab peres kaks last, räägitakse mõistagi eesti keeles ja Luis Felipe ise töötab advokaadibüroos Sorainen. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. kuula 22. oktoobril kell 17.05.

Hagani Gayibli on Eestis elav Aserbaidžaani türklane. Ta on keeleteadlane, uralist ja kirjanik ning töötab Tartu Ülikoolis türgi keele lektorina. Mitte asjata pole Hagani lemmiklaul "Koit", sest ta saabus Eestisse just meie iseseisvuse algushetkedel. Hagani Gayibli peab seda aega ka iseenese taassünniks siinsel uuel kodumaal. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. Kuula 15. oktoobril kell 17.05.

Hagani Gayibli on Eestis elav Aserbaidžaani türklane. Ta on keeleteadlane, uralist ja kirjanik ning töötab Tartu Ülikoolis türgi keele lektorina. Mitte asjata pole Hagani lemmiklaul "Koit", sest ta saabus Eestisse just meie iseseisvuse algushetkedel. Hagani Gayibli peab seda aega ka iseenese taassünniks siinsel uuel kodumaal. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. Kuula 15. oktoobril kell 17.05.

Samuele De Pizzol ei osanud veel 1997.aastal Eestit maakaardiltki leida. Aga just siia saatus ta juhatas, täpsemalt öeldes kohtus itaallane Saksamaal eestlannaga, kellest sai tema elu armastus ja abikaasa. Alates 2005. aastast hakkas Samuele tegelema tööstusmasinate müügiga, asutas turismifirma ja jalgpalliklubi. Energiline mees on Eesti eluga rahul ja tema kodus räägitakse kolme keelt - eesti, itaalia ja inglise. Lastel tulevat näiteks itaalia keeles jonnimine täpselt sama hästi välja kui eesti keeles. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. Kuula 27. augustil kell 17.05.

Samuele De Pizzol ei osanud veel 1997.aastal Eestit maakaardiltki leida. Aga just siia saatus ta juhatas, täpsemalt öeldes kohtus itaallane Saksamaal eestlannaga, kellest sai tema elu armastus ja abikaasa. Alates 2005. aastast hakkas Samuele tegelema tööstusmasinate müügiga, asutas turismifirma ja jalgpalliklubi. Energiline mees on Eesti eluga rahul ja tema kodus räägitakse kolme keelt - eesti, itaalia ja inglise. Lastel tulevat näiteks itaalia keeles jonnimine täpselt sama hästi välja kui eesti keeles. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. Kuula 27. augustil kell 17.05.

Räägime julgusest võtta ette kannapöördeid ja liikuda südame järgi oma elus ja tegemistes. Stuudios on Hedwig Seaver, kelle varasem tööinimese-elu möödus pikalt automaailmas vastutavatel ametipostidel. Mõne aasta eest otsustas Hedwig aga teha kannapöörde ja suunduda südamelähedasema ala juurde - temast sai keraamik. Saate teises pooles võtab jutujärje üle Haldi Normet-Saarna ja me saame teada, kuidas tuntud optimist ja kõigi loomade sõber Mati Kaal saab hakkama oma elumuutuse - pensionile jäämisega. Saatejuht on Ene Veiksaar. Neljapäeval kell 10.05.

Räägime julgusest võtta ette kannapöördeid ja liikuda südame järgi oma elus ja tegemistes. Stuudios on Hedwig Seaver, kelle varasem tööinimese-elu möödus pikalt automaailmas vastutavatel ametipostidel. Mõne aasta eest otsustas Hedwig aga teha kannapöörde ja suunduda südamelähedasema ala juurde - temast sai keraamik. Saate teises pooles võtab jutujärje üle Haldi Normet-Saarna ja me saame teada, kuidas tuntud optimist ja kõigi loomade sõber Mati Kaal saab hakkama oma elumuutuse - pensionile jäämisega. Saatejuht on Ene Veiksaar. Neljapäeval kell 10.05.

Kas peresõbraliku organisatsiooni kujundamine on kulukas ettevõtmine või aitab hoopis ressursse säästa? Töö- ja pereelu ühitamisest räägime Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialisti Laura Viilupiga, näiteid oma praktikast toob Ericsson Eesti Tallinna tehase personalijuht Katri Kuuse. Rubriigis "Saan hakkama!" on Haldi Normet-Saarna külaline Vabaõhumuuseumi Paljurahvuselise Eesti Keskuse juht Einike Sooväli, kes saab tuge eri rahvustest inimeste elutarkusest. Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 16. juunil kell 10.05.

Kas peresõbraliku organisatsiooni kujundamine on kulukas ettevõtmine või aitab hoopis ressursse säästa? Töö- ja pereelu ühitamisest räägime Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialisti Laura Viilupiga, näiteid oma praktikast toob Ericsson Eesti Tallinna tehase personalijuht Katri Kuuse. Rubriigis "Saan hakkama!" on Haldi Normet-Saarna külaline Vabaõhumuuseumi Paljurahvuselise Eesti Keskuse juht Einike Sooväli, kes saab tuge eri rahvustest inimeste elutarkusest. Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 16. juunil kell 10.05.

Kes meist poleks aeg-ajalt tundnud, et selg valutab, põlv pole paigas või on kael kange? Kuidas me endile vigastusi ja hädasid põhjustame ning mismoodi neid vältida, sellest räägib füsioterapeut Kaia Otti. Haldi Normet-Saarna ajas juttu pianisti ja organisti Marju Riisikampiga, kes on veendunud, et murelikke mõtteid saab ignoreerida ja muusika abil pole see raske. Tähtis on ära tabada mida saab muuta ja mida mitte.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 9. juunil kell 10.05.

Kes meist poleks aeg-ajalt tundnud, et selg valutab, põlv pole paigas või on kael kange? Kuidas me endile vigastusi ja hädasid põhjustame ning mismoodi neid vältida, sellest räägib füsioterapeut Kaia Otti. Haldi Normet-Saarna ajas juttu pianisti ja organisti Marju Riisikampiga, kes on veendunud, et murelikke mõtteid saab ignoreerida ja muusika abil pole see raske. Tähtis on ära tabada mida saab muuta ja mida mitte.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 9. juunil kell 10.05.

Arutleme perekeskuse Sina ja Mina lastevanemaste koolitaja, psühhholoogi ja loovterapeudi Õnne Aas-Udamiga, kuidas planeerida suvepuhkust selliselt, et kõik pereliikmed saaksid aja maha võtta, kasutada puhkust suhete ülesehitamiseks ning vältida pealesunnitud tegevusi. Rubriigis "Saan hakkama" on Haldi Normet-Saarna külaline helilooja ja rännumees Peeter Vähi, kes ammutab oma elutarkust budismist ja erinevatest filosoofiatest.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 2. juunil kell 10.05.

Arutleme perekeskuse Sina ja Mina lastevanemaste koolitaja, psühhholoogi ja loovterapeudi Õnne Aas-Udamiga, kuidas planeerida suvepuhkust selliselt, et kõik pereliikmed saaksid aja maha võtta, kasutada puhkust suhete ülesehitamiseks ning vältida pealesunnitud tegevusi. Rubriigis "Saan hakkama" on Haldi Normet-Saarna külaline helilooja ja rännumees Peeter Vähi, kes ammutab oma elutarkust budismist ja erinevatest filosoofiatest.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 2. juunil kell 10.05.

Olga Pärn on valgevenelanna, kes õppis Minski Kunstiakadeemias graafikat ja sõitis seejärel end täiendama Prantsusmaale. Sealses kunstikoolis käis õpetamas ka meie animafilmi guru Priit Pärn. Kaks inimest kohtusid ja armusid ning mõne aja pärast tuli Olga juba oma abikaasa juurde Eestisse. Täna tehakse koos animafilme, lisaks õpetab Olga Kunstiakadeemia tudengeid. Eesti võttis naise vastu sõbralikult ja seda eelkõige läbi mõttekaaslaste ringi - huvitavaid inimesi käib neil külas ja põnevad kolleegid on ka teised filmitegijad. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.

Olga Pärn on valgevenelanna, kes õppis Minski Kunstiakadeemias graafikat ja sõitis seejärel end täiendama Prantsusmaale. Sealses kunstikoolis käis õpetamas ka meie animafilmi guru Priit Pärn. Kaks inimest kohtusid ja armusid ning mõne aja pärast tuli Olga juba oma abikaasa juurde Eestisse. Täna tehakse koos animafilme, lisaks õpetab Olga Kunstiakadeemia tudengeid. Eesti võttis naise vastu sõbralikult ja seda eelkõige läbi mõttekaaslaste ringi - huvitavaid inimesi käib neil külas ja põnevad kolleegid on ka teised filmitegijad. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.

Mida teha riiulile seisma jäänud raamatutega? Eestis on käivitamisel internetipõhine postiteenusega seotud keskkond, mille abil on võimalik soetada häid raamatuid kuni 10 korda odavamalt. Räägime selle looja Leo Arivaga, kuidas nn virtuaalne raamatukogu toimib. Ka tuleb juttu eestlaste lugemusest, võrdlusest teiste riikidega ja raamatute tulevikust maailmas.Haldi Normet-Saarna ajab juttu kirjaniku ja mänguasjamuuseumi rajaja Tiia Toometiga, kes oskab lisaks kirjutamisele ning paljudele teistele asjadele ka inimesi kuulata ja neile nõu anda.  

Mida teha riiulile seisma jäänud raamatutega? Eestis on käivitamisel internetipõhine postiteenusega seotud keskkond, mille abil on võimalik soetada häid raamatuid kuni 10 korda odavamalt. Räägime selle looja Leo Arivaga, kuidas nn virtuaalne raamatukogu toimib. Ka tuleb juttu eestlaste lugemusest, võrdlusest teiste riikidega ja raamatute tulevikust maailmas.Haldi Normet-Saarna ajab juttu kirjaniku ja mänguasjamuuseumi rajaja Tiia Toometiga, kes oskab lisaks kirjutamisele ning paljudele teistele asjadele ka inimesi kuulata ja neile nõu anda.  

Räägime tööpsühholoog Taimi Elenurmega (pildil) tööotsingutega seotud probleemidest selle kandi pealt, kuidas hoida ennast tööturul atraktiivsena, et vaim ei murduks enne, kui uus töökoht leitud. Saate teises pooles ajab Haldi Normet-Saarna juttu näitleja Helene Vannariga, kes leiab, et kui õigeid kaaslasi märgata, siis kaob suheldes iga mure. Saatejuht on Ene Veiksaar. Kuula 19. mail kell 10.05.

Räägime tööpsühholoog Taimi Elenurmega (pildil) tööotsingutega seotud probleemidest selle kandi pealt, kuidas hoida ennast tööturul atraktiivsena, et vaim ei murduks enne, kui uus töökoht leitud. Saate teises pooles ajab Haldi Normet-Saarna juttu näitleja Helene Vannariga, kes leiab, et kui õigeid kaaslasi märgata, siis kaob suheldes iga mure. Saatejuht on Ene Veiksaar. Kuula 19. mail kell 10.05.

Uurime, kuidas saab lahkuminevatele paaridele abiks olla perelepitaja. Millal perelepitaja poole pöörduda ning mida perelepitus endast üldse kujutab? Miks on perelepitaja sekkumine eelkõige oluline just lastele mõeldes? Saatekülaline on psühholoog, pereterapeut ja perelepitaja Anneli Liivamägi-Hitrov.Eestimaa Looduse Fondi ühe asutaja Rein Kuresoo jaoks on kõik loodusega seonduv ülimalt tähtis ja see on toonud kaasa piisavalt muresid. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 12. mail kell 12.05.

Uurime, kuidas saab lahkuminevatele paaridele abiks olla perelepitaja. Millal perelepitaja poole pöörduda ning mida perelepitus endast üldse kujutab? Miks on perelepitaja sekkumine eelkõige oluline just lastele mõeldes? Saatekülaline on psühholoog, pereterapeut ja perelepitaja Anneli Liivamägi-Hitrov.Eestimaa Looduse Fondi ühe asutaja Rein Kuresoo jaoks on kõik loodusega seonduv ülimalt tähtis ja see on toonud kaasa piisavalt muresid. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 12. mail kell 12.05.

Eesti-Gruusia päritolu Tiina Tšatšua paistab oma tulise temperamendi ja tohutu energiaga kaugele silma. Ta on töötanud presidendi kantseleis protokolliülemana, kuhu teda omal ajal kutsus Lennart Meri. Täna on Tiina õppejõud EBS-s, saates aga teeme põhjaliku rännaku tema lapsepõlve-Gruusiasse, kus uudishimuliku ja vastutvõtliku tüdrukuna kohtus hoopis teistsuguse maailmaga ja õppis tundma oma juuri. Tiina Tšatšuaga ajas juttu Haldi Normet-Saarna. Kuula 7. mail kell 17.05.

Eesti-Gruusia päritolu Tiina Tšatšua paistab oma tulise temperamendi ja tohutu energiaga kaugele silma. Ta on töötanud presidendi kantseleis protokolliülemana, kuhu teda omal ajal kutsus Lennart Meri. Täna on Tiina õppejõud EBS-s, saates aga teeme põhjaliku rännaku tema lapsepõlve-Gruusiasse, kus uudishimuliku ja vastutvõtliku tüdrukuna kohtus hoopis teistsuguse maailmaga ja õppis tundma oma juuri. Tiina Tšatšuaga ajas juttu Haldi Normet-Saarna. Kuula 7. mail kell 17.05.

Külas on toitumisnõustaja Külli Holsting ja räägime sellest, millega kevadel oma toidulauda rikastada ja kuidas saavutada tasakaal - süüa tervislikult, aga mitte laskuda äärmustesse. Kui palju mõjutab söögiisu psüühiline seisund ja kuhu võib viia liigne tähelepanu kehakaalule? Kas liigse tervislikkuse tagaajamine võib ka tervise tuksi keerata? Moedisainer Kai Saar on veendunud, et ka kõige raskematel hetkedel on just töö see, mis aitab kriisidest välja tulla. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 5. mail kell 10.05.