Podcast appearances and mentions of anton hansen tammsaare

"Ardo Ran Varrese ooper „Põrgupõhja uus vanapagan“ Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel on kahtlemata mitmetähenduslik teos. Maailm, mida Tammsaare oma romaanis kirjeldab, on koht, kus miski pole enesestmõistetav, sest miski pole tegelikult nii, nagu näib. Tammsaare geniaalne Fausti teema ümberpööramine juhatab sisse absurdse ja satiiriliselt humoorika vaate inimese elule. Loo eeldus on hämmastavalt vastuoluline – saatana missioon Maa peal on päästa inimhinged õndsusesse ja elada ise head õndsat elu. See avab meile vaate paradokse täis maailma, mis on meile tuttav, kuna elu ise ongi kummaline ja segadust tekitav," kirjutab lavastaja Vilppu Kiljunen kõnealuse ooperi kavalehel. Me rääkisime Tammsaare viimasest romaanist Tähenduse teejuhtide 33. vestlusringis "Elekter ja inimene" Andrus Kiviräha ja Marju Kõivupuuga. Täna pöördume ühes Maarja Vaino ja Ardo Ran Varresega selle raamatu juurde jälle tagasi. Peatse kohtumiseni! H.

"Ardo Ran Varrese ooper „Põrgupõhja uus vanapagan“ Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel on kahtlemata mitmetähenduslik teos. Maailm, mida Tammsaare oma romaanis kirjeldab, on koht, kus miski pole enesestmõistetav, sest miski pole tegelikult nii, nagu näib. Tammsaare geniaalne Fausti teema ümberpööramine juhatab sisse absurdse ja satiiriliselt humoorika vaate inimese elule. Loo eeldus on hämmastavalt vastuoluline – saatana missioon Maa peal on päästa inimhinged õndsusesse ja elada ise head õndsat elu. See avab meile vaate paradokse täis maailma, mis on meile tuttav, kuna elu ise ongi kummaline ja segadust tekitav," kirjutab lavastaja Vilppu Kiljunen kõnealuse ooperi [1] kavalehel.Me rääkisime Tammsaare viimasest romaanist Tähenduse teejuhtide 33. vestlusringis "Elekter ja inimene" [2] Andrus Kiviräha ja Marju Kõivupuuga. Täna pöördume ühes Maarja Vaino ja Ardo Ran Varresega selle raamatu juurde jälle tagasi.Peatse kohtumiseni!H.————————————————[1] https://www.vanemuine.ee/repertuaar/p...[2] • 33. Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Stuudios on muusikateadlane Tiia Järg.

Saatekülalised Olev Liivik ja Tiit Rosenberg. Saatejuht Hardo Pajula. Selle saate sissejuhatuseks lugesin ma katkendi Tiit Rosenbergi raamatust "[Künnivaod](https://www.apollo.ee/kunnivaod.html)": "Iga koosolekukene oli siis rahvarikas kui väikene laat: ruumid viimase võimaluseni täis kiilutud, nii et kõnelejal sagedasti tuli nelja seina vahelt lahkuda ja kõneleda lahtise taeva all. Kõnelejat oodati tundide kaupa, oli isegi juhuseid, kus rahvas juba hommikul kokku tuli ja kõnelejat õhtuni ootas. Niikaua kui kõneleja kõigest muust rääkis, oli see riigi põhiseadus, maksud või haridus, riigikaitse või sotsiaalküsimus, kuulati teda nagu õpetajat kirikus: kannatlikult, kuid ilma erilise huvita. Kuid niipea kui puudutati maaküsimust, siis käis kui elektrisäde läbi kuulajate, tähelepanu muutus kahekordseks: oli kui jõuluevangeelium, mida kõneleja huultelt neelati. Maaküsimus oli kaua põlenud rahva hinges, nüüd leidis see lõpuks väljendust. Iga koosoleku lõpul ümbritses kõnelejat siis kui raudvõru, kus igatsevad silmad ja paluv suu ootasid vastust küsimustele, mis kui rahet kaela sadasid kõnelejale ja mis puudutasid ikka ja ainult kohalikke olusid. Millal jõuavad maakorraldajad kohale? "Nende ridade autor on omaaegne Asutava Kogu liige Arnold Süvalep. 1919. aasta radikaalne maareform oli oluliseks teetähiseks põlisrahva ja siin seitse sajandit valitsusohje hoidnud baltisaksa aadli suhetes. Baltisakslased olidki 22. aprillil Tartus [Olev Liiviku](https://arvamus.postimees.ee/7226781/olev-liivik-baltisakslaste-1941-aasta-jarelumberasumine-natsi-saksamaa-heim-ins-reich-poliitika-valguses) ja Tiit Rosenbergiga salvestatud vestluse põhiteemaks. Otsa tegime lahti kaks kuud varem Toomas Haugi ja Maarja Vainoga, kellega me rääkisime Anton Hansen Tammsaare romaanist "[Ma armastasin sakslast](https://www.youtube.com/watch?v=dmF2yhWOt1s&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=146)". Vestlusest Olevi ja Tiiduga tegin ma viis lehekülge märkmeid. See räägib juba iseenda eest. Saatele andis pealkirja Oskar Angeluse samanimeline raamat. Head uudistamist!

Selle saate sissejuhatuseks lugesin ma katkendi Tiit Rosenbergi raamatust "Künnivaod" [1]: "Iga koosolekukene oli siis rahvarikas kui väikene laat: ruumid viimase võimaluseni täis kiilutud, nii et kõnelejal sagedasti tuli nelja seina vahelt lahkuda ja kõneleda lahtise taeva all. Kõnelejat oodati tundide kaupa, oli isegi juhuseid, kus rahvas juba hommikul kokku tuli ja kõnelejat õhtuni ootas. Niikaua kui kõneleja kõigest muust rääkis, oli see riigi põhiseadus, maksud või haridus, riigikaitse või sotsiaalküsimus, kuulati teda nagu õpetajat kirikus: kannatlikult, kuid ilma erilise huvita. Kuid niipea kui puudutati maaküsimust, siis käis kui elektrisäde läbi kuulajate, tähelepanu muutus kahekordseks: oli kui jõuluevangeelium, mida kõneleja huultelt neelati. Maaküsimus oli kaua põlenud rahva hinges, nüüd leidis see lõpuks väljendust. Iga koosoleku lõpul ümbritses kõnelejat siis kui raudvõru, kus igatsevad silmad ja paluv suu ootasid vastust küsimustele, mis kui rahet kaela sadasid kõnelejale ja mis puudutasid ikka ja ainult kohalikke olusid. Millal jõuavad maakorraldajad kohale?"Nende ridade autor on omaaegne Asutava Kogu liige Arnold Süvalep. 1919. aasta radikaalne maareform oli oluliseks teetähiseks põlisrahva ja siin seitse sajandit valitsusohje hoidnud baltisaksa aadli suhetes. Baltisakslased olidki 22. aprillil Tartus Olev Liiviku [2] ja Tiit Rosenbergiga salvestatud vestluse põhiteemaks. Otsa tegime lahti kaks kuud varem Toomas Haugi ja Maarja Vainoga, kellega me rääkisime Anton Hansen Tammsaare romaanist "Ma armastasin sakslast" [3].Vestlusest Olevi ja Tiiduga tegin ma viis lehekülge märkmeid. See räägib juba iseenda eest. Saatele andis pealkirja Oskar Angeluse samanimeline raamat.Head uudistamist!H. —————————————[1] https://www.apollo.ee/kunnivaod.html[2] https://arvamus.postimees.ee/7226781/olev-liivik-baltisakslaste-1941-aasta-jarelumberasumine-natsi-saksamaa-heim-ins-reich-poliitika-valguses[3] https://www.youtube.com/watch?v=dmF2yhWOt1s&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=146 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatekülalised Toomas Haug ja Maarja Vaino. Saatejuht Hardo Pajula. ""See täht on meie keele rahvuslik uhkus" seletasin mina. "Tema kaudu oleme suguluses maailma suurimate ja vägevamate rahvastega." "Kellega nimelt?" küsis tema. "Kas või venelaste ja inglastegagi" vastasin mina. "Keegi keeleteadlane seletas mulle millalgi et ainuüksi meie õ-häälikust pidavat järeldama et meid kas ootab suur ja hiilgav tulevik või meil on kunagi olnud samasugune minevik. Mina muidugi pooldasin tulevikku keeleteadlane rahuldus minevikugagi sest tema arvas et surnud vana kreeklane on rohkem väärt kui mõni kuulsusetu rahvas kes elab veel tänapäev. Sellepärast peate oma arvamust meie õ kohta tingimata muutma kui tahate õnnelikuks saada." "See on muidugi nali eks?" küsis tema. "Ei" vastasin mina. "Te õpiksite palju kergema südamega meie keele ära kui te omandaksite keeleteadlase veendumuse kes ütles et õ-hääliku kaudu oleme suguluses inglaste ja venelastega." "Venelastega ei taha ma sugulaseks saada" ütles tema. "Aga inglastega? küsisin mina. "Vanaisa ütleb, et inglased on julmad," ütles ta. "Seda ma ei tea, vastasin mina, "aga inglased ja nende keel valitseb maailma. Hea oleks seista suguluses maailma valitsejatega." "Tähendab te ei armasta sakslasi" arvas tema minu sõnadest järeldada võivat.”" Nii kirjutas Anton Hansen Tammsaare oma 1935. aastal ilmunud romaanis "Ma armastasin sakslast". Sellest raamatust me täna Toomas Haugi ja Maarja Vainoga räägimegi. Head uudistamist!

""See täht on meie keele rahvuslik uhkus," seletasin mina. "Tema kaudu oleme suguluses maailma suurimate ja vägevamate rahvastega." "Kellega nimelt?" küsis tema. "Kas või venelaste ja inglastegagi," vastasin mina. "Keegi keeleteadlane seletas mulle millalgi, et ainuüksi meie õ-häälikust pidavat järeldama, et meid kas ootab suur ja hiilgav tulevik või meil on kunagi olnud samasugune minevik. Mina muidugi pooldasin tulevikku, keeleteadlane rahuldus minevikugagi, sest tema arvas, et surnud vana kreeklane on rohkem väärt kui mõni kuulsusetu rahvas, kes elab veel tänapäev. Sellepärast peate oma arvamust meie õ kohta tingimata muutma, kui tahate õnnelikuks saada." "See on muidugi nali, eks?" küsis tema. "Ei," vastasin mina. "Te õpiksite palju kergema südamega meie keele ära, kui te omandaksite keeleteadlase veendumuse, kes ütles, et õ-hääliku kaudu oleme suguluses inglaste ja venelastega." "Venelastega ei taha ma sugulaseks saada," ütles tema. "Aga inglastega? küsisin mina. "Vanaisa ütleb, et inglased on julmad," ütles ta. "Seda ma ei tea, vastasin mina, "aga inglased ja nende keel valitseb maailma. Hea oleks seista suguluses maailma valitsejatega." "Tähendab te ei armasta sakslasi," arvas tema minu sõnadest järeldada võivat." .... Nii kirjutas Anton Hansen Tammsaare oma 1935. aastal ilmunud romaanis "Ma armastasin sakslast". Sellest raamatust me täna Toomas Haugi ja Maarja Vainoga räägimegi.Head uudistamist!Hardo See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Meie stuudiot väisas endine profiujuja Martin. "Trenn ei peagi kerge olema, lihas ei kasva üleöö!" - Anton Hansen Tammsaare, 2022

80 aastat tagasi kevadel suri Anton Hansen Tammsaare.

80 aastat tagasi kevadel suri Anton Hansen Tammsaare.

Kas ligund on linad, mis leost välja võttes halvasti haisevad, või inimene, kes öösel alla teeb? Ja mida arvab sellest sõnast Anton Hansen Tammsaare?

Kas ligund on linad, mis leost välja võttes halvasti haisevad, või inimene, kes öösel alla teeb? Ja mida arvab sellest sõnast Anton Hansen Tammsaare?

Selle nädala raamat on Jüri Hanko „Me olime noored, me tahtsime elada” kirjastuselt Varrak. Jüri Hanko mälestused viivad meid esimese vabariigi aega, kuid kirjeldavad ka raskeid üleelamisi Siberi vangilaagrites. Tema lapsepõlvekodu külastasid Eesti hartilased ja kultuuriinimesed, tema risitiisaks oli Anton Hansen Tammsaare – kuid 44. aastal muutus kõik. See on lugu teekonnast läbi maapealse põrgu, kust vaid vähestel õnnestus tagasi tulla.

Sarja kuueteistkümnendas saates olid mu stuudiokülalisteks Kaie Mihkelson ja Tõnu Õnnepalu ning me vestlesime Anton Hansen Tammsaare esikromaanist "Kõrboja peremees". Nagu eelmiseski saates läks ka siin lõpuks jutt lunastusele, eriti sellele, kuidas me tollest mõistest 21. sajandi alguse lääne sekulaarsetes oludes aru peaksime saama. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

“Ilmas polegi seda totrust, mida inimene poleks uskunud.”

“Ilmas polegi seda totrust, mida inimene poleks uskunud.”

30. jaanuaril möödub 140 aastat Anton Hansen Tammsaare sünnist. Kirjaniku publitsistikaalasest tegevusest ning tema hilisemast mõjust ja retseptsioonist räägib kirjandusteadlane Tiina Kirss. Saadet juhib Peeter Helme. "Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05.

30. jaanuaril möödub 140 aastat Anton Hansen Tammsaare sünnist. Kirjaniku publitsistikaalasest tegevusest ning tema hilisemast mõjust ja retseptsioonist räägib kirjandusteadlane Tiina Kirss. Saadet juhib Peeter Helme. "Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05.

Urmas Vadi:"Sellel aastal sureb Anton Hansen Tammsaare ja sünnib Vaino Vahing.Detective Comics kaanele ilmub esmakordselt tegelane Batman. Ameerikas tulevad müügile nailonsukkpõksid, Californias avatakse esimene Mc Donaldsi restoran. Lõpeb Talvesõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel. Saksamaa möllab terves Euroopas, okupeerib ja pommitab.Winston Churchill ütleb peaministrina kuldsed sõnad – Mul ei ole teile pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi. Aus mees, aastal 40 vist ei olnudki midagi muud pakkuda.

Urmas Vadi:"Sellel aastal sureb Anton Hansen Tammsaare ja sünnib Vaino Vahing.Detective Comics kaanele ilmub esmakordselt tegelane Batman. Ameerikas tulevad müügile nailonsukkpõksid, Californias avatakse esimene Mc Donaldsi restoran. Lõpeb Talvesõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel. Saksamaa möllab terves Euroopas, okupeerib ja pommitab.Winston Churchill ütleb peaministrina kuldsed sõnad – Mul ei ole teile pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi. Aus mees, aastal 40 vist ei olnudki midagi muud pakkuda.

Mõne kuu pärast täitub 90 aastat esimese raadiosaate eetrisseminekust Eestis. Ringhäälingu 90. sünnipäeva puhul valisid Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme välja 90 kirjandusteost ajavahemikust 1926-2016.Alustame algusest!Aasta 1926 on imselgelt eesti rahva ja eriti eesti kirjanduse jaoks oluline aasta. Tööd alustab Eesti Raadio - Ringhääling. Riigikogu võtab vastu võõrandatud maade eest tasu maksmise seaduse, endistele mõisnikele otsustatakse maksta hüvituseks 12, 2 miljonit krooni. Ja ilmub Anton Hansen Tammsaare raamatu "Tõde ja õigus" esimene osa.

Mõne kuu pärast täitub 90 aastat esimese raadiosaate eetrisseminekust Eestis. Ringhäälingu 90. sünnipäeva puhul valisid Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme välja 90 kirjandusteost ajavahemikust 1926-2016.Alustame algusest!Aasta 1926 on imselgelt eesti rahva ja eriti eesti kirjanduse jaoks oluline aasta. Tööd alustab Eesti Raadio - Ringhääling. Riigikogu võtab vastu võõrandatud maade eest tasu maksmise seaduse, endistele mõisnikele otsustatakse maksta hüvituseks 12, 2 miljonit krooni. Ja ilmub Anton Hansen Tammsaare raamatu "Tõde ja õigus" esimene osa.

Sel pühapäeval on stuudios Maarja Vaino, kes loeb ette ühe seiniavaldamata ja dateerimata Anton Hansen Tammsaare armastuskirja. Veel tuleb juttu Tammsaare "lõõmavatest huvidest" ja kirjavahetusest Lucia Martnaga (pildil).

Sel pühapäeval on stuudios Maarja Vaino, kes loeb ette ühe seiniavaldamata ja dateerimata Anton Hansen Tammsaare armastuskirja. Veel tuleb juttu Tammsaare "lõõmavatest huvidest" ja kirjavahetusest Lucia Martnaga (pildil).