Podcasts about keegi

Minu isiklikule elukäigule on viimasel viiel aastal kõige käegakatsutavamat mõju avaldanud inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi silmiavav essee „The Cross and the Machine“ [1]. Kuivõrd mul õnnestus koroonaaja kõige süngematel kuudel säilitada terve mõistus – nii nagu mina sellest aru saan – suures osas tänu Kingsnorthilt saadud intellektuaalsele ja spirituaalsele toetusele, olen temast hiljuti omajagu juttu teinud. 2022. aasta augustis intervjueerisin ma teda Tähenduse teejuhtide 22. numbri tarvis („Stsientism ja seks“ [2]), sama aasta sügisel vestlesime Kingsnorthi kahest esseest „What Progress Wants“ [3] ja „Exodus“ vastavalt Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni (TT#167) ning Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga (TT#170). 2024. aasta mais osales Paul Kingsnorth meie kutsel Tallinnas toimunud Aldous Huxleyle pühendatud rahvusvahelisel konverentsil. Tema Tallinna kõne „Huxley and the Machine“ [5] on Edmund Burke'i Seltsi videokanali kaugelt kõige vaadatum video. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu... Kui te ütlete, et te ei usu Jumalasse ja kogu sellesse niinimetatud üleloomulikku värki, siis olgu nii. Sellisel juhul istub teie troonil Masin ja te ehitate oma enda jumalat,“ ütles Kingsnorth kõnealusel konverentsil [6].264. saates viisin ma jutu Kingsnorthile vestluse viimases viiendikus (97. minut), kui palusin stuudiokülalistel kommenteerida mulle „Stsientismist ja seksist“ meelde jäänud mõtet, et praegune ajastu pole mitte postkristlik, vaid, vastupidi, väga kristlik. „Praegune atmosfäär on üha puritaanlikum. Tuleb öelda õigeid asju ja kui keegi seda ei tee, siis peab ta avalikult vabandama jne. Selles kõiges puudub kristlik võime andestada – see ongi põhiprobleem. Meie ümber toimuv meenutab järjest enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda,“ ütles Kingsnorth meie intervjuus. „Ma arvan, et see väide on suures pildis tõene,“ vastas Varro Vooglaid. „Euroopa suurim traagika seisneb minu arvates praegu selles, et olukorras, kus see on enda kristlikust identiteedist lahti öelnud, on peaaegu paratamatu, et tühja koha täidab riigikultus ja sellest võrsuv totalitarism.“ Kingsnorth kasutab siinkohal laia tähendusväljaga metafoori „Masin“ – ta mõistab selle all lugu, milles me elame. „See on lugu revolutsioonist, mille lõppeesmärgiks on minu arusaamist mööda looduse asendamine tehnoloogiaga ja maailma ümberehitamine inimese näo järgi. Me tahame ellu viia oma kõige vanema unistuse: muutuda jumalateks.“Ahto Lobjakas oli pannud näpu meie mehaanilise elutunnetusele juba paarkümmend minutit varem (76. minut): „Meil valitseb masinlik riigi ja ühiskonna kontseptsioon.“ See hakkas tema sõnul koos rahvuslusega kuju võtma 19. sajandi alguse Napoleoni sõdades. „Saksamaal olid [Johann Gottlieb, H.] Fichte ja teised inimesed, kelle ideid loeti kehvas saksa keeles Tšehhi-, Eesti- ja Liivimaal, kus hakati seejärel ehitama saksa ainetel väiksemaid rahvusi.“ Tulemuseks on Ahto hinnangul masinlikule maailmatajule rajatud ühiskonna- ja riigimudel: „Ühiskond peab koosnema ühesugustest, kergesti vahetatavatest osakestest ning olema vajadusel kiiresti mobiliseeritav.“ Piirjuhtumiks on siin teadagi sõda, olgu see siis parajasti batsilli või Putiniga.Kingsnorthi sõnul valmistub seesama masinlik mudel meid nüüd nahka pistma. „Järele on jäänud veel üks küsimus: kas me laseme tal seda teha,“ kirjutab Kingsnorth essee „What Progress Wants“ lõpulauses.Head uudistamist!Hardo––––––––––––––[1] https://www.paulkingsnorth.net/cross[2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks[3] https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p/exodus[5] https://youtu.be/yy_iTsCleGA?si=QHxxdALIqV0GWpNc&t=3[6] https://youtu.be/AygzBvFDyzA?si=7RZMCvZtJVUnngSw&t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Luuletajal, novellikirjanikul, kriitikul ja kahekordsel luuleprõmmu meistril Mari-Liis Müürsepal ilmus äsja neljas luulekogu pealkirjaga "Keegi hingab".

Nagu lubatud, paneme seekord mõrvalood hetkeks riiulile tagasi ja suundume kõhedalt kummituslikesse teemadesse. Mõnusaid külmavärinaid!Oma lugu saada kikimoorid@gmail.comMystery Box'ide eel-tellimine on avatud kuni 14. november. Ikka kikimoorid.ee

Saatekülaliseks on taaskord Ivar Leiten. Täna toimetab Ivar põhiliselt mineraalainetega ja väga erilise magneesiumiga. Läbi enda vajaduse ja klientide vajaduse saada Ärevusest lõplikult vabaks jõudis Ivar mingi hetk RNA RESET ReMag vedelal kujul magneesiumini, mis on kõige parema imendumisega magneesium toidulisand maailmas mis imendub raku tasandil 99.98% ja see on ka teaduslikult tõestatud. Ning see eriline magneesium suudab ümber pöörata 68+ magneesiumi puuduse sümptomit. Magneesium on ülioline mineraalaine mis vastutab 80% mis meie kehas toimub. Magneesium on hea abimees nt väsimuse, stressi, ärevuse, paanika, depressiooni, lihaskrampide ja magamatuse vastu jne. Eelmist episoodi saad kuulata ja vaadata siit #329 Kogu tõde magneesiumi toidulisanditest ja nende imendumisest, saates Ivar Leiten - https://youtu.be/_KBgSjlFbcI #277 Magneesium - kõige paremini hoitud tervise saladus, saates Ivar Leiten - https://www.youtube.com/watch?v=AiCFUGdiaEg&t=1s Kokku vaadatud ja kuulatud ligikaudu 25000 korda. --- Kui soovid soetada endale magneesiumit, siis suundu https://www.kontamo.ee lehele ja kasuta sooduskoodi "PODCAST" ja saad tooted -8% soodsamalt. --- HEAD MÕTTED SAATEST “Juurpõhjuste lahendamine on alati olnud väga põnev.” “Kui sul ei ole piisavalt magneesiumi rakkudes ja mitokondrites, siis ei suuda sa piisavalt energiat toota.” “Need inimesed, kes kogevad nii räigeid muutuseid peale mõne magneesiumi tilga tarbimist, on tõenäoliselt olnud väga pikalt väga räiges magneesiumi puuduses.” “Suurte koguste magneesiumi tarbimine on ainukene töötav viis, kuidas enda närvisüsteem päriselt maha rahustada.” “Kui sa oled pidevalt võitle ja põgene seisundis, siis ei suuda sinu keha toetada seedimist, sest kogu verevarustus, mis peaks olema soolestikus on hoopis lihastes, et olla valmis põgenema.” “Magneesium lahustab adrenaliinipursked maha ja aitab keha maha rahustada.” “Ketravate mõtete miinus on see, et keha ei saa aru, kas see on päris või mitte. Tema jaoks on minevik, olevik, tulevik kõik sama.” “Ärevus on ka tugevalt seotud hormonaalsete muutustega.” “Ka ravimite ja stimulantide tõttu võib tulla ärevus.” “Läbipõlemine ei ole koheselt ilmtingimata halb asi.” “Üks levinumaid magneesiumi puuduste märke on tikid ja silma tõmblemine.” “Hirmude tekkimisel ja magneesiumi puudusel on täna väga otsene seos.” “Kui sul tekib energiapuudus, siis sa muutud ka apaatseks.” “Liigne klatsium kehas ei ole üldse hea.” “Ka ilma magneesiumita on võimalik ärevusest vabaneda aga see eeldab totaalselt elustiili muutust.” “Inimesed räägivad vaid imendumisest aga see on vaid üks osa kogu kompotist ja protsessist.” “ReMag magneesium ei vaja soolestikku, see imendub otsa rakku.” --- MILLION MINDSET KIRJASTUS – Kasuta sooduskoodi “chriskala” ja saad -10% kõikidelt raamatutelt.

PARE podcasti teises avalikus salvestuses, mis toimus seekordsel PARE konverentsil, on külalisteks Remo Ojaste, Combat Ready asutaja ja instruktor ning Agris Peedu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees.Miks mõned töötajad ei võta initsiatiivi? Kuidas juht ise - tihti täiesti heade kavatsustega - võib luua kultuuri, kus vastutus hajub? Ja kas juhiks olemine sobib ikka kõigile?Selles sisukas ja ausas vestluses arutlevme vastutuse, juhirolli, prioriteetide ning alandlikkuse üle juhtimises. Vastused leiame muuseas ka järgmistele küsimustele.

Tänase saate külalised Kristjan Roosileht ja Berit Heinmets jutustavad vabatahtlikust tööst ja sellega seonduvast Tansaanias. Kui Berit otsustas juba teist korda minna Tansaaniasse vabatahtlikuks, siis Kristjan seevastu tegi sealmail oma tavapärast tööd ning väisas rohkelt koostöötamise keskusi. Kuigi Tansaania on digirändurite jaoks hea paik, kus töötada (ajavöönd on sama), siis kipub internet aeg-ajalt alt vedama. Berit aga oli lähedalt seotud Tansaania naiste hakkamasaamise ning laste hariduse temaatikaga. Ta tunnistab, et naiste olukord on seal päris keeruline ning ta nägi seal sellist vaesust, millest enne ei teadnud. Saates tuleb jutuks ka Kilimanjaro tippu ronimine ning safaritel ringi vuramine. Beriti ja Kristjani tegemistest valmis reisisari „Vabatahtlikult Aafrikasse”. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Mul on külas lauljatar, kes on vokaalselt silmapaistev džäss-, eksperimentaal- ja popartist. Ta üllatab alati publikut oma ekstravagantsete esinemiskostüümide ja soengutega ning lustib täiel  võimsusel oma loovusega. Tema tämber eristub ja jääb meelde ning viib lausa kuhugi kosmosesse. Ta on öelnud, et on pigem introvertne ja naudib oma fantaasiamaailmas olemist. Kuid temas on alati mingi elujõud, mis ületab ka kõige suuremad takistused ja leiab ka sombusel päeval pilve tagant päikese. Külas on Laura Põldvere ja saatejuht on Kerli Kivistu.

Müstilistele ja vahel ka maistele teemadele pühendunud saates „Puuduta mind“ on seekord külas psühhosomaatik Marielle Saar. Psühhosomaatika annab ülevaate miks ja kuidas keha hingehädasid kannab. Teame, et inimese kehalised ja hingelised protsessid on omavahel seotud. See tähendab, et meie füüsiline tervis võib sõltuda vaimsest ja ka vastupidi. Psühhosomaatik uurib eelkõige olukordi, kus sümptomid on, aga diagnoosi pole. Või on ka diagnoos, aga arst ei tee muud, kui leevendab ainult sümptomit, tegelemata algpõhjusega. Mis on need varjatud põhjused, mis inimese haigeks teevad ja kuidas oma hädadele piir panna? Saadet juhivad Anu Saagim ja Sirje Presnal.

Seekord oli meil külas Eerik Potter, kes üritas meile selgeks teha Internet Computer Protocol olemust ja selle omapärase krüptopilve unikaalsust Web 3.0 maailmas. Saime jälle pisut targemaks, kuid see on ikka meie varasemate kogemustega võrreldes parajalt teistmoodi maailm, mis pani päris mitu korda kahe käega peast haarama.Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Priit Liivak, Tiit Paananen ja Martin KappAlgorütmi toetavad Patchstack, Nortal ja Veriff

Tänase saate külaline Kris Leinatamm räägib Saudi Araabiast – riigist, mis oli pikalt üks maailma suletumaid riike, kuid on viimastel aastatel turistidele üha enam avanenud. Naistele on antud järjest rohkem õigusi ning vanemal generatsioonil on keeruline sellega kohaneda. Näiteks ei pea naised end nii agaralt katma, nad võivad autot juhtida, naine võib ilma meheta ringi liikuda, pole sünnist saadik kokku lepitud abielusid. Kris tunnistab, et tema jaoks olid suurimad mured, kuidas kohalikke mitte solvata ja mis rõivaid kanda. Kuigi ta nägi kaubanduskeskuses isegi õlapaeltega kleidis turisti, on parim valik siiski tagasihoidlik riietus. Saates on juttu veel sellest, et jõukatel saudidel on tavaliselt mitu elamist, suurushullustusest, ringi liiklemisest, kohalike kodudest, tervisespordist ja paljust muust. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt otsivad tikutulega agentuuri, mis tahab ERR-le jalgpalli ülekandeõigusi müüa, aga kellega jalgpalliliidul kontakte pole ega kavatseta neid ka luua. Kuna need otsingud palju aega ei võta, siis jääb ehk aega ka otsida vastust sellele, kas ajakirjandus peaks või vähemalt võiks kõiki arvamusi kajastada. Ja kuidas teha vahet arvamusel ja relval. Mis on Brüsseli veepomm ja millega soovitab Meelis Oidsalu meil ikkagi ära harjuda.

Kes võidab - kas juba eelnevalt valmis keedetud sült Euroopa päevaks või Pesnjarõ esinemine jõe vastaskaldal? Kes võidab - kas haridus- ja teadusministri numbrid puuduvatest õpetajatest või samad numbrid Narvast vaadatuna? Kes võidab - kas pragmaatilisus Vene teatri nimes või lollus selles nimes kuradi otsimine? Stuudios arutlevad ajakirjanik Tatjana Gassova, poliitvaatleja Olga Ivanova ja saatejuht Pavel Ivanov.

Arutelus osalejad: Ekspert Irene Käosaar (Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor, lõimumise ja keelekümbluse edendaja), Ekspert Dmitri Moskovtsev (Integratsiooni sihtasutuse juhataja) Arutelujuht: Laineli Parrest (Viljandi Kunstikooli direktor, Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühenduse mentor) Arutelu korraldaja: Eesti Kunstikoolide Liit Eesti Kunstikoolide Liidu noored tahtavad teada, mis on integreerimine. Selleks korraldame korraliku inimkatse. Kutsume kokku kamba Vene-Eesti-Ukraina noori, kes esitlevad publikule ja ekspertidele kohapeal ühistööna loodud loomingulisi sõnumeid. Keegi aima veel, kui teravad, valusad, mahedad või humoorikad need sõnumid olema saavad, ja kuidas reageerivad eksperimendile kogenud eksperdid. Põnevust ja mängulisust on rohkesti õhus! (Arutelu on eesti keeles, ent tõlge kujuneb paindlikult, spontaanselt ja kohapeal sünergias). NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Tarvo Kruup (Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefekt), Jevgeni Ossinovski (Riigikogu saadik, SDE), Karmen Joller (Riigikogu saadik, Reformierakond), Tanel Kiik (Keskerakond), Annika Veimer (Tervise Arengu Instituudi juht). Arutelujuht: Joosep Värk (ERR ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet Näeme igapäevaselt, et alkoholi koledused pole kuhugi kadunud. Alkohol on jätkuvalt peamine põhjus, mis toidab Eestis vägivalda, raskeid õnnetusi ja moodustab enamuse politsei väljakutsetest. Aga riiklik alkoholipoliitika näib olevat varjusurmas. Miks alkoholipoliitika seisab? Kas poliitikud ei julge enam alkoholipoliitikat puutuda? Mis peaks olema need järgmised muutused, mida Eesti oma alkoholipoliitikas tegema peaks?

Taavet: Alanda ennast Jumala ees ja Ta ülendab sind! Kuigi isegi Taavet ei olnud täiuslik, oli Jumalal tema jaoks plaan. Keegi teine ei näinud tema suurust alguses. Aga tema usu ja julguse tõttu nägid varsti kõik, et Isand oli koos temaga. Hoia oma suhe Isandaga tugev, isegi kui sa vigu teed, ja Jumal saab sind jätkuvalt kasutada!     -----     David: When God looks at you, He looks at the heart, so stay humble! Even though David was not perfect, God had a plan for David. No one else could see greatness in him at first. But because of his faith and courage, soon everyone could see that the Lord was with him. Keep your relationship with the Lord strong, even when you make mistakes, and God will continue to use you!

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Seekord arutlen selle üle, kuidas meie lugu iseendast mõjutab coachingu protsessi. Mõtisklen valjult, kuidas meie endi loodud pilt iseendast, sh enesekohased uskumused, hoiavad meid coachingus tagasi liikumast oma soovitud elu suunas. Lisaks intrigeerin ja kergelt õrritan kuulajaid, pakkudes välja, et ära siis ole sina - ole hoopis keegi teine -, kui su tänane mina-pilt ei toeta soovitud tulevikunägemust! “Ei ole harv juhus, kui suure hurraaga alustatud coachinguprotsess takerdub, kuna coachitava senine lugu iseendast hoiab teda tagasi. Põhiküsimus on, kuidas kujundada enda kohta lugu, mis päriselt toetaks sinu poolt soovitud elu loomist? Aga mis siis, kui sa ei oleks enam sina? Kõlab kreisilt, eks. Mis siis, kui sa saaksid olla keegi teine? Mis siis, kui sa saaksid tegelikult valida, kes sa oled? Ja see valik ei toimu mitte ratsionaalselt pelgalt selle üle mõeldes, vaid see valik toimub tegelikult nende nö mikro-otsuste najal, mida sa iga hetk igapäevaselt teed selleks, et võtta järgmine samm soovitud tulevikunägemuse suunas.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Eestist 37 korda suuremal Alaskal elab üle 130 000 karu ehk karusid on seal ligi neli korda rohkem pinnaühiku kohta kui Eestis. Eestist pärit mehaanikainsener Toomas Kollo on Alaskal elanud kaheksa aastat ja näeb karusid oma metsakäikudel üle nädala. Jälgi karudest näeb pea alati, kui metsa jooksma või rattaga sõitma läheb. Toomas räägibki, kuidas aga Alaskal karudega sedavõrd rahulikult toime tullakse. Üks lahendus on karusprei, mis metsaretkedel tungivalt soovitatud. Nippe on aga muidki. Saatejuht Marek Strandberg

Daki jutustab täna pikemalt Karula kirikust ning erinevatest legendidest, mis selle kohaga seotud on. Räägitakse nii kiriku alla maetud võtmehoidjast, kuradist endast kui ka maetud varandusest. Lisaks räägib ta miljonitest, mida keegi ei taha ning salapärastest pärandusjuhtumitest. Heidiga läheme ja ronime aga lakka ning oleme tunnistajaks millelegi väga kõhedale. Lisaks käime Keila surnuaial ning boonusosas võitleme millegi kurjaga. --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Tänase saate külaline Daisi Kuuse räägib Suurbritanniast: peaasjalikult Walesi pealinnast Cardiffist ja Londonist. Daisi armastus Suurbritannia vastu algas juba pikka aega tagasi, kui ta mingi perioodi Cardiffis elas. Alates sellest on ta püüdnud käia iga aasta sealmail – kui vahepeal oma lemmikriiki külastada ei saanud, hakkas ta seda unes nägema. Walesi puhul meeldib talle inimeste tähelepanelikkus ja hoolimine. Samas Londonis pole kohalikel sellisteks asjadeks aegagi... Sellegipoolest plaanis Daisi kolida päriseks just Londonisse, sest soovis suuremat väljakutses kui Cardiffis elamine. Saates selgitab külaline, miks plaan siiski katki jäi. Episoodis tuleb juttu veel sellest, kui keeruline on saada ilma piimata teed, miks on okei Walesis teiste autot kriipida, draakonitest, prügimägedest tänaval... Daisi annab ka nõu, milliseid mitteturistikaid kohti Londonis külastada. Vestlust juhib Liina Metsküla.

LHV Noortepanga kolmandas podcasti osas on saatekülaliseks LHV praktikant, materjaliteaduse üliõpilane, aktiivne solarider, Rakett69 13. lennu parim tüdruk, rahvatantsija ja autofänn Annika Tilga. Saates tuleb juttu: • eriala valikutest • lapsepõlve iidolitest • näljatundest • väljakutsetest ja nendele jah ütlemisest "Keegi ei tule võimalusi sulle kandikul tooma, ise peab enda eest seisma ja kõik ära proovima." "Inimesed on edasiviiv jõud." "Diamonds are made under pressure." "Kõik mis pole paigalseis, viib kusagile."

Seekordses saates on meil külas armastuse maaletooja Epp Kärsin ning Edu Akadeemia kaasasutaja Roland Tokko.  Saadet juhib Katrin Hinrkus. Neid kõiki kolme ühendab ka selle aasta suurim enesearengufestival “Õnnelik mina”, kuidas täpselt, seda kuula juba saatest.  PS! kasutades salasõna “täitsapekkis” saad soetada endale enesearengufestivali “Õnnelik mina” pileti -10%.  Kohtume Paides 22.juuli - enesearengufestival.ee  NB! Keegi varastas videos Katrini ja Rolandi fookuse ära, palume vabandust, et pilt udune on. SAATES RÄÄGIME:  julgusest muuta oma teed kuidas saada iseendaga kontakti kuidas julgeda kuulata oma sisemist häält sellest, kuidas ühiskond on seksuaalselt alaarenenud kadedusest ja pühendumisest mõistuse ja südame tasemest maskidega elamisest millised on sammud, et luua kontakt oma hinega kuidas valgus toob nähtavale kõik pimeduse varjud muusikast kui tervendusest kuidas saada enda sisse kerguse tunnet milline on inimese põhiolemus enesearengufestivalist “Õnnelik mina” TÄITSA PEKKIS SAADE Koduleht: https://taitsapekkis.ee/ Instagram: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/ Facebook: https://www.facebook.com/taitsapekkissaade Toeta meid Patreonis: https://www.patreon.com/taitsapekkis/ EPP KÄRSIN Koduleht: amareluna.ee Instargaram: https://www.instagram.com/epp.karsin/⁠ ROLAND TOKKO  Koduleht: eduakadeemia.ee Instagram: https://www.instagram.com/roland.tokko --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/taitsapekkissaade/message

"Mulle on alati meeldinud rasked ajad," ütleb eelmisel sügisel A le Coq'i kontserni juhtimisest taandunud Tarmo Noop.

Märtsivalimiste keskmes on riigi julgeolek. Keegi ei vaidle vastu. Samal ajal panevad vallad rahapuudusel raamatukogusid ja teisi kultuuriasutusi kinni.

Eluheidik bussipeatuses, mõni president, edukas iduettevõtja, sina ja sinu elukaaslane – suure tõenäosusega ühendab teid (või ka meid) mitte liiga kaua aega tagasi elanud Mats, Jüri, Tiiu või Ann. Keegi, kellest on kogu eeltoodud seltskond alguse saanud. Me oleme üksteise suhtes kriitilised sellepärast, et peame pidevalt otsekui peeglisse vaatama.Autor: Tiina KaukvereAudiolugu loeb: Teele Pärn

Eesti kirjanduse tähtpäeva nädala lõpetuseks palusime külla Tammsaare romaanipreemia värske laureaadi, luuletaja ja prosaisti Tõnu Õnnepalu.

Üsna pikalt on Eesti valitsused vaielnud keskkonnaorganisatsioonidega, millised on kõnelenud vajadusest muuta majandust rohelisemaks ja süsinikuneutraalsemaks. Vastuväiteks on olnud, et seda ei saa teha ju ometi ühepoolselt, sest nii me kaotaksime väga palju võimalusi. Täna on Euroopa liidu 20-l riigil oma kliimaseadused. Nende jaoks tähendab see muu hulgas ka seda, et ka kliimat ohustavaid kaupu ja teenuseid ei osteta muude maade ettevõtete käest. Kui mitte kohe täna, siis kindlasti homme. Nii olemegi maha maganud võimaluse muuta ka enda toodete ja teenuste iseloomu ning me ettevõtted võivad ilma jääda turgudest, kus kliimahool kasvamas. Kliimaseadus on tavatu õigusakt, sest selles sätestatu on mõeldud ajas muutuma ja seda juhtudel, kui kliimasoojenemist ei õnnestu peatada. Õigusteadulikultki üsna uudne asi. Kliimaseadus on vajalik ka seetõttu, et oleksid tagatud inimeste põhiõigused. Me ei tohi toimida nii, et tänaste põlvkondade võimalusi ja mugavusi ei ole järgnevatel. Keegi ei taha olla põlvkonnas, kes koristavad eelnevate põlvede sodi ja lahendavad nende tekitatud probleeme. Saatekülaline on Keskkonnaõiguse keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari. Saatejuht Marek Stradberg.

Tänase saate külaline Kunnar Karu räägib matkakogemustest Gröönimaal. Kunnar kinnitab, et Gröönimaa on ülimalt põnev sihtkoht – justkui pooleldi Rootsi ja pooleldi Lapimaa. Igal pool valitseb tühjus selle parimas mõistes. Ometi on tegemist kohaga, kuhu keegi ei taha naljalt sattuda. Kindlasti heidutavad turiste Gröönimaa ilmaolud (kuigi suvel on täitsa sobiv reisida), kuid teisalt on sinnaminek üsnagi kallis lõbu. Kunnar soovitab Gröönimaale suundudes oma reisi tavapärasest pisut rohkem planeerida. Kuna turiste on vähe ja ka näiteks hotellide valik on kasin, võib juhtuda, et niisama kohale saabudes ei ole isegi kusagil ööbida. Veel on saates juttu Gröönimaa ainsast matkarajast, miks on see järvede maa, putukate rünnakust, kohalike alkoholilembusest ja palju muud. Kindlasti soovitab Kunnar Gröönimaale sõites minna välja linnadest ja küladest – just siis on näha tõelist ehedust. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Külas on tõlkija Heili Sepp, kellega lappame tema eestindatud raamatut "Tüdruk, naine, keegi teine", mille autor Bernardine Evaristo on esimene mustanahaline naine, kes võitnud Bookeri. Saatejuht Valner Valme.

Tänane saatekülaline on Katrin Hommik, alustav klassiõpetaja Kuressaare Hariduse Koolist, kes oma noorele eale vaatamata kõlab väga elukogenuna. Saates kuuled, mida arvab kooliellu sisseelamisest üks alustav õpetaja, kes naaseb kooli, mille ta ise õpilasena lõpetas, milliseks soovib Katrin oma esimest lendu kujundada ning kuidas olla toeks ka teistele noortele läbi tänapäevaste suhtluskanalite. Teemad: Alustav õpetaja Katrini koolitee ja teekond õpetajaametisse Alustava õpetaja mured ja rõõmud Koolipoolne tugi Väljakutsed klassiõpetajana Päeva kujundaja Katrini nipinurk: aeg maha ja Pinterest Anna edasi, koostöö kolleegide ja lapsevanematega Mida Katrin oma töös ei naudi? Õpetaja Katrini suurim nauding õpetajaametis Õppekäigud Lebo- ehk turvanurk Katrin kui sisulooja Tikker, sport ja NetFlix - Katrini tassitäitjad Head kuulamist! Loe saate kokkuvõtet Õpime koos blogist: https://www.opimekoos.ee/blogi Jälgi taskuhäälingut Õpime koos: Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos Toeta hariduse häälekandjat: https://www.buymeacoffee.com/opimekoos https://www.patreon.com/opimekoos Aitäh Sulle ja kuulmiseni! Saates Õpime koos esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse ja alustasime uue podcast'ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases saates on meil külas Kristi, kes jagab oma lugu võitlusest depressiooni, ärevuse ja vaimselt vägivaldse paarisuhtega. Kristi oli vaid 12aastane, kui koges korduvat seksuaalset ärakasutamist. Perekonna tugi ja toetus oli sel perioodil tema jaoks aga olematu. „Surutigi neid tundeid alla, et see pole õige, mida räägid ja see pole õige, mida tunned. Keegi ei aidanud mind sel hetkel,“ räägib Kristi. „Mitte keegi ei toetanud mind, kõik ütlesid, et sa sõnaotseses mõttes valetad, me ei usu sind ja see ei saa võimalik olla. Sealtmaalt hakkasin minu kõige sügavam depressioon,“ räägib naine. Tema sõnul oli see kõige sügavam auk, kuhu ta vaimselt kukkunud on. „12aastaselt oled sa täiesti üksi. Sul ei ole mitte kedagi.“ Sealtmaalt algas tema jaoks ränkraske võitlus depressiooni ja ärevushäirega.

Gert Kiiler, „Eranuhke ei armasta keegi“. Postimehe kirjastus. Loeb Priit Rand. On 1961. aasta lämbe augustikuu Viljandis. Kohe esimesel päeval, kui Paul Johnson oma eradetektiivibüroo avab, on platsis esimene klient. Saadud ülesanne viib värske eranuhi karmide meeste, saatuslike naiste, stiilsete autode ja luksusliku elu pöörisesse, kus on kerge kaotada pea… Ja veidigi hooletu olles ka elu.

Harkivi oblastisse humanitaarabi viinud Ira kirjeldab olukorda okupatsiooni alt vabanenud külades.Autor, foto: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Keegi ei taha EA-d… EA ise ka ei taha. Kuidas aga on lood “The Last of Us Part I” uusversiooniga PS5 jaoks? Kui tegemist on mänguga, mida tahaksid oma PS5 konsoolil mängida, siis tule kuula meie tänast saadet, et teada saada kuidas see omale võita. Lisaks räägime tänases saates päris palju PlayStationist ning loomulikult ei […]

Narvakate ideoloogiline elu - kas põhimõtteline jonn või kobamine teadmatuses? Mida ütleme Venemaa turistidele - tere tulemast või me teid ei oota? Vahejuhtum Pirital - pinged kütavad konflikte või provokatsioonid? Stuudios ajakirjanikud Uljana Kuzmina, Jevgenia Volohhonskaja, saatejuht Pavel Ivanov.

Värske lehe tuules räägivad Ekspressi ajakirjanikud Greete Lehepuu, Indrek Lepik ja Joosep Tiks poliitikute ja ametnike lobistamisest. Kalle Pallingu juhtum, kus Uber teda oma suuvoodrina kasutas, on Eestis vaid üks näide paljudest. Kas lobism on hea või halb? Kas seda peaks piirama? Mis see üldse on? Sellest juba lähemalt saates. Jutuks tuleb ka Jaan Tootsi otsus kandideerida Keskerakonna juhiks. Paistab kui pöörane nali, kuid Tootsi näol võib tegemist olla kasuliku tööriistana erakonnas pead tõstvale siseopositsioonile. Veel on saates juttu Venemaast ja Ukrainast. Sõjast ja sellest, kuidas peaks Eestis putinistidele reageerima.

Stuudios on üle pika aja Peeter Koppel, kellega võtame põhjalikult ette hinnatõusu teemad, mis puudutavad autoomanikke- ja huvilis: kütusehind, autode hind ja muud hinnad. Lisaks ka toredamatel teemadel, nagu Peeter Koppeli sõidukogemused, unistuste autod ja üldisem autojutt. Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Keskpäevatunni teemad 28. mail: Keskkonnaminister Erki Savisaar otsustas metsade raiemahtu suurendada, alludes metsatööstuse lobile ja toetudes väidetele, mis ei kannata kriitikat. Edasi, RMK juhtimisel Eestimaa lagedaks raiumise poole! Kas ahvirõuged ähvardavad ka eestlasi? Riigiasutuste vahel oluline info ei liigu ja ega nad ei ole ka selle liigutamisest huvitatudki. Liina Kersna osas ei alustatud maskihanke kriminaalmenetlust. Vormsil ja Hiiumaal on masuudireostus. Keegi ei tea, kust see tuli... Lastetoetuste teema vindub edasi.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Keskpäevatunni teemad 28. mail: Keskkonnaminister Erki Savisaar otsustas metsade raiemahtu suurendada, alludes metsatööstuse lobile ja toetudes väidetele, mis ei kannata kriitikat. Edasi, RMK juhtimisel Eestimaa lagedaks raiumise poole! Kas ahvirõuged ähvardavad ka eestlasi? Riigiasutuste vahel oluline info ei liigu ja ega nad ei ole ka selle liigutamisest huvitatudki. Liina Kersna osas ei alustatud maskihanke kriminaalmenetlust. Vormsil ja Hiiumaal on masuudireostus. Keegi ei tea, kust see tuli... Lastetoetuste teema vindub edasi.

Saatekülalised Toomas Haug ja Maarja Vaino. Saatejuht Hardo Pajula. ""See täht on meie keele rahvuslik uhkus" seletasin mina. "Tema kaudu oleme suguluses maailma suurimate ja vägevamate rahvastega." "Kellega nimelt?" küsis tema. "Kas või venelaste ja inglastegagi" vastasin mina. "Keegi keeleteadlane seletas mulle millalgi et ainuüksi meie õ-häälikust pidavat järeldama et meid kas ootab suur ja hiilgav tulevik või meil on kunagi olnud samasugune minevik. Mina muidugi pooldasin tulevikku keeleteadlane rahuldus minevikugagi sest tema arvas et surnud vana kreeklane on rohkem väärt kui mõni kuulsusetu rahvas kes elab veel tänapäev. Sellepärast peate oma arvamust meie õ kohta tingimata muutma kui tahate õnnelikuks saada." "See on muidugi nali eks?" küsis tema. "Ei" vastasin mina. "Te õpiksite palju kergema südamega meie keele ära kui te omandaksite keeleteadlase veendumuse kes ütles et õ-hääliku kaudu oleme suguluses inglaste ja venelastega." "Venelastega ei taha ma sugulaseks saada" ütles tema. "Aga inglastega? küsisin mina. "Vanaisa ütleb, et inglased on julmad," ütles ta. "Seda ma ei tea, vastasin mina, "aga inglased ja nende keel valitseb maailma. Hea oleks seista suguluses maailma valitsejatega." "Tähendab te ei armasta sakslasi" arvas tema minu sõnadest järeldada võivat.”" Nii kirjutas Anton Hansen Tammsaare oma 1935. aastal ilmunud romaanis "Ma armastasin sakslast". Sellest raamatust me täna Toomas Haugi ja Maarja Vainoga räägimegi. Head uudistamist!

""See täht on meie keele rahvuslik uhkus," seletasin mina. "Tema kaudu oleme suguluses maailma suurimate ja vägevamate rahvastega." "Kellega nimelt?" küsis tema. "Kas või venelaste ja inglastegagi," vastasin mina. "Keegi keeleteadlane seletas mulle millalgi, et ainuüksi meie õ-häälikust pidavat järeldama, et meid kas ootab suur ja hiilgav tulevik või meil on kunagi olnud samasugune minevik. Mina muidugi pooldasin tulevikku, keeleteadlane rahuldus minevikugagi, sest tema arvas, et surnud vana kreeklane on rohkem väärt kui mõni kuulsusetu rahvas, kes elab veel tänapäev. Sellepärast peate oma arvamust meie õ kohta tingimata muutma, kui tahate õnnelikuks saada." "See on muidugi nali, eks?" küsis tema. "Ei," vastasin mina. "Te õpiksite palju kergema südamega meie keele ära, kui te omandaksite keeleteadlase veendumuse, kes ütles, et õ-hääliku kaudu oleme suguluses inglaste ja venelastega." "Venelastega ei taha ma sugulaseks saada," ütles tema. "Aga inglastega? küsisin mina. "Vanaisa ütleb, et inglased on julmad," ütles ta. "Seda ma ei tea, vastasin mina, "aga inglased ja nende keel valitseb maailma. Hea oleks seista suguluses maailma valitsejatega." "Tähendab te ei armasta sakslasi," arvas tema minu sõnadest järeldada võivat." .... Nii kirjutas Anton Hansen Tammsaare oma 1935. aastal ilmunud romaanis "Ma armastasin sakslast". Sellest raamatust me täna Toomas Haugi ja Maarja Vainoga räägimegi.Head uudistamist!Hardo See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Kristel Leif on ema, ettevõtja ja Solaride eestvedaja. Ta on töötanud ligi 10 aastat Swedbank's, kus astus järjekindlalt karjääritrepist üles poole, kuni leidis end vastutava isikuna sotsiaalmeedia turunduses. Tema ametiajal tehti mitmeid erinevaid projekte, näiteks Kogumispäevik. Pärast lapsehoolduspuhkusele jäämist, hakkasid tal sõrmed kibelema töö järele. Nii ta leidis ägeda vabatahtliku projekti nimega Solaride. Tegemist on esimese päikeseautoga Eestis. Tema vabatahtliku meeskonda kuulub umbes 100 inimest ja otsitakse veel juurdegi. Saatest rääkisime:Solaride teekonnastVabatahtliku tööst ja väljakutsetestTasakaalust töö ja eraelu vahelBelbini testist (https://belbin.ee/) Juhi omadustestEnesekindlusestSuhetest enda ja teistegaEmadusesKristel LeifLinkedIn https://www.linkedin.com/in/kristel-leif-6590114a/Insta: https://www.instagram.com/kristelleif/Solaride: https://solaride.ee/Solaride Insta: https://www.instagram.com/team.solaride/Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkis​​​Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis​

Jaan Kruusma on 7Blaze sotsiaalmeedia agentuuri looja ja ta on ta üks Eesti silmapaistvamaid sotsiaalmeediaeksperte. Ta on mees, kes koolitab, turundab, on sotsiaalmeedia treener ja konsultant, teeb oma turundusalast podcasti "7blaze" ning peab blogi. 2016 said nad ka parima Eesti podcasti auhinna. Vabal ajal tegeleb Jaan swingtantsuga ja meeskooris laulmisega.Jaan on olnud Soomes kokk, koristaja, müünud vesipiipe, tegelenud Facebooki äppide arendusega. Jaani suhtumine on alati olnud selline, et kui midagi teha, siis ikka täiega ja all in. Jaan on üks kõige positiivsemaid inimesi üldse.Rääkisime saates suhetest, seksist, armastusest, tantrast, psühhedeelikumidest ja nii paljust muust põnevast. Aitäh Jaan, et inspireerid ja meiega oma lugu jagad.7blaze.com