Podcasts about aasta

4.

“Kinnisvarajutud” podcasti 232. osas on meil külas toitlustusettevõtja Kert Johanson, kes pole investeerimiseks ostnud veel ühtegi korterit. Ennast põhimõtteliselt ise saatesse kutsunud mees tahtis just nii ennast tutvustada lasta, et näidata meie kuulajatele, et kinnisvarainvestoriks saamise teekondi on erinevaid. Saate esimeses osas teeb Kert meile väga põneva tuuri toitlustusettevõtluse telgitagustes ning saame teada, kui glamuurne üks restorani- ja cateringiäri tegelikult on. Edasi läheme aga konkreetselt kinnisvara juurde, sest kuigi avalõigust võiks justkui jääda mulje, et Kert kinnisvarast midagi ei tea, siis nii see kindlasti pole. Nimelt on Kert alates 2020. aasta teisest poolest välja üürinud korterit, kus ta varasemalt rohkem kui kümme aastat elas. Aasta hiljem lisandus veel ka üks päranduseks saadud korter, kus tuli endal enne üürile andmist korralikult ka käed külge panna. Lõpuks pinnime välja ka meie külalise grandioosse kinnisvaraunistuse, millesarnast pole meie saate senise 230+ episoodi ajaloos veel kuuldud. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Saatekülaline on dirigent, pedagoog ja helilooja Riivo Jõgi, kes valiti XXIX üldlaulupeo ja XIV noorte laulupeo kunstiliseks juhiks.

Tänane "Eesti Pops" suunab kõrva kümnendi tagusesse kodumaisesse muusikasse, millest keegi ei mäleta enam mitte midagi.

Eesti orhideekaitse klubi valis tänavuse aasta orhideeks püramiid-koerakäpa, taime, keda võib leida Sõrve poolsaarel Saaremaal ning Noarootsis. Saates räägime nii püramiid-koerakäpast kui Eesti orhideekaitse klubist, millel tänavu täitub 40. tegutsemisaasta. Külas on botaanik ja orhideeuurija Tiiu Kull. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Aasta teises investeerimisteemalises taskuhäälingusaates "Investoritund" on Rikkal Geeniusel külas Swedbanki privaatpanganduse strateeg Tarmo Tanilas, kes räägib nii enda tööst kui Balti- ja USA börsidel toimuvast. Näiteks saavad vastused küsimused, mis puudutavad rikaste klientide varade ja investeeringute haldamist. Milliseid kentsakaid juhtumeid on strateegil ette tulnud varakate klientidega ning kuidas valitakse sobivaid investeerimisstrateegiaid, et kliendid finantsturgudel võitjaks jääksid? Balti börsil on tänavu läinud üllatavalt hästi, olles saate salvestamise päevaks tõusnud üle 11 protsendi. Tallinna börs on tõusnud ligi 10 protsenti. Aasta alguses ennustas Tanilas, et kohalik börs tõuseb tänavu 13 protsenti. Anname kogenud strateegile saates võimaluse enda prognoose muuta. Saates kuuled täpsemalt nii tema uutest prognoosidest kui soovitustest, millistesse kohalikesse ettevõtetesse tänavu investeerida tasub. Samuti arutleme, millised ohud on varjunud Balti börsile saabunud äärmiselt positiivse sentimendi tagatubadesse. USA börs on tänavu tõusnud vaid marginaalse 1 protsendi. Tehnoloogiaindeks Nasdaq 100 veelgi vähem. Millistesse USA majandussektoritesse Tanilas täna ise pimesi investeeriks ning millistest ettevõtetest kaarega mööda vaataks? Samuti arutame, kas on mõistlik jätta USA börsidele tänavu investeerimata ning keskenduda hoopis muu maailma aktsiatele. Üle ja ümber ei saa ka USA presidendist Donald Trumpist ja tema strateegilistest otsustest, kuidas majandust turgutada ja Ukrainas relvarahu saavutada. Milliseid ohte kujutavad Trumpi otsused Euroopa riikide majandusele? Miks on jäetud Euroopa rahuläbirääkimiste laua tagant eemale ning kas konflikti lõpp Ukrainas toob sõjaohu Eestile lähemale? Investoritunni saatejuhid on Joonas Piir ja Rauno Uusleer.

Eesti raamatu aasta jooksul valmib 16-meetrine raamatuaasta vaip.

Külas on ulukibioloog ja EMÜ jahinduse õppejõud Tiit Randveer, kellelt küsime, kuidas tänavune talv põdrale sobib ja kas kliimamuutustega kaasnevad suvised kuumaperioodid on talle karvamööda. Veel räägime põdra toidulauast: miks mänd on põdra nn talvetoit ja kuidas metsa raiumine põtra mõjutab. Kindlasti võtame jutuks põdra arvukuse viimase 100 aasta jooksul ja kui saateaega jagub, uurime sedagi, miks on põdral habe?!

Saates kõlab: * Veljo Tormis - Hääled Tammsaare karjapõlvest (solistid, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, dirigent Olev Oja) * Peeter Süda - Linakatkuja (Tallinna Kammerkoor, dirigent Kuno Areng) * Peeter Süda - Prelüüd ja fuuga g-moll (Ines Maidre) * Peeter Süda - Pastoraal (Ines Maidre) Saade on pühendatud Eesti raamatu aastale.

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani: linnu, keda on Euroopas sajandeid vaenatud. Saates on külas Kunter Tätte Eesti Ornitoloogiaühingust, kellelt küsime, miks valiti kormoran aasta linnuks? Mis põhjustel läheb kormoranidel Läänemere ääres hästi? Kas on värskeid uuringuid, mis kalaliigid on põhiliselt kormorani toiduks? Kuuleme sedagi, et on maid ja rahvaid, kes kormoranist lugu peavad.

Mul on suur rõõm veeretada järgmist tähetunnikest naisega, kes kerkis meediapilti oma tuntud podcastiga Blondcast. Ta võitis kiirelt Eesti naiste südamed, jagades mõtisklusi rahast, sekka ka tervisest, suhetest, ilust ja paljust muust. Teda on tituleeritud lausa miljonäriks ja ühtlasi on ta Aasta investor 2023. Tema sõnul tuleb ellu suhtuda huumoriga ja seda ka investeerimisel. Ta ütleb, et keerulised ajad peidavad endas tihti palju võimalusi ja me ei suuda rakendada oma täit potentsiaali, kui oleme vales keskkonnas. Külas on Katri Teller ja saatejuht on Kerli Kivistu.

Aasta esimeses investeerimisteemalises taskuhäälingusaates Investoritund on Rikkal Geeniusel külas profijalgpallur ja edukas dividendiinvestor Henrik Ojamaa, kelle investeerimisteekonda jälgib Instagramis enam kui 17 000 inimest. Saates räägime Ojamaaga tema edust jalgpalliväljakul ja finantsturgudel - miks on mees otsustanud tegeleda investeerimisega, et jõuda finantsvabaduseni. Teadagi teenivad ju profijalgpallurid magusat palka, mis peaks võimaldama elada murevaba elu. Seega, kas ainuüksi jalgpalli mängimisega ei ole võimalik finantsiliselt vabaks saada? Saates tuleb juttu ka profijalgpalluritest ning nende finantsteadlikusest. Tihtipeale tuleb spordiga alustada küllaltki varajases eas, et ei jõuda tippu, ning sellest tulenevalt võib haridustee jääda oodatust lühemaks. Kui argised on jalgpalluritel investeerimisega seotud teemad riietusruumis ning millised tugisüsteemid on loodud profisportlastele rahaliste vahendite säästmiseks ja investeerimiseks? Muidugi keskendume saates ka tema investeerimisteekonnale. Kust ikkagi Ojamaa investeerimispisiku sai ja kuidas jõudis sobiva strateegiani, et investeerida just dividendiaktsiatesse, mis on tuntud passiivse tulu pakkumise poolest? Millised on olnud Ojamaa kõige suurimad investeerimisega seotud ebaõnnestumised ja õppetunnid? Millised tugevad dividendimaksjad moodustavad tema portfellist märkimisväärse osa? Muu hulgas räägime ka eesolevast aastast. Ojamaa räägib, mida ootab tänavusest aastast ja millised eesmärgid seadnud on. Kas on teinud portfellis mõningaid muudatusi ka, mis on tingitud Trumpi võimule tulemisest? Ojamaa on oma jälgijate jaoks tuntud ka pseudonüümi Dividend Athlete all, jagades rahatarkust globaalsele auditooriumile inglise keeles. Miks on otsustanud oma sisu suunata laiemale auditooriumile ja kuidas on see ära tasunud? Räägime ka sotsiaalmeedia algoritmidest, mis finfluencerite sisu üha rangemalt tsenseerivad. Milline on rahatarkuse jagamise tulevik, võttes muu hulgas arvesse Planet42 ja Roosaare juhtumit? Investoritunni saatejuhid on Joonas Piir ja Rauno Uusleer.

Stuudios on Ukraina juurtega ettevõtja, pikaajaline investor ja Eesti startup-valdkonna aktivist ning aasta investoriks 2025 kuulutatud Lev Dolgatsjov. Uurisin Levilt, milline on olnud tema teekond ning mis on talle edu toonud. Rääkisime ta investeerimisportfelli sisust, eksimustest ja edasistest plaanidest. Lisaks saad teada, millist rahatarkust ta oma tütrele õpetab. Saatejuht: Mari-Liis Jääger

Tõnu Kaljuste juhatab kontserdisarjas "Pöörane Bach" helilooja uue aasta kantaate.

Stuudios on Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand ja LHV Panga eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel, et arutada selle aasta võimalikke arenguid kinnisvaraturul. Aasta on alanud hoogsalt, kuidas edasi? Kes ostab, kes müüb? Milline kinnisvara võiks tänavu lennata, mida huvitavat on turule juurde tulemas? Kuidas mõjutab olukorda kodulaenuturul toimuv? Vestlust suunas LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum. Kas teadsid, et LHV-l ja Domus Kinnisvaral on hetkel käimas koostöökvartal, mis tähendab soodsaid pakkumisi partneri klientidele.

Aasta loom on põder.

ERIEPISOOD - suur 2024. aasta finantsturgude kokkuvõte ja selle aasta prognoosid.   Uue aasta teine episood on eriilmeline, sest saatejuhtideks Investeerimisjuttude podcast'i eestvedajad Tarmo Tanilas ja Meelis Maasik. Episoodis vaatame, mis oli 2024. aastal investeerimismaastikul üllatavat ning kust leida tootlust aastal 2025. Antud episoodi juurde on hea sirvida toetavaid slaide.   

Saate fookuses on üks haruldane autoklass ehk mõistliku hinnaklassi sedaanid. Haruldust näitab see, et üldse võrdlustesti teha, pidime veidi sohki tegema ning Škoda Superb on tegelikult luukpära, aga välja näeb nagu sedaan. Vastu astub talle uus Toyota Camry.  Räägime ka seisust automüügis või siis selle puudumisest, jätkame tarkvarauuendustega ning anname sellega seoses ka tarbijanõu. Avalikustame, millistele autodele andsime meie oma hääle Aasta auto 2025 žüriis ning mõned teemad veel. Näiteks kõige kallim Dacia, mis just müügile tuli. Stuudios on Tarmo Tähepõld ja Margus Pipar Geeniuse uudisteportaalist.

Eelmise aasta lõimumispreemiate laureaat kategoorias „Aasta sõnumikandja“ oli telekanali ETV+ saatesari „Keeleveski“. Sari koosneb 12 saatest, mis on laiendanud telekanali ETV+ vaatajate võimalusi avastada eesti keelt ja kultuuri. Stuudiosse on palutud saatesarja saatejuht ja pedagoog Marika Kransiver ja ETV+ juht Ekaterina Taklaja. Juttu tuleb nii keeleõppest, üleminekust kui ka ETV+ väljakutsetest. Saatejuht on Pavel Ivanov.

Aasta esimeses saates võtame kokku eelmise aasta lõpus toimunud müügibuumi - mida osteti, kui palju osteti ja millega see kõik päädis. Kohale jõudsid esimesed maksuteatised ja Tarmo saab kõigest natuke valesti aru. Lisaks ei saa me kumbki aru, miks printimine nii kaua aega võtab. Küll aga selgitame, miks ühe VW Amaroki maksukohustus on pea 10 korda suurem kui Toyota Hiluxil. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.  

Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis 2024. aasta keskkonnateoks Martti Helde metsadebatti lahkava filmi “Vara küps”. Martti Helde ongi selle nädala Ilmaparandaja saate külaline, kellega räägime metsast ja filmiteost ning sellest, milline näeb välja metsanduse kommunikatsioon nii ökoloogide kui metsamajandajate poolt. Saatejuht on Mart Valner

Aeg on võtta 2024 aasta kokku! Räägime pikemalt, mis meie arvates oli möödunut aastat defineeriv ning mis olid meie lemmikmängud. 

Aasta 2025 on läinud hoogsalt käima nii Eesti poliitikas kui paraku ka maailmaareenil! Eestimaal nimetatakse uusi peaprokuröre, vahetatakse konservatiivseid parteisid, mässatakse energeetikaga ja kirutakse telesaateid! Väljamaal hõivab Trump Gröönimaad ja Panamad ja Musk suunab hoogsalt valimisi Euroopas ning Austrias tulevad ilmselt võimule paremradikaalid. Asjade seisu kommenteerivad Põim Kama, Tarmo Jüristo ja Tõnis Leht.

Aasta esimeses saates arutlevad saatejuht Pavel Ivanov ja kultuurielu edendaja Meelis Kubits kas Ded Moroz on Eestile ohtlik, mis nime peaks kandma Vene teater ja keda kutsuda sealt poolt piiri Eestisse esinema.

Aasta esimeses saates räägime põgusalt sellest, mida alanud aastalt loodame. Võtame arutluse alla kaks väga erineva hinnaga kõrvaklapipaari ja muidugi käsitleme ka kuulajakirju. Saate teemad: • Uus aasta võiks tuua kauem kestva akuga nutikellad ja paremad riiklikud teenused • Sony jooksis odavate kõrvaklappidega lati alt läbi • JBL-i Tour 3 Pro kõrvaklapid pakuvad lisaks ekraaniga laadimiskarbile palju huvitavat funktsionaalsust • Kuulajakirjade rubriigis käsitleme Pixel Buds Pro 2 kõrvaklappe reaalajas tõlkimise kontekstis, Telia äpiplaane Samsungi teleritele ning tagasisidet ilmaäpi ILM+ kriitikale Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Toomas Uritam‚ Allan Kroll Valguse Tee Jumalateenistus 05.01.2025 Pühapäev Vaskmao aasta (CC) Avalikuks ja kommertskasutuseks küsida luba

Kaasprofessor Ago Pajur: "Amnestia on tuntud küll eelkõige selle poolest, et kommunistid ja vabadussõjalased lasti lahti, aga seadus iseenesest on märksa laiem."

Kirjandussaade "Loetud ja kirjutatud" heidab seekord pilgu ettepoole - mida toob meile Eesti Raamatu Aasta 2025?

Konservatiivide vestlussaate "Vaba sõna" aasta esimeses osas teevad EKRE poliitikud Anti Poolamets ja Evelin Poolamets prognoose saabunud aastaks. Teemadena on nendeks tuulikuparkide invasiooni, kliimaseaduste agressiivne pealsurumine, kaks ja pool aastat kestnud majanduslanguse jätkumine ja Ukraina sõja võimalikud rahuläbirääkimised.

Aasta number on vahetunud. Vana aasta ärasaatmise rituaale ja kombeid on paljudel rahvastel ning need on väga erinevad, alates koristamisest ja lõpetades sellega, mida süüa ja mida seljas kanda, et uus aasta tuleks parem kui eelmine.

30. detsembri "Mehed ei nuta" peateemad: - Aasta sportlased valitud ja vähemalt esikohtade osas üllatusteta: Jefimova, Erm, Hein, Kaldvee-Lill. Aga nende selja taga? Kas rahvahääletus tegi liiga Aleksandr Selevkole ja Marten Liivile? Väino Treimann ja Henry Hein - spordigala tegelikud staarid? - Teeme sotid selgeks: kuidas siis ikkagi käis Kristjan Evarti siirdumine Pärnu Sadami peatreeneriks? Kas Peep ei pelga, et tegi sellega konkurendi liiga tugevaks? - Kas BC Kalev/Cramo muutis end viimaste värbamistega jälle võitmatuks? - Algas Tour de Ski ja nelja hüppemäe turnee: Artti Aigro ja Alvar Johannes Alev vääriks juba veidi rohkem rambivalgust ehk Eesti spordisõprade tähelepanu? - Kas Martinš Sesks jäi ebaõiglaselt ilma kohast M-Spordis? Loomulikult saab vastuse ka küsimus, kas spordigalal lörtsiti Erich Kriegeri ja Martin Müürseppa legendaarset "Sõbra laulu" või võib Krieger hoopis uhke olla Vaiko Epliku ja Priit Võigemasti esitluse üle.

Aasta viimases saates on meil külas orkestrilooja, mänedžer ja Riigikogu liige Kadri Tali. Räägime paljudel intrigeerivatel teemadel nagu tehisintellekti mõju meie igapäevaelule, muusika ja AI-maailm ning elektriautod. Vaidleme, kas Euroopa ülibürokraatlik masinavärk pidurdab innovatsiooni või hoopis kaitseb tarbijat. Võtame ka arutada, kas infoühiskond ja nutiseadmed hukutavad noorust või avavad hoopis uusi võimalusi. Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Aasta viimane "Kajalood" palus külla äsja Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks valikud Mart Saarma.

Tehnoloogia-aastat 2024 jäävad meenutama tehisintellekti ülikiire areng, küberturvalisus ja hoiatused, mis meenutasid, kui palju me tegelikult arvutitest sõltume.

24. detsembri "Mehed ei nuta" peateemad: - Kas aasta sportlase valimisel läheb tüliks või jagunevad esikohad lihtsalt ja loogiliselt? Ja jääb ainsaks tüliõunaks jalgpalliskeene pahameel, miks pandi aasta sportlase valikusse Karl Jakob Hein, aga mitte Karol Mets? - Kuum korvpalliaasta lõpp. Peep lõpetas Pärnu Sadama peatreeneri piinad (ja jääb nüüd ise abitreenerist ilma). Kuidas elab Keila üle Kristen Kasemetsa lahkumise? - Kas suuvärk Stefan Vaaksi ja BC Kalev/Cramo aadressil sai Andres Sõbrale saatuslikuks? - Kuhu on kadunud Eesti laskesuusatajate suusakiirus? Kui kõrgele kerkib Tormis Laine? - Mõru pill spordiaasta lõppu: treenerite palgatoetuse vähenemine paneb põntsu klubide ja lapsevanemate rahakotile või on kära ülepaisutatud? - EOK asepresidendid Gerd Kanter ja Tiit Pekk vormistati tööle 2/5 koormusega ja väidetavalt palgaga 3000 eurot. Millist teenust selle eest saab?

1968. aasta juuli lõpus toimus NSV Liidu ja Tšehhoslovakkia juhtide kohtumine Čierna nad Tisou linnas Slovakkias.

Tšehhoslovakkia küsimuses otsuste tegemisel toetus Moskva juhtkond eelkõige Prahas viibinud NSV Liidu suursaadiku aruannetele, jälgides poliitilist olukorda ja reformide arengut kohapeal.

Oleme 1968. aasta kevades, kui poliitiline suund, mille kuulutab välja Tšehhoslovakkia juhtkond läheb täielikku vastuollu meeleoludega, mis valitsevad Moskva võimuladvikus.

1968. aasta suvel toimusid Tšehhoslovakkias olulised sündmused koondnimega Praha kevad.

Kaasprofessor Ago Pajur: "Meil on kuidagi Nõukogude ajast jäänud mällu, et viienda aasta revolutsioon oli tööliste revolutsioon, aga tegelikult oli see ikka kogu rahva revolutsioon ja maal ei tegutsetud sugugi mitte väiksema innuga kui linnades."

1968. aasta suveolümpiamängud olid esimesed olümpiamängud, mis peeti nii-öelda kolmandas maailmas, Ladina-Ameerikas, Mehhikos.

Kaasprofessor Ago Pajur: "Olukord oli segane ja loodeti muidugi parimat, et Venemaast saabki demokraatlik riik, et parlament tuleb kokku ja võtab vastu põhiseaduse, et muudetakse senist riigikorda ja kaotatakse kõik rahvuslikud ja seisulikud! Aga kindel selles olla ei saanud!"

Sommeren 1870 blir Aasta Hansteen rasende når hun leser avisen. Noen har skrevet at kvinnens rolle er å leve tilbaketrukket som mannens medhjelper, og at dette er i tråd med guds ord. Aasta, som har banet vei som landets første profesjonelle malerinne, har i mange år kjent på kroppen hvor begrenset verden kan være for kvinner. I et svært religiøst og konservativt Norge, har hun blitt latterliggjort gjentatte ganger. Nå har Aasta fått nok, og kaster seg ut i samfunnsdebatten med oppsiktsvekkende metoder. Det skal koste henne dyrt. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Var Aasta Hansteen lesbisk? Og hvorfor ble hun opptatt av spiritismebevegelsen? Historiker Trine Rogg Korsvik og forfatter Marta Breen gir oss et mer helhetlig bilde av en fascinerende rebell som endte opp med å bli en pioner på overraskende mange områder. Vi snakker også om hvilke aspekter av Hansteens feminisme som muligens ville fått henne i trøbbel i dag. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Oleme aastas 1968, mil toimusid Euroopa jalgpalli meistrivõistlused Itaalias. Turniir jäi meelde sellega, et üks poolfinaal otsustati mündiviskega, kuna Itaalia ja Nõukogude Liidu vaheline mäng lõppes väravateta viigiga ja lisaajal väravaid ei löödud.

Kaasprofessor Ago Pajur mõisate põletamise kohta revolutsiooni käigus: "Türi kant oli kahtlemata üks aktiivsemaid, vähemasti Järvamaal kõige aktiivsem, ja tegelikult täiesti silmapaistval tasemel ka kogu Eesti ulatuses."