Podcasts about kuiv

Minu isiklikule elukäigule on viimasel viiel aastal kõige käegakatsutavamat mõju avaldanud inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi silmiavav essee „The Cross and the Machine“ [1]. Kuivõrd mul õnnestus koroonaaja kõige süngematel kuudel säilitada terve mõistus – nii nagu mina sellest aru saan – suures osas tänu Kingsnorthilt saadud intellektuaalsele ja spirituaalsele toetusele, olen temast hiljuti omajagu juttu teinud. 2022. aasta augustis intervjueerisin ma teda Tähenduse teejuhtide 22. numbri tarvis („Stsientism ja seks“ [2]), sama aasta sügisel vestlesime Kingsnorthi kahest esseest „What Progress Wants“ [3] ja „Exodus“ vastavalt Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni (TT#167) ning Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga (TT#170). 2024. aasta mais osales Paul Kingsnorth meie kutsel Tallinnas toimunud Aldous Huxleyle pühendatud rahvusvahelisel konverentsil. Tema Tallinna kõne „Huxley and the Machine“ [5] on Edmund Burke'i Seltsi videokanali kaugelt kõige vaadatum video. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu... Kui te ütlete, et te ei usu Jumalasse ja kogu sellesse niinimetatud üleloomulikku värki, siis olgu nii. Sellisel juhul istub teie troonil Masin ja te ehitate oma enda jumalat,“ ütles Kingsnorth kõnealusel konverentsil [6].264. saates viisin ma jutu Kingsnorthile vestluse viimases viiendikus (97. minut), kui palusin stuudiokülalistel kommenteerida mulle „Stsientismist ja seksist“ meelde jäänud mõtet, et praegune ajastu pole mitte postkristlik, vaid, vastupidi, väga kristlik. „Praegune atmosfäär on üha puritaanlikum. Tuleb öelda õigeid asju ja kui keegi seda ei tee, siis peab ta avalikult vabandama jne. Selles kõiges puudub kristlik võime andestada – see ongi põhiprobleem. Meie ümber toimuv meenutab järjest enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda,“ ütles Kingsnorth meie intervjuus. „Ma arvan, et see väide on suures pildis tõene,“ vastas Varro Vooglaid. „Euroopa suurim traagika seisneb minu arvates praegu selles, et olukorras, kus see on enda kristlikust identiteedist lahti öelnud, on peaaegu paratamatu, et tühja koha täidab riigikultus ja sellest võrsuv totalitarism.“ Kingsnorth kasutab siinkohal laia tähendusväljaga metafoori „Masin“ – ta mõistab selle all lugu, milles me elame. „See on lugu revolutsioonist, mille lõppeesmärgiks on minu arusaamist mööda looduse asendamine tehnoloogiaga ja maailma ümberehitamine inimese näo järgi. Me tahame ellu viia oma kõige vanema unistuse: muutuda jumalateks.“Ahto Lobjakas oli pannud näpu meie mehaanilise elutunnetusele juba paarkümmend minutit varem (76. minut): „Meil valitseb masinlik riigi ja ühiskonna kontseptsioon.“ See hakkas tema sõnul koos rahvuslusega kuju võtma 19. sajandi alguse Napoleoni sõdades. „Saksamaal olid [Johann Gottlieb, H.] Fichte ja teised inimesed, kelle ideid loeti kehvas saksa keeles Tšehhi-, Eesti- ja Liivimaal, kus hakati seejärel ehitama saksa ainetel väiksemaid rahvusi.“ Tulemuseks on Ahto hinnangul masinlikule maailmatajule rajatud ühiskonna- ja riigimudel: „Ühiskond peab koosnema ühesugustest, kergesti vahetatavatest osakestest ning olema vajadusel kiiresti mobiliseeritav.“ Piirjuhtumiks on siin teadagi sõda, olgu see siis parajasti batsilli või Putiniga.Kingsnorthi sõnul valmistub seesama masinlik mudel meid nüüd nahka pistma. „Järele on jäänud veel üks küsimus: kas me laseme tal seda teha,“ kirjutab Kingsnorth essee „What Progress Wants“ lõpulauses.Head uudistamist!Hardo––––––––––––––[1] https://www.paulkingsnorth.net/cross[2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks[3] https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p/exodus[5] https://youtu.be/yy_iTsCleGA?si=QHxxdALIqV0GWpNc&t=3[6] https://youtu.be/AygzBvFDyzA?si=7RZMCvZtJVUnngSw&t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Mulle tundub, et tänapäeva maailmas pendeldavad inimesed kahe vastandliku arusaama vahel. Psühhoteraapias ja ka mujal valitseb klišee, et kõik on mõtlemises kinni; kui muudame mõtlemist, muutub ka maailm. Kuivõrd kujutlus on midagi, mida me saame oma tahtega mingil määral juhtida, siis muutuvat ühes uue kujutlusega ka maailm meie ümber. William Blake'il on kuulus luulerida „the mind-forg'd manacles I hear“ – meid kammitsevad „mõtte taotud rauad“. See on selline hipi unelm, et kui meil õnnestuks kuidagi kujutlus vabaks lasta, siis kõik muutuks, justkui maailm ise meile mingeid piiranguid ei seakski.“ ütles luuletaja ja tõlkija Märt Väljataga Tähenduse teejuhtide 57. numbrile antud intervjuus „Kuningriigi saladus“ [1].Samanimelise saatesarja 262. vestlusringis tulime Väljataga ja Vano Allsaluga [2] Blake'i juurde tagasi. „Blake rõhutab kujutlusvõime tähtsust. Tema arvates saavad kõik maailma hädad alguse teatud tardumusest, kujutlusvõime kivistumisest. Aldous Huxley kasutas Blake'i kuulsat metafoori taju määrdunud ustest. Meil kõigil on mingisugused kasvatuse, koolihariduse ja keelega kaasa antud klišeed või stereotüübid. Me kogeme maailma sellistesse üksustesse liigendatuna, nagu me seda parajasti kogeme. Kui me oma taju uksed puhtaks nühiksime, näeksime liivateras maailma ja hoiaksime lõpmatust oma peopesas. Selleks, et toimuks ümbersünd, tuleb kammitsev koorik ära lõhkuda. Kaplinskil – kes on ju ka müstiline luuletaja – kordub samuti kujund seestpoolt munakoort toksivast tibust,“ lisas Märt kõnealuses keskustelus (88. minut).Vestluse lõpus viisin jutu Blake'i rollile käimasolevas suures transformatsioonis [3]. „Me kõik tunneme, et mõtte sepistatud rauad või vaimu taotud ahelad on hakanud ära kukkuma,“ ütles Märt (120. minut), „aga mis sealt lõpuks välja koorub, ei oska praegu keegi ette aimata. On selline ooteseisund. Minu arvates on kõige tõenäolisem, et jäädaksegi toksima, munakoor ei purune ja mingit uut ilmutust ei tule.“ „Blake'i luuleread „To see a world in a grain of sand / And a heaven in a wild flower, / Hold infinity in the palm of your hand / And eternity in an hour” kõlavad kaasa kõigis, kes püüdlevad parema mina poole,” sekundeeris Märdile Vano (122. minut). “Mind võlub tema puhul kõige enam pildi ja sõna ühtsus – see, kuidas luua sõnadega kujutlusi ja neidsamu kujutlusi siis jälle sõnadeks tagasi konverteerida.“ Sellisena on Blake Vano sõnul meile ka tänapäeval hea õpetaja, seda nii kunstipraktikas kui ka elu eksistentsiaalsemates ja dionüüslikemates aspektides. Mõlemad saatekülalised hindasid kõrgelt Blake'i julgust, kindlameelsust ja visadust. „Mulle tundub, et ta ütleb meile: „Julge olla sina ise, julge kujutleda oma kujutlusi!“ võttis Vano saate lõpus (123. minut) kontrakultuuri prohveti [4] igihalja sõnumi kenasti kokku.Head uudistamist!H.–––––––––––––––[1] https://teejuhid.postimees.ee/8344123...[2] https://www.youtube.com/live/P6midIj2...[3] https://www.youtube.com/live/lWpcwhWc...[4] https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Kuivõrd Reinsalu-kindlaks saab tänane valitsus riigi valimiste järgseks ajaks muuta? Kas neljarajaliste maanteede ehituse plaan on realistlik või hoopis valimiste eelne bluff?

"Tänaseks on valgustuse küünlaleek teda toitnud kristliku kultuuri küünla lõpuni põletanud ning valgustusele rajatud maailmakord, milles lääneriigid inimkonna arengut juhtisid, püsib veel üksnes inertsist," kirjutab Martin Ehala oma eelmise aasta lõpus ilmunud tähelepanuväärses raamatus "Valgustuse valu". Uurisin Martinilt (45. minut), kuidas ta oma meeldejääva küünlakujundini jõudis. "Kümmekond aastat tagasi kasutasin ma seda metafoori ühes oma Twitteri säutsus. Sealt alates jäi see võrdpilt minuga, kuni ma otsustasin selle "Valgustuse valus" lahti kirjutada," vastas Martin. "Minu arvates on Martini raamatul tabav pealkiri, sest liigne valgustus teeb lõpuks pimedaks," sekundeeris meile Sandra Laur.Jutuajamise alguses üritasime valgustusest sotti saada. "See on äärmiselt huvitav ja üldhaarav teema, sest ka valgustuslike ideede kriitika tugineb valgustusajastust pärit mõtteraamistikule – kriitilisele mõtlemisele, ratsionaalsusele jne –, millest me ei saa üle ega ümber," ütles Sandra (12. minut). "Valgustusfilosoofid õpetasid inimest oma peaga mõtlema. Käibele läks lendsõna "sapere aude": – "julge mõelda", "söanda olla arukas". Sünnipärase autoriteedi asemele tulid argumendid," jätkas ta samas. Teisisõnu: valgustusajastu käigus tõusis ilmutusliku tõe asemele protseduaalne, avalikule kriitikale avatud tõde.Kuivõrd vaha on laiali valgunud, oleme mitut sajandit hiljem jälle ilmutusliku tõe poole tagasi triivimas. Kuigi vanad blasfeemiaseadused kuulutati mõnedes lääneriikides kehtetuks alles 21. sajandi alguses, pole sõnavabadus viimasel aastakümnel sugugi suurenenud, pigem vastupidi (vt nt Thomas Fazi "The EU's New censorship machine"). See on tõsine probleem, sest "kui akadeemiline ruum muutub keeleliselt suletuks," rääkis Sandra (42. minut), ei kao mahasurutud ideed kuhugi, vaid liiguvad silma alt ära kõlakodadesse, mille vastastikused kokkupuutepunktid jäävad aina väiksemateks." Tulemuseks on üksteisega vaenujalal olevate meediahõimude arvu kiire kasv, mille taandamine kaheks vastasleeriks – liberaalideks ja konservatiivideks, vasak- ja parempoolseteks – on üsna küsitav ettevõtmine.Samas ei jäta Aristoteleselt päritud vastandipaaridele rajatud lääne dualistlik mõttelaad meile siin ka palju teisi võimalusi. Seetõttu kippusid meil keelele kaunis kibedad järeldused (vt David Betz: "The West on Irreversible Path to Civil War"). "Praegune kultuurisõda on väärtuste vaheline sõda – sisuliselt ususõda," ütles Martin (49. minut). Kuivõrd kaheks leeriks jagatud vaenupoolte väärtussüsteemidel pole ühisosa ja need sügavalt seotud kummagi poole identiteediga, saab see konflikt lõppeda Martini sõnul ainult ühe osapoole täieliku lüüasaamisega, nagu see juhtus näiteks Nõukogude Liiduga (56. minut). Jutuajamise lõpus (116. minut) küsisin oma vestluskaaslastelt, mida teha selleks, et me ennast kirjeldatud olukorras ülehomme õhku ei laseks. Tuleb suuta omavahel rääkida, harida oma aeda ja püüda olla pisut lahkem – nii võiks vast paari sõnaga meie kollektiivse vastuse kokku võtta.Head uudistamist!Hardo Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Taavet Kase [1] seitse aastat tagasi ilmunud romaanis [2] on Planeedi Päästmise Komitee kehtestanud kõikide maade rahvastele surmamaksu. Mõned aastad varem olid koomapatsiente uurinud teadlased avastanud igavese elu eliksiiri. Kui saladuslik segu surija veenidesse surati, elas see juhtme küljes edasi ja mitte lihtsalt juurviljana, vaid oli enam-vähem terve mõistuse juures ning suutis isegi külalisi vastu võtta. See polnud aga veel kõik, mis teadusel pakkuda oli. "Teine, vahest veelgi olulisem, ennekuulmatum ja veelgi fantastilisem pool selles teaduse triumfis tuli ilmsiks, kui surijasse lükati järgmine voolik, mis seevastu enam ei andnud, vaid võttis." Mis see täpselt oli, mida surijatest ammutati, polnud päris selge teadlastele endilegi. Tähtis on see, et sellest hakati lihtinimese arule kättesaamatult keerukate tehniliste protsesside abil tootma ülirohelist energiat.See oli siis surmamaksu tehnoloogilne vundament. Kuivõrd kahe vooliku külge aheldatud lootusetu patsient kujutas endast tähtsat majanduslikku ressurssi, ei saanud teda niisama lihtsalt enam vikatimehele loovutada. "Nõnda juhtuski, et pärast Planeedi Päästmise Plaani jõustumist tuli loomulikul viisil mulla alla minemise eest tasuma hakata," kirjutab autor.Kui kaugel me praegu Taavet Kase kirjeldatud tulevikumaailmast oleme? See on küsimus, millele me tänases vestluses Taaveti enda ja Kaarel Otsaga vastust otsime.Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1] • 222. Taavet Kase ja Aleksander Eeri Laupma... [2] https://www.apollo.ee/et/surmamaks.html Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Kuivõrd on ETV juubeliaasta, on seekord külaline televisioonist - räägime Grete Lõbuga, millised tööd jäävad ekraani taha ja millises on suuremad muutused telemaastikul.

Eesti rahatarkuse kommuunis on üha enam hakatud rõhku pöörama tudengitele ja nende võimalustele jõukust kasvatada. Sellesse on suure panuse andnud TalTechi tudengite investeerimisfond, mille kaudu on õppuritel võimalik sukelduda reaalsesse investeerimismaailma, pannes oma teadmised ja oskused finantsturgudel proovile. Saates räägime Põhjamaade esimese tudengitest koosneva investeerimisfondi liikmete Mihkeli ja Andersiga organisatsiooni tegevusest, käekäigust ja edust. Täpsemalt tuleb juttu sellest, millistel eesmärkidel asutati tudengite investeerimisfond ning kuidas suutsid üliõpilased müüa idee TalTechile. Kust said noored investeerimiseks vajaliku algkapitali ning kuidas langetavad investeerimisotsuseid? Samuti räägime saates, kui edukalt on raha suudetud alates 2023. aastast investeerida, mil organisatsioon asutati. Millistest aktsiatest ja varadest koosneb fondi investeerimisportfell ning miks ei investeerita krüptorahasse? Muu hulgas arutame, kuidas on fondi investeerimisstrateegiaid mõjutanud Donald Trump ja tema turbulentsed ning vastuolulised otsused. Millised emotsioonid valdasid fondiliikmeid aprillikuus, mil turud kukkusid kiiresti ja sügavale? Millist aasta teistpoolt ennustavad Mihkel ja Anders börsidele? Kuivõrd noormehed investeerivad ka iseseisvalt oma enda raha, uurime, milline on nende isiklik investeerimisteekond. Noori innustatakse riskantsematesse varadesse investeerima, ent miks jahivad Mihkel ja Anders taga passiivset rahavoogu? Mis on konservatiivsemate investeerimisstrateegiate põhjuseks? Saate lõpus uurime, millistest Balti börsi võlakirjapakkumistest plaanivad noored osa võtta. Investoritunni saatejuhid on Joonas Piir ja Rauno Uusleer.

Uute jõukeskuste teke ja teravnevad sõjalised vastasseisud on segi paisanud nii maailma senise majandus- kui ka julgeolekusüsteemi.

Kuivõrd viimasel ajal on tehisintellekt jaganud kõneainet mitme eri nurga alt, uurib "Huvitaja" sel korral, milleks inimesed tehisintellekti juturoboteid täna üldse kasutavad.

"Kõigi Bachi teoste lõpus seisab üks lahend: SDG, Soli Deo Gloria [ld k 'ainult Jumala hiilguseks', H.]," ütles Tähenduse teejuhtide 247. vestlusringis muusik ja luuletaja Heili Meibaum [1], "see häälestus määrab tegelikult kõik muu." Kuivõrd Heili oli stuudios oma abikaasa Maiduga, kes on elukutselt klaverihäälestaja, olid jutuajamise lähtepunktiks häälestusprobleemid nii selle sõna kitsamas kui ka avaramas tähenduses. "Hea häälestuse eelduseks on ilma rooste ja niiskuskahjustuseta elastsed ja puhtad klaverikeeled. Kokku vajab häälestamist umbes 230 keelt! Seda on mõnevõrra rohkem kui viiulil või tšellol. Klaveri mehhanismi tipptasemel reguleerimine tähendab 16 tundi tööd. Et viia iga klahvi "liikumised" standardisse, tuleb 88 klahvi juures üle kontrollida umbers 16 seadistust," oli Mait kirjutanud Tähenduse teejuhtide 21. numbris ("Mitte ainult silmailu", 6.21 [2]). Kõigepealt rääkisimegi erinevatest häälestussüsteemidest, võrdsest temperatsioonist [3] ja kõlavärvidest. Edasi liikus jutt maalikunsti ja luuleni ning sealt juba häälestuseni meie endi eludes, seda nii isiklikus kui ka ühiskondlikus plaanis. Saatele pealkirja andnud tstitaat pärineb keskustelu lõpuosast (111. minut), kui pärisin selle järele, kuidas võis uusaegne muusikalise häälestussüsteemi muutus mõjutada meie üleüldist temperatsiooni. Head uudistamist!H.————————————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/8099342...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7545379...[3] • 13. Jaan Ross ja Toomas Siitan, "Muin... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ameerika Ühendriikide teadlased tegid kindlaks, et kui panna inimene tuukriülikonnas õunapuu alla istuma, hakkab tal poole tunni pärast igav," nii kõlas paar aastakümmet tagasi kuuldud Rohke Debelaki libauudis. See vahepealsete aastatega järjest kõnekamaks muutunud nali meenus mulle vestluses Jonas Nahkori [1] ja Martin Pendiga. Põhjuse kokkutulekuks andis Martini poolteist aastat tagasi Postimehes ilmunud artikkel "Eesti kool akadeemilise uhuu-teaduse tõmbetuultes" [2]. "Hoolimata tõrksusest seda tunnistada on haridusteadusest saanud põhimõtteliselt uhhuu-teadus, millele käib reaalsuse seletamine ja veel enam ennustamine kõrgelt ja kaugelt üle jõu," kirjutas Martin kõnealuses kirjatükis. See tuletas mulle meelde Tähenduse teejuhtide 12. numbris ilmunud intervjuu Aivar Halleriga ("Kool on kogukonna süda", 9.21 [3]). "Näete, siin on 104 üllitist. Nad on klassifitseeritud teadustöödena ja nende alusel on tehtud Eestis aastaid haridussüsteemi puudutavaid otsuseid. Kui teil pole olnud aega või tahtmist kõigi nendega tutvuda, aga kui te mind usaldate, siis ma võin teile kinnitada – mitte ükski nendest 104 tööst ei vasta eelnimetatud teaduslikkuse kriteeriumitele. Seetõttu on mul raske vältida järeldust, et kõige suurem pseudoteaduse kants on haridus- ja teadusministeerium," meenutas Aivar seal üht Reaalkoolis toimunud teaduskonverentsi.Jutuajamise lõpupoole rääkisime õunapuu all kujunenud olukorra laiematest ühiskondlikest tagajärgedest. Ma leidsin kinnitust oma äratundmisele, et kui igasugune ideoloogiline umbluu üritab end rõivastada graafikute, regressioonivõrrandite ja muu teaduslikkusele pretendeeriva pudi-padiga, murendab see pikas perspektiivis paratamatult nüüdisaegse tehnokraatliku ühiskonnakorralduse vundamenti. Hiljutine pandeemia oli selles kontekstis murranguline, põhjapanevate tagajärgedega ilmutuslik sündmus. Sama meelt on oma suurepärases UnHerdis [4] ilmunud artiklis "The tyranny of a Covid amnesty" [5] inglise kirjanik Mary Harrington [6], kes näeb pandeemiat "virtuaalide" (the Virtuals) ja "füsikaalide" (the Physcials) klassivõitluse kontekstis. "Avalikkuse usk jagatud objektiivsesse poliitilisse pinnasesse murenes veel enne mu tütre sündi [2013, H.]. Virtuaalide põhiprobleem on selles, et nende vastulöök Trumpile [2016, H.] ja Brexitile hävitas ühise poliitilise pinnase viimase piilari: meie usu teadusesse. Sellise ühise pinnase olemasolu on aga virtuaalide poliitilise legitiimsuse ja sellel rajaneva tehnokraatliku elukorralduse sine qua non," kirjutas Harrington oma artiklis. Seetõttu seisavad läänemaailmas ees sellise intensiivsusega klassikonfliktid, mida me pole näinud alates ametiühinguliikumise algusaastatest, prognoosib Harrington teises silmiavavas leheloos "Will Sunak end the new class war?" [7]. Kuivõrd sama autor on teisal (vt "Vaccine purity has infected the West" [8]) osutanud tuure üles võtva klassivõitluse religoossele mõõtmele, võib võrdlus ametiühingute alguspäevadega tüli ägedust tublisti alahinnata. "Meie ümber toimuv meenutab tõesti üha enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda. Valitseb hoiak, et me peame möödaniku plekid oma kultuurilt maha pesema. Selles kõiges on tunda ususõja energiat. Mina tunnen seda küll nii. Mingis mõttes jõuame siin Illichi argumendi juurde tagasi – me ei ole sugugi postkristlikud, vaid käitume nagu Inglise kodusõja ümarpead ja kavalerid," ütles Tähenduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus teine inglise kirjanik Paul Kingsnorth ("Stsientism ja seks", 8.22 [9]), kellega Harrington vestles Rebel Wisdomi [10] platvormil 2022. aasta aprillis ("The War on Reality" [11]).Head uudistamist!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Kõik otsused teen kolme-nelja meetri pealt, siis vaade peeglisse, siis käin palett käes maali juures ära, ootan sisehääle korraldusi, käsu mitmekordset kinnitust vaimses hierarhias. Olen suurte ülemuste tööriist. Eemaldun veelkord ja siis haarab mind tõeline ja õige, kustutamatu ja vältimatu voog, mis laseb mul südamerahuga uue pintslitõmbe teha. Järgmiseks pintslilöögiks valmistun samamoodi. Ja nii jälle ja jälle. Alles siis võivad saabuda need päevad, kus mind lastakse maalile päris ligi, ei küsimusi ega vastuseid, saabunud on terviklik töökeskkond. Maalin. Ülemused usaldavad mind ja mulle antakse edasiliikumiseks terve rood. Nad teavad, et ma täidan nende käske. Need vaikuse hetked ei ole küll pikad, võib-olla pool tundi, paarkümmend minutit. Siis lastakse mind välja, puhkama, istuma, vaatama. Ma ei tee ühtki pintslitõmmet oma peaga," kirjutas Aapo Pukk Tähenduse teejuhtide 14. numbris [1] ilmunud leheloos "Kuidas ma Jumalat maalisin" [2].Täna on Aapo Pukk stuudios oma abkaasa Helgega, kellega nad on koos aastaid vedanud kunstikooli [3]. Kuivõrd Aapo ja Helge tulevad kahekesi, siis kutsusin endale toeks Kaie, kes on käinud kaheksa aastat Pukkide Puise Nina maalilaagris [4].Peatse kohtumiseni!H.————————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7389972...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7388993...[3] https://www.aapopukk.com[4] https://www.aapopukk.com/puise-nina-m... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Kuivõrd järgmise nädala 2. oktoobril läheb suureks e-rehkendamiseks, arutame, millist kasu on meil reaalainetest täna, kus tehisintellekt on haaranud enda kätte kõik teadmised, oskab asju kujutleda ja on loominguline. Kuidas muudab meie mõtteid ja tööd tehisintellekt?

Patrik Kristali, Tony Varjundi ja paljud teised Eesti järgmise põlvkonna suurimad talendid üles kasvatanud Taavi Viik on üks perspektiivikamaid noori treenereid. Nüüdseks FC Flora esindusmeeskonna pingile istunud treener käis külas Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“. Põhimõttekindel Viik tunnistas, et tema usaldust on lihtne kuritarvitada, aga raske tagasi võita. Nii austab tema mängijaid, aga eeldab põhimõttekindla inimesena sama ka vastu. Tal on olemas helesinine unistus, millest ta kõva häälega ei räägi. Üldiselt ta oma karjääri pikalt ette ei planeeri, vaid liigub sammu kaupa. Kui ta on FC Flora esindusmeeskonda välja jõudnud, siis on järgmine samm olla seal edukas. Juuli alguses Flora seniselt peatreenerilt Norbert Hurdalt üle võtnud Viik sõnas, et muudatuste tegemine on hooaja keskel raske, aga ta püüab. Eeskätt on ta muutnud treeninguid intensiivsemaks. „Suhtlesime Norbertiga ka varasemalt, sest ta tegeles spordidirektorina duublite ja värbamisega. Jalgpallis oli meil maailmavaateliselt sarnasusi, aga ka erinevusi. Me oleme inimestena kaunis erinevad ja sealt hakkab pihta ka jalgpalliline poolt. Minu jaoks on alati treening kõige tähtsam. Kui treening pole intensiivne, siis seda ei saa ka mängus nõuda. Ma ei saa öelda, et Norberti trennid polnud intensiivsed, aga minu maitse jaoks mitte piisavalt,“ ütles ta. Kuivõrd suure osa oma karjäärist on Viik töötanud noortega, siis rääkisime ka noortetöö võlust ja valust. Ta tunnistas, et ühes asjas pole ta traditsiooniline treener – noorteklassis ei taha ta iga hinna eest võita. Näiteks Kristal, Varjund & co mängisid Eesti meistrivõistlustel endast pidevalt aasta või mitu vanematega ning pole kunagi tulnud meistriks. Ometi on nad jõudnud kaugemale kui enamik eakaaslaseid. „Kui sa kaotad väga palju, siis on midagi valesti ja sa mängid ilmselt vales liigas. Ja kui sa võidad väga-väga palju, siis on samamoodi midagi valesti. See on põhjus, miks me 2006. aasta pundiga mängisime kogu aeg 2005. aasta liigat – me ei jõudnud kunagi esiliigasse, vaid olime kogu aeg teises liigas,“ selgitas Viik.

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime keisrist. Kuivõrd erineb keisrijärgne taastumine vaginaalse sünnituse järgsest perioodist? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja sünnitusosakonna vastutav ämmaemand Merit Tammela. Saatejuht on Ingela Virkus.

"Mida teha, kui on keha?" küsis [Albert Trapeež](https://www.youtube.com/watch?v=IXWYsoBiJWY&t=1s) juba mitu aastakümmet tagasi. Kuivõrd vastus on jätkuvalt ebaselge, siis arutleme sel teemal [Kehapsühhoteraapia assotsiatsiooni](https://www.kehapsuhhoteraapia.ee/) presidendi Robert Randmaga, kellest ma kuulsin esimest korda [Aleksander Eeri Lauprmaa](https://www.youtube.com/watch?v=CMnHd5giQo8&t=24s) käest, kes on tänane teine saatekülaline. Peatse kohtumiseni! H.

1. aprillil eetrisse läinud võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" keskendus oma 154. osas treeneriameti eripäradele, kuid ette võeti ka Eesti meistrivõistluste finaalseeriad ning muud päevakajalised teemad. Saates lõi lisaks püsiliikmetele ehk Taavi Nõmmistule, Mihkel Uibolehele ja Karl Rinaldole kaasa ka valitseva Eesti ja Balti meistri TalTech/Selveri ning Eesti naiste koondise peatreener Andres Toobal. "Kui palju meil klubivõrkpallis ringleb sellist positiivset energiat, et sponsorid meid nii väga tahaksid toetada?" küsis Toobal. "Me räägime kogu aeg, kui vähe klubisid meil on, kui halb on, kui vigased me oleme. Ja kui midagi hästi tehakse, siis tõmmatakse mingi muu asjaga sopp peale. Kuidas me nii lähme selle sama jutuga sponsorit meelitama? Mul on kahju ka Balti liiga finaalturniirist. Minule küll head maiku see ei jätnud. Finaal kujunes lõpuks tuliseks 3:2 mänguks, aga mingit maitset sellest ei jäänud." "Me oleme juba aastaid rääkinud sellest, kuidas me ellu jääme, mitte sellest, et me teeme midagi ägedat. Me pole tekitanud enda ümber sellist energiat, et me müüksime seda (võrkpalli)," lisas Toobal. Valik seekordseid teemasid: *Teistmoodi sissejuhatus; *Kui palju jätavad treenerid timeoutide ajal mikrofonisse ütlemata? *Andres tunnistab: mängijakarjääri varajane lõpp teeb tänaseni haiget;  *Kuivõrd sarnased või erinevad on naiste ja meeste võrkpall? *Pisarad käivad naiste võrkpalliga käsikäes, mehed jätavad rohkem enda sisse; *Miks ei jätnud Balti liiga võit Andresele head maiku? *Kuidas Toobal tänavust Selveri meeskonda komplekteeris? *Millised mehed on Tristan Täht, Marx Aru ja Keith Pupart? *Võru VK Barrus ja Tartu Bigbank pakkusid ühe aegade erilisema poolfinaalseeria; *Võrus üle 800 ja Tartus üle 1000 pealtvaataja saalis; *Mida on seni näidanud naiste ja meeste finaalseeriad? *Heleene Hollas ja Liisa Remmelg tegid Brasiilias kõva tulemuse; *Kas Ardo Kreegi karjäär on läbi?

"Mida teha, kui on keha?" küsis Albert Trapeež [1] juba mitu aastakümmet tagasi. Kuivõrd vastus on jätkuvalt ebaselge, siis arutleme sel teemal Kehapsühhoteraapia assotsiatsiooni [2] presidendi Robert Randmaga, kellest ma kuulsin esimest korda Aleksander Eeri Lauprmaa [3] käest, kes on tänane teine saatekülaline.Peatse kohtumiseni!H.—————————————[1] https://youtu.be/IXWYsoBiJWY?si=0vtLq...[2] https://www.kehapsuhhoteraapia.ee[3] https://www.youtube.com/live/CMnHd5gi... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Teatri tõrgeteta toimimiseks on lisaks laval säravatele inimestele vajalikud veel mitme ameti esindajad. Üks neist ametitest on publikuteenindaja. Mida teevad publikuteenindajad lisaks piletite kontrollimisele? Kuivõrd teistega arvestav on Vanemuise publik? Mida on näitlejatele etenduse järel lavale kingituseks saadetud? Saates on külas Vanemuise publikuteenindajad Malle Lainevool ja Karoliina Kangur.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" läheb 151. osaga eetrisse Kodu stuudiost, kus põhiraskus on naiste ja meeste Balti liiga finaalturniiri ümber toimuval. Saates lööb kaasa lisaks Mihkel Uibolehele, Taavi Nõmmistule ja Karl Rinaldole ka saatesarja debütant, korvpalli Euroliiga kohtunik ja Rae Spordikool/Viastoni võrkpallinaiskonna mänedžer Rain Peerandi, kes avab nii naiste ühe tippklubi kui ka laiemalt koduse võrkpalli telgitaguseid. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Kuivõrd erinevad on korvpalli- ja võrkpallikohtuniku ametid; *Kui võrkpallis oleksid tehnilised vead, siis mitu tehnilist teeniks hooaja jooksul Rae peatreener Raigo Tatrik? *Mida arvab tippkohtunik värskelt korvpallis lahvatanud skandaalist Gert Kullamäe ümber? *Optibet naiste ja Cronimet meeste Balti liiga kulminatsiooni hoiab suures meedias pildis seiklus kuupäevade ja kellaaegade ümber. Avame teema koos detailidega; *Poolfinaal reedel kell 12.00 vs. finaal laupäeva õhtul teles ehk kas naiste võrkpall pigem kaotab või võidab muudatuste tõttu? *Mida saaks teha, et tulevikus taoliseid muresid vältida? *Kas Tartu Bigbanki Balti liiga hooaeg saab vigastuste tõttu kurva lõpu? *Rae Spordikool/Viastoni töö kogukonnaga kannab vilja. Kuidas õnnestub Rael see, mis paljudel meistriliiga naiskondadel ja meeskondadel ei õnnestu? *Eestisse tuleb rannavolle MK-etapp! Kas Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar osalevad? *Gheorge Cretu ja Cedric Enard uutel jahimaadel; *Andres Toobalist sai Eesti naiste koondise uus peatreener - muljed ja mõtted; *Uued ideed seoses koostööst soomlastega - kas karikavõistlused peetakse uuel hooajal koos? *Henri Treial võitis Belgias 11 000 pealtvaataja ees karika, Oliver Venno karikad ei mahu enam koju ära; *Milline näeks välja saate tegijate ideaalne teleproduktsioon võrkpallimängust? "Kuldse geimi" tegijad vabandavad seekordse saate väga halva helikvaliteedi pärast. Et viga avastati alles saate lõpus ning uuesti enam kahetunnist episoodi aega lindistada polnud, sai otsustatud saade taolise kvaliteediga siiski üles panna, arvestades, et see on vähemalt parem kui mitte midagi. Loodame võrkpallisõprade mõistvale suhtumisele.

"Raamat, mille käsitlusobjektiks on õhtumaa vaimu evolutsioon, püstitab erakordseid nõudmisi nii lugejale kui ka autorile, kuna see nõuab meilt sageli radikaalselt teistsuguste vaatepunktide omaksvõtmist. Selline raamat vajab mõningast intellektuaalset paindlikkust – vastuvõtlikku metafüüsilist kujutlusvõimet, suutlikkust näha maailma läbi teiste ajastute meeste ja naiste silmade. Mingis mõttes nõuab see alustamist tühjalt lehelt, asjade vaatamist ilma juba olemasolevate arusaamade toeta – või koormata," kirjutab Richard Tarnas [1] "Õhtumaa vaimu passiooni" [2] sissejuhatuses.Richard Tarnase ja tema raamatu mõju mulle on raske ülehinnata. Esimest korda sattus see mulle pihku 2019. aasta kevadel. Sama aasta sügisel ja järgneva aasta kevadel andis see selgroo mu kahele "Oluliste raamatute" sarja kuuluvale kursusele EBS-is – "Vormiv vastasseis" [3] oli pühendatud Henri Bergsoni [4] "Loovale evolutsioonile" ja "Romantiline reaktsioon" [5] Johann Wolfgang Goethe [6] "Faustile".2021. aasta kevadel oli mul tänuväärne võimalus Tarnase endaga vestelda. Meie intervjuu "Kõik hingab koos" [7] ilmus Tähenduse teejuhtide 9. numbris ning see andis pealkirja ka meie sel suvel ilmunud kogumikule [8], mis võtab ühtede kaante vahele kokku lehe kahel esimesel hooajal ilmunud intervjuud. Sama aasta sügisel pidas Richard Tarnas külalisloengu EBS-i kursusel "Hinge kood" [9]. Umbes sel ajal salvestasime Siim Lille ja Mihkel Kunnusega "Õhtumaa vaimu passioonile" pühendatud vestlusringi "Monoliitse mõtlemise miinused" [10].Sel suvel ilmus "Õhtumaa vaimu passioon" Tanel Perni [11] suurepärases tõlkes ka eesti keeles. Septembri lõpus rääkisime Tarnase raamatust Kuku Raadios Marek Strandbergiga [12]. Kuivõrd tänases vestluses osaleb Mareki kõrval luterlik pastor Arne Hiob, siis on mul plaan keskenduda eelkõige reformatsiooni rollile õhtumaa vaimu evolutsioonis. "Reformatsiooni ainukordne paradoks seisneb selle olemuslikus ambivalentsuses, kuna see kujutas endast ühtaegu konservatiivset usulist reaktsiooni ja radikaalset libertaarset revolutsiooni," kirjutab Richard Tarnas.Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] https://www.youtube.com/playlist?list...[2] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...[3] https://youtu.be/U1fxxC0H5TA?si=UFelW...[4] https://youtu.be/ZSxFv2fb9GQ?si=VzC64...[5] https://youtu.be/C-3hMuebUrw?si=1Lv8F...[6] https://www.youtube.com/live/f_x4TEba...[7] https://teejuhid.postimees.ee/7253438... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Chaque semaine dans Transfert, nous vous faisons découvrir des histoires d'inconnus, des récits inédits qui vous surprennent, vous émeuvent ou vous révoltent.Aujourd'hui, nous vous proposons de revenir sur un événement que nous avons tous vécus, de près ou de loin, il y a huit ans. C'était un 13 novembre. La France assistait sidérée à la pire attaque terroriste de son histoire. Aucun d'entre nous n'a oublié ce soir-là, la douleur de tout un pays, les vies brisées de centaines de victimes. Après le temps du deuil et du recueillement est venu celui de la justice. Dans le podcast V13, Théo Ivanez et Vincent Nouzille retracent l'enquête tentaculaire pour identifier les coupables et racontent les préparatifs du plus grand procès pour terrorisme. Victimes, magistrats, policiers, avocats, journalistes, responsables politiques, livrent tour à tour leur témoignage sur cette nuit tragique et ses conséquences. Des premières menaces au procès, plongez au cœur de l'enquête des attentats du 13 novembreLa série est à retrouver en intégralité sur Apple Podcasts et sur Spotify.V13, le procès des attentats est un podcast Docurama coproduit par Initial Studio et KUIV, adapté de la série documentaire audiovisuelle "V13" co-produite par KUIV et LCP, écrite et réalisée par Théo Ivanez et Vincent Nouzille.

Peaminister Kaja Kallase (RE) abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv transpordiettevõte Stark Logistics on Ukraina sõja ajal jätkanud koostööd Venemaaga. Kas peaminister peaks puhkenud skandaali tõttu tagasi astuma? Mil määral on Kallas vastutav abikaasa ettevõtte tegevuse eest? Kuivõrd tõsiseltvõetavad on tema senised selgitused olukorra kohta ning milline vastuolu esineb peaministri väljaütlemistes vahetult pärast Ukraina sõja algust ning tänases reaalsuses? Sel teemal räägime saates "Otse Postimehest" Kaja Kallase teise valitsuse välisministri, Isamaa esimehe Urmas Reinsaluga. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 16. osa kannab pealkirja „Kuidas armastada venelast?” Kuivõrd on teisenenud arusaamad vene kultuuridest viimase 16 kuu jooksul? Millised muutused on aset leidnud suhtumises olnusse: kuidas vaadelda Venemaa ja Eesti ajalugu? Milliseid vastuseid võiksime leida minevikust? Mis leiab aset Vene ühiskonnas praegu ja mis võib saada edasi? Neil teemadal vestlevad TÜHI vene kirjanduse ja kirjandusteooria dotsent Grigori Utgof ja TÜHI teadur, ajaloolane Kristo Nurmis. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Eelmises vestluses "[Pärimuskultuur ja pseudoteadus](https://www.youtube.com/watch?v=J9qx1JMv2OI&t=2s)" tuli muuhulgas jutuks ka Soomaal toimuv [metsalaulupidu](https://metsalaulupidu.ee/), mida korraldavad Indrek ja Anna Vainu. Täna on mõlemad "Tähenduse teejuhtide" stuudios oma ettevõtmisest rääkimas. Kuivõrd tegu on abielupaariga, siis palusin seekord ka Kaiel kampa lüüa. Kuulmiseni! Hardo.

Eelmises vestluses "Pärimuskultuur ja pseudoteadus" [1] tuli muuhulgas jutuks ka Soomaal toimuv metsalaulupidu [2], mida korraldavad Indrek ja Anna Vainu.Täna on mõlemad Tähenduse teejuhtide stuudios oma ettevõtmisest rääkimas. Kuivõrd tegu on abielupaariga, siis palusin seekord ka Kaiel kampa lüüa.Kuulmiseni!H.———————————————[1] https://www.youtube.com/live/J9qx1JMv...[2] https://metsalaulupidu.ee Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Ootamatu statistika - oleme kogu aja mõelnud, et isegi kremlimeelsed ei kavatse kolida Venemaale. Peame pettuma? Kuivõrd ohtlikud on Venemaa kodanikud tegelikult? Stuudios arutlevad julgeoleku ekspert Andres Anvelt ja saatejuht Pavel Ivanov.

Ei ole jalgpallikultuuri ilma jalgpalliklubideta. Ja kogu jalgpallikultuur pole Premium liiga, vaid tugevaid, iseseisvaid ja ägedaid klubisid teeb tööd ka jalgpallipüramiidi alumistel astmetel. Jaanipäeva eel keskendus Õhtulehe vutisaade „Kolmas poolaeg” Tartu Welcole ehk ühele Eesti kõige omanäolisemale jalgpallipüramiidi osale. Welco sai alguse ligi 15 aasta eest Tartus. Esialgu toksisid sõbrad üheskood liigas vutti oma lõbuks, aga üsna kiirelt saadi aru, et sellest jääb väheks. Asjal võiks olla taga mingi laiem mõte ja nii pandi paika visioon, et 20 aastaga tuleb saada Eesti spordi kõige tuntumaks brändiks. Nüüd ollakse ca poolel teel. Terve aja klubi juures möllanud Mart Raamat tuli külla ja andis aru, kuidas on läinud ja kas ollakse kursil. Mõned aastad tagasi, vahetult koroonapandeemia eel, otsustas Welco hakata Eesti Rahva Muuseumi juurde ehitama iseenda staadionit. „Ainult lollid hakkavad enne maailmasõda staadionit ehitama,” teatas Raamat paari aasta eest. Toona pidas ta küll silmas pandeemiat, aga praegu maailmas toimuvat arvestades ... Staadion on nüüd vähemalt nii palju valmis, et juba ammu saavad seal lapsed teha trenni. Raamat räägib veel ka Welco legendaarsest fänlusest, mis viimastel aastatel ära on kippunud kaduma. Meenutame tippaegu ja arutleme üheskoos, kuidas seda tagasi saada. Kuivõrd Raamat on ka Eesti Õliühingu tegevjuht, siis saate alguses annab ta kiirkorras aru kütusehindade teemal. Head kuulamist!

Suurõppus Siil 2022 on lõpusirgel. Kuidas on kulgenud 15 000 ajateenija, reservväelase, tegevväelase, kaitseliitlase ja liitlasriikide sõduriga kogu Eestit haaranud kaitseväeõppus? Kuivõrd teravad on meie riigikaitselised okkad? Kuivõrd valmis on reserväelased pärissõja korral lahingusse astuma? Nendel teemadel rääkisime tänases saates kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna vanemstaabiohvitseri kolonelleitnant Erkki Roosnurmega. Saatejuht on Sander Punamäe.

Ukrainas toimuva sõja tõttu on agressorriigi naabritel oluline ümber hinnata oma kaitsevõimekus. Kuivõrd on Eesti tänases julgeolekukriisis arvestanud oma riigikaitse arengukavas n-ö uue reaalsusega? Milline on Eesti kaitseväe võimekus? Kui palju on Ukraina sõda pannud ümber hindama Eesti riigi kaitsevajadusi nii inimressursi kui relvastuse mõttes? Mida kujutavad endast sõjalised õppused, mille tarvis otsustas Ühendkuningriik saata Ida-Euroopasse 8000 sõjaväelast, et harjutada tegevusi Venemaa kallaletungi puhuks? Vastab kaitseminister Kalle Laanet, saatejuht on Nele Kullerkupp.

Jan Kaus on tekste avaldanud juba üle 20 aasta. Kuivõrd on aga kirjanikuametit võimalik õppida? Milline on hea tekst? Kuidas enda kirjutamisoskust parandada? Kui määrav on toimetajatöö? Milline näeb välja Jani kirjutamisprotsess? Miks peaks raamatuid lugema?

Vana aasta eelviimasel päeval liitusid Tartu Tammeka põhimehed Tristan Koskor ja Mihkel Järviste üheskoos FC Floraga. Ametlikult teatas klubi esimesena Järviste tulekust, ent sisuliselt tõmmati Flora särk ikkagi esimest korda selga ühel ajal. Nüüd käisid mehed Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg” oma elust lähemalt rääkimas. Kuivõrd Tammeka tegi mullu niivõrd kehva hooaja, siis pidid tartlased alguses andma aru, miks läks just nii mitte naa. Seejärel võrdlesid mehed Flora tingimusi Tammeka omadega ja ainuüksi neid taustajõude, kes igapäevaselt mängijatega tegeleb, on kolm korda rohkem. Kõvasti kriitikat sai mängijatelt hooaja lõpus Tammeka peatreeneriks olnud Dmitrijs Kalašnikovsi otsus kahel puhul saata Premium liiga mängule duubelkoosseis. Saate teises pooles teeme mängijate abiga teisipäeval algavale hooajale väikse eelvaate, kus käime läbi iga meeskonna täiendused, plussid ja miinused. Head kuulamist!

Mitu korda enne kallaletungi oma naabrile väitis Venemaa president Vladimir Putin justkui ajaloole tuginedes, et ega sellisel riigil polegi justkui õigust eksisteerida. Ajaloolane David Vseviov aitab hinnata, mis Putinil viga on. „Ei tahaks üldsegi analüüsida Putini kõnet ajalooteaduse vaatevinklist,“ alustab Vseviov. „Aga piirdume siis teadmisega, et Lenin ei ole Ukraina riigi looja, bolševikud ka mitte – vaid hoopis selle riigi hävitajad. See on üks üheselt tõestatav.“ Aga miks kasvõi Venemaa julgeolekunõukogu, keda telekaamerate ees alandati, Putinile kollektiivselt vastu ei hakanud. Kuidas on võimalik, et üks mees langetab otsuseid, mida tema lähimad nõunikud sisimas ilmselgelt heaks ei kiida? „Ainuõige küsimus on, miks peeti vajalikuks seda meile näidata,“ kommenteerib ajaloolane. „Meile peeti vajalikuks näidata värisevate kätega luure juhti, kes ilmselt varem sel suunal tegutseb. Kes ilmselt arvas, et nuia kasutatakse lihtsalt abivahendina, et midagi välja pigistada, ning nüüd ta näeb, et keegi laseb selle nuia käiku. Aga seda näidatakse ainult ühel eesmärgil: tõestada, kes on peremees.“ Kõik ülejäänud Kremli ladviku allumine taandub Vseviovi hinnangul ainult ühele: hirm. Mitte enam stalinilikul viisil mahalaskmise ees, aga hirm kaotada näiteks privileege. Ja Putin – milleks talle seda vaja? On ta kompleksides? Tahab minna ajalukku suure juhina nagu Peeter I või Stalin? „Aeg on ikka natuke teine,“ usub Vseviov. „Loomulikult, kui see võim jätkub samasuguselt, siis kirjutatakse see kindlasti õpikutesse nii nagu vaja. Tegelikkuses läheb ta ajalukku aga tulevikku silmas pidades veriste kätega diktaatorina“. Saates veel Milline on šanss leida Kremli nukuvalitsusse osalisi? Kuivõrd võime praegu öelda, et „põlised Vene alad“ on hoopis põlised Ukraina alad? Mis rolli mängivad omaaegsed kasakad selles, et Ukraina on praegu demokraatia ning Venemaa mitte? Milliseid vapustusi toob Ukraina ründamine kaasa Vene ühiskonnale? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ David Vsevioviga siit!

Meie tänane kohtumine toimub Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ning meie külaliseks on füüsika- ja keemiaõpetaja Riina Murulaid. Kodukool tutvustab Riinat kui kultuurihuvilist, innustunud loodusainete õpetajat, kes teeb füüsika ja keemia huvitavaks ja eluliseks. Riina on julge katsetaja, kes on omandanud palju kogemusi välismaal reisides ja õppides. Tänases saates saame Riinaga lähemalt tuttavaks ning kuna Riina pärjati 2014. aastal Eesti Füüsika Seltsi aastapreemiaga julge, ennastsalgava ja eduka tegevuse eest Eesti füüsikahariduse edendamisel, siis palumegi Riinalt näpunäiteid, kuidas elavdada huvi füüsika vastu. Saade salvestatud 1. oktoobril 2021 Head kuulamist! 00:00 Sissejuhatus 00:54 Kuidas ja miks sai Riinast just loodusainete õpetaja? 04:12 Kus ja kui kaua on Riina õpetajana töötanud? 06:03 Erinevused maa ja linna, tava ja erakooli õpilaste vahel. 07:49 Kuivõrd teadlikult on Riina koolivahetusi teinud? 10:05 Soovitused, kuidas uuel õpetajal koolitulek kergemaks teha. 14:35 Milline peaks üks ideaalne füüsikatund olema? 19:27 Mis on füüsika raudvara? 21:27 Kas valem peab peas olema? 22:34 Riina salarelv, kuidas panna õpilasi füüsikat armastama. 24:32 Kuidas elab meie koolifüüsika? 26:13 Millistele küsimustele otsid koos õpilastega vastuseid? 28:37 Miks me tunneme füüsika ees nii suurt hirmu? 32:55 Millised on praktilised tööd füüsikas? 36:48 Kui paljud lapsed pöörduvad oma probleemülesannetega õpetaja juurde? 39:45 Andekad ja abivajavad õpilased. 47:24 Kui palju muretseb Riina õpetajate järelkasvu pärast? 49:47 Riina vaheaasta ja õpiku kirjutamine. 59: 31 Füüsika ainekava maht. 1:02:47 Füüsika ja keemia õpetamine inglise keeles, miks ja kuidas? 1:08:29 Mis on CERN ja miks Riina seal käib? 01:15:11 Riina sõnum haridusministeeriumile. "Õpime koos" Kuula saateid: YouTube: https://bit.ly/327qt5V Spotify: https://spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: https://apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: https://bit.ly/2WJS4ri Jälgi meid sotsiaalmeedias: Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos Anna taskuhäälingule hoogu juurde ja hakka püsitoetajaks: https://www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014 Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Venemaa kavatsusi Ukrainas me ei tea. Küll võimaldab USA käitumine tal märksa kergemini anda raketilööke ka temaga otseses konfliktis mitteolevate naabrite vastu. Kaks aastat tagasi, 3. jaanuar 2020. Bagdadi lennuväljale saabub kõrge külaline, Iraani eriüksuste juht Qasem Soleimani. Järgmisel hetkel on tema ja veel üheksa inimest surnud. Saksamaalt välja lennanud Ühendriikide droon hävitas ta raketilöögiga nii põhjalikult, et surnukeha suudeti esialgu tuvastada vaid sõrmuse järgi. Riigiteadlane Viljar Veebel tuli äsja koos kahe kolleegiga välja teadusliku uurimusega, mis on oma hinnangus hävitav: „Rahvusvaheline õigus lubab tegelikult ennetavat lööki, kui on olemas kõigile arusaadav oht,“ kirjeldab ta. „Probleem on aga selles, et keegi peale ameeriklaste sellest ohust aru ei saanud.“ Aga nüüd on tekkinud pretsedent, mida võiks südametunnistuse piinadeta kopeerida ka Venemaa. Veebel toob ühe mõttemängu: „Kui me võtame Eestis kaitseliidu, siis see on ju Venemaa jaoks halvas nimekirjas. Ning eriti Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi, kes on lubanud Tallinnasse jõudnud Vene sõdurid ära tappa,“ kirjeldab ta. „Ja kui nüüd Ühtegi peaks minema kohtuma oma Riiga Läti kolleegiga, võiks see tunduda Venemaale üsna sarnane, et ebameeldiv inimene õhku lasta.“ Saates kuulemegi Mille poolest erines Soleimani hukkamine näiteks Osama bin Laden tapmisest või miks mitte Venemaa poolt toime pandud salamõrvadest? Milliseid õppetunde saab siit Venemaa veel võtta? Venemaa armastab öelda, et on rahvusvahelise õiguse pooldaja. Kuivõrd ongi kirjutatud ja kirjutamata reeglid Moskvale olulised? Lääneriikide Soleimani tapmisele polnud ühtne. Kuidas pidanuks Eesti enda huve silmas pidades reageerima. Räägime ka Kuidas Venemaaga Ukrainas ratsionaalselt pingeid maha võtta, kui nuga juba kõril on? Kas Eesti huvides võiks tegelikult olla kokkulepe vähendada siin NATO üksusi – kui Venemaa teeks enda poolt siin piirkonnas sama?

Selle aastaga sai Eestis läbi FC Flora valitsemisajastu, kuna kolmest kodumaal välja jagatud tiitlist on kaks suuremat jõudnud FCI Levadia kätte. „Kolmas poolaeg” kutsus seekord laua taha Flora presidendi Pelle Pohlaku. Saadet juhtis Rasmus Voolaid Pohlak rääkis, et vaatamata euroedule mõjus meistritiitlist ilma jäämine klubile väga valusalt. Flora president arvas, et kahe hooaja vahel lahkub meeskonnast kaks-kolm mängijat ning Rauno Sappineni välismaale siirdumine peaks olema üsna tõenäoline. Vastuse sai ka küsimus, kas Sappineni tuleb asendama Premium liiga parim väravakütt Henri Anier. Pohlak rääkis ka endast kui Flora presidendist lähemalt ning ta usub, et sel positsioonil näeb teda sisuliselt terve elu. Viis aastat tagasi ametit alustades tegi ta enda sõnul vigu ning välja vahetus pea kogu kontori koosseis. Kui esmalt võeti teda kui Aivar Pohlaku poega, siis tänaseks päevaks on ta välja võidelnud positsiooni olla Pelle Pohlak, mitte oma isa poeg. Kuivõrd Flora suhtub noortetöösse aina tõsisemalt, siis avaldas Pohlak ühtlasi lootust, et enam klubis välismaalaste abi kasutama ei pea.

Meistrite liigas peeti alagrupiturniiri 5. voor, mille järel on 16 edasipääsejast selged 11. Mida näitas Manchester City 2:1 võit PSG superkolmiku Neymar – Messi – Mbappe võlude ja valude kohta? Kuivõrd keerulises seisus leiab end Barcelona ja ons Amsterdami Ajax hetkel tugevam kui Manchester United? Tähelepanu all on jalgpallihuliganism Prantsusmaal, kus kõik näitavad näpuga teistele ja leiavad, et keegi peaks kindlasti midagi tegema. Kas Eesti meistriks tuleb Flora või Levadia? Panustamisrubriigis luubi all paf.com'i koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Meistrite liigas peeti alagrupiturniiri 5. voor, mille järel on 16 edasipääsejast selged 11. Mida näitas Manchester City 2:1 võit PSG superkolmiku Neymar – Messi – Mbappe võlude ja valude kohta? Kuivõrd keerulises seisus leiab end Barcelona ja ons Amsterdami Ajax hetkel tugevam kui Manchester United? Tähelepanu all on jalgpallihuliganism Prantsusmaal, kus kõik näitavad näpuga teistele ja leiavad, et keegi peaks kindlasti midagi tegema. Kas Eesti meistriks tuleb Flora või Levadia? Panustamisrubriigis luubi all paf.com'i koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Õhtulehe jalgpallisaade „Kolmas poolaeg“ naaseb pikalt pausilt ja proovib anda enda brändile uue näo. Eesmärk on edaspidi eetrisse jõuda iganädalaselt ja arutleda ekspertidega Eesti jalgpalli päevakajalisematel teemadel. Kuivõrd käimas on koondisepaus, siis oli seekord fookus Eesti rahvuskoondisel. Belgia – Eesti kohtumist analüüsisid ühise laua taga saatejuht Rasmus Voolaid, jalgpallitreener Marko Pärnpuu ning FCI Levadia ääremängija Frank Liivak. Eesti 1 : 3 kaotusega lõppenud mängus olid kaks väga eriilmelist poolaega. Avapoolaeg oli hirmus ning eestlastel oleks kasulikum olnud jalgpallisaabaste asemel kanda jooksutosse. Ilmselt poleks suurt kasu olnud ka sellest, kui keskkaitses oleks olnud praeguste koondislaste asemel maailmameistrid, sest probleemid peitusid mujal. Nagu ikka, siis kippusid jutud teemast natuke kaugemale liikuma ja nii saime teada, kuidas kogenud Pepe Reina Liivaku suguse noore naga omal ajal Napoli trennis paika pani. Lisaks peatusid osalejad pikemalt Eesti koondise ründajate, Matvei Igoneni, Vladislav Kreida ja Markus Poomi personaalküsimuste juures. Head kuulamist!

Veel enne, kui die Welt tõi välja Euroopa komisjoni kartuse, et migrante võidakse hakata lennutama Minkskist Eesti piiri äärde Pihkvasse, juhtis samale võimalusele tähelepanu politoloog Karmo Tüür. Praegu, ütleb ta, pole ametlikul tasandil võetud vastu ühtegi poliitilist otsust, et liini ei tule. Kõik on puhta mitteametlik, „tehnilistel põhjustel“. Valdavalt Iraagist pärit immigrantide puhul tuleks neil seejuures läbida piirikontroll: „Venemaa peaks siis jah avalikult näitama oma enda rolli selles konfliktis,“ tõstab ta esile. Pole selge, et Moskva seda tahaks. „Küll aga on Venemaa ja Valgevene järjest rohkem ühte sammu astumas, eriti mis puudutab välis- ja julgeolekupoliitikat,“ märgib Tüür. „Mul oleks väga-väga-väga keeruline uskuda, et Valgevene on teinud kõike seda ilma Venemaaga vähemalt kooskõlastada.“ Tõsisemaks peab politoloog hetkel mitte nähtavaid, kuid potentsiaalseid arengustsenaariume, eriti 100 km nn Suwałki koridoris. „Kui provokatsioonide teel viiakse vastasseis selleni, et asi läheb kineetiliseks – piisab ju, kui visata migrantide laagrisse paarkümmend automaati ja need tulipead viivad asja kineetiliseks ise, võib juhtuda, kus lõiku Suwałki koridoris hakatakse ründama nii alt Valgevene kui ülevalt Kaliningradi poolt.“ Saates veel Kuidas sobitub see kõik konteksti „hea Putin annab gaasi“ ja „Venemaa saadab välja signaale piirileppe allkirjastamiseks? Kuivõrd võis õppustel Zapad läbimängitu olla osaks sellest stsenaariumist? Mil määral on Putinil ja Lukašenkal võimalik olukorda enda võimupositsioonide tugevdamiseks ära kasutada? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Karmo Tüüriga siit!

Kas see on lubamatu, et kultuuriminister tippsporti ei tunne ega mõista? Ei, ei ole. Kohe tõesti ei ole. Aga Tiit Teriku reedese sõnavõtu suurim probleem ei peitunud spordivõhiklikkuses, vaid ebasportlikkuses. See läheb spordiinimestele hinge ja jääb meelde. Kuivõrd tugev konkurents valitses lühiraja EM-il, kus 14-aastane Eneli Jefimova hõbemedali võitis? Mida arvata vehklemisliidus toimuvast seebiooperist? Miks peetakse Anett Kontaveiti WTA aastalõputurniiri üheks soosikuks? Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Funderbeamil kaasab raha tervislikku eluviisi propageeriv ja geeniteadusel põhinevaid elustiili soovitusi jagav personaalmeditsiini idufirma Geneto. Idufirma juht Jaak Sarv selgitab, kuidas nende poolt pakutavad riskiskoorid aitavad ennetada eluiga oluliselt lühendavaid haigusi ning suurendada seeläbi elatud aastate arvu. Juttu tuleb ka Geneto plaanidest laieneda välisturgudele Poolas, Soomes ja Suurbritannias ning ärimudelist, mis on tulevikus aluseks positiivsete rahavoogude genereerimisel.  Käime üle ka ettevõttega seotud riskid ning püüame aru saada, kuidas jõuda riskigrupis klientideni, keda iseloomustab küll riskantne tervisekäitumine, kuid kes pole motiveeritud oma harjumusi muutma.  Kuivõrd geeniteadusel põhinevad riskiskoorid võimaldavad tulevikus ennustada ka konkreetse inimese eluiga, räägib Sarv, kuidas nende koostöö nii Tartu Ülikooli geenivaramu kui ka Suurbritannia biopangaga sellele eesmärgile kaasa aitab. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe. 

Kas see on lubamatu, et kultuuriminister tippsporti ei tunne ega mõista? Ei, ei ole. Kohe tõesti ei ole. Aga Tiit Teriku reedese sõnavõtu suurim probleem ei peitunud spordivõhiklikkuses, vaid ebasportlikkuses. See läheb spordiinimestele hinge ja jääb meelde. Kuivõrd tugev konkurents valitses lühiraja EM-il, kus 14-aastane Eneli Jefimova hõbemedali võitis? Mida arvata vehklemisliidus toimuvast seebiooperist? Miks peetakse Anett Kontaveiti WTA aastalõputurniiri üheks soosikuks? Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Miskit näib olevat valesti. End vaktsiiniga kaitsnud inimesed annavad järjest teada, et koroonaviirus on nad viimaks kätte saanud. Mis sünnib? Tõsi, enamikul neist on viirushaiguse sümptomid kergemad kui nii mõnegi muu sügisese külmetuse puhul. Kuigi ega ta meeldiv ole. „Loomulikult võib läbimurdeinfektsioon olla inimesele raske, tal võib olla väga halb, kuid vähesed satuvad temaga haiglaravile,“ räägib Eesti üks suurimaid spetsialiste vaktsineerimise teemal, perearst Marje Oona. „Suurem on oht haiglasse sattuda eakamatel ning seepärast soovitame neile kindlasti praegu ära teha tõhustusdoosi.“ Läbimurdeinfektsioon tähendab Oona sõnul seda, et viiruse delta variant suudab juba nõrgenenud kaitsekehadega inimeste esmasest vaktsiinikaitsest läbi tungida. „Ega see deltavariant palju algsest variandist ei erine,“ selgitab ta. „Küll on tal palju kiirem paljunemise- ja seega ka palju tõhusam levikuvõime.“ Eakad küll, aga… Kui eakate puhul on plusse ja miinuseid kokku lugedes kaalukauss selgelt vaktsineerimise kasuks, siis kuidas on lastega? Päris riskivaba ju vaktsineerimine pole. „Mida me praegu teame, on et covid-19 läbipõdemine ei ole ka lastele ohutu,“ kirjeldab Oona. „Ohud võib jagada mitmesse kategooriasse. Kõigepealt võib läbipõdemise järel tekkida nn pikk covid. Isegi kõige tagasihoidlikuma hinnangu kohaselt jääb 2% hätta pika covidiga, on see kogu riigi tasandil päris märkimisväärne. Aga võib olla veelgi hullem. „Üha rohkem tuleb andmeid, et covidi läbipõdemine langetab kognitiivset võimekust. Mida raskemini põetud, seda tõenäolisemalt. Ja see paneb mind muretsema, sest see pole mitte üksnes kopsude ja hingamisteede haigus,“ räägib Oona. Ta ei eita, et vaktsineerimisega kaasnevad riskid, näiteks müokardiidi oma. Kuid et sesoses vaktsineerimisega tekib seda siiski kuus korda harvemini kui seoses reaalse läbipõdemisega. Päris haigusega võib aga kaasneda veelgi rängem tagajärg ehk multisüsteemne põletikuline haigus. Saates veel Kas koolide distantsõppele saatmine siis aitab? Kuivõrd on viimased meetmed inimesi rohkem vaktsineerima meelitanud? Millised hirmsad viiruse mutatsioonid veel tulemas on? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ Marje Oonaga siit!

Miks on nii, et kaasaegne toiduteadus jõuab päris toidulauani nii aeglaselt? Milleks üldse koostatakse riiklikke toitumissoovitusi? Kuivõrd kaasaegsele teadusele need tuginevad? Miks on nii, et kogu arenenud maailmas hakkasid kroonilised tervisehädad vohama samal ajal, kui tekkis komme toitumist riiklikult reguleerida? Miks annavad toitumisnõustajad ja arstid soovitusi, mis sobivad vaid väiksele osale inimestest? Miks tembeldatakse kõik veidigi normist kõrvale kalduvad toitumispõhimõtted "uhuuks”? Nendele ja paljudele teistele küsimustele püüame arutelus vastuseid leida. Arutelujuht: Aet Kiisla (tervisehuviline sotsiaalteadlane) Arutelus osalejad: Külli Holsting (toitumisterapeut), Kaarel Adamberg (toidu- ja mikrobioomiteadlane)

Miks on nii, et kaasaegne toiduteadus jõuab päris toidulauani nii aeglaselt? Milleks üldse koostatakse riiklikke toitumissoovitusi? Kuivõrd kaasaegsele teadusele need tuginevad?

Ühise laua taha istusid saatejuht Mart Treial, Pärnu jalgpalliklubi Poseidoni tegevjuht Martin Kuldmägi ning turundus- ja kommunikatsioonispetsialist ja esindusmeeskonna juhendaja Ivar Lepik, kes on vutisõpradele tuttav jalgpalliportaali Soccernet.ee pikaaegse kirjutajana. Kuivõrd käimasolevat EMi olnuks veider eirata, alustasime jutuajamist sellest. Lepik räägib, kui mõnus on üle pika aja vaadata suurturniiri nii, et ei pea sellest ridagi kirjutama, Kuldmägi avab EMi noortetreeneri perspektiivist – kas ja mida õpetlikku on sealt kõrva taha panna? Kes on neile seni parima mulje jätnud? Loomulikult ei jäänud küsimata ka tähtsaim küsimus: kes võidab? Poseidon on Eesti jalgpallimaastikul isemoodi klubi, sest esindusmeeskond mängib kõigest III liigas, ent kontoris on tööl nii noortetöö juht kui ka alates sellest aastast Lepiku näol turundus- ja kommunikatsiooniinimene. Miks nii? Kuidas sai Tartus Illegaardi pubis õllelaua taga tekkinud ideest reaalselt tegutsev klubi, kus on tänaseks umbes 250 noormängijat ja kaks täiskasvanute meeskonda? Kas Pärnus on üldse ruumi veel ühele ambitsioonikale klubile? Kuidas konkurendid neid vastu võtsid? Millised on ühe jalgpallliklubi argimured? Kõigest sellest – ja nii mõnestki muust teemast – tulebki saates juttu. Hüva kuulamist!

12.—19. septembrini toimub Pärnus rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest. Ürituse publikumagnetiks on algupärane ooperilavastus, mille peaosades astuvad üles noorte ooperilauljate konkursi parimad.Selle aasta festivalil lavastatakse koostöös Kaunase Muusikateatriga 19. sajandi Itaalia helilooja Gioachino Rossini koomiline ooper "Türklane Itaalias".Tänases saates on külas PromFesti kunstiline juht dirigent Erki Pehk ja lavastaja Andrus Vaarik. Jutuks tulevad Rossini, tema muusika, Pärnu festival ja võimalik, et muudki päevakohased teemad.Kuivõrd tegemist on hõivatud inimestega, siis oleme täna otse-eetris tavapärasest mõnevõrra hilisemal ajal.Peatse kohtumiseni!H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Kui usklikud on Eesti inimesed? Kuivõrd oluliseks peetakse kirikut ja kas inimeste arvates Jumal on olemas? Elu, usu ja usuelu uuringu esmastest tulemustest räägib religioonisotsioloog Liina Kilemit.