Podcasts about kuiv

Kuivõrd viimasel ajal on tehisintellekt jaganud kõneainet mitme eri nurga alt, uurib "Huvitaja" sel korral, milleks inimesed tehisintellekti juturoboteid täna üldse kasutavad.

"Kõigi Bachi teoste lõpus seisab üks lahend: SDG, Soli Deo Gloria [ld k 'ainult Jumala hiilguseks', H.]," ütles Tähenduse teejuhtide 247. vestlusringis muusik ja luuletaja Heili Meibaum [1], "see häälestus määrab tegelikult kõik muu." Kuivõrd Heili oli stuudios oma abikaasa Maiduga, kes on elukutselt klaverihäälestaja, olid jutuajamise lähtepunktiks häälestusprobleemid nii selle sõna kitsamas kui ka avaramas tähenduses. "Hea häälestuse eelduseks on ilma rooste ja niiskuskahjustuseta elastsed ja puhtad klaverikeeled. Kokku vajab häälestamist umbes 230 keelt! Seda on mõnevõrra rohkem kui viiulil või tšellol. Klaveri mehhanismi tipptasemel reguleerimine tähendab 16 tundi tööd. Et viia iga klahvi "liikumised" standardisse, tuleb 88 klahvi juures üle kontrollida umbers 16 seadistust," oli Mait kirjutanud Tähenduse teejuhtide 21. numbris ("Mitte ainult silmailu", 6.21 [2]). Kõigepealt rääkisimegi erinevatest häälestussüsteemidest, võrdsest temperatsioonist [3] ja kõlavärvidest. Edasi liikus jutt maalikunsti ja luuleni ning sealt juba häälestuseni meie endi eludes, seda nii isiklikus kui ka ühiskondlikus plaanis. Saatele pealkirja andnud tstitaat pärineb keskustelu lõpuosast (111. minut), kui pärisin selle järele, kuidas võis uusaegne muusikalise häälestussüsteemi muutus mõjutada meie üleüldist temperatsiooni. Head uudistamist!H.————————————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/8099342...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7545379...[3] • 13. Jaan Ross ja Toomas Siitan, "Muin... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ameerika Ühendriikide teadlased tegid kindlaks, et kui panna inimene tuukriülikonnas õunapuu alla istuma, hakkab tal poole tunni pärast igav," nii kõlas paar aastakümmet tagasi kuuldud Rohke Debelaki libauudis. See vahepealsete aastatega järjest kõnekamaks muutunud nali meenus mulle vestluses Jonas Nahkori [1] ja Martin Pendiga. Põhjuse kokkutulekuks andis Martini poolteist aastat tagasi Postimehes ilmunud artikkel "Eesti kool akadeemilise uhuu-teaduse tõmbetuultes" [2]. "Hoolimata tõrksusest seda tunnistada on haridusteadusest saanud põhimõtteliselt uhhuu-teadus, millele käib reaalsuse seletamine ja veel enam ennustamine kõrgelt ja kaugelt üle jõu," kirjutas Martin kõnealuses kirjatükis. See tuletas mulle meelde Tähenduse teejuhtide 12. numbris ilmunud intervjuu Aivar Halleriga ("Kool on kogukonna süda", 9.21 [3]). "Näete, siin on 104 üllitist. Nad on klassifitseeritud teadustöödena ja nende alusel on tehtud Eestis aastaid haridussüsteemi puudutavaid otsuseid. Kui teil pole olnud aega või tahtmist kõigi nendega tutvuda, aga kui te mind usaldate, siis ma võin teile kinnitada – mitte ükski nendest 104 tööst ei vasta eelnimetatud teaduslikkuse kriteeriumitele. Seetõttu on mul raske vältida järeldust, et kõige suurem pseudoteaduse kants on haridus- ja teadusministeerium," meenutas Aivar seal üht Reaalkoolis toimunud teaduskonverentsi.Jutuajamise lõpupoole rääkisime õunapuu all kujunenud olukorra laiematest ühiskondlikest tagajärgedest. Ma leidsin kinnitust oma äratundmisele, et kui igasugune ideoloogiline umbluu üritab end rõivastada graafikute, regressioonivõrrandite ja muu teaduslikkusele pretendeeriva pudi-padiga, murendab see pikas perspektiivis paratamatult nüüdisaegse tehnokraatliku ühiskonnakorralduse vundamenti. Hiljutine pandeemia oli selles kontekstis murranguline, põhjapanevate tagajärgedega ilmutuslik sündmus. Sama meelt on oma suurepärases UnHerdis [4] ilmunud artiklis "The tyranny of a Covid amnesty" [5] inglise kirjanik Mary Harrington [6], kes näeb pandeemiat "virtuaalide" (the Virtuals) ja "füsikaalide" (the Physcials) klassivõitluse kontekstis. "Avalikkuse usk jagatud objektiivsesse poliitilisse pinnasesse murenes veel enne mu tütre sündi [2013, H.]. Virtuaalide põhiprobleem on selles, et nende vastulöök Trumpile [2016, H.] ja Brexitile hävitas ühise poliitilise pinnase viimase piilari: meie usu teadusesse. Sellise ühise pinnase olemasolu on aga virtuaalide poliitilise legitiimsuse ja sellel rajaneva tehnokraatliku elukorralduse sine qua non," kirjutas Harrington oma artiklis. Seetõttu seisavad läänemaailmas ees sellise intensiivsusega klassikonfliktid, mida me pole näinud alates ametiühinguliikumise algusaastatest, prognoosib Harrington teises silmiavavas leheloos "Will Sunak end the new class war?" [7]. Kuivõrd sama autor on teisal (vt "Vaccine purity has infected the West" [8]) osutanud tuure üles võtva klassivõitluse religoossele mõõtmele, võib võrdlus ametiühingute alguspäevadega tüli ägedust tublisti alahinnata. "Meie ümber toimuv meenutab tõesti üha enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda. Valitseb hoiak, et me peame möödaniku plekid oma kultuurilt maha pesema. Selles kõiges on tunda ususõja energiat. Mina tunnen seda küll nii. Mingis mõttes jõuame siin Illichi argumendi juurde tagasi – me ei ole sugugi postkristlikud, vaid käitume nagu Inglise kodusõja ümarpead ja kavalerid," ütles Tähenduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus teine inglise kirjanik Paul Kingsnorth ("Stsientism ja seks", 8.22 [9]), kellega Harrington vestles Rebel Wisdomi [10] platvormil 2022. aasta aprillis ("The War on Reality" [11]).Head uudistamist!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Kõik otsused teen kolme-nelja meetri pealt, siis vaade peeglisse, siis käin palett käes maali juures ära, ootan sisehääle korraldusi, käsu mitmekordset kinnitust vaimses hierarhias. Olen suurte ülemuste tööriist. Eemaldun veelkord ja siis haarab mind tõeline ja õige, kustutamatu ja vältimatu voog, mis laseb mul südamerahuga uue pintslitõmbe teha. Järgmiseks pintslilöögiks valmistun samamoodi. Ja nii jälle ja jälle. Alles siis võivad saabuda need päevad, kus mind lastakse maalile päris ligi, ei küsimusi ega vastuseid, saabunud on terviklik töökeskkond. Maalin. Ülemused usaldavad mind ja mulle antakse edasiliikumiseks terve rood. Nad teavad, et ma täidan nende käske. Need vaikuse hetked ei ole küll pikad, võib-olla pool tundi, paarkümmend minutit. Siis lastakse mind välja, puhkama, istuma, vaatama. Ma ei tee ühtki pintslitõmmet oma peaga," kirjutas Aapo Pukk Tähenduse teejuhtide 14. numbris [1] ilmunud leheloos "Kuidas ma Jumalat maalisin" [2].Täna on Aapo Pukk stuudios oma abkaasa Helgega, kellega nad on koos aastaid vedanud kunstikooli [3]. Kuivõrd Aapo ja Helge tulevad kahekesi, siis kutsusin endale toeks Kaie, kes on käinud kaheksa aastat Pukkide Puise Nina maalilaagris [4].Peatse kohtumiseni!H.————————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7389972...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7388993...[3] https://www.aapopukk.com[4] https://www.aapopukk.com/puise-nina-m... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Kuivõrd järgmise nädala 2. oktoobril läheb suureks e-rehkendamiseks, arutame, millist kasu on meil reaalainetest täna, kus tehisintellekt on haaranud enda kätte kõik teadmised, oskab asju kujutleda ja on loominguline. Kuidas muudab meie mõtteid ja tööd tehisintellekt?

Patrik Kristali, Tony Varjundi ja paljud teised Eesti järgmise põlvkonna suurimad talendid üles kasvatanud Taavi Viik on üks perspektiivikamaid noori treenereid. Nüüdseks FC Flora esindusmeeskonna pingile istunud treener käis külas Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“. Põhimõttekindel Viik tunnistas, et tema usaldust on lihtne kuritarvitada, aga raske tagasi võita. Nii austab tema mängijaid, aga eeldab põhimõttekindla inimesena sama ka vastu. Tal on olemas helesinine unistus, millest ta kõva häälega ei räägi. Üldiselt ta oma karjääri pikalt ette ei planeeri, vaid liigub sammu kaupa. Kui ta on FC Flora esindusmeeskonda välja jõudnud, siis on järgmine samm olla seal edukas. Juuli alguses Flora seniselt peatreenerilt Norbert Hurdalt üle võtnud Viik sõnas, et muudatuste tegemine on hooaja keskel raske, aga ta püüab. Eeskätt on ta muutnud treeninguid intensiivsemaks. „Suhtlesime Norbertiga ka varasemalt, sest ta tegeles spordidirektorina duublite ja värbamisega. Jalgpallis oli meil maailmavaateliselt sarnasusi, aga ka erinevusi. Me oleme inimestena kaunis erinevad ja sealt hakkab pihta ka jalgpalliline poolt. Minu jaoks on alati treening kõige tähtsam. Kui treening pole intensiivne, siis seda ei saa ka mängus nõuda. Ma ei saa öelda, et Norberti trennid polnud intensiivsed, aga minu maitse jaoks mitte piisavalt,“ ütles ta. Kuivõrd suure osa oma karjäärist on Viik töötanud noortega, siis rääkisime ka noortetöö võlust ja valust. Ta tunnistas, et ühes asjas pole ta traditsiooniline treener – noorteklassis ei taha ta iga hinna eest võita. Näiteks Kristal, Varjund & co mängisid Eesti meistrivõistlustel endast pidevalt aasta või mitu vanematega ning pole kunagi tulnud meistriks. Ometi on nad jõudnud kaugemale kui enamik eakaaslaseid. „Kui sa kaotad väga palju, siis on midagi valesti ja sa mängid ilmselt vales liigas. Ja kui sa võidad väga-väga palju, siis on samamoodi midagi valesti. See on põhjus, miks me 2006. aasta pundiga mängisime kogu aeg 2005. aasta liigat – me ei jõudnud kunagi esiliigasse, vaid olime kogu aeg teises liigas,“ selgitas Viik.

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime keisrist. Kuivõrd erineb keisrijärgne taastumine vaginaalse sünnituse järgsest perioodist? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja sünnitusosakonna vastutav ämmaemand Merit Tammela. Saatejuht on Ingela Virkus.

"Mida teha, kui on keha?" küsis [Albert Trapeež](https://www.youtube.com/watch?v=IXWYsoBiJWY&t=1s) juba mitu aastakümmet tagasi. Kuivõrd vastus on jätkuvalt ebaselge, siis arutleme sel teemal [Kehapsühhoteraapia assotsiatsiooni](https://www.kehapsuhhoteraapia.ee/) presidendi Robert Randmaga, kellest ma kuulsin esimest korda [Aleksander Eeri Lauprmaa](https://www.youtube.com/watch?v=CMnHd5giQo8&t=24s) käest, kes on tänane teine saatekülaline. Peatse kohtumiseni! H.

1. aprillil eetrisse läinud võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" keskendus oma 154. osas treeneriameti eripäradele, kuid ette võeti ka Eesti meistrivõistluste finaalseeriad ning muud päevakajalised teemad. Saates lõi lisaks püsiliikmetele ehk Taavi Nõmmistule, Mihkel Uibolehele ja Karl Rinaldole kaasa ka valitseva Eesti ja Balti meistri TalTech/Selveri ning Eesti naiste koondise peatreener Andres Toobal. "Kui palju meil klubivõrkpallis ringleb sellist positiivset energiat, et sponsorid meid nii väga tahaksid toetada?" küsis Toobal. "Me räägime kogu aeg, kui vähe klubisid meil on, kui halb on, kui vigased me oleme. Ja kui midagi hästi tehakse, siis tõmmatakse mingi muu asjaga sopp peale. Kuidas me nii lähme selle sama jutuga sponsorit meelitama? Mul on kahju ka Balti liiga finaalturniirist. Minule küll head maiku see ei jätnud. Finaal kujunes lõpuks tuliseks 3:2 mänguks, aga mingit maitset sellest ei jäänud." "Me oleme juba aastaid rääkinud sellest, kuidas me ellu jääme, mitte sellest, et me teeme midagi ägedat. Me pole tekitanud enda ümber sellist energiat, et me müüksime seda (võrkpalli)," lisas Toobal. Valik seekordseid teemasid: *Teistmoodi sissejuhatus; *Kui palju jätavad treenerid timeoutide ajal mikrofonisse ütlemata? *Andres tunnistab: mängijakarjääri varajane lõpp teeb tänaseni haiget;  *Kuivõrd sarnased või erinevad on naiste ja meeste võrkpall? *Pisarad käivad naiste võrkpalliga käsikäes, mehed jätavad rohkem enda sisse; *Miks ei jätnud Balti liiga võit Andresele head maiku? *Kuidas Toobal tänavust Selveri meeskonda komplekteeris? *Millised mehed on Tristan Täht, Marx Aru ja Keith Pupart? *Võru VK Barrus ja Tartu Bigbank pakkusid ühe aegade erilisema poolfinaalseeria; *Võrus üle 800 ja Tartus üle 1000 pealtvaataja saalis; *Mida on seni näidanud naiste ja meeste finaalseeriad? *Heleene Hollas ja Liisa Remmelg tegid Brasiilias kõva tulemuse; *Kas Ardo Kreegi karjäär on läbi?

"Mida teha, kui on keha?" küsis Albert Trapeež [1] juba mitu aastakümmet tagasi. Kuivõrd vastus on jätkuvalt ebaselge, siis arutleme sel teemal Kehapsühhoteraapia assotsiatsiooni [2] presidendi Robert Randmaga, kellest ma kuulsin esimest korda Aleksander Eeri Lauprmaa [3] käest, kes on tänane teine saatekülaline.Peatse kohtumiseni!H.—————————————[1] https://youtu.be/IXWYsoBiJWY?si=0vtLq...[2] https://www.kehapsuhhoteraapia.ee[3] https://www.youtube.com/live/CMnHd5gi... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Teatri tõrgeteta toimimiseks on lisaks laval säravatele inimestele vajalikud veel mitme ameti esindajad. Üks neist ametitest on publikuteenindaja. Mida teevad publikuteenindajad lisaks piletite kontrollimisele? Kuivõrd teistega arvestav on Vanemuise publik? Mida on näitlejatele etenduse järel lavale kingituseks saadetud? Saates on külas Vanemuise publikuteenindajad Malle Lainevool ja Karoliina Kangur.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" läheb 151. osaga eetrisse Kodu stuudiost, kus põhiraskus on naiste ja meeste Balti liiga finaalturniiri ümber toimuval. Saates lööb kaasa lisaks Mihkel Uibolehele, Taavi Nõmmistule ja Karl Rinaldole ka saatesarja debütant, korvpalli Euroliiga kohtunik ja Rae Spordikool/Viastoni võrkpallinaiskonna mänedžer Rain Peerandi, kes avab nii naiste ühe tippklubi kui ka laiemalt koduse võrkpalli telgitaguseid. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Kuivõrd erinevad on korvpalli- ja võrkpallikohtuniku ametid; *Kui võrkpallis oleksid tehnilised vead, siis mitu tehnilist teeniks hooaja jooksul Rae peatreener Raigo Tatrik? *Mida arvab tippkohtunik värskelt korvpallis lahvatanud skandaalist Gert Kullamäe ümber? *Optibet naiste ja Cronimet meeste Balti liiga kulminatsiooni hoiab suures meedias pildis seiklus kuupäevade ja kellaaegade ümber. Avame teema koos detailidega; *Poolfinaal reedel kell 12.00 vs. finaal laupäeva õhtul teles ehk kas naiste võrkpall pigem kaotab või võidab muudatuste tõttu? *Mida saaks teha, et tulevikus taoliseid muresid vältida? *Kas Tartu Bigbanki Balti liiga hooaeg saab vigastuste tõttu kurva lõpu? *Rae Spordikool/Viastoni töö kogukonnaga kannab vilja. Kuidas õnnestub Rael see, mis paljudel meistriliiga naiskondadel ja meeskondadel ei õnnestu? *Eestisse tuleb rannavolle MK-etapp! Kas Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar osalevad? *Gheorge Cretu ja Cedric Enard uutel jahimaadel; *Andres Toobalist sai Eesti naiste koondise uus peatreener - muljed ja mõtted; *Uued ideed seoses koostööst soomlastega - kas karikavõistlused peetakse uuel hooajal koos? *Henri Treial võitis Belgias 11 000 pealtvaataja ees karika, Oliver Venno karikad ei mahu enam koju ära; *Milline näeks välja saate tegijate ideaalne teleproduktsioon võrkpallimängust? "Kuldse geimi" tegijad vabandavad seekordse saate väga halva helikvaliteedi pärast. Et viga avastati alles saate lõpus ning uuesti enam kahetunnist episoodi aega lindistada polnud, sai otsustatud saade taolise kvaliteediga siiski üles panna, arvestades, et see on vähemalt parem kui mitte midagi. Loodame võrkpallisõprade mõistvale suhtumisele.

"Raamat, mille käsitlusobjektiks on õhtumaa vaimu evolutsioon, püstitab erakordseid nõudmisi nii lugejale kui ka autorile, kuna see nõuab meilt sageli radikaalselt teistsuguste vaatepunktide omaksvõtmist. Selline raamat vajab mõningast intellektuaalset paindlikkust – vastuvõtlikku metafüüsilist kujutlusvõimet, suutlikkust näha maailma läbi teiste ajastute meeste ja naiste silmade. Mingis mõttes nõuab see alustamist tühjalt lehelt, asjade vaatamist ilma juba olemasolevate arusaamade toeta – või koormata," kirjutab Richard Tarnas [1] "Õhtumaa vaimu passiooni" [2] sissejuhatuses.Richard Tarnase ja tema raamatu mõju mulle on raske ülehinnata. Esimest korda sattus see mulle pihku 2019. aasta kevadel. Sama aasta sügisel ja järgneva aasta kevadel andis see selgroo mu kahele "Oluliste raamatute" sarja kuuluvale kursusele EBS-is – "Vormiv vastasseis" [3] oli pühendatud Henri Bergsoni [4] "Loovale evolutsioonile" ja "Romantiline reaktsioon" [5] Johann Wolfgang Goethe [6] "Faustile".2021. aasta kevadel oli mul tänuväärne võimalus Tarnase endaga vestelda. Meie intervjuu "Kõik hingab koos" [7] ilmus Tähenduse teejuhtide 9. numbris ning see andis pealkirja ka meie sel suvel ilmunud kogumikule [8], mis võtab ühtede kaante vahele kokku lehe kahel esimesel hooajal ilmunud intervjuud. Sama aasta sügisel pidas Richard Tarnas külalisloengu EBS-i kursusel "Hinge kood" [9]. Umbes sel ajal salvestasime Siim Lille ja Mihkel Kunnusega "Õhtumaa vaimu passioonile" pühendatud vestlusringi "Monoliitse mõtlemise miinused" [10].Sel suvel ilmus "Õhtumaa vaimu passioon" Tanel Perni [11] suurepärases tõlkes ka eesti keeles. Septembri lõpus rääkisime Tarnase raamatust Kuku Raadios Marek Strandbergiga [12]. Kuivõrd tänases vestluses osaleb Mareki kõrval luterlik pastor Arne Hiob, siis on mul plaan keskenduda eelkõige reformatsiooni rollile õhtumaa vaimu evolutsioonis. "Reformatsiooni ainukordne paradoks seisneb selle olemuslikus ambivalentsuses, kuna see kujutas endast ühtaegu konservatiivset usulist reaktsiooni ja radikaalset libertaarset revolutsiooni," kirjutab Richard Tarnas.Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] https://www.youtube.com/playlist?list...[2] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...[3] https://youtu.be/U1fxxC0H5TA?si=UFelW...[4] https://youtu.be/ZSxFv2fb9GQ?si=VzC64...[5] https://youtu.be/C-3hMuebUrw?si=1Lv8F...[6] https://www.youtube.com/live/f_x4TEba...[7] https://teejuhid.postimees.ee/7253438... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Chaque semaine dans Transfert, nous vous faisons découvrir des histoires d'inconnus, des récits inédits qui vous surprennent, vous émeuvent ou vous révoltent.Aujourd'hui, nous vous proposons de revenir sur un événement que nous avons tous vécus, de près ou de loin, il y a huit ans. C'était un 13 novembre. La France assistait sidérée à la pire attaque terroriste de son histoire. Aucun d'entre nous n'a oublié ce soir-là, la douleur de tout un pays, les vies brisées de centaines de victimes. Après le temps du deuil et du recueillement est venu celui de la justice. Dans le podcast V13, Théo Ivanez et Vincent Nouzille retracent l'enquête tentaculaire pour identifier les coupables et racontent les préparatifs du plus grand procès pour terrorisme. Victimes, magistrats, policiers, avocats, journalistes, responsables politiques, livrent tour à tour leur témoignage sur cette nuit tragique et ses conséquences. Des premières menaces au procès, plongez au cœur de l'enquête des attentats du 13 novembreLa série est à retrouver en intégralité sur Apple Podcasts et sur Spotify.V13, le procès des attentats est un podcast Docurama coproduit par Initial Studio et KUIV, adapté de la série documentaire audiovisuelle "V13" co-produite par KUIV et LCP, écrite et réalisée par Théo Ivanez et Vincent Nouzille.

Peaminister Kaja Kallase (RE) abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv transpordiettevõte Stark Logistics on Ukraina sõja ajal jätkanud koostööd Venemaaga. Kas peaminister peaks puhkenud skandaali tõttu tagasi astuma? Mil määral on Kallas vastutav abikaasa ettevõtte tegevuse eest? Kuivõrd tõsiseltvõetavad on tema senised selgitused olukorra kohta ning milline vastuolu esineb peaministri väljaütlemistes vahetult pärast Ukraina sõja algust ning tänases reaalsuses? Sel teemal räägime saates "Otse Postimehest" Kaja Kallase teise valitsuse välisministri, Isamaa esimehe Urmas Reinsaluga. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 16. osa kannab pealkirja „Kuidas armastada venelast?” Kuivõrd on teisenenud arusaamad vene kultuuridest viimase 16 kuu jooksul? Millised muutused on aset leidnud suhtumises olnusse: kuidas vaadelda Venemaa ja Eesti ajalugu? Milliseid vastuseid võiksime leida minevikust? Mis leiab aset Vene ühiskonnas praegu ja mis võib saada edasi? Neil teemadal vestlevad TÜHI vene kirjanduse ja kirjandusteooria dotsent Grigori Utgof ja TÜHI teadur, ajaloolane Kristo Nurmis. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Eelmises vestluses "[Pärimuskultuur ja pseudoteadus](https://www.youtube.com/watch?v=J9qx1JMv2OI&t=2s)" tuli muuhulgas jutuks ka Soomaal toimuv [metsalaulupidu](https://metsalaulupidu.ee/), mida korraldavad Indrek ja Anna Vainu. Täna on mõlemad "Tähenduse teejuhtide" stuudios oma ettevõtmisest rääkimas. Kuivõrd tegu on abielupaariga, siis palusin seekord ka Kaiel kampa lüüa. Kuulmiseni! Hardo.

Eelmises vestluses "Pärimuskultuur ja pseudoteadus" [1] tuli muuhulgas jutuks ka Soomaal toimuv metsalaulupidu [2], mida korraldavad Indrek ja Anna Vainu.Täna on mõlemad Tähenduse teejuhtide stuudios oma ettevõtmisest rääkimas. Kuivõrd tegu on abielupaariga, siis palusin seekord ka Kaiel kampa lüüa.Kuulmiseni!H.———————————————[1] https://www.youtube.com/live/J9qx1JMv...[2] https://metsalaulupidu.ee Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Ootamatu statistika - oleme kogu aja mõelnud, et isegi kremlimeelsed ei kavatse kolida Venemaale. Peame pettuma? Kuivõrd ohtlikud on Venemaa kodanikud tegelikult? Stuudios arutlevad julgeoleku ekspert Andres Anvelt ja saatejuht Pavel Ivanov.

Ei ole jalgpallikultuuri ilma jalgpalliklubideta. Ja kogu jalgpallikultuur pole Premium liiga, vaid tugevaid, iseseisvaid ja ägedaid klubisid teeb tööd ka jalgpallipüramiidi alumistel astmetel. Jaanipäeva eel keskendus Õhtulehe vutisaade „Kolmas poolaeg” Tartu Welcole ehk ühele Eesti kõige omanäolisemale jalgpallipüramiidi osale. Welco sai alguse ligi 15 aasta eest Tartus. Esialgu toksisid sõbrad üheskood liigas vutti oma lõbuks, aga üsna kiirelt saadi aru, et sellest jääb väheks. Asjal võiks olla taga mingi laiem mõte ja nii pandi paika visioon, et 20 aastaga tuleb saada Eesti spordi kõige tuntumaks brändiks. Nüüd ollakse ca poolel teel. Terve aja klubi juures möllanud Mart Raamat tuli külla ja andis aru, kuidas on läinud ja kas ollakse kursil. Mõned aastad tagasi, vahetult koroonapandeemia eel, otsustas Welco hakata Eesti Rahva Muuseumi juurde ehitama iseenda staadionit. „Ainult lollid hakkavad enne maailmasõda staadionit ehitama,” teatas Raamat paari aasta eest. Toona pidas ta küll silmas pandeemiat, aga praegu maailmas toimuvat arvestades ... Staadion on nüüd vähemalt nii palju valmis, et juba ammu saavad seal lapsed teha trenni. Raamat räägib veel ka Welco legendaarsest fänlusest, mis viimastel aastatel ära on kippunud kaduma. Meenutame tippaegu ja arutleme üheskoos, kuidas seda tagasi saada. Kuivõrd Raamat on ka Eesti Õliühingu tegevjuht, siis saate alguses annab ta kiirkorras aru kütusehindade teemal. Head kuulamist!

Suurõppus Siil 2022 on lõpusirgel. Kuidas on kulgenud 15 000 ajateenija, reservväelase, tegevväelase, kaitseliitlase ja liitlasriikide sõduriga kogu Eestit haaranud kaitseväeõppus? Kuivõrd teravad on meie riigikaitselised okkad? Kuivõrd valmis on reserväelased pärissõja korral lahingusse astuma? Nendel teemadel rääkisime tänases saates kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna vanemstaabiohvitseri kolonelleitnant Erkki Roosnurmega. Saatejuht on Sander Punamäe.

Ukrainas toimuva sõja tõttu on agressorriigi naabritel oluline ümber hinnata oma kaitsevõimekus. Kuivõrd on Eesti tänases julgeolekukriisis arvestanud oma riigikaitse arengukavas n-ö uue reaalsusega? Milline on Eesti kaitseväe võimekus? Kui palju on Ukraina sõda pannud ümber hindama Eesti riigi kaitsevajadusi nii inimressursi kui relvastuse mõttes? Mida kujutavad endast sõjalised õppused, mille tarvis otsustas Ühendkuningriik saata Ida-Euroopasse 8000 sõjaväelast, et harjutada tegevusi Venemaa kallaletungi puhuks? Vastab kaitseminister Kalle Laanet, saatejuht on Nele Kullerkupp.

Jan Kaus on tekste avaldanud juba üle 20 aasta. Kuivõrd on aga kirjanikuametit võimalik õppida? Milline on hea tekst? Kuidas enda kirjutamisoskust parandada? Kui määrav on toimetajatöö? Milline näeb välja Jani kirjutamisprotsess? Miks peaks raamatuid lugema?

Vana aasta eelviimasel päeval liitusid Tartu Tammeka põhimehed Tristan Koskor ja Mihkel Järviste üheskoos FC Floraga. Ametlikult teatas klubi esimesena Järviste tulekust, ent sisuliselt tõmmati Flora särk ikkagi esimest korda selga ühel ajal. Nüüd käisid mehed Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg” oma elust lähemalt rääkimas. Kuivõrd Tammeka tegi mullu niivõrd kehva hooaja, siis pidid tartlased alguses andma aru, miks läks just nii mitte naa. Seejärel võrdlesid mehed Flora tingimusi Tammeka omadega ja ainuüksi neid taustajõude, kes igapäevaselt mängijatega tegeleb, on kolm korda rohkem. Kõvasti kriitikat sai mängijatelt hooaja lõpus Tammeka peatreeneriks olnud Dmitrijs Kalašnikovsi otsus kahel puhul saata Premium liiga mängule duubelkoosseis. Saate teises pooles teeme mängijate abiga teisipäeval algavale hooajale väikse eelvaate, kus käime läbi iga meeskonna täiendused, plussid ja miinused. Head kuulamist!

Mitu korda enne kallaletungi oma naabrile väitis Venemaa president Vladimir Putin justkui ajaloole tuginedes, et ega sellisel riigil polegi justkui õigust eksisteerida. Ajaloolane David Vseviov aitab hinnata, mis Putinil viga on. „Ei tahaks üldsegi analüüsida Putini kõnet ajalooteaduse vaatevinklist,“ alustab Vseviov. „Aga piirdume siis teadmisega, et Lenin ei ole Ukraina riigi looja, bolševikud ka mitte – vaid hoopis selle riigi hävitajad. See on üks üheselt tõestatav.“ Aga miks kasvõi Venemaa julgeolekunõukogu, keda telekaamerate ees alandati, Putinile kollektiivselt vastu ei hakanud. Kuidas on võimalik, et üks mees langetab otsuseid, mida tema lähimad nõunikud sisimas ilmselgelt heaks ei kiida? „Ainuõige küsimus on, miks peeti vajalikuks seda meile näidata,“ kommenteerib ajaloolane. „Meile peeti vajalikuks näidata värisevate kätega luure juhti, kes ilmselt varem sel suunal tegutseb. Kes ilmselt arvas, et nuia kasutatakse lihtsalt abivahendina, et midagi välja pigistada, ning nüüd ta näeb, et keegi laseb selle nuia käiku. Aga seda näidatakse ainult ühel eesmärgil: tõestada, kes on peremees.“ Kõik ülejäänud Kremli ladviku allumine taandub Vseviovi hinnangul ainult ühele: hirm. Mitte enam stalinilikul viisil mahalaskmise ees, aga hirm kaotada näiteks privileege. Ja Putin – milleks talle seda vaja? On ta kompleksides? Tahab minna ajalukku suure juhina nagu Peeter I või Stalin? „Aeg on ikka natuke teine,“ usub Vseviov. „Loomulikult, kui see võim jätkub samasuguselt, siis kirjutatakse see kindlasti õpikutesse nii nagu vaja. Tegelikkuses läheb ta ajalukku aga tulevikku silmas pidades veriste kätega diktaatorina“. Saates veel Milline on šanss leida Kremli nukuvalitsusse osalisi? Kuivõrd võime praegu öelda, et „põlised Vene alad“ on hoopis põlised Ukraina alad? Mis rolli mängivad omaaegsed kasakad selles, et Ukraina on praegu demokraatia ning Venemaa mitte? Milliseid vapustusi toob Ukraina ründamine kaasa Vene ühiskonnale? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ David Vsevioviga siit!

Meie tänane kohtumine toimub Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ning meie külaliseks on füüsika- ja keemiaõpetaja Riina Murulaid. Kodukool tutvustab Riinat kui kultuurihuvilist, innustunud loodusainete õpetajat, kes teeb füüsika ja keemia huvitavaks ja eluliseks. Riina on julge katsetaja, kes on omandanud palju kogemusi välismaal reisides ja õppides. Tänases saates saame Riinaga lähemalt tuttavaks ning kuna Riina pärjati 2014. aastal Eesti Füüsika Seltsi aastapreemiaga julge, ennastsalgava ja eduka tegevuse eest Eesti füüsikahariduse edendamisel, siis palumegi Riinalt näpunäiteid, kuidas elavdada huvi füüsika vastu. Saade salvestatud 1. oktoobril 2021 Head kuulamist! 00:00 Sissejuhatus 00:54 Kuidas ja miks sai Riinast just loodusainete õpetaja? 04:12 Kus ja kui kaua on Riina õpetajana töötanud? 06:03 Erinevused maa ja linna, tava ja erakooli õpilaste vahel. 07:49 Kuivõrd teadlikult on Riina koolivahetusi teinud? 10:05 Soovitused, kuidas uuel õpetajal koolitulek kergemaks teha. 14:35 Milline peaks üks ideaalne füüsikatund olema? 19:27 Mis on füüsika raudvara? 21:27 Kas valem peab peas olema? 22:34 Riina salarelv, kuidas panna õpilasi füüsikat armastama. 24:32 Kuidas elab meie koolifüüsika? 26:13 Millistele küsimustele otsid koos õpilastega vastuseid? 28:37 Miks me tunneme füüsika ees nii suurt hirmu? 32:55 Millised on praktilised tööd füüsikas? 36:48 Kui paljud lapsed pöörduvad oma probleemülesannetega õpetaja juurde? 39:45 Andekad ja abivajavad õpilased. 47:24 Kui palju muretseb Riina õpetajate järelkasvu pärast? 49:47 Riina vaheaasta ja õpiku kirjutamine. 59: 31 Füüsika ainekava maht. 1:02:47 Füüsika ja keemia õpetamine inglise keeles, miks ja kuidas? 1:08:29 Mis on CERN ja miks Riina seal käib? 01:15:11 Riina sõnum haridusministeeriumile. "Õpime koos" Kuula saateid: YouTube: https://bit.ly/327qt5V Spotify: https://spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: https://apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: https://bit.ly/2WJS4ri Jälgi meid sotsiaalmeedias: Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos Anna taskuhäälingule hoogu juurde ja hakka püsitoetajaks: https://www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014 Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Venemaa kavatsusi Ukrainas me ei tea. Küll võimaldab USA käitumine tal märksa kergemini anda raketilööke ka temaga otseses konfliktis mitteolevate naabrite vastu. Kaks aastat tagasi, 3. jaanuar 2020. Bagdadi lennuväljale saabub kõrge külaline, Iraani eriüksuste juht Qasem Soleimani. Järgmisel hetkel on tema ja veel üheksa inimest surnud. Saksamaalt välja lennanud Ühendriikide droon hävitas ta raketilöögiga nii põhjalikult, et surnukeha suudeti esialgu tuvastada vaid sõrmuse järgi. Riigiteadlane Viljar Veebel tuli äsja koos kahe kolleegiga välja teadusliku uurimusega, mis on oma hinnangus hävitav: „Rahvusvaheline õigus lubab tegelikult ennetavat lööki, kui on olemas kõigile arusaadav oht,“ kirjeldab ta. „Probleem on aga selles, et keegi peale ameeriklaste sellest ohust aru ei saanud.“ Aga nüüd on tekkinud pretsedent, mida võiks südametunnistuse piinadeta kopeerida ka Venemaa. Veebel toob ühe mõttemängu: „Kui me võtame Eestis kaitseliidu, siis see on ju Venemaa jaoks halvas nimekirjas. Ning eriti Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi, kes on lubanud Tallinnasse jõudnud Vene sõdurid ära tappa,“ kirjeldab ta. „Ja kui nüüd Ühtegi peaks minema kohtuma oma Riiga Läti kolleegiga, võiks see tunduda Venemaale üsna sarnane, et ebameeldiv inimene õhku lasta.“ Saates kuulemegi Mille poolest erines Soleimani hukkamine näiteks Osama bin Laden tapmisest või miks mitte Venemaa poolt toime pandud salamõrvadest? Milliseid õppetunde saab siit Venemaa veel võtta? Venemaa armastab öelda, et on rahvusvahelise õiguse pooldaja. Kuivõrd ongi kirjutatud ja kirjutamata reeglid Moskvale olulised? Lääneriikide Soleimani tapmisele polnud ühtne. Kuidas pidanuks Eesti enda huve silmas pidades reageerima. Räägime ka Kuidas Venemaaga Ukrainas ratsionaalselt pingeid maha võtta, kui nuga juba kõril on? Kas Eesti huvides võiks tegelikult olla kokkulepe vähendada siin NATO üksusi – kui Venemaa teeks enda poolt siin piirkonnas sama?

Selle aastaga sai Eestis läbi FC Flora valitsemisajastu, kuna kolmest kodumaal välja jagatud tiitlist on kaks suuremat jõudnud FCI Levadia kätte. „Kolmas poolaeg” kutsus seekord laua taha Flora presidendi Pelle Pohlaku. Saadet juhtis Rasmus Voolaid Pohlak rääkis, et vaatamata euroedule mõjus meistritiitlist ilma jäämine klubile väga valusalt. Flora president arvas, et kahe hooaja vahel lahkub meeskonnast kaks-kolm mängijat ning Rauno Sappineni välismaale siirdumine peaks olema üsna tõenäoline. Vastuse sai ka küsimus, kas Sappineni tuleb asendama Premium liiga parim väravakütt Henri Anier. Pohlak rääkis ka endast kui Flora presidendist lähemalt ning ta usub, et sel positsioonil näeb teda sisuliselt terve elu. Viis aastat tagasi ametit alustades tegi ta enda sõnul vigu ning välja vahetus pea kogu kontori koosseis. Kui esmalt võeti teda kui Aivar Pohlaku poega, siis tänaseks päevaks on ta välja võidelnud positsiooni olla Pelle Pohlak, mitte oma isa poeg. Kuivõrd Flora suhtub noortetöösse aina tõsisemalt, siis avaldas Pohlak ühtlasi lootust, et enam klubis välismaalaste abi kasutama ei pea.

Meistrite liigas peeti alagrupiturniiri 5. voor, mille järel on 16 edasipääsejast selged 11. Mida näitas Manchester City 2:1 võit PSG superkolmiku Neymar – Messi – Mbappe võlude ja valude kohta? Kuivõrd keerulises seisus leiab end Barcelona ja ons Amsterdami Ajax hetkel tugevam kui Manchester United? Tähelepanu all on jalgpallihuliganism Prantsusmaal, kus kõik näitavad näpuga teistele ja leiavad, et keegi peaks kindlasti midagi tegema. Kas Eesti meistriks tuleb Flora või Levadia? Panustamisrubriigis luubi all paf.com'i koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Meistrite liigas peeti alagrupiturniiri 5. voor, mille järel on 16 edasipääsejast selged 11. Mida näitas Manchester City 2:1 võit PSG superkolmiku Neymar – Messi – Mbappe võlude ja valude kohta? Kuivõrd keerulises seisus leiab end Barcelona ja ons Amsterdami Ajax hetkel tugevam kui Manchester United? Tähelepanu all on jalgpallihuliganism Prantsusmaal, kus kõik näitavad näpuga teistele ja leiavad, et keegi peaks kindlasti midagi tegema. Kas Eesti meistriks tuleb Flora või Levadia? Panustamisrubriigis luubi all paf.com'i koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Õhtulehe jalgpallisaade „Kolmas poolaeg“ naaseb pikalt pausilt ja proovib anda enda brändile uue näo. Eesmärk on edaspidi eetrisse jõuda iganädalaselt ja arutleda ekspertidega Eesti jalgpalli päevakajalisematel teemadel. Kuivõrd käimas on koondisepaus, siis oli seekord fookus Eesti rahvuskoondisel. Belgia – Eesti kohtumist analüüsisid ühise laua taga saatejuht Rasmus Voolaid, jalgpallitreener Marko Pärnpuu ning FCI Levadia ääremängija Frank Liivak. Eesti 1 : 3 kaotusega lõppenud mängus olid kaks väga eriilmelist poolaega. Avapoolaeg oli hirmus ning eestlastel oleks kasulikum olnud jalgpallisaabaste asemel kanda jooksutosse. Ilmselt poleks suurt kasu olnud ka sellest, kui keskkaitses oleks olnud praeguste koondislaste asemel maailmameistrid, sest probleemid peitusid mujal. Nagu ikka, siis kippusid jutud teemast natuke kaugemale liikuma ja nii saime teada, kuidas kogenud Pepe Reina Liivaku suguse noore naga omal ajal Napoli trennis paika pani. Lisaks peatusid osalejad pikemalt Eesti koondise ründajate, Matvei Igoneni, Vladislav Kreida ja Markus Poomi personaalküsimuste juures. Head kuulamist!

Veel enne, kui die Welt tõi välja Euroopa komisjoni kartuse, et migrante võidakse hakata lennutama Minkskist Eesti piiri äärde Pihkvasse, juhtis samale võimalusele tähelepanu politoloog Karmo Tüür. Praegu, ütleb ta, pole ametlikul tasandil võetud vastu ühtegi poliitilist otsust, et liini ei tule. Kõik on puhta mitteametlik, „tehnilistel põhjustel“. Valdavalt Iraagist pärit immigrantide puhul tuleks neil seejuures läbida piirikontroll: „Venemaa peaks siis jah avalikult näitama oma enda rolli selles konfliktis,“ tõstab ta esile. Pole selge, et Moskva seda tahaks. „Küll aga on Venemaa ja Valgevene järjest rohkem ühte sammu astumas, eriti mis puudutab välis- ja julgeolekupoliitikat,“ märgib Tüür. „Mul oleks väga-väga-väga keeruline uskuda, et Valgevene on teinud kõike seda ilma Venemaaga vähemalt kooskõlastada.“ Tõsisemaks peab politoloog hetkel mitte nähtavaid, kuid potentsiaalseid arengustsenaariume, eriti 100 km nn Suwałki koridoris. „Kui provokatsioonide teel viiakse vastasseis selleni, et asi läheb kineetiliseks – piisab ju, kui visata migrantide laagrisse paarkümmend automaati ja need tulipead viivad asja kineetiliseks ise, võib juhtuda, kus lõiku Suwałki koridoris hakatakse ründama nii alt Valgevene kui ülevalt Kaliningradi poolt.“ Saates veel Kuidas sobitub see kõik konteksti „hea Putin annab gaasi“ ja „Venemaa saadab välja signaale piirileppe allkirjastamiseks? Kuivõrd võis õppustel Zapad läbimängitu olla osaks sellest stsenaariumist? Mil määral on Putinil ja Lukašenkal võimalik olukorda enda võimupositsioonide tugevdamiseks ära kasutada? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Karmo Tüüriga siit!

Funderbeamil kaasab raha tervislikku eluviisi propageeriv ja geeniteadusel põhinevaid elustiili soovitusi jagav personaalmeditsiini idufirma Geneto. Idufirma juht Jaak Sarv selgitab, kuidas nende poolt pakutavad riskiskoorid aitavad ennetada eluiga oluliselt lühendavaid haigusi ning suurendada seeläbi elatud aastate arvu. Juttu tuleb ka Geneto plaanidest laieneda välisturgudele Poolas, Soomes ja Suurbritannias ning ärimudelist, mis on tulevikus aluseks positiivsete rahavoogude genereerimisel.  Käime üle ka ettevõttega seotud riskid ning püüame aru saada, kuidas jõuda riskigrupis klientideni, keda iseloomustab küll riskantne tervisekäitumine, kuid kes pole motiveeritud oma harjumusi muutma.  Kuivõrd geeniteadusel põhinevad riskiskoorid võimaldavad tulevikus ennustada ka konkreetse inimese eluiga, räägib Sarv, kuidas nende koostöö nii Tartu Ülikooli geenivaramu kui ka Suurbritannia biopangaga sellele eesmärgile kaasa aitab. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe. 

Kas see on lubamatu, et kultuuriminister tippsporti ei tunne ega mõista? Ei, ei ole. Kohe tõesti ei ole. Aga Tiit Teriku reedese sõnavõtu suurim probleem ei peitunud spordivõhiklikkuses, vaid ebasportlikkuses. See läheb spordiinimestele hinge ja jääb meelde. Kuivõrd tugev konkurents valitses lühiraja EM-il, kus 14-aastane Eneli Jefimova hõbemedali võitis? Mida arvata vehklemisliidus toimuvast seebiooperist? Miks peetakse Anett Kontaveiti WTA aastalõputurniiri üheks soosikuks? Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Kas see on lubamatu, et kultuuriminister tippsporti ei tunne ega mõista? Ei, ei ole. Kohe tõesti ei ole. Aga Tiit Teriku reedese sõnavõtu suurim probleem ei peitunud spordivõhiklikkuses, vaid ebasportlikkuses. See läheb spordiinimestele hinge ja jääb meelde. Kuivõrd tugev konkurents valitses lühiraja EM-il, kus 14-aastane Eneli Jefimova hõbemedali võitis? Mida arvata vehklemisliidus toimuvast seebiooperist? Miks peetakse Anett Kontaveiti WTA aastalõputurniiri üheks soosikuks? Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Miskit näib olevat valesti. End vaktsiiniga kaitsnud inimesed annavad järjest teada, et koroonaviirus on nad viimaks kätte saanud. Mis sünnib? Tõsi, enamikul neist on viirushaiguse sümptomid kergemad kui nii mõnegi muu sügisese külmetuse puhul. Kuigi ega ta meeldiv ole. „Loomulikult võib läbimurdeinfektsioon olla inimesele raske, tal võib olla väga halb, kuid vähesed satuvad temaga haiglaravile,“ räägib Eesti üks suurimaid spetsialiste vaktsineerimise teemal, perearst Marje Oona. „Suurem on oht haiglasse sattuda eakamatel ning seepärast soovitame neile kindlasti praegu ära teha tõhustusdoosi.“ Läbimurdeinfektsioon tähendab Oona sõnul seda, et viiruse delta variant suudab juba nõrgenenud kaitsekehadega inimeste esmasest vaktsiinikaitsest läbi tungida. „Ega see deltavariant palju algsest variandist ei erine,“ selgitab ta. „Küll on tal palju kiirem paljunemise- ja seega ka palju tõhusam levikuvõime.“ Eakad küll, aga… Kui eakate puhul on plusse ja miinuseid kokku lugedes kaalukauss selgelt vaktsineerimise kasuks, siis kuidas on lastega? Päris riskivaba ju vaktsineerimine pole. „Mida me praegu teame, on et covid-19 läbipõdemine ei ole ka lastele ohutu,“ kirjeldab Oona. „Ohud võib jagada mitmesse kategooriasse. Kõigepealt võib läbipõdemise järel tekkida nn pikk covid. Isegi kõige tagasihoidlikuma hinnangu kohaselt jääb 2% hätta pika covidiga, on see kogu riigi tasandil päris märkimisväärne. Aga võib olla veelgi hullem. „Üha rohkem tuleb andmeid, et covidi läbipõdemine langetab kognitiivset võimekust. Mida raskemini põetud, seda tõenäolisemalt. Ja see paneb mind muretsema, sest see pole mitte üksnes kopsude ja hingamisteede haigus,“ räägib Oona. Ta ei eita, et vaktsineerimisega kaasnevad riskid, näiteks müokardiidi oma. Kuid et sesoses vaktsineerimisega tekib seda siiski kuus korda harvemini kui seoses reaalse läbipõdemisega. Päris haigusega võib aga kaasneda veelgi rängem tagajärg ehk multisüsteemne põletikuline haigus. Saates veel Kas koolide distantsõppele saatmine siis aitab? Kuivõrd on viimased meetmed inimesi rohkem vaktsineerima meelitanud? Millised hirmsad viiruse mutatsioonid veel tulemas on? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ Marje Oonaga siit!

Miks on nii, et kaasaegne toiduteadus jõuab päris toidulauani nii aeglaselt? Milleks üldse koostatakse riiklikke toitumissoovitusi? Kuivõrd kaasaegsele teadusele need tuginevad? Miks on nii, et kogu arenenud maailmas hakkasid kroonilised tervisehädad vohama samal ajal, kui tekkis komme toitumist riiklikult reguleerida? Miks annavad toitumisnõustajad ja arstid soovitusi, mis sobivad vaid väiksele osale inimestest? Miks tembeldatakse kõik veidigi normist kõrvale kalduvad toitumispõhimõtted "uhuuks”? Nendele ja paljudele teistele küsimustele püüame arutelus vastuseid leida. Arutelujuht: Aet Kiisla (tervisehuviline sotsiaalteadlane) Arutelus osalejad: Külli Holsting (toitumisterapeut), Kaarel Adamberg (toidu- ja mikrobioomiteadlane)

Miks on nii, et kaasaegne toiduteadus jõuab päris toidulauani nii aeglaselt? Milleks üldse koostatakse riiklikke toitumissoovitusi? Kuivõrd kaasaegsele teadusele need tuginevad?

Ühise laua taha istusid saatejuht Mart Treial, Pärnu jalgpalliklubi Poseidoni tegevjuht Martin Kuldmägi ning turundus- ja kommunikatsioonispetsialist ja esindusmeeskonna juhendaja Ivar Lepik, kes on vutisõpradele tuttav jalgpalliportaali Soccernet.ee pikaaegse kirjutajana. Kuivõrd käimasolevat EMi olnuks veider eirata, alustasime jutuajamist sellest. Lepik räägib, kui mõnus on üle pika aja vaadata suurturniiri nii, et ei pea sellest ridagi kirjutama, Kuldmägi avab EMi noortetreeneri perspektiivist – kas ja mida õpetlikku on sealt kõrva taha panna? Kes on neile seni parima mulje jätnud? Loomulikult ei jäänud küsimata ka tähtsaim küsimus: kes võidab? Poseidon on Eesti jalgpallimaastikul isemoodi klubi, sest esindusmeeskond mängib kõigest III liigas, ent kontoris on tööl nii noortetöö juht kui ka alates sellest aastast Lepiku näol turundus- ja kommunikatsiooniinimene. Miks nii? Kuidas sai Tartus Illegaardi pubis õllelaua taga tekkinud ideest reaalselt tegutsev klubi, kus on tänaseks umbes 250 noormängijat ja kaks täiskasvanute meeskonda? Kas Pärnus on üldse ruumi veel ühele ambitsioonikale klubile? Kuidas konkurendid neid vastu võtsid? Millised on ühe jalgpallliklubi argimured? Kõigest sellest – ja nii mõnestki muust teemast – tulebki saates juttu. Hüva kuulamist!

12.—19. septembrini toimub Pärnus rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest. Ürituse publikumagnetiks on algupärane ooperilavastus, mille peaosades astuvad üles noorte ooperilauljate konkursi parimad.Selle aasta festivalil lavastatakse koostöös Kaunase Muusikateatriga 19. sajandi Itaalia helilooja Gioachino Rossini koomiline ooper "Türklane Itaalias".Tänases saates on külas PromFesti kunstiline juht dirigent Erki Pehk ja lavastaja Andrus Vaarik. Jutuks tulevad Rossini, tema muusika, Pärnu festival ja võimalik, et muudki päevakohased teemad.Kuivõrd tegemist on hõivatud inimestega, siis oleme täna otse-eetris tavapärasest mõnevõrra hilisemal ajal.Peatse kohtumiseni!H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Kui usklikud on Eesti inimesed? Kuivõrd oluliseks peetakse kirikut ja kas inimeste arvates Jumal on olemas? Elu, usu ja usuelu uuringu esmastest tulemustest räägib religioonisotsioloog Liina Kilemit.

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu kroonilisest rahapuudusest Eesti ülikoolides. Mis jääb tegemata? Kuidas rahapuudus mõjutab õppekvaliteeti ja õppejõudude motiveeritust? Kuivõrd saab lahenduste osas loota uuele Euroopa Liidu rahastusperioodile ja kas Kaja Kallase valitsus toob tagasi tasulise kõrghariduse?

Venemaa vägede kuhjamine Ukraina piiri taha viitab, et mingil moel on kavas need ka käiku lasta. Politoloog Karmo Tüüri sõnul tahab Moskva ühelt poolt tõrjuda tagasi lääneriike ja Türgit, kuid ajendi võis anda ka lihtlabane kättemaksuhimu. „Praegu on Venemaa peaeesmärk hoida ära igasugused jutud NATO laienemisest tema piiride poole. Mitte et see väga tõenäoline oleks, aga kuna Ukraina pool on hakanud seda trummi jälle kõvemini taguma, ütleb Venemaa juba preventiivselt, et „ärge isegi mõelge“,“ selgitas ta Kremli mõtlemist. „Sest niipea, kui te selle päriselt teemaks võtate, me teid karistame.“ Tüür rõhutas aga, et rumal ning saamatu oleks poliitika, mida tehakse vaid ühe eesmärgiga. Suurt üldist strateegiat – tõrjuda läänt – saab kasutada ka väikeste taktikaliste eesmärkide saavutamiseks. „Üks neist võib olla tahtmine karistada Volodõmõr Zelenskõid selle eest, et ta kõrvaldas [oma administratsiooni ülema] Viktor Medvetšuki. Tema oli Putinile lähedalseisev isik, kes oli kõrgeim Ukraina eesmärkidele vastu töötav Ukraina tippametnik.“ Tüüri sõnul vastab see kriminaalse maailma mängureeglitele: „Kui sina hakkad mulle vastu, siis mina pean sind karistama, muidu ma enam ei ole boss.“ Ehkki ka Päevalehes väljendasid mitmed analüütikud kahtlusi, kas Venemaal ikka piisab operatsioonide läbiviimiseks jõudu. „Neid ei ole liiga vähe,“ pole Tüür nõus. „Sissetungimiseks on sellest piisav. Vallutatud territooriumite hoidmiseks võib-olla mitte. Ei saa öelda, et vägesid oleks liiga vähe selleks, et teostada Osseetia-stiilis karistusoperatsiooni. Väed on kohale toodud selleks, et lahendada mingisugune taktikaline ülesanne.“ „Ainuke nii taktikaliselt kui strateegiliselt mõtestatud operatsioon oleks luua maismaaühendus Krimmiga, et ei oleks ainult üle silla toitmine. Teine oleks jõuda mööda Musta mere rannikut Moldovani ning ühendada ka Transnistria,“ vaagis ta võimalikke variante. „Need on sõjaliselt planeeritavad ning täideviidavad eesmärgid. Aga kas seda on mõtet teha? Tüür kinnitab, et lääne vastusammud on Venemaale märksa valusamad kui nad välja näitavad. Sanktsioonid töötavad. Aga kuidas, kuulake saates, kus käsitleme veel teemasid: Muidugi tuuakse paralleele 2014. aastaga, kus oli vaja Putini populaarsust turgutada. Kuivõrd see nii labaselt läbinähtav stsenaarium võiks praegu toimida? Palju võiks seda kõike seostada Aleksei Navalnõiga, vajadusega tähelepanu kõrvale juhtida? Möödunud konflikti ajal 2014. oli Joe Biden (või vähemalt Obama administratsioon) võrdlemisi rahutuvi positsioonil, manitses pigem Ukrainat relvi mitte kasutama. Nüüd kinnitatakse „vankumatut toetust“ Ukrainale. Palju ukrainlased ameeriklastele loota võivad? Ning – mängu on astunud uus tegija: Türgi. Zelenskõi külastas hiljuti Istanbuli ja türklased viitasid kiirelt, et pärast Krimmi hõivamist on julgeolekutasakaal Mustal merel muutunud. Vene ja Türgi huvid viimase aasta jooksul eks-NSVL-is mujalgi kokku põrkunud. Aga Ukraina on märksa suurem pirukas kui Armeenia. Mis kohal on Ukraina julgeolek Istanbuli poolt vaadatuna? Mis on maailmal üldse varuks sanktsioonide vallas? Isegi pärast Krimmi SWIFTIst väljaviskamiseni näiteks ei mindud… Kuula Krister Parise saadet Karmo Tüüriga siit!

Saatekülalised Jaak Kikas ja Peeter Laurits, "Terviku tagasitulek". Saatejuht Hardo Pajula. Saates tuleb juttu välja kontseptsioonist füüsikas ja humanitaarias. "Loomulikult kerkivad meie ette rasked probleemid, kui me teeme näo, et me kujutame endast vaid masinaid ning meie teadvus pole midagi erinevat algoritmist. See tekitab ületamatuid probleeme, sest see on nii ilmselgelt vale ja piiratud arusaam. Kui me võtame omaks pisut küpsema käsituse ja jätame mehhanitsistliku maailmavaate maha, saame minu arvates paremini aru ka sellest, et me sõltume täiesti elusloodusest ja oleme ühtlasi osa sellest," kõneles Rupert Sheldrake selle aasta aprillis EBS-i korraldatud loengul "Looduse tagasitulek" [1]. "Üksi ei ole võimalik terve olla," sekundeerib talle Charles Eisenstein [2], "sest tervis sõltub meie suhtest teiste inimeste ja muude organismidega. Tervise taga on ulatuslik suhetevõrgustik. Kui loodus on haige, ei saa meie liik olla terve. Me oleme jõudnud ajastuvahetuse künnisele. Käimas on meie ajastu suurim revolutsioon. On aeg mõista, et me ei ole siin üksi ja me ei eksisteeri lahus üksteisest, bakteritest, ülejäänud maailmast ja lõpuks ka mitte kosmosest. Kui me sellest aru saame, muutub kõik." Mõlemad mõtlejad [3] on seisukohal, et me peaksime loobuma reduktsionistlikest liialdustest [4] ja liikuma terviklikuma elukäsituse poole. Eisensteini sõnul tähendab see meie baasmütoloogia väljavahetamist. "Mütoloogia" ei tähenda selles kontekstis aga mitte mõnda kangelasmuistendit, vaid meie "loogika vundamenti" [5]. Sheldrake peab meie ajastu põhiküsimuseks mehhanitsisliku ja romantilise looduskäsituse taasühendamist ja -lepitamist [6]. Ta on oma erinevates raamatutes ja ülesastumites pööranud tähelepanu kolmele suundumusele, mis meid praegu tasapisi looduse taashingestamise poole kannavad: 1. Välja kontsepti areng nüüdisaegses füüsikas. 2. Teadvusuuringud psühholoogias. 3. Paenteistlik pööre teoloogias. 29. oktoobril tulid minuga Kuku Raadio Tartu stuudiosse neist esimesel teemal rääkima füüsik Jaak Kikas ja kunstnik Peeter Laurits. See oli väga huvitav vestlus. Kuivõrd ma ei ole seda veel jõudnud uuesti läbi kuulata, siis hakka ma siin praegu midagi pikemalt seletama. Küll tahaksin aga tähelepanu juhtida ühele minu jaoks eriti mõtlemapanevale lõigule sellest ligi kahetunnisest vestlusest. 75. minutil viisin ma jutu ühele eravestlusele Sheldrake'iga, mis algas mu küsimusega: "Te ei usu, et looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles, ega ju?" — "Ei, ma arvan, et looduse raamat on kirjutatud vormide keeles," vastas ta seepeale. Mina uurisin siis jälle edasi, et kas need vormid pole mitte matemaatiliselt kirjeldatavad. "Lihtsamad on," vastas Sheldrake ja jätkas, "vaata neid puid seal. Mitte ühegi jaoks neist ei ole matemaatilist valemit, ja kui olekski, mis mõte sel oleks?" See lükkas käima arutelu, mis päädis minu jaoks Jaagu tsiteeritud John von Neumanni [7] mõttekäiguga (80. minut). "Temal oli selline arvamus," rääkis Jaak, "et piisavalt keerulised süsteemid või struktuurid võivad osutuda iseenda kõige lihtsamaks kirjelduseks." Kui ma olen selle jutuajamise uuesti täies mahus tähelepanelikult läbi kuulanud, siis kirjutan siia veel paar rida juurde. Head nädalavahetust! H. —————————— [1] https://www.youtube.com/watch?v=XHhQJ4gRq6s&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=28 [2] https://teejuhid.postimees.ee/7092425/charles-eisenstein-uksi-pole-voimalik-terve-olla [3] https://charleseisenstein.org/podcasts/new-and-ancient-story-podcast/in-conversation-with-rupert-sheldrake/ [4] https://www.youtube.com/watch?v=_YjvFLKp3Vc&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=10 [5] https://www.youtube.com/watch?v=-dP2VoY5Olk&t=2484s (33. minut) [6] https://www.youtube.com/watch?v=0lE8JavQPCI&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=21 [7] https://en.wikipedia.org/wiki/John_von_Neumann

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" 19. osas vaatab Manta Maja stuudios oma sportlaskarjäärile tagasi olümpiavõitjast isa Jaak Uudmäe kõrval teise eestlasena 17 meetrit kolmikut hüpanud Jaanus Uudmäe. "Jäin oma karjääriga igal juhul rahule, kuigi, jah, kindlasti saanuks ka paremini minna. Alati on need jutud, et mingid napilt üleastutud katsed olid väga head, aga see on spordi osa. Ma arvan, et kokkuvõttes tuli mul suhteliselt hästi välja ja oma tulemuse tegin ma ära," ütleb viimati poolteist aastat tagasi Eesti meistrivõistlustel kolmikut hüpanud ja ka kuldmedali võitnud Uudmäe. Eesti meistriks on kolmikhüppes tulnud suisa neli Uudmäe pere liiget: lisaks Jaagule ja Jaanusele ka noorim tütar Merilyn Uudmäe (29) ja noorim poeg Jaak Joonas Uudmäe (26), kes tegelevad spordiga tõsiselt tänaseni. Kuivõrd sarnane või erinev on olnud aga Jaagu ja Maie Uudmäe laste tehnika? "Me oleme kõik natuke omamoodi tehnikaga. Võib-olla siis, kui paneks meist kolmest kokku ühe sportlase, saaks väga hea hüppaja. Või kui paneks meie halvad osad kokku, siis saaks väga halva hüppaja," naerab Jaanus Uudmäe. Uudmäede suur pere hoiab tänaseni tugevalt kokku ning seetõttu pole harvad juhud, kus mõne sündmuse tähistamiseks tulevad nende Otepää koju, kus Jaanus üles kasvas, kokku kõik Jaagu ja Maie lapsed ja lapselapsed. "Sportlasena tuleb paratamatult ette hetki, kus sa lööd kõhklema või on raske. Teed, mis tahad, aga trennis asjad ei õnnestu. Sellistel momentidel on treeneri ja perekonna tugi ülivajalik. Samuti on see oluline võistlustel, kus sa oled võistlusareenil tähtsal hetkel üksinda teistega konkureerimas. Kui sellisel hetkel on silmside publikus kellegagi, kes sind toetab, tekitab see hea ja mõnusa tunde, et sa pole üksinda. Abikaasa tunnustuseks pean ma ütlema, et tema toetas mind 100 protsenti. Ta oli mu suurim fänn. Selliseid jutuajamisi meil ette ei tulnud, et ma peaksin rohkem kodus olema. Lõpuks, mil arengut enam näha ei olnud ja vanus tuli peale, tekkis endal halb tunne, et nii palju kodust eemal olen. See oli märk, et on aeg lõpetada ja perele rohkem aega pühendada," sõnab Uudmäe. Detsembris 40. sünnipäeva tähistav kolme lapse isa sai karjääri jooksul omal nahal tunda, kuivõrd oluline on sportlase jaoks tervis. "Taastumine on spordis väga tähtis. Vaadates, kui palju oli mul vigastusi, oli taastumine ilmselt miski, mida oleksin pidanud veel paremini tegema. Treenida oskab ju tegelikult igaüks. Harjutused pole mingi saladus - neid on ju näha ja nendest kirjutatakse. Aga et teha harjutusi parajal määral, mitte sedasi, et need su ära lõhuks - see on kunst," teab Uudmäe. Saates tuleb juttu veel Jaanuse maailmakuulsatest treeningkaaslastest, tema karjääri kahest tähtsamast võistlusest, tehnilistest nüanssidest, kergejõustikuhallide ülerahvastatusest, võistlusrajale naasmise võimalikkusest ja paljust muust. Saate lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

"Loomulikult kerkivad meie ette rasked probleemid, kui me teeme näo, et me kujutame endast vaid masinaid ning meie teadvus pole midagi erinevat algoritmist. See tekitab ületamatuid probleeme, sest see on nii ilmselgelt vale ja piiratud arusaam. Kui me võtame omaks pisut küpsema käsituse ja jätame mehhanitsistliku maailmavaate maha, saame minu arvates paremini aru ka sellest, et me sõltume täiesti elusloodusest ja oleme ühtlasi osa sellest," kõneles Rupert Sheldrake selle aasta aprillis EBS-i korraldatud loengul "Looduse tagasitulek" [1]."Üksi ei ole võimalik terve olla," sekundeerib talle Charles Eisenstein [2], "sest tervis sõltub meie suhtest teiste inimeste ja muude organismidega. Tervise taga on ulatuslik suhetevõrgustik. Kui loodus on haige, ei saa meie liik olla terve. Me oleme jõudnud ajastuvahetuse künnisele. Käimas on meie ajastu suurim revolutsioon. On aeg mõista, et me ei ole siin üksi ja me ei eksisteeri lahus üksteisest, bakteritest, ülejäänud maailmast ja lõpuks ka mitte kosmosest. Kui me sellest aru saame, muutub kõik."Mõlemad mõtlejad [3] on seisukohal, et me peaksime loobuma reduktsionistlikest liialdustest [4] ja liikuma terviklikuma elukäsituse poole. Eisensteini sõnul tähendab see meie baasmütoloogia väljavahetamist. "Mütoloogia" ei tähenda selles kontekstis aga mitte mõnda kangelasmuistendit, vaid meie "loogika vundamenti" [5]. Sheldrake peab meie ajastu põhiküsimuseks mehhanitsisliku ja romantilise looduskäsituse taasühendamist ja -lepitamist [6]. Ta on oma erinevates raamatutes ja ülesastumites pööranud tähelepanu kolmele suundumusele, mis meid praegu tasapisi looduse taashingestamise poole kannavad:1. Välja kontsepti areng nüüdisaegses füüsikas.2. Teadvusuuringud psühholoogias.3. Paenteistlik pööre teoloogias.29. oktoobril tulid minuga Kuku Raadio Tartu stuudiosse neist esimesel teemal rääkima füüsik Jaak Kikas ja kunstnik Peeter Laurits. See oli väga huvitav vestlus. Kuivõrd ma ei ole seda veel jõudnud uuesti läbi kuulata, siis hakka ma siin praegu midagi pikemalt seletama. Küll tahaksin aga tähelepanu juhtida ühele minu jaoks eriti mõtlemapanevale lõigule sellest ligi kahetunnisest vestlusest. 75. minutil viisin ma jutu ühele eravestlusele Sheldrake'iga, mis algas mu küsimusega: "Te ei usu, et looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles, ega ju?" — "Ei, ma arvan, et looduse raamat on kirjutatud vormide keeles," vastas ta seepeale. Mina uurisin siis jälle edasi, et kas need vormid pole mitte matemaatiliselt kirjeldatavad. "Lihtsamad on," vastas Sheldrake ja jätkas, "vaata neid puid seal. Mitte ühegi jaoks neist ei ole matemaatilist valemit, ja kui olekski, mis mõte sel oleks?" See lükkas käima arutelu, mis päädis minu jaoks Jaagu tsiteeritud John von Neumanni [7] mõttekäiguga (80. minut). "Temal oli selline arvamus," rääkis Jaak, "et piisavalt keerulised süsteemid või struktuurid võivad osutuda iseenda kõige lihtsamaks kirjelduseks."Kui ma olen selle jutuajamise uuesti täies mahus tähelepanelikult läbi kuulanud, siis kirjutan siia veel paar rida juurde.Head nädalavahetust!H.——————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=XHhQJ4gRq6s&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=28[2] https://teejuhid.postimees.ee/7092425/charles-eisenstein-uksi-pole-voimalik-terve-olla[3] https://charleseisenstein.org/podcasts/new-and-ancient-story-podcast/in-conversation-with-rupert-sheldrake/[4] https://www.youtube.com/watch?v=_YjvFLKp3Vc&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=10[5] https://www.youtube.com/watch?v=-dP2VoY5Olk&t=2484s (33. minut)[6] https://www.youtube.com/watch?v=0lE8JavQPCI&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=21[7] https://en.wikipedia.org/wiki/John_von_Neumann See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatekülalised Ahto Lobjakas ja Siiri Sisask. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Uku Masingust. "Mis mind tema [Uku Masingu, H.P.] juures eriti köitis või paelus?" küsib Siiri Sisask endalt Postimehele antud intervjuus [1]. "Just seesama "kuristi kohal" mentaliteet," saame kohe teada ka vastuse. Kuristist kujunes meie kolmekõne keskne kujund. "Kurist on seesama metafüüsiline Abgrund, millest räägib Heidegger," haakus teemaga Ahto (18. minut). "See kurist on aga ka kogu lääne tsivilisatsioon. Masing räägib siin inimestest, kes tahaks kuristiku üle mõõta, panna paika koordinaadid, uurida, kas me saame paadiga teisele kaldale jne. See kurist, see lahutav osa, on võõras ja Masing tahab sellest üle, välja ja minema saada. Ta on võib-olla ainus eesti keelt kõnelev inimene, kes on vaadanud õhtumaisele tsivilisatsioonile ja metafüüsikale otse silma, uurinud seda, mis paneb lääne tiksuma. See on nagu tühjusesse vaatamine... Minu jaoks seisneb Masingu väärtus selles, et ta näeb seda kuristikku. Talle ei meeldi see. Siin on ta samal kaldal Heideggeriga, kes tahtis sealt ära hüpata, kes arvas, et need 2500 aastat Anaximandrosest kuni tänaseni on läbi tiksunud ja midagi head sellest enam ei tule." Kuivõrd Ahto oli veidi varem (15. minut) teinud juttu Masingu luule šamanistlikust biidist, siis uurisin ma Siiri käest (21. minut), mida tema sellest mõttest arvab. "Oleneb muidugi sellest, mida me šamanismi all mõistame. Kuivõrd ta oli uurinud sumeri ajalugu ja keelt, indiaani ning polüneesia keeli, siis oli ta ennast ajaloo põhjamaastikku väga tugevalt sisse kujustanud," vastas Siiri, "ja saanud sealt kätte selle, mis oli oma sünnihetkel õrn, hell ja hõrk. Ta oli sellega kokku puutunud, mida ta taga igatses. Ta ihkas seda, mis jäi teisele poole kuristit. Kohati laulab ta sellele lausa itkulaulu. See võib olla küll mingi šamanismi vorm. Vanad kultuurid elasid loodusega väga ehedalt koos, teisiti need asjad ei käinudki. Selles mõttes kandis ta muidugi seda mõttemeelt. Ma olen seda tundnud ka muusikas, see loits või mana on seal väga tugevalt sees." Šamanistliku ja moodsa lääne elutunnetuse kõrvutus viis mu mõtted sõnadele, mida ma kuulsin "Tähenduse teejuhtide" 87. saates [2], kus mu vestluskaaslasteks olid Jaan Kivistik ja Piret Kuusk ning jutt käis nüüdisaegse filosoofia rajajast Réne Descartes'ist. "Uue teaduse alguses seisab Descartes oma maksiimiga "Cogito ergo sum". Vahetu, antu on ainult mõistus ja ei mitte midagi muud, kõik muu on selle lähteolukorra suhtes teisejärguline. Niimoodi osutub uusaegne teadus Descartes'i nõelaotsast paisuvaks mulliks või mõtteloominguks," selgitas Jaan (36. minut). Lääne filosoofia kartesiaanliku revolutsiooni kolmandaks elemendiks oli skeptitsismi ja matemaatika kõrval tõsikindlus teadvusel "mina" olemasolus. Pärast Descartes'i saab teadlikust "minast" meie kõikide teadmiste nurgakivi. Masingu arvates on see aga võrdlemisi kipakas. "Sellest lausest [Cogito ergo sum, H.P.] ei saa järgneda "mina" eksistentsi kohta rohkem kui, et see, kes mõtleb endast kui "minast", sellel on see "mina", see on see "mina". Ei järgne eluilmaski, et "mina" füüsilispsüühhiline kandja, ta substraat eksisteeriks," kirjutab Masing oma raamatus "Keelest ja meelest" [3]. Kui see nii oleks, arutleb ta samas edasi, siis järelduks sellest, et "need elusolendid, kes iial kuidagi ei lausu "mina mõtlen", ei eksisteeri üldse" (või on nad teadvusetud masinad). Descartes'i teisest põhioletusest, mille järgi füüsiline universum kujutas endast atomistlikku süsteemi, mida valitses väike arv mehaanilisi seadusi, sai uusaja teaduse teenäitaja. Viimasel ajal on järjest sagedamini kuulda, et kriis, milles me end praegu leiame, on kõige sügavamal tasandil kartesiaanliku paradigma kriis. "Uusaja jätkudes liiguti tsivilisatsiooni, milles religiooni rolli võttis enda kanda teadus," selgitab meie tupiku tagamaid USA kultuuriloolane Richard Tarnas [4], "mis muutus mingis mõttes uueks usuks; usuks moodsa inimese mõistusesse, mille sära võib tõusta maailma kohale ning mis valgustab kõike otsekui päike... Kuid see erakordne enesekindlus, see vägev valgustav usku moodsasse mõistusesse tõi kaasa varju, nii nagu see juhtub igasuguse valgusega, ja sedapuhku oli see vari kõrkus, liialdatud kindlustunne, ülalt alla vaatav hoiak ja suurelisus, mis lõikas end ära nendest teadmise allikatest, mida teised kultuurid ja teised ajastud olid ammutanud ja austanud, et nad saaksid reaalsusele ausalt otsa vaadata." Me oleme kuristi kohal ja sedamööda, kuidas Masingu luule aitab meil seal orienteeruda, täidab ta vahest olulisematki rolli kui järjest kakofoonilisem ekspertide koor, kelle hoolde me oma elud oleme usaldanud. Head kuulamist! Hardo ------------ [1] https://kultuur.postimees.ee/3766257/laulja-karge-mottekaigu-nullkursil# [2] https://www.youtube.com/watch?v=-eztWYMbBzU&t=7s [3] https://www.rahvaraamat.ee/p/e-raamat-keelest-ja-meelest/100497/en?isbn=9789949473052 [4] https://www.youtube.com/watch?v=2qPInQWwGyY&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=1 

Lähenevad kohalikud valimised ning vastavalt koalitsioonileppele tuleb ühes nendega ka „referendum”. Sisuks: kas võtta samasoolistelt paaridelt igaveseks ajaks õigus abielluda. Muidugi mõistavad kõik, et põhiseaduse muutmiseks ilmselt ei lähe, kuid anda võimalus enamusele otsustada, kellel on õigus perekonda luua ning kellel mitte, annab siiski üsna markantse viisi sotsiaalse vaenu väljaelamiseks. Mis tunne aga on, kui inimesed, kes sinus mitte midagi ei tea, hakkavad su saatuse üle otsustama? Kas me peaksime „referendumit” pigem eirama? Eesti LGBT ühingu esindaja Kristiina Raud märkis jutuajamises Krister Parisega, et ehkki tahaks anda ühtse ja lihtsa vastuse, on teema märksa komplitseeritum. „Kui isegi rahvahääletuse küsimus pole selge, on väga raske öelda, mis oleks see kõige õigem käitumisviis,” sõnas ta. „Ei saa öelda, et ärge minge valima, sest paralleelselt toimuvad ju kohalike omavalitsuste valimised ning valima peab.” „Aga mõelge sellele, mis perekondi päriselt kaitseb. Kas see, kui me lahendame probleemi, mida pole tegelikult olemas? Abielu on meil ju defineeritud perekonnaseaduses, mitte midagi ei muutu.” Aga haiget teeb see ikka. „Jube kehv tunne on,” kirjeldas Raud. „Asjad, mida räägitakse LGBT inimestest – et geid ja lesbid või transsoolised inimesed on järsku kuidagi kurjast ja nende õigusi tuleb piirata, siis seda on valus kuulata.” Saates veel: EKRE tuli esimest korda riigikokku „tuld kooseluseadusele” retoorikaga. Vaenukõne, eriti sallitud kujul, nakkab. Mida on uus poliitiline reaalsus igapäevaelus kaasa toonud? Oleme näinud seda ka kõike äärmustes, ka EL-is. Näiteks kuidas Poolas ehitati Andrzej Duda valimiskampaania üles sellele, et vaenata seksuaalvähemusi („hullem kui kommunismiideoloogia,” sõnas president). Nii on seal loodud ka „LGBT-vabad tsoonid”. Kuidas LGBT kogukond end Poolas tunneb? Mõnikord tundub, nagu olekski väärtusküsimustes vastakuti „tagurlik” Ida-Euroopa ja vanem Euroopa. Kuivõrd selline natuke klišeelik lähenemine peab paika seksuaalvähemuste puhul? Kuidas toimib reaalelus kooseluseadus, millel puuduvad rakendusaktid? Kui palju on tuge olnud selles, et kohtud tegelikult jõustavad kohti, kus inimesed kaitseta jäävad? Mis on praegu õiguslikus mõttes kõige suuremad kitsaskohad? Pärimisõigus? Laste kasvatamine ja hooldusõigus? Äkki hoopis lahutused? Kuulake Krister Parise intervjuud Kristiina Rauga siit. * ”LGBT diktatuur läheneb” – väljend parempoolse nädalakirja Do Rzeczy aastataguselt esikaanelt

Saatekülalised Jaan Kivistik ja Piret Kuusk. Saatejuht on Hardo Pajula. Selle saate lähtekohaks oli E. A. Burtti 1924. aastal ilmunud raamat "Moodsa teaduse metafüüsilised alused" [1]. Nagu ikka osutus ka see teos pigem hüppelauaks vestlusesse, mille kõige meeldejäävamad kohad on minu jaoks seotud nüüdisaegse filosoofia rajaja René Descartes'iga. Burttini jõudsin ma Rupert Sheldrake'i "Dogmadeta teaduse" vahendusel. Viimati nimetatud raamatule oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring [2] "Kaasaegne ketser", kus mu stuudiokülalisteks olid Toomas Paul ja Tarmo Soomere. Burtt kirjutab kohe alguses: "Teemaderingi, millega see raamat tegeleb, tutvustan ma piisava põhjalikkusega esimeses peatükis. Olgu siinkohal vaid lisatud, et ma pöörasin oma tähelepanu nendele põhjapanevatele probleemidele pärast seda, kui ma olin võtnud endale vastutuse lugeda Columbia ülikoolis edasijõudnutele kursust Briti filosoofia ajaloost. Kui ma olin mõnda aega klassikaliste inglise mõtlejatega intensiivselt tegelenud, jõudsin ma järeldusele, et keegi ei saa nende teoste alusmotiividest aru enne, kui ta on igakülgselt tundma õppinud selle mõtleja filosoofiat, kelle mõjuvõimu uusajale võib võrrelda üksnes Aristotelese omaga hiliskeskajal – ma räägin siin Sir Isaac Newtonist." Ma uurisingi kõigepealt Piretilt, kas ta nõustub Burtti hinnanguga Newtonile. "Jah, kindlasti," vastas ta (21. minut), "Aristotelese mõju kestis umbes 4. sajandist eKr kuni 16. sajandini pKr –peaaegu 2000 aastat oli Aristoteles see, kelle füüsikaloenguid loeti ja kasutati, nii palju, kui neid tollal üldse oli vaja kasutada. Aristotelese füüsika käsitles niisuguseid teemasid, mis nende 2000 aasta jooksul ei olnud mõtlemise keskpunktis – need olid aeg, ruum ja liikumine. Mõteteringis, millega eelmainitud 2000 aasta jooksul tegeleti, ei olnud need teemad eriti olulised. Tollal mõeldi pigem sellest, mismoodi maailm suhestub Jumalaga. Kuivõrd Jumal ei näidanud aga aja, ruumi ja liikumise vastu suuremat huvi, siis puudus see huvi ka inimestel. See oli üks põhjus, miks Aristotelese füüsika nii kaua vastu pidas. Mis puutub Newtonisse, siis tema teemad on täpselt samad, mis Aristotelese füüsikas – aeg, ruum ja liikumine –, nüüd hakati neid aga juba katseliselt ja vaatluslikult kasutama... Tulid kahurikuulid, mille liikumist sõjamehed väga tahtsid ette arvutada. Newtoni füüsika muutus praktiliselt kasutatavaks ja kuna see oli oma praktilistel kasutusaladel väga edukas, siis loomulikult seda loeti, tudeeriti, täiendati ja kontrolliti. Kõik see kestis kuni eelmise sajandini. Pärast seda on aga füüsika palju muutunud, mistõttu öelda, et tänapäeva füüsika põhineb endistviisi Newtonil, on anakronism. Tänapäeval kasutavad Newtoni füüsika kategooriaid pigem argimõtlemine ja argiteadvus. Sel lihtsal põhjusel, et Newtoni füüsika meie tavamaailma ju kirjeldabki." "Minu meelest on see väga täpne," võttis siinkohal (25. minut) üle sõnajärje Jaan, "aga selles mõttes täpne, et nii nagu Aristoteles ei teinud keskaega, ei teinud ka Newton uusaega... Asjad, mis teevad uusajast teadusrevolutsiooni ajastu olid selleks ajaks juba tehtud. Peasüüdlased olid Galilei ja Descartes. Selleks ajaks, kui Newton sündis, oli Descartes oma unenäod juba näinud. Newton sündis mingis mõttes juba valmis keskkonda, aga sinna sobis ta sama hästi, nagu sobis Thomase kohandatud Aristoteles 13. sajandi kristlikusse maailmapilti." Descartesi'i unenägudest rääkisime Pireti ja Roomet Jakapiga pikemalt "Tähenduse teejuhtide" 61. vestlusrigis "Globaalne kahtleja" [3]. Kui ma vestluse teise pooltunni algusel viisin jutu epistemoloogiale, jõudsime ringiga jälle Descartes'i juurde tagasi. "Uue teaduse alguses seisab Descartes oma maksiimiga "Cogito ergo sum"", selgitas Jaan (36. minut), "vahetu, antu on ainult mõistus ja ei mitte midagi muud, kõik muu on selle lähteolukorra suhtes teisejärguline. Niimoodi osutub uusaegne teadus Descartes'i nõelaotsast paisuvaks mulliks või mõtteloominguks." Meie tänase epistemoloogilise kriisi taustal on eriti oluline, Descartes kerkib esile laias laastus samasuguses olukorras. "Usuline kriis muidugi oli," rääkis Piret (59. minut), "kirik oli lagunenud, vaateid oli palju, kõiki ketsereid polnud enam võimalik tuleriidale saata." Briti ajaloolane Niall Ferguson väidab, et personaalarvuti ja internet on muutnud avalikku sfääri sama murranguliselt kui Gutenbergi leiutis reformatsiooni eelõhtul. "Enamik meist alahindab seda muutust, eriti need, kes ammutavad informatsiooni vanadest allikatest, eriti paberile trükitud ajalehtedest" [4]. Sellega olen ma väga nõus. Head kuulamist! Hardo ------------------- [1] https://www.amazon.com/Metaphysical-Foundations-Modern-Science-ebook/dp/B00A73FD20/ref=sr_1_3?dchild=1&keywords=E.+A.+Burtt&qid=1595400709&sr=8-3 [2] https://www.youtube.com/watch?v=N8WBeR7hu94&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=38 [3] https://www.youtube.com/watch?v=xBBTcDxK0PE&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=6 [4] https://www.youtube.com/watch?v=yLiPPtxKRAA&t=196s

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" on teist korda järjest külas tituleeritud treener Andrei Ojamets. Kuna eelmises saates jäid pooled planeeritud teemad ajapuuduse tõttu käsitlemata, teeme täna vigade paranduse ja räägime pikemalt Eesti naiste võrkpalli järelkasvust, noorte õpetamisest, Eesti rahvusnaiskonna mängijatest ja Tartu Bigbanki möödunud hooaja võidukast meeskonnast. Rivo Vesik ja Andres Toobal olid täna hommikupoolikul tööga hõivatud ja naasevad kõigi eelduste kohaselt mikrofonide ette nädala pärast. Muuhulgas tuleb jutuks: *Mil moel erineb tüdrukute treenimine naistest? *Millise ideega asus Ojamets tänavu tööle Audentese spordigümnaasiumi tütarlaste treenerina? *Millises suunas peab meie naiste võrkpall liikuma? *Milles jäävad meie noored teistele riikidele alla? *Mida head on Ojamets esimese pooleteise kuu jooksul uues ametis täheldanud? *TeamShieldi küsimusmängus otsime vastust eelmise nädala küsimusele. *Eelmisel aastal esmakordselt EM-finaalturniiril osalenud Eesti rahvusnaiskond nimi-nime haaval. *Kes oli koondises parima hüppega, keda nimetab Ojamets naiskonna "Robert Täheks", kelle häält oli kolmandalt korruselt esimesele kuulda, kellega keerulisi olukordi tekkis ja kelle lõpetamisest on Ojametsal enim kahju? *Tartu Bigbanki möödunud hooaja võistkond ja põhitegijad. Kuivõrd kerge või raske oli nii erinevatest mängijatest koosnenud punti mängima panna?