Podcasts about Seega

Trump tahab Gröönimaad, Venemaa avab uuesti oma nõukaaegseid sõjabaase Arktikas, Kanada on uuendanud radarisüsteemi, Norras toimus eelmine aasta õppus 20 000 NATO sõduriga - ja seda kõike vaid paari aasta jooksul. Jääkarude, armsate polaarrebaste ja hüljeste poolest tuntud nelja miljoni elanikuga külmast Arktikast on saanud rahvusvaheliste suhete mõistes üpris kuum koht. Kuumus ei ole siinkohal vaid puhas metafoor, vaid vastab ka empiirilisele reaalsusele, kuna kliimamuutused ning globaalne soojenemine mõjutab Arktikat kohati tugevamini kui teisi maailma piirkondi. Seega, muutuste laines, otsustasimegi Genialistide Klubi stuudios olukorda analüüsida meist umbes kümme laiuskraadi põhja pool algaval  maakera territooriumil. Millise hinnangu olukorrale andsime? Selleks peab vast ikka saadet kuulama. Saadet juhtis Siim, ekspertidena olid stuudios Eke ning Aleksander ja saate lõikas kokku Helari. 

Akadeemik Tõnu Tannberg: "Stalini aja puhul tuleb arvestada sellega, et kõik olid huvitatud sellest, et nende sõnad saaksid kirja nii, nagu nad ütlesid. Seega on kõik ka mingite mitte väga oluliste võimuinstitutsioonide materjalid tollest perioodist usaldusväärsemad kui 1980. aastatest. Kui me võtame kooli komsomolikomitee mingi protokolli 1940. aastate lõpust ja 1980. aastatest, siis viimaseid ei ole võimalik ajaloo uurimises kasutada."

Microsoft näitas uusi mänge, Sony kaotab vist PC-mängudel PSNi nõude ja Rein räägib põhjalikult Avatar: Frontiers of Pandorast. Seega, seekord ainult head asjast, sest Xbox Direct oli seekord hea ja Sony'lt oleme seda lüket juba kaua oodanud. Uudiseid on veel, uutest graafikakaartidest kuni The Sims 1 ja 2 uusversioonini. Mänge on ka veel. Rainer on mänginud nüüd Silent Hill 2 päris palju edasi, Rein tegi läbi Thank Goodness You're Here'i ja jutuks tuleb ka Eesti mäng Broken Alliance. Soovituseks on Humble'i poe talveallahindlus. Lingid:  https://www.eurogamer.net/everything-announced-during-the-xbox-developer-direct-2025 https://www.uploadvr.com/quest-3s-meta-reality-labs-record-quarterly-yearly-revenue-2024/ https://www.eurogamer.net/sony-pulls-controversial-psn-account-requirements-for-marvels-spider-man-2-and-other-games-on-pc https://www.eurogamer.net/playstation-plus-shifting-focus-to-ps5-games-next-year-will-only-occasionally-include-ps4-titles https://www.eurogamer.net/digitalfoundry-2025-nvidia-geforce-rtx-5080-review https://www.eurogamer.net/bioware-confirms-many-staff-moved-elsewhere-in-ea-as-core-team-focuses-on-mass-effect-5-in-downsized-studio https://www.eurogamer.net/dino-crisis-1-2-getting-enhanced-pc-re-releases-courtesy-of-gog  https://www.gog.com/dreamlist/ https://www.eurogamer.net/baldurs-gate-3s-patch-8-adds-long-awaited-split-screen-co-op-for-xbox-series-s https://www.eurogamer.net/the-sims-1-2-reportedly-getting-pc-re-releases-this-week

Aasta esimeses investeerimisteemalises taskuhäälingusaates Investoritund on Rikkal Geeniusel külas profijalgpallur ja edukas dividendiinvestor Henrik Ojamaa, kelle investeerimisteekonda jälgib Instagramis enam kui 17 000 inimest. Saates räägime Ojamaaga tema edust jalgpalliväljakul ja finantsturgudel - miks on mees otsustanud tegeleda investeerimisega, et jõuda finantsvabaduseni. Teadagi teenivad ju profijalgpallurid magusat palka, mis peaks võimaldama elada murevaba elu. Seega, kas ainuüksi jalgpalli mängimisega ei ole võimalik finantsiliselt vabaks saada? Saates tuleb juttu ka profijalgpalluritest ning nende finantsteadlikusest. Tihtipeale tuleb spordiga alustada küllaltki varajases eas, et ei jõuda tippu, ning sellest tulenevalt võib haridustee jääda oodatust lühemaks. Kui argised on jalgpalluritel investeerimisega seotud teemad riietusruumis ning millised tugisüsteemid on loodud profisportlastele rahaliste vahendite säästmiseks ja investeerimiseks? Muidugi keskendume saates ka tema investeerimisteekonnale. Kust ikkagi Ojamaa investeerimispisiku sai ja kuidas jõudis sobiva strateegiani, et investeerida just dividendiaktsiatesse, mis on tuntud passiivse tulu pakkumise poolest? Millised on olnud Ojamaa kõige suurimad investeerimisega seotud ebaõnnestumised ja õppetunnid? Millised tugevad dividendimaksjad moodustavad tema portfellist märkimisväärse osa? Muu hulgas räägime ka eesolevast aastast. Ojamaa räägib, mida ootab tänavusest aastast ja millised eesmärgid seadnud on. Kas on teinud portfellis mõningaid muudatusi ka, mis on tingitud Trumpi võimule tulemisest? Ojamaa on oma jälgijate jaoks tuntud ka pseudonüümi Dividend Athlete all, jagades rahatarkust globaalsele auditooriumile inglise keeles. Miks on otsustanud oma sisu suunata laiemale auditooriumile ja kuidas on see ära tasunud? Räägime ka sotsiaalmeedia algoritmidest, mis finfluencerite sisu üha rangemalt tsenseerivad. Milline on rahatarkuse jagamise tulevik, võttes muu hulgas arvesse Planet42 ja Roosaare juhtumit? Investoritunni saatejuhid on Joonas Piir ja Rauno Uusleer.

2025. aasta esimeses saates "Räägime asjast" on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtpoliitikute Martin ja Mart Helme külaliseks samuti Riigikogu EKRE fraktsiooni kuuluv Varro Vooglaid, kellega koos kommenteeritakse ERRi aastavahetuse programmi, milles edendati perverssusi solvates kõiki inimesi. Seega tuleb ERR riiklikust rahastusest ilma jätta.Saate teises pooles lahkavad Mart ja Martin Helme uuel aastal ees ootavaid probleeme, mis kõik on olnud ette nähtavad ja ka ära hoitavad. EKRE on nende eest korduvalt hoiatanud. Kuni Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei ole võimul, nii kaua midagi paremaks minna ei saa.Eesti otsekohesemaid ja teravamaid poliitilisi vestlussaateid "Räägime asjast" on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

[EST] Selles Sõdurilehe podcasti episoodis on meile külla tulnud Norra reservväelane kes teenis Norra sõjaväes 34 aastat. Peale mitut aastat reservteenistuses olles tahtis ta teha midagi, mis annaks tema elule uuesti tähenduse. Seega pakkis ta oma kolm asja ja alustas teekonda mootorrattaga. Nüüd sõidab ta oma motika seljas läbi maailma ja talletab erinevate riikide veteranide lugusid. Vajuta `mängi` ja saa teada mismoodi ta end füüsiliselt ja mentaaslselt valmis pani. [ENG] In this episode of Sõdurileht podcast, we are visited by a Norwegian reservist who served in the Norwegian Armed Forces for 34 years. After several years in the reserve service, he wanted to do something that would give his life a new meaning. So he packed his three things and started his journey with his motorcycle . Now he travels around the world on his motorcycle and listens to the stories of veterans from different countries as  @Veteran2wheels  Click `play' and find out how he prepared himself physically and mentally.

Vanemuise Kollase Kassi Suvekool on tegutsenud alates 2010. aastast. Seega juba 14 suvel on noored saanud teada, kuidas sünnib teatrilavastus ning kogenud publikule etenduse andmist: iga Kollase Kassi Suvekooli lõpuks valmib lavastus. Saates on külas Lee Holm ja Greg Värnomasing, kellega räägime nende Kollase Kassi Suvekooli kogemustest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Tänase saate külalised Liilia Namsing ja Tauno Tagel räägivad elust ja töötamisest Kanadas. Kuna Liilia oli varasemalt töötanud USA firmas, pakuti talle Kanada kontorisse tarkvaraarendajana tööd. Tauno läks üheskoos kaasaga ning asus kohapeal tööd otsima. Kuna eesmärgiks oli midagi pigem erialast leida, oli see üsna aeganõudev protsess. Ta saatis sadu CV-sid, käis mööda kontoreid, kirjutas ning viimaks leidis töö umbes pool aastat hiljem. Seega võtab ta asja kokku nii: viisa tegemine on lihtne, aga töö leidmine keeruline. Veel on juttu, millist tööviisat tasub teha, kuidas taotleda, elukallidusest, uskumatult viisakatest kanadalastest, kohapeal ringi reisimisest ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

AI on loonud meile palju uusi võimalusi ning muutmas seda, kuidas enda igapäevast tööd teeme. Avanemas on ka uksed globaalsete keskkonnaprobleemide lahendustele, teisalt jätab aga tehisaru arendamine ja kasutamine keskkonnale ka oma jälje. Seega võime leida end olukorrast, kus loome AI abiga küll innovatsiooni, kuid seda teatud keskkonnalõivu eest. Kas oleme valmis end sellega siduma ning mida teha, et tehisarust ei saaks keskkonnaprobleemide lahendajast hoopis nende tekitaja? Arutelus osalejad: Meelis Kull (Tartu Ülikooli masinõppe kaasprofessor), Margit Kõiv-Vainik (TÜ keskkonnatehnoloogia kaasprofessor), Helen Eenmaa (Tartu Ülikooli valitsemise ja õiguspoliitika kaasprofessor) Arutelujuht: Brent Pere (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Interneti Sihtasutus

Stuudios on seekord külas Margus Kastein, kes on Inbanki Balti äride juht ning juhatuse liige ja seotud ka Mobirega. Seega on tal väga hea ülevaade nii kasutatud autode kui ka uute autode turust. Kas hobiautot on mõtet laenuga osta? Milline on seis turul enne automaksu ning üldine sissevaade automüügi maailma.  Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on personalijuhtimise strateegilist nõustamist ja teenuseid pakkuva ettevõtte PersonaliDisaini juht, konsultant ja koolitaja Hanna Jõgi. Tema meelisteemadeks on kujunenud organisatsioonikultuuri ja meeskonnadünaamikaid puudutavad valdkonnad. Tänases episoodis võtamegi Hannaga luubi alla organisatsioonikultuuri temaatika, arutledes selle üle, kuidas kultuur kujuneb, millist mõju see avaldab organisatsiooni toimimisele ja edu saavutamisele ning milliseid samme saab astuda teadliku ja eesmärke toetava kultuuri kujundamiseks. “Kultuur on lihtsustatult kokkulepitud ja kokku leppimata viisid, kuidas me organisatsioonis asju ja valikuid teeme. Seega on see justkui õli, mis mõjutab seda, kui sujuvalt soovitud suunas organisatsioonina liigutakse. Ei ole head või halba kultuuri, küll aga on eesmärke ja strateegiat toetavaid või tulemuste saavutamist takistavaid kultuurikombinatsioone. Kas kasutatav õli sobib sellele mootorile? Kas see hoiab seda mootorit võimalikult hästi töös või pigem takistab selle sujuvat toimimist? Võib-olla on kultuur see, mis meid natukene tagasi hoiab.” – Hanna Jõgi Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti iduettevõtja Kadri Tuisk. Kadri suur missioon ja kirg ettevõtjana on inimpotentsiaali avamine. Tema idufirmad Clanbeat ja Wundamental tegelevad täpselt just sellega, kuid erinevatest nurkadest. Rakendades tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi, keskendub Clanbeat õpilaste ja koolihariduse potentsiaali avamisele ja Wundamental tegeleb täiskasvanute tööalase eneseteostuse toetusega. Minu jaoks oli ülipõnev arutleda selle üle, kuidas Kadri oma tiimiga on nutikalt kasutamas tehistaibu võimalusi juhtimiskvaliteedi parandamiseks ettevõtetes. “Uurides erinevaid ettevõtteid, jõudsime arusaamisele, et organisatsioonide kasvule on kõige suuremaks takistuseks just inimeste potentsiaali avamise aspekt. Ja me saime aru, et selle põhjuseks on eelkõige juhtimiskvaliteet. Kui juhtimiskvaliteet on madal, siis ei saavutata soovitud äritulemusi, efektiivsus on madal, inimesed põlevad läbi ja head töötajad lahkuvad. Seega, kui on soov ettevõtte kultuuri ja tulemuslikkust parandada, tuleks alustada just juhtimiskvaliteedi tugevdamisest, misjärel loksuvad kõik muud komponendid ka paika. Kuna ma olin seda probleemi omal nahal juba ka varem oma elus kogenud, siis asusimegi oma tiimiga sellele lahendust looma.” – Kadri Tuisk Kuulake ikka ...

Keeletoimetaja Helika Mäekivi: "Kindlasti on see tulemus rõõmustav! Siiski mitu asja pole veel päris selge. Näiteks ei ole teada, kuidas see ÕS koostatakse. Küsimus on, kas jätkatakse sõnaveebis oleva materjali koondamisega ÕSi või võetakse tagasi vana platvorm ja kõik näebki välja nii nagu seni." Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ning Eesti Keele Instituut (EKI) on leppinud kokku õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muutmises vastavalt õiguskantsleri soovitustele. HTMi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson: "Koostatav ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega. Seega on ka järgmine ÕS suunav ja soovitav sõnaraamat, mis mitte ainult ei kirjelda keelekasutust, vaid annab vajaduse korral soovitusi, milliseid keelendeid pigem mitte kasutada ning mida nende asemel eelistad."

FK351! Miks on vaja uut ekraniseeringut A.H. Tammsaare teosest “Elu ja armastus”? Vastust sellele teavad selle filmi lavastaja ja stsenarist Helen Takkin ja kaasstsenarist Martin Algus. Ja see vastus läks nii põnevaks, et me kaldusime juba spoilerite territooriumile. Seega, olge hoitatatud, et film tasuks enne ära vaadata ja siis kuulata Heleni ja Martini ülipõnevat juttu. Uudiseid on sel nädalal ohtralt. Marveli kinouniversum on saanud omale täiendust “Fantastilise neliku” näol. Will Smith on tagasi. Meil on uus Karate Kid jpm. Uutest tulijatest keskendume sel korral pikemalt filmidele “Elu ja armastus” ja “Bob Marley: One Love”. Sisukord: 02:26 Kirjad 20:36 Edetabel 26:54 Uudised 44:14 Intervjuu: Helen Takkin ja Martin Algus 2:03:48 Elu ja armastus (Eesti) 2:09:39 Emma ja must jaaguar (Prantsusmaa) 2:10:54 Väikesed superlennukid: täiskiirusel. Film 2:13:17 Bob Marley: One Love 2:26:48 Telekava

Eesti võrkpallinaiskond jäi peatreenerita, sest Alessandro Orefice tahtis üht, aga naiskonna liikmed teist. Seega tavaline lahutus. Kõigile on parem, kui mäletama jäädakse üheskoos saavutatut, mitte lõpukripeldust. Teemadeks veel: Novak Djokovic võidab ja hurmab Austraalia lahtistel, Artur Konontšuk lahkus Granadast, Stefan Arand F1-s, Tuuli Tomingase viis möödalasku ja teised laskesuusajutud, Eesti jalkafännide meelsus, jalgpallikohtunike personaalküsimus, Ott Järvela väidetav vimm disc-golfi vastu ja mõtted enne autoralli MM-sarja, kus Ott Tänaku šanss maailmameistriks tulla on igasuguse kahtluseta suurem kui kunagi varem. Saatejuhid Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Detsember on teadupärast aasta kõige kontserditihedam kuu. Seega jõuame pistelise ülevaate teha jõulukuu esimese poole sündmustest. Saatekülaliseks on dirigent Andres Kaljuste.

Korvpallipodcasti "Pihtas põhjas" saatejuhtide kolmik Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko alustab esimest korda koosolekut aruteluga NBA-st. Ei maksa imestada, põhjus väga lihtne – Henri Drell tegi debüüdi Chicago Bullsi eest NBA hooaja eelses mängus Milwaukee Bucksiga. Kui Drell murrab end põhihooajaks meeskonda, siis nii hakkabki olema, igas saates esmalt NBA. Dinosaurus Kullamäe tunnistas ausalt, et temagi ootas ja vaatas, millal Eesti mees väljakule pääseb. Järelikult kõik ülejäänud korvpallihuvilised nii kui nii vaatasid. Drelli ja NBA teemade üle arutleti pikemalt, vaadati otsa treenerite vahetustele, uudsele hooaja sisesele turniirile, ja kõik saatejuhid käisid lauale pakkumise, kes tuleb kevadel NBA meistriks. Üks on kindel, Denver Nuggets teist aastat järjest meistriks ei tule, sest Nikola Jokic liiga pikalt kevadel mängida ei plaani. Vastasel juhul läheb poolteist kuud puhkuse ajast kaotsi. Seega on meistriks tuleku variante mitte rohkem kui 29. Euroliiga radadele sattudes tuli teemaks Ateena Panathinaikose peatreeneri Ergin Atamani kuue tunnine treening pärast Kreeka liiga mängu, mis küll võideti, kuid Ataman polnud rahul meeste suhtumisega. Kullamäe meenutab seepeale juhtumit Bambergi aegadest, kus peatreener Dirk Bauermann korraldas meeskonnale pärast kaotusmängu korraliku äratuse. Väga värvikas ja õpetlik lugu ning Kullamäe mahlakas esituses saaks sellest välja anda 30-minutilise audiokassetti. Audiofaili. Midagi sarnast Onu Remuse juttudega, mida ikka ja jälle kõrvadega haarata. PAF Eesti-Läti liigas vaatasid saatejuhid otsa tabeliseisule ning rääkisid viimastest esitustest. Kõne alla tulid ka Eesti klubide ponnistused rahvusvahelistes sarjades, mis seni on ühel või teisel moel takerdunud. Pärnu Sadam korraldas eeskujuliku FIBA Europe Cup kvalifikatsiooniturniiri, aga sportlikus plaanis eesmärgid ei täitunud. Vaatamata sellele usub Kullamäe, et tehakse õiget asja. Euroopasse on vaja pürgida ja ainult kodukamaral mängides Eesti korvpalli üldisemas plaanis edasi ei vii. Talts ja Jurtšenko laiemas vaates nõustuvad, kuid mõlemal on lisada veel oma spetsiifilisem vaatenurk. Podcast „Pihtas põhjas“ on vaadatav ja kuulatav Delfi Taskust, Spotifyst, Apple podcasts'ist ja Soundcloudist.

Arutelus osalejad: Meelis Seedre (Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja), Kadri-Aija Viik (metsakonsulent), Gunnar Reinapu (KIKi metsaosakonna juhataja), Tõnu Juhanson (erametsaomanik), Marek Metslaid (PhD metsandus, EMÜ metsanduse ja inseneeria instituudi direktor) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus Pool Eestimaa pinnast on kaetud metsaga ning omakorda pool sellest on eraomanduses. Seega on erametsaomanikel väga oluline roll meie tulevikumetsade kujundamisel, et ka tulevastel põlvedel oleks väärtuslikku metsa. Otsime vastuseid kuidas mõjutavad kliimamuutused istutatavate puude valikut, kui pika vaatega üldse peaks metsaomanik otsuseid tegema ja milline näeb meie mets välja järgmisel sajandil?

This week, Brian Costelloe is on The SEEGA..., I mean The SEGA Lounge! Since Spacies, as he's better known online tells us more about his time working for SEGA and his current love for streaming and interacting with other gamers online. Check out Brian's online presence: https://www.sincespacies.com/   Full show notes: https://www.thesegalounge.com/191-sincespacies   Theme song of The SEGA Lounge by OSC. You can buy it at 'name your price' by going to https://opussciencecollective.bandcamp.com/album/megane-hatsune-miku-project-diva Follow The SEGA Lounge on Twitter: https://twitter.com/thesegalounge Like us on Facebook: https://www.facebook.com/thesegalounge Check us out on Instagram: https://www.instagram.com/thesegalounge Find KC on social media: https://bento.me/kcradioman   Chapters: (00:00:00) Intro (00:02:14) Interview with Since Spacies - Part 1 (00:45:15) The SEGA Lounge Challenge (01:27:27) Interview with Since Spacies - Part 2 (01:34:44) Outro

Palve on viis oma Taevase Isaga suhte arendamiseks ja tugevdamiseks. Üks Jumala imelistest omadustest on Tema ustavus ja et Ta ei muutu kunagi. Seega kõiges, mida sa vajad, on su Taevane Isa ustav sind varustama, kui sa Temaga koostööd teed. Sa võid usaldada, et sinu Jumal kannab sinu eest hoolt pikas perspektiivis.     -----     Prayer is a way to develop and strengthen your relationship with your Heavenly Father. One of God's greatest qualities is that He is always faithful, and He never changes. So anything you need, our Father is faithful to provide for you, as you cooperate with Him. You can trust your God to take care of you in for the long-term.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ märtsikuu teise saate külaliseks on maanteesõidu rahvusvahelise kategooria komissar Mihkel Nanits (37). Alles neljas eestlane kõrgeima jalgrattakohtuniku kraadiga Oleg Sapožnini, Rein Kasela ning Madis Lepajõe kõrval. Tartust pärit, isa Mait tegeles nooruses jalgrattaspordiga ja suunas ka Mihkli sama ala juurde. Treeneriteks olnud Jaan Veeranna, Andrei Morjakov, Virgo Usin ja Jüri Kalmus. Liiga kaua võistlusspordiga ei tegelenud, põhimõtteliselt juunioride ea lõpuni, siis valis õpingute tee. Sportlastee üks meeldejäävamaid võistlusi toimus 2001. aasta septembris Euroopa noorte meistrivõistlustel Luksemburgis, kus sai näiteks mõõtu võetud ka hilisemalt Milano-San Remol ja Flandria velotuuril poodiumile mahtunud mehe, belglase Jürgen Roelandtsiga. 2008. aastal lõpetas Mihkel Nanits Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna. Aasta hiljem oli ta Eesti jalgratturite liidus kirjas abikohtunikuna. Sealt hakkas lumepall veerema. Suunajaks Madis Lepajõe, kes on tänaseks päevaks kahjuks meie hulgast lahkunud. Madise poeg Jaan on aga Mihkli hea sõber ja koos „küntakse“ vagu ka kohtunike põllul. 2017. aastal tõusis Mihkel rahvusvahelise jalgratturite liidu ehk UCI rahvuslikuks komissariks ja 2022. aastal rahvusvaheliseks komissariks. Selleks tuli sooritada eksam, konkreetsel võistlusel. Räägime, mida hinnati ja millised olid nõudmised. Mõistagi räägime komissaride töö spetsiifikast laiemalt, uutest trendidest, keerukate olukordade lahendamisest ja paljust muust, millega tuleb kokku puutuda. Ühtlasi selgub, et väga kõrgel tasemel kohtunikuks võib saada ka jalgrattaspordi tausta omamata. Seega, kellel on helesinine unistus kunagi Tour de France'il õigust mõista, siis kõik teed on valla. Vaja on vaid pealehakkamist, õpihimu ning prantsuse keele oskust. Mis muud kui head kuulamist! Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Ühtlasi tuletame meelde, et podcast „Jalgrattapalavik“ on kättesaadav Delfi Tasku, Soundcloudi, Spotify ja Apple Podcasti keskkonnast.

Ise teed oma töö, mitte riik. Seega me pidime tagasi tulema, sest raha hakkas nappima.

Tänase saate külaline Elina Piirimäe kõneleb pooleaastasest perioodist, mille veetis ämmaemandana Indias. Indias on ämmaemanda töö noor eriala, mida on sealmail praktiseeritud vaid neli-viis aastat. Seega pole ka imestada, et kohalikud haiglad rõõmustavad, kui arenenud riikidest neid juhendama tullakse. Elina räägib saates India haiglate šokeerivast olmest; miks on haigla territooriumil vedelemas palju toidujäätmeid; 1000-eurosest sviidist sünnitusmajas; kuidas on võimalik, et rasedate arsti vastuvõtul käib ühe päeva jooksul umbes 80 naist; miks ultrahelis lapse sugu ei öelda; kuidas väikeste toetustega meelitatakse haiglasse sünnitama ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kuna meie elektriautode kogemused kipuvad koguaeg erinevatele karidele jooksma, siis kutsusime külla oma kolleegi tehnoloogiaajakirjanik Ronald Liive Geeniuse uudisteportaalist. Tema tegi selle ülemineku pool aastat tagasi ära ning jagab meile töötšätis ühtelugu oma kogemusi ja õpetussõnu. Ja me ikka ei õpi.  Seega võtame siis Ronaldi ette ja uurime, kuidas on ikkagi võimalik igapäevaselt elektriautoga elada. Saatejuht on Tarmo Tähepõld

Our long-standing #SustyTalk interview series is evolving from video to audio-only! In this episode, edie's Content Editor Matt Mace catches up with Dr Nina Seega from the Cambridge Institute for Sustainability Leadership (CISL) after her time in Sharm El Sheikh for COP27. Nina provides her view on whether the measures agreed in and beyond the negotiating rooms bring us any closer to a just transition to net-zero and achieving the Paris Agreement.

Lähis-Ida ekspert Hille Hanso on käinud korduvalt Pakistanis ning tunnistab, et see riik on tema südame võitnud. Pakistanil on lihtsalt nii palju nägusid ja erikülgi! Maailma riikide välisministeeriumid hoiatavad oma elanikke Pakistani külastamise osas. Hille hinnangul tuleb hoiatustesse hoolikalt suhtuda, kuid tegelikult on riigil nii palju pakkuda ning inimesed on tõeliselt sõbralikud. Lisaks teeb siseluure tasemel tööd, et vältida äärmuslikkust ning terroriakte. Juttu tuleb veel äärmuslusele vastanduvast imekaunist sufismist, sealsest rahvaste ja usundite paablist, mida turistid tegelikult sellest riigist arvavad, viimase aja üleujutustest ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

“Kinnisvarajutud” podcasti 93. osas teeme meie silmipimestavale külalistejadale hetkeks pausi ning räägime kogu saate täis kahekesi. Ehk siis teeme eriti up to date sissevaate, mis meil endal vahepeal toimunud on ning toimuma hakkab. Siim räägib oma Kehra korterisaaga lõppvaatusest ning avaldab ka ülimalt suure saladuse, et salvestuspäevaga samal nädalal on ees ootamas juba uus notar. Kus ja mida nüüd noolitakse, selgub juba saatest. Algise plaanid on oluliselt lennukamad, kui silmapiiril on üks suurem projekt Eesti suvepealinnas Pärnus. Salvestuse hetkeks oli pakkumine ära tehtud ning pöidlad pihus ootamine käis. Seega kõigil selle osa kuulajatel on samuti kohustus kogu episoodi aja Algise nimel pöidlaid pihus hoida! --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Tänase saate külaline Mirjam Kruusmaa jutustab meile Hawaiist. Kuigi Mirjamil ja tema mehel Antonil oli plaanis Hawaiile minna oma kahe tütrega, siis lõpuks tuli vanem tütar koju jätta – sest muidu oleks kohale jõudes pidanud jääma koroonakarantiini… Paar kuud enne reisi majutushindadega tutvudes tabas neid aga kerge šokk, sest hinnad olid ülikallid – näiteks öö kahele oli 300-400 dollari kandis ning need hostelid olid niisugused, kuhu lapsi isegi ei lubatud. Seega otsustati telkimise kasuks, mis aitas palju raha säästa. Enamikel öödel telkides polnud perel aga isegi mitte telkimisluba (mis oli nõutud) ning ühe korra oleksid nad peaaegu trahvi saanud. Saates tuleb juttu veel matkaradadest, autorendist ning veidratest koroonapiirangutest, mida keegi selgitada ei osanud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kui ütled "Eesti idufirma", mõtled kohe "B2B SaaS" ja valdavalt ongi sul õigus. Seega pole midagi imestada, et Eestis on tekkinud palju kogemusi selliste firmade tech stacki ehitamisega. Tänases saates just sel teemal räägimegi: kuidas ehitada B2B (idu)firma tehnoloogiline pool üles nii, et see oleks alguses odav ja mõistlik ning hiljem skaleeruks. Algorütmi külaline on Producement kaasaasutaja Maido Käära, kellel päris mitme startupi tehnilise platvormi koostamine ette näidata. Saadet veavad Tiit Paananen Veriffist ja Priit Liivak Nortalist.

“Kinnisvarajutud” podcasti 78. osas teeme kuulajate tungival nõudmisel sisuliselt järje meie 74. osale, kus külaliseks oli Raivo Vare ja jutt käis Venemaa alustatud sõjast Ukrainas. Otsustasime sel korral keskenduda selle sõja mõjudele nii meie regiooni kui kogu maailma majandusele ning palusime endale appi LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi. Nagu aru võite saada, siis me kutsume oma saatesse vaid tippeksperte, sest Kristo oli salvestuse päeval käinud just rääkimas ETV saates "Ukraina stuudio" ja päev varem sai teda näha hommikuses "Terevisiooni" saates. Seega kasutame veelkord juhust ja täname nii enda kui meie kuulajate poolt, et nii vägeva kaliibriga mehed meie mikrofonide ette on tulnud. Nagu öeldud, siis keskendume selles osas peamiselt Ukraina sõja poolt tekitatud majandusolukorrale. Kristo aitab selgitada erinevate Venemaale pandud sanktsioonide mõju nii suures plaanis kui ka päris tavalisele Vene inimeseni välja. Kuidas Euroopa majandus kogu selle kriisi suudab ära hallata ning mil viisil võivad sündmused mõjutada Eesti kinnisvaraturgu? --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud

Kes see ikka praegu oskab öelda, kas krüpto tõesti muudab maailma või mitte, aga äkki muudabki? Seega on parem krüptovärgiga kursis olla ning tänases saates küsimegi, kuidas kogu sellele teemale vaadata pigem arendaja, mitte niivõrd finantsisti või evangelisti pilguga. Täna stuudios mees, kelle LinkedIni vaadates on tegu inimesega, kes valdab palju erinevaid teemasid ja kellel on väga mitu rauda tules. See on Alvar Laigna Bind Creative'st. Räägime sellest, kuidas Alvari arvates arendajad ja krüpto kokku puutuvad, millised on muutused no-code krüpto arenduses, milline on tööriistakast, kuidas arendamine toimub, kuidas Alvar näeb NFT-de teemat ja kuidas kogu selle värgiga üldse ise pihta hakata. Algorütmi veavad Martin Kapp Pipedrive'ist, Tiit Paananen Veriffist ja Priit Liivak Nortalist. Alvar palus jagada ka häid teemakohaseid linke:   Kasulikke NFT ja krüpto tööriistu   https://www.openlaw.io/   - Õiguslike lepingute loomiseks Ethereum laadsetes võrkudes https://trufflesuite.com/  - Arendajate tööriistade kogumik https://hardhat.org/  - Nagu eelmine, kuid mulle meeldib veidi rohkem, kuidas local arenduses eth contracte arendada https://infura.io/  - Kõige tuntum võrguinfo API pakkuja (Metamaks ja Brave browser kasutavad seda ntx) https://thirdweb.com  - NFT no-code lahendus https://moralis.io/    - Tarkade lepingute no-code lahendus https://fondu.io/  - Lepingute (Smart contracts), lihtsamate tokenite jaoks https://openzeppelin.com/   - Lepingute (Smart contracts) põhjad ja standardid, wizard nende loomiseks ja Defender valideerimise ja koostamise abitamiseks (sj deploy) https://www.alchemy.com/   - Infura analoog aga veidi enam steroididel, rohkem lisateenuseid https://www.blocknative.com/   - Mempool'i kuulamine, muidu, kuid arendajatele nende OnBoard SDK ntx React'i jaoks web3 rahakottide sidumiseks tore   https://www.digitalasset.com/   - Daml Language (mulle meeldib nende definitiivne suund, pisut JetBrains'i MPS'i suunaga aga mitte päris)   Väärtuslikud infokogumid, mille kokku pannud investeerimisfond Andreessen Horowitz https://a16z.com/2018/02/10/crypto-readings-resources/  https://future.a16z.com/nft-canon/    IPFS https://ipfs.io/  https://nft.storage/  https://project-awesome.org/ipfs/awesome-ipfs  - Arendajatele väärustlik kogumik    Eesti põnevad (tasub jälida) plokiahela projektid https://www.saltox.co/  https://koos.ee/   https://supplain.io/  - Infra + NFT mäng https://worldoffreight.xyz/  https://www.parsiq.net/   - If this Then that stiilis mempool'i kuulamine https://stocktreasury.com/   - Eestis arendatav, hetkel USA seadustele kohandatud aktsiaraamat, kel on krütpoga seotud funktsioone   Eestikeeles krüpto uudised nagu ikka FOMOravi https://www.fomoravi.ee/  ;)

Ukraina armee on alustanud edukate vasturünnakutega. Harkivis hävitati sisse tunginud Vene sõjaväeüksus täielikult. Mis venelastega toimub? Vene armee raskused algasid kohe rünnaku esimestest hetkedest alates, kirjeldab „Ukraina sõjapäevikut“ pidav Igor Taro, kes jälgib aktiivselt nii olukorda rindel kui ka infovälja nii Ukrainas kui Venemaal. „Sisuliselt liikusid nad edasi 1 km tunnis.“ Venemaa poolt sisuline info sõja kulgemise kohta puudub. Ukraina enda leheküljed räägivad tuhandetest hukkunutest Vene poolel ning tohutu hulga soomustehnika ning lennukite hävitamisest. Teatud „sõjaudu“ on loomulik, aga palju võiks neid uskuda? Taro kirjeldusel on Ukrainas siiski vaba ajakirjandus. Kui mõni meediakanal väga räigelt eksiks, jõuaks teave teisi kanaleid kaudu kiirelt välja. Seega – muidugi juhivad neid patriootlikud tunded, kuid see kõik on märksa usaldusväärsem kui karmilt kontrollitud Kremlipoolne kommunikatsioon. Küll aga võib lausa tunnetada, kui närvis on selle peale Kreml. „Ootasin juba, et millal ilmub Hitleri punkri video, et miks meie väed ometi ei edene,“ muheleb Taro. Tema sõnul saavutati ka oluline murdepunkt, kui nüüd Saksamaa teatas mitte üksnes relvaembargo lõpetamisest, vaid hakkas ise Ukrainasse relvi toimetama. Kuid NATO riigid saavad minna veelgi kaugemale – ja kasutades selleks Venemaa enda võtteid. „Ega Ukraina kohal lennukeelutsooni kehtestamine ei pea käima mingite väga suurejooneliste avalduste saatel,“ mõtiskleb ta. „Ukrainal on õhuvägi olemas ja kes siis nüüd teab, kes need Vene lennukid alla lasi? Nii nagu venelased väitsid aastal 2014, et tegemist oli rahvamalevlaste ja partisanidega. Ka NATO võiks võtta retoorika, et „meie ei tea midagi, võib-olla mingid nähtamatud F-35-d on taevas, kes seal Vene lennukeid alla lasevad…“ Saates veel Kaua elanikkond moraalselt vastu peab, kui hakatakse ründama jõulisemalt tsiviilelanikkonda? Millist ohtu kujutab Putini sõjapoliitikale Vene rahvas? Kuidas Ukraina pool veenab venelasi oma laipu ära vedama? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Igor Taroga siit!

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Enel Sintonen – Tallinnast pärit tennisetüdruk, kes on jõudnud maailma ühe juhtiva audiitorbüroo PwC Soome juhtkonda. Enel töötab juba pikka aega partnerina Soome PricewaterhouseCoopers'is ning on oma karjääri jooksul elanud nii Rootsis, Soomes kui ka Eestis. Minu jaoks oli hästi põnev Eneliga vestleda, sest tal on sedavõrd mitmekülgne taust ja huvitav kogemuste pagas. “Ma olen oma karjääri jooksul ikka ja jälle imetlenud neid juhte, kes räägivad nii oma tiimiliikmetest kui ka oma organisatsioonist positiivselt. Vaatamata sellele, et organisatsioonides käib elu ikka üles ja alla – alati on nii häid kui ka halbu päevi – on mulle sümpatiseerinud juhid, kes räägivad ikkagi oma meeskonnast nö kaldega ülespoole, pöörates tähelepanu positiivsele ja osates oma tiimis näha pigem tugevusi kui nõrkusi. Selle tulemusena juhtubki see, et inimesed püüavad seda positiivset korrata ja uuesti kogeda. Kuigi organisatsioonis on seda võnkumist üles ja alla, süstib selline juhipoolne fookus inimestesse ikkagi soovi eduelamusi korrata. Ja kui ma nüüd teiselt poolt näen organisatsioone, kus asjadest räägitakse võib-olla isegi mitte otseselt negatiivselt, aga kuidagi liigkriitiliselt, millega käib kaasas selline rahulolematuse foon, siis selline fookus kipub inimeste usku, indu ja särtsu pigem alla tõmbama. Seega on äärmiselt oluline juhtidena pöörata tähelepanu, mismoodi me oma organisatsioonist ja inimestest räägime ning kuidas see, kas siis toetab tulemuste saavutamist või pigem pärsib seda.” – Enel Sintonen Kuulake ikka ...

Häbelikkus üldiselt tuleb sellest, et me paneme teistele mingisugused sildid külge, et kas nad on minust paremad või targemad või mis iganes... Seega sa tunned, et mingil tasandil oled nendest kehvem ja alavääristad iseennast. Ei suuda end vabalt tunda ja arvad, et oled teistest kuidagi kehvem.  Osas toon välja kolm meeldejäävat sammu, kuidas häbelikkusest lahti saada.

Jaanika Merilo on teinud Ukrainas muljetavaldavat karjääri – ta on olnud Dnipro endine linnapea, erinevate ministrite nõunik ning valitud mõjukuselt 42. naiseks Ukrainas. Praegu on ta Ukraina digiministri nõunik. Jaanika tunnistab, et uute digiharjumuste juurutamine ei ole olnud kerge. Seda enam, et ei ole võimalik nõuda midagi, mida ei osata. Kuigi alguses oli digiriigi loomine keeruline ning vastu töötati nii tavainimeste tasemel kui ka kõrgemalt, siis on tagasiside olnud positiivne. Jaanika toob näiteks 80-ndates vanapaari, kes tuli teda tänama digilahenduste eest! Mis puutub kõrgemalt poolt digiriigile vastu töötamisse, siis selle taga on korruptsioon. E-riik kaotab ju korruptsiooni ning mõned tähtsad ninad on sellele vägagi vastu. Saates jutustab Jaanika suure karjääri tegemisest Ukrainas, kuidas suhtutakse tema Eesti tausta, miks on IT kujunenud kolmandaks majanduse eksportartikliks ning millist Ukrainat soovib ta tulevikus näha. Jaanikal ilmus hiljuti ka raamat „Minu Ukraina“.

Möödunud nädalal salvestasime podcasti inspiratsioonikõneleja ja kogukondade aktivisti William Kovaliga, kellega tuli juttu koroonameetmetest, nende jälgimisest ja eiramisest. Mida teha, kui oled ühiskondlikest tegevustest ära lõigatud? Kas põgeneda maale kogukondadesse elama või seista oma õiguste eest? Või mõlemat?   Mis oleks, kui lõpetaksime ise päevapealt kõik koroonameetmed või vähemalt nende meetmete järgimise? “11. märtsil saab juba 2 aastat sellest, kui pidime maaima kaheks nädalaks lukku panema… Seega see oleks sümboolselt ilus päev maailma taasavamiseks. Teeme ära? Sest keegi teine seda meie eest ei tee,” leiab meie saatekülaline William. Cancel-19!

Tänase saate külaline Marie Ruumet kolis 17-aastaselt Taisse, et teha teoks oma unistus: lüüa läbi taipoksi maailmas. Marie tunnistab, et alguses oli päris raske ning teenitavad rahasummad olid väikesed – matši eest teenis ta umbes 80 eurot ning kuus tegi ta keskmiselt kaks matši. Seega elatus tüdruk ära väiksema summaga kui Tai miinimumpalk. Et raha kokku hoida, elas ta oma taipoksiklubi teisel korrusel telgis… Nüüdseks on teenitavad summad loomulikult suurenenud ning Chiang Maist on kolitud Bangkokki. Chiang Maisse polnud Mariel enam mõtet jääda, sest talle polnud sobivad võistluspartnereid ning pealegi toimusid kõik võistlused nagunii Bangkokis (kuhu oli Chiang Maist rongiga 13 tundi). Veel räägib Marie oma sealsest igapäevaelust, võistlustest, kuidas teda tihti tõsiselt ei võeta ning miks ta ei taha alatiseks Taisse elama jääda. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Head uut aastat! Telegram on otsustanud veel vähemalt ühe aasta koroonapettust paljastada ning julgustame häält tegema ka teid. Esimene samm on alati kõige raskem, ent veel raskem on elada oma tõde alla surudes. Seega – alustagem uut aastat vabadusega, mida annab enda ausa arvamuse välja ütlemine.   Teie ees on Telegrami uudised ajavahemikust 27. detsember 2021 kuni 2. jaanuar 2022.

Jõulud said just läbi. Sa oled kolm võrratut ja meeleolukat päeva veetnud oma pere ja lähedastega. Sa kindlasti sõid ka hea ja paremat. Võib olla lausa palju head ja paremat. Võib olla lausa nii palju, et kõigil kolmel õhtul sa ägisesid täiskõhu tundest. Selles episoodis räägime toitumisspetsialisti Teele Tederiga ülesöömisest, pidevast näksimisest ja realistlikest eesmärkidest, mida toitumise osas endale seada. Seega võta kätte märkmik, pane kõik nipid kirja ja mõtle hoolega läbi lubadused, mis uueks aastaks endale annad.

Etenduskunstnik ja näitleja Liisa Saaremäeliga üritati välja selgitada, kuidas Draamateatris tuule tiibadesse saanud näitlejanna nüüdseks Paljassaare garaažide keskele maandus. Kõrvale lehitseti Marcin Wicha ergastavat raamatut “Asjad, mida ma ära ei visanud”. Veel proovisid Liisa Saaremäel ja Meelis Oidsalu meenutada, mis juhtus lõppeval 2021. aastal. Muhesünge saade sai. Aitäh, 2021! Saatejuht: Meelis OidsaluIllustratsioon: Krõõt Kukkur“Silt viltu” on vestlussaade, mille algne nimi pidi olema “Carte Blanche” ja mis pidi eetrisse minema Eesti Televisioonis, aga siis selgus, et selline saade on juba tehtud. Seega jäi saade tegemata. “Silt viltu” lihtsalt juhtus. Alguses ERRis, nüüd Levilas.Meelis Oidsalu vestlussaadet on tänaseks lisaks kultuurikuulsustele külastanud nii Vabariigi President kui riigi juhtiv seksuaalharitlane. Saatekülalised on valitud haruldaselt hästi ja kolme tunni jooksul hakkab ka kõige kidakeelsem neist rääkima. Kas siis piinlikkusest või igavusest. Mõlemal puhul on jututeemad meeldivalt ennustamatud. 

Statistika järgi on Eestis umbes 75 000 depressiooni all kannatavat inimest. Nad on kellegi lapsed, vanemad, partnerid ja sõbrad. Seega ring, kes nendega otseselt kokku puutub, ulatub mitmesaja tuhande inimeseni. Meil kõigil on aeg-ajalt kergelt depressiivseid meeleolusid, kus rõõmu ja energiat napib ja elu ei näi tore.

Lavastaja ja näitleja Maria Peterson jagab muljeid Renate Keerdi uuslavastusest “Lood”, Edith Karsloni näitusest EKKMis ja Von Krahli Teatris etendunud “Fundamentalistist”.  Natuke ETV kultuurisaateks “OP!” läks kätte ära ja kuigi enne saadet sai kokku lepitud, et jumalast ei räägi, sekkus jumal vestlusesse mitu korda. Veel märksõnu: esietenduse järgne deprekas, small talk, tublid inimesed, Pille-Riin Purje, miks Teater NO99 käis vahel närvidele.   Saatejuht: Meelis OidsaluFoto: Uljana Luup “Silt viltu” on vestlussaade, mille algne nimi pidi olema “Carte Blanche” ja mis pidi eetrisse minema Eesti Televisioonis, aga siis selgus, et selline saade on juba tehtud. Seega jäi saade tegemata. “Silt viltu” lihtsalt juhtus. Alguses ERRis, nüüd Levilas.Meelis Oidsalu vestlussaadet on tänaseks lisaks kultuurikuulsustele külastanud nii Vabariigi President kui riigi juhtiv seksuaalharitlane. Saatekülalised on valitud haruldaselt hästi ja kolme tunni jooksul hakkab ka kõige kidakeelsem neist rääkima. Kas siis piinlikkusest või igavusest. Mõlemal puhul on jututeemad meeldivalt ennustamatud. 

AnCasti viiendas podcastis arutavad Artto, Reimo ja Indas internetiprivaatsuse ja küberturvalisuse teemal, tuues välja näiteid, kuidas vältida ohte ja pettusi ning juhtides tähelepanu lahendustele (äpid, programmid, meetodid), mida kodus või ettevõttes kasutusele võtta. Seega - kui tahad arvutimaailmas/internetis turvalisemalt hakkama saada ja jamasid vältida, siis see saade pakub Sulle kindlasti väärtust.Ancast Estonia Telegramishttps://t.me/AncastEstoniaOdyseehttps://odysee.com/@ancastestonia:1Ancast Estonia audiopodcastinahttps://www.spreaker.com/show/ancast-estoniaiTuneshttps://podcasts.apple.com/ee/podcast/ancast-estonia/id1588078603Spotifyhttps://open.spotify.com/show/7Gz7Y7L6AkUa50JnluwLOG?si=A5ASuVqMSJOYtY6BEDJYJwSaate lingidhttps://www.aripaev.ee/kasulik/2019/02/01/viis-napunaidet-kuidas-petukiri-ara-tundahttps://4.bp.blogspot.com/-IEzZQ3ZBHN8/VLe5DqD11YI/AAAAAAAAAmA/37tjbRBMuug/s1600/hoiatus.pnghttps://us.norton.com/internetsecurity-online-scams-phishing-email-examples.htmlRohkem infot (ingl.k.) erinevatest teesklus-skämmidesthttps://yewtu.be/watch?v=0uXYNKd16a0https://yewtu.be/watch?v=-CpkNJx_7bsKõhutäis head huumorit spämm-kirjadele vastamise teemal (ingl.k.): https://yewtu.be/watch?v=LiLS7U7YIdcPrivaatsustööriistad https://www.privacytools.ioParoolihaldustarkvarahttps://bitwarden.comhttps://1password.comFacebooki detsentraliseeritud alternatiivhttps://friendi.cahttps://venera.socialFriendi.ca lühike eestikeelne videotutvustushttps://odysee.com/@InDas:6/Friendica:2Linuxhttps://yewtu.be/watch?v=pIcDMIbeiK4Kuidas installida Linux Mint arvutisse (ingl.k.)https://yewtu.be/watch?v=FfdoXz8eR_QLinux Mint operatsioonisüsteemhttps://www.linuxmint.comSession messengerhttps://getsession.orgToxhttps://qtox.github.ioYouTube asemelhttps://yewtu.beHea turvaline e-mailhttps://tutanota.comVPNhttps://mullvad.nethttps://protonvpn.comPrivaatsuse teemal head lugemisthttps://www.amazon.com/Privacy-Power-Should-Take-Control/dp/1787634043Reimo lingidYoutubehttps://www.youtube.com/channel/UC20Eb4X9EC9iN0H0nqech5Q/featuredOdyseehttps://odysee.com/@flatearthancap:aBitChutehttps://www.bitchute.com/channel/bMBOzECU32z9/Instagramhttps://www.instagram.com/flatearthancap/Telegramhttps://t.me/flatearthancapArtto lingidhttps://t.me/divineloveartto

Käes on järjekordne seksiteemaline episood. Nimelt ilmub Triini sulest umbes järgmisel nädalal artikkel, mis räägib seksi ajal kägistamisest, selle boonustest ja miinustest. Seega võtsime endale külla armsa (ent siiski piisavalt vürtsika eluteega) kolleegi Heidi (tuntud Külmavärinatest ja Naistejuttudest), kes aitab meil seda teemat omade kogemuste abil lahata. Nagu ikka, läheb teema vahepeal lappesse ja Triin saab teada, et ta on terve elu valesti seksinud. Oh well.

Käes on järjekordne seksiteemaline episood. Nimelt ilmub Triini sulest umbes järgmisel nädalal artikkel, mis räägib seksi ajal kägistamisest, selle boonustest ja miinustest. Seega võtsime endale külla armsa (ent siiski piisavalt vürtsika eluteega) kolleegi Heidi (tuntud Külmavärinatest ja Naistejuttudest), kes aitab meil seda teemat omade kogemuste abil lahata. Nagu ikka, läheb teema vahepeal lappesse ja Triin saab teada, et ta on terve elu valesti seksinud. Oh well.

Kristel on eluenergiast pakatav naine, seikleja, ettevõtja ja coach. Kui Kristel midagi ette võtab, siis teeb ta seda täiega kogu südamest. Seega on ta ka eri eluvaldkondades ekstreemsustesse läinud ja omajagu pekkis momemente läbi elanud.Näiteks on Kristel:1. 6 aastat Ameerikas raamatuid müünud2. Elanud 6 eri riigis ja seigelnud rohkem kui neljakümnes riigis 3. 4 ettevõtet üles ehitanud4. Toitumishäirest tervenenud5. Töönarkomaaniast taastunud6. Õppinud ennast väärtustama ja ennast esikohale panemaOma suurimaks saavutuseks loeb Kristel 9 aastat kestnud holistilist tööd enesega, kus ta on loonud elu täis tasakaalu, elu usaldamist, enese aktsepteerimist ja kerguses elamist.Nüüd on Kristeli missiooniks professionaalse high performance ja energiajuhtimise coachina toetada ambitsioonikaid naisi, aidates neil saavutada kergusema oma eesmärgid ja tunda ennast parimal viisil, juhtides oma energiat, mitte aega.Kristel TuulInsta: https://www.instagram.com/kristeltuul/ LinkedIn: https://ee.linkedin.com/in/kristeltuul Veeb: https://www.kristeltuul.com/Täitsa Pekkis SaadeInsta: www.instagram.com/taitsapekkis​​​Web: www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: www.patreon.com/taitsapekkis​

Kristel on eluenergiast pakatav naine, seikleja, ettevõtja ja coach. Kui Kristel midagi ette võtab, siis teeb ta seda täiega kogu südamest. Seega on ta ka eri eluvaldkondades ekstreemsustesse läinud ja omajagu pekkis momemente läbi elanud. Näiteks on Kristel: 1. 6 aastat Ameerikas raamatuid müünud 2. Elanud 6 eri riigis ja seigelnud rohkem kui neljakümnes riigis 3. 4 ettevõtet üles ehitanud 4. Toitumishäirest tervenenud 5. Töönarkomaaniast taastunud 6. Õppinud ennast väärtustama ja ennast esikohale panema Oma suurimaks saavutuseks loeb Kristel 9 aastat kestnud holistilist tööd enesega, kus ta on loonud elu täis tasakaalu, elu usaldamist, enese aktsepteerimist ja kerguses elamist. Nüüd on Kristeli missiooniks professionaalse high performance ja energiajuhtimise coachina toetada ambitsioonikaid naisi, aidates neil saavutada kergusema oma eesmärgid ja tunda ennast parimal viisil, juhtides oma energiat, mitte aega. Kristel Tuul Insta: https://www.instagram.com/kristeltuul/ LinkedIn: https://ee.linkedin.com/in/kristeltuul Veeb: https://www.kristeltuul.com/ Täitsa Pekkis Saade Insta: www.instagram.com/taitsapekkis​​​ Web: www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: www.patreon.com/taitsapekkis​

Seram on. Kirjeldada on teda keerukas, kuna kirjeldustesse ta ei mahu. Seega täiesti omaette nähtus, keda tuleb ise oma silmaga näha, kõrvaga kuulda ja südamega tunnetada. Tal on väga unikaalne ja eriline elulugu, mis tulvil muinasjutulistest seiklustest ja juhtumistest. Tema elukogemus on temast vorminud erakordse inimese, kelle üks suurimaid andeid on märgata ja valada sõnadesse seda, mida suur osa meist oma südamete sügavustes tajub, ent meele ja keelele väljendada keerukaks osutub.Millest saatest rääkisime:Elu algusest, sünniprotsessistNegatiivsetest mustritestAjurveedast ja depressioonistIseendaga olemisestSeksuaalsusestSuhetestJoondatusest ja lahti laskmisestLoodusega rütmis elamisestSeram FB: https://www.facebook.com/seramsbookWeb: https://www.seram.me/Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkis​​​Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis​

Seram on. Kirjeldada on teda keerukas, kuna kirjeldustesse ta ei mahu. Seega täiesti omaette nähtus, keda tuleb ise oma silmaga näha, kõrvaga kuulda ja südamega tunnetada. Tal on väga unikaalne ja eriline elulugu, mis tulvil muinasjutulistest seiklustest ja juhtumistest. Tema elukogemus on temast vorminud erakordse inimese, kelle üks suurimaid andeid on märgata ja valada sõnadesse seda, mida suur osa meist oma südamete sügavustes tajub, ent meele ja keelele väljendada keerukaks osutub. Millest saatest rääkisime: Elu algusest, sünniprotsessist Negatiivsetest mustritest Ajurveedast ja depressioonist Iseendaga olemisest Seksuaalsusest Suhetest Joondatusest ja lahti laskmisest Loodusega rütmis elamisest Seram FB: https://www.facebook.com/seramsbook Web: https://www.seram.me/ Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkis​​​ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis​

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik. Tõnu on filosoof, pikaaegne filosoofiaprofessor. Tema akadeemiline teekond on muljetavaldav – alates Moskva Riikliku Ülikooli lõpetamisest kuni doktorikraadi kaitsmiseni Atlantas, Eesti Humanitaarinstituudi professorist EHI rektorini. Viimased aastad on Tõnu töötanud TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi direktori ja Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi direktorina. Meie vestlus kulgeb erinevaid radu pidi ning puudutab muuhulgas näiteks seda, kuidas muuta TLÜ teadustööst lähtuv panus Eesti ühiskonna jaoks nähtavamaks ja parandada selle kaudu ülikooli kuvandit Eesti avalikkuses. Samuti räägime sellest, kuidas muuta õppimine ülikoolis inspireerivaks, motiveerivaks kogemuseks nii tudengi kui ka õppejõu jaoks. Mind kõnetas siinjuures väga mõte, et ülikooli juhtimine peab looma akadeemilise keskkonna, kus nii õppejõududel kui ka tudengitel oleks võimalik ennast parimal moel arendada nii isiksuse, teadlase kui ka ühiskonna liikmena. “Akadeemilises maailmas vast ongi inimeste juhtimise kontekstis kõige olulisem ja ka keerulisem inimeste motiveerimine. Inimesi saab mõjutada muidugi erineval moel – saab ähvardada, käsutada administratiivse jõuga, saab rahaliselt inimesi motiveerida jne. Aga akadeemilises asutuses inimeste motiveerimine peaaegu alati omandab niisuguse vormi, et sa pead andma inimestele võimaluse teha seda, mida nad oma kutsumusena tajuvad. See on akadeemilises maailmas peamine motivatsiooniallikas, rahaline motivatsioon peab seda tegevust toetama niipalju, et inimesed saaksid oma kutsumust järgida. No näiteks, et nad ei peaks samal ajal kuskil mujal töötama ja seeläbi elamiseks lisaraha teenima. Seega meie inimeste motiveerimine, nö tähendusloome mõttes, ongi see, mida juht oma põhitööna teeb. Akadeemilise asutuse ja tavapärase äriettevõtte erinevus seisneb selles, et me ei saa siin motiveerida inimesi mingisuguse neist väljaspool asuvate eesmärkide nimel pingutama; no näiteks nagu mingi parima toote loomise või teenuse pakkumise näol. Meie toode, kui nii võib väljendada, ongi siinsete inimeste intellektuaalne areng. Mis tähendab, et siinsed inimesed peavad jõudma ise uute ideedeni, millega suudetakse inspireerida üliõpilasi ja mille põhjal suudetakse kirjutada artikleid, osaleda teadusuuringutes, saavutada teadusmaailmas tunnustust jne. Meie eesmärk ongi toetada siinsete inimeste, kes siis on siia ülikooli kokku tulnud, isiklikku arengut ja eneseteostust just selles osas, mis puudutab teadus- ja õppetööd.” – Tõnu Viik Kuulake ikka ...