Podcasts about jaan krossi

Täna, Jaan Krossi sünniaastapäeval, kuulame salvestust Eesti Raadio arhiivist.

Täna on Jaan Krossi sünniaastapäev.

Sel nädalal räägime saates Jaan Krossi luulevalimikust "Olla laev". Raamatust ning Jaan Krossist kui luuletajast räägivad kogumiku koostaja Kristiina Ross ning Märt Väljataga. Saadet juhib Maarja Vaino.

Nimiosas oli Raiko Raalik, tema armastatut Roxane´i kehastas Pirjo Jonas, Christian oli Oliver Kuusik, teistes osades Tamar Nugis, Rasmus Kull, Grete Oolberg, Märt Jakobson, Karmen Puis, Hisatoshi Nezu ja Vanemuise ooperikoori meesrühm ning sümfooniaorkester.Ooperi muusikajuht on Risto Joost ja lavastaja Mare Tommingas.

Lavastaja Julia Aug räägib Jaan Krossi loomingu tõlgendamisest.

Tallinna linnapilti kaunistab juba mõnda aega Jaan Krossi mälestusmärk. Selle saamisloost räägib autor, skulptor Jaak Soans kell 9.15.

"Ellen hindas Jaani juures kõige enam vaimsust, kõrgemat vaimsust. Jaan hindas Ellenis sihikindlat tarmukust ja vaimuerksust," kirjeldab Maarja Undusk oma vanemaid Ellen Niitu ja Jaan Krossi, kui lehitseme äsjailmunud koguteost "Heleda mõtte laast".

Saatekülalised David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. "Protestantlik eetika ja tehnokraatlik vaim” Möödunud aasta 16. märtsil kui Kuku Raadio Tartu stuudio oli katkukartuses juba kinni pandud salvestasime Mihkli kodus koos David Ilmariga Tähenduse teejuhtide 81. vestluse "Vaala valevus" [1] milles me rääkisime Herman Melville'i suurromaanist "Moby Dick". Vahepeal pidas David Ilmar sädeleva külalisloengu [2] mu  "Moby Dickile" pühendatud kursusel "Ameerika majandusmudel" [3]. Selle aasta 4. märtsil olime siis lõpuks koos Tartu Kukus ning jutt läks taas liikuma "Moby Dickist" täpsemalt David Ilmari külalisloengu kesksest teesist et Ameerika on ühtaegu nii protestantlik kui ka mittereligioosne maa.Kõigepealt rääkisimegi pisut reformatsioonist ja protestantismist ning jõudsime selle käigus paratamatult Max Weberi klassikalise teoseni "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" [4]. Protestantismist viis tee utilitarismi kaudu ratsionalismi mille üheks õieks võib pidada nüüdisaegset tehnokraatiat [5].Kui vestlusele vaadata teise kandi pealt siis algas see "Moby Dickist" ning lõppes pärast vahepeatust "Vendade Karamazovite" juures lühikese aruteluga Jaan Krossi romaanist "Kolme katku vahel".Jutuajamise käigus selgus (102. minut) et David Ilmari ema tõlgib seda raamatut praegu inglise keelde. See on eesti haritlase kujunemislugu: lugu sellest kuidas kasvada olukorras kus riigivõim on kasvamise raskeks teinud — vähemalt nii sain David Ilmari lühikesest sisukokkuvõttest aru mina kes ma ei ole seda raamatut veel lugenud.Probleemistik tundub igatahes olevat väga ajakohane.Head uudistamist! H. P.S. Sellest jutuajamisest jäi mulle meelde David Ilmari väide et Ameerika Ühendriigid on sündinud valgustusajastu kõrgpunktis. Seda võib olla praegu kasulik meeles pidada. ———————————— [1] https://www.youtube.com/watch?v=INC_k1Q80dQ&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=82 [2] https://www.youtube.com/watch?v=i3W0KyGdLF4&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=5 [3] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh [4] https://www.apollo.ee/protestantlik-eetika-ja-kapitalismi-vaim.html [5] https://www.youtube.com/watch?v=-c162ErHYbA&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=9&t=1965s

Möödunud aasta 16. märtsil, kui Kuku Raadio Tartu stuudio oli katkukartuses juba kinni pandud, salvestasime Mihkli kodus koos David Ilmariga Tähenduse teejuhtide 81. vestluse "Vaala valevus" [1], milles me rääkisime Herman Melville'i suurromaanist "Moby Dick". Vahepeal pidas David Ilmar sädeleva külalisloengu [2] mu "Moby Dickile" pühendatud kursusel "Ameerika majandusmudel" [3]. Selle aasta 4. märtsil olime siis lõpuks koos Tartu Kukus ning jutt läks taas liikuma "Moby Dickist", täpsemalt David Ilmari külalisloengu kesksest teesist, et Ameerika on ühtaegu nii protestantlik kui ka mittereligioosne maa.Kõigepealt rääkisimegi pisut reformatsioonist ja protestantismist ning jõudsime selle käigus paratamatult Max Weberi klassikalise teoseni "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" [4]. Protestantismist viis tee utilitarismi kaudu ratsionalismi, mille üheks õieks võib pidada nüüdisaegset tehnokraatiat [5].Kui vestlusele vaadata teise kandi pealt, siis algas see "Moby Dickist" ning lõppes pärast vahepeatust "Vendade Karamazovite" juures lühikese aruteluga Jaan Krossi romaanist "Kolme katku vahel".Jutuajamise käigus selgus (102. minut), et David Ilmari ema tõlgib seda raamatut praegu inglise keelde. See on eesti haritlase kujunemislugu: lugu sellest, kuidas kasvada olukorras, kus riigivõim on kasvamise raskeks teinud — vähemalt nii sain David Ilmari lühikesest sisukokkuvõttest aru mina, kes ma ei ole seda raamatut veel lugenud.Probleemistik tundub igatahes olevat väga ajakohane.Head uudistamist!H.P.S. Sellest jutuajamisest jäi mull meelde David Ilmari väide, et Ameerika Ühendriigid on sündinud valgustusajastu kõrgpunktis. Seda võib olla praegu kasulik meeles pidada.————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=INC_k1Q80dQ&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=82[2] https://www.youtube.com/watch?v=i3W0KyGdLF4&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=5[3] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh[4] https://www.apollo.ee/protestantlik-eetika-ja-kapitalismi-vaim.html[5] https://www.youtube.com/watch?v=-c162ErHYbA&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=9&t=1965s See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Jaan Kross, «Kallid krantsid». Koostanud Eerik-Niiles Kross. Eesti Üliõpilaste Seltsi kirjastuselt, 2021. Tutvustab Marek Strandberg. Jaan Krossi sajandal sünnipäeval - 2020 aastal - leitakse üles pea kogu ta kirjavahetus lähedastega, mis peetud ta vangilaagri ja asumise aastatel. Seni peeti seda kadunuks. Õigemini - seni polnud sellest aimugi. Just neist saab pea 1000 leheküljelise raamatu selgroog. Raamatu koostaja, Jaani poeg Eerik-Niiles on lisanud täpseid kirjeldusi nii toonastest laetud ning keerdu väänatud oludest, aga muudestki asjaoludest, mis ära trükitud kirjad sootuks uuel moel elama panevad. Nii Saksa kui Nõukogude okupatsiooni ajal rahvusliku meele pärast vangi pandud Kross oli enda tahtmata kirja-kirjanik veel ammu enne, kui temast trükitud kirjanik sai. Just seetõttu ehk saigi.

Jaan Kross, «Kallid krantsid». Koostanud Eerik-Niiles Kross. Eesti Üliõpilaste Seltsi kirjastuselt, 2021. Tutvustab Marek Strandberg. Jaan Krossi sajandal sünnipäeval - 2020 aastal - leitakse üles pea kogu ta kirjavahetus lähedastega, mis peetud ta vangilaagri ja asumise aastatel. Seni peeti seda kadunuks. Õigemini - seni polnud sellest aimugi. Just neist saab pea 1000 leheküljelise raamatu selgroog. Raamatu koostaja, Jaani poeg Eerik-Niiles on lisanud täpseid kirjeldusi nii toonastest laetud ning keerdu väänatud oludest, aga muudestki asjaoludest, mis ära trükitud kirjad sootuks uuel moel elama panevad. Nii Saksa kui Nõukogude okupatsiooni ajal rahvusliku meele pärast vangi pandud Kross oli enda tahtmata kirja-kirjanik veel ammu enne, kui temast trükitud kirjanik sai. Just seetõttu ehk saigi.

Jaan Kross, «Kallid krantsid». Koostanud Eerik-Niiles Kross. Eesti Üliõpilaste Seltsi kirjastuselt, 2021. Tutvustab Marek Strandberg. Jaan Krossi sajandal sünnipäeval – 2020 aastal – leitakse üles pea kogu ta kirjavahetus lähedastega, mis peetud ta vangilaagri ja asumise aastatel. Seni peeti seda kadunuks. Õigemini – seni polnud sellest aimugi. Just neist saab pea 1000 leheküljelise raamatu selgroog. […]

JUKU RAADIO 349. saate köögilauast vaatab vastu Eerik-Niiles Kross, koos oma isa Jaan Krossi raamatuga “Kallid krantsid”. Eerik Niiles on teinud ära hullumeelse töö, kogunud kokku kõik Jaanist järele jäänud kirjad, mis on enamuses kodustele saadetud vangilaagritest. Raamatus leidub märkimisväärselt ka Jaan Krossi seniavaldamata loomingut, nii et tegelikult saame me pildi kirjaniku kujunemisloost. Kõike kokku […]

JUKU RAADIO 349. saate köögilauast vaatab vastu Eerik-Niiles Kross, koos oma isa Jaan Krossi raamatuga “Kallid krantsid”. Eerik Niiles on teinud ära hullumeelse töö, kogunud kokku kõik Jaanist järele jäänud kirjad, mis on enamuses kodustele saadetud vangilaagritest. Raamatus leidub märkimisväärselt ka Jaan Krossi seniavaldamata loomingut, nii et tegelikult saame me pildi kirjaniku kujunemisloost. Kõike kokku ligi 1000 lehekülge. Eerik-Niiles räägib meile saates oma isast ja tema noorematest aastatest, ehkki pikkimisi jõuame ka klassik Jaan Krossi manu. Lisaks veel Jaan Krossi kohta käinud kummalisi kuulujutte.

Saatekülaline on Eerik-Niiles Kross.

Jaan Kross vangistati kahe okupatsiooni ajal ühe ja sama asja eest: tegevuse eest Rahvuskomitees, mis tuli Tallinnas Pärnu maanteel majas number 23 kokku Saksa okupatsiooni ajal.

Jaan Kross vangistati kahe okupatsiooni ajal ühe ja sama asja eest: tegevuse eest Rahvuskomitees, mis tuli Tallinnas Pärnu maanteel majas number 23 kokku Saksa okupatsiooni ajal.

Jaan Krossi liitumine Eesti Üliõpilaste Seltsiga oli Eerik-Niiles Krossi sõnul mitut pidi määrav valik. Eerik-Niiles Kross: "See seltskond, kellega ta seal sõbrunes, oli suures osas seotud vastupanuga nii Saksa kui ka Vene ajal pärast sõda. See pani paika selle, kes Jaan Krossist sai poliitiliselt."

Jaan Krossi liitumine Eesti Üliõpilaste Seltsiga oli Eerik-Niiles Krossi sõnul mitut pidi määrav valik. Eerik-Niiles Kross: "See seltskond, kellega ta seal sõbrunes, oli suures osas seotud vastupanuga nii Saksa kui ka Vene ajal pärast sõda. See pani paika selle, kes Jaan Krossist sai poliitiliselt."

Jaan Krossi sünniaastapäeva eel ilmus esimest korda trükis tema värssromaan "Tiit Pagu", mille kirjutamist Kross alustas arvatavasti 1940.

Jaan Krossi sünniaastapäeva eel ilmus esimest korda trükis tema värssromaan "Tiit Pagu", mille kirjutamist Kross alustas arvatavasti 1940.

Küsimus: Mis ühendab Jaan Krossi, tehisintellekti ja geiparaadi? Vastus: seekordne "Teatrivaht".

Küsimus: Mis ühendab Jaan Krossi, tehisintellekti ja geiparaadi? Vastus: seekordne "Teatrivaht".

Saates tuleb juttu Jaan Krossi ja romaanižanri teemal, külas on Rein Veidemann ja Tiina Ann Kirss. Saatejuht on Maarja Vaino.

Saates tuleb juttu Jaan Krossi ja romaanižanri teemal, külas on Rein Veidemann ja Tiina Ann Kirss. Saatejuht on Maarja Vaino.

Täna on Jaan Krossi sünniaastapäev.

Täna on Jaan Krossi sünniaastapäev.

Kristiina Rossi sõnul on Jaan Krossi loomingus barokset rõõmu. Kristiina Ross: "Kui seda sõna barokne kasutada, siis ei makskas ära unustada, et see on oma meisterlikkust imetlev, aga rõõmus, mitte kulunud ja väsinud ornamentaalsus."

Kristiina Rossi sõnul on Jaan Krossi loomingus barokset rõõmu. Kristiina Ross: "Kui seda sõna barokne kasutada, siis ei makskas ära unustada, et see on oma meisterlikkust imetlev, aga rõõmus, mitte kulunud ja väsinud ornamentaalsus."

Jaan Krossi 100.

Jaan Krossi 100.

Tänavu veebruaris möödub sajand kirjanik Jaan Krossi sünnist ning kirjaniku mälestusele on pühendatud hulk ettevõtmisi.

Tänavu veebruaris möödub sajand kirjanik Jaan Krossi sünnist ning kirjaniku mälestusele on pühendatud hulk ettevõtmisi.