Podcasts about vahepeal

Rainer ja Rein saavad taaskord rääkida mängudest, mis kinni pannakse. Sedapuhku peamiselt Ubisoft ja xDefiant, aga ka WarCraftid ja Forza, kõik on peag lettidelt kadumas. Sony tähistab 30. aastapäeva, sellega seoses saame natuke retronostalgiat ja uue Gran Turismo, aga nii The Thingi kui Legacy of Kaini uusversioonide kuupäevad on nüüd teada, seega aasta lõpp toob veel üksjagu retrot. Vahepeal on Rein jõudnud mängida Hades 2, Rainer aga võttis Black Friday väljamüügist Epic Mickey uusversiooni ja seletab, mis on Antonblast.  Soovituseks Humble Disney pakk, mis on pigem Lego ja Monkey Islandi pakk.  Ajakoodid: 00:00:00: Intro 00:07:35: Uudised 00:48:15: Retro 00:54:26: Mängitud 01:10:40: Soodus Lingid: https://www.eurogamer.net/ubisoft-shutting-studios-laying-off-277-employees-as-it-pulls-plug-on-live-service-shooter-xdefiant https://www.eurogamer.net/sony-to-release-free-to-play-my-first-gran-turismo-to-celebrate-playstations-30th-anniversary https://www.eurogamer.net/psvr2-now-has-ability-for-controller-free-hand-tracking https://www.eurogamer.net/the-thing-remastered-lands-surprise-release-date-and-its-really-soon https://www.resetera.com/threads/valve-have-updated-their-brand-guidelines-for-the-first-time-since-2017-it-includes-a-powered-by-steamos-section-talking-about-third-party-devices.1051659/ https://www.eurogamer.net/microsoft-is-reinstating-its-11-game-pass-trial-but-only-for-pc https://www.eurogamer.net/forza-horizon-4-to-be-delisted-on-xbox-and-pc https://www.eurogamer.net/warcraft-1-2-will-be-preserved-on-gog-even-after-blizzard-delists-them-later-this-month

Epp Adler on enesemeisterlikkuse coach, koolitaja ja mõtestaja. Eppu on alati paelunud küsimused nagu “kuidas elu käib?”, “kuidas saada endaga hakkama?”, “kuidas saada teistega hakkama?”, “kuidas oleks võimalik?” jne. Epp on täheldanud, et inimesed on erinevates olukordades erinevad. Vahel toredamad ja siis vastikumad. Vahel julged ja siis äkki poevad peitu. Epp ütleb, et suhtlmine on mõjutaja takistaja ja võimaldaja omavaheline dünaamika. Epp pakub oma kodukal inspiratsiooni, mõtteid, vaatenurki, juhendamist. Kirjalikult blogis ja tema listis, jutuna veebinarides, vestlus- ja mõttekaaslasena individuaalcoachingus, juhendaja ja mentorina rühmakursustel, koolitaja ja esinejana ning iseõppimise ja enesecoachingu materjalidega. Rohkem infot leiad www.eppadler.com Käesolevas episoodis räägime Eppuga sellistel teemadel nagu kuidas käib elu, kuidas saada kommunikatsioonis paremaks, kuidas oleks normaalne, kuidas parandada enda sisekõne, mis asi on minapilt ja miks see nii oluline on, enesemeisterlikkusest ja sellest, kuidas iseendaks saamine on tegelikult elutöö. Soovitatud Disney multikad: Frozen I ja II Wish The Incredibles Inside Out 1 ja 2 HEAD MÕTTED: “Ma ütleksin, et parim viis informatsiooni omistamiseks on sellega vestelda, mitte lihtsalt tarbida.” “Erinevate inimeste kogemused ühest ja samast kogemusest on igaljuhul alati erinevad tänu isiklikule tõlgendusele.” “Mõistuse lühisesse löömine on tihtipeale nagu välk, mis võimaldab.” “Me oleme koguaeg palju palju rohkem kui me arvame end olevat.” “Ühte konkreetset lugu ei ole olemas, lugu sõltub konstekstist, millele järgneb posu küsimusi.” “Enda hirmu kaitsmine täiesti tahtmatult ja alateadlikult võib tuua kaasa teiste tahtmatu hukkamõistu.” “Me kardame kaotada enda lugu.” “Maailm ei tööta sirgjoontes.” “Nulli ja saja vahel on veel 99 numbrit. Meie maailm ei ole must-valge, meie maailm ei ole digitaalne ega numbritel põhinev.” “Vahepeal tasub endale teha check-in ja küsida, miks ma seda teen sellises mahus nagu ma teen.” “Kui asjad ainult võtavad energiat, siis seal võib toimuda ammendumine.” “Ma aitan inimestel ennast näha.” “Me ei saa minaks ilma teisteta. See on pidev vastastikuline mõju, iga suhe arendab ja loob meid.” “Kiirtee elus osalemisse on esinemisega rahu tegemine aga see ei tähenda, et sa pead seda armastama. See tähendab lihtsalt seda, et sa teed sellega rahu.” “Läbipõlemine on popp aga see ei ole kohustuslik.” “See, kui sa koguaeg ei ole osale, see on märk tegelikult halvast mustrist.” “Ogar vingumine on lihtsalt kehv harjumus.” “Iga käitumisvalik üritab jõuda alati mingisuguse tulemuseni. Käitumised on hoopiski vihjed.” “Me võiksime loobuda sõnade ehedus ja autentsuse kasutamisest.” “Enamus inimesed kardavad esineda, sest nad arvavad, et nad peavad mingid gurud olema ja lähevad justkui esinemise eksamile.” “Kas me tõmbleme tõmblemise pärast või teeme siiski midagi eesmärgistatult?” JÄLGI EPP ADLERI TEGEMISI SIIT: https://www.youtube.com/@UCdbS7fEuWoluAMhEkJDyphw https://www.eppadler.com/ https://www.facebook.com/eppadler https://www.instagram.com/eppadler/ CHRIS KALA PODCASTI TOETAJAD: https://www.million.ee https://www.garden.ee https://www.ruthterras.eu https://www.ruumum.com JÄLGI MIND SIIT: https://www.youtube.com/@chriskalapodcast https://www.facebook.com/chriskkala https://www.facebook.com/chriskalapodcast https://www.instagram.com/chriskkala/ https://soundcloud.com/chris-kala-podcast/tracks https://open.spotify.com/show/6Ohs4fCrk5UsLt49PVLyRI

Tegelikult küsis Annaliisa ise ka, et miks me teda õigupoolest üldse podcasti kutsusime, ja ma ei tea, kas see ei ole ilmselge, aga kui inimene on Eesti ainsama veganžurnaali omanik ja peatoimetaja, siis see on üsna piisav põhjus. Tänase seisuga Annaliisa muidugi enam ajakirjas ei toimeta, mingid teised kolm tüüpi on seal. Vastuse saavad küsimused nagu: Millised mõtted ja tunded Annaliisat valdavad seoses ajakirja müügiga? Miks mõne numbri kaane peal on praekapsas, aga sees kuulus vegan? Ja ilmselt kõige olulisem... miks Anne Veski Maximas ei käi? Peale ajakirja tegemiste rääkisime veel toidust ja eetikast selle ümber, ristsõnadest ning jalgpallist. Vahepeal oli kaos... nagu ikka. Saate lõpetab täiesti hullumeelne vastus selle hooaja lõpuküsimusele.

Premium liiga avanädalavahetuse kuumimaks meheks kerkinud Nõmme Kalju ründaja Alex Matthias Tamm on jalgpallur, kellest on juba aastaid oodetud ja loodetud. Kas nüüd on tema läbimurdehooaeg käes? 16aastaselt Premium liigas debüteerinud Tamm on tänaseks saanud 22aastaseks. Korra on ta proovinud kanda kinnitada Šveitsis Grasshopperis ehk samas klubis, kus praegu mängib Maksim Paskotši, aga tulutult. Tamm käis külas Õhtulehe jalgpalli-podcastis „Kolmas poolaeg“, kus rääkis avameelselt oma tegmistest ja mõtetest ja unistustest. Muuhulgas saime teada, et ta pole sugugi üllatunud või pettunud, et tema roll koondises on seni olnud võrdlemisi väike. „Ma lõin [eelmisel hooajal] terve hooaja peale mänguliselt kolm väravat, kui penaltid välja jätta. See on väga vähe. See tekitas minu sees viha, sest ma vedasin isennast alt. Siis tekibki küsimus treenerites, et kui ma Eesti liigas löön kolm, siis Rootsi ja [Victor] Lindelöfi vastu löön viis? Ei löö ju.“ Kuidas jäi ta rahule Plzeni Viktoria testimisega? Mida arvab ta Nõmme Kalju skandaalidest? Või KTM-reeglist? Kui kaua on Tamm veel Eestis mängiv jalgpallur? Millest ta unistab? „Kolmas poolaeg“ jõuab eetrisse kaks korda kuus.

Lõpuks ometi vabanevad Activisioni töötajad ja aktsionärid Bobby Kotickust. Vahepeal vabanes aga Unity John Riccitiellost, kuid kas sellest piisab ettevõtte maine päästmiseks? Lisaks on meil mänguritele rõõmsaid uudiseid – Microsofti Activisioni tehing kiideti lõpuks heaks ning meie loosime saates “Spider-Man 2” välja. 00:00 Keerutame loosiratast, et selgitada välja see õnnelik, kes Spider-Man 2 endale võidab […]

Britta tuli appi ja me maadlesime üheskoos ja omavahel. Kas elus lemmikloom on parem kui surnud lemmikloom? Kas omnivoorist elukaaslane on jätkusuutlik variant? Kas maanteelt kaasa krabatud loomarakud on eetiline viis söönuks saada? Ja kas vegan ongi teistest parem inimene? Neile ning paljule muule kompromiteerivale ja ebapopulaarsele ajasime küüned taha. Vahepeal oli ikka hirmus ka.

Need, kes on Algorütmi algusest peale kuulanud, mäletavad ühena saatejuhtidest Sergei Anikinit, kes töötas toona Pipedrive'is. Vahepeal on Sergei aga jõudnud töötada mitmes huvitavas ettevõttes ja tegeleb täna hoopis natuke ootamatu teemaga. Tänase episoodi pealkirjaks sai "Filosoofiatund Sergeiga", sest natuke sedamoodi asi välja kukkus. Sergei räägib sellest, kuidas vaadata elus kaugemale ainult sellest, mida täna või homme tegema peab ja kuidas tema on leidnud, et kõik asjad on omavahel seotud ja kasulik on neid seoseid osata märgata. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Sel korral võtame ette kõik need NBA meeskonnad, kes langesid play-off'i esimeses ringis. Ükshaaval vaatame läbi, mis ja kuidas nende tulevik võiks välja näha praegusest seisust ning mis nad peaks tegema, et play-off'i esimene ring ei jääks nende laeks ka järgmisel hooajal. Vahepeal on Ameerikast tagasi ka Erki, kes saab maha korraliku Jeopardyga. --- Mis on Kuues Viga? Korvpall24 ja Optibet toovad teieni Eesti parima NBA podcasti. Kogusime kokku kohalikud NBA eksperdid ja toome kord nädalas Eesti korvpallisõbrale kõige värskemaid ja vahetumaid NBA-muljeid. Saatejuhtideks on Otto Oliver Olgo, Ardo Kalda, Henri Sipra, Erki Saksing ja residentkülaline Sten Padar. Saadet salvestatakse ülimalt uhkes podcastrent.ee stuudios!

Podcasti „Jalgrattapalavik“ oktoobri teise saate külaliseks on Laura Lepasalu. Tänasel päeval kolme lapse ema, kes 2008. aastal sõlmis Prantsusmaa klubiga Team Pro Feminin Les Carroz profilepingu, ent profina sõita ei saanud, sest klubi läks majanduslike raskuste tõttu hingusele. Ikka juhtub. Kui vaadata tagasi, siis 2008 oligi tipphetk. Sõitjana. Prantsusmaa karikavõistluste etappidel, kus sõitsid koos nii profid kui ka amatöörid, oli pidevalt pildil. Edestas sõitudel prantslaste legendi Jeannie Longot ennast. Võiks selle vabalt visiitkaardile kirjutada. Vahepeal tekkis isegi lootus, et pääseb Pekingi olümpiale. Lepsasalu meenutab: „Issand, mul tekkiski tunne, et saan olümpiale. Ma muidugi oleks sinna läinud turistina. Aga ma ei mäleta, mis juhtus, et päris viimasel hetkel öeldi – jääb ära. Mul olid juba ostetud kuldsed Scotti kingad, treener oli nii õhinas, aga öeldi, et Grete Treier üksinda läheb. See oli ikka paras pettumus.“ Laura lubab olümpial siiski ära käia, mitte enam sportlasena, aga taustajõuna. Olümpia on olnud unistus väiksest peale. Sportlasena jäid võimed kindlasti realiseerimata. Ta lõpetas 2009. aastal, kuna üks jalg kadus piltlikult öeldes alt ära. Närvivalu tegi liiga. Lisaks on Lepasalu tänasel päeval veendunud, et ta oli konstantselt ületreenitud. Hästi palju sõltus toona treeneritest ja tugivõrgustikust, mis minu puhul jättis ilmselgelt soovida. „Ise ma ei julgenud puhkeperioode teha, sest kohe tekkis kartus, et tulevad ülekilod ja kõik läheb käest ära,“ kirjeldab Laura noore naisvõidusõitja kartusi. Ta meenutab ühist laagrit leedulastega. Kolm korda päevas treeningud, kui üles ärkasime, siis kohe puki peale. „Rene Mandri vaatas mu treeningpäevikut ja imestas: „Sul oli märtsis 92 treeningtundi!? Ma oleks surnud selle peale!“ Aga, nääpsuke Laura jäi elama. Ehkki muidugi võib küsida, mis elu see ka oli. Laager kestis kaks kuud. Tappev. Samas laagris oli ka Ignatas Konovalovas, kes sõidab tänaseni profileeris. Esimesed rattasõidu tarkused sai Laura klubist Tartu Racing Tähtvere. Oli klubis ainus tüdruk, aga see ei morjendanud. Esimesest trennist koju jõudes teatas emale, et vanemad poisid ütlesid nii: „Aluspükse rattapükste alla enam ei pane!“ Huvitav, mida ema võis mõelda? Muuseas meenutab Lepasalu naljakat seika 2007. aasta Tartu rattamaratonilt. See puudutab teda ja Jaan Kirsipuud (Jassi), kes teda hilisemalt väga palju aitas. Head kuulamist!

Tead see päev, kui sinust sai vegan ja sa mõtlesid, et kõik tahavad sellest teada... mhm... sama siin. Nüüd tahaks kõigile toortoitumisest rääkida. Aga jumal tänatud, Reelyka oli nii tore, et käis külas ja rääkis ise. Vahepeal oli ikka täiesti loll tunne, olgem ausad.

Hälis toob värsked uudised Vanast Yorkist. Vahepeal tundus, et tšikk läks NYC-sse otsima Sex and the City seriaali mälestuskohti. Mida üldse New York-is teha? Kuhu minna? Ja miks Hälis just sinna valis minna? Rohkem ei oskagi midagi välja tuua, kui seda, et juhul, kui ise NYC-sse ei plaani minna, siis silmiavardav kuulamine on ikkagi. Meie anonüümse Google Forms lingi oma jutu poetamiseks leiad SIIT: https://tinyurl.com/2p8cddkc

Järgmisel aastal on ilmumas uus, ilus ja uhke, kuid kallis mängumasin. Vahepeal aga näitas Mark Zuckerberg oma jalgu ja rahvas sattus sellest suurde vaimustusse, kuni selgus, et tegemist on petujalgadega. “Overwatchi” D.Va on endiselt populaarne nii mängus kui ka mujal. Halloween läheneb ja selleks puhuks on meil teile mõned mängusoovitused. Lisaks vaatame üle mida meil […]

Pühapäevases saates saavad sel korral nahutada Kojima, Sony, Ubisoft, Activision Blizzard, Nintendo ja teised. Vahepeal on toimunud ka mitmesuguseid üritusi, sealhulgas kodumaine MängudeÖÖ, neist räägime ka. Saate lõpus aga räägib Tarmo meile kas “Splatoon 3” on teie raha väärt või mitte. Meile Meeldib Mängida saadet saab YouTube'is otse-eetris vaadata ja kuulata igal pühapäeval kell 20:00. Kui pühapäeval […]

Armeenlane, soomlane ja lätlane tegid podcasti... Sevil, kel on oma vegan ilusalong, tuli külla ning me rääkisime muidugi mõista vegan ilumaailmast ja kõigest sinna juurde kuuluvast, milles siinkirjutaja lihtsalt ei orienteeru ja jätab targu detailidesse laskumata. Õnneks oli teemasid teisigi. Vahepeal rääkisime miskipärast juustust ja valisime seksikaid mehi. Kes lõbusat saadet kuulata ei taha, see jätab vahele.

Lindistatud suvetuuri ühel palavamal päeval ja Karl sulab teie ees. Ühtlasi on juttu tuuril olemisest, sääskedest ja Karli uuest erootilise sisuloome kontost, mis on kindlasti päris. Vahepeal toimub kaklus parmuga (lendavaga).

“Kinnisvarajutud” podcasti 98. osas kutsusime külla 2/3 ühest vägevast naiste tiimist, kes on viimase mõne aastaga endale kokku pannud 10 korteriga üüriportfelli. Köögilaua taga käisid ülekuulamisel staarinvestor Kristi Saare ja igapäevaselt arstina tegutsev Saara Arulaane. Kuskil kaugemal elas mentaalselt omadele kaasa ja hoidis pöialt Liisa Pink. Esmakordselt rääkisime sel teemal meie podcasti 10. episoodis, kui külas oli Kristi Saare üksinda. Toona sai kokku lepitud, et kui investorite kolmik jõuab oma eesmärgini ehk kümne korterini, siis võtame teema uuesti üles. Vahepeal sai kümme täis ja kuigi salvestamise hetkel oli üks portfelli mitte nii hästi sobinud korter müüdud, siis juttu jagus meil väga pikaks ajaks. Saatejuhtidele oli kohati täiesti ootamatutele radadele läinud vestlus väga inspireeriv ja hariv. Näiteks jõudsime ära lahata ka teema, kas lesbipaarid peaksid tänapäeval saama Mustamäel endale korterit osta, ilma et pensionärist slaavi daam silmi pööritaks. Veel rääkisime kinnisvara ostmisest, finantseerimisest nii eralaenude kui panga abil, suure portfelli haldamisest, ühiselt tegutsemise riskidest, üürileandmise nippidest ja paljust-paljust muust. Mida me aga ei suutnudki ära imestada oli see, kui palju Saara reaalselt korterite üürileandmise käigus inimestega suhelda tahab ning seejuures seda ka naudib. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Sellenädalase saate põhiteemadeks ehk nädala automõttetuseks on erinevad planeeritud algatused, mille eesmärgiks paistab olevat autoliikluse järk-järguline välja suretamine - piirkiiruste vähendamine, keskmise kiiruse mõõtmise lõigud ning loomulikult ka furoori tekitanud madalheitmetsooni rajamise mõte Tallinna kesklinna. Kusjuures osa plaanist oleks ka vanemate kui 20-aastaste autode sissesõidu keelamine või maksustamine. Paistab, et järgmistel valimistel hiilgamiseks sobivad lauale mistahes mõtted, ükskõik kui rumalad, kulukad või väheefektiivsed. Kesklinna uue üldplaneeringu eskiis valmib 2023. aasta kevadel, seega selgus saabub peagi. Muid uudiseid on samuti jagunud: eelmises saates kritiseerisime Olerexi kampaaniat ning nüüd on kodumaine kütusemüüja kohustatud need reklaamid ka maha võtma. Kuid mida pole, on klientide käest vabandust palumine - enda õigustamine ja klientide tembeldamine jätkub. Vahepeal on nime muutnud üks kodumaine elektriautode laadimislahendusi pakkunud firma, kuid hinnad on konkurentidega võrreldes väga soolased. Indrekule jäi aga silma üks harukordselt positiivne liikleja, kelle tõttu sai alguse uus rubriik - nädala liikleja. Juttu tuleb ka juulikuu automüügist, mis on viimase 3 aasta lõikes langenud katastroofiliselt madalale tasemele. Populaarsemate autode osas aga üllatusi pole ning tabelit troonib jätkuvalt Toyota. Räägime ka Volkswagenist, täpsemalt Golfist. Kuigi legendaarse mudeli kadumisest on räägitud varemgi, saabub Golfi saatuse osas selgus 12 kuu pärast. Vahepeal on aga Porsche napsanud Teslalt tagasi ühe toreda rekordi. Nädala proovisõiduauto oli Dacia Jogger, millega Indrek lõpuks ka pikemalt tutvuda sai. Mida arvata turu soodsaimast mahturist? Saatejuhid on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!

Vähesed eestlased saavad Ats Purje kõrval uhkustada sama pika väliskarjääriga - esimest korda läks ta Soome juba 2008. aastal ning ära tuli sealt alles 11 aastat hiljem. Vahepeal käis ta küll Küprosel ja korraks ka Eestis, ent peaasjalikult veetis ta oma karjääri just teisel pool Soome lahte, kus tuli ka kahekordseks meistriks. Sellest ja paljust muust käis Purje rääkimas Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“. Alustuseks arutasime teemal "Purje kui kogenud Tallinna Kalevi mängija". Selgub, et 37aastane ründaja valmistus karjäärilõpuks juba 30aastaselt, aga elu on talle kaardid kätte mänginud ja lubanud mängijakarjääri pikaks venitada. Siis pikemalt Purjest kui treenerist. Mida õppis Purje Aivar Tiiduselt ja mida proovib rakendada ka enda hoolealuste peal Kalevi U21 meeskonnas. Selgub, et üks mees on tema treeninggrupist lahkunud ja mitmel korral on ta pidanud oma hoolealuseid ka valjemalt noomima. Kuidas on lood tänapäeva ründetalentidega ja miks on Eestist kaitsjatel lihtsam välja saada kui edurivimeestel? Ja lõpetuseks Soomest. Kuidas õnnestus ühel Eesti poisil end Soomes kultusmängijaks vormida? Mis moodi sealmaal tiitlit tähistatakse? Ja lõpetuseks viskab Purje õhku ühe mõtte: äkki peaks ka ise … Mida? Kuula lähemalt juba saatest!

Sel nädalal tuleb põhjalikult juttu erinevatest gaasidest ning kus ja milleks neid kasutatakse - CNG, CBM, LPG, LNG... Miks on hinnad tõusuteel, palju on siin sõja roll ning millistega saab pitsitada Venemaad ja vastupidi. Alustame aga ürituse soovitusega - nädalavahetusel toimub Laitses Youngtimer Camp. Juttu tuleb ka VW AG pommuudisest - kellele uudis, kellele loogiline, kuid vahetub kontserni tegevjuht ning Herbert Diessi aeg on ümber. Mida ta saavutas, miks aga talle nüüd ust näidati? Räägime ka Elon Muskist - mis saab Twitterist? Miks müüb Microsofti kaasasutaja oma isiklikud investeeringud kõigis Muski firmades? Tesla avalikustas oma teise kvartali tulemused, samuti on müüdud 75% firma Bitcoini varudest - tõsi, väikse kahjumiga. Musk lubab ka (ei-tea-mitmendat korda) Cybertrucki tootmise algusaega - paneme kalendrisse kirja ja vaatame, kas seekord peab paika. Vahepeal on Porsche teatanud, et asub tootma täiselektrilist linnamaasturit, mis on veelgi suurem kui Cayenne. Peatume ka uuel Honda Civic Type-R-il - räägime, mis saab uuendatud ja miks seda autot oodata võiks. Nädala proovisõiduauto on Dacia Duster, nädala automõte aga puudutab soovitust suveperioodi ja hoolduste osas. Stuudios on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!

Meile Meeldib Mängida sai 8-aastaseks. Sel puhul on käimas meil sünnipäeva loos. Vahepeal aga on vanemaks saanud ka Pac-Man, kes sai omale ka tunnuslaulu. Lisaks uurime, mis on käesoleva aasta enim mängitumad mängudeks, mis juhtub kui videomängud elu segama hakkavad, miks Microsoft Marveli eksklusiivmängudest huvitatud polnud, mis jama selle PlayStationiga nüüd on ning mida uut […]

Saatekülalised Robert Jürjendal ja (:)kivisildnik. Saatejuht Hardo Pajula. See saade pidi toimuma juba paar kuud tagasi. Ühe osalise haigestumise tõttu olime sunnitud selle siis edasi lükkama. Meil oli tookord plaanis arutada [Charles Eisensteini](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfGJFfLfvlPYpEo9lx-pzh5e) artiklit "[Pööblimoraal ja mittevaksitud](http://www.burke.ee/2022/04/20/charles-eisenstein-pooblimoraal-ja-mittevaksitud/)". Vahepeal on palju muutunud. Täna on meil juba uued probleemid näiteks: 1) kuhu kadus koroona? 2) mis see üldse oli? ja 3) mis vormis ja millal see uuesti välja ilmub? Nendele küsimustele me täna vastust otsimegi.

See saade pidi toimuma juba paar kuud tagasi. Ühe osalise haigestumise tõttu olime sunnitud selle siis edasi lükkama. Meil oli tookord plaanis arutada Charles Eisensteini [1] artiklit "Pööblimoraal ja mittevaksitud" [2]. Vahepeal on palju muutunud. Täna on meil juba uued probleemid, näiteks: 1) kuhu kadus koroona? 2) mis see üldse oli? ja 3) mis vormis ja millal see uuesti välja ilmub? Nendele küsimustele me täna vastust otsimegi.Peatse kuulmiseni!H.——————————[1] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfGJFfLfvlPYpEo9lx-pzh5e[2] http://www.burke.ee/2022/04/20/charles-eisenstein-pooblimoraal-ja-mittevaksitud/ See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Ringjoon on kevadpuhkuselt tagasi tulnud! Vahepeal on aga aset leidnud valimised Ungaris ja Serbias ning esimene valimisvoor toimus ka Prantsusmaal. Esimeses kahes riigis jäid võimule senised ninad, Prantsusmaal on aga seis Macroni ja Le Peni vahel tasavägine. Kuidas Orbán taas nii suure edumaaga valimised võitis? Mis saab Ungarist? Miks toetab Serbia Venemaad? Kes võidab valimised Prantsusmaal ja mida see endaga kaasa toob? Teemat arutavad Richard Kask, Paula Kägu, Karl Lillmets ja Harald Rainer Ainla.

Eesti Pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop soovitab siia saabunud Ukraina põgenikel aeg maha võtta ning mitte tormata kohe esimese asjana end registreerima. Kiiev püsib. See on saanud juba samasuguseks mantraks nagu Erich Maria Remarque „Läänrindel muutusteta“. Ja see on hea. Ehkki varasemad päevad tõid teateid Vene vägede liikumisest Kiievile lähemale ning ümbergrupeerumisest, pole otsustavat uut pealetungi Ukraina pealinnale ette võetud. Niisamuti peab Harkivi kaitse. Erakordselt raske on olukord aga Tallinna suuruses Mariupolis, mis on Vene vägede piiramisrõngas, kus inimesed on ilma vee, elektri ja kütteta ning võib arvata, et väga väikeste toiduvarudega. Põhimõtteliselt korvab Venemaa sõjalist ebaedu terroriga. Ning see on ajanud Ukraina põgenikud liikvele. Kui ei kardagi otseseid pomme, siis kes ikka tahaks kuskil kotti ja piiramisrõngasse sattuda. Eesti võimud teatavad nüüd, et arvestavad koguni 100 000 potentsiaalselt saabuva põgenikuga ning kuna varasemad arvutused on läinud kõik aia taha, pole seegi mingi piir. Aga arvestame siis laias laastus kümnendikuga meie elanikkonnast. Aga juba praegu valitseb põgenike vastuvõtmisel paras kaos. Anu Viltrop räägib, et segadust on olnud palju kõikide jaoks, ka neile, kes soovivad põgenikke aidata. Info kogu aeg muutub. „Vahepeal küsisimegi ukrainlastelt, et kas hetkel on sul majutuskoht olemas, kas toitu jätkub, kas sul on mõni kiire meditsiinilist sekkumist vajab probleem, tunned end turvaliselt ja kas sul on keegi, kellega vestelda. Kui tal mingeid kiiret lahendamist vajaminevaid probleeme polnud, siis oligi meil palve, et kuniks riik oma samme sätib, jälgi meediat ja kui midagi segaseks jääb, tule nädala pärast tagasi – sest ega ei oskagi ju infot anda.“ Pagulasabi on ise toonud bussidega Poola-Ukraina piirilt ära juba 4000 inimest. Seejuures on omavalitsuste võimekus siin väga erinev. Mõned annavad nii eraviisiliselt kui meediaski teada, et ega meile ei mahu. Aga Viltrop ütleb, et on ka hoopis vastupidiseid näiteid: „On ka omavalitsusi, kes ikka mõtlevad, kuidas valmistuda. Kes helistavad õnnetult, et miks te siis meile ei too, meil on kõik ruumid valmis, me ootame! Ja uusi häid töökäsi on alati vaja…“ Viltropi hinnangul peaks riik looma n-ö ühe akna süsteemi, kus niigi segaduses saabujad ei peaks eri ametnike vahel jooksma ning saaksid kogu saadaoleva nõu ja toe ühest kohast kätte. Saates veel Ega põgenike bussidega juurdetoomine aita kaasa Eesti võimekuse ülekoormamisele? Mis on inimeste motiiv just siia tulla? Kui enamik soovib tulla Tallinna, siis kust leida kooli- ja töökohti, keeleõpet? Praegu näitab nii Eesti kui Euroopa tervikuna oma parimat nägu, kuid milliste pingetega edaspidi arvestada? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Räägime kosmosest ja uutest telesaate konseptsioonidest. Vahepeal maitseme mõnda jooki ka. Korraks ka vanglaminutid ning räägime ka Baari Paavost. Igasugu asju tegelikult.

„See mis USAs praegu toimub on täielik katastroof!“, ütleb mu saatekülaline, kes elab Chicago eeslinnas. Ta on Ühendriikides elanud üle 20 aasta ning seal olles koma teist näinud ja teinud. Räägime ellujäämisest siin ja seal pool lompi, ameeriklaste hingeelust, indiaanlastest, ayahuascast, šamaanidest, kütusehindadest ja loomulikult Eesti leivast. Vahepeal hakkavad usinad mehhiklased tal akna taga muru niitma, asja lahendab akna sulgemine. Head kuulamist! Sa oled terve, tugev ja elad kõik üle! Saates kõlavad arvamused on ainult saates osalevate inimeste arvamused!

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates „Staadionijutud“ on augusti esimeses episoodis külalise rollis selle suve üks silmapaistvamaid atleete, Eesti kõigi aegade kolmandaks kaugushüppajaks kerkinud Lishanna Ilves. 21-aastane Ilves krooniti juunis esmakordselt täiskasvanute klassis Eesti meistriks suurepärase isikliku rekordi 6.66-ga. Paar nädalat hiljem Tallinnas toimunud U23 vanuseklassi EM-il teenis Nebraskas esimese ülikooliaasta seljataha jätnud naine kuuenda koha 6.42-ga. „Pärast Euroopa meistrivõistlusi võtsin aja täiesti maha kaheks nädalaks. Pärast EM-i olengi kodus tööd teinud,“ sõnab Järvamaalt pärit kergeatleet esialgu veidi üllatuslikult. Seejärel selgitab ta: „Meie perel on Koerust kolme kilomeetri kaugusel oma talu. Ette tuleb loomade karjatamist ja kõike muud, mida talus on vaja teha. Ehitame näiteks praegu lihaveisekarjale aedu. See on füüsiliselt päris raske, sest kuuekilose kuvaldaga tuleb poste maasse taguda. Ma usun, et jõusaali kõrvalt olen ka sealt natuke tugevust juurde saanud.“ Ilvese tänavune rekordhüpe tegi temast juba Euroopa tasemel sportlase, mis annab lootust, et järgmisel suvel võiksime teda esmakordselt näha ka täiskasvanute tiitlivõistlustel hüppamas. „Annan endale aru, et 6.66 on selline tulemus, kus aasta jooksul enam 34 sentimeetriga rekordit ilmselt ei paranda. Samas usun, et mul jäi praegu selle 6.66-ga natuke varu sisse. Aga see ongi ehk hea, kuna on, mille poole püüelda. Näiteks mu jõunäitajad on praegu äärmiselt kehvad. Kui jõunäitajaid vaadata, siis ei ütleks iial, et ma nii kaugele olen hüpanud,“ pajatab Ilves. Olümpiamängude ajal ei saa üle ega ümber ka Tokyos toimuvast. Ilves tunnistab, et Eesti epeenaiskonna kuldmedal pakkus emotsiooni, mida tihti kogeda ei saa. „Nende finaali ajal oli selline pinge sees. Käed värisesid. Vahepeal panin padja silme ette, sest ei julgenud lihtsalt vaadata. Aga kui sai selgeks, et tulebki kuld ära, siis hakkasid pisarad voolama. See oli väga võimas emotsioon, mida nad pakkusid meile,“ rõõmustab Ilves. Intervjuust kuuleb muuhulgas Ilvese lapsepõlvest ja vanemate kasvatusest, tõsiseimast vigastusest, konkurentsist õega, elust USA-s, eeskujudest ja paljudest muudest põnevatest teemadest. Saates esitatud küsimusele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Viimane saade selleks korraks sünnituse teemadel. Külas on üliarmas Maarika, kes on ünnitoetaja ehk doula. Kes need doulad üldse on, millega nad aidata saavad ja kuidas nad oma tööd teevad. Kõik see ja palju muudki mahub meie toredasse vestlusesse. Lisaks anname teada, et Emmecast läheb suvepuhkusele! Kohtume uuesti juba augustis! Minge õue, nautige ilma ja maasikaid. Vahepeal anna meile teada, kuidas saaksime podcasti sinu jaoks paremaks teha ja milliseid teemasid sooviksid edaspidi kuulda. Kui soovid ka oma lugu meie ja maailmaga jagada kirjuta meile sõnum, saada häälsõnum või saada meil. Jagame teiste naistega erinevaid kogemusi, erinevaid vaatenurki ja mõtteviise. Mitte ükski naine ei peaks tundma, et on oma murega üksi!

Kuna iga koer on erinev, tuli õppida nende iseloomu ja käitumismustrit – selle kõige taustal on oluline saada koera jaoks autoriteediks, et ta ei hakkaks pähe istuma. Igavust selles töös pole, sest iga päev juhtub midagigi – alustades kaklevate koerte lahutamisest kuni turistide päästmiseni välja. Põhja-Norra on suurepärane kant ka virmaliste vaatamiseks ning need on Heneki sõnul seal uskumatult võimsad. Temal on isegi kogemus, kuidas koerad jäid lummatult taevasse vaatama. Kelgukoerte töö on hooajaline ning suvel loomad puhkavad – lõpetuseks uurimegi, mil moel kelgukoerad siis oma puhkuse veedavad. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Hei! Olen Hiiumaal ja istutan puid. Vahepeal jõudsin ühe saate ka teha. 100% made in hiiu! Lõkke ja männiokka lõhnaline. Saatekülaliseks on Triin kes tegeleb kere ja väe mudimisega.  Rääkisime kohvikasvanduses töötamisest, vaikusest ja tänulik olemisest Head kuulamist! Triinu tegemised: Kere ja Väe Mudimine, http://pitamys.blogspot.com/

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate „Staadionijutud“ 29. osas räägib pikamaajooksu võludest ja valudest Tokyo olümpiapiletit sihtiv maratoonar Jekaterina Patjuk. Äsja 38. sünnipäeva tähistanud Patjuki näol on tegu Eesti 3000 meetri takistusjooksu rekordiomanikuga, ent viimased aastad on ta keskendunud just kõige pikemale tiitlivõistlustel kavas olevale jooksudistantsile. Detsembris läbis ta Valencias maratoni Eesti kõigi aegade kolmanda aja 2:34.34'ga, millest võib ehk isegi piisata, et pääseda tänavu Tokyo olümpiamängudel starti. Üks maraton on Patjuki siiski veel kevadel Kopenhaagenis ees ootamas, et olümpianormile 2:29.30 lähemale jõuda. „Kui ma alustasin maratonijooksu treeningutega, siis sain aru, kui väike on Tallinn,“ naerab Patjuk, kes vuhab pealinna tänavatel tavalistest harrastusjooksjatest mitu korda kiiremas tempos. „Isegi üks rattur kiitis kord, et jooksen kiiresti. Jooksin temast mööda ja sain aru, et tal endal oli parasjagu päris raske.“ Tallinnas venekeelses keskkonnas üles kasvanud, ent täna vabalt ka eesti keelt kõnelev Patjuk tunnistab, et sporti tehakse küll eelkõige iseenda jaoks, kuid lähedaste inimesteta oleks rasketel treeningutel ja võistlustel vastu pidamine keeruline. Tempotrennides aitab teda näiteks jalgrattaga kõrval sõitev elukaaslane, aga abistajaid on teisigi. „Treener Harri (Lemberg) võtab väga rahulikult kõike, mis minuga juhtub. Vahepeal võin nutta, aga tema ütleb ikka: jah, trenn oli raske, aga see on normaalne. Ta on vist harjunud lihtsalt sellega, et minuga kogu aeg midagi juhtub. Teine inimene on ema, kes kogu aeg küsib, kuidas mul läheb. Ta ei tea üldse midagi tehnikast ega spordist, aga kui ta vaatab mu võistlust, siis näeb ära, kas mul oli seekord kerge või raske joosta. Ta tunneb ja saab aru kuidagi seda,“ ütleb Patjuk, kelle valjuhäälsemad kaasaelajad on õelapsed. Patjuk räägib saates muuhulgas sellestki, kuidas vigastuspaus võib osutuda teatud olukorras äärmiselt vajalikuks ja positiivse mõjuga sündmuseks, samuti tuleb juttu maratonijooksu spetsiifikast, sponsoritest, harrastajate treenimisest ja enesearengust. Nagu ikka, võetakse seegi kord ette küsimusmäng. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Ei midagi uut siin päikese all, Evergreeni kaubalaev Ever Given istub endiselt Suessi kanalis kinni, uute konsoolide ja graafikakaartide saadavus on endiselt vilets ning uute mängude ilmumist lükatakse jätkuvalt edasi. Vahepeal teeme teatavaks eelmise auhinnamängu võitja, kelleks oli Priidu Joosing ja kuulutame uue auhinnamängu välja. Loosis osalemiseks hakka Meile Meeldib Mängida YouTube’i kanali jälgijaks ning […]

Saatekülalised David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. "Protestantlik eetika ja tehnokraatlik vaim” Möödunud aasta 16. märtsil kui Kuku Raadio Tartu stuudio oli katkukartuses juba kinni pandud salvestasime Mihkli kodus koos David Ilmariga Tähenduse teejuhtide 81. vestluse "Vaala valevus" [1] milles me rääkisime Herman Melville'i suurromaanist "Moby Dick". Vahepeal pidas David Ilmar sädeleva külalisloengu [2] mu  "Moby Dickile" pühendatud kursusel "Ameerika majandusmudel" [3]. Selle aasta 4. märtsil olime siis lõpuks koos Tartu Kukus ning jutt läks taas liikuma "Moby Dickist" täpsemalt David Ilmari külalisloengu kesksest teesist et Ameerika on ühtaegu nii protestantlik kui ka mittereligioosne maa.Kõigepealt rääkisimegi pisut reformatsioonist ja protestantismist ning jõudsime selle käigus paratamatult Max Weberi klassikalise teoseni "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" [4]. Protestantismist viis tee utilitarismi kaudu ratsionalismi mille üheks õieks võib pidada nüüdisaegset tehnokraatiat [5].Kui vestlusele vaadata teise kandi pealt siis algas see "Moby Dickist" ning lõppes pärast vahepeatust "Vendade Karamazovite" juures lühikese aruteluga Jaan Krossi romaanist "Kolme katku vahel".Jutuajamise käigus selgus (102. minut) et David Ilmari ema tõlgib seda raamatut praegu inglise keelde. See on eesti haritlase kujunemislugu: lugu sellest kuidas kasvada olukorras kus riigivõim on kasvamise raskeks teinud — vähemalt nii sain David Ilmari lühikesest sisukokkuvõttest aru mina kes ma ei ole seda raamatut veel lugenud.Probleemistik tundub igatahes olevat väga ajakohane.Head uudistamist! H. P.S. Sellest jutuajamisest jäi mulle meelde David Ilmari väide et Ameerika Ühendriigid on sündinud valgustusajastu kõrgpunktis. Seda võib olla praegu kasulik meeles pidada. ———————————— [1] https://www.youtube.com/watch?v=INC_k1Q80dQ&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=82 [2] https://www.youtube.com/watch?v=i3W0KyGdLF4&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=5 [3] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh [4] https://www.apollo.ee/protestantlik-eetika-ja-kapitalismi-vaim.html [5] https://www.youtube.com/watch?v=-c162ErHYbA&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=9&t=1965s

Saatekülalised David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. “Protestantlik eetika ja tehnokraatlik vaim” Möödunud aasta 16. märtsil kui Kuku Raadio Tartu stuudio oli katkukartuses juba kinni pandud salvestasime Mihkli kodus koos David Ilmariga Tähenduse teejuhtide 81. vestluse “Vaala valevus” [1] milles me rääkisime Herman Melville’i suurromaanist “Moby Dick”. Vahepeal pidas David Ilmar sädeleva […]

Möödunud aasta 16. märtsil, kui Kuku Raadio Tartu stuudio oli katkukartuses juba kinni pandud, salvestasime Mihkli kodus koos David Ilmariga Tähenduse teejuhtide 81. vestluse "Vaala valevus" [1], milles me rääkisime Herman Melville'i suurromaanist "Moby Dick". Vahepeal pidas David Ilmar sädeleva külalisloengu [2] mu "Moby Dickile" pühendatud kursusel "Ameerika majandusmudel" [3]. Selle aasta 4. märtsil olime siis lõpuks koos Tartu Kukus ning jutt läks taas liikuma "Moby Dickist", täpsemalt David Ilmari külalisloengu kesksest teesist, et Ameerika on ühtaegu nii protestantlik kui ka mittereligioosne maa.Kõigepealt rääkisimegi pisut reformatsioonist ja protestantismist ning jõudsime selle käigus paratamatult Max Weberi klassikalise teoseni "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" [4]. Protestantismist viis tee utilitarismi kaudu ratsionalismi, mille üheks õieks võib pidada nüüdisaegset tehnokraatiat [5].Kui vestlusele vaadata teise kandi pealt, siis algas see "Moby Dickist" ning lõppes pärast vahepeatust "Vendade Karamazovite" juures lühikese aruteluga Jaan Krossi romaanist "Kolme katku vahel".Jutuajamise käigus selgus (102. minut), et David Ilmari ema tõlgib seda raamatut praegu inglise keelde. See on eesti haritlase kujunemislugu: lugu sellest, kuidas kasvada olukorras, kus riigivõim on kasvamise raskeks teinud — vähemalt nii sain David Ilmari lühikesest sisukokkuvõttest aru mina, kes ma ei ole seda raamatut veel lugenud.Probleemistik tundub igatahes olevat väga ajakohane.Head uudistamist!H.P.S. Sellest jutuajamisest jäi mull meelde David Ilmari väide, et Ameerika Ühendriigid on sündinud valgustusajastu kõrgpunktis. Seda võib olla praegu kasulik meeles pidada.————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=INC_k1Q80dQ&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=82[2] https://www.youtube.com/watch?v=i3W0KyGdLF4&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=5[3] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh[4] https://www.apollo.ee/protestantlik-eetika-ja-kapitalismi-vaim.html[5] https://www.youtube.com/watch?v=-c162ErHYbA&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=9&t=1965s See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatekülalised Toomas Jürgenstein ja Aro Velmet, "Tänapäeva apokalüpsis". Saatejuht Hardo Pajula. Selles saates pöördusime tagasi ainese juurde, mis tuli jutuks 42. vestlusringis* koos Toivo Pilli ja Joosep Tammoga. Vahepeal on teema paraku päevakajalisemaks muutunud. Jaksu! H. —————————— * https://www.youtube.com/watch?v=MGCQ0VWtgLc&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=25

Vahepeal lühidalt Postimehe TV-s eetris olnud vestlussaade „Poolkuu“ on tagasi Uute Uudiste portaalis. Igor Gräzin ja Andres Raid räägivad sõnavabadusest, vananemisest ja nostalgiast.

Tänases saates pöördume tagasi ainese juurde, mis tuli jutuks 42. vestlusringis koos Toivo Pilli ja Joosep Tammoga. Vahepeal on teema paraku päevakajalisemaks muutunud.H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Vahepeal oleme nii mõndagi uut teada saanud PS5 kohta ja soovime seda kõike ka teiega jagada, seetõttu on meie tänase saate põhiteemaks taaskord PS5. Õnneks mahub PS5 kõrvale teisigi teemasid. Püüame selgusele jõuda mis värk selle Xbox Series X kuumusega on, kas lennusimulaatoris lennukiga lendamine ikka on rohelisem kui päris lennukiga lendamine või mitte, mis […]

Me oleme puhkuselt tagasi! Vahepeal on nii mõndagi toimunud, seega peame rääkima Ubisoftist, mängudest mis vahepeal välja kuulutatud ja välja tulnud. Rainer on mänginud Sony viimast suurmängu PlayStation 4le, Ghost of Tsushima, uut Paper Mariot ja Trackmaniat, Rein aga on Gears Tacticsi maailmas ning süvenenud soomlaste Noitasse ja lugenud arvutist raamatut? Soovituseks Tacoma, mis on Epicu mängupoes tasuta.

Karl ja Ardo on tagasi stuudios ning arutamas Stand Upi üle. Vahepeal ka lõbusad kõrvalpõiked diktaatorite hukkamisest, Karli kokkamisest ja muust põnevast.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on psühholoogiaprofessor Voldemar Kolga. Voldemar on minu kunagine õppejõud ja karismaatiline arvamusliider kõikvõimalikel sotsiaalsetel, majanduslikel ja üldse laiemalt ühiskondlikel teemadel. Läbi aegade võib meedias tema arvamusi kohata muuhulgas nii selgeltnägijate, zombide, aktsiaturu kui ka erootika kohta. Pole just tavapärane psühholoogiaprofessor; ja just seetõttu mulle Kolga meeldibki. Tal on alati midagi öelda, mõni lugu rääkida, mingi uus seos luua või alternatiivne vaatenurk asjadele anda. Äge. Seekord siis koroona kontekstis, kuid ikka vanas heas Voldemar Kolgalikus vaimus. “Kui tulla psühholoogiasse, siis meil kõigil on üks suur ja keerukas ülesanne, mille inimene peab lahendama – ühelt poolt tuleb osata elus jääda iseendaks, selleks, kes ma siis päriselt olen, kuid teisalt tuleb samal ajal osata olla ka vastavuses muutuva välismaailma ja ühiskonnaga. See on inimese elu üks suuri dilemmasid. Ja kui me nüüd vaatame oma tänast koroonakriisi olukorda, kus me elame, siis läbiv teema ongi see, et tuleb nö kujundlikult endas üles otsida selgroog (selgroo kujund on pärit V. Kolga artiklist 'An Estonian`s spine' raamatust 'Estonia. A land of human dimensions' /toim). See on meis kuskil sügaval olemas juba lapsepõlvest – selline tugev, stabiilne ja kindlust pakkuv pool – , mis määratleb selle, kes ma inimesena õieti olen. Mulle siin selgroog metafoorina meeldib, sest selgroog oma olemuselt on ka painduv; ta ei ole selline jäik kont. See tähendab, et kui minu maailma lööb sassi nt koroonaviirus, siis ma olen võimeline sellele ka paindlikult reageerima. Ma suudan oma elu uutmoodi sisse seada olukorras, kus ma olen hoopis teistmoodi sunnitud oma igapäeva elu elama ja ei saa enam neid asju teha sellisel moel nagu ma eelnevalt olin harjunud. Kuigi mu elu on nüüd piiratud ja muudetud, eksisteerib minus ka võime paindlikult sellega kohaneda. Me ju ei tahaks olla selgrootud millimallikad. Kõige õudsemad ongi need inimesed, kes on nagu tuulelipud. Ja samamoodi on õudsed inimesed need, kes on nagu mingid graniitkivid, kes ei muutu ega ole valmis kohanema. Edukad on need, kes suudavad samaaegselt laveerida nende kahe olemusliku seisundi vahel. Ma tahaks, et meie kuulajad mõtleks ka selle peale, mis on see nende selgroog, kuidas nemad oma selgroogu kirjeldaks. Mis see on, mis annab elule stabiilsuse ja pidepunkti, võib-olla isegi sügavama mõtte? Samas on sellel selgrool ka omadus, mis lubab muutustega edukalt toime tulla ja pakub vajadusel teatud paindlikkust. Teisisõnu, mis on see stabiilsust tagav kese ja mis on see kohanemiseks vajalik paindlikkus, et toime tulla muutustega selles maailmas? Kõike ei saa ega olegi vaja muuta, mingid asjad jäävad mulle ikka omaseks. Kui see saab endale natuke selgemaks, siis ma usun, et ei olegi enam nii hirmus selles maailmas elada. See annab mingi tugipunki, kindluse ja stabiilsuse, samas võimaluse ka paindlikult muutustega kohaneda.” – Voldemar Kolga Kuulake ikka, elame veel ... PS! Siinkohal aga annan hoiatuse, et minu helitehnikaga ümberkäimise oskamatus koostöös loodusjõududega, nimelt suure tuulega, on kokku andnud üpris kohutava salvestuskvaliteedi. Vahepeal ikka heli ragiseb ja hakib pahasti niiet isegi vestlust on raske jälgida. Vabandan juba ette. Olen ise ka sellest küll natuke löödud, kuid nii on. Seega – hea kuulaja – nii kahju kui ka mul seda öelda ei ole, kui sinu kõrv on tundlik helikvaliteedi suhtes, siis on mõistlik ilmselt mitte kuulata. Samas suurte Volli fännide peale mõeldes, otsustasime siiski vestluse avaldada.

GeForce Now mängustriimiteenus on hea, aga miks sealt mängud kaovad? Vahepeal on lekkinud saladuslik Star Warsi mäng ja PlayStation 2 sai juba 20 aastaseks. Duck Tales Remastered on uuesti müügis ja Unchartedi film on ikka veel elus ning sai 7. režissööri. CSGO lööb rekordeid ja on popim kui kunagi varem, isegi tühjas saalis. Rein selgitab, mis värk on Valve Indexiga ja kas seda ka osta saab. Jagame Final Fantasy 7 Remake demo esmamuljed ja Rein  tõmbas kauboisaapad tagasi jalga. Soovituseks on Yakuza 0, mis on Steamis saadaval 5 euroga.

Vahepeal tunnen, et võiksin dirigeerimise üldse ära lõpetada ja süveneda heliloomingusse, aga kui satun dirigeerimises laineharjale, kogen uut inspiratsiooni.

Vahepeal tunnen, et võiksin dirigeerimise üldse ära lõpetada ja süveneda heliloomingusse, aga kui satun dirigeerimises laineharjale, kogen uut inspiratsiooni.

Autoralli MM-sari on suvepuhkuselt tagasi, "Kuues käik" on suvepuhkuselt tagasi! Vahepeal on juhtunud palju ning Soome ralli eelvaate kõrval leiavadki paljuski just need muud teemad kajastamist. Millise mulje jättis Rally Estonia ning milline kogemus võttis seal ka Karl Kruudal jala värisema? Mida arvata Hyundai valikust Hayden Paddoni ja Craig Breeni vahel ning mis jäi Kruudale Paddoni testisõidu avarii video juures silma? Ja miks ometi pole Ott Tänakul veel uut lepingut sõlmitud? Mõistagi arutatakse ka Betsafe'i koefitsiente, kus on üks selline panus, mida kasutamata jätta oleks lausa patt. Saatejuhid on endiselt Raul Ojassaar ja Karl Kruuda.

Valjo on kiiresti kasvava autopesu iduettevõtte UpSteam kaasasutaja ja operatsioonidejuht. (COO) Gümnaasiumis mängis Valjo 13 mängu Eesti jalgpalli noortekoondistes, tegi 2x päevas trenni, töötas mitmel kohal ja kindlustas spordistipendiumi USA ülikooli. Plaan oli paigas. Aga elu mängis vingerpussi ning raske vigastuse järel oli kõik kadunud. Valjo korjas ennast maast üles ja läks Inglismaale õppima. Vahepeal töötas kokku neli aastat USAs suvel raamatuid müües ning ülikooli lõppedes oli ainult üks eesmärk – võtta risk ning asutada oma ettevõte. Teekonnale on jäänud mitmed tulised vaidlused ja rasked otsused, aga tänaseks päevaks sõidavad tänu UpSteamile murevabalt puhaste autodega 39 äriklienti Eestis ja Soomes eesotsas Telia, Synlabi, Europcari, DriveNow ja paljude teistega. Mõned ametikohad, mida Valjo on täitnud:
 - Indrek Raudne Riigikogu valimiste eduka kampaania juht - baarimees, - sekretär, - spordi analüütik ( 2x kuu parim töötaja) - raamatupidaja Lisaks: 
 - Activator Leader and Chairman - Golf Operation Intern - Student Mentor - Senior Ambassador - Student Sales Manager - FC Levadia Marketing Manager jne.. :D

Õhtulehe jalgpalliteemalises taskuhäälingus „Kolmas poolaeg” oli seekord ajakirjanik Karl Juhkamil külas 45kordne Eesti koondise internatsionaal Aivar Anniste. Vahepeal aastaid kohvikuäris õnne proovinud endine poolkaitsja on praeguseks tagasi vana armastuse ehk jalgpalli juures, töötades igapäevaselt Tallinna Kalevi noortega. Kuidas oli vahepeal spordidressid seljast visata ning ärimaailmas hakkama saada? Kuidas jõudis Põltsamaalt pärit Anniste jalgpalli juurde, kui ainus sealne „vutitreener” oli tegelikkuses kergejõustiku taustaga. Pärast millise raamatu lugemist nakatus ta vutipisikusse ja millistel mudaplatsidel sai lapsepõlves igapäevaselt oma oskusi lihvitud? Tallinnast 8955 kilomeetri kaugusel oma koondisedebüüdi teinud pallur meenutab eredaimaid hetki sinisärgis. Kas pidevad kaotused koondise eest motivatsioonile ei hakanud ning millise vastase peale vajus tal platsil oma ajal suu täiesti lahti? Klubikarjäärist rääkides meenutab Anniste põgusalt oma Skandinaavia perioodi ning selgitab, miks ta pärast Minskis testimisel käimist teatud riigid oma soovitud sihtkohtade seast kustutas. Palju ta karjääri jooksul välisklubidele CV-sid laiali saatis ning kui edukaks too lähenemine reaalsuses osutus? Vastuse saavad need ja paljud teised küsimused! Saatest ei puudunud ka Coolbeti panustamisrubriik. Hüva kuulamist!

Tänases osas vingume me sooja ilma, heade burgerite, märatsevate venelaste, aeglaste kullerite ja veganluse üle. Vahepeal tekib ka tulisem debatt sooja ja külma temperatuuri üle.  Episoodi aitas kokku panna Ann-Lisett Rebane :))

Seekord arutame selle üle, mis võiks olla selle aasta see kõige olulisem mäng, nagu eelmine aasta oli Red Dead Redemption 2? Uudistes räägime uuest Alieni mängust, mis välja kuulutati, aga mis on kahjuks mobiilimäng. Märtsis ilmuv Division 2 tuleb Epicu poodi, aga mitte Steami Fallout 76 kompensatsioon katkise mängu eest on puhas jama, aga selle eest tuleb Cathrine esimest korda arvutile. Jaanuaris ilmuva Resident Evil 2 demo tuleb välja homme ja kestab ainult pool tundi, siis on see läbi, igaveseks. Vahepeal aga said 600 000 mängijat CS:GO bänni ja uued graafikakaardid kuulutati ka välja. Lisaks räägime ikka veel Red Dead Redemption 2-st ja proovime aru saada, mis värk selle Black Mirror: Bandersnatchiga on? Soovituseks on seekord Euronicsi allahindlus.

Marju juhib omanimelist Marju Karini ilukliinikut ja oma valdkonnas on nad Eesti edukaimad. Ta on lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning töötanud 20 aastat Põhja-Eesti regionaalhaiglas operatsiooniblokis ja Punases Ristis. Oma ettevõtlus karjääri alustas ta kolmandas klassis tunnistuste võltsimisega. Oma neljast lapsest esimese sai ta 15 aastaselt ja  teise 17 aastaselt. Aga see teda ei takistanud õppima ja tegutsema. Magistrikraad on tal psühholoogias ja rahvusvahelistes suhetes. :O Marjuga oli põnev rääkida, sest ta ütleb otse aga vahepeal kaarega. ;) Vahepeal läheb ta natukese üle piiri ja enda sõnul on ta ka veidi sõge. :D Üleüldse oli temaga väga värvikas vestlus erinevatel teemdel. Tema ellusuhtumine on  positiivne. Tal on olnud elus palju väljakutseid aga tema neid pekki minekutena või raskustena ei vaata. See on elu ja elu tuleb elada! Elu on palju parem ja ilusam kui me vahel arvame ja kindlasti ei tohi pead norgu lasta! "Keskkooli ajal peaks iga õpilane käima vanadekodus abis." "Kuttidele tuleb juurde minna ja küsida “Kas tahad või ei taha” #täitsapekkis

Täna arutavad «Naistejuttude» stuudios Kristina Herodes ja Heidi Ruul saatejuht Dagmar Lambiga selle üle, mis imeloomad need sõbrannad õigupoolest on ja milleks neid üldse vaja on. Millest räägivad naised omavahel? Kas ikka peaks hoidma oma elus inimesi, kes on toksilised? Kuidas leida uusi sõbrannasid? Kas sõbrannadele peaks tõesti kõike usaldama? Ja millal on okei sõbranna eksiga jahmerdada? Ja miks on mõned sõbrannad sellised, kes nina all teevad head nägu, aga esimesel võimalusel on valmis noa selga lööma? Kuidas lõpetada sõbrasuhteid, mis on hapuks läinud? Vahepeal kaldume ka teemast natuke kõrvale ja räägime sellest, miks meestel on raske abi vastu võtta ja nii-öelda nõrkust näidata.

Triloogia viimases osas jõuavad meie vaprad seiklejad nimekirja lõppu. Vahepeal tehakse kiire paus lasnamäel ning ka politseis.

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" oli täna külas TTÜ ja Eesti U18 noormeeste koondise abitreener Kris Killing. Saadet juhtisid Ats Kuldkepp ning Jarmo Jagomägi. U18 koondis on uue aasta alguses huvitavas olukorras, sest mullusest tuumikust on platsile oodata vaid Henri Drelli. Miks jääb eemale Tartu põhirotatsioonis kanda kinnitanud Hendrik Eelmäe ja mis segab Kerr Kriisat? Killing selgitab olukorda ja annab ülevaate ka 11 järjestikust kaotust saanud TTÜ muredest. Nagu selgus, siis ei uskunud loodetud liider Sten Olmre, et suvine kaitseväeteenistus avaldab tema mänguvormile nii suurt mõju. Loomulikult ei puudunud saatest ka Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

Õhtulehe korvpallisaate "Viies veerandaeg" külaline oli täna hooaja Kreekamaal veetnud Eesti koondise mängujuht Rait-Riivo Laane, kes rääkis ajakirjanikele Ville Arikesele ja Jarmo Jagomägile sealse esiliiga tasemest, eluolust(9:58), fännidest, kohalikust klubist ja sellestki, et meeskonnasisene konkurents tõi treeningul nii mõnegi vigastuse(2.50). Laane tõi välja erinevused koduse ja sealse liiga vahel, tõdes, et võttis esimest korda võõrsile minekuga ka riski, mis kokkuvõttes õigustas end. (1.00) Loomulikult ei puudu saatest ka Coolbeti ennustusrubriik. (23.13)

Iga esmaspäeva õhtul 85 tuhat inimest teleekraanide ette "Osooni" vaatama tõmbav Vladislav Koržets ei ole ammu enam see naljamees, kes ta satiirilehe Pikker aegadel oli. Nüüd ütleb ta, et inimesel on vaja enese jaoks aega, et oma mõtetest ja ilmatumast tarkusest puhastuda.Suurem kui mure metsamajanduse pärast on Vladislav Koržetsi hinnangul mure põlevkivielektri ja Rail Balticu pärast. Aga rõõmul, rahul ja tasakaalul on tema elus kõige tähtsam koht.

Iga esmaspäeva õhtul 85 tuhat inimest teleekraanide ette "Osooni" vaatama tõmbav Vladislav Koržets ei ole ammu enam see naljamees, kes ta satiirilehe Pikker aegadel oli. Nüüd ütleb ta, et inimesel on vaja enese jaoks aega, et oma mõtetest ja ilmatumast tarkusest puhastuda.Suurem kui mure metsamajanduse pärast on Vladislav Koržetsi hinnangul mure põlevkivielektri ja Rail Balticu pärast. Aga rõõmul, rahul ja tasakaalul on tema elus kõige tähtsam koht.