Podcasts about kredexi

Kodu ostmine on suur samm meie kõigi elus. Uue kodu ostuga kaasneb enamasti ka kodulaen ning see tekitab (eriti esmakordses koduostjas) tihti hulga küsimusi. Stuudios oli külas Swedbanki eluaseme laenude valdkonnajuht Anne Pärgma ning arutasime, kuidas käib kodulaenu taotlemise protsess, mida annab Kredexi käendus, mille põhjal kujuneb intressimarginaal jpm. Saatejuht: Grete Koho

Arutelus osalejad: Renno Veinthal (Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduse, arenduse, kõrg- ja kutsehariduspoliitika asekantsler), Ants Sild (Koolitusfirmade Liidu esindaja), Ulla Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler), Inge Laas (EASi ja KredExi innovatsiooniosakonna juht), Ingrid Viinapuu (Telia Eesti personalidirektor ja PARE juhatuse liige), Helen Pärli (Eesti HR Seltsi asutajaliige ja asepresident, Personaliagentuuri Smartful Growth asutaja), Maria Kütt (Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juht ja PARE juhatuse aseesimees), Aune Valk (Tartu Ülikooli õppeprorektor), Urve Mets (OSKA uuringujuht), Karin Andre (Eesti Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja) Arutelujuht: Margo Loor (Õpidisaini ja Cerebrum Hub partner) Arutelu korraldaja: Koolitusfirmade Liit Milline peaks olema lahendus Eesti riigi arengu jaoks vajalike oskuste arendamiseks täna kiiresti muutuvas maailmas? Uusi oskusi keerukamateks ja spetsiifilisemateks töödeks on vaja omandada sageli kiiremini või väiksemates gruppides, kui seda formaalharidusega mõistlik pakkuda on. Arutame koos, kuidas me saame olla järgmise 30 aasta jooksul riigina edukad olukorras, kus elanikkond vananeb, tehisintellekt areneb meeletu kiirusega, uudse profiiliga töid tekib kiiresti juurde ning täiskasvanud vajavad kiiret täiend- või ümberõpet. Arutelus leitakse koosloomeliselt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimiseks. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Ivo Jaanisoo (MKMi ehituse asekantsler), Margit Mutso (Eek & Mutso arhitektuuribüroo juht), Meelis Karro (Balti Vara Ehituse juht), Dagmar Mattiisen (Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige), Lauri Suu (Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi LIFE IP Buildest projektijuht) Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR ajakirjanik) Arutelu korraldaja: EASi ja KredExi ühendasutus Eestis on vaja aastaks 2050 rekonstrueerida 14 000 kortermaja ja 100 000 elumaja. Majade renoveerimine aitab vähendada keskkonnajalajälge, parandada linnaruumi kvaliteeti, kodude sisekliimat ning vähendada küttekulusid. Inimesed justkui ei taha ja Euroopa Liit sundivat majade renoveerimist peale, aga ometi täitus Kredexi 80 miljoni eurone kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor ühe päevaga. Teisalt on renoveerimistempo ikkagi liiga aeglane, korda tuleks teha rohkem maju ja kiiremini. Mis meid takistab ja kus on lahendused?

Arutelus osalejad: Rauno Gordon (VAAL Airships OÜ asutaja ja tehnoloogiajuht), Kaupo Rosin (Välisluureameti peadirektor), Madis Võõras (EASi ja KredExi ühendasutuse kosmose ja CERNi büroo tiimijuht) Arutelujuht: Henrik Roonemaa (tehnoloogiaajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Interneti Sihtasutus Internetil on kriitiline roll nii riigi kaitsmisel kui ühiskonna toimimisel. Ukraina sõjas tõttas ühenduse tagamisel appi Elon Musk ja Starlinki kosmoseinternet. Kas kriisiolukorras võib sarnane olukord aset leida ka Eestis ning millistel tingimustel saaksime hakkama? Kuidas mõjutab uus imetehnoloogia tavatarbijat ning kas see on võluvits kiire interneti viimiseks hajaasustuspiirkondadesse?

"Buumi" külaliseks on EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute osakonna juht Joonas Vänto, kellelt uurime, milliste investorite jaoks on Eesti atraktiivne ning mispärast peetakse meie investorteenindust üheks paremaks kogu maailmas. Uudisteplokis arutleme, milliste väljakutsetega seisab silmitsi maailma suurima rahvaarvuga riigiks saanud India majandusareng ning kus armastavad elada miljonärid. Samuti saad saadet kuulates teada, kas juhid peaksid lubama inimestel tööülesannete täitmiseks ise meeskonnakaaslasi valida.

"Buumi" tänaseks saatekülaliseks on EASi ja Kredexi ühendasutuse juht Lauri Lugna, kellega arutleme nii asutuse rolli üle „Eesti suureks tegemisel“, seda näiteks e-residentsuse kaudu, kui ka nende ettevõtjatele ja eraisikutele suunatud toote- ning teenuseportfelli teemadel. Saate uudiste osas räägime Brittide tehnoloogifirma ARM näitel, miks ja kuidas on Londoni börs kitsamalt ja Suubritannia laiemalt hakanud kaotama tehnoloogiafirmasid. Teeme juttu ka India kodu-ilusalongi ettevõttest Yes Madam, mis sai huvitaval viisil teada, et nende klientide ja juhutöötajate isikuandmed lekkisid. Juhtimisnippides räägime uudse positsiooni nimega Chief Sustainability Officer (CSO), eesti keeles jätkusuutikkusjuht, kaheksast vastutusvaldkonnast. Turismiuudisena leiab kajastamist Kreeka, mis muudab oma Ateena külje all asuva 243 ha suuruse mahajäetud lennujaama suureks rannikupargiks. Üks kergem ettevõtlus- ja lennundusuudis on saates ka: nimelt lendab Elon Muski eralennuk oluliselt rohkem kui enamus Põhja-Ameerika teiste miljardäride lennukid. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Ukraina sõjast kantuna on Lääs kehtestanud Venemaa vastu ulatuslikud majanduslikud piirangud, mille eest ise nüüd kõrget hinda makstakse. Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Erki Kodar räägib, millist mõju need sanktsioonid Venemaale avaldavad ja kuidas mõned riigid neist mööda proovivad hiilida. Eesti kui ühe sanktsioonide eestvedaja kuvandit välisinvestorite silmis kommenteerib EAS-i ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute keskuse juht Joonas Vänto. Saadet juhib Peeter Raudsik.

Piisas vaid nädala alguses majandusminister Taavi Aasal ja rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusel rääkida, et sügisest algab suur ning mitmeaastane majade soojustamise ning renoveerimise toetusprogramm, kui nende asutuste telefonid läksid punaseks. Juba küsiti, kuidas saaks ometi pihta hakata. Pole ka ime, sest selle talve elektri- ja küttearved on tuletanud meelde, et kortermajade renoveerimine säästlikumaks on väga oluline. Delfi „Erisaates“ selgitavad majandusministeeriumi elamumajanduse ekspert Raiko Puustusmaa ning Kredexi esindaja Joonas Kerge, mis on tulemas ja milliste ettevalmistustega võiksid ühistud juba praegu pihta hakata. Saatejuht on Raimo Poom.

Täna leevenduvad peale kaht kuud natuke valitsuse karmid koroonaleviku vastased piirangud. Tööandjate keskliidu juhataja Arto Aas ütleb Delfi „Erisaates“, tõepoolest on see paljude sektorite jaoks rõõmustav päev, kuid arvestada tuleb, et paljud piirangud pole veel lõppenud ning teatud äridel on ees kriitilised ajad. Aas toob välja, et kui töötukassa kaudu on sel kevadel taas hästi kiiresti piirangute all kannatanud töötajaid ja ettevõtteid toetatud, siis valitsuse poolt lisaks välja käidud EAS-i ja Kredexi toetusmeetmete abisummad pole tänaseni abivajajateni jõudnud. Lisaks on saates juttu vaktsineerimisest ja muutustest tööturul. Saatejuht on Raimo Poom.

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #26 "Kinnisvarajutud" podcasti 26. osas naaseme uuesti külaliste formaadi juurde ning räägime ühest Eesti idufirmast, mis on võtnud eesmärgiks ühtlustada ja korda teha Eesti ja paljude teiste riikide üüriäri. Räägime ettevõttest Rendin, keda esindab saates kaasasutaja Maiko Saluorg. Kui Algis on maaklerina kümneid ja kümneid kordi Rendini teenust kasutanud, siis "dinosaurus" Siim pole nii kaugele veel jõudnud. Saates räägime, miks nii investorid kui ka üürilevõtjad võiksid Rendini teenuses enda jaoks lisaväärtust ning täiendavat garantiid näha. Vastatud saavad muuhulgas need küsimused: * Mis probleemi Rendin täna kinnisvarasektoris lahendab? * Kust tekkis mõte sellise teenusega turule tulla? * Miks peaks üürikorteri omanik sõlmima oma üürilepingu läbi Rendin platvormi? * Kui mõni Kinnisvarajuttude kuulaja soovib hakata teie teenust kasutama, mis oleks esimesed sammud? * Teie platvormi kaudu saab hetkel sõlmida ainult tähtajatuid lepinguid. Miks nii? * Kas teie poolt pakutav kindlustus katab ka lemmikloomade poolt tekitatud kahju või peaks ikkagi üürnikul eraldi lemmiklooma kindlustus tehtud olema? * Kui palju Rendin teenust praeguseks Eestis kasutatakse? * Miks Sa arvad, miks see number just selline (nii väike/nii suur) on? * Olete väga palju rõhku pannud oma äpi arendamisele, aga näiteks mina maaklerina eelistan selliseid asju teha arvuti taga. Täna veebiliides veel nii hea ei ole - kas see jääbki nii või plaanite ka selle osa järele aidata? * Praegune Rendin.co veebiliides on natuke vilets - sisselogimine raskendatud näiteks Safariga, kasutamine ka natuke ebamugav. Kas ja millal ka veebiliidese natuke paremini kasutatavamaks teete? Kõike äppi kaudu teha on natuke ebamugav. Lisaks, kas ja millal on lootust ka kv.ee ja city24.ee liideste osas? * Kuidas kiirelt (ühe-kahe lausega) üürnikule selgitada, mis on Rendin ja miks seda eelistada tasub? * Saan oma esimese üürikorteri kohe-kohe arendajalt kätte ning olen ammu mõelnud, kas saan Rendin teenuseid kasutada. Kuna korter on ostetud eluasemelaenuga ja kasutatud on ka Kredexi käendust, siis pean esialgu (kuni Kredexi käenduse summa ulatuses on pangale laenu tagasi makstud ehk umbes 2,5 aastat) üürimaksete tasumise ilmselt sularahas korraldama. Kas saan siiski Rendin platvormi kasutada lepingu sõlmimiseks? Ja kas on mingit olulist erinevust, kas sõlmida leping seejuures eraisikuna või peaksin seda tegema ettevõtte alt? * Kuna Rendin tõenäoliselt kogub andmeid selle kohta, siis oleks huvitav teada, kui suure protsendiga neist, kes annavad positiivse taustakontrolli tulemuse, tekivad hiljem siiski makseraskused jm probleemid? * Ma olen see skeptik (üürileandja). Kui ma küsin üürnikult 500-800 eurot tagatisraha ja ta suudab seda ühes osas maksta, lisaks maksta veel üürimakse ette, siis minu jaoks see näitab, et isik on suutnud ka raha kõrvale panna ja ei ela palgapäevast palgapäevani. Miks ma peaks üürnikule pakkuma võimalust tagatisrahata üürida? * Millest erineb Rendini taustakontroll n-ö omaniku poolt tehtud kontrollist? Eeldan, et kasutatakse avalike andmeid ka credit infot jms? * Kas taustakontroll hõlmab ka kohtulahendite registrit? Või krediidiinfos on juba kohtulahendid ära näidatud? * Kuidas on üles ehitatud teie ärimudel?

Peaaegu 20 aastat on KredEx tulnud koduostjatele appi käendades eluaseme soetamiseks vajalikku pangalaenu. Coop Panga Lihtsalt Rahast podcastis arutatakse, mis olukorras, kellele ja mille jaoks KredExi käendus sobib. www.cooppank.ee

Majandusruumis räägime sellest, et piltlikult kõigest kahe nädalaga on Isamaa valijad II pensionisambast juba lahkunud ning samal ajal võtavad fondihaldurid edukustasusid. Samuti arutleme, mis läks KredExi toetuse jagamisel valesti ning tõi kaasa valitsuse varingu. Saate teises pooles on külas mullu poliitikast lahkunud ja nüüd ettevõtlusesse sukeldunud Taavi Rõivas. Saadet juhivad Harry Tuul ja Liina Laks.

Poliitikaguru valutab seekord südant Valgevene pärast, mõõdab Eesti majanduspulssi, lehvitab murelikult Kredexi lahkuvale juhile ja jälgib ühe teatud advokaadi ja tema leppega seonduvat lainetust. Saates on Keit Kasemets, Kaspar Oja ja Tõnis Leht.

Stuudios Priit Hõbemägi, Heldur Meerits ja Urmas Jaagant. Keskpäevatunni teemad täna, 15. augustil: Osa Ukraina võõrtöölistest hakkas kodu poole liikuma; Kredexi juht vahetub - aga miks? Nordica võib saada 30 miljonit, aga milleks? Suurinvestor Joakim Helenius tahab siseneda Eesti poliitikasse; Ajakirjanikud ei saa Martin Helmelt vastust, kas peaksid? Koolid algavad, aga kas koroonaks on kõik juba valmis? Siiski vist mitte? Valgevene keeb ja muliseb. 

Stuudios Priit Hõbemägi, Heldur Meerits ja Urmas Jaagant. Keskpäevatunni teemad täna, 15. augustil: Osa Ukraina võõrtöölistest hakkas kodu poole liikuma; Kredexi juht vahetub - aga miks? Nordica võib saada 30 miljonit, aga milleks? Suurinvestor Joakim Helenius tahab siseneda Eesti poliitikasse; Ajakirjanikud ei saa Martin Helmelt vastust, kas peaksid? Koolid algavad, aga kas koroonaks on kõik juba valmis? Siiski vist mitte? Valgevene keeb ja muliseb. 

Sihtasutuse KredExi juhatuse esimees Lehar Kütt teatas, et lahkub 4. oktoobril ametist, sest jätkamine on muutunud keeruliseks tulenevalt erinevatest nägemustest KredExi rolli ning tegevuspõhimõtete osas. Nädala Tegijas räägime Lehar Kütiga KreExist ja lahkumise põhjustest. Saadet juhib Meelis Atonen.

Kas üks minister võib meediaväljaandele boikotti kuulutada? Mõned Ukraina võõrtöölised plaanitakse karantiintireeglite rikkumise tõttu välja saata. Kas ja kuidas alustavad koolid õppetööd 1. septembril? Nordica sai Euroopa Liidult riigiabi loa. Miks otsustas KredExi juht ametist lahkuda? Stuudios on Kalle Muuli ja Hindrek Riikoja.

Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Toomas Prangli, nõunik Lauri Liivat ja advokaat Mirell Prosa rääkisid startupidega seonduvatest küsimustest koroonaviiruse pandeemia valguses. Lisaks osales intervjuu vormis Sten Tamkivi, kes on Topia tootearenduse valdkonna juht ja Eesti Startupijuhtide Klubi asepresident.Toomas Prangli - Startupi ellujäämisjuhised kriisi ajal.Mirell Prosa - Mida peaksid startupid teadma Kredexi meetmetest?Lauri Liivat - Kapitali kaasamine kriisi olukorras.Intervjuu Sten Tamkiviga.Esinemine toimus Soraineni COVID-19 webinari raames, rohkem infot - https://www.sorainen.com/et/uritused/covid-19-aririskide-juhtimine-vol-4/

Linnatunnis räägitakse järjekordsetest muudatustest Tallinna koolivõrgus, tutvustatakse Kredexi antavat Tallinna elektripaigaldiste renoveerimise toetust ning juttu tuleb ka Paksu Margareeta ümberkujundamisest. (Ulla Länts.)

Linnatunnis tutvustatakse uuringut, milles selgub pealinna elanike eelistatuim linnaosa. Vastava uuringu tegi 1Partner Kinnisvara, mille juht Martin Vahter stuudios uuringutulemusi selgitab. Lisaks räägitakse saates ka Kredexi korterelamute renoveerimistoetuse uue toetusvooru algamisest. (Rein Pärn.)

Tulekahju või mõni muu õnnetus ei juhtu hoonetes lihtsalt niisama vaid alati on olemas konkreetne põhjus. Kui suureks ohu allikaks võivad olla kehvasti hooldatud tehnosüsteemid ning kas asutustes ja avalikes hoonetes tuleks lisaks kurikaelte jälgimisele hoida ööpäevaringselt silm peal ka kommunikatsioonidel, sellest räägime Pristise juhi Indrek Sepaga. Saate teises pooles on aga stuudios Kredexi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler, et selgitada millised on võimalused muuta oma kodu energiasäästlikuks ja millist abi võib korteriühistu küsida Kredexist nii selle aga ka muude murede lahendamiseks. (Ulla Länts)