Podcasts about euroopa liit

Euroopa Liit tegi Eestile 400 000 eurot trahvi ja see summa kasvab iga päev 3000 euro võrra, sest riik pole aastast 2021 suutnud üle võtta Euroopa Liidu konkurentsidirektiivi.

Iganädalases poliitilises saates "Räägime asjast" keskenduvad EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme kolmele teemale. Saate esimeses osas räägivad saatejuhid Eestis lahvatanud valitsuskriisist, mille on käivitanud Reformierakond. Kas oma tahtmise saamiseks pressitakse sotsidelt välja või ongi plaan oma populaarsuse parandamiseks valitsust remontida? Pole kahtlust, et Isamaa läheb valitsusse ükskõik kellega, ükskõik millal. Teises osas tuleb jutuks EKRE volikogu avaldus, mis keskendus energiapoliitikale. Tuulikud, päikesepaneelid ja gaasijaamad tuleb prügikasti visata, põlevkivielekter odavaks teha ja alustada tuumajaama arendamisega.Viimane teema on pühendatud välispoliitikale ning arutluse all on Euroopa Liit. Ühtäkki on saanud Euroopa Liidust kui rahuprojektist sõjaprojekt. Välja töötatakse kava, mis võtab ära meie raha ja kontrolli kaitsejõudude üle, aga kaitstumaks me sellest ei saa.

Seekordses Ilmaparandaja saates on külas Euroopa komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juht Helena Braun. Juttu tuleb Euroopa konkurentsivõime kompassist, Euroopa rohepoliitikast ja selle väljavaadetest kui Ameerika Ühendriigid oma suunda muudavad ning innovatsioonist ja rohetehnoloogia väljakutsetest. Saatejuht on Mart Valner.

Aina enam ostavad inimesed vajalikke kaupu e-poodidest. Euroopa Liit on seadnud Aasias asuvatele e-poodidele kohustuse vastutada müüdavate toodete kvaliteedi, aga ka ohutuse eest.

Raadiosaates „Räägime asjast“ arutavad Mart ja Martin Helme, kas 50 miljonit eurot koostöö eest rahapesu vastase võitlusega on ameeriklastelt saadud palju või vähe. Tegelikult ei ole Eestis rahapesuvõrgustikku siiani paljastatud ega kahjutuks tehtud. Teise teemana võetakse ette riigikontrolli aruanne, mis näitas et EKRE osalusega valitsuse tehtud  paketid koroona ajal majanduse toetuseks olid õiged ja tõid 8-protsendise majanduskasvu ning riik on teeninud veel ka kõvasti intressitulu. Kolmandas blokis räägitakse välispoliitilistel teemadel – jõupõhine maailmapoliitika on tagasi. Miks räägib Trump Gröönimaast ja Panama kanalist ja miks Euroopa Liit selles mängus kaotajate poolel on.

Viimasel ajal on Euroopa LIit võtnud vastu hulga regulatsioone, mis reguleerivad meie digiteenuseid ja seda, kuidas suured tehnoloogiahiiud meie andmetega ümber käivad.

Arvo Aller on Riigikogu liige ning põllumajanduse ja maaelu ekspert. 1998–2019 oli ta Ida-Virumaa Talupidajate Liidu tegevjuht, 2019–2021 maaeluminister ning 2021-2023 Jõhvi abivallavanem majanduse ja arengu valdkonnas. Ta kandideerib Euroopa Parlamenti eesmärgiga seista Eesti ja Eesti inimeste huvide eest Euroopas.„Iga liikmesriik peab saama kaasa rääkida Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel. Euroopa Liit ei tohi muutuda liitriigiks, vaid peab jääma riikide liiduks, kus igal liikmesriigil on suveräänne otsustusõigus. Eesti suveräänsuse huvide eest Euroopa Liidus seisavad kõige kindlamalt just Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadid,“ ütleb Aller.Saatejuht Mart Helme.

Henn Põlluaas on Riigikogu endise esimehena ja praeguse väliskomisjoni aseesimehena liigagi sageli näinud, kuidas Eesti ministrid võtavad enne euroliidu kõrgetasemelisi kohtumisi sisse hoiaku, et „Eesti toetab Euroopa Liidu seisukohti“. „Seda isegi siis, kui need seisukohad meile ei sobi ja Eesti rahvuslike huvidega ei kattu. Eestil puudub praegu Euroopa Liidu poliitika ja julgus eristuda. Aga me peame seisma enda eest Euroopa Liidus samamoodi nagu teised liikmesriigid,“ ütleb Põlluaas.„Järgnevatel aastatel selgub, kas Euroopa Liit on võrdsete ja suveräänsete rahvusriikide liit või kujundatakse sellest föderaalriiki. Praegu liigub võim üha enam Brüsseli suunas, aga seal ei arvestata enam liikmesriikide, eriti väikeste, rahvuslike, kultuuriliste, majanduslike või klimaatiliste eripäradega. Kui tahame püsima jääda, tuleb esikohale seada terve mõistus. ”Saatejuht Mart Helme. 

Euroopa Liit on liikumas selle poole, et tegeleb senisest rohkem julgeoleku ja majanduse konkurentsivõimega. Kas rohepööre annab Euroopa majandusele uut hoogu või hoopis tapab seda uute bürokraatlike nõudmistega, sellest rääkisime Postimehe eurodebatil Pärnu keskraamatukogus. Kohal olid Riho Terras (Isamaa), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Jana Toom (Keskerakond), Urmas Paet (Reformierakond), Martin Helme (EKRE) ja Igor Taro (Eesti 200).

Mitmete poliitikute arvates peab Euroopa Liit tegelema praegu eelkõige julgeolekuprobleemidega ja unustama rohepöörde. Kas euroliit peab hetkel tõesti keskenduma vaid sõjandusele ja mis saab kliimamuredest, sellest räägime Postimehe otsesaates Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonelaga. Saatejuht on Ulla Länts.

Tänases saates uurime, miks järjekordne AI-vidin testijatelt hävitava hinnangu sai. Üks kellaga maksmise teenus lõpetab töö, aga seekord tuleb asemele parem alternatiiv. Euroopa liit kulutas ka iPadi pääsuvalitsejaks ja meie proovime selgitada, mida see kummaline sõna üleüldse tähendab. Pikemalt räägime muusikast ja striimingteenustest. Meil on taas külas ajakirja Digi meelelahutuse rubriigi toimetaja Victoria Maripuu, kes selgitab, miks fännid Taylor Swifti jäägitult armastavad ning aitab avada ka muusika striimimise teenuste segast maailma. Saate lõpus räägib Glen, kuidas tal õnnestus kõigest mõne õhtuga teha peaaegu sama mahukas plaat kui Taylor Swifti topelt-album. Saate teemad: • 00:56 Fitbit Pay kaob ära ja asemele tuleb Google Wallet. • 04:58 Rabbit R1 on järjekordne Ai-vidin, mis kuhugi ei kõlba. • 11:57 Euroopa Liit ja Apple kitkuvad kana iPadOS'i üle. • 18:20 Milles seisneb Taylor Swifti fenomen? • 29:42 Millist muusika striimimise teenust võiks eelistada? • 42:53 Kas vinüülimuusika on tõesti parem kui striimingutes olev? • 48:20 Glen võttis AI appi ja tegi 30 lugu Kati karust erinevates muusikastiilides. Kas need võiks juba täna pakkuda konkurentsi inimloomingule, saab kuulata siit.  Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

1. mail 2024 tähistame 20 aasta möödumist Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga. Kuidas on mõjunud Eestile 20 aastat Euroopa Liidus? Mil moel on 20 aastaga muutunud Eesti, mil moel Euroopa Liit?

Nii Eesti kui kõik teised liikmesriigid tõotasid ELi astudes järgida õigusriigi põhimõtteid. Kuidas defineerivad eurosaadikuks pürgivad Eesti poliitikud õigusriiki ning kuidas peaks EL selle lubaduse hoidmist jälgima ja tagama, sellest räägime Postimehe esimesel eurodebatil Tartu Ülikooli raamatukogus. Kohal on Helle-Moonika Helme (EKRE), Tanel Kiik (SDE), Lauri Laats (Keskerakond), Hanah Lahe (Reformierakond), Irja Lutsar (Eesti 200) ja Eero Raun (Parempoolsed). Saatejuhid on Evelyn Kaldoja ja Ulla Länts.

Euroopa kaitsega tegelevad nii NATO kui ka üha enam Euroopa Liit. Kas dubleerimine? Või kuidas rollid jagunevad? Mis on saanud Euroopa poolt Ukrainale eraldatud 50 miljardist? Saate paneb kokku Neeme Raud.

Konservatiivse vestlussaate "Vaba sõna" stuudios on seekord  riigikogu liikmed Anti Poolamets ja Evelin Poolamets ning arutletakse nii EKRE nimekirjast ja programmist eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel kui ka võimupöördest Tallinnas.

Kas teadsid, et lisaks GDPR-le on Euroopa Liit juba vastu võtnud või peagi vastu võtmas mitmeid regulatsioone, mis puudutavad tarkvara arendusega seotud ettevõtteid. Risto Hübner, advokaadibüroo NordX Legal partner ja vandeadvokaat jagas meiega seda kirjut maailma, mis reguleerib andmete kaitset, küberturvalisust ja peagi ka tehisaru kasutust.Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Tiit Paananen, Martin Kapp ja Priit LiivakAlgorütmi toetavad Pipedrive, Nortal ja Veriff.

Saates arutleme selle üle, kas värskelt vastu võetud Euroopa Liidu tehisintellekti määrus on meile vajalik või pigem on seatud piirid liiast. Või mis või kus on üleüldse piirid. Glenil on uus AI-sõber, kes jääb ellu ka ilma netiühenduseta telefonis. Testis on OnePlusi esimene päris nutikell, mis on meedias palju kiita saanud, aga kas see on ka tegelikult nii hea? Samuti heidame pilgu Xiaomi säästubrändi Redmi värsketele Note 13 seeria nutitelefonidele, mida sel aastal on lausa viis erinevat, ning aitame nende hulgast valida kõige mõistlikuma. Saate teemad: • 00:58 Euroopa Liit võttis vastu tehisaru määruse. Mida see endaga kaasa toob? • 16:36 Kas AI-sõber saab hakkama ka ilma netiühenduseta? • 21:54 OnePlus Wach 2 on teistest erinev Wear OS-ga nutikell, aga kas sellest piisab ostusoovituse saamiseks? • 38:50 Redmi Note 13 seerias on lausa viis väga erinevat mudelit. Millist neist tasub osta ja kuidas on lood konkutentidega? Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Tänase saate staar on Samsung Galaxy uus mudeliseeria: S24, S24+ ja S24 Ultra ning Galaxy AI. Vaatame üle, mida uued telefonid endast kujutavad ja arutame selle üle, kas kõikvõimalikud AI-abilised ongi nutitelefonide uus olevik ja tulevik.  Uudiste rubriigis võtame vaatluse alla Euroopa Liidu soovi, et muusikaplatvormid artistidele rohkem maksaksid ja räägime ka uutest arengutest Apple Watchi patendivaidluses. Saate teemad: * 01:01 Samsungi uued nutitelefonid tulevad rohkete AI-tööriistadega. * 35:11 Euroopa Liit soovib, et populaarsed muusikateenused artistidele rohkem maksaksid. * 43:00 Uued Apple Watchi mudelid kaotavad pulssoksümeetria toe. Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

USA sõjaline abi Ukrainale on kokku kuivanud, samuti ei ole Euroopa Liit suutnud heaks kiita kavandatud 50 miljardi euro suurust abipaketti. Kas Ukrainal on aega oodata, kuni lääneriigid peavad poliitilisi vaidlusi, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saksaga.

Riigikaitselises saates "Si Vis Pacem..." räägib migratsiooniprobleeme uurides  äsja Vahemeres asuvat Lampedusa saart külastanud Euroopa parlamendi liige Jaak Madison (EKRE) kontrollimatust massiimmigratsioonist üle Vahemere Euroopasse. Ka Eestis on palju põgenikke, aga seoses Ukraina sõjaga. Umbes veerand või juba taas üle veerandi Eesti rahvastikust on ühel või teisel viisil siia saabunud muulased. Nüüd tahab aga Euroopa Liit hakata Aafrika migrante solidaarsuskvootidega liikmesriikide vahel jaotama. Kaja Kallase valitsus on survele juba alistunud. Eestisse surutakse sedasi sisse tuhanded siinsele rahvale täiesti võõrad, kahtlase tsiviliseerituse taustaga "põgenikke", kelle Euroopasse tuleku motivatsioongi kutsub esile tõsiseid kahtlusi. Juba tahab Rootsi migrantide kuritegevuse ohjeldamieks tänavatele tuua sõjaväe... Euroopa vasaklased ei taha aga sugugi veel liidu välisipiire kinni panna. Silmakirjalikult jahutakse nt. Rootsi valitsuse suutmatusest kuritegevust ohjeldada, mitte sellest, et barbarid toovadki kaasa oma barbaarsed kombed!... Mitte sellest, et Euroopa rahvastiku koosseisu kuritegelikult muudetakse.Saatejuht on Erik Boltowski.

Arutelus osalejad: Ivo Jaanisoo (MKMi ehituse asekantsler), Margit Mutso (Eek & Mutso arhitektuuribüroo juht), Meelis Karro (Balti Vara Ehituse juht), Dagmar Mattiisen (Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige), Lauri Suu (Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi LIFE IP Buildest projektijuht) Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR ajakirjanik) Arutelu korraldaja: EASi ja KredExi ühendasutus Eestis on vaja aastaks 2050 rekonstrueerida 14 000 kortermaja ja 100 000 elumaja. Majade renoveerimine aitab vähendada keskkonnajalajälge, parandada linnaruumi kvaliteeti, kodude sisekliimat ning vähendada küttekulusid. Inimesed justkui ei taha ja Euroopa Liit sundivat majade renoveerimist peale, aga ometi täitus Kredexi 80 miljoni eurone kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor ühe päevaga. Teisalt on renoveerimistempo ikkagi liiga aeglane, korda tuleks teha rohkem maju ja kiiremini. Mis meid takistab ja kus on lahendused?

Arutelus osalejad: Helen Sulg (Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht), Reet Aus (EKA vanemteadur, jätkusuutliku disainilabori eestvedaja), Xenia Joost (kunstnik ja moelooja) Arutelujuht: Anet Adamson (Fashion Revolution Estonia) Arutelu korraldaja: Fashion Revolution Estonia Euroopa Liidu tekstiilistrateegia eesmärk aastaks 2030 on luua keskkonnateadlikum moe- ja tekstiilisektor. Selleks plaanitakse vastu võtta mitmeid seadusi, et muuta rõiva- ja tekstiilivaldkonda alates tarbijast kuni tootjateni välja. Visioon on, et kõik ELi turule lastud tekstiiltooted oleksid vastupidavad, parandatavad ja ringlussevõetavad. Suur rõhk tekstiilistrateegial lisaks rõivaste tootmise metoodika muutmisele on ringmajandus - pikenda rõivaste eluiga. Kiirmoel on keeruline end tekstiilistrateegiasse perfektse pusletükina sobitada. Tarbijatel aga keeruline kiirmoest loobuda. Kuidas saame tuua põhirõhu rõivaste taaskasutamisele nii tarbija kui ka tootja tasandil? Milliseid lahendusi tänane tarbija vajab, omaks suudab võtta ja õnnelik olla?

"Digitunnil" on külas Lightyear'i kaasasutaja ja boss Martin Sokk. Räägime sellest, kuidas lihtinimene saab mugavalt oma raha investeerida ja kuidas Lightyear plaanib suurendada kordades aktiivsete investorite arvu kogu Euroopas. Lisaks veel uudiseid protsessoritootjatelt ja mõni sõna sellest, kuidas Euroopa Liit plaanib ajakirjanike järel nuhkima asuda. Stuudios on Andrus Raudsalu, Indrek Vaheoja ja Mait Tafenau.

"Välistund" arutleb selle üle, mida mõtleb Euroopa Liit, kui ütleb, et toetab Ukrainat seni, kuni vaja.

Ukraina väga tahab saada Euroopa Liidu liikmeks. Mida Ukraina Euroopa Liitu pääsemiseks tegema peab? Kas Euroopa Liit on Ukraina vastu võtmiseks valmis?

Euroopa Liit ootab, et korteriühistud usinalt oma maju energiasäästlikeks muudaksid. Kas nüüd peaks võimalikult kiiresti oma maja ära renoveerima või on mõistlikum läheneda samm-sammult?

Euroopa Liit on otsustanud keelustada 2035. aastast uute sisepõlemismootori abil sõitvate autode müügi. Miks me seda teeme?

"Buumi" tänaseks saatekülaliseks on elektrilaadimisega tegeleva tehnoloogiafirma VOOL kaasasutaja ja tegevjuht Juhan Härm, kellega teeme juttu nii elektriautode laadimisärist kui ka sellest, kuidas meelitada suurtest tehnoloogiafirmadest väikesesse startuppi häid töötajaid. Saate majandusuudiste osa alustame uudisega BREXITi järgsest maailmast – nimelt sõlmisid Euroopa Liit ja Suurbritannia uue kokkuleppe kaubandusreeglite üle Põhja-Iirimaal. Teiseks räägime Hiina Rahvavabariigist, mis nõuab tungivalt, et riigiettevõtted loobuksid maailma suurimate, nn BIG 4 audiitorfirmade kasutamisest, viidates andmeriskidele. Lisaks kuuleb saates telgitaguseid, miks keelas ühelt poolt Euroopa Komisjon TikToki kasutamise töötelefonides, kuid teisalt toob näiteks autofirma Mercedes-Benz TikToki autodesse. Töö- ja juhtimistarkuse osas räägime ühest vahvast uuringust, mis käsitleb Sabatticalite ehk pikemate töö-puhkuste murrangulist mõju nii töötajatele kui ka firmadele. Vahva ettevõtlusuudisena räägime ka Saksa jalgrattafirmast Canyon, mis tuli välja revolutsioonilise pool-auto/pool-jalgratta kontseptsooniga. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Käesoleval aastal on Eestis esmaregistreeritud 1349 elektrisõidukit. Endiselt on eesotsas kallimad ja luksusbrändide poolt pakutavad mudelid nagu Tesla, Porsche ja Audi. Kuid hiljuti teatas Euroopa Liit, et aastast 2035 ei tohi müüa ühtegi uut sisepõlemismootoriga sõidukit. Et mõista, mida see reegel toob kaasa autotööstusele ja kas see tähtaeg on realistlik, kutsus Ärileht Targa Investori taskuhäälingusse Jaan Juurika, kes on oma põhitööks teinud elektrisõidukite ja seda ümbritseva tööstuse uurimise. Saates räägime kuidas on talvel sõita elektriautoga, kellel sektoril silma peal hoida, mida võib endast kujutada Apple'i elektriauto, millised akutehnoloogiad on täna kasutusel, mis asi on tahkisaku ja kes neid toodavad.

Juba eelmisel nädalal teatas Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et katkestas kollektiivlepingu läbirääkimised Tallinkiga. Sel nädalal korraldas ametiühing Tallinki töötajate palganõudmiste toetuseks piketi. Kuigi reisilaevafirmade jaoks on klientuur taastumas, on tulevik paljuski prognoosimatu ja oma osa on selles rohepöördel. Euroopa Liit on otsustanud, et ka laevandus peab hakkama süsinikuheite eest maksma. Kui palju ja millistel alustel, on ettevõtjatele veel teadmata. Loodava Riigilaevastiku osas sai aga lõppeval nädalal teatavaks selle põhipersonal. Need on teemad, millest Meretunnis kõnelevad Riigilaevastiku tulevane peadirektor Andres Laasma, Tallink Grupi peakapten Tarvi-Carlos Tuulik ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Kas tõesti on asjad nüüd nii kaugel, et Euroopa Liit on asunud keelama 8K-telereid, sest need võtavad liiga palju energiat? Räägime tänases Digisaates igasugustest elektriteemadest. Saate teemad: 8K-telerite keelamine ja kas see on tõsi või mitte Starlink kehtestab andmemahu piirangud Kui palju elektrit kuluks, kui homsest oleks kõik autod  Eestis elektriautod? Ennustame, et varsti hakkad iPhone'i laadija eest kordades rohkem maksma Proovime järele, kas Apple AirPods Pro 2 mürasummutus on tõesti eelmistest kaks korda parem Huawei Mate 50 ehk miks Huawei ikka veel siin on Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Meelis Väljamäe, Glen Pilvre. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Saate "Rahvakabineti'' seekordses osas räägitakse Brüsselist pealesurutud eelnõust, milles lubatakse juba kahtlustuse saanud inimeste vara konfiskeerimist. Saate teises pooles kutsuvad riigikogu liige Kalle Grünthal ja EKRE Paide piirkonna juhataja Priit Põder kõiki 17. novembril kell 12:30 Paide Raekoja ette maamaksu tõusu vastasele meeleavaldusele.

Millised on põhjused ja tagamaad, miks Eesti valitsus pole täielikult keelanud Vene naftasaaduste ja gaasiga äritsemist? Naftatransiidi Valgevenest sai Eesti lõpetada ja pärast ühines sanktsioonidega terve Euroopa Liit, mis Venemaa puhul teisiti on? Vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välismajanduse valdkonna juht Marie Allikmaa. Saatejuht on Marek Strandberg.

Euroopa Liit - Globaalne Jõud Geopoliitilises Maailmas by Arvamusfestival

Euroopa Liit lisas ohtlike võõrliikide nimekirja kolm maismaataime liiki, millest kahte leiab ka Eesti aedadest. Selgitusi jagab Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Merike Linnamägi.Küsib Kaja Kärner.

Euroopa Liit lisas looduskaitseliselt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekirja 22 uut nime, kelle Euroopa Liitu toomine või levitamine on keelatud. Lisanduvas nimekirjas on mitmesuguseid liike alates taimedest kuni sipelgate, kalade ja imetajateni. Mis liigid selles nimekirjas täpsemalt sees on ja miks, sellest räägib seekordses Ilmaparandaja saates Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Merike Linnamägi. Saatejuht on Rein Pärn.

Saate teemad: • Anname nõu kuidas suvilas või maakodus mugavalt süüa teha ja mõnusalt aega veeta. • Disney+ voogedastusteenus saabus Eestisse. • Euroopa Liit muudab väiksematel elektroonikaseadmetel USB-C pesa kohustuslikuks. Saates osalevad Meelis Väljamäe Eveli Johanson.

Saate teemad: iOS 16 toob isikupärase lukuekraani ja paremad teavitused.  Uus CarPlay teeb Apple'i tarkvarast sinu uue auto südame. M2 kiibi ja uue disainiga Macbook Air muudab kõike. Watch OS 9 teeb Apple Watchist ootamatult tippasemel spordikella. iPad saab täiesti uue aknahalduri. Euroopa Liit teeb USB-C laadimisstandardi kohustuslikuks.  Vaatame üle ka mitmed väiksemad Apple uudised ja uuendused. Vaatame üle ka asjad, mida oodati, aga ei tulnud. Saates osalevad Meelis Väljamäe, Tauno Taul ja Kristjan Terase.

Euroopas oli enne Kremli agressiooni algust Ukraina vastu kokkulepitud tööjaotus. NATO tegeles kaitse- ehk sõjaga seotud valmisolekuga. Euroopa Liit oli raskekaallaseks maailmas aga muudes valdkondades – majanduses, keskkonnaküsimustes või inimõiguste vallas. Kuid kolm kuud sõda on toonud suure muutuse. Ukraina sõjalist abistamist hakkas Euroopa poolt vedama hoopis Euroopa Liit, samuti tekkisid EL-is tõsised arutelud, kas ei peaks ka omalt poolt liikmesriikide julgeolekusse panustama. Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm seletab Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“ kuidas vanad dogmad on tõesti kõrvale jäetud. Saatejuht on Raimo Poom.

Liitpuude, psüühikahäire või muu töövõimet vähendava tervisemurega inimesi aitas seni pikaajalise kaitstud töö pilootprojekt, mille rahastamise Euroopa Liit tänavu lõpetab ja mille asemele pakub Eesti riik uusi, alles katsetamisel olevaid projekte, kuid mitte samas mahus ja sama diagnoosiga inimestele kui praegu.

Euroopa Liit muudkui lisab sanktsioone Venemaa ja Valgevene suhtes, et Putini režiimi võimet Ukraina vastast sõda pidada vähendada. Enamus eurooplastest ja eestlastestki arvab, et sanktsioonide samm peaks veel suurem olema. Samas tähendab see, et traditsiooniliselt Venemaaga seotud ärid peavad uksed kinni panema või siis ümber orienteeruma. Delfi „Erisaate“ stuudios oli külas Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann, kes rääkis, mis seisud on nüüdseks kujunenud raudteel, mille äriks oli veel mõned kuud tagasi peamiselt Vene-Valgevene kaupade vedu. Kuidas ja kas üldse saab Eesti raudteedel need veod asendada? Samamoodi oli Zimmermanniga juttu suurematest raudtee-ehitustest. Ta pidi nentima, et sõjast tingitud tarneprobleemide tõttu on üks oluline selle suve ehitus ohus. Ja samuti peab kõik väga hästi laabuma, et raudtee oleks valmis paari aasta pärast saabuvate Elroni uute elektrirongide käiku andmiseks Tallinna-Tartu vahel. Saatejuht oli Raimo Poom.

Saade „Elust ja poliitikast“. EKRE naised arutlevad, mida tooks kaasa valitsuse kavandatav välismaalaste seadus, millega pikendatakse välisriikide kodanike töötamise õigust ja alandatakse palganõuet. Sissejuhatuses räägitakse ka kevadisest kellakeeramisest ja küsitakse retooriliselt, et millega Euroopa Liit üldse hakkama saab, kui ei suudeta kellakeeramise rumaluse lõpetamiseks kokkuleppele jõuda.Monika Helme võttis osa Parlamentidevahelise Liidu (IPU) assambleest ja tema kirjeldused erinevate riikide suhtumisest Ukraina sõtta on mõneti üllatavad.

Nädalavahetusel jõudsid kõigi silme ette jõhkrad fotod ja videod Vladimir Putini sõjamasina roimadest Kiievi äärelinnades, kui Ukraina võttis need lahkunud Vene vägede käest üle. Mida me tänaseks teame seal juhtunust? Kuidas ja kas üldse räägib sellest Vene meedia? Kas need kujuteldamatud kuriteod panevad Euroopa Liidu ning maailma demokraatiad lõpuks Putini energiatulusid otsustavalt piirama? Delfi „Erisaate“ stuudios räägivad neist küsimustest Eesti Ekspressi välistoimetaja Indrek Lepik, Vene Delfi reporter Vitali Bestšastnõi. Saatejuht on Raimo Poom.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Keskpäevatunni teemad 26. märtsil: Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart rääkis ERRi saates, et kohalikud venelased on ukraina põgenike peale armukadedad ning et olukord Tallinnas on plahvatusohtlik. See tekitab igasuguseid mõtteid... Keskerakonna süstikdiplomaatia Uktaina vahet, Yana Toomi arvamused olukorast Eestis ja Ukrainas, Repinski ja Põdramägi lahkuvad Keskerakonnast, Z-tähe ja Georgi lindi ehk sümboolika ärakeelamise seadus on Riigikogus, aga justiitsministeerium kõhkleb, president Karise põlv hakkas värisema. Tallinnas ja kogu Eestis ei ole varjendeid ega tsiviilkaitse võimalusi, sest Euroopa Liit ei pidanud sõjalist konflikti 1990ndate aastate alguses enam võimalikuks. Swedbanki kogu endine juhatus sai rahapesikahtlusi. Lisaeelarve ja lisandunud sõjalised kulutused. LNG ehitamise suurhange - kas see on reaalne ja kui kiiresti sellega valmis saadaks?

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Keskpäevatunni teemad 26. märtsil: Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart rääkis ERRi saates, et kohalikud venelased on ukraina põgenike peale armukadedad ning et olukord Tallinnas on plahvatusohtlik. See tekitab igasuguseid mõtteid... Keskerakonna süstikdiplomaatia Uktaina vahet, Yana Toomi arvamused olukorast Eestis ja Ukrainas, Repinski ja Põdramägi lahkuvad Keskerakonnast, Z-tähe ja Georgi lindi ehk sümboolika ärakeelamise seadus on Riigikogus, aga justiitsministeerium kõhkleb, president Karise põlv hakkas värisema. Tallinnas ja kogu Eestis ei ole varjendeid ega tsiviilkaitse võimalusi, sest Euroopa Liit ei pidanud sõjalist konflikti 1990ndate aastate alguses enam võimalikuks. Swedbanki kogu endine juhatus sai rahapesikahtlusi. Lisaeelarve ja lisandunud sõjalised kulutused. LNG ehitamise suurhange - kas see on reaalne ja kui kiiresti sellega valmis saadaks?

Saates on juttu Ukraina sõja arengutest. Iga päev, mil Venemaa täiesti õigustamatu terroristlik agressioon kestab, põhjustab see miljonitele Ukraina elanikele kannatusi. Mida saab teha selles olukorras Euroopa Liit, NATO, läänemaailma demokraatlikud riigid, sh. meie väike Eesti? Kes ja kuidas saaks selle sõja lõpetada?Külas on Ants Frosh, Eesti välisluure looja ja esimene juht, hilisem diplomaat ja suursaadik (sh Euroopa Nõukogu juures).Saatejuht Erik Boltowski

Miks on järjest suurenev hulk nutikaid inimesi pöördumas maailma, kus valitsevad võlusõnad nagu krüpto, NFT, Web3 ja muud sellised, mida siiamaani on tihti seostatud pigem aferistide ja petistega? Tänases Digisaates räägime pikemalt sellest, kuidas meie armastatud internet on katki tehtud ja lukku pandud ning kuidas innovatsioonile avatud kõigi võimaluste maast on saanud suurfirmade vahel ära jagatud kaubanduskeskus. Selle kõige taustal on vägagi arusaadav, miks nii paljudel inimestel on soov ehitada uus internet, mida ei oleks korporatsioonidel võimalik niimoodi omavahel ära jagada, kus kasutajad oleksid vabad ja nende andmed tõesti nende enda omad. Saate teemad: SMITis läks kaduma “IRDSEADE” Samsung S22 kasutuskogemused ja hinnang, Geeniuse digiportaali vastutav toimetaja Kristjan Ats Mägi Eestlased kulutasid eelmisel aastal raha nende äppide peale Internet on katki Google'i otsing on allakäiguteel Wordle'i järjed Kas Chrome OS Flex teeb su vanast arvutist uue? Euroopa Liit ehitab oma kosmoseinternetti Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Millises suunas peaks Euroopa Liit arenema, selle üle arutlevad Euroopa tuleviku konverentsil ka tavalised inimesed kõigist liikmesriikidest. Saates räägime Euroopa tulevikust, kui stuudios on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ning Eestit konverentsi täiskogul noore kodanikuna esindav Kaspar Schultz.

Teie ees on Telegrami uudised ajavahemikust 20. kuni 26. detsember 2021. Taaskord on näitavad andmed Euroopa riikidest, et kõrge nakatumiste ja hospitaliseerimiste tase käib käsikäes kõrge vaktsineerituse tasemega. Laste ja noorte vaktsineerimine koroona vastu tuleb hoolikalt läbi kaaluda, Euroopa Liit näib planeerivat lõputut pandeemiat ja Suure Lähtestamise jaoks värvatakse valitsustest käsilasi. AASTA IDOKRAAT 2021 https://www.telegram.ee/idiokraat2021

Saate teemad: Leedukad hoiatasid, et meil müüdavad Hiina telefonid teevad tsensuuri. Euroopa Liit nõuab, et kõigil seadmetel oleks samasugune laadimispesa. Proovime Veri-nimielist nutikat veresuhkrumõõtjat ja arutame, kellele seda vaja on. Mida sisaldab uus Apple'i nutiseadmete operatsioonisüsteem iOS15? Miks üks e-hääletamise karikatuur inimesed vihaseks ajas? Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Siim Teller.