Podcasts about euroopa liit

Konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" võtavad EKRE poliitikud Anti ja Evelin Poolamets kokku äsja lõppenud kevadistungijärgu Riigikogus. Lisaks räägitakse sellest, kuidas Euroopa Liit ei kaitse meie kodanikke inimkaubanduse vatsu ja ka uuest rünnakust vabaduste vastu seoses vastu võetud nakkushaiguste ennetuse seadusega.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all uus ilmakord. Euroopa Liit ja üldse Euroopa peavad leidma murrangus uusi tegevusviise ja tähtis on see, milliseks kujuneb EL-i strateegiline võimekus, märgib Tiido.

Euroopa Liit seisab silmitsi ühe suuremate väljakutsetega nii julgeoleku kui majandusvaldkondades. Kas see tähendab ka raha suunamist hoopis teistsugustesse tegevustesse ja kui otstarbekad on kulutused, sellest räägime Postimehe otsesaates Euroopa Kontrollikoja liikme Keit Pentus-Rosimannusega. Saatejuht on Ulla Länts.

Euroopa Liit seisab silmitsi ühe suuremate väljakutsetega nii julgeoleku kui majandusvaldkondades. Kas see tähendab ka raha suunamist hoopis teistsugustesse tegevustesse ja kui otstarbekad on kulutused, sellest räägime Postimehe otsesaates Euroopa Kontrollikoja liikme Keit Pentus-Rosimannusega. Saatejuht on Ulla Länts.

Tänast saadet alustame ametkondlikel teemadel: kuidas Euroopa Liit püüab võidelda sõltuvust tekitavate sotsiaalmeediaäppidega ning mida tähendab Suurbritannia uus nõusolekuta süvavõltsingute vastane seadus. Seejärel vaatame üle, mida kujutab endast Samsung Galaxy S25 FE ehk Fan Edition nutitelefon. Arutame, milliseid muutusi toovad AI-agendid koodikirjutamise maailma ning räägime Johnny Ive'i poolt disainitud uuest elektri-Ferrarist.Saate teemad:• Euroopa Liit soovib Tiktoki ja teiste sotsiaalmeedia äppide lõputult keritava voo ära keelata• Suurbritannias võeti vastu märgiline süvavõltsinguid kriminaliseeriv seadus• Meelis testis Samsungi keskmise hinnaklassi telefoni Galaxy S25 FE• Spotify arendajad lasevad nüüd koodi AI-l kirjutada• 16 Claude Opus 4.6 AI-agenti kirjutasid nullist C-kompilaatori• Hans proovis Claude Code'i• Johnny Ive disainis Ferrarile omapärase autoKui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee.Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe.Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Tänast saadet alustame ametkondlikel teemadel: kuidas Euroopa Liit püüab võidelda sõltuvust tekitavate sotsiaalmeediaäppidega ning mida tähendab Suurbritannia uus nõusolekuta süvavõltsingute vastane seadus. Seejärel vaatame üle, mida kujutab endast Samsung Galaxy S25 FE ehk Fan Edition nutitelefon. Arutame, milliseid muutusi toovad AI-agendid koodikirjutamise maailma ning räägime Johnny Ive'i poolt disainitud uuest elektri-Ferrarist. Saate teemad: ·  Euroopa Liit soovib Tiktoki ja teiste sotsiaalmeedia äppide lõputult keritava voo ära keelata ·  Suurbritannias võeti vastu märgiline süvavõltsinguid kriminaliseeriv seadus ·  Meelis testis Samsungi keskmise hinnaklassi telefoni Galaxy S25 FE ·  Spotify arendajad lasevad nüüd koodi AI-l kirjutada ·  16 Claude Opus 4.6 AI-agenti kirjutasid nullist C-kompilaatori ·  Hans proovis Claude Code'i  ·  Johnny Ive disainis Ferrarile omapärase auto Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Euroopa, Venemaa ja USA. Euroopa Liit peab otsima võimalusi julgeoleku tagamiseks ka ilma USA-ta ja seda ajal, mil trumpistid nii siin- kui ka sealpool Atlandit püüavad Euroopa demokraatiat õõnestada, märgib Tiido.

„Kirikus käimine või kirikusse tulemine on kõige pungim asi, mida on võimalik teha. Ma kasvasin üles mässumeelse inimesena, nagu ka minu vanemad ja minu ning nende väga paljud eakaaslased Eestis ja teistes riikides. Me kõik oleme otsinud ja valinud asju, mille vastu mässata. Järeldusele, et Euroopa Liit ja Nõukogude Liit ei ole teineteisest nii väga erinevad, pole liiga keeruline jõuda – maitseained on erinevad, aga supp on sama ja kogu asja juhtiv tees samuti. Seal edasi võib tekkida kiusatus mässata igasuguse organiseeritud hierarhilise ühiskonna vastu. Lõpuks jõudis mulle aga kohale, et ma ei ole tegelikult mitte riigi ega süsteemi, vaid omaenda igapäevaste nõrkuste, ihade ja kirgede ori, mis lohistavad mind ühest kraavist teise. Mingi aeg on võimalik endale kinnitada, et kui ma teen asju oma tungide taktis, olen ma vaba. Üsna varsti selgus aga, et kui ma niimoodi teen ja seejuures silmi lahti hoian, saan ma paratamatult aru, et ma ise ju ei vali seda, mida ma ihaldan, mis kirg mul parajasti peale tuleb. Ma lihtsalt olen nende kusagilt saadetud kirgede ori. See on viimane asi, mille vastu tasub mässama hakata. Sellepärast ma arvangi, et kirikusse minek, kus meile sellise vastuhaku meetodeid õpetatakse, on kõige pungim asi. Vaba tahe ei tähenda seda, et ma saan teha kõike, mis mulle parajasti pähe tuleb. Päris vaba tahe tähendab just vastupidist: seda, et ma saan vabatahtlikult teha asju, mida ma ei taha teha. See on ainuke vaba tahe, mis on tegelikult olemas, ja see on kõige pungim asi,“ ütles Tähenduse teejuhtide 255. vestlusringi lõppsõnas (120. minut) Aleksander Eeri Laupmaa, kes jagas selles saates oma usulisi kogemusi palavalt armastatud poeedi ja pikaaegse punkari Tõnu Trubetskyga. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

USA president Donald Trump on küll Venemaa juhis Vladimir Putinis pettunud, kuid annab talle mingil põhjusel endiselt ajapikendust. Samal ajal, kui Euroopa Liit kiitis heaks uued Venemaa-vastased sanktsioonid, seisab ameeriklaste eelnõu kongressis juba kuid.

Seekordses saates tuleb juttu järgmistel teemadel: Eesti majandus siiski langesSäästud kahanevad, kuid hinnad kasvavad Mured seoses USA võlagaMeta vaatab tuumaenergia poole Euroopa Liit hakkab iduettevõtetesse investeerimaSaate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Seekordses saates tuleb juttu järgmistel teemadel:  - Eesti majandus siiski langes - Säästud kahanevad, kuid hinnad kasvavad  - Mured seoses USA võlaga - Meta vaatab tuumaenergia poole  - Euroopa Liit hakkab iduettevõtetesse investeerima Saate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega. Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Euroopa Liit tegi Eestile 400 000 eurot trahvi ja see summa kasvab iga päev 3000 euro võrra, sest riik pole aastast 2021 suutnud üle võtta Euroopa Liidu konkurentsidirektiivi.

Iganädalases poliitilises saates "Räägime asjast" keskenduvad EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme kolmele teemale. Saate esimeses osas räägivad saatejuhid Eestis lahvatanud valitsuskriisist, mille on käivitanud Reformierakond. Kas oma tahtmise saamiseks pressitakse sotsidelt välja või ongi plaan oma populaarsuse parandamiseks valitsust remontida? Pole kahtlust, et Isamaa läheb valitsusse ükskõik kellega, ükskõik millal. Teises osas tuleb jutuks EKRE volikogu avaldus, mis keskendus energiapoliitikale. Tuulikud, päikesepaneelid ja gaasijaamad tuleb prügikasti visata, põlevkivielekter odavaks teha ja alustada tuumajaama arendamisega.Viimane teema on pühendatud välispoliitikale ning arutluse all on Euroopa Liit. Ühtäkki on saanud Euroopa Liidust kui rahuprojektist sõjaprojekt. Välja töötatakse kava, mis võtab ära meie raha ja kontrolli kaitsejõudude üle, aga kaitstumaks me sellest ei saa.

Seekordses Ilmaparandaja saates on külas Euroopa komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juht Helena Braun. Juttu tuleb Euroopa konkurentsivõime kompassist, Euroopa rohepoliitikast ja selle väljavaadetest kui Ameerika Ühendriigid oma suunda muudavad ning innovatsioonist ja rohetehnoloogia väljakutsetest. Saatejuht on Mart Valner.

Aina enam ostavad inimesed vajalikke kaupu e-poodidest. Euroopa Liit on seadnud Aasias asuvatele e-poodidele kohustuse vastutada müüdavate toodete kvaliteedi, aga ka ohutuse eest.

Raadiosaates „Räägime asjast“ arutavad Mart ja Martin Helme, kas 50 miljonit eurot koostöö eest rahapesu vastase võitlusega on ameeriklastelt saadud palju või vähe. Tegelikult ei ole Eestis rahapesuvõrgustikku siiani paljastatud ega kahjutuks tehtud. Teise teemana võetakse ette riigikontrolli aruanne, mis näitas et EKRE osalusega valitsuse tehtud  paketid koroona ajal majanduse toetuseks olid õiged ja tõid 8-protsendise majanduskasvu ning riik on teeninud veel ka kõvasti intressitulu. Kolmandas blokis räägitakse välispoliitilistel teemadel – jõupõhine maailmapoliitika on tagasi. Miks räägib Trump Gröönimaast ja Panama kanalist ja miks Euroopa Liit selles mängus kaotajate poolel on.

Viimasel ajal on Euroopa LIit võtnud vastu hulga regulatsioone, mis reguleerivad meie digiteenuseid ja seda, kuidas suured tehnoloogiahiiud meie andmetega ümber käivad.

Henn Põlluaas on Riigikogu endise esimehena ja praeguse väliskomisjoni aseesimehena liigagi sageli näinud, kuidas Eesti ministrid võtavad enne euroliidu kõrgetasemelisi kohtumisi sisse hoiaku, et „Eesti toetab Euroopa Liidu seisukohti“. „Seda isegi siis, kui need seisukohad meile ei sobi ja Eesti rahvuslike huvidega ei kattu. Eestil puudub praegu Euroopa Liidu poliitika ja julgus eristuda. Aga me peame seisma enda eest Euroopa Liidus samamoodi nagu teised liikmesriigid,“ ütleb Põlluaas.„Järgnevatel aastatel selgub, kas Euroopa Liit on võrdsete ja suveräänsete rahvusriikide liit või kujundatakse sellest föderaalriiki. Praegu liigub võim üha enam Brüsseli suunas, aga seal ei arvestata enam liikmesriikide, eriti väikeste, rahvuslike, kultuuriliste, majanduslike või klimaatiliste eripäradega. Kui tahame püsima jääda, tuleb esikohale seada terve mõistus. ”Saatejuht Mart Helme. 

Arvo Aller on Riigikogu liige ning põllumajanduse ja maaelu ekspert. 1998–2019 oli ta Ida-Virumaa Talupidajate Liidu tegevjuht, 2019–2021 maaeluminister ning 2021-2023 Jõhvi abivallavanem majanduse ja arengu valdkonnas. Ta kandideerib Euroopa Parlamenti eesmärgiga seista Eesti ja Eesti inimeste huvide eest Euroopas.„Iga liikmesriik peab saama kaasa rääkida Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel. Euroopa Liit ei tohi muutuda liitriigiks, vaid peab jääma riikide liiduks, kus igal liikmesriigil on suveräänne otsustusõigus. Eesti suveräänsuse huvide eest Euroopa Liidus seisavad kõige kindlamalt just Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadid,“ ütleb Aller.Saatejuht Mart Helme.

Euroopa Liit on liikumas selle poole, et tegeleb senisest rohkem julgeoleku ja majanduse konkurentsivõimega. Kas rohepööre annab Euroopa majandusele uut hoogu või hoopis tapab seda uute bürokraatlike nõudmistega, sellest rääkisime Postimehe eurodebatil Pärnu keskraamatukogus. Kohal olid Riho Terras (Isamaa), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Jana Toom (Keskerakond), Urmas Paet (Reformierakond), Martin Helme (EKRE) ja Igor Taro (Eesti 200).

Mitmete poliitikute arvates peab Euroopa Liit tegelema praegu eelkõige julgeolekuprobleemidega ja unustama rohepöörde. Kas euroliit peab hetkel tõesti keskenduma vaid sõjandusele ja mis saab kliimamuredest, sellest räägime Postimehe otsesaates Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonelaga. Saatejuht on Ulla Länts.

Tänases saates uurime, miks järjekordne AI-vidin testijatelt hävitava hinnangu sai. Üks kellaga maksmise teenus lõpetab töö, aga seekord tuleb asemele parem alternatiiv. Euroopa liit kulutas ka iPadi pääsuvalitsejaks ja meie proovime selgitada, mida see kummaline sõna üleüldse tähendab. Pikemalt räägime muusikast ja striimingteenustest. Meil on taas külas ajakirja Digi meelelahutuse rubriigi toimetaja Victoria Maripuu, kes selgitab, miks fännid Taylor Swifti jäägitult armastavad ning aitab avada ka muusika striimimise teenuste segast maailma. Saate lõpus räägib Glen, kuidas tal õnnestus kõigest mõne õhtuga teha peaaegu sama mahukas plaat kui Taylor Swifti topelt-album. Saate teemad: • 00:56 Fitbit Pay kaob ära ja asemele tuleb Google Wallet. • 04:58 Rabbit R1 on järjekordne Ai-vidin, mis kuhugi ei kõlba. • 11:57 Euroopa Liit ja Apple kitkuvad kana iPadOS'i üle. • 18:20 Milles seisneb Taylor Swifti fenomen? • 29:42 Millist muusika striimimise teenust võiks eelistada? • 42:53 Kas vinüülimuusika on tõesti parem kui striimingutes olev? • 48:20 Glen võttis AI appi ja tegi 30 lugu Kati karust erinevates muusikastiilides. Kas need võiks juba täna pakkuda konkurentsi inimloomingule, saab kuulata siit.  Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Tänases saates uurime, miks järjekordne AI-vidin testijatelt hävitava hinnangu sai. Üks kellaga maksmise teenus lõpetab töö, aga seekord tuleb asemele parem alternatiiv. Euroopa liit kulutas ka iPadi pääsuvalitsejaks ja meie proovime selgitada, mida see kummaline sõna üleüldse tähendab. Pikemalt räägime muusikast ja striimingteenustest. Meil on taas külas ajakirja Digi meelelahutuse rubriigi toimetaja Victoria Maripuu, kes selgitab, miks fännid Taylor Swifti jäägitult armastavad ning aitab avada ka muusika striimimise teenuste segast maailma. Saate lõpus räägib Glen, kuidas tal õnnestus kõigest mõne õhtuga teha peaaegu sama mahukas plaat kui Taylor Swifti topelt-album. Saate teemad: • 00:56 Fitbit Pay kaob ära ja asemele tuleb Google Wallet. • 04:58 Rabbit R1 on järjekordne Ai-vidin, mis kuhugi ei kõlba. • 11:57 Euroopa Liit ja Apple kitkuvad kana iPadOS'i üle. • 18:20 Milles seisneb Taylor Swifti fenomen? • 29:42 Millist muusika striimimise teenust võiks eelistada? • 42:53 Kas vinüülimuusika on tõesti parem kui striimingutes olev? • 48:20 Glen võttis AI appi ja tegi 30 lugu Kati karust erinevates muusikastiilides. Kas need võiks juba täna pakkuda konkurentsi inimloomingule, saab kuulata siit.  Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

1. mail 2024 tähistame 20 aasta möödumist Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga. Kuidas on mõjunud Eestile 20 aastat Euroopa Liidus? Mil moel on 20 aastaga muutunud Eesti, mil moel Euroopa Liit?

Nii Eesti kui kõik teised liikmesriigid tõotasid ELi astudes järgida õigusriigi põhimõtteid. Kuidas defineerivad eurosaadikuks pürgivad Eesti poliitikud õigusriiki ning kuidas peaks EL selle lubaduse hoidmist jälgima ja tagama, sellest räägime Postimehe esimesel eurodebatil Tartu Ülikooli raamatukogus. Kohal on Helle-Moonika Helme (EKRE), Tanel Kiik (SDE), Lauri Laats (Keskerakond), Hanah Lahe (Reformierakond), Irja Lutsar (Eesti 200) ja Eero Raun (Parempoolsed). Saatejuhid on Evelyn Kaldoja ja Ulla Länts.

Euroopa kaitsega tegelevad nii NATO kui ka üha enam Euroopa Liit. Kas dubleerimine? Või kuidas rollid jagunevad? Mis on saanud Euroopa poolt Ukrainale eraldatud 50 miljardist? Saate paneb kokku Neeme Raud.

Konservatiivse vestlussaate "Vaba sõna" stuudios on seekord  riigikogu liikmed Anti Poolamets ja Evelin Poolamets ning arutletakse nii EKRE nimekirjast ja programmist eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel kui ka võimupöördest Tallinnas.

Kas teadsid, et lisaks GDPR-le on Euroopa Liit juba vastu võtnud või peagi vastu võtmas mitmeid regulatsioone, mis puudutavad tarkvara arendusega seotud ettevõtteid. Risto Hübner, advokaadibüroo NordX Legal partner ja vandeadvokaat jagas meiega seda kirjut maailma, mis reguleerib andmete kaitset, küberturvalisust ja peagi ka tehisaru kasutust.Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Tiit Paananen, Martin Kapp ja Priit LiivakAlgorütmi toetavad Pipedrive, Nortal ja Veriff.

Saates arutleme selle üle, kas värskelt vastu võetud Euroopa Liidu tehisintellekti määrus on meile vajalik või pigem on seatud piirid liiast. Või mis või kus on üleüldse piirid. Glenil on uus AI-sõber, kes jääb ellu ka ilma netiühenduseta telefonis. Testis on OnePlusi esimene päris nutikell, mis on meedias palju kiita saanud, aga kas see on ka tegelikult nii hea? Samuti heidame pilgu Xiaomi säästubrändi Redmi värsketele Note 13 seeria nutitelefonidele, mida sel aastal on lausa viis erinevat, ning aitame nende hulgast valida kõige mõistlikuma. Saate teemad: • 00:58 Euroopa Liit võttis vastu tehisaru määruse. Mida see endaga kaasa toob? • 16:36 Kas AI-sõber saab hakkama ka ilma netiühenduseta? • 21:54 OnePlus Wach 2 on teistest erinev Wear OS-ga nutikell, aga kas sellest piisab ostusoovituse saamiseks? • 38:50 Redmi Note 13 seerias on lausa viis väga erinevat mudelit. Millist neist tasub osta ja kuidas on lood konkutentidega? Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Saates arutleme selle üle, kas värskelt vastu võetud Euroopa Liidu tehisintellekti määrus on meile vajalik või pigem on seatud piirid liiast. Või mis või kus on üleüldse piirid. Glenil on uus AI-sõber, kes jääb ellu ka ilma netiühenduseta telefonis. Testis on OnePlusi esimene päris nutikell, mis on meedias palju kiita saanud, aga kas see on ka tegelikult nii hea? Samuti heidame pilgu Xiaomi säästubrändi Redmi värsketele Note 13 seeria nutitelefonidele, mida sel aastal on lausa viis erinevat, ning aitame nende hulgast valida kõige mõistlikuma. Saate teemad: • 00:58 Euroopa Liit võttis vastu tehisaru määruse. Mida see endaga kaasa toob? • 16:36 Kas AI-sõber saab hakkama ka ilma netiühenduseta? • 21:54 OnePlus Wach 2 on teistest erinev Wear OS-ga nutikell, aga kas sellest piisab ostusoovituse saamiseks? • 38:50 Redmi Note 13 seerias on lausa viis väga erinevat mudelit. Millist neist tasub osta ja kuidas on lood konkutentidega? Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Tänase saate staar on Samsung Galaxy uus mudeliseeria: S24, S24+ ja S24 Ultra ning Galaxy AI. Vaatame üle, mida uued telefonid endast kujutavad ja arutame selle üle, kas kõikvõimalikud AI-abilised ongi nutitelefonide uus olevik ja tulevik.  Uudiste rubriigis võtame vaatluse alla Euroopa Liidu soovi, et muusikaplatvormid artistidele rohkem maksaksid ja räägime ka uutest arengutest Apple Watchi patendivaidluses. Saate teemad: * 01:01 Samsungi uued nutitelefonid tulevad rohkete AI-tööriistadega. * 35:11 Euroopa Liit soovib, et populaarsed muusikateenused artistidele rohkem maksaksid. * 43:00 Uued Apple Watchi mudelid kaotavad pulssoksümeetria toe. Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Tänase saate staar on Samsung Galaxy uus mudeliseeria: S24, S24+ ja S24 Ultra ning Galaxy AI. Vaatame üle, mida uued telefonid endast kujutavad ja arutame selle üle, kas kõikvõimalikud AI-abilised ongi nutitelefonide uus olevik ja tulevik.  Uudiste rubriigis võtame vaatluse alla Euroopa Liidu soovi, et muusikaplatvormid artistidele rohkem maksaksid ja räägime ka uutest arengutest Apple Watchi patendivaidluses. Saate teemad: * 01:01 Samsungi uued nutitelefonid tulevad rohkete AI-tööriistadega. * 35:11 Euroopa Liit soovib, et populaarsed muusikateenused artistidele rohkem maksaksid. * 43:00 Uued Apple Watchi mudelid kaotavad pulssoksümeetria toe. Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

USA sõjaline abi Ukrainale on kokku kuivanud, samuti ei ole Euroopa Liit suutnud heaks kiita kavandatud 50 miljardi euro suurust abipaketti. Kas Ukrainal on aega oodata, kuni lääneriigid peavad poliitilisi vaidlusi, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saksaga.

Riigikaitselises saates "Si Vis Pacem..." räägib migratsiooniprobleeme uurides  äsja Vahemeres asuvat Lampedusa saart külastanud Euroopa parlamendi liige Jaak Madison (EKRE) kontrollimatust massiimmigratsioonist üle Vahemere Euroopasse. Ka Eestis on palju põgenikke, aga seoses Ukraina sõjaga. Umbes veerand või juba taas üle veerandi Eesti rahvastikust on ühel või teisel viisil siia saabunud muulased. Nüüd tahab aga Euroopa Liit hakata Aafrika migrante solidaarsuskvootidega liikmesriikide vahel jaotama. Kaja Kallase valitsus on survele juba alistunud. Eestisse surutakse sedasi sisse tuhanded siinsele rahvale täiesti võõrad, kahtlase tsiviliseerituse taustaga "põgenikke", kelle Euroopasse tuleku motivatsioongi kutsub esile tõsiseid kahtlusi. Juba tahab Rootsi migrantide kuritegevuse ohjeldamieks tänavatele tuua sõjaväe... Euroopa vasaklased ei taha aga sugugi veel liidu välisipiire kinni panna. Silmakirjalikult jahutakse nt. Rootsi valitsuse suutmatusest kuritegevust ohjeldada, mitte sellest, et barbarid toovadki kaasa oma barbaarsed kombed!... Mitte sellest, et Euroopa rahvastiku koosseisu kuritegelikult muudetakse.Saatejuht on Erik Boltowski.

Arutelus osalejad: Ivo Jaanisoo (MKMi ehituse asekantsler), Margit Mutso (Eek & Mutso arhitektuuribüroo juht), Meelis Karro (Balti Vara Ehituse juht), Dagmar Mattiisen (Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige), Lauri Suu (Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi LIFE IP Buildest projektijuht) Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR ajakirjanik) Arutelu korraldaja: EASi ja KredExi ühendasutus Eestis on vaja aastaks 2050 rekonstrueerida 14 000 kortermaja ja 100 000 elumaja. Majade renoveerimine aitab vähendada keskkonnajalajälge, parandada linnaruumi kvaliteeti, kodude sisekliimat ning vähendada küttekulusid. Inimesed justkui ei taha ja Euroopa Liit sundivat majade renoveerimist peale, aga ometi täitus Kredexi 80 miljoni eurone kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor ühe päevaga. Teisalt on renoveerimistempo ikkagi liiga aeglane, korda tuleks teha rohkem maju ja kiiremini. Mis meid takistab ja kus on lahendused?

Arutelus osalejad: Helen Sulg (Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht), Reet Aus (EKA vanemteadur, jätkusuutliku disainilabori eestvedaja), Xenia Joost (kunstnik ja moelooja) Arutelujuht: Anet Adamson (Fashion Revolution Estonia) Arutelu korraldaja: Fashion Revolution Estonia Euroopa Liidu tekstiilistrateegia eesmärk aastaks 2030 on luua keskkonnateadlikum moe- ja tekstiilisektor. Selleks plaanitakse vastu võtta mitmeid seadusi, et muuta rõiva- ja tekstiilivaldkonda alates tarbijast kuni tootjateni välja. Visioon on, et kõik ELi turule lastud tekstiiltooted oleksid vastupidavad, parandatavad ja ringlussevõetavad. Suur rõhk tekstiilistrateegial lisaks rõivaste tootmise metoodika muutmisele on ringmajandus - pikenda rõivaste eluiga. Kiirmoel on keeruline end tekstiilistrateegiasse perfektse pusletükina sobitada. Tarbijatel aga keeruline kiirmoest loobuda. Kuidas saame tuua põhirõhu rõivaste taaskasutamisele nii tarbija kui ka tootja tasandil? Milliseid lahendusi tänane tarbija vajab, omaks suudab võtta ja õnnelik olla?

"Digitunnil" on külas Lightyear'i kaasasutaja ja boss Martin Sokk. Räägime sellest, kuidas lihtinimene saab mugavalt oma raha investeerida ja kuidas Lightyear plaanib suurendada kordades aktiivsete investorite arvu kogu Euroopas. Lisaks veel uudiseid protsessoritootjatelt ja mõni sõna sellest, kuidas Euroopa Liit plaanib ajakirjanike järel nuhkima asuda. Stuudios on Andrus Raudsalu, Indrek Vaheoja ja Mait Tafenau.

"Välistund" arutleb selle üle, mida mõtleb Euroopa Liit, kui ütleb, et toetab Ukrainat seni, kuni vaja.

Ukraina väga tahab saada Euroopa Liidu liikmeks. Mida Ukraina Euroopa Liitu pääsemiseks tegema peab? Kas Euroopa Liit on Ukraina vastu võtmiseks valmis?

Euroopa Liit ootab, et korteriühistud usinalt oma maju energiasäästlikeks muudaksid. Kas nüüd peaks võimalikult kiiresti oma maja ära renoveerima või on mõistlikum läheneda samm-sammult?

Euroopa Liit on otsustanud keelustada 2035. aastast uute sisepõlemismootori abil sõitvate autode müügi. Miks me seda teeme?

"Buumi" tänaseks saatekülaliseks on elektrilaadimisega tegeleva tehnoloogiafirma VOOL kaasasutaja ja tegevjuht Juhan Härm, kellega teeme juttu nii elektriautode laadimisärist kui ka sellest, kuidas meelitada suurtest tehnoloogiafirmadest väikesesse startuppi häid töötajaid. Saate majandusuudiste osa alustame uudisega BREXITi järgsest maailmast – nimelt sõlmisid Euroopa Liit ja Suurbritannia uue kokkuleppe kaubandusreeglite üle Põhja-Iirimaal. Teiseks räägime Hiina Rahvavabariigist, mis nõuab tungivalt, et riigiettevõtted loobuksid maailma suurimate, nn BIG 4 audiitorfirmade kasutamisest, viidates andmeriskidele. Lisaks kuuleb saates telgitaguseid, miks keelas ühelt poolt Euroopa Komisjon TikToki kasutamise töötelefonides, kuid teisalt toob näiteks autofirma Mercedes-Benz TikToki autodesse. Töö- ja juhtimistarkuse osas räägime ühest vahvast uuringust, mis käsitleb Sabatticalite ehk pikemate töö-puhkuste murrangulist mõju nii töötajatele kui ka firmadele. Vahva ettevõtlusuudisena räägime ka Saksa jalgrattafirmast Canyon, mis tuli välja revolutsioonilise pool-auto/pool-jalgratta kontseptsooniga. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Käesoleval aastal on Eestis esmaregistreeritud 1349 elektrisõidukit. Endiselt on eesotsas kallimad ja luksusbrändide poolt pakutavad mudelid nagu Tesla, Porsche ja Audi. Kuid hiljuti teatas Euroopa Liit, et aastast 2035 ei tohi müüa ühtegi uut sisepõlemismootoriga sõidukit. Et mõista, mida see reegel toob kaasa autotööstusele ja kas see tähtaeg on realistlik, kutsus Ärileht Targa Investori taskuhäälingusse Jaan Juurika, kes on oma põhitööks teinud elektrisõidukite ja seda ümbritseva tööstuse uurimise. Saates räägime kuidas on talvel sõita elektriautoga, kellel sektoril silma peal hoida, mida võib endast kujutada Apple'i elektriauto, millised akutehnoloogiad on täna kasutusel, mis asi on tahkisaku ja kes neid toodavad.

Kas tõesti on asjad nüüd nii kaugel, et Euroopa Liit on asunud keelama 8K-telereid, sest need võtavad liiga palju energiat? Räägime tänases Digisaates igasugustest elektriteemadest. Saate teemad: 8K-telerite keelamine ja kas see on tõsi või mitte Starlink kehtestab andmemahu piirangud Kui palju elektrit kuluks, kui homsest oleks kõik autod  Eestis elektriautod? Ennustame, et varsti hakkad iPhone'i laadija eest kordades rohkem maksma Proovime järele, kas Apple AirPods Pro 2 mürasummutus on tõesti eelmistest kaks korda parem Huawei Mate 50 ehk miks Huawei ikka veel siin on Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Meelis Väljamäe, Glen Pilvre. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Kas tõesti on asjad nüüd nii kaugel, et Euroopa Liit on asunud keelama 8K-telereid, sest need võtavad liiga palju energiat? Räägime tänases Digisaates igasugustest elektriteemadest. Saate teemad: 8K-telerite keelamine ja kas see on tõsi või mitte Starlink kehtestab andmemahu piirangud Kui palju elektrit kuluks, kui homsest oleks kõik autod  Eestis elektriautod? Ennustame, et varsti hakkad iPhone'i laadija eest kordades rohkem maksma Proovime järele, kas Apple AirPods Pro 2 mürasummutus on tõesti eelmistest kaks korda parem Huawei Mate 50 ehk miks Huawei ikka veel siin on Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Meelis Väljamäe, Glen Pilvre. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Keskpäevatunni teemad 26. märtsil: Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart rääkis ERRi saates, et kohalikud venelased on ukraina põgenike peale armukadedad ning et olukord Tallinnas on plahvatusohtlik. See tekitab igasuguseid mõtteid... Keskerakonna süstikdiplomaatia Uktaina vahet, Yana Toomi arvamused olukorast Eestis ja Ukrainas, Repinski ja Põdramägi lahkuvad Keskerakonnast, Z-tähe ja Georgi lindi ehk sümboolika ärakeelamise seadus on Riigikogus, aga justiitsministeerium kõhkleb, president Karise põlv hakkas värisema. Tallinnas ja kogu Eestis ei ole varjendeid ega tsiviilkaitse võimalusi, sest Euroopa Liit ei pidanud sõjalist konflikti 1990ndate aastate alguses enam võimalikuks. Swedbanki kogu endine juhatus sai rahapesikahtlusi. Lisaeelarve ja lisandunud sõjalised kulutused. LNG ehitamise suurhange - kas see on reaalne ja kui kiiresti sellega valmis saadaks?

Miks on järjest suurenev hulk nutikaid inimesi pöördumas maailma, kus valitsevad võlusõnad nagu krüpto, NFT, Web3 ja muud sellised, mida siiamaani on tihti seostatud pigem aferistide ja petistega? Tänases Digisaates räägime pikemalt sellest, kuidas meie armastatud internet on katki tehtud ja lukku pandud ning kuidas innovatsioonile avatud kõigi võimaluste maast on saanud suurfirmade vahel ära jagatud kaubanduskeskus. Selle kõige taustal on vägagi arusaadav, miks nii paljudel inimestel on soov ehitada uus internet, mida ei oleks korporatsioonidel võimalik niimoodi omavahel ära jagada, kus kasutajad oleksid vabad ja nende andmed tõesti nende enda omad. Saate teemad: SMITis läks kaduma “IRDSEADE” Samsung S22 kasutuskogemused ja hinnang, Geeniuse digiportaali vastutav toimetaja Kristjan Ats Mägi Eestlased kulutasid eelmisel aastal raha nende äppide peale Internet on katki Google'i otsing on allakäiguteel Wordle'i järjed Kas Chrome OS Flex teeb su vanast arvutist uue? Euroopa Liit ehitab oma kosmoseinternetti Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Miks on järjest suurenev hulk nutikaid inimesi pöördumas maailma, kus valitsevad võlusõnad nagu krüpto, NFT, Web3 ja muud sellised, mida siiamaani on tihti seostatud pigem aferistide ja petistega? Tänases Digisaates räägime pikemalt sellest, kuidas meie armastatud internet on katki tehtud ja lukku pandud ning kuidas innovatsioonile avatud kõigi võimaluste maast on saanud suurfirmade vahel ära jagatud kaubanduskeskus. Selle kõige taustal on vägagi arusaadav, miks nii paljudel inimestel on soov ehitada uus internet, mida ei oleks korporatsioonidel võimalik niimoodi omavahel ära jagada, kus kasutajad oleksid vabad ja nende andmed tõesti nende enda omad. Saate teemad: SMITis läks kaduma “IRDSEADE” Samsung S22 kasutuskogemused ja hinnang, Geeniuse digiportaali vastutav toimetaja Kristjan Ats Mägi Eestlased kulutasid eelmisel aastal raha nende äppide peale Internet on katki Google'i otsing on allakäiguteel Wordle'i järjed Kas Chrome OS Flex teeb su vanast arvutist uue? Euroopa Liit ehitab oma kosmoseinternetti Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Saate teemad: Leedukad hoiatasid, et meil müüdavad Hiina telefonid teevad tsensuuri. Euroopa Liit nõuab, et kõigil seadmetel oleks samasugune laadimispesa. Proovime Veri-nimielist nutikat veresuhkrumõõtjat ja arutame, kellele seda vaja on. Mida sisaldab uus Apple'i nutiseadmete operatsioonisüsteem iOS15? Miks üks e-hääletamise karikatuur inimesed vihaseks ajas? Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Siim Teller.

Apple, Google, Euroopa Liit, Eesti ja veel terve hulga teiste riikide valitsused arendavad hoogsalt kontaktijälgimise äppe, mis peaksid inimesi hoiatama, kui nad on viibinud koroonaviirusega nakatunud inimesed läheduses. Kuidas need äpid töötavad ning kuidas on tagatud inimeste privaatsus? Kas kontaktijälgimist saab teha nii, et valitsustele või erafirmadele ei teki suurt andmebaasi kõigi inimeste liikumisest, mis annaks veel aastaid tagantjärele vastuseid küsimusele kes kellega kohtus, kunas ja miks. Saate teemad: Kontaktijälgimine Uue MacBook Airi jahutusprobleemid Veebikaameraid pole kusagilt saada Elisa Eesti juht Sami Seppänen räägib, kuidas ta kriisi mõjusid tehnoloogiasektorile näeb ning kas ühine kodusistumine on Elisa plaane muutnud Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas.