Podcasts about swedbanki

Aasta teises investeerimisteemalises taskuhäälingusaates "Investoritund" on Rikkal Geeniusel külas Swedbanki privaatpanganduse strateeg Tarmo Tanilas, kes räägib nii enda tööst kui Balti- ja USA börsidel toimuvast. Näiteks saavad vastused küsimused, mis puudutavad rikaste klientide varade ja investeeringute haldamist. Milliseid kentsakaid juhtumeid on strateegil ette tulnud varakate klientidega ning kuidas valitakse sobivaid investeerimisstrateegiaid, et kliendid finantsturgudel võitjaks jääksid? Balti börsil on tänavu läinud üllatavalt hästi, olles saate salvestamise päevaks tõusnud üle 11 protsendi. Tallinna börs on tõusnud ligi 10 protsenti. Aasta alguses ennustas Tanilas, et kohalik börs tõuseb tänavu 13 protsenti. Anname kogenud strateegile saates võimaluse enda prognoose muuta. Saates kuuled täpsemalt nii tema uutest prognoosidest kui soovitustest, millistesse kohalikesse ettevõtetesse tänavu investeerida tasub. Samuti arutleme, millised ohud on varjunud Balti börsile saabunud äärmiselt positiivse sentimendi tagatubadesse. USA börs on tänavu tõusnud vaid marginaalse 1 protsendi. Tehnoloogiaindeks Nasdaq 100 veelgi vähem. Millistesse USA majandussektoritesse Tanilas täna ise pimesi investeeriks ning millistest ettevõtetest kaarega mööda vaataks? Samuti arutame, kas on mõistlik jätta USA börsidele tänavu investeerimata ning keskenduda hoopis muu maailma aktsiatele. Üle ja ümber ei saa ka USA presidendist Donald Trumpist ja tema strateegilistest otsustest, kuidas majandust turgutada ja Ukrainas relvarahu saavutada. Milliseid ohte kujutavad Trumpi otsused Euroopa riikide majandusele? Miks on jäetud Euroopa rahuläbirääkimiste laua tagant eemale ning kas konflikti lõpp Ukrainas toob sõjaohu Eestile lähemale? Investoritunni saatejuhid on Joonas Piir ja Rauno Uusleer.

Palkade avalikustamine - kui valmis on Sinu ettevõte 2026 aasta direktiivi rakendumiseks? Evert Kraavil on üle 10-aasta kogemust tasusüsteemide ülesehitamisel nii Swedbankis, Testlios kui Boltis. Lisaks on ta kaas-asutaja ettevõttes Cohorts, kus aitab ettevõtetel luua tasu- ning mitkemesisuse struktuure. Selles episoodist saad praktilisi teavet: - miks palkade avalikustamine on täna nii kuum teema; - kuidas selleks valmistuda (nii korporatsioon kui startup); - kuidas juhtida kommunikatsiooni; - millist rolli mängib juhtide koolitamine ning kuidas neid selles protsessis toetada; - miks on see tegelikult positiivne nii töötajale kui ettevõttele; - potentsiaalsetest tagasilöökidest;  - mida saame õppida teistelt riikidelt. EU direktiivi eesmärk on tuua sooline palgalõhe maksimaalselt 5% tasemele. Alles 2022 oli Eesti suurima palgalõhega riik Euroopas - 21,3%. 2024 aastal oli see 13,1%, kuid pikk maa on veel minna. Sooline palgalõhe tegevusalati. Link 2020 aasta saatele: TalentHub ep20 - Mare Heinluht: Sooline võrdõiguslikkus ja mitmekesisus Swedbanki näitel

Novembrikuu podcastis on külas Tartu ülikooli käitumisteadise magister ja Mõttekasv OÜ juht Merle Liisu Lindma, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse peadirektori asetäitja inimeste ja kultuuri valdkonnas Kärt Kinnas ja Mõttekoda Praxis võrdsuspoliitikate programmi juht Mari-Liis Sepper. Selles episoodis uurime põhjalikult Eesti organisatsioonikultuuri ja soolise võrdõiguslikkuse arengusuundi, keskendudes küsimusele, kuidas jõuab rohkem naisi tippjuhi positsioonidele. Räägime PARE, Praxise, Tartu Ülikooli, Riigikantselei ja Swedbanki koostööprojektist, mida rahastab Euroopa Komisjon, ning toome esile uuringu „Tippjuhiks saamise teed: mehed juhtuvad juhiks, naised juhivad end juhiks" põnevaid tulemusi.Arutame, milliseid takistusi ja võimalusi tippjuhi teekond pakub meestele ja naistele, värbamisprotsessi eripärasid, soolist klaaslage ja sookvoote. Samuti uurime, kuidas organisatsioonid ja Eesti juhtimiskultuur võiksid muutuda, et edendada naiste jõudmist juhtpositsioonidele.Mõnusat kuulamist!PARE podcast on ka Apple podcastis ja Spotifys podcastide all leitav. Märksõnadeks “Avameelselt inimeste juhtimisest‪”.Saatejuht: Kai Saard, PARE tegevjuhtHelisalvestus ja töötlus: Laur Lindmäe

Mida tähendab jätkusuutlik pangandus ja jätkusuutlikkus panganduses. Kui suur roll on pankade endi investeerimisotsustel ja mida meie saame klientidena valida ning nõuda. Mis moodi finanantssüsteemi rohelisemaks muuta, räägivad "Ilmaparandaja" saates SEB panga jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko ja Swedbanki jätkusuutlikkuse juht Maris Riim. Saatejuht on Mart Valner.

Kodu ostmine on suur samm meie kõigi elus. Uue kodu ostuga kaasneb enamasti ka kodulaen ning see tekitab (eriti esmakordses koduostjas) tihti hulga küsimusi. Stuudios oli külas Swedbanki eluaseme laenude valdkonnajuht Anne Pärgma ning arutasime, kuidas käib kodulaenu taotlemise protsess, mida annab Kredexi käendus, mille põhjal kujuneb intressimarginaal jpm. Saatejuht: Grete Koho

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Swedbank Eesti juht Olavi Lepp. Olavi on töötanud samas organisatsioonis üle 25. aasta, alustades toonases Hoiupangas klienditeenindajana ja kasvades läbi erinevate etappide Swedbanki tippjuhi rolli. Mul oli rõõm veeta temaga tunnike, arutledes juhtimispõhimõtete üle, mis ta oma juhiteekonnalt on kaasa võtnud. Olavi jaoks on eesmärkide seadmine, tugeva tiimi loomine, motivatsiooni hoidmine ja ressursside jagamine kriitilised juhtimiselemendid, mis määravad juhi edukuse. Olavi selgitab ka, miks ta peab tiimi moodustamist üheks juhi tähtsaimaks ülesandeks, millega iga tööpäeva alustada! “Juhina on kõigepealt ikkagi su esimene roll mõista, mis on eesmärk. Mõnikord pead sa selle ise looma, mõnikord see tuleb sulle natuke nii-öelda ülevalt kätte. Kui eesmärk on paigas, siis on vast juhi kaalukaim roll tiimi kokku panemine. Hea tiim on kõige alus. Ja, muide, juht moodustab tiimi igal hommikul uuesti! Kui eesmärk on selge ja meeskond moodustatud, siis võiks ju nagu teele minna. Järgmine juhi ülesanne ongi hoida motivatsiooni üleval, et iga meeskonnaliige oleks valmis täiega panustama, eriti kui eesmärgilatt on piisavalt kõrge. Ja lõpuks – kui sa näed, et sul on vaja ressurssi juurde, pead seda oskama küsida, see on juhina samuti sinu roll.” – Olavi Lepp Kuulake ikka ...

Kogumispäeviku 101. episoodis käis külas Swedbanki startup segmendi juht Triin Preem ja ettevõtja Triin Kask. Rääkisime, mis on startup ehk idufirma, milline on klassikaline startupi elukaar ning kuidas käib raha kaasamine. Samuti tuli juttu ettevalmistusest startupi loomiseks ja "õigest" inimtüübist, kes selles vallas võiks edukalt läbi lüüa. Oma mõtted ja tagasiside palun saata: rahaasjadeteabekeskus@gmail.com Saatejuht: Grete Koho

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein raamatus "Kliima: uus lugu", mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas. "Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu ja Madis Vasseriga, mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation"; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment"; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)"; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)"; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth"; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report". Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad. Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas". Kahju tõesti. Head uudistamist! H.

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein [1] raamatus "Kliima: uus lugu" [2], mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas."Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu [3] ja Madis Vasseriga [4], mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation" [5]; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; [6] 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment" [7]; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)" [8]; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)" [9]; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth" [10]; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report" [11].Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit [12]: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad.Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas" [13].Kahju tõesti.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://youtu.be/rqkWaHpeIFI?si=TbI9f...[2] https://www.apollo.ee/en/kliima.html Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Kahe panga – Credit Suisse'i ja Silicon Valley Banki – kollapsid on külvanud finantsturgudel parajalt segadust, mistõttu on hakanud taas paljudele meenuma mälestused ülemaailmsest finantskriisist. Miks tekkis panganduskriis? Mille poolest on praegune kriis erinev 2008. aastast? Mida head ja halba see kriis võiks kaasa tuua? Teemat aitas „Targa investori” saates avada Swedbanki finantsturgude spetsialist Meelis Maasik.

Kogumispäeviku podcast'is käisid seekord külas Swedbanki pensioni valdkonna juht Kaire Peik ja Z-generatsiooni esindaja Grete Koho. Rääkisime pensionist kui pikaajalisest investeeringust ja III samba plussidest ning purustasime pensioniga seotud müüdid. Lisaks vaatasime valdkonna eksperdiga koos läbi kõige põletavamad küsimused pensioni teemal. Saatejuht: Kati Voomets

Kristina Siimar on pikaajalise Baltimaade ning Rootsi pangakogemusega juht, kes alustas oma karjääri Hansapangas 1994. aastal, mis kasvas väikesest start-up'ist Baltikumi suurimaks finantsettevõtteks ja -organisatsiooniks - see teekond kestis Kristina jaoks 23 aastat ning selle aja jooksul pidas ta mitmeid ameteid ning täitnud erinevaid tippjuhi rolle. Muu hulgas on ta olnud Hansa/Swedbanki Baltikumi finantsjuht ning töötanud seitse aastat Rootsis, mille jooksul oli tal Swedbanki grupis kolm olulist rolli: grupi transformatsiooni juht, tehnoloogiadivisjoni finantsjuht ning äriteabe üksuse juht, mille käigus tegeles grupiüleselt tulemusjuhtimise meetodite, tööriistade ja andmesüsteemide juurutamisega. Aastatel 2017-2021 töötas Kristina Luminor panga juhatuse liikme ning tootearenduse juhina ning 2022. aasta oli tema jaoks mitme uue rolli alguspunktiks, kus temast sai Taavet Hinrikuse ning Sten Tamkivi ühise investeerimisettevõtte Taavet+Sten COO, okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu, Merko Ehituse ja Kapiteli nõukogude liige. Kristina on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis ärijuhtimises ning täiendatud end INSEAD-i ja MIT Sloani juhtimiskoolides. Selles saates räägime Lapsepõlvest Tallinnas ja Lõuna-Eesti kuplite vahel Keskkooliaegsest plaanist minna õppima arstiks Ülikooliõpingutest 90ndate Tallinnas Karjäärist Hansapangas ja Hansapanga eduloost Edasiliikumisest Swedbankis ja Swedbankist Luminori Pealtnäha uus algus ettevõttes Taavet+Sten Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Milliseid võimalusi näeb Swedbank kriisides? Räägime kinnisvarast, emotsioonidest ja rahast. Külas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. - Milline on Swedbanki väljavaade majandusele aastal 2023? - Kui teenuse mahtude osakaal majanduskasvus aeglustub, kas jooksevhindades on kasv jätkuvalt tugev? - Kas oleme tarbija kindlustunde näitajate osas jõudnud põhja? Mis aastatega on võrreldav tänane seis? - Kütte hindasid kirjeldab lühivaade. Kui tugevalt on see seotud üürikinnisvara hindade reguleerimisega? - Kriisid loovad võimalusi. Mis on positiivne hetke majandusolukorras? - Ostujõud on langenud. Millal tõuseb see tagasi jälle eelmise aasta tasemele? - Kodulaenude osakaal on tagasi normaalsuses, kuid millist mõju avaldab ostujõu langus kinnisvaraturule? - Kas kinnisvaraturul on hinnad jätkuvad langustrendis?   Teemade üle arutavad Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ tegevjuht Elari Tamm ja Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige Peep-Ain Saar.

Eelmisel nädalal kerkis küsimus ajakirjandusvabadusest Eestis, kui kohus trahvis kahte ajakirjanikku selle eest, et nad kirjutasid Swedbanki rahapesu süüasjast. Mis valesti läks ja kes selles loos süüdi on, sellest räägime Postimehe otsesaates riigi peaprokurör Andres Parmasega. Saatejuht on Andrus Karnau.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Keskpäevatunni teemad 7. mail: Vaevalt jõudis peaminister Kaja Kallas teatada, et Eesti lõpetab vene gaasi kasutamise ja Eesti loob oma LNG kai ja ostab gaasilaeva, kui juba on käes esimene suur tüli ettevõtjate ja riigikapitalistliku firma Elering vahel. Paistab, et võimegi sellest LNG võimekusest unistama jääda, sest tähtsad mehed kõvatavad taas. Alari Möldre, Harju maakohtu kohtunik määras trahvi kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule selle eest, et nad avalikustasid 25. märtsi artiklis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus. See on eeltsensuuri loomine, prokuratuur ja kohtunik sõjateel ajakirjanduse vastu, võiks selle kohta öelda. Eesti Energia sai superkasumi, üle 70 miljoni euro, aga mis kasu meil sellest on? Kas uskumatult kiire ja suur hinnatõus Eestis ka valitsuse tähelepanu pälvib? Või on see midagi sellist, mis lihtsalt suurte ja tähtsate teemade kõrval valitsuse pildile ei mahu? Saabub 9. mai ja Filtri tee on kinni pandud, et mingid jõugud seal laiama ei hakka. Meenutagem, et eelmisel aastal rääkisime sellest, et lähedal asuva väeosa töötajatel ei soovitatud kanda eesti kaitseväe vormi, et mitte "provotseerida". Nüüd peaksid asjad olema täiesti muutunud - Pronksiöö organisaatoril Reval on Eestisse saabumine keelatud, teine õhutaja riigist välja saadetud.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Keskpäevatunni teemad 7. mail: Vaevalt jõudis peaminister Kaja Kallas teatada, et Eesti lõpetab vene gaasi kasutamise ja Eesti loob oma LNG kai ja ostab gaasilaeva, kui juba on käes esimene suur tüli ettevõtjate ja riigikapitalistliku firma Elering vahel. Paistab, et võimegi sellest LNG võimekusest unistama jääda, sest tähtsad mehed kõvatavad taas. Alari Möldre, Harju maakohtu kohtunik määras trahvi kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule selle eest, et nad avalikustasid 25. märtsi artiklis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus. See on eeltsensuuri loomine, prokuratuur ja kohtunik sõjateel ajakirjanduse vastu, võiks selle kohta öelda. Eesti Energia sai superkasumi, üle 70 miljoni euro, aga mis kasu meil sellest on? Kas uskumatult kiire ja suur hinnatõus Eestis ka valitsuse tähelepanu pälvib? Või on see midagi sellist, mis lihtsalt suurte ja tähtsate teemade kõrval valitsuse pildile ei mahu? Saabub 9. mai ja Filtri tee on kinni pandud, et mingid jõugud seal laiama ei hakka. Meenutagem, et eelmisel aastal rääkisime sellest, et lähedal asuva väeosa töötajatel ei soovitatud kanda eesti kaitseväe vormi, et mitte "provotseerida". Nüüd peaksid asjad olema täiesti muutunud - Pronksiöö organisaatoril Reval on Eestisse saabumine keelatud, teine õhutaja riigist välja saadetud.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Keskpäevatunni teemad 26. märtsil: Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart rääkis ERRi saates, et kohalikud venelased on ukraina põgenike peale armukadedad ning et olukord Tallinnas on plahvatusohtlik. See tekitab igasuguseid mõtteid... Keskerakonna süstikdiplomaatia Uktaina vahet, Yana Toomi arvamused olukorast Eestis ja Ukrainas, Repinski ja Põdramägi lahkuvad Keskerakonnast, Z-tähe ja Georgi lindi ehk sümboolika ärakeelamise seadus on Riigikogus, aga justiitsministeerium kõhkleb, president Karise põlv hakkas värisema. Tallinnas ja kogu Eestis ei ole varjendeid ega tsiviilkaitse võimalusi, sest Euroopa Liit ei pidanud sõjalist konflikti 1990ndate aastate alguses enam võimalikuks. Swedbanki kogu endine juhatus sai rahapesikahtlusi. Lisaeelarve ja lisandunud sõjalised kulutused. LNG ehitamise suurhange - kas see on reaalne ja kui kiiresti sellega valmis saadaks?

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Keskpäevatunni teemad 26. märtsil: Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart rääkis ERRi saates, et kohalikud venelased on ukraina põgenike peale armukadedad ning et olukord Tallinnas on plahvatusohtlik. See tekitab igasuguseid mõtteid... Keskerakonna süstikdiplomaatia Uktaina vahet, Yana Toomi arvamused olukorast Eestis ja Ukrainas, Repinski ja Põdramägi lahkuvad Keskerakonnast, Z-tähe ja Georgi lindi ehk sümboolika ärakeelamise seadus on Riigikogus, aga justiitsministeerium kõhkleb, president Karise põlv hakkas värisema. Tallinnas ja kogu Eestis ei ole varjendeid ega tsiviilkaitse võimalusi, sest Euroopa Liit ei pidanud sõjalist konflikti 1990ndate aastate alguses enam võimalikuks. Swedbanki kogu endine juhatus sai rahapesikahtlusi. Lisaeelarve ja lisandunud sõjalised kulutused. LNG ehitamise suurhange - kas see on reaalne ja kui kiiresti sellega valmis saadaks?

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on NASA Kuu-missioonile kaamerad ehitanud Krakuli tegevjuht Jaan Hendrik Murumets. Pärast eelmise aasta lõpus toimunud Krakuli ja Bercman Technologiesi ühinemist täidab Jaan lisaks Krakuli juhi rollile ka Bercman tehnoloogiajuhi ülesandeid. Jaan on hingelt elektroonikainsener, kes koos oma tiimiga on kasvatanud Krakuli viimaste aastatega vingeks rahvusvaheliseks asjade interneti arendusettevõtteks. Lisaks NASA projektile on laiemalt tuntud lahendustest Krakul kaasa löönud näiteks Barkingu nutikate parklate, BiKeepi nutikate rattaparklate, Starshipi pakirobotite ja AuveTechi isesõitvate busside loomisel. Samuti on ettevõtte loodud lahendus kasutusel Valnese nutikates ukselukkudes. Ja näiteks koostöös WeCheer.io-ga ehitas Krakuli meeskond maailma esimese nutika õllepudeliavaja. Niiet tegemist on väga ägeda ettevõtmisega. Jaani on mõne aasta eest tunnustatud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Swedbanki aasta noore ettevõtja tiitliga. Ühesõnaga – mul oli ülimalt hea meel omada võimalust Jaaniga tunnike koos veeta ning temaga juhtimisest ja juhiks olemisest mõtteid põrgatada. “Kui esitada küsimus, kuidas vähendada tiimi sõltuvussuhet juhist ja tõsta tiimi iseseisvust, siis selles küsimuses sisaldub eeldus, et justkui ilma juhita tiim ei saaks omadega hakkama. Mulle tundub, et me ei tohiks tähtsustada üle juhi rolli ja peaksime mitte alahindama iga tiimiliikme rolli. Meil on siin ju enamus kõrgharitud inimesed, kes suudavad panna õhtul magama minnes endale äratuse, et ärgata hommikul üles kindlal ajal, kasida ennast ära, teha süüa, tulla mööndustega õigeks ajaks tööle ning siis teha seda, mis ta on lubanud teha. Ehk oma elu ta saab ju elatud, mis nõuab omajagu enesedistsipliini, aja planeerimist jne. Mulle tundub kuidagi üleolev mõte, et ilma juhita see inimene ei saaks tööl hakkama. Minu sotsiaaldemokraatlik utoopia, kui nii võib väljendada, on see, et kui me paneks viis inimest ühte ruumi ja ütleks neile, kuhu suunas liikuda, siis see tiim hakkab iseseisvalt õiges suunas toimetama ilma mingi suurema juhtimisliku sekkumiseta. Ma isegi ütleks, et sellise igapäevatöö käimashoidmise vaates võib juht olla pigem takistav tegur. Juhi ülesanne on võimalikult vähe tiimile ette jääda ja pigem aidata tiimi erinevate takistuste teelt eest ära koristamisel.” – Jaan Hendrik Murumets Kuulake ikka ...

Delfi Erisaates vestlesime Swedbanki investeeringute strateegi Tarmo Tanilasega selle üle, mis mõju on avaldanud Ukraina sõda maailma aktsiaturgudele. Tanilas räägib saates, miks tasuks rahapuhvrit suurendada, miks ta ei soovita Venemaale investeerida ning kuhu tasuks täna oma raha paigutada. Saadet juhtisid Kaspar Allik ja Priit Pokk.

EBSi podcasti värskes episoodis räägivad vaimse tervise ja juhtimise vahelistest seostest Swedbanki personalijuht Ülle Pind ning koolitaja ja terapeut Katrin Alujev. Kuigi koroopandeemia tingimustes on hakanud Eesti tööandjad senisest oluliselt rohkem teadvustama töötajate vaimset tervist, oli olukord enne pandeemia puhkemist kriitiline – läbipõlemist ja pikaajalist stressi oli juba siis väga palju. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tere tulemast kuulama Arco akadeemia podcasti juuni kinnisvara turu ülevaade. - Koroonapiirangute leevenemine ja hooajalised tegurid tõid juunis kinnisvaraga tehtud tehingute arvu järsult alla. - Korteriturg ei buumi, aga seda teeb kinnistuste ja üksikelamute turg - Pankade laenu intressid on olnud languses - Optimistliku tarbijakäitumise taga on jätkuvalt kergemini kättesaadav laenuraha - Üürikorterite pakkumise arv on langenud märkimisväärses tempos. Sellest ja kõiges muust täna Arco akadeemia podcastis. Elari Tamm, Arco Vara kininisvarabüroo tegevjuht ja partneriga liituvad vestluseks Arco Vara kinnisvaravbüroo analüütik ja kutseline hindaja Mihkel Eliste ja Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma. Liitu turuülevaatega siin: https://arcovara.ee/et/blogi/69-turuy...

Kas jätkusuutlik elustiil peab olema kallis? Sel korral kutsusin stuudiosse esimese maailmakoristuspäeva juhi ning Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverki ja Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonna juhi Maris Riimi, et arutleda, kuidas ikkagi elada nii, et ka meie lastele jääks elamisväärne keskkond. Millised on esimesed sammud, millest alustada? Kas keskkonnasõbralik elustiil on kallis ja ebamugav? Samuti saad teada, kui palju Eesti inimesed toitu ära viskavad.

Tänasest Digitunnist pühendame osa loomulikult Apple'i eelmise nädala suurüritusele, kus nad tõid avalikkuse ette igasugu tarkvaralisi imevidinaid. Aga kuhu jäid sülearvutid, mida me nii kangesti ootasime ja millega me isegi arvestasime? Saate teemad: Eestis on nüüd kaks Covid-vaktsineerimise tõendit, vali kindlasti see õige Apple WWDC 2021: MacOS ja iOS uuendused Facebook teeb nutikella, aga miks ometi? Kas vabalevist kaovad või ei kao ära SD kanalid? Swedbanki internetioste saab nüüd kinnitada biomeetriaga Saates Henrik Roonemaa, Hans Lõugas, Meelis Väljamäe. Digitunni, tulevikulahendused ja 5G toob Sinuni Telia.

Täna saates: kes on varakult e-vaktsiinipassi teinud, peaksid tegema nüüd uue. Apple'i uue tarkvara sees on palju vajalikku, kuigi mitte midagi rabavat. Kuhu jäid oodatud uued sülearvutid? Facebooki uue kella küljes on eemaldatavad kaamerad. Segadus vabaleviga, tegelikult ei kaogi kanalid 1. juulist ära. Väike, aga oluline uuendus Swedbanki biomeetriliste maksetega. Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Meelis Väljamäe.

Täna saates: kes on varakult e-vaktsiinipassi teinud, peaksid tegema nüüd uue. Apple’i uue tarkvara sees on palju vajalikku, kuigi mitte midagi rabavat. Kuhu jäid oodatud uued sülearvutid? Facebooki uue kella küljes on eemaldatavad kaamerad. Segadus vabaleviga, tegelikult ei kaogi kanalid 1. juulist ära. Väike, aga oluline uuendus Swedbanki biomeetriliste maksetega. Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik […]

Millega tegeleb Swedbanki personalijuht Ülle Matt? Kuidas on Swedbank kohanenud COVID-19 olukorraga? Kuidas toetab Swedbank oma töötajate vaimset tervist? Kuidas saaksid Sina luua hoolivat töökultuuri? Seda kõike saad kuulata TalentHubi 29. podcast’is.

Tänase saate teema on pensionireform ning vabanevate vahendite suunamine tingimustes, kus turud on enneolematult turbulentsed ning üha süvenev inflatsioonihirm on pühkinud indeksitest märkimisväärse osa. Kas raha väljavõtmiseks avalduse tegemine kuid enne seda, kui see kontole laekub, on volatiilsete turgude kontekstis mõistlik? Kes ja kuidas võiksid investeerida ise ning milline pensioni investeerimiskonto selleks valida? Kas pole ebaaus, et need, kes võtavad pensioniraha välja, saavad riigipoolsete maksete kompensatsiooni kõrgema keskmise tootluse pealt? Need on vaid mõned küsimused, millele vastab Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik. Lisaks tuleb juttu sellest, kuidas peaksid talitama need, kes raha väljavõtmise tõttu raha koguda ei saa, kuid kellele pärandatakse teise pensionisamba osakuid. Räägime ka sellest, kas teenustasude puudumine Balti aktsiatesse investeerimisel suunab pensioniraha kodubörsile ning vaatame üle pensioni suunamisega seotud tasud. Teeme puust ja punaseks, mis vahe on esimesel sambal ning miks seda teise samba ees lõpuni eelistada ei maksa. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe

Tänases episoodis arutleme äärmiselt põneval teemal: lapsed ja taskuraha. Millal ning kui palju võiks lastele taskuraha anda? Kas teha seda regulaarselt või vajaduspõhiselt? Ning kuidas üldse lastega rahast rääkida? Selle saate külaliseks on kolm lapsevanemat: Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige ning Saue gümnaasiumi koolipsühholoog Anu Pärn, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla ning vestlust juhib Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.

Mida tähendab mitmekesine töökeskkond? Miks hakkas Swedbank soolise võrdõiguslikkusega tegelema? Kuidas saab üks ettevõte hakata tegelema mitmekesisuse ja võrdõiguslikkusega? Missugune näeb tulevikus välja sooline võrdõiguslikkus Eestis? TalentHubi 20. podcasti külaliseks on Swedbanki soolise mitmekesisuse ja võrdõiguslikkuse juht Mare Heinluht.

Tänases episoodis saame teada, kuidas annetada ja teha head nii, et sellest ka kasu oleks. Räägime nii aja- kui rahaannetamisest ning annetustalgutest. Saate külalisteks on Urmo Kübar, presidendi vabakonnanõunik, annetamistalgute korraldaja ja Merje Klopets, Swedbanki toetustegevuste juht, „Ma armastan aidata“ annetuskeskkonna eestvedaja. Ka väike, kuid regulaarne annetus aitab abivajajaid!

Seekordses episoodis teeme juttu erinevatest pettustest ja sellest, kuidas neid ära tunda. Saame teada, milliseid andmeid ei tohiks kohe kindlasti petturitele avalikustada ning kuuleme õpetlikke näiteid igapäevaelust. Saatekülalisteks on Urmet Tambre, PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht ja Raul Vahtra, Swedbanki riskijuhtimise juht.

Arco Vara, Swedbanki ja Priidu Pärna notaribüroo esindajad jagavad ühises webinaris infot ja nõuandeid, mis puudutavad praegusel ajal kinnisvara ostuprotsessi. Seekordseks webinari teemaks on "Millised võimalused on toonud kriis elamuturule?".

Saate eriepisoodis räägime sellest, kuidas on koroonaviirusest tingitud eriolukord mõjutanud majanduse seisu nii Eestis kui mujal maailmas. Täpsemalt arutame, milline on olukord Hiina, USA ja Euroopa riikide majandustes ning millised sektorid on Eestis suurima löögi juba saanud. Lisaks diskuteerime riigipoolsete kriisimeetmete tõhususe üle ning prognoosime, millal majandus võiks hakata taastuma. Saate külaliseks on Tõnu Mertsina, kes on Swedbanki peaökonomist.

Tänased teemad: koroonakriis, pensioni teine sammas, Swedbanki trahv ja olümpiakomitee.

Tänased teemad: koroonakriis, pensioni teine sammas, Swedbanki trahv ja olümpiakomitee.

Tänased teemad: koroonakriis, pensioni teine sammas, Swedbanki trahv ja olümpiakomitee.

Tänased teemad: koroonakriis, pensioni teine sammas, Swedbanki trahv ja olümpiakomitee.

Koroonaviirusest. Nakatunute arvu kasv on võrreldes eelmise nädalaga langenud. Välja töötatakse abimeetmeid raskustesse sattunud ettevõtetele. Riik peatab maksed teise pensionisambasse, kui president viib pensionireformi riigikohtusse. Ja veel: Swedbanki trahviti 360 miljoni Rootsi krooni ulatuses, sest nad rikkusid rahapesu tõkestamiseks kehtestatud reegleid. Stuudios on Kalle Muuli ja Hindrek Riikoja.

Tänases Keskpäevatunnis saatejuht Priit Hõbemägi ja koos temaga külalised Ainar Ruussaar ja Urmas Jaagant. Teemadeks nädala põletavad küsimused - kes tahab hakata maksma uut maksu - hoolekandeteenuste maksu? Miks kõik eestlased Swedbanki kõrgemast juhatusest kinga said? Ja kas EKRE on nüüd e-valimised usaldusväärseks tunnistanud?

Vestleme Jorma Laiapeaga, mis on mõjuinvesteerimine ning kuidas seda investorina praktiseerida Jorma Laiapea on ettevõtja, investor ning mõjuinvesteeringutega tegeleva fondi Limitless Fund üks kaasasutajatest. Jorma varasem kogemus ulatub nii Hansapanga, Swedbanki kui ka Hiltoni ridadesse, täites nendes klienditoe, telefonipanganduse ja operatsioonide juhtimisega seonduvaid rolle. Ühtlasi on Jormal laialdane kogemus TransferWise’st, kasvades agressiivselt koos ettevõttega ning juhtides mitmesajast töötajast koosnevat klienditoe osakonda. Investeerimisega alustas Jorma 1990ndate keskpaiku ning täna tegeleb ta aktiivselt positiivsele mõjule fokusseeritud investeeringutega (impact investing). Investeerimisklubi tiimiga täname Jormat, kes ühines meiega, et avada mõjuinvesteerimist (impact investing) kui investeerimisvõimalust ning jagas enda teadmisi ja kogemusi selle valdkonnaga seonduvalt. Mõjuinvesteerimine kui investeerimisfilosoofia ja -valdkond on saate toimumise hetkel kindlasti veel lapsekingades ent pikas plaanis aina jõulisemalt pead tõstev ning tähelepanu saav. Meeskond: Marko Oolo, Markus Roogna, Ahti Kaskpeit Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/ Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ Kui soovid õppida veelgi rohkem varaklasside, börsiaktsiate või ühisrahastuse kohta, siis külasta Investeerimisklubi instituuti: https://investeerimisklubi.ee/instituut/ NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt. Leia meid: Kodulehelt: https://www.investeerimisklubi.ee Facebookis: https://www.facebook.com/Investeerimisklubi Spotify’s: https://open.spotify.com/show/3Ieh2yAruJg0iOiW4RaliC Soundcloudis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Instagramis: https://www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti

Eestis toimusid 3.12.2019 esimesed annetustalgud, mille jooksul võtsid vabaühendused ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama.

Eestis toimusid 3.12.2019 esimesed annetustalgud, mille jooksul võtsid vabaühendused ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama.

Eesti kôige eksplosiivsem & liberaalsem vaidlussaade Tänased teemad: Mart Järvik ei taha ametist lahkuda, Mart Helme ei usalda NATOt, Swedbanki uued rahapesusüüdistused, Kaja Kallase tapmisähvardus, Tõnu Õnnepalu ei taha kirjanikupalka

Eesti kôige eksplosiivsem & liberaalsem vaidlussaade Tänased teemad: Mart Järvik ei taha ametist lahkuda, Mart Helme ei usalda NATOt, Swedbanki uued rahapesusüüdistused, Kaja Kallase tapmisähvardus, Tõnu Õnnepalu ei taha kirjanikupalka

Eesti kôige eksplosiivsem & liberaalsem vaidlussaade Tänased teemad: Mart Järvik ei taha ametist lahkuda, Mart Helme ei usalda NATOt, Swedbanki uued rahapesusüüdistused, Kaja Kallase tapmisähvardus, Tõnu Õnnepalu ei taha kirjanikupalka

Eesti kôige eksplosiivsem & liberaalsem vaidlussaade Tänased teemad: Mart Järvik ei taha ametist lahkuda, Mart Helme ei usalda NATOt, Swedbanki uued rahapesusüüdistused, Kaja Kallase tapmisähvardus, Tõnu Õnnepalu ei taha kirjanikupalka

Tänased teemad: Postimehe peatoimetaja lahkus ametist tsensuuri süüdistuse tõttu, LGBT ühingu rahastamise vastased protestid, Mary Krossi karistus, valitsuse teise samba reformimise eelnõu, Swedbanki rahapesukaristus, Lõuna-Eesti elektrivarustuse kriis

Tänased teemad: Postimehe peatoimetaja lahkus ametist tsensuuri süüdistuse tõttu, LGBT ühingu rahastamise vastased protestid, Mary Krossi karistus, valitsuse teise samba reformimise eelnõu, Swedbanki rahapesukaristus, Lõuna-Eesti elektrivarustuse kriis

Tänased teemad: Postimehe peatoimetaja lahkus ametist tsensuuri süüdistuse tõttu, LGBT ühingu rahastamise vastased protestid, Mary Krossi karistus, valitsuse teise samba reformimise eelnõu, Swedbanki rahapesukaristus, Lõuna-Eesti elektrivarustuse kriis

Tänased teemad: Postimehe peatoimetaja lahkus ametist tsensuuri süüdistuse tõttu, LGBT ühingu rahastamise vastased protestid, Mary Krossi karistus, valitsuse teise samba reformimise eelnõu, Swedbanki rahapesukaristus, Lõuna-Eesti elektrivarustuse kriis

Vestleme Rainer Saadiga USA ning Euroopa turgudele investeerimisest Rainer Saad on investor ning Swedbanki finantsturgude osakonna aktsiamaakler, analüütik ja sisulooja. Lisaks on Raineril pea viieaastane varasem kogemus Äripäeva toimetusest, panustades aktiivselt Investor Toomase investeeringute juhtimisse ja kujundamisse. Oma mõtteid finantsturgudel toimuvast ning põnevate ettevõtetega seonduvast jagab Rainer Kukru Swedbanki blogis. Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/ Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ Kui soovid õppida veelgi rohkem varaklasside, börsiaktsiate või ühisrahastuse kohta, siis külasta Investeerimisklubi instituuti: https://investeerimisklubi.ee/instituut/ NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt. Leia meid: Kodulehelt: https://www.investeerimisklubi.ee Facebookis: https://www.facebook.com/Investeerimisklubi Spotify’s: https://open.spotify.com/show/3Ieh2yAruJg0iOiW4RaliC Soundcloudis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Instagramis: https://www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti

Tänased teemad: Kliimaneutraalne Eesti 2050, maaeluminister Mart Järvik armastab kala, Swedbanki suurpuhastus, vilepuhujate kaitse, sisserände kvoot Eesti kôige eksplosiivsem & liberaalsem vaidlussaade

Tänased teemad: Kliimaneutraalne Eesti 2050, maaeluminister Mart Järvik armastab kala, Swedbanki suurpuhastus, vilepuhujate kaitse, sisserände kvoot Eesti kôige eksplosiivsem & liberaalsem vaidlussaade

Tänased teemad: Kliimaneutraalne Eesti 2050, maaeluminister Mart Järvik armastab kala, Swedbanki suurpuhastus, vilepuhujate kaitse, sisserände kvoot Eesti kôige eksplosiivsem & liberaalsem vaidlussaade

Tänased teemad: Kliimaneutraalne Eesti 2050, maaeluminister Mart Järvik armastab kala, Swedbanki suurpuhastus, vilepuhujate kaitse, sisserände kvoot Eesti kôige eksplosiivsem & liberaalsem vaidlussaade

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti esipankuriks, selle sõna kõige auväärsemas tähenduses, tituleeritud Robert Kitt. Täna Swedbanki juhatuse esimehena töötav Robert on panganduses toimetanud ligemale 25 aastat. Pankuritööle lisaks on tal ka akadeemiku hing, kui nii võib öelda, kel läbi elutee olnud uudishimu teaduse vastu. Robert on õppinud TTÜ majandusteaduskonnas bakalaureuses ja magistris ning omandanud doktorikraadi TTÜ küberneetikainstituudis tehnilise füüsika erialal. Nii on ta vahelduva eduga kombineerinud oma pangakarjääri akadeemilise eluga, kus ta ka täna külalisprofessorina aeg-ajalt kaasa lööb. Mul oli au ja rõõm Robertiga tunnike vestelda erinevatel juhtimist puudutavatel teemadel. Võin kinnitada, et ta on muheda olemisega avatud suhtleja ning ennekõike kirglik ja terane oma mõttekäikudes. “Juhile makstakse palka ikkagi tulemuse eest. Sul on juhina eesmärgid silme ees ja sa pead sinna eesmärgini ka päeva lõpuks jõudma. Nüüd tulemuse saavutamise tee sõltub päris palju juhi käekirjast, koolkonnast ja maitsest. Minu kindel veendumus on, et tippjuhi laud püsib kolmel ebastabiilsel tasakaalupunktil: omanike rahulolu, töötajate rahulolu ja klientide – või siis meie puhul ka avalikkuse – rahulolu. Kui sa kaldud nendest kolmest tasakaalupunktist viisil või teisel välja, siis ei ole pikka pidu. Lühikeses perspektiivis, igapäevaselt, võib-olla isegi igakuiselt, saame tõesti öelda, et me fokusseerime oma tähelepanu ja energia ekstra näiteks kasumlikkuse küsimusele, kliendirahulolu kasvatamisele või siis hoopis töötajate rahulolu aspektile. Kuid pikemas plaanis, kui sa jätad kasvõi ühe nendest pühast kolmikust tähelepanuta, siis ei ole juhi tegevus jätkusuutlik. Niiet füüsikuna kipungi ütlema, et meil on kolm attraktorit ümber mille juhitöö tasakaal kogu aeg keerleb – ja need on, suvalises järjekorras, klientide, töötajate ja omanike rahulolu. Selle tasakaalu hoidmise eest juhtidele palka makstaksegi. Minu kogemuse põhjal teeb selle keerukaks see, et puude taga tuleb alati ka metsa näha. Sa kipud juhina sageli üle- või alareageerima mõnele teemale ja oma laua seeläbi kreeni ajama ühes või teises suunas. Keegi (Steve Jobs – toim.) ütles väga tabavalt juhi ameti kohta, et ‘kui sa tahad kõigile meeldida, siis mine müü jäätist’. Aga kui sa tahad olla liider, siis tõenäoliselt sa kõigile ei saa meeldida. See on kõige raskem juhi töö juures – hoida pidevalt seda tasakaalu.” — Robert Kitt Kuulake ikka ...

Buumil on külas Tallinna Ülikooli arendusprorektor Andres Jõesaar ja Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe, kellelt uurime, milliseid edulugusid on sündinud teadlaste ja majandusinimeste koostööst. Uudisteplokis räägime, kuidas Amazoni värbamisprogramm õppis mehi naistele eelistama ning arutleme, kas doktorikraad võimaldab teha mõnusamat tööd.

Buumil on külas Tallinna Ülikooli arendusprorektor Andres Jõesaar ja Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe, kellelt uurime, milliseid edulugusid on sündinud teadlaste ja majandusinimeste koostööst. Uudisteplokis räägime, kuidas Amazoni värbamisprogramm õppis mehi naistele eelistama ning arutleme, kas doktorikraad võimaldab teha mõnusamat tööd.

Buumil on külas Swedbanki varakindlustuse valdkonnajuht Kaspar Kaur, kellelt uurime, kuidas mõjutab tehnoloogia areng kindlustusäri. Uudisteplokis räägime sellest, kuidas suured prillitootjad plaanivad leivad ühte kappi panna ning arutleme, mida juhina ette võtta, kui töötajad ei soovi enam õppida.

Buumil on külas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, kellelt küsime, millised võiksid olla Donald Trumpi väliskaubanduspoliitika majanduslikud taotlused. Uudisteplokis räägime Euroopa Liidu ja Jaapani vahel sõlmitud kõigi aegade suurimast vabakaubandusleppest ja arutleme, mida tähendab maailmamajandusele Hiina jõudmine maailma 20 kõige innovaatilisema riigi hulka.

Buumil on külas Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe ja Krah Pipes tegevjuht Peeter Kirtsi, kellelt küsime, milliste väljakutsetega pistavad rinda Eesti tööstusettevõtted. Uudisteplokis uurime, millised tehisintellektil põhinevad uued tooted ja teenused võiksid lähisaastatel turule tulla ja arutleme, kas õnnetusjuhtumid isejuhtivate autodega sunnivad selle tehnoloogia kasutuselevõttu edasi lükkama. Kaassaatejuhiks on sel korral Ilona Nurmela.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Luminor Eesti juht Gunnar Toomemets. Oma ligi 20 aastase finantssektori kogemuse jooksul on Gunnar juhtinud mitmeid Swedbanki üksusi. Tal on tugev teiste juhtide mentorluse kogemus Fontese Mentorite Programmi raames, samuti on ta aktiivne Eesti Mentorite Koja tegevuses. Gunnariga räägimegi, mida tema juhi töös oluliseks peab ning milline on tema enda juhtimisbränd. “Edukad juhid, ja just eelkõige need juhid, kes mind on karjääri jooksul mõjutanud, oskavad väga hästi silmas pidada, mis on ühe või teise tiimiliikme võimalikud tuleviku arengusuunad. Et sul on juhina kogu aeg selge nägemus iga tiimiliikme võimalikust arengutrajektoorist kahe või kolme aasta perspektiivis. Ja see ei tähenda seda, et kui see inimene peaks ütlema, et ma kolme aasta pärast, Gunnar, ei pruugi töötada enam sinu ettevõttes, vaid olen näiteks eraettevõtja, siis ma tema arengusse ei investeeri. Olenemata sellest, mis tulevik toob, sa selgelt ikkagi panustad tema arengusse, sest see inimene on sinu jaoks väärtuslik ja sa oled ta täna oma tiimi valinud. Tugevad juhid mõtlevad teadlikult koos minuga, kuhu tiim on teel – mitte et me ei vaata ainult olemasolevat ametipositsiooni, ainult seda äri ja konkreetset väljakutset, kus keegi hetkel asub, vaid vaatame tiimiliikmete arengule laiemalt otsa. Oluline on hoida kuklapekis seda pikemat vaadet, et mis on need mõned inimese tavaampluaast väljas olevad projektid, kus ta saab ühelt poolt luua väärtust olemasolevate oskuste raames, kuid samas annab see talle ka võimaluse arendada endas mingeid olulisi uusi kompetentse, millest tal oleks tulevikus kasu. Ma usun, et edukad juhid oskavad hoida silme ees oma tiimiliikmete tulevikuväljavaateid ning sellest lähtuvalt ka võimaluste piires nende tööd kujundada. Seda sama arengule suunatuse võimekust olen alati ise ka oma juhtides hinnanud. Ja siinkohal ei tohi juhid ära unustada ka iseennast. Nimelt, kui te küsite oma tiimiliikmetelt, kus nad võiksid oma karjääris viie aasta pärast olla, siis on oluline olla teadlik ka sellest, millal te ise juhina endalt viimati sama küsimust küsisite. Ja see vastus võib olla väga lihtne, et ma olen viie aasta pärast täpselt samal positsioonil, täpselt samas ettevõttes, sest siin on nii palju veel teha. Aga võib-olla on vastus sellest erinev. Ja isegi, kui sa oled samal positsioonil, siis mõtle korraks läbi, mis on need aspektid, mida sina tahaksid endas meeskonna juhina arendada. Milles sa tahaksid olla veel parem selleks, et olla tulemuslikum juht – et sinu inimesed ja meeskond oleksid veelgi õnnelikumad ning tahaksid sinu juures veel pikalt panustada? Minu soovitus juhtidele on järjepidevalt küsida endalt, kuidas ma saan toetada oma tiimiliikmete arengut ja sealjuures iseenda arengut ka.” – Gunnar Toomemets Kuulake ikka ...

Swedbank võitis Eesti sportlikema ettevõtte tiitli. Kuidas see nii läks? Räägime juttu Swedbanki firmaspordi sektsiooni eestvedaja Leho Virmaga ja spordiklubi jalgpalli sektsiooni juhi Tarvo Metsavasega. Võitjaid küsitles SportID tegevjuht Marti Soosaar

Kui parlamendipoliitikud arutavad kirglikult tuleva aasta riigieelarve tasakaalu, majanduskasvu prognoosinumbrite ja riigireservide üle, siis "Reporteritund" palus stuudiosse rahandus- ja majandusinimesed mõistmaks, mis eesmärke Eesti ajaloo suurim, ligi 10 miljardi eurone eelarve täidab. Asja arutavad majandusanalüütik Heido Vitsur, Swedbanki peaokonomist Tõnu Mertsina ja Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.Saatejuht on Kaja Kärner. Kuulake 15. novembril kell 14.05.

Kui parlamendipoliitikud arutavad kirglikult tuleva aasta riigieelarve tasakaalu, majanduskasvu prognoosinumbrite ja riigireservide üle, siis "Reporteritund" palus stuudiosse rahandus- ja majandusinimesed mõistmaks, mis eesmärke Eesti ajaloo suurim, ligi 10 miljardi eurone eelarve täidab. Asja arutavad majandusanalüütik Heido Vitsur, Swedbanki peaokonomist Tõnu Mertsina ja Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.Saatejuht on Kaja Kärner. Kuulake 15. novembril kell 14.05.

Esimeses saate osas jagasid kogemusi Hanna Tiits, kes on Swedbank praktikaprogrammi kandideerimisprotsessi disainija, looja, ühtlasi Swedbank personalijuht ning hunt kriimsilm ehk üheksat ametit pidav Kristo Krumm, kes ei ole üksnes akadeemik, vaid ka koolitaja, ettevõtja, omades sealhulgas teadmisi müügi-, turundus-, juhtimis- ja pangandusvaldkonnas. Hanna Tiits ja Kristo Krumm selgitavad enda seisukohti kandideerimis- ja valikuprotsessist noortele suunatud praktikaprogrammide osas, muuhulgas väljendades tööandja ja haridussüsteemi poolset hinnangut, kuidas oleks noorel võimalik tihedast konkurentsist hoolimata tööandjale silma paista.

Mario Kroon ja Anne Suitso on oma hobidest välja arendanud ettevõtted ning teenivad endale südamelähedase tegevusega palgatöö kõrvalt lisaraha. Saates räägivad nad sellest, mida tähendab nende jaoks hobimajandus ja mis on selle suurimad väljakutsed.Saate teises pooles tutvustab Swedbanki sotsiaalmeediajuht Kristel Leif youtubereid ja selgitab, miks on neist saanud täiesti omaette fenomen.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 21. oktoobril kell 10.05.

Mario Kroon ja Anne Suitso on oma hobidest välja arendanud ettevõtted ning teenivad endale südamelähedase tegevusega palgatöö kõrvalt lisaraha. Saates räägivad nad sellest, mida tähendab nende jaoks hobimajandus ja mis on selle suurimad väljakutsed.Saate teises pooles tutvustab Swedbanki sotsiaalmeediajuht Kristel Leif youtubereid ja selgitab, miks on neist saanud täiesti omaette fenomen.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 21. oktoobril kell 10.05.

Heihopsti hääd kuulajad! Vaba, vallatu ja vallaline, ehk vvv mikrofon on taas siin, et tuua teieni uusimad tehnoloogiamõtisklused nii siit kui ka... sealt! Tänased teemad on järgmised: * Gregor elab laupäevast juba nagu metslane ilma pangakaardita * Swedbanki viimased reklaamvideod ja kampaania * Jakobil sai kõrini ja vahetas panka #NFCMatters * Miks kohvimasinad ei võiks eesti keelsed olla? Jakob jõi kogemata liiga kanget kohvi * Apple endine PR juht räägib, kuidas hästi meediasuhteid luua ja hoida. * 3 äppi, mida me kõige tihedamalt kasutame * Kolm kõige mõttetumat äppi meie telefonides * Miks ei toeta iPhone rohkem kui 30 sekundi helinaid * Ronald testis Sony XA telefoni * Gregor testis LG G5 * Wolt toob Tallinlastele toidu koju. Soovitused Jakob: Jooge Ristretto kohvi Ronald: Ronald soovitab raamatuid lugeda, endal polnud lugemiseks aega Gregor: Ärge lõhkuge mikrofoni juhtmeid ;)

Täna toome teieni järjekorras neljanda Vaba Mikrofoni episoodi, kus räägime palju telefoniga. Nimelt testis Ronald sel nädalal Telia uut teenust VoLTE. Samuti külastame Tallinnas Viru keskuses asuvat kõnelevat pangaautomaati, räägime Snapchatist, nagu ikka ajakirjandusest ja uhiuuest telefonimängust Pokémon Go. Mikrofonide taga vabalt nagu ikka on Ronald Liive, Gregor Sibold ja Jakob Rosin. Tänased teemad: Meile soovitatud mitmeid erinevaid YouTube’i kanaleid mida jälgida + mitmeid Eesti podcaste (Eesti Ekspress, Õhtuleht, Level1, Motoorne Rahutus). * Räägime telesarjadest, mida vaatame ja jagame soovitusi * Twitter vs Facebook vs Snapchat * Gregor hakkas Snapchati kasutama * Pressiinimesed tahavad üritustel süüa saada * Kas Jakob vaatas YouTube’i videosid * VoLTE, miks seda vaja peaks minema? * Pokémon Go - mis see on ja miks kõik seda mängivad? * Jakob näitas Ronaldile kuidas töötab Swedbanki automaat * Ronaldi ema liikus Androidilt iPhone’i peale SOOVITUSED: * Jakob: Kasutage iPad Prod! * Gregor: Pushbullet näitab arvutiekraanil, kui keegi helistab * Ronald: Puhkusele minnes kasutage Airbnb-d

Kas sina esindad enda tööandjat sotsiaalmeedias? Podcasti viib läbi 7Blaze juhataja Jaan Kruusma. Külalisteks on Ivar Raav, kes on Swedbank HR osakonnas projektijuht ning Kristel Leif, kelle meisterlikkuse läbi sünnib Swedbanki sotsiaalmeedia.

Kuhu jäi meie säästetud raha? Eesti pensionifondid on arenenud riikide kõige nõrgemad. Teemat lahkavad Swedbanki pensionifondide juht Kristjan Tamla ja Rahandusministeeriumi kindluspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid. Küsivad Postimehe ajakirjanikud Tõnis Oja ja Andrus Karnau. (Tõnis Oja, Andrus Karnau.)